Tähelepanekud ENMAK 2035 neljanda versiooni kohta

Tere!

Usutavasti on huvirühmad ja asjatundjad esitanud detailsed ja sisukad seisukohad ENMAK 2035 neljanda versiooni suhtes. Allpool siiski mõned üldisemad tähelepanekud.

ENMAK 2035 ja seosed elektritootmisega – mõned tähelepanekud

1. Nii nimetatud energeetika kolmikvaade, kus teguriteks on esiteks energiajulgeolek, teiseks kättesaadav ja taskukohase hinnaga energia ning kolmandaks keskkonnasääst, ei võta arvesse rahvamajanduse seisukohast kõige olulisemat. Nimelt on ENMAK 2035 puhul võetud küll sihiks, et Eesti elektri netoimport aastal 2035 on 0% või väiksem, kuid unustatakse täielikult ära impordi-/ekspordihind. Juhuelektri tootmise osakaalu kasvades on Eesti jõudnud olukorda, kus me müüme elektrit riigist välja ligikaudu kaks korda odavamalt kui seda sisse ostame. Selline lahendus ei ole ilmselgelt majanduslikult mõistlik ega pikas perspektiivis talutav.

2. ENMAK 2035 seletuskirjas (lk 18) on looduskeskkonnale avalduva mõjuna märgitud, et „positiivne mõju pigem avaldub pikas ajahorisondis läbi kliimaneutraalsuse saavutamise, mis aitab pidurdada liigilise mitmekesisuse kadu. ENMAK aitab sellele kaasa eeldusel, et ka ülejäänud maailm liigub kliimaneutraalsuse suunas.“

Siin on mitu probleemi: esiteks näeb OPEC+ oma prognoosis aastani 2050 naftatarbimise väikest, kuid pidevat kasvu. Teiseks, prognoosib Exxon maagaasi tarbimise kasvu enam kui 20% võrra aastani 2050. Kolmandaks, IEA prognoosi kohaselt ei ole kivisöe tarbimise kahanemist lähiaastatel ette näha.

Üldisemalt võib järeldada, et kuna maailm tervikuna liigub kliimaneutraalsuse suunas vaid paberil ja sõnades, on ENMAK 2035 sisalduvad tegevused kaheldava väärtusega. Ülemaailmne vahe kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise ambitsioonikate sihttasemete ja reaalsete heitkoguste vahel üha kasvab. Võttes arvesse ka asjaolu, et Eesti CO₂ heide moodustab ligikaudu 0,03% ülemaailmsest heitkogusest, on ebamõistlik ette rutata Euroopa Liidu niigi rangetest kliimaeesmärkidest.

3. Juhuelektri osakaalu tarbimises on käsitlenud Eesti Panga analüütik Martti Randveer mais 2025 avaldatud analüüsis, mille kohaselt, kui juhuelektri osakaal Eesti elektritarbimises saavutab ligikaudu 50% taseme, siis selle osakaalu edasisel suurenemisel elektri koguhind enam ei vähene.

4. Fossiilkütuste kasutamise vähendamine on loomulikult tervitatav, kuid Eesti vajab ennekõike juhitavaid elektrijaamasid, milles kasutatakse võimaluse korral kodumaiseid energiaallikaid.

5. Vesinikutootmise käsitluses viidatakse põhjalikule alusuuringule aastast 2021, mille on koostanud Civitta, SEI ja KBFI (https://www.sei.org/projects/eesti-vesinikuressursside-kasutuselevotu-analuus/), kuid sellel alusuuringul on üks tähelepanuväärne puudus. Nimelt ei käsitle see maapõues looduslikult leiduvat ehk nii nimetatud „valget“ vesinikku, mida on viimasel ajal sellealaste teadmiste kasvu tõttu rohkem leidma hakatud (sh Austraalias, Hispaanias, Prantsusmaal). Ilmselgelt ei ole kunstlikult toodetaval vesinikul (Eesti kontekstis rohevesinikul) võimalik tulevikus konkureerida ammutatava vesinikuga.

6. Suurema tähelepanuta on jäänud asjaolu, et ohtralt käsitletud „vesinikumajanduse“ rajamine võib eespool nimetatud alusuuringu kohaselt vajada aastani 2050 koguinvesteeringut 22,4 kuni 44,7 miljardit eurot ning seda inflatsioonilainele eelnenud 2021. aasta hindades.

Lugupidamisega / Regards,

***************
Urmas Maranik

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Telefon: +372 516 28 26

E-post: [email protected]

https://www.facebook.com/mtu.looduse.inimeste.eest