Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” elluviimiseks” muutmine

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine

kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“

“IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses”

elluviimiseks toetuse andmise tingimused

Käskkiri (edaspidi ka TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme number 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-

ja huvihariduses“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses’’.

1.3. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi „(e) - muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja

tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele.

1.4. Tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad

arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida

mõõdetakse näitajaga „Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74 aastaste osakaal (%)“.

1.5. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti

2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat.

1.6. Mõisted

IT akadeemia1 on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi

tagamiseks. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust, IKT kõrg- ja kutsehariduse tasemeõpet ning täiendusõpet.

Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus

inseneeria valdkonnaga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks.

Õpisündmus on koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne), sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides

toimuvad õpisündmused .

Õppur on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe 4. või 5. tasemeõppe õppekaval

õppiv õpilane.

Praktik on ettevõtte või asutuse töötaja, kes õpetab kutsekoolis lühiajaliselt ja kellel reeglina puudub (kutse)õpetaja kutsetunnistus.

1.7. Toetuse andmise eesmärk

1.7.1. Toetuse andmise eesmärk on, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia2 ja inseneeria

valdkonna3 kutseharidustaseme õpe vastaks tööturu vajadustele ning kasvatada inseneeria valdkonna populaarsust.

1.7.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning

inseneeria valdkondades kutseõppe tasemeõppes õppijate arv, väheneb väljalangevus ning lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.7. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel

järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses

Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist:

a) kutsehariduse IKT erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele;

b) kutsehariduse IKT erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on tasemeõppest väljalangemine langustrendis;

c) kutsekeskhariduses IKT erialadel lõpetajatele on loodud tingimused õpingute jätkamiseks

kõrghariduse tasemel.

1 Lisainfo IT akadeemia programm, https://harno.ee/it-akadeemia-programm

2 Informatsiooni ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe

tasemel piiritletud järgmiste prioriteetsete õppekavarühmadega: andmebaaside ja võrgu haldus ning tarkvara ja

rakenduste arendus ning analüüs. 3 Inseneeria valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis piiritletud kutseõppes järgmiste prioriteetsete

õppekavarühmadega: elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektrienergia ja energeetika, mehaanika

ja metallitöö. Lisaks arvestatakse inseneeria valdkonna hulka ka loodavad rohemajanduse ja keskkonna -tehno-

loogiaga seotud õppekavad.

Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi eesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel.

Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskandidaatide arvu

suurendamisega.

Tasemeõppe kaasajastamiseks töötatakse välja ja uuendatakse IKT valdkonna tasemeõppe 4. ja 5. taseme õppekavad. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud

analüüse ja uuringuid. Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, kaardistatakse ja kaasajastatakse õppekorraldusvorme, töötatakse

välja 4-aastastele IKT valdkonna õppekavadele erialased vastuvõtu põhimõtted, vastuvõttu toetavad (digi)lahendused , osaletakse rahvusvahelistel kutsevõistlustel jne. Arendustegevuste tulemusi tutvustatakse ja tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele.

Tasemeõppe pakkumise kaasajastamiseks ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse

ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara.

Õppijate saamiseks IKT valdkonna kutseõppe tasemeõppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu

suurendamiseks IKT õppes.

Õpetamise võimekuse tagamiseks ja õpetajate toetamiseks arendatakse partnerite IKT

valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavate kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskusi ja teadmisi. Selleks korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele

koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning neile võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis kui välismaal. Luuakse või hangitakse õpetajatele juhendmaterjale IKT õppekavadel õpetamiseks.

Koolitustele ja võrgustiku seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste IKT erialade (kutse)õpetajaid.

Alustavatele IKT eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja tugivõrgustikku.

Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse sh

õpetamisesse, juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Töötatakse välja ettevõtetes töötavate praktikute ja ülikoolide

õppejõudude kaasamise põhimõtted. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus.

Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet, töötatakse välja täienduskoolitus(ed).

Väljatöötatud koolitust pakutakse IKT valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavatele praktikutele ning väljatöötatud koolitus tehakse kättesaadavaks kõigile kutsekoolidele.

Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja- õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse IKT valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla nii

kõiki kutsekoole kaasavad kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse IKT erialadel õppivate tüdrukute ja hariduslike erivajadustega (HEV)

õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste IKT erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid.

Töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatel oleks võimalus sujuvaks

õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel.

Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku

fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist.

2.2. Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses

Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist:

1) inseneeria valdkonna õppurite arv kutsehariduse tasemeõppes on kasvutrendis;

2) kutsehariduse inseneeria erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele;

3) kutsehariduse inseneeria erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on

tasemeõppest väljalangemine langustrendis;

4) kutsekeskharidusõppe lõpetajatele inseneeria valdkonna erialadel on loodud tingimused

õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel.

Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi alameesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate

toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskandidaatide arvu suurendamisega.

Tasemeõppe kaasajastamiseks uuendatakse või töötatakse välja inseneeria valdkonna 4. ja 5. taseme tasemeõppe (ühis)õppekavad ja/või (ühis)moodulid. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus

4.0 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud

analüüse ja uuringuid.

Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, mis tehakse kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Tegevuse raames töötatakse välja ja

rakendatakse uusi õppekorraldusvorme, kaasaegseid õpetamise metoodikaid ning osaletakse rahvusvahelistel kutsevõistlustel.

Tegevuse raames ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad

tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Õpetajaid koolitatakse kaasajastatud õppelaborite ja

keskkondade kasutuselevõtuks.

Õpetamise võimekuse tagamiseks kaardistatakse inseneeria valdkonna kutseõpetajate ja üldõpingute moodulite õpetajate pädevused ja oskused. Lähtuvalt kaardistusest pakutakse

inseneeria valdkonna (kutse)õpetajatele erialaseid, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskuste arendamise koolitusi. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis

kui välismaal. Korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Luuakse

või hangitakse juhendmaterjale inseneeria õppekavadel õpetamiseks. Koolitustele ja seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste inseneeria valdkonna erialade (kutse)õpetajaid.

Alustavatele inseneeria eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja koolitusi.

Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse,

juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse jne. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Selleks, et tagada praktikute

poolt pakutava õppe kvaliteet pakutakse neile tegevuse 2.1 raames väljatöötatud täienduskoolitust.

Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja-

õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse inseneeria valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla

nii kõiki kutsekoole kaasavaid kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja

rakendamisel arvestatakse inseneeria erialadel õppivate tüdrukute ja HEV õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste inseneeria erialade õpilastele ka

üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid.

Õppurite arvu kasvatamiseks inseneeria valdkonna kutseõppes korraldatakse turundustegevusi, korraldatakse õppimisvõimalusi ja valdkonda tutvustavaid teavituskampaaniaid

ja tehakse koostööd piirkonna üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks inseneeria valdkonna tasemeõppes. Kutseõppeasutused töötavad

koostöös üldhariduskoolidega sh välja valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega ning teevad muid tegevusi valdkonna tutvustamiseks ja noortes huvi äratamiseks.

Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse

õppijatel oleks võimalus sujuvaks õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel.

Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku

fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist.

2.3. IKT õppe arendamine üldhariduses

Kutse- ja kõrghariduse IKT valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse

tõstmiseks ja huvi äratamiseks on perioodi lõpuks:

• loodud kaasaegne õppesisu IKT õppeks üldhariduse kõigil astmetel,

• populariseeritud IKT õpet ja õppevõimalusi üldhariduskoolide õpilastele.

IKT õppe tugevdamiseks üldhariduskoolides uuendatakse ja arendatakse üldhariduse

informaatika ainekava. Tegevuste tulemusena valmivad informaatika valikkursuste ainekavad, juhendmaterjalid õpetajatele, soovitused jm õppetöö läbiviimist toetavad materjalid. Informaatika ainekava rakendamise toetamiseks luuakse ja kaasajastatakse digitaalseid õppematerjale.

Ainekavade ja õppematerjalide koostamisse kaasatakse eksperte nii ülikoolidest kui üldhariduskoolidest. Loodud ainekavad ja õppematerjalid on tasuta kättesaadavad kõikidele

üldhariduskoolidele. Valminud ainekavade rakendamise toetamiseks korraldatakse õpetajatele ja kooli juhtkondadele koolitusi, seminare ja infopäevi. Selleks, et informaatika aine jõuaks süsteemselt koolide tunniplaani pakutakse koolidele nõustamist või mentortuge. Tellitakse või

koostatakse ainekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid.

Selleks, et IKT oskuste õpe oleks eluline ja seostatud teiste ainetega, kogutakse üldhariduskoolides

kokku lõimitud õppe näited ja analüüsitakse neid. Analüüsi tulemusel luuakse juhendeid ja õppematerjale. Loodud materjale tutvustatakse õpetajatele ning pakutakse kasutuselevõtu toetamiseks koolitusi ja seminare.

Hariduslike erivajadustega (HEV) õppijatele IKT oskuste õpetamiseks kaardistatakse parimad näited ja luuakse HEV õpilastele sobivaid IKT ainekava rakendamist toetavaid õppematerjale.

Õpetajatele pakutakse koolitusi ja seminare HEV õppijatele IKT oskuste õpetamiseks.

IKT õppe populariseerimiseks viiakse läbi erinevaid piirkondlikke ja üle-eestilisi infopäevi, õpilasüritusi ja -konkursse. Üritused on suunatud üldhariduse kooliastmete õpilastele. Selleks, et

äratada või säilitada tüdrukutes huvi IKT valdkonna vastu, korraldatakse tüdrukute sihtrühmale suunatud üle-eestilisi või piirkondlikke tegevusi.

2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses

Kutse- ja kõrghariduse inseneeria valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse tõstmiseks ja huvi äratamiseks luuakse võimalused inseneeria õppeks

üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetes ning huvihariduses. Üld- ja huvihariduses on inseneeria õpe praktilise kallakuga ja tugineb viie valdkonna integreeritud tervikule - matemaatika, teadus,

tehnoloogia, inseneeria ja kunst (edaspidi MATIK4).

Partnerid töötavad üldhariduse 3. või 4. kooliastmes välja MATIK õppe mooduli(d) või MATIK õppe rakendusliku õppesuuna, digitaalse õppevara sellele rakendamise toetamiseks, piloteerivad

loodud MATIK mooduleid ja õppevara ja viivad MATIK õpet läbi. Moodulite või õppesuuna väljatöötamisse ja pakkumisse kaasatakse kõrg- ja kutsekoole, üldhariduskoole, huvikoole, ettevõtteid ja valdkonna eksperte.

Selleks, et MATIK õpet efektiivsemalt pakkuda, kaasajastatakse partnerite laboreid. Labori sisustamine hõlmab nii riistvara, litsentside kui seadmete ostmist. Partner, kellel puudub

materiaal-tehniline õppekeskkond MATIK õppe läbiviimiseks, võib osa õppest viia läbi kõrg- või kutsekooli laboris või ettevõtetes, kus on vastavad seadmed ja lahendused olemas.

Tasustatakse õpetajaid, kes piloteerivad MATIK mooduleid ja hiljem viivad läbi õpet

üldhariduskoolides. Valminud ja piloteeritud MATIK mooduleid ja õppesuundi tutvustatakse teistele koolidele. Tegevuse raames korraldatakse moodulite ja õppesuundade väljatöötamise

meeskondadele ja õpetajatele seminare ning koolitusi eesmärgiga tõhustada moodulite väljatöötamist ja MATIK õppe pakkumist. Analüüsitakse loodud MATIK õppe pakkumist üldhariduskoolides.

Huvihariduses MATIK õppe toetamiseks töötatakse välja MATIK huvialade õppekava kontseptsioon ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele.

Tegevuse raames piloteeritakse loodud kontseptsiooni ja raamõppekava MATIK huvialade õppekavade väljatöötamisel ning samuti piloteeritakse väljatöötatud õppekavade rakendamist. Huvikoolidele ja teistele võimalikele MATIK huvialade õpet pakkuvate asutuste ja ettevõtete

meeskondadele ja huvihariduse õpetajatele korraldatakse koolitusi loodud kontseptsiooni ja raamõppekava rakendamiseks.

Selleks, et tagada MATIK huvialade õpetamisel õppe kvaliteet, kaardistatakse MATIK

huvialade õpetajatele tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellele tuginedes koostatakse interaktiivne täienduskoolituskursus MATIK huvialade õpetajatele.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Tegevustes antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsustega abi.

Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele5 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse3

ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel järgitakse

ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonnahoidlikke põhimõtteid6.

3. Tulemused

3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena:

3.1.1. on üldhariduskoolides loodud võimalus IKT õppeks kõigis kooliastmetes

3.1.2. on üldhariduse 3. ja 4. kooliastmes ja huvihariduses on loodud võimalused MATIK

4 MATIK õppe ingliskeelne akronüüm on STEAM, mis tuleneb sõnadest Science, Technology, Engineering, the

Arts and Mathematics. 5 Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.2 https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 6 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee)

õppeks;

3.1.3. kutsekoolide ja ülikoolide IKT ja inseneeria valdkondade õppekavadele asuvad õppima erialateadlikumad õppijad;

3.1.4. kasvab inseneeria valdkonnas kutsehariduse tasemeõppes õppivate õppurite arv;

3.1.5. kutsehariduse tasemel kasvab IKT ja inseneeria valdkonnas õppe lõpetamise efektiivsus (lõpetajate osakaal vastuvõetutest);

3.1.6. kutseõppe IKT ja inseneeria valdkonna lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahesihttase

(2024)

Sihttase (2029) Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad, millesse TAT panustab

Tulemusnäitaja Prioriteetsetes

õppesuundades õppivate

õppurite osakaal % kõigist

õppuritest

22,5% (2020) Ei kohaldu 24% Eelmääratletud prioriteetsetes

õppesuundades õppivate kutse- ja

kõrghariduse õppurite osakaal

kõigist kutse- ja kõrghariduse

õppuritest (ISCED tasemed 4-7).

Prioriteetsed õppesuunad näitaja

tähenduses: 1) tehnikaalad; 2)

tootmine ja töötlemine; 3)

arhitektuur ja ehitus.

Andmete aluseks on EHIS.

Väljundnäitaja Toetatud prioriteetsete

õppesuundade arv

0 2 3 Loetakse meetme raames toetatud

õppesuundasid kutse- ja

kõrghariduses (ISCED 2013 järgi

tasemed 4-7)

Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised näitajad

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase (2022) Vahesihttase

(2025)

Sihttase (2029) Selgitav teave

TAT spetsiifilised

näitajad tegevusele 2.1

(IKT valdkonna

arendustegevused

kutsehariduses)

Kutsehariduse IKT

õppevaldkonnas

kutsekeskhariduse tasemel

esimese aasta järel

katkestajate osakaal

16,4% 16% 15% Loetakse kutsekeskhariduses IKT

õppevaldkonnas kutsekeskhariduse

õppekavadel õppivaid õppijaid ja

katkestajaid.

Andmete aluseks on EHIS.

Tüdrukute osakaal

kutsehariduse tasemeõppe

IKT õppevaldkonna

kutsekeskhariduse

õppekavadel (protsent)

7,7%

9%

12%

Loetakse kutsekeskhariduses IKT

õppevaldkonnas kutsekeskhariduse

õppekavadel õppima asunud

tüdrukuid.

Andmete aluseks on EHIS

TAT spetsiifilised

näitajad tegevusele 2.2

(Inseneeria

valdkonna

arendustegevused

kutsehariduses)

Kutsehariduse inseneeria

valdkonnas õppetöö

katkestajate osakaal

õpingute esimesel aastal

(protsent)

21% 20% 18% Loetakse kutsekeskhariduses

inseneeria valdkonnas

kutsekeskhariduse õppekavadel

õppivaid õppijaid ja katkestajaid.

Andmete aluseks on EHIS.

Kutsehariduse tasemel

inseneeria valdkonnas

väljatöötatud uute

kutsekeskhariduse

0 2 6 Loetakse uusi inseneeria valdkonna

õppekavarühmades loodud

kutsekeskhariduse õppekavasid,

mis on registreeritud EHISes.

õppekavade arv. Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised

näitajad tegevusele 2.3

(IKT õppe

arendamine

üldhariduses)

IKT valikkursusi õpetavate

üldhariduskoolide osakaal

(protsent)

40% 50% 60% Loetakse IKT valikkursuseid

kasutavaid koole.

Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised

näitajad tegevusele 2.4

(Inseneeria valdkonna

arendustegevused üld-

ja huvihariduses)

Väljatöötatud ja

piloteeritud MATIK

moodulite arv üldhariduses

0 0 12 Loendatakse üldhariduse 4. ja 3.

kooliastmel väljatöötatud ja

piloteeritud MATIK õppe

mooduleid kumulatiivselt.

Allikas projekti aruanne.

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija).

5.2. Tegevuste partneriteks on:

Partner Tegevus

2.1 2.2 2.4

Tartu Rakenduslik Kolledž X X

Tallinna Polütehnikum X X

Ida-Virumaa Kutseõppekeskus X X

Tallinna Ehituskool X

Tallinna Tööstushariduskeskus X

Pärnu Kutsehariduskeskus X X

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool X

Tartu Kunstikool X

Kuressaare Ametikool X

SA AHHAA X

Tallinna 21. Kool X

Raasiku kool X

Viljandi Gümnaasium X

Nõo Reaalgümnaasium X

Kadrina keskkool X

Paikuse Kool X

Põltsamaa Ühisgümnaasium X

Saaremaa Gümnaasium X

Sindi Gümnaasium X

Sillamäe Gümnaasium X

Tõrva Gümnaasium X

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium X

6. Juhtimine

6.1. Tegevuste sidususe tagamiseks töömaailma ootuste, valdkondlike arengukavade, poliitiliste suundumuste ja toetuse andmise tingimuste „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“ tegevustega juhivad tegevusi juhtkogud, kes on elluviijale

nõuandev organ.

6.1.1. Tegevusi 2.1 ja 2.3 juhib IT Akadeemia programmi juhtkomisjon.

6.1.2. Tegevusi 2.2 ja 2.4 juhib insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu.

6.2. Juhtkogude kooseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga.

6.3. Juhtkogu ülesandeks on:

6.3.1. nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks;

6.3.2. hinnata ja kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve;

6.3.3. kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded;

6.3.4. teha elluviijale ja partneritele kooskõlas käesoleva käskkirja punktis 1.5 eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava ja eelarve muutmiseks.

6.4. Juhtkogul on õigus moodustada temaatilisi alamtöörühmi ja kaasata eksperte.

7. Sihtrühm

7.1. Punktis 2. toodud tegevuse sihtrühm on:

7.1.1. õppeasutused st üldhariduskoolid , kutseõppeasutused ja MATIK huviharidust pakkuvad asutused,

7.1.2. õppijad st kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide, üldhariduskoolide ja huviharidust

pakkuvate asutuste õppijad,

7.1.3. õpetajad st üldhariduskoolide IKT ja MATIK kursusi õpetavad õpetajad,

kutseõppeasutuste IKT ja inseneeria valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid, sh kutseõpetajad, üldõpingute moodulite õpetajad, praktikud , MATIK huvihariduse õpetajad

7.1.4. lapsevanemad sh üldhariduskoolide õpilaste lastevanemad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8.1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 31.08.2029.

8.2. Tegevuste 2.3 ja 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 kuni 31.08.2029.

9. Projektide eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 24 763 600 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist Fondist 17 334 520 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7

429 080 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

Tegevus Summa

(EUR)

2.1 IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses 6 465 900

2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses 11 487 900

2.3 IKT õppe arendamine üldhariduses 2 175 700

2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses 4 001 500

Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 632 600

Eelarve kokku 24 763 600

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

10.2.2. kaudsed kulud 7% ühtse määra alusel arvestatuna otsestelt kuludelt vastavalt

ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

10.2.3. abikõlblikud muud otsesed kulud:

10.2.3.1. uuringute ja analüüside läbiviimise ja tulemuste levitamise kulud;

10.2.3.2. juhendite, digiõppevara, sh koolituskulud nende kasutuselevõtuks, koolitusmaterjalide koostamise ja levitamisega seotud kulud sh, tootmise,

tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamiskulud;, trükiste kirjutustõlke, kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja

veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud.

10.2.3.3. Eestis ja välisriigis toimuvate infopäevade, teavitusürituste, seminaride, koolituste, töötubade, arutelude, koosolekute, konverentside, õppereiside,

stažeerimiste ja muude ürituste osalemise ja organiseerimise kulu sh materjalide kulu; veebikoolituste loomise ja tootmise kulu;

hübriidõpisündmuse (reaalajas õpisündmuse ülekandmise) tehnilise lahenduse ja toe kulu; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile

(nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue);

10.2.3.4. välisriigi koolitaja või eksperdi lähetuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks

Eestis toimuval koolitusel vm üritusel osalemiseks

10.2.3.5. õpilastele suunatud võistluste, konverentside, häkatonide jm ürituste organiseerimise ja osalemisega seotud kulud, sh meened, auhinnad;

10.2.3.6. tasemeõppe läbiviimiseks vajaliku riistvara, tarkvara, digitaalsete seadmete,

õpikeskkondade soetamise kulud;

10.2.3.7. välislähetustega seotud kulu;

10.2.3.8. turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

10.2.3.9. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

10.2.3.10. muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud.

10.2.4. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

10.2.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

10.2.4.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku

või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude

alusel.

10.2.4.3. (kutse)õpetaja töötasu tasemeõppe üldharidus- ja põhiõpingute moodulite õpetamisel.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 3.

11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

12. Elluviija ja partneri kohustused

12.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud:

12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, juhtkogude ja juhtkogude temaatiliste

alamtöörühmade ja ekspertide töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne;

12.1.2. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi

käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist;

12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste

kirjelduse sh partnerite pikaajalised tegevuskavad ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu

jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist;

12.1.4. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtkogud;

12.1.5. esitama punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks;

12.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;

12.1.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele;

12.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

12.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15.

12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse

tähenduses.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest . Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste

mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete

edendamisele.

13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni

10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele ja sihtrühmadele:

14.2.1. tegevustes 2.1-2.4 32 akadeemilist tundi ületavatel koolitustel osalevad kutse-, üldharidus- ja huvikoolide õpetajad;

14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

16. Vaiete lahendamine

16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

13.10.2025 nr 1.1-2/25/234

Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a

käskkirja nr 369 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja

inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses” elluviimiseks” muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a käskkirja nr 369 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. augustist 2025. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister