(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

10.10.2025

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning

nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele;“;

2) paragrahvi 1 punkt 11 loetakse punktiks 12 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega

luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud

meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud;“;

3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajale,

kui:

1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis ning

toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis;

2) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad

Eestis, kuid toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse muus

Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis

(edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik);

3) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest asub Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja

raadioteenuse kohta tehakse Eestis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja

juhtorgan asuvad muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

4) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid oluline

osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud

töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

5) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt

Eestis Eesti seaduste kohaselt ning oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja

tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud;

6) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse juhtorgan asuvad Eestis, aga toimetusotsused

audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid

oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest töötab Eestis.“;

2

4) paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25

lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõigetes 2 ja 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna

„meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teistele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 2 punktis 1

nimetatud meediateenust osutavatele juriidilistele isikutele kohaldatakse käesolevat seadust,

kui juriidiline isik on asutatud Eestis.“;

6) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia

teenuse“;

7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia

teenust või raadioteenust“;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata muu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.

Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt

ette nähtud.”;

9) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes

osutab televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on

toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja

edastamise viisi.

(2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või

füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on

toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat

seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette

nähtud.“;

10) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud

uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht,

vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.

(2) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud

uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht,

vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks,

mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste

hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

(3) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes

enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

3

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes,

mida edastatakse ajutise televisiooniloa alusel.

(5) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal

15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete täitmise kohta

eelmisel kalendriaastal.“;

11) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Nõuded raadioprogrammile

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. Seda nõuet ei kohaldata

ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile.

(2) Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja edastab raadioprogrammis muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti

programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

(3) Sõnasaade käesoleva seaduse tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust

moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete

reklaami.”;

12) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“;

13) paragrahvi 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva

lähedase eraelulise suhte tõttu“;

14) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt

kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine

ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine;

2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“;

15) seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja teabe esitamine

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana.

4

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

meediateenuse osutaja esitavad äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku

reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus

toimikus.

(3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 162. Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riikliku reklaami jaoks

(1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil

avalikult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis sätestatud korras.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab iga aasta 1. septembriks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 osutatud teabe kohta aruande, mis avaldatakse tema veebilehel.“;

16) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja määrab“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja määravad“;

17) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja säilitab“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja säilitavad“;

18) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning videojagamisplatvormi

pidaja tegevuspõhimõtted“;

19) paragrahvi 19 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada pornograafilist sisu

või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust

propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike

tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis

on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

(4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi ajavahemikul kella 6.00-st kuni

22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist

arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval

viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning

audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol.

(5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

5

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades

esitada piirangut põhjustanud saatelõike.“;

20) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvis 192 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja ja“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning“;

22) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“;

23) paragrahvi 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“

sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“;

24) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale

teenusele.“;

25) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teadaannetele, mida televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega

ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste

audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajate saadetega ning audiovisuaalmeedia

teenuse ja raadioteenusega;“;

26) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „meediateenuse osutamises“ sõnadega

„audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutamises“;

27) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia

teenus, raadioteenus“;

28) paragrahvi 30 lõikes 7 ja lõike 81 kolmandas lauses asendatakse sõna „Meediateenust“

sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenust, raadioteenust“;

29) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“

sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud

sagedustel pakutavat raadioteenust“;

30) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi

edastamiseks.

(2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused.

(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

vajaduse korral enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas

6

kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja

alaealiste kaitse seisukohast.“;

31) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline raadioluba;

2) rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi

edastamiseks.“;

32) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud

kõrvaltingimused“;

33) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s

32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi

konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse

edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“;

34) paragrahvi 39 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustele“;

35) paragrahvi 39 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni- või

raadioloa taotlejale.“;

36) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava

kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis

eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti

esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes

kinnitust esitama ei pea.“;

37) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade

liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste

esitamise tähtpäeva.

(2) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise

kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul

pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

(3) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

7

(4) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa, välja arvatud ajutise

rahvusvahelise televisiooniloa, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse

ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(5) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne tegevusloa väljaandmist

konsulteerida julgeolekuasutustega, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“;

38) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Parima pakkuja väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s

32 nimetatud tingimustele ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 62 nimetatud teavet selle kohta,

kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust.“;

39) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele“;

40) paragrahvi 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“;

41) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest

keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni-

või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või

15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui

televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. “;

42) paragrahvist 45 jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele“;

43) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise

vabadus“;

44) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 51. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise

vabadus“;

8

45) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teisest riigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmist ning

taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“;

46) paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt

käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele

või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 alusel;

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja

kehtestatud kriteeriumidele.“;

47) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“;

48) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“;

49) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2024/1083 tähenduses.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete

täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi eesmärkidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2024/1083 ja

muudest õigusaktidest.“;

9

50) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „Euroopa järelevalveasutuste rühmas

(ERGA)“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“;

51) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

„§ 562.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2024/1083 artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on

proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083 III

peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.“;

52) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine

53) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses:

„§ 632. Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud tegevuslubade kehtivus

(1) Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu

ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need kehtivad neis märgitud

tähtaja lõpuni.

(2) Enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel

kuni neis märgitud tähtaja lõpuni.“;

54) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303,

28.11.2018, lk 69–92) ja määrusega (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul

meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa

meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024).”.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.“.

§ 3. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu

meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule

10

juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta

arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“;

2) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu

meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule

juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel

juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele

hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele.“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Konkurentsiamet küsib enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse

tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut

meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel

võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse

siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa

meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) artikli 22 lõikes 2 sätestatud

asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks.“.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase

eraelulise suhte tõttu“;

2) paragrahvi 126² täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või

püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa

taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5

tulenevaid erisusi.“.

§ 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“

sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

11

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 15.10.2025 nr 1-11/1072-1

Eelnõu esitamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks

meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 11 lehel

2. Seletuskiri koos lisaga 1 46 lehel

3. Seletuskirja lisa 2 (märkuste tabel) 73 lehel

Andres Jõesaar, 628 2338, [email protected]

Siiri Pelisaar, 628 2225, [email protected]

1

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) muudatustest, mis olid

sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus1.

Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi, kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei

esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a

jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse2 rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb

antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning

lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:

 antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) täiendavad

õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui

teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik

kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

 muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni:

- sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või

raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata

programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele,

- sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni

kolme kuu võrra;

 sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise

kohta. Samuti täpsustatakse MeeTS-is, et kinnituses toodud infot hinnatakse parima

pakkumise väljaselgitamisel;

 muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi

üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba)

ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt

raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline

televisiooniluba). Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse

osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud

raadiosagedustel;

1 Eelnõu toimiku number: 23-0728. Link eelnõule: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74a2799e-

dc70-4922-a07c-bb4d88f478e4 2 Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine

raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37).

Määrust kohaldatakse alates 8. augustist 2025, välja arvatud artiklit 3, mida kohaldatakse alates 8. novembrist

2024; artikli 4 lõikeid 1 ja 2, artikli 6 lõiget 3, artikleid 7–13 ja artiklit 28, mida kohaldatakse alates 8. veebruarist

2025, artikleid 14–17, mida kohaldatakse alates 8. maist 2025 ning artiklit 20, mida kohaldatakse alates 8. maist

2027.

2

 loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele

ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena

kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise

miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Kuivõrd nõuete vähendamise võrra lüheneb ka

taotluste menetlemise aeg, lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid.

Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks

vajalikud normid. Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norme

ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus:

 täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav,

millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt

audiovisuaalmeedia teenustele ja nende osutajatele, millised normid

audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning

millised normid ka teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud

meediateenustele osutajatele;

 laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4

kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega

püsiva lähedase suhte tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. Kehtivas MeeTS-is ja

menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv

regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus;

 Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide

regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave

meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita

äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas

kajastada neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate

riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma

kohta;

 sätestatakse konkurentsiseaduse muudatusega meediaturu kontsentratsiooni

hindamise regulatsioon;

 sätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 25

sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta;

 täpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada

Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet.

Kokkuvõtvalt eeltoodud muudatusi arvestades on ettevõtete halduskoormust suures mahus

vähendatud (kõrvaltingimuste seadmisest loobumine, menetlustähtaegade lühendamine) ja

Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks lisanduvad kohustused on eelnõuga

lahendatud ratsionaalsel ja tõhusal viisil Eesti kui e-riigi võimalusi maksimaalselt ära

kasutades. Halduskoormus suureneb eelkõige meediateenuse osutamisega tegelevatele

ettevõtjatele, kellele kehtestatakse kohustus esitada andmed neile riiklikuks reklaamiks

eraldatud summade ja kolmandatest riikidest saadud reklaamitulude kohta. Vähesel määral

kasvab halduskoormus ka Eesti Autorite Ühingule tulenevalt nõudest esitada TTJA-le infot

Eesti autorite teoste osakaalu kohta raadiojaamades. Eelnõu seadusena rakendamisel suureneb

ka mitme avaliku sektori asutuse töökoormus (TTJA, Konkurentsiamet jt).

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

3

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik

Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on osalenud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse

juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad. Eelnõu ja

seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja

Anni Viirmets (ametist lahkunud) ning seda on osaliselt varem ette valmistatud eelnõu raames

toimetanud Justiitsministeerium.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) toodud normide

rakendamiseks.

Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

15.06.2022, 3, elektroonilise side seadust avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 15,

konkurentsiseadust avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 20, kriminaalmenetluse seadustiku

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 14 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud

muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2018/18083, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist

käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda4.

Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa.

2.1. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas

eelnõus loobutud varasemas eelnõus sätestatud taasedastamisteatise regulatsioonist.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28).

4

Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA-le täiendavad õiguslikud võimalused teha ettekirjutus

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (§ 51 lg-d 6 ja 61).

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on

kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam

ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa

mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida täiendavate

taasedastatava teenuse lõpetamise nõuetega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu

hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab

meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku

julgeolekuohtu. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni

ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt –

taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused

sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile

osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav.

2.2. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadiolubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks

kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada

konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i

või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks

konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse

osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks

raadiolubadeks taotlusi esitada.

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui

soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida

programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku

konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise korda

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.

Kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ei nähtu, millise raadioteenuse edastusvormile kehtib

loakohustus, seetõttu kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale raadioteenuse osutamise

loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust edastada piiratud, mistõttu

ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat raadiot loakohustusega koormata. Mõistlik on, et

raadioloa kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti raadiosagedusplaanis

ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel ning see täpsustus eelnõus ka tehakse.

5

Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse

selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat

regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka

televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba,

jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba).

TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik

väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast. Lisaks

kõrvaltingimuste seadmise võimaluse kaotamisele lühendatakse eelnõuga lubade menetlemise

tähtaega mistõttu seniselt kolmelt kuult kahele kuule.

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase,

09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui

kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel

lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb

AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses

neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid

teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele.

Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse

raamistiku kogu meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna

üle ühtsele lähenemisele. Lõpetades kultuuriministri poolt raadiolubade kõrvaltingimuste

määramine (kõrvaltingimuste määramise regulatsioon kaotatakse), laiendatakse TTJA kui

sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri

regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle

regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon.

2.3. Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest.

Kehtiva seaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse

tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud

audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu

programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise

sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani efektiivistamise eesmärgil on

eelnõus loobutud MeeTS-is sätestatud televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste

seadmise võimalusest.

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt

teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures

seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud,

milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui

riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega

loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

6

Märgime siinjuures, et seaduse tasandil jäävad siiski kehtima AVMSD-ga nõutud

teleprogrammi miinimumnõuded (MeeTS § 8). Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Eesti

autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri

kõrvaltingimustega määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses

kirjas.

2.4. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses, konkurentsiseaduses ja

menetlusseadustikes vajalikud muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamisega. Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas

rakendatakse artikleid 6, 22, 25. Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide

kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka

menetlusseadustikes.

Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i

ajakohasuse.

Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv)

eelnes väljatöötamiskavatsuse5 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu menetlemise raames on

teatud VTK-s toodud regulatsioonidest loobutud (nt taasedastamisloa regulatsioon). VTK

raames kaasatud isikud on saanud oma arvamuse esitada ka eelnõu eri etappide juures ning

esitatud ettepanekutega on võimalusel arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seadust,

elektrooniliseside seadust, konkurentsiseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 54 punktist.

Eelnõu § 1 punktid 1–2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid. Kehtiva seaduse

kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse

(edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse

osutajatele.

Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus:

- audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning

nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1);

- nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega

luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud

meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt

11).

Senine MeeTS-i § 1 punkt 11 loetakse punktiks 12, et oleks tagatud sätete loogiline järjekord.

5 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7.

7

Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st

lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla seni kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused

ning raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise

lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine

eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa

meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel

meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks

seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama

eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning

ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud

digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud

laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus,

näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete

pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine

eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus

meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide

teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või

reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul

võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid

meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid,

sealhulgas vabakutselisi.

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on MeeTS õige ja kohane õigusakt, kuhu sisse viia Euroopa

meediavabaduse määrusest tulenevate nõuete rakendamine. Hetkel on MeeTS

audiovisuaalmeedia- ja raadiokeskne, aga loogilise sammuna koondub meediaregulatsioon

nüüd tervikuna ühte õigusakti.

MeeTS-i reguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “edaspidi koos meediateenus” ning

lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses

nimetatud meediateenuste osutajatele. Läbivalt mõiste “meediateenus” kasutamise jätkamine

eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul, mis peavad kohalduma üksnes

audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele. Seega, õigusselguse huvides täpsustatakse

reguleerimisala ning mõistete lahtikirjutamisega kogu seadust, et oleks arusaadav, millised

normid kehtivad AVMSD-st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele,

millised normid raadioteenustele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse

määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige

ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile

jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on

konkreetsete sätete juures välja toodud.

Eelnõu § 1 punkt 3 muudetakse MeeTS-i § 2 lõiget 1. Säte on seotud läbivalt mõistete

täpsustamisega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19

pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõigetes 2 ja 4 ning § 31 lõike 4 punktis

1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“

vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

8

Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 11. Antud sätte kohaselt kohaldatakse

teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust

osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis.

Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga

„audiovisuaalmeedia teenuse“. Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud,

siis tuleb seda teha ka antud sättes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2

selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTS-i § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega

„audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide

1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõikega 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka

muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte.

Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse

sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud. Antud muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 9 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 teksti. Kuivõrd kehtiva seaduse lõige 1

keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audiovisuaalmeedia teenustele ja

raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on

audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab

televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. §-i 5

täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav

juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning

kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi.

MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt

ette nähtud. Sellisele meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, §-i 161 ja

konkurentsiseadusesse lisatud meediaturu kontsentratsiooni norme.

Eelnõu § 1 punkt 10 – MeeTS-i § 8 teksti muudetakse.

Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel

kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult

tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite

killustumine. Kui aastatuhande vahetusel oli Eestis kaks suurema auditooriumiga eratelekanalit,

siis oli uudistesaadete miinimummahu seadusega kehtestamine põhjendatud, kuid tänaseks on

elanikkonna peamisteks uudiste allikateks interneti keskkonnad ning nendega konkureerimine

ei peaks olema erameediale seadusega pandud kohustus, vaid meediateenuse osutajate

tegevusvabadusel põhinev vabatahtlik otsus. Sarnaselt uudiste pakkumisele ja tarbimisele on

muutunud ka omatoodangu olulisus – kui 20-30 aastat tagasi köitsid teleaudiotooriumi

tähelepanu välismaised teleseriaalid ja filmid, siis tänaseks on kõige enimvaadatud just

eestikeelsed originaalsaated. Seega ei ole sarnaselt uudiste regulatsiooniga vajalik ka

omatoodangu edastamisele seadusega erinõudeid esitada, vaid on mõistlik suurendada

meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel.

9

Antud sättes jäävad kehtima AVMSD-st tulenevad nõuded.

Kehtetuks muutub ka MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva.

Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud

säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 30 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS-i § 9 pealkiri sõnastatakse ümber – nõuded raadioprogrammile.

Lõikes 1 täpsustakse, et raadioprogrammi nädala miinimummahtu (84 tundi) ei kohaldata

ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile (nt olukorras, kus soovitakse kajastada

konkreetset sündmust). Lisaks täiendatakse antud paragrahvi teise lõikega. Kuivõrd uue

regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi

(kõrvaltingimuste seadmisest üldse loobutakse), tuuakse Eesti autorite muusikateoste osakaalu

miinimumnõue seaduse tasandile ning laiendatakse normi ka Eesti esitajate esitatud teostega.

Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis

muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti

esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite

poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat

pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise mahule madalama

miinimumnõude. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti

programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

Sõnasaade MeeTS-i tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust moodustab sõnaline

osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami.

Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija,

arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse

muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eesti

esitaja on Eesti päritolu või Eesti resident. Eesti esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on

vähemalt üks esitajatest Eestist, olenemata esitajate koguarvust.

Antud nõue laieneb raadioloa alusel tegutsevale raadioteenuse osutajale. Raadioteenust võib

pakkuda kahel viisil. Traditsiooniline raadioringhääling tähendab raadioprogrammide

edastamist raadiosagedustel (nt FM sagedused 88-108 MHz). Tulenevalt sagedusressursside

piiratusest on nende sageduste kasutamise reguleeritud läbi raadiolubade andmise protsessi.

Raadioloata saab raadioteenust pakkuda peaaegu piiramatu ressursiga internetis ilma piiratud

sagedusressurssi kasutamata.

Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“. Vt

seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“

sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Antud muudatus on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega.

10

Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed

teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega:

a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama

ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist

võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte

tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet

avalikustama;

b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või

nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume

sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse

teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse,

kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu

meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse,

otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil;

c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul,

mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma

tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega

omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis

võimaldab neid tuvastada.

Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on ajakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu

tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste

kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja

päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda,

kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet

nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid

tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud,

sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama

tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele.

Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse

teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate

sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada

ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või

ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid

või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes

ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt, ning isikuid, kes on või on olnud

ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või

levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed

meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja

konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele,

näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule

võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada

ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele.

Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud

ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

11

võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas6 on põhjalikult selgitatud,

millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati.

Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa

Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad

muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt

märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga

ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine

võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72

muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is

kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku

puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtumenetluse

seadustikku.

Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste

seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3

kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku

andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isiku informatsiooniallika.

Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele

laieneb kaitse ka tavapärasele suhtele (vt art 4 lõige 3, ingliskeelses tekstis regular

relationship). Eelnõu väljatöötaja ning Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul annab selgema

arusaama antud mõistekasutusest põhjenduspunktides toodut avav mõiste “püsiv lähedane

eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad

lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. See sõnastus on vastavuses

Euroopa meediavabaduse määruse mõttega ega laiendaks antud privileegi mõõdutundetult, mis

tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Eeltoodust

tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 4 ja 5).

Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele

sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse

artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt

audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning

käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja

vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

See võib tähendada sellise info ülespanemist oma veebilehel, sotsiaalmeedia kontol vms.

Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine:

a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel

on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste

tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või

üksuse omanduses;

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a4680939-75ea-a4b8-d3a3-4253c405ebac/

12

c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed,

nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6;

d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide

ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma.

Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaalmeedia teenuse

osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad

need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded,

mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehtima audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja

need kajastuvad § 16 uues lõikes 2. Antud sätte kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja

teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine

ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine;

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 32 kohaselt on väga tähtis, et

meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad

saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse

kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus.

Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks

ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele

ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa

meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile

meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded

peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et meediateenuse osutajad

avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja

üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad

mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas

juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata

saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste

saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige

meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti

asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe

avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik

mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See

ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad

peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või

muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.

Jätkuvalt tuuakse seadusesse sisse nõue esitada vastutava toimetaja nime ja kontaktandmeid.

Tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamiseks on avalik huvi. Kvaliteetsed

ajakirjandusväljaanded on ajalooliselt eneseregulatsiooni korras avalikustanud väljaannete

vastutavate toimetajate nimed ja kontakti, mille kaudu on inimestel võimalik

meediaväljaandega suhelda. Selline praktika toetab ajakirjandusväljaannete usaldusväärsust

ning tagab nende tegevuse suurema läbipaistvuse. Seaduse tasemel sätestati vastutavate

toimetajate nimede avalikustamine ringhäälinguorganisatsioonidele 1994. aastal

ringhäälinguseadusega ja nõue võeti 2011. aastal üle ka meediateenuste seadusesse. Käesoleva

seadusega laiendatakse vastutavate toimetajate nimede avalikustamise kohustus kõigile

13

meediateenustele. Sellega ühtlustatakse seaduse tasemel trükimeedia eneseregulatsiooni

põhimõtted ja MeeTSis audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kehtestatud nõuded. Kuivõrd

seaduse tasandil peab olema kirjas ka isikuandmete töötlemise eesmärk, on sättesse lisatud ka

vastutava toimetaja andmete töötlemise eesmärk - heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja

sõnavabaduse põhimõtete järgimine.

Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 161 ja 162.

Uus § 161 reguleerib meediateenuse osutaja märkimist äriregistris (kehtib neile isikutele, kes

äriregistri seaduse alusel sinna kantakse) ja teabe esitamist. Antud säte on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad liikmesriigid oma

reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele

ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse

lõikes 1 sätestatud teavet.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi

läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside

väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele

pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse

kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase

meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja

selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada,

milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See

võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib

selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile.

Eelnõu § 161 lõike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja

ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse

osutajana.

Lõike 2 kohaselt esitavad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ja § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku

reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus

toimikus.

Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister) määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks

järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi: 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131

(Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine),

60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida

lahendus, mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära

olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid. Euroopa

meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed

(juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed

ning tegeliku kasusaaja andmed). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks

14

eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma kohta.

Regulatsiooni väljatöötamisel jäi kaalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse

määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi

järgi, mis uueneks majandusaasta aruande esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse

riiklikuks reklaamiks ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulud,

tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et

ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse.

Protsessi kirjeldus on järgmine:

1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku

reklaamitulu aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastane kogusumma.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele

isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“

Eelnõuga lisatav § 162 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamisega.

Artikli 25 lõike 2 kohaselt teevad avaliku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel

ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori

kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist:

a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt

teenuseid osteti;

b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud

meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning

c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta

kulutatud iga-aastane summa.

Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000

elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike

omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused.

Artikli 25 lõike 3 kohaselt seiravad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud

liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes

riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning

annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti

juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks.

Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt edendamise või

eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam,

15

avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu

eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse

heaks või selle nimel.

Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku sektori asutuste poolt tellitud

reklaami- ja teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated.

Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud

vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav,

kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega.

Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud

asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele

ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui

riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid

seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet,

mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul

kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu

riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist.

Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv, on artikli 25 lõikes 2

toodu selguse mõttes ka MeeTS-is sätestatud.

Eelnõu § 162 lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja

kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis7 sätestatud korras.

Eelnõu väljatöötaja kaalus võimalust vabastada MeeTS-i regulatsiooniga Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud teabe (kontsernide ametlikud

nimed, kuhu sama lõike punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide

pakkujad kuuluvad) esitamise kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse

üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad

üksused. Kuivõrd erand kohaldub üksnes kergesti leitava avaliku info kohta (kontsernide

ametlikud nimed) ja selle edastamine ei tekita asutusele täiendavat töökoormust, siis ei pidanud

eelnõu väljatöötaja vastava erandi tegemist otstarbekaks.

Lõike 2 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 osutatud teabe

kohta aruande iga aasta 1. septembriks, mis avaldatakse tema veebilehel. 1. september on

TTJA-le realistlik periood andmete analüüsiks ja kokkuvõtte tegemiseks.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada

makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri

määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole

hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest.

Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik

saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat

7 Rahandusministri määrus „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Link:

https://www.riigiteataja.ee/akt/12874684?leiaKehtiv

16

infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi

ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed

kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta.

Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu § 1 punktid 16–18 – MeeTS-i § 17 lõikeid 1 ja 3, teise peatüki pealkirja. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS-i § 19 lõikeid 2–5 muudetakse ning eelnõu § 1 punktiga 20

tehtava muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 6.

Kehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse osutajal enne kella 22.00

näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, isegi mitte koos

vastavasisulise hoiatusega enne saate algust ja saate ajal. MeeTS § 19 lõige 4 kohustab

meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui see võib tõenäoliselt

kahjustada alaealiste mõnda earühma, lisama enne saadet hoiatus saate sobimatuse kohta

alaealiste mõnele earühmale. Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta

alaealiste erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv sõnastus

põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole kehtiva regulatsiooni alusel 12-

aastasel lapsel võimalik enne kella 22.00 vaadata/kuulata saadet või saada teavet, mis võib

tõenäoliselt kahjustada alla 12-aastaste earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut (nt filmi

„Krahv Monte Cristo“, 2024, mis on sobilik vanusele 12+).

Uue § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja edastada

pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja

vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide

3 ja 4 tähenduses.

Uue § 19 lõike 3 kohaselt ei kohaldata lõikes 2 kehtestatud nõudeid juhul, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike

tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis

on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

Uue § 19 lõike 4 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja

ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma

füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne

saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele

earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha

asjakohane hoiatav sümbol.

Uue § 19 lõike 5 kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab

§ 19 lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades

esitada piirangut põhjustanud saatelõike. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma

piiranguid põhjustavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on

lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole

lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida.

Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute

earühmadeni.

17

Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS-i § 192 teksti muudetakse. Tegemist on terminoloogilise

muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või

televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 30 ja 31 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i § 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna

„meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 24 – MeeTS-i § 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale

teenusele.

Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks

internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud piiranguid ei kehtestata.

Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS-i 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise

muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punktid 26–28 – MeeTS-i § 30 lõikeid 1, 3, 7 ja 81 muudetakse. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 29 – MeeTSi §-s 32 asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“

sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud

sagedustel pakutavat raadioteenust“. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba

mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu

rakendused nimetatud nõuded ei kehti.

Eelnõu § 1 punkt 30 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike. Kuivõrd

muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega.

Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi

edastamiseks.

Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul

toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel

kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri.

Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused. Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele

televisiooniloale.

Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ning TTJA on vajaduse korral enne pidanud nõu

18

teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab

sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.

Võrreldes kehtiva õigusega on antud sättes kaotatud kõrvaltingimuste seadmise võimalus.

Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel

kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult

tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite

killustumine. Vabas konkurentsis toimuv meediaturg tagab vaatajatel võimalused tarbida

erinevatel platvormidel mitmekesist meediasisu ja selle tõttu ei ole enam programmide

mitmekesisuse suurendamisele suunatud kõrvaltingimuste kehtestamine seaduse tasandil

vajalik. Mõistlik on toetada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste

tegemisel. Vt lisaks ka seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid.

Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja

rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi edastamiseks.

Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa

väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse

ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power

Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa,

Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Valgamaa). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes

teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi.

Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste

„üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki

rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes

üldmõistet „raadioluba“.

Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta

tagant raadiolubade konkursi tulemusena).

Eelnõu § 1 punkt 32 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 2, millega jäetakse välja tekstiosa „ja

§ 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 33 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või

raadioloa andmise tingimusi.

Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste

kajastamiseks (n-ö spordis MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva

leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi

käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal

väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal

19

väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse

osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale, 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on

välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi

raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks.

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti

ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel,

moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste

seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel

tehnoloogiatel testida (katsetada). Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada

meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale

meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna

testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik

piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk

likvideeritakse.

Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi

§s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või

programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või

raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme

kuu võrra. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal

ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba.

Eelnõu § 1 punkt 34 – Muudetakse MeeTS-i § 39 lõike 2 punkti 6, milles jäetakse välja sõnad

„ja kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 35 – MeeTSi § 39 lõike 61 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6

punkte 1, 11 ja 3 ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale. Kehtiv säte välistab ajutise

televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 11 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise

kohustusest. Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise

tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse

esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus

esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel (tulenevalt

planeeritava tegevuse ajutisusest) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete

esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust.

Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. MeeTS-i § 39 loetleb andmed,

mis lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse

kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud

kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või

20

Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda

taotledes kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust

ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina

(näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise

taotleja, kes on Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste esitamise

kohustuse täitnud). Antud muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktis 38 toodud muudatusega,

mille kohaselt parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s

32 nimetatud tingimustele ning MeeTS-i § 39 lõikes 62 esitatud infot selle kohta, kuidas taotleja

on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite

loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust (uus § 43 lõige 2).

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti

Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL))

(edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel

KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse

osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel

ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard

Musical Work Code - ISWC8) ning salvestiste koodidele (The International Standard

Recording Code - ISRC9) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja

Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja

vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes

arvesse.

Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel

kujul.

Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii

üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või

rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa

mõiste kohta.

Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja

avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv,

8 https://www.iswc.org/

9 https://isrc.ifpi.org/en/

21

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks TTJA

veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva.

Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see

piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata

tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti

täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise

tähtpäeva.

Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu

jooksul.

Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni-

ja raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Nagu eeltoodud selgituses

mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba.

Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning

ajutise televisiooni- ja raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa

väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu

jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul.

Siia sätte alla tuuakse ka ajutine rahvusvaheline televisiooniluba, mille andmise osas tuleb otsus

teha kolme kuu jooksul (senise ühe kuu asemel). Tähtaja pikendamine on vajalik, et loa

väljastamiseks vajalikud toimingud teha.

TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada

teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna

turvalisusele (uus § 40 lg 6). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse

kaitsmise huvides.

Algses eelnõus oli sätestatud TTJA õigus konsulteerida ka Rahapesu Andmebürooga (RAB).

RAB-i selgituste kohaselt puudub vajadus sätestada MeeTS-is täiendavalt TTJA õigus RAB-

iga konsulteerida. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS) on juba kehtestatud RAB-i

poole seoses finantssanktsiooni kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab

TTJA-l seda teha. RAB hinnangul tekiks MeeTS § 40 täiendamise tagajärjel kaks paralleelset

regulatsiooni, mis võib halvimal juhul tekitada segadust ja tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust.

Kõnealune kohustus on juba kehtestatud RSanS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui

füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on

finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub

finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i.

Seadusandja on pidanud vajalikuks rõhutada, et teavitamiskohustust RSanS-i kohaselt täitavad

nii riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes olevad või neid kavandavad

füüsilised ja juriidilised isikud (RSanS §-d 19 ja 21).

22

Ühtlasi on RSanS-i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul (mis laieneb

ülalkirjeldatud põhjustel seega tegelikult ka TTJA-le) hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas

kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral

kohustatud ise hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte ette, et kui füüsiline või

juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni

subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni,

kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks

teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni

subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või

lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest

viivitamata RAB-i. Praktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub RAB-i

teavitamine teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi kasutades. Kõnealust vormi

kasutavad ka kõik teised riigiasutused RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle

kohaldamise kahtluse korral pöördudes. RSanS-i alusel toimub RAB-i koostöö vajadusel kõigi

teiste riigiasutustega, sh näiteks eriti tihedalt Maksu- ja Tolliametiga.

Eelnõu sõnastusest on välja jäetud ka kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Vt seletuskirja

punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i § 43 lõiget 2 muudetakse. Parima pakkuja väljaselgitamiseks

hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ja MeeTS-i § 39 lõikes

62 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja

antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste

edastamise kohustust. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 36 toodud muudatusega.

Eelnõu eelmises variandis puudus võimalus kinnituses toodud info arvesse võtmiseks uue

tegevusloa taotluse lahendamisel ühe hindamise kriteeriumina. Lisaks eeltoodule loobutakse

kehtivas seaduses sätestatud kõrvaltingimuste hindamisest. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4

toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 39 – MeeTS-i § 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa

kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 40 – MeeTS-i § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“. MeeTS § 44

lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib rahvusvahelise televisiooniloa andmisest keelduda,

kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid,

eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. Olenemata, kui suures ulatuses või oluliselt

kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub, on igal juhul tegemist programmiga, mida

sihtriigi seaduste kohaselt sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid

kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa olukorra, kus sihtriigi pädev

asutus võiks televisiooniteenuse osutaja suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda trahvida.

TTJA ei saa teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks.

Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS-i § 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4.

Uue lõike 3 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa

andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8.

23

või 15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

Uue lõike 4 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub

tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu

või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.

Nimelt on TTJA sellistes olukordades, kus televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa

andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm

sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis

sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 37. Kuivõrd uue § 40 lg 6 kohaselt on TTJA-l õigus

enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada teavet selle kohta,

kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele,

antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda.

Kui televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt

meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni

kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel

tegevusluba anda ei tohi.

Eelnõu § 1 punkt 42 – MeeTS-i §-st 45 lõikest 1 jäetakse välja sõnad jäetakse välja sõnad „või

kõrvaltingimustele“. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punktid 43–45 – MeeTS-i 6. peatüki pealkirja, § 51 pealkirja ja lõiget 1

muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu §

1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 46 – MeeTS-i § 51 lõiget 6 muudetakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt

MeeTS-i §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel;

24

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud

kriteeriumidele.

Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida

käsitleti 2023-2024. a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides. Samas antakse

muudatusega TTJA-le täiendavad õiguslikud alused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse

kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise

keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse

reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise täiendavate nõudega. Seega, lisaks kehtivas

seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse

osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku

kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle

protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse

kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise

regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga

vähem töö- ja halduskoormust tekitav.

Eelnõu § 1 punkt 47 – MeeTS-i 51 täiendatakse lõikega 61:

(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.

Kui § 51 lõige 6 annab TTJA-le õiguse teha ettekirjutuse, siis § 51 lõige 61 kohustab tegema

ettekirjutuse. Antud muudatus on sarnane eelnõu § 1 punktis 39 toodud muudatusega.

Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS-i 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa„§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“

tekstiosaga „§-s 19“. Antud muudatus on seotud eelnõu punktidega 19 ja 20, millega

muudetakse MeeTSi-i §-i 19 ja seetõttu on korrektne viidata §-le 19 tervikuna.

25

Eelnõu § 1 punkt 49 – Muudetakse MeeTS-i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et TTJA on

sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30

lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses.

Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel

sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas

ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja

lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja

muudest õigusaktidest.

16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse

kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas seletuskirjas10: „Direktiiviga

muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast

suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse

kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning

funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning

kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja

keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu

nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi

küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda

teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise

meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5)

järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA (uue

sõnastuse kohaselt Euroopa meediateenuste nõukoda) töösse panustamiseks piisavad rahalised

vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise

tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu

liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus,

peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev,

mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda

ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile

oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil

kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud

ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud

kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse

küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud11, on otsustatud MeeTS-is TTJA

sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida.

Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult

Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab

järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise

AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab

ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega

seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA

üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab

siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 11 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“.

26

toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).12

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega.

Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega

seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud.

TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28

lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud

järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab

ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul

minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA

peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt

viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile

esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100

„Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni

peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded,

nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (uus pealkiri 2025. a oktoobri

seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning

arendamise ja hindamise kord“). ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane

teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise

eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest

vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise

põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle

asutusesiseseks tunnistamiseks.“

MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku

järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i

nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis

nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa

Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja

videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa

järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes

osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt

asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa

meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on

liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis

koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust, Euroopa

regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eestit esindas ERGA-s ja esindab nõukojas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelnõu § 1 punkt 51 – MeeTS-i 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 (Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus

nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja

andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki

kohaste ülesannete täitmiseks.

12 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni

korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.

27

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt kui see on vajalik käesolevast

määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide

reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete

esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete

täitmiseks, järgmistelt isikutelt:

a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning

b) muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või

kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid.

Seega peab liikmesriik tagama, et regulaatorasutusel oleks võimalik teabe ja andmete esitamist

nõuda. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on mõistlik seda tagada seaduse tasandil, vaatamata

sellele, et Euroopa meediavabaduse määruse säte on otsekohalduv. See aitab ära hoida

võimalikud rakenduslikud küsimused, tagab õigusselguse ja annab selge suunise, et on

regulaatorasutusel õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud

isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse

määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 1 punkt 52 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkirja sõnastust ja viiakse see vastavusse

sätte sisuga. Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamisel.

Eelnõu § 1 punkt 53 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse

§ 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust.

Lõike 1 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse

raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need kehtivad neis

näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust

eelnõu § 1 p 31 juures).

Lõike 2 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud

tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni.

2024. aasta raadiolubade konkursi raames anti 13 juriidilisele isikule välja 32 raadioluba. 2025.

aastal lisandus 2024.a konkursil vabaks jäänud sagedusele välja antud üks raadioluba.

Eelnõu § 1 punkt 54 – muudetakse MeeTSi normitehnilist märkust. Audiovisuaalmeedia

teenuste direktiivi muudetakse Euroopa meediavabaduse määrusega ja normitehnilisse

märkusesse lisatakse viide Euroopa meediavabaduse määruse andmetele.

Paragrahv 2 sätestab elektroonilise side seaduse muudatuse.

Elektroonilise side seaduse paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.

Muudatus on vajalik selleks, et välistada raadioturul konkurentsi kahjustamine hoidudes

kõrvale meediateenuste seaduse nõuetest ning raadioloa konkursi edukast läbimisest. Eesti

sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette nähtud raadioloa konkurssi

läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis raadioloa saanud ettevõtjale

28

konkurentsieelise võrreldes kohalike teenusepakkujatega. Meediateenuste seaduse alusel läbi

viidud konkursi eesmärgiks on meediaturu arenguks soodsate tingimuste loomine.

Paragrahv 3 sätestab konkurentsiseaduse muudatuse. Muudatus on seotud meediaturu

kontsentratsiooni hindamisega. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse

normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades.

Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine,

mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu

võimaldavat digiplatvormi pakkujat.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist

kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele. Nimetatud normid peavad

a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest

kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid

sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt

kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet;

c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama,

et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud;

d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid

sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia

mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning

e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks.

Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja

riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides

sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike

4 kohaldamist.

Regulatsiooni eeskujuks on võetud Soome ja Rootsi vastavasisulised regulatsioonid, millega

rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavitatakse

konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on

meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi

pakkujad. Rootsi regulaatorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu

mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile.

Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiametile asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas

koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul.

Soome vastuvõetud seaduse kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning

viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad

nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab

kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse.

Eelnõus väljapakutud regulatsioon koormab minimaalselt ettevõtjaid ja ametkondi.

Konkurentsiseaduse muudatus koosneb kolmest punktist.

29

Eelnõu § 3 punkt 1 – Konkurentsiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lähtutakse koondumisele

hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse

kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:

1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide

juurdepääsu kaubaturule;

2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;

3) kaupade nõudlust ja pakkumist;

4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.

Eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse § 22 lõikega 11. Kui koondumise osaline on

audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi

pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia

mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse konkurentsiseaduse § 26 lõikega 11 . Kui koondumise

osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5

lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav

digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise

osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise

eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Sarnase teabe

esitamise nõue on ka nt Soome samasisulises õigusaktis13.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse konkurentsiseaduse § 27 lõikega 21. Nimelt küsib

Konkurentsiamet enne § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26

lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud

suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti

määratud tähtajaks.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolud (tõlkes elemendid) on

järgmised:

a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku

arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades

silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes

ettevõtetes;

b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed,

mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus;

c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu

kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende

majandusliku kestlikkuse tagamiseks;

d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused

meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning

e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad

kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks.

13 finlex.fi/fi/lainsaadanto/saadoskokoelma/2025/408?utm_source=chatgpt.com

30

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud

tähtajaks. Hinnangu esitamise tähtaeg sõltub sellest, kas on tegemist nö esimese faasi

menetlusega või täiendava menetlusega.

Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes

protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada

regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad

märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus

konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise.

Eelnõu §-s 4 tehakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus.

Eelnõu § 4 punkt 1 on seotud eelnõu § 1 punktis 13 toodud muudatusega. Paragrahvi 72 lõiget

21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“.

Eelnõu § 4 punkt 2 - Kuna Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad nõuded seavad

täiendavad piirangud uurimisasutuste poolt menetlustoimingute läbiviimisele, täiendatakse §

126² lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või

püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa

taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5

tulenevaid erisusi.“.

Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub

julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa

meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt

erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu

sõnastusega.

Eelnõu §-s 5 tehakse muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna

„ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Muudatus on seotud § 1

punktis 13 toodud muudatusega.

Eelnõu § 6 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise aeg on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse rakendamisega. Uusi Euroopa meediavabaduse määruse norme

hakati täielikult kohaldama alates 8. augustist 2025. Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamisega mitteseotud normid ei vajaks pikemat kohanemisaega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

31

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

Euroopa meediavabaduse määrusega muudetakse ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi,

need muudatused puudutavad Euroopa regulaatorasutuste rühmaga (ERGA) seonduvat.

Euroopa meediavabaduse määrusega asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis asendab

ERGA ja on selle õigusjärglane. Ka käesolevas eelnõus asendatakse viide ERGAle viitega

Euroopa meediateenuste nõukojale (eelnõu § 1 punkt 50; MeeTS § 54 lg 4 p 4 muudatus).

6. Seaduse mõjud

6.1. Teleprogrammide taasedastamise lõpetamist puudutav regulatsioon

6.1.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud

sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis 2021. aastal Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid

telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast

Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste

sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnata positiivseks, sest TTJA-le antakse

täiendavad võimalused desinformatsiooni edastatavate kanalite leviku piiramiseks (eelkõige

pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist, kui kanaleid saaks taas taasedastada) ning selle

tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam

Eesti inforuumi.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud Eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 3%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast.

Muudatuse eesmärk on anda TTJA-le täiendavad õiguslikud alused lõpetada vaenuliku

mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites

esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele

märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna

lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna

sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja

julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga.

32

Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti

agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite

võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk

pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist.

Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna

jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022.

aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis

taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu

sanktsioonide alusel keelatud edastada 55 telekanalit.

6.1.2. Mõjuvaldkond –kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Selles punktis hinnatakse mõju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele,

pluralismile ja arvamusvabadusele.

Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse

eesmärgil loodud kanalite taasedastamise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva

agressorriikide desinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka Eesti

ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti

turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu.

Uue taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni

levikut. Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. Desinformatsioon

õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu ning takistab otseselt

vaba arvamuste vahetust, Desinformatsiooni loojate ja levitajate tegevuse eesmärgiks on

tekitada ühiskonda lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimendamise

demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida. Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni14 artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli

lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele

ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata

riigipiiridest. Lõige 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja

vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või

karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse

terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks,

tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe

avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004.

33

Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

6.1.3. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit,

suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks üle 150 kanali.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutab ainult selliseid sideteenuse osutajaid, kelle taasedastatavate kanalite

taasedastamist võiks TTJA edaspidi ettekirjutusega lõpetada. 2023-2024. a menetletud eelnõu

kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid, kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest

teavitama. Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega keelatud 55 kanali taasedastamine, võib

teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid, kes nende hetkel

piiratud või sarnaste programmide taasedastamisega soovivad jätkata.

Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu 55 telekanali

taasedastamine juba keelatud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus

negatiivselt ei mõjuta.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.1.4. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused

Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi, kellelt TTJA võib küsida enne

meediateenuste taasedastamise lõpetamist infot. Asutused annaksid TTJA-le teavet

meediateenuse osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või

rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot teenusest tuleneva

julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks

eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töökoormust

vähe. Koormuse suurenemine võib lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist.

Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste töökoormus info andmisel.

34

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.2. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

6.2.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31. Ajutise loa all tegutsevaid meediateenuse osutajaid

2025. aasta juuli seisuga ei ole.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste

raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende

halduskoormus sellest ei suurene.

Kuna ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi praktiliselt enam saadaval ei ole,

saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

35

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.3. Meedialubade kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine, raadiolubade liigid ja

raadiolubade konkursi korraldamise kord

6.3.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31, sh on rahvusvaheline televisiooniluba 11-l ettevõtjal ja

14-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2025. aasta märtsi seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt

teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures

seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud,

milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui

riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega

loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate

poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile.

Muudatusega lihtsustatakse ja ajakohastatakse raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei

tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise

arusaadavamaks. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on

võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust

ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

36

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida

MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelikuks eesmärgiks võib

olla soov hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul turuosaliste võrdse

kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas kehtestada kõigile Eesti

raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud sagedusi kasutavatele raadioteenuste

osutajatele võrdsed tingimuseed.

Eelnevat arvesse võttes saab muudatustega kaasnevat mõju ulatust kui ka mõju esinemise

sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.3.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju

halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d

(Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit

(EEL).

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEO-sid.

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise

kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid.

Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi

teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks

vajalikku infot.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard

Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste koodidele (The International Standard Recording

Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite

loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

6.3.3. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

37

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab

raadiokanaleid üle 80% Eesti elanikkonnast.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise miinimummahu

kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate esitatud muusikateoste raadioeetris mängimine aitab kaasa muusika loojate

ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab raadiojaamadele kõrgemaid kvaliteedinõudeid.

Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega

6.4. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse

osutaja märkimine äriregistris ja riikliku reklaamitulu kogusumma kajastamine

6.4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad

Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehe andmetel kuulub liitu 20 ettevõtet. TTJA andmetel

tegeleb raadio- ja teleteenuste ning tellitava audiovisuaalteenuse osutamisega kokku 31

ettevõtet. Äriregistris on sihtrühma kuuluvad äriühingud jaotunud tegevusala EMTAK (2008)

koodide alusel järgmiselt: ajalehtede kirjastamisega tegeleb 35 ettevõtet (kood 58131);

ajakirjade jm perioodika kirjastamisega tegeleb 115 ettevõtet (kood 58141); raadioteenuste

osutamisega tegeleb 56 ettevõtet (kood 60101); televisiooniteenuste ja lineaarsete

audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega tegeleb 51 ettevõtet (kood 60201). Sotsiaalmeedia

platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad määratlesid oma tegevust EMTAK

koodiga 73121 (Reklaami vahendamine meedias).

2025. aastast EMTAK koodid muutusid ja uued kehtivad EMTAK koodid oleksid järgmised:

60101- Raadioringhääling ja audiosisu levitamine, 60201- Televisiooniteenused ja videote

levitamine, 58121- Ajalehtede kirjastamine, 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine ja

60391- Muu sisu levitamine. 2025. a märtsi seisuga omab koodi 60391, mis peaks hõlmama ka

sisu levitamist ajaveebi vahendusel, 7 ettevõtet. Kokkuvõttes võib orienteeruvalt lugeda

meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvuks kuni 200 ettevõtet. Sotsiaalmeedia

sisuloojad, kes on end seni määratlenud reklaami vahendamise EMTAK koodiga, peaksid

kuuluma aastast 2025 koodi 60391 alla (sisu levitamine ajaveebi vahendusel).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega luuakse järgmine lahendus.

11) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

38

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja neile

riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või

üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele

isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“

Täiendav halduskoormus on korrektselt õige tegevusala valinud ettevõtjale majandusaasta

aruande lisana riikliku reklaami tulu kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või

üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma lisamine (kui selline summa on 0, tuleb

ka see eraldi märkida). Seega, riikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse

osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole

eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma

raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana

majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada. Meediateenuse osutajate halduskoormus

suureneb ka selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami rahaga

Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses.

Lisanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades

majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava

summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. aastal.

Ettevõtte äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike

reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike

reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada

riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see

on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega.

6.4.2. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele).

Mõjuvaldkond- infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele,

mõju e-riigile)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ja

Kultuuriministeerium

Muudatused mõjutavad RIK-i, kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus

hoida.

Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi, kelle roll on hoida oma määrusega EMTAK

koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

39

Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad

juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise

sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot.

Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahenduste rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest

tulenevate nõuete täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e-riigi mainele. Eesti riik ei hakka

määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama dubleerivaid IT-lahendusi.

Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede

arenduse ulatus on väiksemahuline. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.

6.5. Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

6.5.1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, tarbijad

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes

oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik

erinevates meediakanalites tarbida kvaliteetset meediasisu.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakontsentratsiooni, millel võib

olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodava

lahenduse rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pakutavate meediateenuste ja

meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele.

Turukonkurentsi regulatsioon kaitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga

laiema teenuste valiku pakkumise.

Tarbijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste

osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt

pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud. Toimivat konkurentsipõhist

meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväärne koondumine pigem

vähemtõenäoline. Tulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad

ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavusele ja meediasisu kvaliteedile

pigem väike.

6.5.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad

Koondamise puhul esitatakse teatis siis, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta

käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed

Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50

meediateenuse osutaja, kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise

eelduseks oleva käibe.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2025. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

40

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on

tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning

olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas

hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia

kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete

mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni

asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva

meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna

igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste

avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja

uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata

ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti

turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada.

Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk

meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks.

6.5.3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet

Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust,

on sihtrühm väike.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja

olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju

TTJA ja Konkurentsiameti töökoormusele väike.

Konkurentsiamet küsib enne konkurentsiseaduse § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse

tegemist hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2

sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töökoormuse

suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib

meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid.

6.6. Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info

avalikustamine

6.6.1. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, meediatarbija

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks.

41

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis

parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust

kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha

riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes.

Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust

ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub

elanikkonnale erinevates meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike

hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole teadaolevalt turgu moonutavat riikliku

reklaamiraha kasutust Eestis tuvastatud.

6.6.2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele, mõju kohaliku

omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused

Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks

avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja

omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia,

Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 233415.

Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad Riigi Tugiteenuste Keskust.

Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot.

Mõningal määral kasvatab TTJA töökoormus kord aastas tehtava riikliku reklaamiraha

kasutuse analüüsi teostamiseks.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus

tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade

õiglasele jaotusele.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada

makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri

määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole

hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest.

Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik

saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat

infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas

analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel.

15 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

42

Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib

praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-

id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku

sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale

280 üksust. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel

214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega

üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes

makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle

kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega

“Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada

makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta.

Avaliku sektori asutuste töökoormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas

tegemist on riikliku reklaami rahaga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses.

Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA-ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks

võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt.

6.7. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine

6.7.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus)

Siin puudutatakse eelkõige mõju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule

julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende

lähedased

Muudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse

regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allikakaitselise

informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib orienteeruvalt

hinnata kuni kui tuhande inimeseni.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi, ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna

informeerituse tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus parandab elanikkonna

informeeritust ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate

infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas.

Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähedaste

turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike

ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu

ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike.

6.7.2. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus). Mõjuvaldkond –

riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

43

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused

Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse

laiendatud ringiga oma töös arvestama.

Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub

julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa

meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt

erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu

sõnastusega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja

pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb

meediateenuste skoop, lisandub kohustus töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid

kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit

Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Laiendatakse TTJA pädevusi teisest riigist pärit

meediateenuse taasedastamise piiramiseks. Lisaks tuleb anda hinnanguid

meediakontsentratsiooni küsimustes ning koostada analüüs riikliku reklaamiraha kasutamise

kohta. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA-le tagada rahastus ülesannete

täitmiseks. Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad

liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest

tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. TTJA vajab

lisanduvate ülesannete täitmiseks lisarahastust ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks.

Ametikoht keskenduks Eesti esindamisele Euroopa meediateenuste nõukoja töös ja teistele

lisanduvatele ülesannetele (kord aastas teostatav riikliku reklaamiraha kasutamise aruandluse

analüüs, meediateenuste kontsentratsiooni hindamine, jne). Ametikoha tööjõukulude vajadus

on 46 000 eurot aastas.

Ka Konkurentsiametile lisatakse käesoleva eelnõuga kohustusi meediateenuse osutajate

koondumisel hinnata ka koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele

ning teha sellega seoses vajalikke menetluslikke samme ja otsuseid.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks

kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel.

Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.

Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja

saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot).

8. Rakendusaktid

44

Kehtestada on vaja üks rakendusakt. Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad

lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega.

Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde.

Muuta on vaja rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhend” lisa. Makseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam).

Lisaks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Koondumise teate

esitamise juhend“, lisades säte, mille kohaselt meediateenuste osutajad peavad koondumisel

esitama hinnangu koondumise mõjust meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja pikemat

ettevalmistusaega, selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada.

Seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega alates 8.08.2025 on vaja arvestada ka

selle kuupäevaga. Samas on mõistlik üldises korras jõustumise asemel fikseerida konkreetne

jõustumiskuupäev.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu

kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees

Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar

Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing

Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ,

Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing

AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids

Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ,

Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency

OÜ, RandoM OÜ.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK.

Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku

regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu

kooskõlastamiseks esitati, saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale

asutustele ja isikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes).

Ministeeriumidest saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile. Lisaks saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning Eesti Ajakirjanike Liidule.

45

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Lisaks

tegi Justiits- ja Digiministeerium keelelisi ja normitehnilisi märkusi ning märkusi eelnõu

mõjude kohta, millega on suures osas arvestatud. Eelnõule esitatud märkused ja arvamused on

lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2).

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

46

Seletuskirja Lisa 1

Rakendusakti kavand

Kultuuriministri määrus

Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad meediateenuste seaduse § 161 lõiked 1 ja 2

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 161 lõike 3 alusel.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad

meediateenuste seaduse 161 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131

(Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine),

60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Minister

Kantsler

Eelnõu seletuskirja lisa 2

1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

MKM 1. Leiame, et tuleks täiendada meediaturu kontsentratsiooni

hindamise korda ning teeme ettepaneku kaaluda Konkurentsiameti

hindajaks määramist.

Eelnõu § 1 punktiga 24 meediateenuste seadusesse (MeeTS) lisatava §

481 lõikes 2 on praegusel kujul välja toodud teave, mille koondumise

osalised esitavad meediaturu kontsentratsiooni hindamise teates (teave

koondumise osaliste kohta, koondumise kirjeldus ning hinnang

koondumise eeldatava mõju kohta). Samas ei esita koondumise osalised

meediaturu kontsentratsiooni teates teavet koondumise osalistega

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate kohta, mis võib meediaturu

kontsentratsioonile hinnangu andmisel olla olulise tähtsusega (valitseva

mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks). Näiteks võib

koondumise osalisel olla ema- ja või tütarettevõtjaid või tema

emaettevõtjal teisi tütarettevõtjaid, mis on samuti tegevad

meediavaldkonnas, sh horisontaalselt kattuvatel või vertikaalselt seotud

kaubaturgudel. Vastava teabe esitavad koondumise osalised ka

konkurentsiseaduse (KonkS) § 26 lg 1 punkti 4 alusel

Konkurentsiametile, mistõttu ei kaasne ettevõtjale täiendavat ajakulu

teabe kogumise ja vormistamisega.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisades MeetS § 481 lõikesse 2

punkt 4 järgmises sõnastuses:

4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja

konkurentsiseaduse § 24 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud ettevõtjate

valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates.

Sarnast loogikat peaks kohaldama ka MeeTS § 481 lõike 1 kohaldamisel

(hetkel see sõnaselgelt välja ei tule), st meediavaldkonnas võivad

äritegevust omada koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtjad.

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

1.1. Eelnõust ei nähtu, millise ajaperioodi jooksul (nt koondumise

jõustamiseks vajaliku dokumendi allkirjastamisest jne) tuleb

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

2

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) meediaturu

kontsentratsiooni teade esitada. Ajaperioodi ei pea ilmtingimata

konkreetselt määrama, kuid eelnõus peaks sisalduma ka säte, et selliseid

koondumisi, mille puhul kehtib MeeTS § 481 lõike 1 alusel

teavitamiskohustus, ei või jõustada enne, kui TTJA on andnud hinnangu

MeeTS § 482 lõike 2 või 3 kohaselt.

Et Konkurentsiamet saaks TTJA hinnangut sisendina kasutada

koondumise kontrolli menetluses, on oluline tagada, et

meediakontsentratsiooni hindamise teade esitatakse samaaegselt

Konkurentsiametile esitatava koondumise teatega (nt vastavalt

täiendada MeeTS 481 lõiget 1).

1.2. MeeTS § 482 lõike 3 kohaldumine (TTJA hinnangu andmine

koondumise täiendava menetluse faasis) on ebaselge ning vajab

täpsustamist. Kui MeeTS § 481 lõike 1 kohaselt annab TTJA meediaturu

kontsentratsioonile hinnangu 20 päeva jooksul ja meediaturu

kontsentratsiooni teade esitatakse koondumise teatega samaaegselt, siis

annab TTJA hinnangu koondumise menetlemise esimeses faasis (kuni

30 kalendripäeva). Täiendava menetluse teeb Konkurentsiamet üldjuhul

menetluse 29-ndal või 30-ndal päeval, st sellel hetkel, kui TTJA annab

hinnangu meediaturu kontsentratsioonile, ei ole veel teada, kas

Konkurentsiamet alustab koondumise täiendava menetluse. Seega kas

TTJA annab koondumise täiendava menetluse korral uue hinnangu või

saab TTJA nõuda koondumise täiendava menetluse alustamist

olukorras, kus TTJA esmasel hinnangul võib koondumine mõjutada

meedia mitmekesisust jm EMFA artikli 22 lõikes 2 sätestatud

kriteeriume?

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

1.3. Hetkel ei ole eelnõus selgelt välja toodud, milline on ettevõtja

vastutus olukorras, kus koondumine, mille kohta tuleb esitada teade

MeeTS § 481 lõike 1 lausel, jõustatakse enne TTJA vastavat hinnangut.

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

1.4. Alternatiivina meediaturu kontsentratsiooni teate eraldi

menetlusele TTJA poolt teeme Kultuuriministeeriumile ettepaneku

kaaluda meediaturu kontsentratsiooni hindamise pädevuse

seadusega Konkurentsiametile andmist. Selleks võiks näiteks

täiendada Konkurentsiametile esitatavat koondumise teadet

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

3

lisapeatükiga, mis käsitleb mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele. Ka täna on Konkurentsiameti konkurentsihinnangu

kompetents laiem kui vaid ettevõtete majandusnäitajate finantsanalüüs.

Konkurentsiameti meediaturu kontsentratsiooni hindajaks määramine

aitaks vältida ettevõtete koondumise kontrolli tarbetut killustumist

mitme asutuse vahel. Toome välja, et ka praegu on Konkurentsiametil

võimalik küsida sisendit teistelt pädevatelt asutustelt.

2. Leiame, et tuleks täiendada meediateenuste osutajate poolt

äriregistrile esitatavaid andmeid vastavalt Euroopa

meediavabaduse määrusele

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse MeeTS-i § 161-ga, mille lõike 2

kohaselt esitavad lõikes nimetatud meediateenuse osutajad koos

majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase

kogusumma kohta. Antud nõue on seotud EMFA artikli 6 lõike 1

punktiga d, mis seab meediateenuse osutajatele vastava kohustuse.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõuga MeeTS-i lisatava § 161 lõiget 2

vastavalt määruse sõnastusele ja sõnastada see järgnevalt:

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva

seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile

koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud

aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt

saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad

kantakse äriregistri avalikku toimikusse.

Kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude

aastase kogusumma raporteerimise nõue tuleneb EMFA määrusest ja on

otsekohalduv. Leiame, et selguse mõistes on siiski asjakohane tuua see

nõue seaduses välja, et nõuded ei oleks esitatud Eesti õiguses poolikult,

ning teha vastavad muudatused ka seletuskirjas. Selline täpsustus on

oluline mh äriregistri vaatest, kuna EMFA nõue ei eelda ainult ühe

summa väljatoomist (riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane

kogusumma), vaid kahe summa (ka kolmandate riikide ametiasutustelt

või üksustelt saadud reklaamitulu kogusumma).

Arvestatud, eelnõu sõnastust täiendatud.

3. Palume määrata kindlaks riikliku reklaamirahaga seotud

aruandlusperioodid ja tähtajad

Eelnõu on täpsustatud, MeeTSi muudatusega lisatavat § 162

lõiget 1 on täiendatud, lisatud on täiendav lause: Nimetatud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

4

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse meediateenuste seadust § 162-ga,

mille lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal

avalikult kättesaadavaks teabe eraldatud riikliku reklaamiraha kohta.

MeeTS uue § 162 lõike 3 kohaselt koostab TTJA koondatud andmete

põhjal aruande, mis avalikustatakse asutuse veebilehel. Toome välja, et

praegusel kujul puudub eelnõus info aruandlusperioodi ja aruande

esitamise tähtaegade kohta, samuti pole määratud TTJA koostatava

aruande esitamise tähtaega. Palume täiendada MeeTS § 162 sättega, mis

fikseerib aruandlusperioodi ja aruannete esitamise tähtajad, sest nõnda

on tagatud osapoolte kohustuste selgus ning andmete võrreldavus.

teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis sätestatud korras.

4. Palume Kultuuriministeeriumil kaaluda meediateenuste seaduste

kohase meedialubadele kõrvaltingimuste kehtestamise piiramist, et

vähendada ebavajalikku halduskoormust ettevõtjatele ja riiklikule

järelevalvele

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse meediateenuste seaduse §-i 40, mis

käsitleb meedialubade väljaandmist ja kõrvaltingimuste määramist.

Hetkel on meediateenuste seaduse § 8-s kehtestatud teatud nõuded

televisiooni- ja raadioprogrammidele ning käesoleva eelnõu § 1

punktiga 10 sätestatakse raadioprogrammides Eesti autorite

muusikateoste esitamise osakaalud seaduse tasandil. Selle kõrval

palume hinnata meedialubadele täiendavate kõrvaltingimuste

kehtestamise vajalikkust.

Näiteks soovitakse eelnõuga täiendada MeeTS § 40 lõiget 2

võimalusega kehtestada televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa

kõrvaltingimusena selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste

miinimummaht programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem

kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast

sõltumatud tootjad. Siin on küsimus, et kas sellist tingimust on vaja

kehtestada televisiooniloa kõrvaltingimusena, et kas turg juba piisavalt

ei suuna teenuseosutajaid hoidma oma programmi värskena uute teoste

edastamise näol.

Sarnaselt palume hinnata meedialubade muude kõrvaltingimuste

alaliikide puhul, et kas tänapäeval on nende formaalne kehtestamine

vajalik. Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja

raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide,

Arvestatud, kõrvaltingimuste kehtestamise õigusest on MeeTSis

läbivalt loobutud, lisaks on leevendatud programmi struktuurile

esitatud tingimusi (MeeTS § 8).

Eelnõu seletuskirja lisa 2

5

videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega

tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

piiramine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning

vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve halduskoormust,

toomata seejuures kaasa olulisi muutusi tarbijatele.

5. Tuleks täpsustada, et millisel juhul kehtib raadioteenuse

osutajatele meediateenuste seaduse kohane loakohustus Eelnõu § 1 punktides 17-23 täpsustatakse väljastatavaid raadiolubade

liike ja lubade andmise tingimusi, kuid kehtivast meediateenuste

seadusest ega eelnõust ei nähtu, millisele raadioteenuse edastusvormile

loataotlemise nõue kehtib. Seletuskirjas põhjendatakse raadiolubade

väljastamiseks konkursi korraldamise vajadust piiratud

sagedusressursiga, kuid toome siinkohal välja, et ainult internetis

toimiva raadio puhul puudub selline ressursipiirang. Seega palume

eelnõuga täpsustada millisele raadioteenusele loakohustus rakendub

ning kaaluda, kas selline kohustus on vajalik internetiraadio puhul.

Arvestatud, MeeTSi § 32 täiendatud. Raadiolubade kohustus

kehtib Eesti Raadiosageduste plaanis olevatele FM ja DAB

sagedustele. Internetiraadiotele raadiolubade kohustus ei laiene.

6. Palume kaaluda alaealiste isikuandmete kaitse osas

järelevalvepädevuste täpsustamist Kehtiv meediateenuste seaduse § 192 seab alaealiste isikuandmete

kaitsmise eesmärgil teatud piirangud andmete töötlemisele

meediateenuste osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate poolt.

Juhime tähelepanu, et seadusega pole määratud pädevat asutust, kes teeb

nõuete täitmise üle järelevalvet, samas alaealiste isikuandmete kaitse

tagamiseks on see vajalik. Palume seega kaaluda eelnõu täiendamist, et

määratleda vajalikud järelevalvepädevused.

Teadmiseks võetud. Leiame, et pädevus on reguleeritud

isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõikega 1 ja seda ei ole vaja

MeeTSis sätestada.

§ 56. Andmekaitse Inspektsiooni pädevus riikliku ja

haldusjärelevalve teostamisel

(1) Käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679

sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete

töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja

haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

7. Tuleks hinnata eelnõuga lisanduvate ülesannetega kaasnevat

riigiametite töökoormust ja võimalikke kulusid Seletuskirja 7. peatükiga seonduvalt toome välja, et seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste,

eeldavate kulude ja tulude mõjuhinnang vajab täiendamist. Seletuskirjas

on nimetatud TTJA-le lisanduvad ülesanded, kuid on jäetud hindamata,

Seletuskirja täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

6

kuidas muudatused mõjutavad asutuse töökoormust (nt milline on

prognoositav lisatöötundide maht, kas muudatustega kaasneb vajadus

täiendavate töökohtade järele). See on oluline, kuna see võimaldab

hinnata vajadust lisaressursside järgi. Seega palume täiendada

seletuskirja hinnanguga muudatuste mõjust TTJA töökoormusele, kas

ja milline on eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmisega kaasnev

lisaressursi vajadus ning kuidas tagatakse vajaduse ilmnedes rahaliste

vahendite olemasolu.

RAM 1. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse meediateenuste seadust §-ga 16²,

mille kohaselt avaliku sektori asutused peavad igal aastal

elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil tegema avalikult

kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2

nimetatud teabe.

1.1. Eelnõus puudub info aruandlusperioodi ja aruande esitamise

tähtaja/tähtaegade kohta. Sama info on puudu TTJA koostatava aruande

kohta (lõige 3).

Vastav informatsioon saab avalikuks avaliku sektori asutuste

tavapärase finantsaruandluse esitamise käigus. Täpsustasime

MeeTSi § 162 lõiget 1 teise lausega: Nimetatud teave esitatakse

avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis

sätestatud korras.

Ka TTJA aruandluse tähtaeg on eelnõus täpsustatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab iga aasta 1.

septembriks § 162 lõikes 1 toodud info kohta aruande, mis

avalikustatakse tema veebilehel (MeeTS § 162 lg 2).

1.2. Nimetatud sätte rakendamisega seonduvalt tekib ka küsimus, et mis

infot ja kas üldse asutus peab avaldama. Eelnõu kohaselt on selleks

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teave,

kuid seletuskirja kohaselt hakkab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Amet (TTJA) saama RTK saldoandmike infosüsteemist infot kõigi

avaliku sektori asutuste maksete kohta, millega on ostetud riiklikku

reklaami (v.a info kontsernide kohta, kuhu saajad kuuluvad – meie

täpsustus). RTK kogub valitsussektori üksustelt makseandmikke, vt

rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Lisa 9. Iga valitsussektorisse

kuuluv isik esitab saldoandmike infosüsteemi igakuuliselt, kus

avaldatakse:

Makseandmiku vorm

Maksja registri-kood

Eelnõus sätestatakse rakendav regulatsioon kahe Euroopa

meediavabaduse määrusest tulenevat kohustuse täitmiseks-

avaliku sektori asutus teeb teabe riikliku reklaami kulude kohta

kättesaadavaks (makseandmikud) (art 25 lõikes 2 sätestatud

kohustus) ja TTJA koostab selle info põhjal iga-aastase aruande

ning avalikustab selle oma veebilehel (art 25 lõikes 3 sätestatud

kohustus).

Asutus ei pea oma tavapärast finantsaruandluse korda muutma

ja asutus ei pea teabe avalikustamiseks mingeid täiendavaid

tegevusi teostama – asutuse tegevus ongi saldoandmine

esitamine.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

7

Saaja registri-kood

Saaja tehingu-partneri kood

Saaja nimi

Kuupäev

Summa

Konto-klass

Tegevusala

Kokkuleppel RTK-ga muudetakse nimetatud määrust ning kontoplaani

luuakse uus kulukonto „Meediakulud“ (seni kajastusid need kulud

kontoklassis „Majandamiskulud) ning Kultuuriministeerium peaks

andma sisendi kontoplaani selgitustesse, mis juhul tuleb seda kulutust

seaduse alusel sellel kontol kajastada. Selle konto maksed tuleb

omakorda avaldada eraldi makseandmikes (eraldi kontoklassina).

TTJA peab eelnõu § 16² lõike 3 kohaselt koostama asutuste avalikuks

tehtud teabe kohta aruande ja avalikustama oma veebilehel. Seega tekib

küsimus, et kui TTJA saab saldoandmike infosüsteemist andmed, v.a.

kontsernide kohta ja avaldab need oma veebilehel, siis miks asutus peab

sellesama teabe tegema avalikult kättesaadavaks. See info saab olema

makseandmike avaandmetena olemas ja ilmselt TTJA ka eraldi aruannet

koostama ei hakka. Kokkuvõttes – eelnõu regulatsioon ja seletuskiri ei

haaku omavahel.

1.3. Üheselt ei ole selge, mis on riiklik reklaam. Tulenevalt Euroopa

meediavabaduse määruse selgituspunktist 13 tuleks riiklikku reklaami

üldiselt käsitada kui reklaami- või enesetutvustustegevust, avalikke

teadaandeid või teabekampaaniaid. Määruse artikli 2 punktist 19

tulenevalt on riiklik reklaam edendamise või eneseedendamise sõnumi

või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine

või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või

Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruses

defineeritud: „riiklik reklaam“ – edendamise või

eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania

paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine

meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu

tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda

tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

8

muu tasu eest. Seletuskirjas võiks sisalduda näidisloetelu, mis peaks

kuuluma riikliku reklaami alla. Tekkis näiteks küsimus, kas riigiasutuse

tööpakkumiskuulutus, mis avaldatakse digiplatvormil ja milles

kiidetakse oma asutust, on riiklik reklaam.

Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku

sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja teavituskampaaniad,

aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated.

1.4. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 kohaselt ei tule

üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks teha ainult riiklikule

reklaamile kulunud vahendid, vaid sama artikli lõikest 1 tulenevalt ka

eelnevalt riiklikule reklaamile planeeritavad vahendid ja sõlmitavad

tarne- või teenuse osutamise lepingud. Palume Kultuuriministeeriumil

selgitada, kuidas asutused seda peaksid rakendama.

Selgitame. Artikkel 25 sellist kohustust ette ei näe.

Artikkel 25

Avaliku sektori vahendite eraldamine riikliku reklaami ning

tarne- või teenuse osutamise lepingute jaoks

1.Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või

eeliseid, mida avaliku sektori asutused või üksused teevad

otseselt või kaudselt kättesaadavaks meediateenuse osutajatele

või digiplatvormide pakkujatele riiklikuks reklaamiks või

meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujatega

sõlmitavate tarne- või teenuse osutamise lepinguteks, antakse

üldsusele eelnevalt elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil

kättesaadavaks tehtud läbipaistvate, objektiivsete,

proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide

alusel ning avatud, proportsionaalsete ja

mittediskrimineerivate menetluste kaudu.

Viidatud säte ei reguleeri lepingute kättesaadavaks tegemist,

vaid seda, et avaliku sektori rahaliste vahendite eraldamise

kriteeriumid ja menetlus peaksid vastama teatud nõuetele ja

olema üldsusele kättesaadavad. See on otsekohalduv norm, mis

ei vaja rakendamiseks seadusemuudatust.

2. Palume seletuskirja 7. peatükki täiendada eelnõu rakendamisega

kaasnevate kulude suuruse ning katteallika osas, silmas pidades

erinevate valitsusasutuste (TTJA, RTK) kuuluvust erinevate

ministeeriumide alla, mis eeldab ka eelnevat kooskõlastust vastavate

asutustega. Juhul kui sellega ei ole arvestatud, siis juurde märkida, et

„Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega

arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

9

rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele

koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud

katta vastava valitsemisala eelarvest.“

JDM I 1. Üldine märkus – eelnõus on nii Euroopa Liidu õiguse rakendamist

taotlevad sätted kui ka riigisisesest vajadusest lähtuv regulatsioon.

Juhime tähelepanu, et „Ametniku Euroopa Liidu käsiraamatu”1 (lk-d

85–86) kohaselt tuleb Euroopa Liidu õigust rakendava eelnõu

koostamisel lähtuda üldisest põhimõttest, et sellesse ei kavandata

Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega mitteseotud regulatsiooni.

Muude küsimuste lisamine eelnõusse võib takistada eelnõu sujuvat

menetlemist, mis omakorda võib tekitada ajakaotust liidu õigusakti

tähtaegsel rakendamisel ning viia rikkumismenetluseni. Kui eelnõu

koostajad peavad siiski vajalikuks nii Euroopa Liidu õiguse kui ka

siseriikliku õiguse aspektide ühes eelnõus koos käsitlemist, tuleks

arvestada ülalkirjeldatud riskidega.

Teadmiseks võetud.

2. Eelnõu § 1 p 12 – kavandatava sätte kohaselt tuleb avalikustada ka

toimetaja nimi. Seletuskirjast ei nähtu, et toimetaja nime avalikustamise

kohustus tuleneb otseselt määrusest, vaid pigem on tegemist meetmega,

mille riik on valinud mõne määruses ette nähtud nõude tagamiseks.

Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist,

kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi

ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et

niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega,

mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See tähendab,

et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega.

Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise

Juriidiliste isikute puhul kuulub avaldamisele vastutava

toimetaja (mitte lihtsalt toimetaja) nimi. Vastutava toimetaja

nime avaldamine teenib üldhuvieesmärki ja on meedia

usaldusväärsust toetava meetmena meedia enda poolt juba

kauaaegselt rakendatud. 1994. a vastu võetud

ringhäälinguseaduses kajastus, et vastutavate toimetajate

nimekiri on avalik. Vastutavate toimetajate nimede

kättesaadavaks tegemine sätestati ka 2010. a vastu võetud

meediateenuste seaduses. Vastutav toimetaja tagab edastatavas

programmis või programmikataloogis käesoleva seaduse

nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning

sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

Sätet on täiendatud isikuandmete kogumise eesmärgiga.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

10

olukorrad ja eesmärgid ning töödeldavate isikuandmete koosseisu

vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega.

Eelnevast tulenevalt tuleb seaduses ette näha, millisel eesmärgil

toimetaja nimi avalikustatakse.

3. Eelnõu § 1 p 26 – korrakaitseseaduse (KorS) §-s 54 on defineeritud

avaliku koha mõiste. Avalik koht on määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute kasutuses oleva maa-ala,

ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kui eelnõu § 1 p-ga 26

seadusesse lisatavas sättes peetakse samuti silmas avalikku kohta,

palume õigusnormide kooskõla ja õigusselguse huvides kasutada ka

eelnõus korrakaitseseaduses sätestatud avaliku koha mõistet.

Eelnõus on antud sättest loobutud.

4. Eelnõu § 1 p 28 – seletuskirja kohaselt on eelnõuga MeeTS § 531

tehtavate muudatuste eesmärk laiendada kehtiva õigusega

audiovisuaalsete teenuste osutajatele suunatud sätteid (MeeTS § 531 lg-

d 1–8) ka raadioteenuse osutajatele, et tagada Eesti meediaturul kõigi

turuosaliste võrdne kohtlemine ning tele- ja raadioturul aus konkurents.

Kehtiva seadusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile (TTJA) õigus teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenuse

või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenuse

taasedastajale. Eelnõuga antakse aga TTJA-le õigus teha ettekirjutus

muu riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale või muus riigis tegevusloa

saanud teenuse osutajale. Palume selgitada, kuidas toimub ettekirjutuse

tegemine raadioteenuse osutajale, kes ei allu Eesti jurisdiktsioonile.

Lisaks on eelnõus sätteid, mis kordavad haldusmenetluse seaduses

(HMS) sätestatut. Nii langeb eelnõuga seadusesse lisatava § 531 lg-s 12

toodud kohustus kokku HMS §-s 40 toodud ärakuulamisnõudega. Ka

nõue, et ettekirjutuses toodu peab olema põhjendatud, objektiivselt

vajalik ja mittediskrimineeriv (§ 531 lg 11 viimane lause), vastab

haldusmenetluses valitsevatele nõuetele põhjendada haldusakte,

Eelnõus on antud sättest loobutud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

11

teostada kaalutlusõigust õiguspäraselt tagades proportsionaalsuse ja

võrdse kohtlemise järgimine. Palume selgitada, miks sätete kordamine

eriseaduses vajalik on.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 p-ga 28 seadusesse lisatava § 531

lg 9 sõnastus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Säte kohustab TTJA-d

esitama tõendeid, et leida asjakohane lahendus, kuid selgusetuks jääb,

mille kohta tõendeid esitada tuleb. Palume eelnõu sõnastust täpsustada.

Ebaselge on ka lauseosa, mis käsitleb raadioteenuse osutaja tegutsemist

Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoiduda kõrvale Eestis

kehtiva seaduse nõuetest. Kuidas tehakse kindlaks selline “ilmne

eesmärk”? Kuna säte näeb ette, et lisaks ilmsele eesmärgile nõuetest

kõrvale hoida, peab esinema ka nõuete rikkumine ise (“... ega järgi neid

nõudeid”), tekib küsimus, miks on vajalik nõuete eiramisele lisaks ka

“ilmse eesmärgi” tuvastamine.

5. Eelnõu § 1 p 31 – kõnealuse sätte kohaselt on TTJA-l õigus nõuda

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt

teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud

ülesannete täitmiseks. Seletuskirja kohaselt tuleneb vastav õigus küll

otsekohalduvana Euroopa meediavabaduse määrusest, aga õigusselguse

huvides sätestatakse see ka MeeTS-is. Justiits- ja Digiministeerium

juhib tähelepanu, et määruse norme riigisisesesse õigusesse ümber ei

kirjutata. Palume eelnõu täpsustada.

Seletuskirja täiendatud.

6. Eelnõu § 2 – KrMS-is on plaanis muuta kogu ametiprivileegidega

seonduv regulatsioon ja selleks on eelnõu juba väljatöötamisel.

Pakutava KrMS muudatuse peaks soovitavalt samas tegema, kuna

vastavate paragrahvide sisu ja jaotus KrMS-s muutub tuntavalt ja praegu

muudatust tehes tuleks vastavat sätet (KrMS § 72 lg 21) üsna pea uuesti

muuta/ümber paigutada. Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse

mõttega paremini kooskõlas (ja samas ei venitaks ka privileegi ülemäära

laiaks) väljend "püsivas lähedases suhtes". "Regulaarne eraeluline

suhe", mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt igasugust

korrapärast või korduvat suhtlemist, mitte tingimata ühist majapidamist

ja lähisuhet, millest räägib meediavabaduse määruse põhjenduspunkt

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

12

20. See tähendaks privileegi mõõdutundetut laiendamist, mis

tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult

takistama.

Kuivõrd eelnõu § 3 kohane TsMS-i muudatus on KrMS-i muudatusega

analoogne, palume ka selle muudatuse juures arvestada ülaltoodud

märkusega.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

JDM II 1. Eelnõu § 1 p 12, § 4 ja § 5 – teeme ettepaneku täiendada lisatavat

tekstiosa sõnaga “eraelulise”. See tähendaks, et viidatud sätetesse

lisatakse eelnõukohase muudatusega kokkuvõttes juurde “või püsiva

lähedase eraelulise suhte tõttu”. “Püsiv lähedane suhe” on laiem

määratlus, kui “püsiv lähedane eraeluline suhe” ning ei täidaks meie

esimesel kooskõlastusringil esitatud märkustes kirjeldatud eesmärki

parimal määral.

Arvestatud, lisatud sõna “eraeluline”.

2. Eelnõu § 1 p 13 – kuna eelmisel kooskõlastusringil esitatud märkuse

tulemusel ei ole täiendatud kavandatavat sätet isikuandmete

avalikustamise eesmärgiga, siis kordame oma märkust, et kavandatava

sätte kohaselt tuleb avalikustada ka toimetaja nimi. Seletuskirjast ei

nähtu, et toimetaja nime avalikustamise kohustus tuleneb otseselt

määrusest, vaid pigem on tegemist meetmega, mille riik on valinud

mõne määruses ette nähtud nõude tagamiseks. Juhime tähelepanu, et

igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja

avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi

piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune

piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised

otsused langetama seadusandja. See tähendab, et isikuandmete

töötlemine peab olema reguleeritud seadusega. Eelkõige peab seaduse

tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid

Arvestatud, sättele lisatud isikuandmete kogumise eesmärk.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

13

ning töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete

kategooriate täpsusega.

Eelnevast tulenevalt tuleb seaduses ette näha, millisel eesmärgil

toimetaja nimi avalikustatakse, näiteks sõnastades sätte järgmiselt: “(2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta

arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast

ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete

järgimine; 2) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku

järelevalve tegija kontaktandmetele;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“.

3. Eelnõu § 1 p 14 – palume asendada sõna "kuvatakse" sõnaga

"avalikustatakse" (MeeTS § 161 lg 2). MeeTS § 161 lg 2 nimetatud

andmed hakkavad kuuluma äriregistri avaliku toimiku andmekoosseisu,

mistõttu on selgem kasutada sõna "avalikustatakse".

Arvestatud

4. Eelnõu § 1 p 45 – kordame varem tehtud märkust, et EL

otsekohalduvas määruses sätestatut ei peaks siseriiklikus õiguses ümber

kirjutama. Lisaks on seletuskirjas on ümberkirjutamise põhjust

kirjeldatud üldsõnaliselt ja napilt.

Seletuskirja täiendatud.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt kui

see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete

täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide

reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku

aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed

ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks,

järgmistelt isikutelt:

a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III

peatükki, ning

b) muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende

kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla

sellist teavet ja andmeid.

Seega peab liikmesriik tagama, et regulaatorasutusel oleks

võimalik teabe ja andmete esitamist nõuda. Eelnõu väljatöötaja

hinnangul on mõistlik seda tagada seaduse tasandil, vaatamata

sellele, et Euroopa meediavabaduse määruse säte on

otsekohalduv. See aitab ära hoida võimalikud rakenduslikud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

14

küsimused, tagab õigusselguse ja annab selge suunise, et on

regulaatorasutusel õigus nõuda Euroopa meediavabaduse

määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid,

mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse

määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.

5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud suuremas osas.

TTJA 1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamisi eesmärke, milleks

on Euroopa meediavabaduse määruse (edaspidi EMFA) rakendamiseks

vajalike muudatuste tegemine, meedialubade väljastamise kiiremaks

ning paindlikumaks muutmine ja võimaluste laiendamine kolmandast

riigist pärit meediateenuste kättesaadavuse piiramiseks ühiskonna

turvalisuse eesmärgil, kuid palub arvestada järgnevate ettepanekutega.

2. Eelnõu § 1 punktiga 4, millega täpsustatakse läbivalt meediateenuste

seaduse (edaspidi MeeTS) reguleerimisala, on jäetud muutmata MeeTS

§ 27 lõigetes 1 ja 2 esinevad viited meediateenusele. Samas puudub

MeeTS § 27 lõigetes 1 ja 2 ka otsene viide, et sätet rakendatakse EMFA

definitsioonide põhjal nagu seda näeb ette eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt

planeeritav MeeTS § 4 lg 3 ja punkti 8 kohaselt planeeritav MeeTS § 5

lg 2. Seetõttu palume eelnõus täpsustada, millistele meediateenustele

MeeTS § 27 regulatsioon laieneb.

MeeTS § 27 muudatus kajastus algse eelnõu § 1 punktis 15

(praegune § 1 punkt 23).

3. Eelnõu § 1 punktis 4 on viidatud MeeTS § 30 lõikele 4. TTJA

hinnangul oleks korrektne viidata MeeTS § 30 lõike 4 punktile 1,

mistõttu teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 4 täpsustada.

Ilmselt on tegemist eksitusega, sest MeeTS § 30 lõikes 4 ei ole

punkti 1.

4. Eelnõu § 1 punktis 4 on toodud loetelu sätetest, milles tuleks sõna

„meediateenus“ asendada sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja

raadioteenus“. Palume eelnõu § 1 punktis 4 loetletud sätete loetelu üle

vaadata ja eristada sätted, mille puhul tuleks asendamiseks kasutada

sõnu „audiovisuaalmeedia teenus või raadioteenus“.

Arvestatud, sätted on üle vaadatud ja vajadusel esitatud eraldi

muutmissätted.

5. TTJA palub eelnõus välja tuua, millist kaalu uue raadioloa

väljastamisel omab eelnõu § 1 punktis 20 välja toodus MeeTS-i

täiendus, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlusele lisada autoreid

esindava kollektiivse esindusorganisatsiooni kinnitus. Hetkel on eelnõu

Arvestatud, eelnõu sõnastust on täiendatud.

„(2) Parima pakkuja väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumise

vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning

Eelnõu seletuskirja lisa 2

15

seletuskirjas (lk 16-17) viidatud, et kinnitust tuleks arvesse võtta uue

tegevusloa taotluse lahendamisel ühe hindamise kriteeriumina, samas ei

ole eelnõus sellist hindamise alust raadiolubade hindamisel ette nähtud.

käesoleva seaduse § 39 lõikes 62 nimetatud teavet selle kohta,

kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja

antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud ja Eesti

esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust.“

6. Eelnõu § 1 punktis 24 sätestatakse meediaturu kontsentratsiooni

hindamise kord lähtuvalt EMFA artiklist 22. Eelnõuga nähakse ette, et

TTJA peaks tulevikus andma Konkurentsiametile meediaettevõtete

koondumise korral hinnangu selle mõjust meediaturu

kontsentratsioonile. Kuivõrd konkurentsiseaduse alusel toimuva

ettevõtete koondumise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet, siis

killustab eelnõu ettevõtete koondumise kontrolli, jagades kontrolliks

ülesandeid kahe asutuse vahel.

Konkurentsihinnangu andmise kompetents on Eestis selgelt koondunud

Konkurentsiametisse. Seejuures on Konkurentsiameti kompetents

konkurentsihinnangu andmisel ka täna laiem, kui vaid ettevõtete

majandusnäitajaid puudutava finantsanalüüsi koostamine. TTJA

hinnangul on Konkurentsiamet pädevaks koondumise mõjule hinnangut

andma, kuivõrd asutus teeb seda vastavalt konkurentsiseaduse § 22

lõigetele 1 ja 3 ka täna, võttes erinevatel tegevusaladel tegutsevate

ettevõtete koondumise otsuse tegemise hindamisel arvesse vajadusi

säilitada ja arendada konkurentsi ning keelates koondumise, kui see

oluliselt kahjustab konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi

tekkimise või tugevnemise kaudu. Eelnõuga sätestatava meediaturu

kontsentratsiooni hindamise puhul on sisuliselt tegu turgu valitseva

seisundi tekkimise üle hinnangu andmisega. Seetõttu teeb TTJA

ettepaneku, et ka meediaturu kontsentratsiooni hindaja EMFA artikli 22

lõike 1 punkti c tähenduses oleks Konkurentsiamet, kuivõrd neil on

konkurentsivaldkonnas hinnangute andmisel vastav kompetents ning

pikaajaline kogemus.

Lisaks tuleb arvestada, et meediaturu kontsentratsiooni hindamine

laieneb lisaks audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenustele ka

teistele meediateenustele ning neis meediateenuste valdkondades

puuduvad TTJA-l varasemad regulaatori kogemused. Ilma

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatusega.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

16

konkurentsihinnangute koostamise kompetentsita ning regulaatori

kogemuste põhjal turgu tundmata, ei ole TTJA teiste meediateenuste

kontsentratsiooni hindamisel sobivaks asutuseks. Samas on TTJA

valmis oma teadmiste piires andma Konkurentsiameti palvel neile

sisendit meediaturu kontsentratsiooni hindamiseks audiovisuaalmeedia

teenuste ja raadioteenuste puhul, kuivõrd nende teenustega on TTJA-l

varasem kokkupuude lähtuvalt meediaregulaatori rolli täitmisest.

7. Palume täpsustada eelnõu § 1 punktis 25 välja toodud kavandatavat

MeeTS § 51 lõike 61 punkti 5, asendades sõna „nõukoja“ sõnadega

„Euroopa meediateenuste nõukoja“.

Arvestatud

8. Palume üle vaadata eelnõu § 1 punkti 26 sõnastus, millega

täiendatakse MeeTS §-i 51 lõikega 9. TTJA hinnangul ei peaks säte

hõlmama endas näiteks meediateenuse osutaja või mõne teise üksuse

kontoriruume, kus vastavaid audiovisuaalmeedia teenuseid või

raadioteenuseid võidakse tarbida kutsetegevuse eesmärgil.

Eelnõus on antud sättest loobutud.

9. TTJA teeb ettepaneku eelnõu § 1 punkt 29 sõnastada alljärgnevalt:

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis

tegevusõiguse saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on

tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema

raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti

raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta

tegutseb Eesti raadioteenuste turul hoides kõrvale käesoleva seadusega

või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest, võtab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase

tegevusõiguse väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse

osutajaga leidmaks lahendus, mis tagaks Eestis raadioteenuse

turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi.

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab enne käesoleva

paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse koostamist raadioteenuse

osutajale ja tegevusõiguse väljastanud organisatsioonile 30 päeva aega

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks käesolevas seaduses sätestatud ja

selle alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja nende nõuete

mittejärgimise kohta.

Vastavast regulatsioonist loobutud.

Arvestades tehnoloogia arengust tingitud audioteenuste (sh

voogedastused ja DAB platvorm) senisest oluliselt suuremaid

võimalusi raadioprogrammide edastamiseks on MeeTSi

põhifookuses FM sageduste piiratud ressursiga seonduv.

Muudel tehnoloogilistel platvormidel tegutsemiseks Eesti

raadiolubadele kehtestud nõudeid ei rakendata.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

17

(11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud

organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja

jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole ammendavad,

on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus

raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või

taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks.“

TTJA hinnangul on eelnevalt pakutud sõnastusettepanek selgem ja

täpsem. Samuti ei pea TTJA vajalikuks tuua MeeTS-i regulatsioonis

välja haldusmenetluse üldprintsiipe ja nõudeid, mis kehtivad TTJA-le

otsuse tegemisel haldusmenetluse seadusest tulenevalt igal juhul (nt

meetmete võtmise põhjendatus, meetmete võtmise vajalikkus ja

haldusakti kättetoimetamine) või mis tulenevad põhiseadusest

(mittediskrimineerimine).

10. Eelnõu seletuskirja punktist 1.1 (lk 1) nähtub, et eelnõuga antakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) õigus

teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Juhime

tähelepanu, et ka hetkel on TTJA-l vastavalt MeeTS § 51 lõikele 6 õigus

teha väljaspool EL-i pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise

lõpetamise ettekirjutus.

Arvestatud, seletuskirja täpsustatud.

11. Teeme ettepaneku avada eelnõu seletuskirja punktis 3 (lk 6-7) veelgi

EMFA-ga laienenud meediateenuse mõistet. See aitaks ettevõtjatel

paremini mõista, millised nende pakutavad teenused kuuluvad EMFA

kohaldamisalasse.

Seletuskirjas on kasutatud Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktides toodud selgitusi.

Lisaks eelnõus välja toodule teeb TTJA meediateenuste seaduse

muutmiseks järgmised ettepanekud.

12. TTJA teeb ettepaneku asendada MeeTS § 19 lõigete 2-6 sõnastust

alljärgnevaga:

“(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi

edastada pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat

sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate

teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 mõistes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata

juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab,

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

18

et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste

tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on

alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

(4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi

ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid

alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut

kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet

esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on

alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia

teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol.

(5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu

vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei

tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud

saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada

piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“

Hetkel kehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse

osutajal enne kella 22.00 näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt

kahjustada alaealiste mõnda earühma, isegi mitte koos vastavasisulise

hoiatusega enne saate algust ja saate ajal. MeeTS § 19 lõige 4 kohustab

meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui

see võib tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, lisama enne

saadet hoiatus saate sobimatuse kohta alaealiste mõnele earühmale.

Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta alaealiste

erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv

sõnastus põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole

16-aastasel vaatajal võimalik enne kella 22.00 tarbida saadet või saada

teavet, mis võib kahjustada alla 12-aastaste earühma füüsilist, vaimset

või kõlbelist arengut.

13. Hetkel kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ega eelnõust ei nähtu,

millise raadioteenuse edastusvormile kehtib loakohustus, seetõttu

kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale raadioteenuse osutamise

loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust

edastada limiteeritud, mistõttu ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat

raadiot loakohustusega koormata. Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada

millisel juhul raadioteenuse osutajale meediateenuste seaduses

Arvestatud. Meets-i §-s 32 asendatakse sõnad „Televisiooni-

või raadioteenust“ sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti

raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud sagedustel

pakutavat raadioteenust“ (eelnõu § 1 p 29).

Eelnõu seletuskirja lisa 2

19

sätestatud loakohustus kehtib. TTJA peab otstarbekaks, et raadioloa

kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti

Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel.

Sarnaselt tuleks ka ülejäänud meediateenuste seaduses raadioteenusele

kohalduvate nõuete puhul (nt MeeTS § 8 lõige 1, § 9, § 16, § 29)

eristada, millisel viisil edastatavale raadioteenusele need kohalduvad.

14. MeeTS § 44 lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib

rahvusvahelise televisiooniloa andmisest keelduda, kui sellise loa alusel

edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid,

eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. TTJA teeb ettepaneku

jätta MeeTS § 44 lõikest 2 välja sõna „oluliselt“. Olenemata, kui suures

ulatuses või oluliselt kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub on

igal juhul tegemist programmiga, mida sihtriigi seaduste kohaselt

sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid

kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa

olukorra, kus sihtriigi pädev asutus võiks televisiooniteenuse osutaja

suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda trahvida. TTJA ei saa

teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks.

Arvestatud

15. Teeme ettepaneku MeeTS § 54 täiendamiseks nähes Andmekaitse

Inspektsioonile ette pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks MeeTS

§-s 192 sätestatud alaealiste isikuandmete kaitse nõuete järgimise üle.

Hetkel ei ole meediateenuste seaduses sätestatud MeeTS § 192 osas

pädevat järelevalveasutust, ent alaealiste isikuandmete kaitseks on see

tarvilik.

Leiame, et pädevus on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduse

§ 56 lõikes 1 ja seda ei ole vaja MeeTSis sätestada.

§ 56. Andmekaitse Inspektsiooni pädevus riikliku ja

haldusjärelevalve teostamisel

(1) Käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679

sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete

töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja

haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

16. Teeme ettepaneku ka elektroonilise side seaduse (ESS) muutmiseks.

Ettepanek ESS § 12 lõike 3 muutmiseks ja sõnastamiseks alljärgnevalt:

„(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks

sagedusalas 87,5 - 108 MHz, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

20

nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel väljastatud

raadioteenuse osutamise tegevusluba.“

Muudatus on TTJA hinnangul vajalik selleks, et välistada raadioturul

konkurentsi kahjustamine hoidudes kõrvale meediateenuste seaduse

nõuetest ning raadioloa konkursi edukast läbimisest. Eesti

sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette nähtud

raadioloa konkurssi läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis

raadioloa saanud ettevõtjale konkurentsieelise võrreldes kohalike

teenusepakkujatega. Meediateenuste seaduse alusel läbi viidud konkursi

käigus määratakse kõrvaltingimused ning hinnatakse, et lubade jaotus

ei oleks ülemäära ühe ettevõtja suhtes kaldu, säilitamaks konkurentsi

raadioturul

17. Lähtudes avaliku sektori efektiivistamise eesmärgist ning

ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamisest teeb TTJA

kultuuriministeeriumile ettepaneku analüüsida koostöös justiits- ja

digiministeeriumiga võimalusi, kuidas muuta raadiosagedustel

raadioteenuse osutamiseks vajaliku raadioloa ja sagedusloa taotlemise

ning loa väljastamise protsess ühtseks tervikuks, sh muuta lubade

maksimaalsed kehtivusajad ühetaoliseks.

Täna esineb olukord, kus ettevõtja peab raadioteenuse osutamiseks

raadiosagedustel esitama TTJA-le järjestikult kahe erineva loa taotlused

- ühe raadioloa konkursil osalemiseks ning teise konkursil edukaks

osutumise korral sagedusloa saamiseks, kusjuures sagedusloa taotlusele

tuleb ESS § 12 lõike 3 kohaselt lisada raadioluba. Lisaks väljastatakse

raadioloa konkursi tulemusena ettevõtjale tegevusluba seitsmeks

aastaks, kuid sagedusluba tuleb ettevõtjal sama teenuse osutamiseks igal

aastal uuesti taotleda, sest ESS § 11 lõike 3 kohaselt kehtib sagedusluba

kuni ühe aasta. Hetkel kehtiva raadio- ja sageduslubade taotlemise

süsteemiga kaasnevad ettevõtjatele ebavajalikult pikad loataotluste

protsessid ning see toob suurema halduskoormuse ka loataotlusi

menetlevale asutusele. Raadio- ja sageduslubade andmise korra

ühendamine vähendaks bürokraatiat ning tagaks avalike ressursside

efektiivsema kasutuse ning riigi toimimise paindlikkuse suurenemise.

Toetame ideed lihtsustada raadioteenuste osutamisega seotud

regulatsioone ja oleme valmis JDM-i ja MKM-iga nendel

teemadel koostööd tegema.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

21

18. Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani

efektiivistamise eesmärgil teeb TTJA ka ettepaneku kaaluda

televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmise kaotamist ehk

MeeTS § 40 lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamist. Meediateenuse

osutajad peavad ka kõrvaltingimusteta pakkuma vaatajatele mitmekesist

programmi konkureerimaks üleilmsete muusikarakenduste ja

voogedastusplatvormidega. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti

teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine toob reeglina kaasa

märkimisväärsed kulud. TTJA hinnangul on mõistlik vältida siseriikliku

õigusega normide loomist, mis kohaliku meediateenuse osutaja

konkurentsiolukorda veelgi nõrgestavad.

Arvestatud

19. Võttes arvesse EMFA artikli 7 lõiget 3 ja eelnõuga kaasnevaid

lisaülesandeid palub TTJA eelnõu seletuskirjas täpsustada TTJA

täiendavat ressursivajadust, tuues ühtlasi välja, kuidas

kultuuriministeerium TTJA-le tekkiva täiendava ressursivajaduse

tagada plaanib. Võrreldes kehtiva meediateenuste seadusega lisandub TTJA-le

eelnõuga meediateenuse kontsentratsiooni hindamisel hinnangu

andmise kohustus, samuti suureneb ameti roll raadiolubade

väljastamisel. Lisaks suureneb kohustus osaleda Euroopa

meediateenuste nõukoja töös, kuivõrd Euroopa meediavabaduse

määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja

pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste

rühmaga. Laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus anda

hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning töötada välja ja

rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit

meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa

meediateenuste nõukoja töös. Eelnevast tingitult on vajalik TTJA-le

tagada lisarahastus ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks, et

tagada lisanduvate ülesannete täitmine.

Täiendavalt, kui eelnõu §-s 562 sätestatud teabe nõudmine võib TTJA-

le tuua kaasa kohustuse teabe eest tasuda, siis palume seletuskirjas ka

Seletuskirja kulude osas täiendatud TTJA antud sisendi põhjal.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

22

välja tuua, et TTJA vajab lisaressurssi meediaturu kontsentratsiooni

hindamiseks vajalike turu-uuringute andmete soetamiseks.

RAB Eelkõige palume jätta eelnõu § 1 punktiga 21 muudetava

meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 40 lõike 9 kavandatavas

sõnastuses (RAB-i puudutavas osas) kehtestamata, kuna see hakkaks

dubleerima olemasolevat regulatsiooni.

1. Palume kavandatavast MeeTS § 40 lõikest 9 välja jätta osa, mis

puudutab enne tegevusloa väljaandmist RAB-iga konsulteerimist.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse mh MeeTS § 40 lõiget 9 järgnevalt:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida

enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning Rahapesu

Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või

raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla Vabariigi Valitsuse,

Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt,

või selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik

kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu

ühiskonna turvalisusele.“

RAB ei toeta eelnõu § 1 punktiga 21 muudetavat MeeTS § 40 lõiget 9

kavandatavas sõnastuses ja palub sellest välja jätta osa, mis puudutab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigust

enne tegevusloa väljaandmist RAB-iga konsulteerida. Nimetatud säte

dubleerib rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (edaspidi RSanS) juba

olemasolevat regulatsiooni. Eriregulatsiooni kehtestamine MeeTS-is ei

ole vajalik, põhjustades tarbetut segadust ja tekitades lisaks

väärarusaama RAB-i rollist finantssanktsiooni rakendamisel. Nimelt on

RAB-i poole pöördumine finantssanktsiooni kohaldamisel, samuti

finantssanktsiooni kohaldamise kohustuse kahtluse korral iga füüsilise

ja juriidilise isiku kohustus. Kõnealune kohustus on juba kehtestatud

RSanS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui füüsiline või juriidiline

isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on

finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing

Arvestatud. RABi selgitusi on kasutatud ka seletuskirjas.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

23

või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja

teavitab sellest viivitamata RAB-i. Seadusandja on pidanud vajalikuks

rõhutada, et teavitamiskohustust RSanS-i kohaselt täitavad nii

riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes olevad

või neid kavandavad füüsilised ja juriidilised isikud (RSanS §-d 19 ja

21).

Ühtlasi on RSanS-i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul

(mis laieneb ülalkirjeldatud põhjustel seega tegelikult ka TTJA-le)

hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas kavandatav või tehtav tehing

või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral

kohustatud ise hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte

ette, et kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes

olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt

kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni,

kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis

võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või

toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui

füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni

subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub

finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha,

kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i.

Selgitame, et praktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub

RAB-i teavitamine teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi2

kasutades. Kõnealust vormi kasutavad ka kõik teised riigiasutused

RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle kohaldamise

kahtluse korral pöördudes. RSanS-i alusel toimub RAB-i koostöö

vajadusel kõigi teiste riigiasutustega, sh näiteks eriti tihedalt Maksu- ja

Tolliametiga. Ka eelnõu juurde koostatud seletuskirjast järeldub, et

RAB-ile ei ole eelnõuga ilmselt soovitud anda suuremat rolli koostööks

TTJA-ga, kui seda võimaldab RSanS juba täna.

Kokkuvõtlikult oleme seega seisukohal, et puudub vajadus sätestada

MeeTS-is täiendavalt TTJA õigus RAB-iga konsulteerida, kuivõrd

RSanS-is on juba kehtestatud RAB-i poole seoses finantssanktsiooni

Eelnõu seletuskirja lisa 2

24

kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab TTJA-l

seda teha. MeeTS § 40 lõike 9 täiendamise tagajärjel tekiks kaks

paralleelset regulatsiooni, mis võib halvimal juhul tekitada segadust ja

tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust.

2. Muud tähelepanekud:

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse MeeTS § 44 lõikega 3 järgmises

sõnastuses: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse

osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse

osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15.

peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või

Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist,

või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“

Palume kaaluda võimalusi viidatud sätte (õigus)selgemalt

sõnastamiseks. Nimelt on TTJA sellistes olukordades, kus televisiooni-

või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt

meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni),

kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni

kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda

ei tohi. Eelnõuga kavandatavat sõnastust, mille kohaselt „peadirektor

võib tegevusloa andmisest keelduda“, saaks tõlgendada ka nii, nagu

oleks TTJA-l sanktsiooni kohaldamise olukorras igal juhul alati

kaalutlusõigus otsustada, kas anda tegevusluba või mitte. Soovitame

selguse huvides eristada olukorda, kus tegevusloa taotleja suhtes

sanktsiooni kohaldamine on kohustuslik, mistõttu on tegevusloa

andmine seega imperatiivselt välistatud, olukordadest, kus on

põhjendatud jätta TTJA-le kaalutlusõigus. Mööname, et näiteks juhul,

kui tegemist on ettevõttega või kanaliga, kus üks osanik on sanktsiooni

subjekt, aga ei kontrolli või ei oma vähemalt 50%-list osalust (ehk

otseselt ei ole sanktsiooni kohaldamise olukord), võiks TTJA-l olla

kaalutlusõigus loa andmise või selle ära võtmise osas.

Arvestatud. TTJA volitusi on täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

25

Analoogne tähelepanek on asjakohane ka puudutavalt eelnõu § 1 punkti

25, millega täiendatakse MeeTS § 51 lõikega 61 (punktide 2 ja 3

sõnastuse osas).

RIK Registrite ja Infosüsteemide Keskusele edastati arvamuse avaldamiseks

meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Avaldame

järgmise arvamuse:

1. Eelnõue § 1 punktiga 13 täiendatakse MeeTS-i §-dega 161 ja 162.

Planeeritav MeeTS § 161 lg 2 on järgnevas sõnastuses

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva

seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile

koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud

aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri

avalikku toimikusse.“ Äriregistri seaduse § 26 lõikes 1 kasutatakse

sõnastust „Äriregistri avalikus toimikus sisalduvad muu hulgas“ ning

sõna „kantakse“ kasutatakse äriregistri seaduses registrikaarti

reguleerivates sätetes. Pakume MeeTS § 161 lg 2 teisele lausele järgneva

sõnastuse:

„Nimetatud summa sisaldub äriregistri avalikus toimikus.“ või

alternatiivselt

„Nimetatud summa kuvatakse äriregistri avalikus toimikus.“

JDM teisel kooskõlastusringil esitatud ettepanekust tulenevalt

on eelnõus kasutatud sõna “avalikustatakse”.

2. Eelnõu seletuskirjas on kirjas järgnev „Meediateenuse osutajal on

kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku

reklaami summa.“ Täpsustame, et kui ettevõtja on valinud õige EMTAK

koodi, siis müügitulu jaotuse all on kohustuslik täita riikliku reklaami

summa. EMTAK-i koodi järgi esitatav müügitulu jaotus on koos

majandusaasta aruandega esitatav teave.

Täpsustus teadmiseks võetud.

3. Äriregistris on vajalikud väikese mahulised arendused, millega

võetakse majandusaasta aruandes andmeväli „Riikliku reklaami tulu“ ja

kuvatakse see e-äriregistris. Majandusaasta aruandes ettevõtte EMTAK

koodi alusel kohustuslik välja loomine „Riikliku reklaami tulu“ on

eelduslikult väikese mahuline töö, mis ei too kaasa suurt kulu.

Teadmiseks võetud.

ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada

eelnõu, mille tegelik mõju omavalitsustele jääb arusaamatuks.

Selgitame.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

26

Esitasite kooskõlastamiseks Meediateenuste seaduse,

kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa

meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset

haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus täpsustatakse, esitaja sõnul,

õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav,

millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele

ning nende osutajatele ning millised normid teistele Euroopa

meediavabaduse määruses toodud meediateenustele osutajatele.

Eelnõuga püütakse eraldada erinevaid meediume (nimetades

meediateenuse ümber „audiovisuaalmeedia teenusteks ja

raadioteenuseks“), aga sealsamas antakse teada, et „Meediateenus on ka

käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.“.

Mis tähendab, et kogu ajakirjandus kuulub siis, sh kohaliku

omavalitsuse infolehed? (art 2 p 1:teenus ELi toimimise lepingu

artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle

eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja

toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke,

meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või

ajakirjandusväljaandeid).

Audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste väljavõtmine ning eristamine

meediateenuste hulgast pigem tekitab segadust, kui parandab

arusaadavust. Õigusnormi parema arusaadavuse huvides saaks

eristuvad nõuded (loamenetlus, lisatingimused programmile jm)

audiovisuaalmeedia teenuste osas esitada eraldi peatükis.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide

regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav

teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib

vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse

täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud

summade kajastamist.

Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv määrus.

Käesoleva eelnõuga viiakse siseriiklikusse õigusesse vajalikud

rakenduslikud täpsustused.

Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita avalike

asutuste endi infolehtede või nende hallatavate veebilehtede

toimetamise ning välja andmisega seotud tegevusi.

Juhul kui omavalitsus soovib avaldada reklaami mõne teise

juriidilise isiku omanduses olevas meediateenuse osutajaks

kvalifitseeruvas kanalis, siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt

kehtestatavale korrale teavitada tehingu summa.

Meediavabaduse määrus ja kavandatavad MeeTSi muudatused

ei sekku toimetuste töösse. Sõna- ja ajakirjandusvabadusele

mingeid piiranguid ei seata.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

27

Seletuskirjast:

Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa

meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu (!) meediale.

Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna üle

ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste

määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi

tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla

kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle

regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime

siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud

muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määrata. Seega

on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas.

Eelnõu § 16² lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal

elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe.

Teave, mida soovitakse, on esitatud alljärgnevalt.

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõjud

kohalikule omavalitsusele jäänud hindamata. Hinnatud on vaid

raamatupidamislikke erisusi.

„Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest

1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-id, nende allüksused ja

nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku

sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest

kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud

Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis b toodud info

esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis

a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad

kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski

avalikustada ka nendel KOV-idel. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide

grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162

peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega

üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi

isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse.

Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei

Eelnõu seletuskirja lisa 2

28

saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri

määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”

kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed

riikliku reklaamiraha kulude kohta.“.

Kohalike omavalitsuste infolehed avaldavad riiklikku reklaami tasuta

või tasu eest. Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või

eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania

paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või

digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku

sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse

heaks või selle nimel.

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva

seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile

koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud

aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri

avalikku toimikusse.

Kui riiklik teabekampaania vm reklaam avaldatakse kohalikus infolehes

tasuta, kas sellisel juhul on tegemist keelatud soodustusega ja kas seda

peab majandusaasta aruandes deklareerima.

Kindlust ei ole, et seaduse tasemel toimetuse töösse sekkumine mõjub

audiovisuaalsele meediale positiivselt (raadio- ja teleprogrammide

sisule protsendi, ajaraami, sõltuvuse rahastajast jm kehtestamine).

Palume esitada eelnõu mõjud kohalikule omavalitsusele infolehtede

väljaandjana, kohaliku teabe edastajana ja riikliku reklaami

edastajana kohalikus infolehes.

EAÜ, EFÜ,

EEL

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ)

ja Eesti Esitajate Liidu (EEL) arvates on muudatused ja täiendused, mis

puudutavad põhiliselt meediateenuste seadust ja milliseid vastava

eelnõuga eelnimetatud õigusaktidesse sisse viia soovitakse,

põhjendatud. Eesti meediavabadus vajab tugevat ja kindlat kaitset, mida

meediateenuste seaduses välja pakutud muudatused aitavad tagada.

Eelnõu tekst on võrreldes esialgse eelnõuga muutunud. Leiame,

et väljapakutud lahendus on hea kompromiss erinevate

osapoolte ootuste ning võimalike lahendusvariantide vahel.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

29

EAÜ, EFÜ ja EEL toetavad Eesti autorite loodud muusikateoste

miinimummahu nõude ja päevase aja määratluse lisamist MeeTSi.

Samas peame vajalikuks välja tuua järgmist.

Eelnõus on loetud päevaseks ajaks, mil peab edastama 50% Eesti

autorite muusikateoste mahust, ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-

ni. Selline ajavahemik lepiti kokku kompromissina raadioteenuste

osutajate ja õiguste omajate vahel kehtivate raadiolubade

kõrvaltingimuste kontekstis. Õiguste omajad eeldasid, et see kehtib

raadiolubade kehtivusperioodi jooksul. Kui vastav nõue lisatakse

seadusesse, siis palume kaaluda päevase ajana selgemini

raadiokuulamise tänaseid trende, mille kohaselt enne kella 7.00 ja peale

kella 19.00 on raadiote kuulatavus oluliselt madalam, kui vahemikus

07.00-19.00. Samast ajavahemikust lähtuvad raadioteenuste osutajad ka

reklaamiaja müügi puhul.

Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda päevase aja määratlemist

ajavahemikuna 07.00-19.00.

EML I Meediateenuste seadus

1. EML teeb ettepaneku nimetada Meediateenuste seadus (MeeTS)

ümber audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 2024/1083, 11. aprill 2024, millega

luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja muudetakse

direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus, tekstis

edaspidi Meediavabaduse määrus) rakendamiseks võtta vastu üksnes

rakendusakt, mis sisustaks nõuded meediateenuste osutajatele ja muud

vajalikud siseriiklikud instrumendid. Iga normatiivakti kvaliteeti näitab

akti võimekus reguleerida valdkonda võimalikult lihtsalt, ühemõtteliselt

ja arusaadavalt. Meediateenuste seadus on selle kehtivuse algusest

reguleerinud tegelikult audiovisuaalmeedia teenust ning muu meedia

(sh kirjutava meedia) asetamine selle reguleerimisalasse on eksitav.

Selgitus punktide 1-5 kohta.

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus väljapakutu

parim võimalik lahendus, kuidas viia sisse Euroopa

meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalik regulatsioon.

Eestis reguleerib meedia valdkonda meediateenuste seadus.

Seega leiame, et meediavabaduse määruse rakendamine on

siiski edukalt realiseeritav meediateenuste seaduse kaudu, see ei

vaja eraldi rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud

ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad tervikteksti

lugemisel aru, millised nõuded laienevad raadio- või

televisiooniteenuse osutajale/teenusele, millised nõuded aga

muule meediale.

2. Eelnõus ei ole meediateenuse sisustamine jälgitav: nime järgi

otsustades reguleerib see kogu meediateenust (sarnaselt

Meediavabaduse määrusega). Seaduse reguleerimisala sätestavasse

sättesse § 1 on lõikesse lisatud punkt 1¹. Kuid muus osas jääb seadus

suures pildis siiski reguleerima audiovisuaalmeedia teenust, mistõttu on

Eelnõu jälgib Euroopa meediavabaduse määruses toodud

meediateenuse ja meediateenuse osutaja definitsioone ning

täpsustab erinevatele meediateenustele (nt raadioteenus või

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga reguleeritud

audiovisuaalmeedia teenus) ning nende osutajatele kehtestatud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

30

selline lisandus ebasüsteemne ega võimalda selgelt eristada, millises

osas kohaldatakse seadust audiovisuaalmeediateenusele ja millises osas

meediateenusele Meediavabaduse määruse artikli 2 punkti 1

tähenduses.

3. Näiteks muudetakse eelnõuga MeeTS § 2, täiendades seda lõikega 1¹,

mille järgi kohaldatakse seadust teistele Meediavabaduse määruse

artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavatele juriidilistele

isikutele, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Samas täiendatakse

eelnõuga MeeTS § 4, mis sisustab meediateenuse, ja täiendatakse seda

lõikega 3, mille kohaselt on meediateenus ka MeeTS § 4 lõigetes 1-2

nimetamata muu Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud

teenus, ning et käesolevat seadust rakendatakse sellisele

meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. EML-i

hinnangul on selline käsitlus esiteks ebakorrektne: meediateenust ei tohi

defineerida Meediavabaduse määrusest kitsendavalt või laiendavalt,

sest Meediavabaduse määrus on otsekohalduv ning sellest irduvad

definitsiooni tõlgendused on vastuolus õigusaktide hierarhia

põhimõttega. See omakorda on vastuolus Euroopa Liidu õiguse

ülimuslikkuse printsiibiga.

nõudeid. Määrus ei piira liikmesriikide õigust erinevaid

meediateenuste valdkondi siseriiklike seadusaktidega

defineerida ja reguleerida.

4. Teiseks sunnib seaduseelnõu praegune ülesehitus muu meediateenuse

osutajat, kes ei ole audiovisuaalmeediateenuse osutaja, otsima

seadusest, mis tema tegevust üldiselt ei reguleeri, neid üksikuid sätteid,

mis võivad talle kohalduda.

Mitte-audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavate

regulatsioonide jaoks eraldiseisva seaduse loomine ei ole

mõistlik ning muudaks meediateenuste osutajate jaoks

meediavaldkonna õigusruumi raskemini jälgitavaks - neil tuleks

hakata otsima erinevatest seadustest milliste seaduste sätted

puudutavad kõiki meediateenuste osutajad ning millistest

seadustest tuleneb kitsam regulatsioon. Eriti keeruliseks

muutuks olukord nendele meediateenuste osutajatele, kes

osutavad nii raadioteenust, audiovisuaalmeedia teenust ja lisaks

veel pakuvad meediasisu veebis.

5. Kui eelnõu väljatöötajad leiavad, et Meediavabaduse määrust saab

Eesti õigusesse integreerida ainult MeeTS muutmise teel, siis

õigusselguse tagamiseks tuleks eelnõus ja MeeTS läbivalt muuta

terminoloogiat kõigis sätetes, mis reguleerivad

audiovisuaalmeediateenust, nimetades seal kirjeldatud teenuseid

audiovisuaalmeediateenusteks (näiteks § 13, 17, 19 jne) ning kasutada

Eelnõu järgib korrektselt Euroopa meediavabaduse määruse,

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning siseriiklikult

raadioteenuste regulatsiooniks vajalikku terminoloogiat.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

31

terminit „meediateenus“ üksnes tähistamaks meediateenust

Meediavabaduse määruse tähenduses.

II Terminite kasutamine

6. Meediateenuse osutaja. EML teeb ettepaneku lugeda

meediateenuse osutajaks isikud, kes on avalikkusele kättesaadavalt

esitanud sellekohase enesedeklaratsiooni ühes kinnitusega, et nad

vastavad Meediavabaduse määrusele. Meediateenuse osutajana

defineerimine ei tohiks lähtuda äriregistris või muus andmekogus

kajastamisest.

Eelnõu väljatöötaja jääb siiski eelnõus pakutud lahenduse

juurde.

7. Meediateenuse osutajaks Meediavabaduse määruse tähenduses on

füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb

meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi (määruse

artikli 2 p 2). Eelnõu p 13 järgi täiendatakse MeeTS § 16¹, mille kohaselt

peab meediateenuse osutaja olema märgitud äriregistri avalikus vaates

meediateenuse osutajana. Arvestades, et meediateenuse osutajaks võib

olla ka füüsiline isik, ei ole äriregistris märkimise kohustust võimalik

realiseerida. Füüsilise isiku puhul pole võimalik kasutada ka Eesti

majandustegevusalade klassifikaatorit. Arvestades, et Meediavabaduse

määrus kohustab liikmesriike välja töötama riiklikud meediaomandi

andmebaasid (artikli 6 lg 2), siis leiab EML, et eelnõud tuleks selles osas

täpsustada ja osutada, et äriregistri teavet nõutakse üksnes juriidilisest

isikust meediateenuse osutajate kohta.

Füüsilisest isikust meediateenuste osutaja andmed ei ole

kajastatud äriregistris. Füüsilisest isikust meediateenuse

osutaja peab ise astuma vajalikud sammud, et täita määruse

artiklis 6 sätestatud teabe avaldamise kohustused.

8. Äriregistris registreerimise nõue võib olla lihtsaim moodus tagada

vajalik andmete kättesaadavus, kuid registrikanne ei saa olla eelduseks

meediateenuse osutajaks kvalifitseerumisel. Meediavabaduse määruse

artiklist 18 alajaotus 1 tuleneb, et suured platvormid lähtuvad

meediateenuse osutaja tuvastamiseks meediateenuse osutaja

enesedeklaratsioonist (vt Meediavabaduse määruse art 17 alajaotus 1 p

a kuni g). Seega leiab EML, et meediateenuse osutaja tuvastamiseks

piisab viimase enesedeklaratsioonist, mis on kättesaadav

teenusepakkuja kodulehel.

Enesedeklaratsioon ei saa olla meediateenuse osutaja

defineerimise kriteeriumiks. Sel juhul jääks regulatsiooni alt

välja kõik, kes teenust küll osutavad, aga ei soovi ennast

meediateenuse osutajaks deklareerida ja loodaksid selle kaudu

meediateenustele osutatavate nõuete täitmist vältida.

9. Meediateenus ja MeeTS. Praeguses eelnõu sõnastuses kasutatakse

termineid ebaselgelt, tegemata selget vahet meediateenuse osutaja ja

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegevusele esitatavatel nõuetel.

Selgitus punktide 9-12 kohta.

Leiame siiski, et eelnõuga väljapakutud lahendus mõistete

kasutuse osas on parim võimalik lahendus. Kehtiv regulatsioon

Eelnõu seletuskirja lisa 2

32

Kehtiv MeeTS reguleerib audiovisuaalmeedia teenust,

muudatusettepanekute kohaselt kasutatakse edaspidi regulatsioonis

terminit meediateenus (mis terminina arusaadavalt hõlmab ka

audiovisuaalmeediat, kuid reguleerimisalana), kuid sisuliselt jääb

seadus ka edaspidi reguleerima üksnes audiovisuaalmeedia teenust,

seega on termini meediateenus kasutamine ekslik ning segadust tekitav.

reguleerib lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ka

raadioteenust. Muudatusega lisandub muu meediateenus ja

sätestatakse, millised Euroopa meediavabaduse määrusest

tulenevad kohustused neile laienevad.

10. Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate

terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.

11. Terminit meediateenus kasutatakse eelnõus erinevas tähenduses.

MeeTS kohaldamis- ja reguleerimisala reguleerivates sätetes viidatakse

meediateenusele mh Meediavabaduse määruse tähenduses, kuid näiteks

MeeTS § 6 sisustatakse meediateenuse osutaja toimetusvastutus,

täpsustamata, kas peetakse silmas üksnes audiovisuaalmeediateenuse

osutajat või meediateenuse osutajat Meediavabaduse määruse

tähenduses. Siinjuures olgu märgitud, et eelnõu täiendab MeeTS § 4

lõikega 3 ja täpsustab, et Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi

lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli

2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse

sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt

sätestatud. Viidatud täpsustust silmas pidades võib eeldada, et

toimetusvastutus MeeTS § 6 tähenduses näiteks kirjutavale meediale ei

laiene.

12. Terminite ebatäpne kasutamine on vastuolus normitehnika ja

õigusselguse põhimõtetega, millest tulenevalt teeb EML ettepaneku

nimetada eelnõu ümber audiovisuaalmeedia teenuse seaduseks ning

reguleerida Meediavabaduse määruse ülevõtmist iseseisva aktiga.

III Allikakaitse

13. EML on jätkuvalt seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s

on viimase reguleerimisala arvestades ebaõige. Kohustus tagada

allikakaitse tuleneb Meediavabaduse määrusest ning EML teeb

ettepaneku reguleerida allikakaitse rakendamist eraldi aktiga. Võimalik

on seda teha aktiga, mis integreerib Meediavabaduse määruse Eesti

Selgitus punktide 13-15 kohta.

Eraldi allikakaitse seaduse vm akti kehtestamine ei ole vajalik

ning vastav regulatsioon sobib meediateenuste seadusesse.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

33

õigusesse, või iseseisva allikakaitse seadusega, mis oleks iseseisvaks

tagatiseks meediavabaduse kaitsel.

14. Määrus sisustab allikakaitse läbi meediateenuse osutaja õiguste

(Meediavabaduse määruse artikkel 4).

15. MeeTS ja menetlusseadused käsitlevad allikakaitset läbi sisustamata

õigusmõiste ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik.

16. Arvestades Meediavabaduse määruse kui EL otsekohalduva akti

ülimuslikkust, tuleks ka Eesti õiguses sisustada allikakaitset läbi

meediateenuse osutaja definitsiooni ehk allikakaitse privileegi saaks

kasutada üksnes need isikud, kes tõendavad, et neil on toimetusvastutus

ja muud meediateenuse osutajale omased tunnused. Selline tõlgendus

lahendaks ka aastaid kestnud diskussiooni sellest, kes on

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, ning annaks

meediateenuse osutajale kui meediaettevõttele võimaluse laiendada

allikakaitset kogu toimetusele, mitte üksnes isikule, kelle eesmärgil

(ajakirjanduslik eesmärk) puudub legaaldefinitsioon.

17. Olemasolev eelnõu ega Meediavabaduse määrus ei taga allikakaitset

näiteks vabakutselisele ajakirjanikule, kes ei ole ühegi toimetusega

seotud. Samuti peab sisulooja, suunamudija vms isik allikakaitse

privileegi kasutamiseks tõendama toimetusvastutust.

18. Olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse

Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c

meediateenuse osutajale tagatud garantiisid.

19. Sisustamaks Meediavabaduse määrusega liikmesriikidele

pandud kohustusi allikakaitse tagamisel teeb EML ettepaneku sisustada

ka tänases eelnõus puudu olevad garantiid aktis, mis tagab

meediateenuse osutajale allikakaitse Meediavabaduse määruses

sätestatud ulatuses.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

34

VI Menetlusseaduste muutmine

20. Eelnevas peatükis käsitletud allikakaitse regulatsiooniga on

seotud ka ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku

menetluslikud tagatised menetlusseadustes, mis vajavad seoses

Meediavabaduse määrusega meediateenuse osutajale antavate

garantiidega täiendamist.

21. Hetkel reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötleva isiku õigust keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest,

kui see võib paljastada tema allika, kriminaalmenetluse seadustiku § 72

lg 1 p 3¹ järgmises sõnastuses: „Õigus tunnistajana keelduda kutse- või

muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta,

mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui

muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või

oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu,

mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat

vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut

kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.“ Sama sätte lõige 2¹

annab samasuguse privileegi ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva

isikuga ametialases kokkupuutes olevatele isikutele.

22. EML leiab, et allikakaitse tagamiseks ei piisa, kui lisaks

ametialases kokkupuutes olevatele isikutele laiendatakse allikakaitset

ka isikutele, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isikuga regulaarses eraelulises kokkupuutes. Esiteks näib EML-ile

ebavajalik eraelulisele suhtlusele regulaarsuse nõude lisamine. Nii

langevad kaitsealast välja näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil

informatsiooni töötleva isiku muud eraelulised suhted, millel puudub

regulaarne iseloom. Lisaks on regulaarsus subjektiivselt hinnatav

kriteerium, mis vähendab allikakaitse rakendamisala selgust. Teiseks

leiab EML, et kuna tunnistuste andmisest keeldumise privileegi ei

kitsendata teistel usaldust nõudvatel elualadel (arstid, preestrid,

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös

valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja

SIM-iga.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

35

advokaadid), siis ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevalt isikult

privileegi äravõtmine ja allikakaitsest loobumine eeluurimiskohtuniku

loal ei ole kooskõlas Meediavabaduse määrusega tagamisele kuuluva

allikakaitse määraga. Nii nagu teistel usaldust nõudvatel erialadel

tegutsevate isikute privileeg, peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema

tingimusteta.

23. Lisaks puuduvad eelnõus Meediavabaduse määruse artikli 4

punkti 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale ette nähtud

tagatised, mille osas tuleks menetlusseaduseid oluliselt täiendada.

V Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

24. Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse MeeTS-i uue

peatükiga, mis reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist ning

seletuskirja kohaselt on selle eesmärk võtta üle Euroopa

meediavabaduse määruse normid ettevõtjale ja riigile minimaalset

haldus- ja töökoormust tekitades.

25. Olukorras, kus nii Euroopa Liit kui ka Eesti on prioriteedina

nimetanud bürokraatia vähendamist, tuleks vältida olukorda, kus

meediateenuse osutaja puhul hindavad koondumise asjaolusid kaks

täitevvõimu asutust: Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA), millest viimane annab koondumisele üksnes

hinnangu. Leiame, et eelnõus välja pakutud topeltmehhanism (TTJA

teavitamine) tekitab põhjendamatult halduskoormust, suurendab

kulusid ning dubleerib konkurentsikontrolli ülesandeid, pakkumata

praktilist lisaväärtust.

26. Meedialiidu hinnangul võiks koondumise hindamine jääda

Konkurentsiameti pädevusse, eriti arvestades seda, et TTJA annab

Meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 3 sätestatud suuniste alusel

hinnangu, mis ei ole samas koondumisest keeldumise aluseks. Eraldi

teatamisnõue TTJAle ei annaks olulist täiendavat informatsiooni, mida

Konkurentsiamet ühinemiste läbivaatamisel juba ei koguks või ei

hindaks. Konkurentsiamet saab protsessi kaasata TTJA eksperte, kui

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatustega.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

36

esineb audiovisuaalmeediaspetsiifilisi aspekte või sellist kaasamist

toetab/nõuab Meediavabaduse määrus (p.65). Selle kaasamise võib

seaduses ette näha kooskõlastuse või arvamuse andmise kaudu

(Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 4, §16). Leiame, et asutuste tihe

koostöö selles küsimuses on tõhusam kui topelt teatamisnõue, eriti

arvestades seda, et Meediavabaduse määrus (art 22 lg 2) kohustab küll

hindama koondumise mõju meedia mitmekesisusele, kuid ei eelda kahe

teatise esitamist ega topelt hindamist. Konkurentsiseaduse alusel on

koondumiste teavitamise kord täpselt reguleeritud ja annab ettevõtjatele

selge arusaama nende kohustustest ja õigustest. Praegune seaduse

eelnõu tekitab ettevõtjatele olulist ebaselgust, sh. a) millal tuleb

teavitada; b) kas seeläbi võib tekkida olukord, kus tehingu pooled ei tohi

enne midagi teha, kui TTJAlt on vastus tulnud; c) mis saab siis, kui

TTJAd ei teavitata või kui tehing tehakse enne TTJA otsust või

vaatamata TTJA otsusele (millised on tagajärjed); d) kuidas teataja saab

vaidlustada TTJA otsust ja esitada enda seisukohti. Ebaselge on ka

küsimus, kas ja kui, siis kuidas on koondumise osalistel võimalik TTJA

hinnangut vaidlustada, kui see on Konkurentsiameti keelduva otsuse

aluseks.

27. Meedialiit rõhutab veel kord, et meediaturu kontsentratsiooni

hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki turul tegutsejaid, sh hargmaiseid

platvorme, kelle käive Eestis ületab meie hinnangul mitu korda kogu

Eesti meediasektori käivet. Need ettevõtted - kontrollides suurt osa

digitaalse reklaami turust nii turuosalise, turu korraldaja kui reklaami

müüki võimaldavate vahendite omajana, aga ka mõjutades üha suurema

osa Eesti auditooriumi ligipääsu uudissisule – on nüüd, tehisaru

vahendite arenedes, astunud üha jõulisemaid samme automatiseeritud

sisu- ja uudistootmise arendamiseks ning pakuvad Eesti

meediaettevõtetele ebaausat konkurentsi ka sisuloomes. Ootame, et

Eesti selgitaks välja suurte tehnoloogiaettevõtete tegeliku osa Eesti

majanduses ja Eesti meediaturul ning võtaks konkurentsipoliitika

kujundamisel ja elluviimisel ning meediaturu konkurentsiolukorra

hindamisel arvesse kõiki siinsel turul tegutsejaid, sealhulgas ka

suurplatvorme.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

37

VI Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

28. Leiame, et TTJA kui täitevvõimu organ ei saa olla sõltumatu

meediateenuse osutaja hindaja. Arvestades seda, et TTJA on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes

põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui

riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks

hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt

hinnata:

28.1. meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia

mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja

meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas

internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes

meedia- ja muudes ettevõtetes;

28.2. toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, sealhulgas

meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada

toimetusotsuste sõltumatus;

28.3. seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised

jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks

ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse

tagamiseks;

28.4. kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi

olukorda käsitleva aruande järeldusi meedia mitmekesisuse ja

meediavabaduse kohta;

28.5. kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu

kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavaid kohustusi meedia

mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks.

29. Eesti Meediaettevõtete Liit märkimisväärse hulga

uudisportaalide, päeva- ja nädalalehtede ning ajakirjade esindajana on

kategooriliselt vastu mis tahes püüetele anda täitevvõimu organi

pädevusse toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete ja/või meedia

mitmekesisuse hindamine. EML on seisukohal, et sellist hindamist

saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised

meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus viimaste toimimise

Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust meediaregulaatorina

selgitatud.

Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA vastab

sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja täidab talle seadusega

pandud ülesandeid. Eesti meediasüsteemi vastavust Euroopa

Liidu nõuetele on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni

‘Rule of Law Report”

(https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-

report-communication-and-country-chapters_en) ja meediapluralismi monitor MPM

(https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor-2024/).

Eelnõu seletuskirja lisa 2

38

sõltumatuks hindamiseks. EML ei vaidle vastu, et senise MeeTS

järelevalve teostamiseks on TTJA-l nii pädevust kui ka oskusi, sest

audiovisuaalmeedia osas ongi hindamine pigem tehnilist ja statistilist

laadi. Toimetusvabaduse üle otsustamine aga ei saa käia objektiivselt

mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse

andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja

sõltumatust.

30. Arusaamatuks jääb ka seletuskirja põhjendus, et TTJA saaks

olla eksperdiks tarbija huvide hindamisel (vt seletuskirja lk 21), sest

meediasisu ei saa hinnata Tarbijakaitseseadusele tuginedes ning meedia

toimimist ei saa hinnata nii, nagu hinnatakse muid kaupu või teenuseid.

31. EML-i hinnangul ei vasta TTJA tegevuseesmärgid sisuliselt

sõltumatu meediaregulaatori tunnustele ja me ei saa nõustuda ka eelnõu

selgitustega TTJA väidetava täieliku sõltumatuse kohta. TTJA esindab

riiki (vt TTJA põhimääruse § 1 lg 2) ja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarveline asutus. See

tähendab, et TTJA esindab riigi huve. MKM valitsemisalas on TTJA

sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest. Lisaks sõltub TTJA

MKM-st ka majanduslikult, sest TTJA eelarve kinnitab Majandus- ja

Kommunikatsiooniminister. Institutsionaalne ja majanduslik sõltuvus

MKM-st välistab TTJA sõltumatuse ning seetõttu ei saa TTJA vastata

ka sõltumatu regulaatori tunnustele.

32. EML on varasemalt teinud ettepaneku regulaatori loomiseks

EML-i juurde. Kui seadusandja leiab, et EML, kes ühendab suurt hulka

meediaettevõtteid, ei sobi järelevalve teostamiseks, siis võiks kaaluda

ka meediaombudsmani institutsiooni loomist Õiguskantsleri juurde või

ülikoolide või muu vajalikke oskusi ja teadmisi omava institutsiooni

kaasamist loodava institutsiooni töösse, et tagada meedia sõltumatus ja

ka kontrolli sõltumatus.

VII Järelevalveasutuse volitused

Eelnõu sõnastust on täpsustatud, vastav õigus antakse rangelt

ainult määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku

informatsiooni küsimiseks.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

39

33. Eelnõu § 1 p-ga 31 täiendatakse MeeTS § 56² järgmises

sõnastuses: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus

nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud

isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3.

peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“ Meediavabaduse määruse 3.

peatükk reguleerib regulatiivse koostöö ja hästi toimiva meediateenuse

siseturu raamistikku. Meediavabaduse määruse artikli 7 lõige 4 sätestab

järgmist: „Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide

reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja

jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja

vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt

isikutelt:

33.1. füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III

peatükki, ning

33.2. muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende

kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet

ja andmeid."

34. Seega, kui Meediavabaduse määrus annab liikmesriikidele

võimaluse korraldada reguleerivate asutuste tööd ning anda neile oma

ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, siis eelnõuga antakse

riigivõimu esindajale blankovolitus nõuda määratlemata isikute ringilt

määratlemata koguses ja sisuga infot. EML-i hinnangul on selline

volitus selgelt ebaproportsionaalne.

35. EML teeb ettepaneku täpsustada Meediavabaduse määrust Eesti

õigusesse integreerivas aktis sõltumatu järelevalve asutuse pädevust

meediateenuse osutajatelt ja kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisel.

VIII Riikliku reklaami aruandlus

36. Juhime tähelepanu, et seaduseelnõuga sätestatud nõuded

riikliku reklaami aruandluse kohta ei pruugi täita Euroopa

meediavabaduse määruse mõtet ja eesmärke, ennekõike artikkel 25

määratletud õigust avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami

Eelnõu muudatusega kehtestatavale riikliku reklaami

aruandlusele luuaksegi avalikkusele võimalus saada ülevaade

riikliku reklaami rahade kasutamisest. Avaliku sektori

reklaamirahade iga-aastase kasutamise analüüsi ülesanne

määratakse TTJA-le.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

40

õiglasele jaotamisele. Riikliku reklaami läbipaistmatut ja

ebaproportsionaalset jaotamist saab kasutada vahendina, millega

lämmatada sõltumatut meediat või muuta väljaanne liigselt sõltuvaks

riiklikust rahastamisest. See võib kaasa tuua liigset poliitilist mõju ja

konkurentsimoonutusi.

37. Kooskõlas meediavabaduse määruse artiklis 6 toodud

meediaomandi läbipaistvusnõudega peaksid seaduseelnõus sätestatud

nõuded andma avalikkusele võimaluse hinnata ühelt poolt

meediaettevõtete võimalikke huvide konflikte ja sisu usaldusväärsust,

saades kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tehtud informatsiooni

meediale riiklikuks reklaamiks eraldatud summade ning kolmandate

riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulu kohta, teiselt

poolt aga võimaluse veenduda, et avaliku sektori, st riigi või

omavalitsuste reguleeritavate asutuste või valitsuse poolt otseselt või

kaudselt kontrollitavate üksuste vahendeid antakse meediale

läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate

kriteeriumide alusel (art 25). Selleks, et võtta arvesse valitsuste kulutusi

sotsiaalmeedias reklaamimisele, hõlmab see säte ka veebiplatvormidele

eraldatud rahalisi vahendeid (artikli 25 lg 1).

38. Sellist avalikkuse kontrolli on võimalik teostada ennekõike

kõrvutades meediaettevõtete deklareeritud riikliku reklaami andmeid

riigi esitatud andmetega, mille kogumise, haldamise, analüüsimise ja

avalikkusele veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisega peaks tegelema

meediat reguleerivad asutused.

39. Paraku jääb ka eelarve seletuskirjast arusaamatuks, mida lugeda

riiklikuks reklaamiks ning kas samu läbipaistvusnõudeid tuleb

kohaldada ka kaupade ja teenuste ostmise suhtes tarne-või

teenuslepingute kaudu (art 25 lg 1, põhjenduspunkt 73) sh nt

audiovisuaaltoodangu ostmine (nn sihtfinantseeringud ERRile saadete,

dokumentaalfilmide jms tootmiseks), turuandmed, konsultatsiooni- või

koolitusteenused. Hõlmatud ei ole meie arvates ka riiklikud kulutused

sotsiaalmeediateenustele, teiste seas hargmaistele platvormidele

Riiklik reklaami määratlus tuleneb Euroopa meediavabaduse

määrusest ja selle põhjenduspunktidest.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

41

eraldatud vahendid (näiteks ka Meta, Google’i ja OpenAIga sõlmitud

teenuslepingud). Arusaamatu on, kas läbipaistvuskohustus laieneb

lisaks ametiasutustele ka reklaamiagentuuridele ja

reklaamivahendusteenuste osutajatele. Pole selgust avaliku sektori

asutuste defineerimises (kas suures osas riigi toetusel tegutsev MTÜ või

osaühing loetakse avaliku sektori asutuseks).

40. Samas põhjenduspunktis 72 märgitakse vajadust kehtestada

ühised nõuded teabe avaldamiseks riiklike reklaamikulude saajate ja

kulutatud summade kohta. See eeldaks sarnast aruandluskohustust

tehingu mõlemalt osapoolelt. Kummatigi kehtestab seaduseelnõu

täieliku aruandluskohustuse meediateenuste osutajatele (§ 161 (2)), kuid

kasutab määruses lubatud erandit ja vabastab aruandlusest alla 100 000

elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste üksuste otsese

või kaudse kontrolli all olevad üksused. Arvestades, et Eestis on vaid

üks omavalitsus, mille elanike arv ületab 100000 – Tallinn – siis jäävad

kõik ülejäänud omavalitsused ja nende kontrolli all olevad üksused

(sealhulgas omavalitsuste meediakanalid) seaduses sätestatud

läbipaistvuskohustuse alt välja. See ei võimalda saada ka täielikku pilti

avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami jaotumisest ega võimalda

ka hinnata huvide konflikti näiteks munitsipaalmeedia puhul.

41. Rõhutame ka, et riikliku reklaami aruandluse kohustus seab

meediaettevõtetele ka märkimisväärse halduskoormuse, mis on eriti

kurnav väikestele ja keskmistele ettevõtetele.

IX Muud tähelepanekud

42. EML eelistab tele- ja raadiolubade osas võimalikult väikest

halduskoormust ja võimalikult vähest reguleerimist. EML soovib, et

seaduse loojad ja regulaator võtaksid arvesse nii tehnoloogilist arengut

(sest digiajastu tulekuga ja internetiteenuste levikuga muutuvad

mitmedki piirangud ja regulatsioonid mõttetuks või ei tulene vajadusest

jagada piiratud ressursse läbipaistvatel ja õiglastel põhimõtetel) kui ka

seda, et Eesti meediaettevõtted saaksid tegutseda Euroopa turul (ja

mistahes rahvusvahelisel turul) võrdsetel tingimustel oma

Eelnõu teksti on võrreldes algse versiooniga muudetud.

Näiteks on loobutud on kõrvaltingimustest, Eesti kultuuri

loojate toetuseks mõeldud muusikateoste esitamise

miinimukohustusse kuuluvate Eesti autorite poolt loodud

muusikateostele on lisatud ka Eesti esitajate poolt esitatud

muusikateosed.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

42

konkurentidega ning et Eesti kodumaise regulatsiooniga ei kehtestataks

lisapiiranguid, mida kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõte ette

ei näe. EML soovib, et seadusemuudatusega ei kitsendataks Euroopa

õigust ja sellega antud üldisi vabadusi, st et mis tahes piirangud peaksid

olema hädavajalikud ja väga selgelt põhjendatud.

43. Eeldame, et otseselt ringhäälingulubade protsessis osalevad

meediaettevõtted esitavad oma detailsemad kommentaarid eraldi, kuid

rõhutame üksikuid üldisi põhimõtteid, mida peame oluliseks.

44. Leiame, et ebaproportsionaalne on sätestada Eesti autorite

teoste maht seaduse, mitte kõrvaltingimustega, sest see ei võta arvesse

näiteks teemaraadiote võimalikku tegevust ja teket.

45. Samuti leiame, et mõiste ”Eesti autorid” defineerib Eesti

kultuuri seisukohalt olulise loomingu liiga kitsalt ning jätab tähelepanu

alt välja näiteks Eesti esitajad.

46. Leiame, et üksiku autorite kollektiivse esindusorganisatsiooni

kirjutamine seadusesse ei ole otstarbekas, sest see jätab tähelepanuta

kõik need autorid ja esitajad, kes ei ole tolle esindusorganisatsiooni

liikmed (kuidas neid ja nende huve arvesse võetakse, seda seaduseelnõu

ei käsitle) ja osa olemasolevaid või tekkida võivaid kollektiivse

esindamise organisatsioone, samuti jätab tähelepanuta võimaluse, et

konkreetse organisatsiooni kõrvale võib tekkida teisi sarnaseid

esindusorganisatsioone. Me ei näe vajadust ega põhjust anda näiteks

Eesti Autorite Ühingule seadusega liigset mõjuvõimu takistamaks või

teha neist sõltuvaks uue raadioloa taotlemist, sest ta ei saa olla selles

protsessis neutraalne või sõltumatu osapool. Leiame, et kõik sellised

asjaolud peaksid olema reguleeritud kas rakendusaktiga või

kõrvaltingimustega.

47. Lisaks leiame, et ühe jaama ringhäälinguloa taotluse

uuendamise või pikendamise eelduseks või tingimuseks ei saa olla

teise/muu raadiojaama tegevus või tegevusetus (§ 39 lõige 62).

46. Kollektiivsete esindusorganisatsioonide poolt mitte-

esindatud autorite teosed lähevad eelnõu kohaselt samuti

arvesse. Raadioteenuse osutaja lisab ka need andmed seaduses

viidatud aruandele.

47. Ei saa nõustuda väitega, et kui mitut raadioluba omav

raadioteenuse osutaja ei täida ühele talle kuuluva raadioloa

nõudeid, siis nõuete rikkumist ei tohi arvestada samale

Eelnõu seletuskirja lisa 2

43

48. Leiame, et ajutistele raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmine

ei ole põhjendatud, sest tegemist on reeglina konkreetsele sündmusele

suunatud ajutise meediateenusega, mis üldjuhul dikteerib ise selle

(reeglina piiratud) temaatika ja sisu (§40).

49. Leiame, et kõrvaltingimuste seadmine rahvusvahelistele

telelubadele võib küll olla kantud heast usust ja soovist edendada Eesti

loomingu levikut rahvusvahelisele auditooriumile, kuid pole

rahvusvahelise äri iseloomu arvesse võttes mõistlik ega ratsionaalne,

sest see seaks Eesti ettevõtted ebavõrdsetesse tingimustesse, arvestades,

et väljaspool Eestit oleks kommertshuvi Eesti loomingu vastu väike või

puuduks sootuks. Meile on arusaamatu selliste tingimuste seadmise

vajadus üldiselt (eelnõu esitajad peaksid kirjeldama olemasolevat

probleemi, mida sellega soovitakse lahendada).

50. Meile on mõistmatud ka punktides 27 ja 28 kirjeldatud sätted

mõne teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva või teises riigis tegevusloa

saanud raadioteenuse (aga ka teleteenuse) osutaja programmile

lisanõuete esitamise kohta, sest meie arvates lähevad need vastuollu

Euroopas kehtiva õiguse ja vabadustega. Selliste nõuete hädavajadust

peaks seaduse loojad palju põhjalikumalt seletama, samuti oleks vajalik

analüüsida nende sätete vastavust Euroopa õigusele.

51. Pragmaatiliselt soovitaksime kaaluda ka § 40 lg 2 toodud

kõrvaltingimuste mõistlikkust.

52. Lisaks juhime tähelepanu, et § 51 lg 9 toodud definitsioon

“koht, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramatu arv

isikuid väljastpoolt perekonda või lähimat tutvusringkonda” on

seletuskirjas toodud eesmärke silmas pidades liiga lai ning annab

võimaluse selle sätte väärkasutamiseks (seletuskirjas on toodud

lubadus, et TTJA ei hakka tegema lauskontrolli, vaid sekkub vastava

info saamisel juhtumispõhiselt, kuid meie arvates on see paljasõnaline.

Näiteks annaks selle definitsiooni alla selgelt paigutada ka Postimehe

juriidilisele isikule uute lubade väljastamisel. Rikkuja ei ole

mitte raadiokanal, vaid loa omanik.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

44

või Delfi toimetuse ning näiteks teha ettekirjutuse ajakirjanike

juurdepääsu piiramiseks informatsioonikanalitele).

EML

(täiendav

seisukoht)

Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida

meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme

eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai 2025 kirjas.

Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu

olulisemate seisukohtade ja probleemide kohta.

I Meediateenuste seadus

1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS)

tuleb ümber nimetada audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning

Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste

ühtne raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks

võtta vastu eraldi rakendusakt, mis sätestaks nõuded meediateenuste

osutajale.

2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik

eelnõus jälgida: eelnõu ülesehitus ja ka terminite kasutamine

(meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu

meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima

seadusest, mis põhiosas tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis

võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala mõistmiseks tuleb

lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka

Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja

seaduse reguleerimisala mõistmiseks on see liiga keeruline.

3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on

ebaõige. Allikakaitse tuleks reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt,

mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisev

allikakaitseseadus).

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus väljapakutu

parim võimalik lahendus, kuidas viia sisse Euroopa

meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalik regulatsioon.

Eestis reguleerib meedia valdkonda meediateenuste seadus.

Seega leiame, et meediavabaduse määruse rakendamine on

siiski edukalt realiseeritav meediateenuste seaduse kaudu, see ei

vaja eraldi rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud

ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad tervikteksti

lugemisel aru, millised nõuded laienevad raadio- või

televisiooniteenuse osutajale/teenusele, millised nõuded aga

muule meediale.

II Allikakaitse

4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga “püsivas

eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises suhtes” olevatele

Selgitame. Eelnõus väljapakutud sõnastus kajastab kõige

paremini Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis

20 toodut. Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida

ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest

kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja

Eelnõu seletuskirja lisa 2

45

isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku

muud eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom).

Samuti on mõlemad kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”)

subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab allikakaitse

selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada

mõistet “eraeluline suhe”.

5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid,

preestrid, advokaadid), peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema

tingimusteta.

6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku

õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c

meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles osas tuleks

seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt

täiendada.

edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas

põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute

suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega

regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt

teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või

konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid,

kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda

stabiilselt ja pidevalt /.../. Vt ka JDM esimese

kooskõlastusringi märkust nr 6 ja teise kooskõlastusringi

märkust nr 1.

III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul

topeltmenetlusest loobumise ideed.

8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks,

milles seisneb “hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia

mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab esitama

koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida

nad silmas pidasid – kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni

(nt, et “leiame, et meie koondumine ei avalda mõju meedia

mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima

ja rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti

täpsustada sellise protsessi ja hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju

turukontsentratsiooni protsessile tervikuna.

Täpsustame. Hinnangus kirjeldab koondumise osaline

koondumise eeldatavat mõju meedia pluralismile, avaliku

arvamuse kujunemisele ning meediateenuste ja

meediapakkumiste mitmekesisusele turul. Vastava hinnangu

võib koondaja koostada ise või soovi korral kaasata selle

koostamiseks oma äranägemisel lisajõude või selle tellida.

IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust meediaregulaatorina

selgitatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

46

9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud

seisukoha juurde, et TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu

meediateenuse osutaja hindaja.

10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes

põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui

riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks

hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt

hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia

mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas

meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu

kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks jms.

11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et

ta esindab riigi huve, on MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala

poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka majanduslikult

(TTJA eelarve kinnitab minister).

Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu

isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja

pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks. Kinnitame veel kord,

et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt

mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse

andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja

sõltumatust.

Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA vastab

sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja täidab talle seadusega

pandud ülesandeid. Eesti meediasüsteemi vastavust Euroopa

Liidu nõuetele on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni

‘Rule of Law Report”

(https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-

report-communication-and-country-chapters_en) ja

Meediapluralismi monitor (https://cmpf.eui.eu/media-

pluralism-monitor-2024/)

ITL Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL)

kaasamise eest meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi:

eelnõu) menetlusse.

Oleme eelnõuga tutvunud ja anname teada, et meil ei ole eelnõule

muudatusettepanekuid.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

47

Täname Kultuuriministeeriumi selle eest, et eelnõus on loobutud

bürokraatlikust ja ebamõistlikkust taasedastamise teatise

regulatsioonist.

Duo Media

Networks

OÜ

1. KOKKUVÕTE

1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks

Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu ja seletuskirja.

1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse

osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et

täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei ole

põhjendatud ning eriti ohtlik on, kui kohustusliku EL määruse

kohaldamiseks võetavad meetmed on pandud samasse eelnõusse koos

kõigi teiste, toreduslike ja muudel eesmärkidel planeeritud

muudatustega. Selliselt tekivad lüngad (kuna ei looda siseriiklikku

normi kõigele, millele peaks), sisulised vastuolud ning normitehnilised

vastuolud ja ei ole arusaadav, mis on tegelikult ühetaolise EL õiguse

kohaldamiseks vajalik muudatus ning mis läheb sellest selgelt

kaugemale.

1.4 Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles viiakse sisse

vajalikud muudatused TTJA sõltumatuse garanteerimiseks,

tegevuslubade menetluse lihtsustamiseks. Siiski samal ajal on kurb, et

ei ole kasutatud võimalust tõepoolest tagada kõrge kaitse

ajakirjandusele ega uute tehnoloogiate valguses avada turgu järjest

enam ning vähendada regulatsioone ning halduskoormust erasektoris.

1.5 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses

eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega:

1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –

eelkõige seoses mõistega „meediateenus“ ja informatsiooniallika

kaitse küsimused (peatükk 2);

2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti

autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade

kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 3) Televisioonilubade

Teadmiseks võetud. Erinevaid seni kehtinud nõudeid ning

halduskoormust on oluliselt vähendatud, audiovisuaalmeedia

teenuste turgu on olulisel määral avatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

48

kõrvaltingimused – eelkõige seose Eesti autorite teoste ja hiljutiste

teoste miinimummahu osas (peatükk 4)

4) Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsioon (peatükk 5)

5) Teise riigi jurisdiktsiooni all olev raadioprogramm, mis on

suunatud Eesti elanikkonnale (peatükk 6).

2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED

TÄHELEPANEKUD

2.1 MÕISTE „MEEDIATEENUS“ (EELNÕU §1 P 1-2).

2.1.1 Mõiste on defineeritud AVMSD ning Eestis MeeTS – see hõlmab

audiovisuaalmeedia teenust (televisiooniteenus, tellitav

audiovisuaalmeediateenus ning vastav reklaam) ning raadioteenust.

2.1.2 Eelnõuga laiendatakse mõistet hõlmamaks ka teenus ELi

toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui

teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda

meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või

ajakirjandusväljaandeid.

2.1.3 Seega on uued meediateenuse osutajad ajakirjandusväljaanded,

rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne.

2.1.4 Samas on eelnõu koostajatel jäänud tähelepanuta, et

„meediateenuse osutaja“ on EMVM kohaselt – füüsiline või juriidiline

isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning

kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab

selle esitamise viisi.

2.1.5 Johtuvalt on sisutühjad ja absurdsed mitmed eelnõu punktid, nt:

(a) Eelnõu § 1 p 12, mille kohaselt tuleb avaldada andmeid nt juriidilise

isiku asukoht. Sealjuures tuleb tähelepanu juhtida, et kõigile

meediateenuse osutajatele kehtestatavate nõude aluseks on eelnõu

kohaselt EMVM artikkel 5 – mis reguleerib aga avalik-õiguslike

meediateenuste osutajate nõudeid.

(b) Avalikustamise nõuete puhul, eelkõige ka riikliku

reklaamivahendite mahu avaldamise osas on samuti seega füüsilised

isikud vaatluse alt väljas.

(c) Samuti on füüsilised isikud väljas ka meediateenuse osutaja

märkimisest äriregistris (eelnõu § 1 p 13). Samas – üheselt on selge, et

Eelnõu seletuskirja lisa 2

49

füüsiline isik võib olla meediateenuse osutajaks – seega tekib

põhjendatud küsimus ka, mis on eelnõu kohase äriregistris märkimise

eesmärk – sest ühest ülevaaded meediateenuse osutajatest selle kaudu ei

saa.

2.2 RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE

AVALDAMINE ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13)

2.2.1 Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks

reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava

juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge.

(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese

reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid,

s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes

on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt

digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku

mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes

kajastada, jääb arusaamatuks – set eelnõu kohaselt kuulub

raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.

(b) Näiteks televisiooniteenuse osutajad edastavad arvestataval hulgal

sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad

Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav

rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule. Selliseid

sotsiaalkampaaniaid seega televisiooniteenuse osutaja ei raporteeri.

(c) Kohalike omavalitsuste teavitamiskohustuste osas tehakse erand –

alla 100 000 elanikuga omavalitsuste osas. See tähendab, et sisuliselt

jäävad teavituskohustuslikeks Tallinn ja Tartu. Kas see on eelnõu

koostajate mõte, jääb ebaselgeks. Siinkohal tekib eriti terav lahknevus

– kui soov on saada arusaam riiklikust reklaamist, siis peaks olema

võrreldavad meediateenuse osutajatele pandud aruandluskohustuse

tulem ning riigiasutuste aruandluse tulem. Sellisel kujul võrreldavus

puudub ning muudatus mistahes EMVM eesmärki ei täida.

Riikliku reklaami definitsioon on toodud Euroopa

meediavabaduse määruses ning seda on avatud määruse

põhjenduspunktides 72 ja 73.

2.3 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 11)

2.3.1 MeeTS sätestab täiendava kaitse vaid „isikule, kes ametialaselt

puutub kokku andmetega“ ning nõustume, et EMVM nõutab kõrvaliste

isikute osas kaitse laiendamist.

Definitsiooni on eelnõus tulenevalt JDM ettepanekust

täiendatud, vt ka JDM esimese kooskõlastusringi märkust nr 6.

JDM märkuse kohaselt: Sisuliselt oleks ilmselt määruse

sõnastuse mõttega paremini kooskõlas (ja samas ei venitaks ka

privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas lähedases suhtes".

Eelnõu seletuskirja lisa 2

50

2.3.2 Eelnõu kohaselt laiendatakse kaitse vastavalt „või regulaarse

eraelulise suhte tõttu“ kokkupuutuvale isikule. Selline muudatus on

normitehniliselt lubamatu, sest EMVM kasutab mõistet “isikule, kes

oma tavapärase suhte tõttu“ puutub kokku andmetega. Sõna

„ametialane“ evib võimalust vägagi kitsaks tõlgenduseks, mistõttu on

vajalik EMVM-ist tulenev täiend „tavapärases suhtes“, sest see hõlmab

nii eraelulised suhtes kui ka muud, tavapärased suhtes, milles allika

informatsioon võib teatavaks saada. Puudub põhjus irduda EMVM

sõnastusest tagamaks ühetaoline õigusruum EL-is.

2.3.3 ETTEPANEK:

MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna

„ametialaselt“ sõnadega „või tavapärase regulaarse eraelulise suhte

tõttu“.

"Regulaarne eraeluline suhe", mis seal praegu kirjas on,

tähendaks sisuliselt igasugust korrapärast või korduvat

suhtlemist, mitte tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet,

millest räägib meediavabaduse määruse põhjenduspunkt 20.

See tähendaks privileegi mõõdutundetut laiendamist, mis

tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust

põhjendamatult takistama. Teisel kooskõlastusringil JDM oma ettepanekut täiendas:

„Teeme ettepaneku täiendada lisatavat tekstiosa sõnaga

“eraelulise”. See tähendaks, et viidatud sätetesse lisatakse

eelnõukohase muudatusega kokkuvõttes juurde “või püsiva

lähedase eraelulise suhte tõttu”. “Püsiv lähedane suhe” on

laiem määratlus, kui “püsiv lähedane eraeluline suhe” ning ei

täidaks meie esimesel kooskõlastusringil esitatud märkustes

kirjeldatud eesmärki parimal määral.“

2.3.4 Täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes

3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h.

(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne

avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on

sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult

vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele

kõigi sunnija jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe

saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja

jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele

„juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM

põhjenduspunkt 19).

(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS

mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt

„konfidentsiaalsed teabevahetus“.

(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga

muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega

reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti

b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi.

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös

valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja

SIM-iga.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

51

Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning

läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab

aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika

tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist

lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus,

kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on

pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ –

see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti

õigusraamistikus

süüdistusfunktsiooni esindav prokurör2). Seega tuleb täiendada KrMS-

i.

Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste

andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka

pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist.

Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva

jälgimistarkvara osas (EMVM

artikkel 4(3) p (c).

(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse

sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et

ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust).

Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu

väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks

teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud

jälgimismeetmetes“

2.3.5 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse

regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest

(sh mida kaitstakse, mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude

menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus)

ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud

tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase.

3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON

3.1 Kokkuvõtlikult seoses raadiolubade regulatsiooniga tuleb märkida,

et tundub, et kui menetluslikus pooles tehakse vajalikke muudatusi

(TTJA korraldamise õigus jmt), siis sisulises mõttes ei võeta arvesse

Eelnõu seletuskirja lisa 2

52

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses toimuvat (s.h. konkurents

striiminplatvormidega).

Johtuvalt kolme selget ettepanekut:

3.2 EESTI AUTORITE NÕUE RAADIOLUBADE

KÕRVALTINGIMUSENA (EELONÕU § 1 P 10)

3.2.1 Eelnõu kohaselt loetakse Eesti autoriks: muusikateose autoreid

(helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või

Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on

vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust.

3.2.2 Nimetatud mõiste osas on olnud Kultuuriministeeriumi

eestvedamisel mitmeid kaasamise koosolekuid, kus on turuosalised

selgitanud ning Kultuuriministeerium ka nõustunud, et selliselt

defineerida võimalik ei ole – sest millisel põhjusel jäetakse välja eesti

esitajad. Ometigi regulatsiooni eesmärki arvestades peaksid olema

hõlmatud ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad – eelkõige

esitajad. Toome näite: inglisekeelne laul, mida esitab Liis Lemsalu,

sõnade ja muusika autorid on välismaised ning fonogramm on välja

antud Rootsis. Selline muusika peaks samuti olema „Eesti autorite“

muusika kui lähtuda regulatsiooni eesmärgist – meie Eesti muusika

edastamise osakaalu suurendamine.

3.2.3 Seega tuleks kasutusele võtta mõiste „Eesti autorid“ asemel „Eesti

muusika“, ning definitsiooni kaasata ka esitajad. Täiendavalt tuleks

mõelda ka „Eesti“ fonogrammitootjate lisamisele.

3.2.4 ETTEPANEK:

„Eesti autorid“ asemel „Eesti muusikateosed“, mis hõlmab

muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija,

arranžeerija) ja esitajaid, kes on Eesti päritolu või Eesti residendid.

Eesti autori ja esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on

vähemalt üks autoritest või esitajatest Eestist, olenemata autorite

või esitajate koguarvust.

Arvestatud osaliselt, lisatud on esitaja.

3.3 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU §

1 P 20)

3.3.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et

taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud

Eelnõu kohaselt ei pea kõik Eesti autorid kuuluma EAÜ-sse.

Eesti autorite ja esitajatena lähevad arvesse ka

esindusorganisatsioonidesse mittekuuluvate autorite teosed.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

53

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise

kohustuse. Selle eesmärgiks on eelnõu seletuskirja kohaselt: „võimaluse

hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue

loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks

konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel

eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse

täitnud).“

3.3.2 Selline selgitus ja eesmärk on oma olemuselt läbi planeeritava

meetme sisutühi, sest:

(a) Esmalt, kõik ka planeeritud „Eesti autorid“ definitsiooni alla (eelnõu

§ 1 p 10) alla kuuluvad isikud ei ole sugugi EAÜ liikmed. Nende, kui

„Eesti muusika“ definitsiooni alla kuuluvate teoste edastamine arvesse

ei läheks. Järelikult, peab tegevusloa puhul looma seadusesse normi,

mille alusel tegevusloa taotleja saab esitada andmed, mis võimaldavad

hinnata taotleja poolt Eesti muusika edastamise kohustuste täitmist

erinevalt EAÜ kinnitusest.

(b) Teiseks, eelnõus selgitatakse, et „EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud

kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab

TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi

repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama

kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali

peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab

vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest.“ – see näitab, et eelnõu

koostajad ei mõista, mida reguleeritakse, sest „eesti

autorid“ definitsiooni kohaselt ei oma üleüldse mistähtsust Eesti esitajad

ja Eesti fonogrammiloojad, kuigi eesmärk seda nõuab – sest eesmärk

on Eesti muusikateoste edastamine.

(c) Seda enam on oluline, et lähtutakse käesolevas seisukohas toodud

ettepanekust, et luua tuleb mitte „Eesti autorid“, vaid „Eesti

muusikateosed“ definitsioon.

3.3.3 ETTEPANEK:

„(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa

taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis

eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti

Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma selgitusi

sõltumata seaduses sätestatust.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

54

autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Kinnituse osas

erimeelsuse korral esitab raadioloa taotleja selgituse sellest, kuidas

on täidetud Eesti (muusikute) muusikateoste edastamise kohustus.

Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“.

3.4 RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSED (EELNÕU § 1 P

20)

3.4.1 Eelnõuga plaanitakse lubada kõrvaltingimusete seadmine nii Eesti

autorite muusikateoste mahu osas kui ka muusika- ja sõnasaadete

osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu

programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele

nõude. Selline ettepanek on osaliselt mõistlik, kuid osaliselt vajab

selgelt muutmist:

(a) Esmalt, vt ülal p 3.2 „Eesti autorid“ versus „Eesti muusikateosed“

seonduvalt tegeliku eesmärgiga Eesti muusika rohkemale edastamisele,

milles osalevad ka esitajad (ja ehk ka fonogrammitootjad).

(b) Teiseks, arvestades eelnõu seletusi sellest, miks kaotatakse

regionaalsed raadioload ning, et üleriigiline raadioluba tähendab eriti

digiraadio valguses tõesti üleriigilist raadioluba (samuti piirkondlikult

FM raadio edastamine internetis) teeb täiesti sisutühjaks nõude

„kohaliku levipiirkonna elu kajastatavate saadete mahu osas“ ja samuti

lõppeks „sõnasaadete osakaalu osas“ – digiraadio ei levi „kohalikus

piirkonnas“ ning digiraadio valguses (mis võimaldab oluliselt

suurendada pakutavate raadiokanalite arvu) tuleb kultuuripoliitiliselt

mõista, et selliselt piiratakse just Eesti ettevõtjate raadioprogrammide

arengut (sest rahvusvahelistel striimingu platvormidel, selliseid

piiranguid ei ole). Kultuuripoliitiline eesmärk peab arvestama nii

digiraadio tulekut kui ka eesmärki tagada Eesti raadiokanalite

konkurentsivõime rahvusvaheliste striimingteenustega.

(c) Enamgi veel, kuna eelnõu kohaselt nimetatud sättes ja eelnõus

tervikuna mõeldakse raadioloa mõiste all nii üleriigilist kui ka

rahvusvahelist luba, on täiesti arusaamatu, miks kõrvaltingimusi

seatakse rahvusvahelise raadioloa puhul.

3.4.2 ETTEPANEK:

§ 40 (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib

teenuste mitmekesisuse tagamiseks ja vajalikkuse korral kehtestada

Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise

võimalusest.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

55

Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva

seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, ning muusika- ja

sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate

saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning

sõnasaadete keele nõude.

4. TELEVISIOONILUBADE KÕRVALTINGIMUSED

4.1 EESTI AUTORITE TEOSTE MIINIMUMMAHT

RAHVUSVAHELISTE TELEVISIOONILUBADE PUHUL

(EELNÕU § 1 P 16 JA 21).

4.1.1 Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade

puhul rakendatakse kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite teoste edastamine)

juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.:

㤠33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks,

kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40

lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu

teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava

teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige

telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

„§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena

võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste

ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste

miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei

ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“

4.1.2 Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt poolt

lühinägelik.

4.1.3 Esmalt, jätab see kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa levikuga

kanalid sooviks taotleda luba just Eesti territooriumil (sest isegi kui

Eesti on vaid üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite teoste sisaldumine

signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka Poola

territooriumile edastatavas signaalis). Koheselt rakendub küsimus

televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD ja kogu EL

Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise

võimalusest.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

56

audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p

Error! Reference source not found.).

4.1.4 Teiseks ja enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti

televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa alusel

(nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus ja Poolas

edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite

teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel

võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline televisiooniluba muutub

oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks, mida rahvusvahelise

levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks

õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku

põhjendust.

Lisame, et käesoleva ettepaneku tegijatele ei ole teada ühtegi juhtumit,

kus oleks taotletud rahvusvahelist televisiooniluba ainult selleks, et

vältida Eestis toodetud sisu edastamist. Rahvusvahelist luba taotletakse

olukorras, kus levipiirkond on laiem kui Eesti.

4.1.5 Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades

eeltoodud asjaolusid ning mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline eesmärk

täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse kõrvaltingimusi Eesti

autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui Eesti on rahvusvahelise

televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud

tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu

edastamisele ka teistes sihtriikides.

4.1.6 ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6)

järgnev täiendus (allakriipsutatud):

„§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa

annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata

televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise televisiooniloa

puhul võib määrata kõrvaltingimusi juhul, kui televisiooniloa alusel

edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas

hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes

sihtriikides“

Eelnõu seletuskirja lisa 2

57

4.2 HILJUTISTE TEOSTE MIINIMUMMAHT (EELNÕU P 1 §

21)

4.2.1 Eelnõu kohaselt

„§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena

võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste

ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste

miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei

ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“

4.2.2 Mõistlik on kultuuripoliitiline eesmärk hiljutiste teoste

edastamiseks televisiooniprogrammides, kuid jääb arusaamatuks, miks

need peavad olema loodud „sõltumatute tootjate“ poolt. Eesti

audiovisuaalsektor on niivõrd väikene, et palju „hiljutist

toodangut“ toodavad kas televisiooniteenuse osutajad ise või koostööna

sõltumatute tootjatega. Miks selline toodang ei täida kultuuripoliitilist

eesmärki värske toodangu edastamiseks, ei ole arusaadav.

4.2.3 ETTEPANEK: loobuda „ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad sõltumatute

tootjad“ lisamisest MeeTS § 40 lg-sse 2.

Arvestatud osaliselt. AVMSD-st tulenevad miinimumnõuded

jäävad kehtima.

5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE

REGULATSIOONI MUUDATUS (EELNÕU § 1 P 18)

5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, sätestada seaduses

samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted, millest

edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse.:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud

käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks

sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille

edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi

konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või

televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise

lahenduse katsetamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni

kolme kuu võrra.“;

Mitte arvestatud. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste

raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks ning

pikendamise reguleerimine on olnud üks täpsustamist vajavatest

teemadest.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

58

5.2 On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi tegeliku

senise halduspraktika, ehk hõlmata ka meediateenuse osutajatele oluline

eesmärk testida programmi sobivust või uusi tehnoloogilisi

lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada kõrvaltingimusi.

5.3 Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist luba

saab pikendada vaid ühe korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et ajutised

raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu turu lõikes see

tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul

ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on

olemas ja tehakse taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see

mees“ põhimõttele (ehk lubasid saab anda vaid nii palju kui on

sageduste mõttes võimalik ning lähtuvalt sellest, kes esimesena taotluse

esitab). Seletuskirjas toodud põhjendus, et digiraadio tehnoloogia

valguses ei ole enam ka ajutised load selliselt vajalikud, ei ole

läbimõeldud – sest digiraadio kaudu ei ole võimalik testida konkreetsel

FM sagedusel levikut jmt. Kui vastupidi, lähtuda, et eelnõus toodud

mõte digiraadiost teeb ajutised load sisult tähtsusetuks, ei ole samuti

vajalik nende taotlemise piiramine läbi kahe korra.

5.4 ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 18, millega

muudetakse § 37, kustutatakse uus planeeritud § 37 lg 2

(allakriipsutus):

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra

kuni kolmeks kuuks.“;

6. TEISE RIIGI JURISDIKTSIOONI ALL OLEV

RAADIOPROGRAMM, MIS ON SUUNATUD EESTI

ELANIKKONNALE

(EELNÕU § 1 PUNKTID 27–28)

6.1 Eelnõu kohaselt planeeritakse muudatus adresseerimaks olukorda,

kus: „mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis

tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna

või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm on

Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud

ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste

Antud sättest eelnõus loobutud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

59

turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle

alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid

nõudeid“. Meetmena nähakse ette nõuete esitamine nii teise

liikmesriigi ametiasutusele kui ka otse meediateenuse osutajale. Selline

lahendus on ebavajalik ning selges vastuolus AVMSD direktiiviga.

Nimelt:

6.1.1 Esmalt lähtub kogu regulatsioon „analoogiraadio

mõttemaailmast“ – nii sedastab ka seletuskiri - Eesti turule suunatud

DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab olema sama, mis

FMsagedustel levivatel raadiotel. Selline kogu muudatuse lähtekoht on

juba enda olemuses selges vastuolu taasedastamise vabaduse

printsiibiga (vt järgmine punkt – AVMSD artikkel 3(1) osas) – ei

ole põhjendatud ühelgi juhul nt Eesti muusikateoste osakaalu nõudmine

mitmes liikmesriigis levivalt raadioprogrammilt. See põhimõte kehtib

televisiooniprogrammide osas – ei saa nõuda nt

BBC-lt või Fox kanalilt Eesti teoste edastamist. Kui analoograadio on

piiratud riigipiiridega, siis digiraadio seda ei ole.

6.1.2 Teiseks, eelnõu on üheses vastuolus AVMSD lubatavaga.

eelnõu seletuskirjas endas on viitatud, et tegemist on AVMSD artikkel

4 alusel tehtava muudatusega. Planeeritava muudatuse kohaselt on

aga TTJA teatised, ettekirjutused suunatud ka „teises riigis tegutsevale

meediateenuse osutajale“, kuigi AVMSD lubab siseriiklikku

regulatsiooni vaid selleks, et „esitada jurisdiktsiooni omavale

liikmesriigile taotluse kõigi käesoleva lõikega seotud tuvastatud

probleemide lahendamiseks“ ning vaid teise riigi ametiasutus saab

esitada mistahes nõudeid oma jurisdiktsioonis tegutsevale

meediateenuse osutajale ning see teise riigi asutus on see, kes teavitab

TTJA-s edasistest sammudest ja tulemustest.

Otse meediateenuse osutaja suhtes mistahes meetmete rakendamiseks

näeb AVMS artikkel 4 punktides 3, 4 ja 5 ette spetsiifilise menetluse,

mille käigus kaasatakse isegi Euroopa Komisjon ning vaid selle

menetluse tulemusena on võimalik teha mistahes ettekirjutusi

meendaiteenuse osutajale.3 Seega on plaanitav säte 53¹ selges vastuolus

AVMSD nõuetega.

Antud sättest eelnõus loobutud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

60

Rõhutame, et tegemist ei ole ebavajaliku range korraga AVMSD-s, vaid

tegemist on EL ringhäälingu turu äärmiselt vajaliku osaga – nimelt

taasedastamise vabaduse põhimõttega. Selle kohaselt ei või

mitte mingil juhul vastuvõtjaliikmesriik võtta meetmeid, mis takistaks

selliste teleülekannete taasedastamist oma territooriumil (AVMSD

põhjenduspunkt 10) ja nii sätestab ka artikkel 3(1) AVMSDs:

1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate

audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse ega piira nende

taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva

direktiiviga koordineeritud valdkondadesse.

Tulenevalt ongi AVMSD-s äärmiselt range kord, milliselt äärmise

vajaduse juhul saab asuda järelevalve korras sekkuma

taasedastamisevabaduse põhimõttesse.

6.1.3 Kolmandaks, arvestades, et eelnõuga laiendatakse

kõrvaltingimuste võimalikku kataloogi (planeeritav § 40 lg 3) , siis on

täiesti arusaamatu, milliseid kõrvaltingimusi iga konkreetse

raadioteenuse puhul silmas peetakse – sest erinevatel konkurssidel

võidakse seada erinevaid kõrvaltingimusi.

6.1.4 Viimaks, terve regulatsioon on ka sisuliselt ja normitehniliselt

ebaõnnestunud, Näiteks näeb eelnõu ette, et „Kui raadioteenuse

osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva

paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või

esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale

raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi

taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on

põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad.“. Seega

ettekirjutuse võib teha ainult „osutamise lõpetamiseks“, seega

mis mõttes tuleb kaaluda, kas „meetmed on põhjendatud“ – ainult üks

meede on justkui võimalik.

Ja miks on vaid üks meede võimalik on täiesti arusaamatu –

samalaadselt peaksid olema võimalikud meetmed ka millegi muutmine,

lisamine jne jne.

Antud sättest eelnõus loobutud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

61

Ka normi pealkiri seaduses ei ole kuidagi kooskõlas selle planeeritava

sisuga, kus TTJA teeb ettekirjutusi otse teise riigi meediateenuste

osutajatele: 㤠531. Taotluste vastastikune menetlemine

audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral“ – kogu

normi sisuks ongi (ja saabki olla) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti õigus võtta ühendus liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud

riigi järelevalveasutusega.

6.2 ETTEPANEK: tagamaks AVMSD-s sätestatud

miinimumnõuete täitmine tuleb ülevaadata kogu planeeritud 531

täiendused lõigetes 9–13,

Duo Media

Networks OÜ

(täiendav

arvamus)

KOKKUVÕTE

1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks

Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja

raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke

valikuid ja loobutud mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale

minevatest, toreduslikest ja muudel eesmärkidel planeeritud

muudatustest.

1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses

eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega:

1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses

planeeritud jõustumise ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk

2);

2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti

autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade

kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3)

3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja

Euroopa päritolu teostega (peatükk 4)

4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile

(peatükk 5)

2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED

TÄHELEPANEKUD

2.1 JÕUSTUMISE AEG

Kiirem jõustumise aeg on seotud Euroopa meediavabaduse

määruse rakendamisega. Uusi norme hakati täielikult

kohaldama alates 8. augustist 2025. Euroopa meediavabaduse

Eelnõu seletuskirja lisa 2

62

2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates

vastuvõtmisest mõne kuu jooksul.

2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et

jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute

normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise

korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks,

sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide

andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite

olemasolu.

2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg

ebamõistlik ega võimalda seaduse subjektidel tegelikult seadusega

mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida.

2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja

kohustused ei tohiks olla lühem kui 12 kuud.

määruse rakendamisega mitteseotud normid ei vajaks pikemat

kohanemisaega.

2.2 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 12)

2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada

informatsiooniallika tugev kaitse. Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM

täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult definitsiooni

laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis

4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h.

(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne

avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on

sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult

vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele

kõigi sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe

saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja

jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele

„juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM

põhjenduspunkt 19).

(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS

mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt

„konfidentsiaalsed teabevahetus“.

(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga

muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega

reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös

valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja

SIM-iga ning eelnõu väljatöötaja hinnangul on need piisavad.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

63

b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS

reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas

(nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga

miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise

eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid

meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik,

õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev

nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see

tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti

õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör ). Seega tuleb

täiendada KrMS-i. Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete

osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM

miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas

regulatsiooni täiendamist. Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult

nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel

4(3) p (c).

(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse

sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et

ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust).

Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu

väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks

teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud

jälgimismeetmetes“

2.2.2 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse

regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh

mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised

menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt

vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav

kõrge kaitse tase.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

64

3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON

3.1 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P

34)

3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et

taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud

raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse.

3.1.2 Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas:

(a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab

kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite

loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse

osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning

viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb

kajastada ka seaduseelnõu tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised

andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul saab esitada

vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha

võtma jne.

(b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses

sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste

(ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise

kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või

Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media Networks on kauaaegne

raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC

koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad.

3.1.3 ETTEPANEK: „§ 39 (62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud

ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud

kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise

kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei

pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni

kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus

esitada selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste

edastamise kohustus.“.

Ettepanek punktis 3.1.2 – leiame, et selline detailsem

protseduur ei peaks kajastuma seaduseelnõus.

Täpsustame seletuskirja: Seaduses sätestatud nõude täitmiseks

peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus

sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International

Standard Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste

koodidele (The International Standard Recording Code - ISRC)

ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida

välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed.

Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma selgitusi

sõltumata seaduses sätestatust.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

65

4. TELEVISIOONITEENUSE SISUNÕUDED

4.1 PROGRAMMISTRUKTUUR – EUROOPA PÄRITOLU TEOSED

4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul,

millega Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum

mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See muudatus lähtub loogikast,

et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste

miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte

raadioprogrammi põhiselt annab meediateenuse osutajatele suurema

paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele suunatud

raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis

ei ole piisavas mahus Eesti teoseid.

4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide

puhul: audiovisuaalse sisu pakkumise paljususe tingimustes muutuvad

konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina spetsiifilisemaks

ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt:

(a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali

põhise Euroopa päritolu teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab

artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste

vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa

päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“.

(b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset

paindlikkust Euroopa päritolu teostega nagu seadusandja planeerib

rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga uues MeeTS §-s 9

ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte

televisiooniprogrammi põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest,

„ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“.

4.1.3 ETTEPANEK:

(a) „MeeTS § 8 (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi

või teleprogrammide aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-,

spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja

teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“.

AVMSD-st tulenevad miinimumnõuded jäävad kehtima.

4.2 SISUNÕUDED SEOSES ALAEALISTE KAITSEGA

4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem

regulatsioon alaealiste sobimatu sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud

Selgitame. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma

piiranguid põhjustavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et

saadete tutvustused on lühikese ajalise kestvusega, ja neid

Eelnõu seletuskirja lisa 2

66

sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi hoiatuste, mis on

vanuserühma-põhised.

4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt

kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab

lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia

teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis

või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud

saatelõike ega tõsta neid saatest esile.

4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada

vaatajaid näiteks õhtusest programmist. Selline piirang ei ole

põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul treileri

muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti

Eesti väiketootjate treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose

muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes.

4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või

teavituse korral lisatakse kogu treileri või teavituse edastamise ajal

juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud vanuserühmale sobimatu

sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral

edastada.

4.2.5 ETTEPANEK:

§ 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille

sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud

tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse

osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis

tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid

saatest esile või nende esitamisel audiovisuaalmeedia teenuses on kogu

saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol

edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole

lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne

nende edastamist reageerida. Selle tõttu tuleb vältida kõiki

olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute

earühmadeni.

5. RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE

AVALDAMINE ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13)

5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt

100 000 elanikuga kohalike omavalitsuste erandist loobumine jmt).

Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks

reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava

juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge.

Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt

edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või

teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või

levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse

või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus

või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

67

(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese

reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid,

s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes

on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt

digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku

mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes

kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub

raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.

(b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame

õigesti, et näiteks kui televisiooniteenuse osutajad edastavad

sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad

Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav

rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei

tule.

5.1.2 ETTEPANEK: 㤠161 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja

raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta

aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks

eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või

üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud

summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus.

Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku

sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja teavituskampaaniad,

aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated.

Taevaraadio

OÜ

Northstar

Media OÜ

Esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et raadioturg on kiires

muutumises seoses digiraadio tehnoloogial põhineva (DAB+)

raadiovõrgu loomisega Eestis ja olukorrast, kus raadiojaamad peavad

ebavõrdsetes tingimustes konkureerima erinevate rahvusvaheliste

striiminguplatvormidega ning noorte raadiokuulajate osakaal on suures

languses. Mõistame Kultuuriministeeriumi kultuurpoliitilist eesmärki,

samas ei saa me põhimõtteliselt nõustuda raadioteenuse arengut ja

vabadust piiravate põhimõtetega.

Raadiolubade Eesti autorite nõue (§1 p.10)

Eelnõu määratleb Eesti autorina muusikateose autorid (helilooja, sõnade

autor, tõlkija, arranzeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid.

Eesti autori poolt loodud teoseks loetakse muusikateos, kus vähemalt

üks autoritest on Eestist.

Arvestatud osaliselt.

Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel tegutsev

raadioteenuse osutaja raadioprogrammis muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades

muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud

või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste

tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus muukeelsele

sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise

mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel tegutsev

raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-

ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust, edastab

Eelnõu seletuskirja lisa 2

68

Oleme seisukohal, et Eesti autorina tuleks käsitleda ka Eesti esitajat.

Peame seda põhjendatuks, kuna raadioteenuse osutajana tasume

märkimisväärse osa oma reklaamitulust (4.9%) mitte ainult EAÜ-le,

vaid ka Eesti Fonogrammide Ühingule ja Eesti Esitajate Liidule.

Eelmisel nädalal sai Eesti Ringhäälingute Liit EFÜ tegevjuhilt Rauno

Haabmetsalt kirjaliku eelinfo, et uuel lepinguperioodil on plaan tõsta

tasumäär 3.5% reklaamitulust 4.5%-ni ehk eeldatakse autoritega pea

samaväärset tasu. Meie raadiojaamade repertuaaris on palju Eesti

artistide poolt esitatud välismaiste autorite poolt loodud teoseid.

Teeme ettepaneku sisustada MeeTS seaduse eelnõus Eesti autoritena ka

Eesti esitajad ja muuta seaduse eelnõus mõiste “Eesti autorid” mõistega

“Eesti muusikateosed”.

Seaduse eelnõuga tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu

miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuste kohaselt varub

raadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate

muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30% Eesti autorite loodud

muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti

autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50%

ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni.

Oleme seisukohal, et 30% Eesti muusikateoste osakaal osades

eestikeelsetes raadiojaamades on äärmiselt keeruline ja sunnib

raadiojaamasid mängima ühesugust Eesti muusikat, mis toob kaasa

raadiojaamade erisuse, unikaalsuse kadumise ja teatud artistide

“läbipõletamise” raadioprogrammis. Eesti muusikaturg on piiratud ja

vaid teatud osa sellest on sobilik konkurentsivõimelise raadioformaadi

jaoks. Samas on Eestis raadiojaamasid, kes vabatahtlikult mängivad

sihtrühmast ja formaadist lähtuvalt Eesti muusikat 70+% kogu

muusikast. Raadiojaamad on asetatud äärmiselt ebavõrdsesse olukorda,

kus ühelt poolt sunnitakse kõikides raadiojaamades seaduse tasandil

mängima kindlas mahus Eesti muusikateoseid, teisalt nõutakse veel ka

selle kellaajalist esitamist.

muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

69

Seaduse tasandil Eesti autorite loomingu esitamise kellaajaline nõue on

ilmselge liialdus, see toob kaasa repertuaariaruannete mahu tohutu

kasvu, ei arvesta uute võimalike raadiojaamade lisandumisega seoses

digiraadio levikuga ega väärtusta raadiokuulajate, eriti noorte

raadiokuulajate tegelikke vajadusi. Eesti muusika esitamise kellajaline

nõue piirab uute võimalike muusikaformaadiga raadiojaamade

turuletulekut, mille eesmärk on Eesti raadioturgu mitmekesistada ja

konkureerida välismaiste striiminguplatvormidega. Raadiojaamad

püütakse selle seadusega viia ebaõiglasesesse olukorda, kus EAÜ, EFÜ

ja EEL kui turgu valitseva seisundiga teenuse osutajad määravad ühelt

poolt neile makstava tasu, teisalt raadiojaamades mängitava Eesti

muusika osakaalu, nüüd ka selle esitamise kellaaja.

Tahame märkida, et erinevalt paljudest teistest meedialiikidest on raadio

kuulamine kõigile tasuta ning Eesti raadiojaamad tegutsevad väga

madala või negatiivse tulususega.

Toome siinkohal ära palju suurema, Ukraina raadioturu kogemuse, kus

seaduse tasandil kehtestati Ukraina muusika 25%-line osakaalu nõue ja

sealjuures segmendiline kellaajaline nõue kell 7.00-14.00 ja 15.00 –

22.00. Seaduse tulemusena saatsid paljud populaarsed Ukraina artistid

raadiojaamadele kirju, milles palusid vähendada nende laulude eetris

esitamist, sest need kippusid "läbi põlema" ja tekitasid kuulajates

rohkem negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Lisaks mõjutas

tekkinud olukord otseselt artistide laulude müüki ja nende kontsertide

külastatavust. Palume seaduse koostamisel raadiojaamasid päriselt

kuulata, võimaldada neil pakkuda erineva formaadiga raadiojaamade

kuulajatele parimat võimalikku muusikat ja arvestada Eesti muusikaturu

väiksusega. Kui muusikauuuringud näitavad teatud raadiojaamade

puhul Eesti muusikateoste kõrget meeldivust, siis neid muusikateoseid

ka vastavalt raadiojaamade rotatsiooni nimistus ka esitatakse.

Teeme ettepaneku loobuda seaduse tasandil Eesti muusikateoste

esitamise kellaajalisest nõudest, mis piirab raadioteenuse arengut ja

vabadust. Juba 30% Eesti muusikateoste esitamise kohustus on teatud

Eelnõu seletuskirja lisa 2

70

formaadiga raadiojaamadele väga koormav. Kõigi huvigruppide

eesmärk peaks olema raadiokuulamise kasvatamine võimalikult

erinevatele sihtrühmadele, mitte raadioformaatide lämmatamine

ebamõistlike piirangutega. Mida suuremad on raadiojaamade

kuulajanumbrid, seda enam kasvavad autoritele ja esitajatele makstavad

tasud. Taevaraadio oli sunnitud lõpetama näiteks raadiojaama NRJ

tegevuse, kuna määratud Eesti muusika nõudega polnud seda võimalik

edasi teha. Kaotasime jaama formaadi muudatusega 30 tuhat kuulajat.

FM ja DAB+ raadiojaamadele kehtestatavad nõuded.

Peame oluliseks eraldi välja tuua, et MeeTS peab võrdselt kohtlema nii

FM sagedustel kui digiraadio tehnoloogial levivaid raadiojaamasid,

seda nii Eesti muusikateoste kui sõnasaadete osakaalu nõuete

seisukohalt. Eesti raadioturg vajab kindlasti rikastamist, kuid arvestama

peab FM raadiotele määratud karmide kõrvaltingimustega, mis kehtivad

kuni november 2031.

Oleme seisukohal, et täiendavad raadiojaamadele suunatud

regulatsioonid ei ole põhjendatud ja annavad märku, et seaduse koostaja

ei mõista jätkusuutliku raadiojaama programmi ülesehitamise loogikat

ja tekkepõhjuseid, mis soodustavad raadioturu mitmekesisust.

Kultuurpoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui

eesmärki tagada Eesti raadiojaamade konkurentsivõime välismaiste

striimingu- platvormidega.

Mittearvestatud. Regulatsiooni fookuses on ainult piiratud

ressursiga FM sagedused. Muudele palju suurema ressursiga

tehnoloogilistele platvormidele – internetiraadiod, DAB – need

nõuded ei laiene.

Taevaraadio

OÜ

(täiendav

kiri)

Tutvusime MeeTS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga ja soovime

anda omapoolsed kommentaarid.

Esmalt tunnustame, et uues ettepanekus on laiendatud mõiste “ Eesti

autor” Eesti esitajaga, välja on jäetud Eesti muusika kellajalise

esitamise nõue (mis takistaks oluliselt teatud muusikaformaadiga

raadiojaamade turuletulekut, sh DAB+ võrgus) ning loobutud on

meediateenuse osutamise kõrvaltingimuste seadmise võimalusest.

Samuti on positiivsed kõik täpsustavad ettepanekud seoses ajutiste

raadiolubadega.

Arvestatud osaliselt, koondnõude regulatsioonist on loobutud.

Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite

poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete

muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus

muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste

edastamise mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel

tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-

ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust, edastab

Eelnõu seletuskirja lisa 2

71

Teisalt oleme ebameeldivalt üllatunud ettepanekus, mis käsitleb Eesti

autorite ja Eesti esitajate poolt loodud teoste miinimummahu

koondarvestamist ühele isikule kuuluvate raadiolubade alusel.

Toome järgmisena välja olulised kitsaskohad ja meiepoolsed

ettepanekud.

1. Eesti muusika esitamise 30% koondnõue samale isikule

kuuluvate raadioprogrammide puhul.

Ettepanekus on välja toodud järgmine lähenemine: Eesti autorite ja Eesti

esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi

samale isikule kuuluvate raadiolubade alusel edastatavate

raadioprogrammide muusikateoste kogumahust. Sellise võimaluse

korral saavad raadioteenuse osutajad suurema vabaduse erinevatele

muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide pakkumiseks.

Näiteks kui ühele omanikule kuulub kaks raadioprogrammi, siis võib ta

ühes raadioprogrammis mängida Eesti teoseid 10% kogumahust ja

selleks, et tagada 30% koondnõude täitmine, tuleb teises

raadioprogrammis mängida Eesti autorite loodud või Eesti esitajate

esitatud teoseid vähemalt 50% ulatuses.

Arusaadavalt pole me selle vastu, et raadiojaamad saaksid suurema

vabaduse erinevate muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide

tootmiseks, aga antud juhul ei arvesta see ettepanek omanikuga, kes

pakub ka venekeelseid raadioprogramme. Selle ettepanekuga on

kadunud erisus venekeelsete raadiojaamade osas, kus praegustel

raadiolubadel kehtib 15%-line eesti muusika osakaalu nõue (2024.a.

tõsteti EAÜ initsiatiivil venekeelsetel raadiojaamadel eesti muusika

osakaal 10% pealt 15%-ni). Arvestades, et Sky Media gruppi kuulub 2

venekeelset raadiojaama ehk 1/3 meie portfooliost on venekeelsed

raadiod, siis meie ettevõtte jaoks on selline muudatus täiesti halvav. Me

peaksime kas loobuma ühest venekeelsest raadiojaamast või oluliselt

muutma oma kõikide eestikeelsete raadiojaamade playlisti.

Raadiojaamade Retro FM ja Rock FM jaoks tähendaks see reitingutes

vabalangust. Samas teiste suurte meediagruppide jaoks on see äärmiselt

soodne lahendus. Näiteks Duo Media puhul Raadio Elmar mängib juba

80+% eesti muusikat, seega on neil võimalus MyHitsis, Duo Raadios ja

muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

72

kõikides teistes DAB+ jaamades (Duo Rock, MyHits Dance, Duo

Greatest Hits, Duo Gold, Duo Country jne) eesti muusika osakaalu

oluliselt vähendada. Selle lähenemisega väheneks näiteks uuema

põlvkonna Eesti artistide sissetulek läbi autoritasude. Ka All Medial

tekib sarnane võimalus, kuna Star FM Eesti mängib 90% eesti muusikat

ja ülejäänud 3 jaama saavad soovi korral oluliselt vähendada võrreldes

tänasega eesti muusika osakaalu.

Kas see on teadlik samm venekeelsete raadiote turult väljatõrjumiseks

(mis on juba täna tugevas langustrendis) või Sky Media turupositsiooni

nõrgestamiseks (arvestades, et meil puudub finantsvõimekus liituda

DAB+ võrguga)? Me ei pea realistlikuks, et ka viimase raadiolubade

konkursi zürii lemmik Raadio Maximum suudaks 30%-lise eesti

muusika osakaaluga venekeelses segmendis ellu jääda.

Samuti jääb ebaselgeks, kuidas mõjutaks selline koondarvestus uuel

raadiolubade konkursil meediateenuse lubade väljastamist kui

meediateenuse osutaja ei ole eelneval perioodil täitnud Eesti autorite

loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateostuse esitamise kohustust.

Kas loast jäävad ilma kõik samale isikule kuuluvad raadioload juhul kui

samadele sagedustele konkureerivad ka teised huvilised?

Sky Media on kategooriliselt vastu kõigile samale isikule kuuluvate

raadiolubade Eesti muusika 30% koondnõude kehtestamiseks.

2. Konkurentsiolukord FM sagedusel levivate raadioprogrammide,

DAB+ võrgus levivate raadioprogrammide ja rahvusvaheliste

voogedastusplatvomide vahel kuni aastani 2031.

Soovime välja tuua olulise vastuolu MeeTS muutmise eesmärgi ja

tegeliku olukorra vahel, mis Eesti raadio turul luuakse. Seletuskirjas on

hästi välja toodud konkurentsiolukord, mis on tekkinud kohalike

raadioprogrammi tootjate ja rahvusvaheliste voogedastusplatvormide

ning muusikarakenduste vahel, täpsemalt:

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa

omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide,

videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega

Mittearvestatud. Ekspertide prognooside kohaselt jääb DAB+

kuulajaskond võrreldes FM sageduste auditooriumiga veel

aastateks tagasihoidlikuks.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

73

tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud

kõrvaltingimustest. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti

teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua

sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel

puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine

lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii

ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata

seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist,

mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

Ülalpool toodud väitega on teravas vastuolus ettepanek, et eelnõu § 1

punkt 45 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki

lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist

välja antud tegevuslubade kehtivust. Lõike 1 kohaselt enne 2026. aasta

1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu

ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need

jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud

regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu § 1 p 29 juures).

Lõike 2 kohaselt Enne 2026. a 1. jaanuari välja antud tegevusload jäävad

kehtima neil märgitud tingimustel kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.

Kui olemasolevatel FM sagedusala raadiolubadel jäävad kehtima

tänased tingimused ( eelkõige sõnasaadete ja uudiste mahu osas), siis

tekitab see olukorra, kus veel kuus aastat jätkavad FM raadiod väga

ebavõrdses konkurentsi olukorras võrreldes DAB+ raadiojaamade ja

rahvusvaheliste muusikaplatvormidega ning konkurentsiolukord

kahjustab jätkuvalt kohaliku raadiotegija huve ning MeeTS oma

eesmärki ei täida. Kuus aastat on väga pikk aeg. Toome konkreetse

näite. Sky Media viis läbi 2025.a mais laiaulatusliku raadio turu

strateegilise uuringu. Kahe meie raadiojaama puhul tuli väga reljeefselt

välja, et kuulajad ootavad õhtuses ajavööndis sõnalise osas asemel

rohkem muusikat. Oleme sõnalise osa liigse mahuga oma kuulajaid

suunanud konkureerivatesse DAB+ jaamadesse, kus endiselt

igasugused kõrvaltingimused ja sellega seotud rahalised kohustused

Eelnõu seletuskirja lisa 2

74

puuduvad. Ühelt poolt on Kultuuriministeerium valmis muutma juba

kehtivate raadiolubade liike, aga kõrvaltingimusi mitte?

Sky Media ettepanek on uue MeeTS kehtestamisel kaotada

kõrvaltingimused ka kehtivatele FM raadiolubadele, et tagada paremad

konkurentsi tingimused FM, DAB+, internetiraadiote ja üleilmsete

muusika platvormide vahel.

3. FM raadioprogrammide ja DAB+ raadioprogrammide võrdne

kohtlemine. MeeTS seaduse muudatuse ettepanekus on eesti muusika ja

kõrvaltingimuste teemat käsitletud FM sagedusvõrgus ( FM sagedused

88-108 MHz) ja katmata on DAB+ võrgus levivate raadioprogrammide

osa.

Meie ettepanek on, et FM ja DAB+ võrgus levivatele raadiojaamadele

kehtiks võrdsed nõuded, sh kõrvaltingimuste osas ja seda uue MeeTS

rakendamise hetkest.

4. Riikliku reklaami kajastamise nõue.

Siin on vaja lihtsalt selgus, kuidas esitada aruanne riikliku reklaami

osas, mis liigub läbi Eesti Ringhäälingute Liidu. Tänane mudel on

järgmine: Transpordiamet või Päästeamet tellib reklaami soodsatele

tingimustel läbi ERHL ja reklaamid kokkulepitud mahus esitatakse

kokkulepitud mahus kõikides ERHL liikmetest raadiojaamade

programmides. Transpordiamet või Päästeamet kannab raha ERHL-le.

Vajab täpsustamist, kes sellisel juhul deklareerib majandusaasta

aruandes tulu? Viimased 5 aastat liigub suurem osa riiklikust

raadioreklaamist ( va valimiskampaaniate raha) läbi ERHL.

Kuna raadiojaamad eraldavad Eesi Ringhäälingute Liidule

avaliku sektori asutuste reklaamiks oma eetriaega, siis peavad

raadiojaamad deklareerima selle eetriaja väärtuse vastavalt

ERL-i poolt avalikusektori asutusele antud eetriaja rahalisele

väärtusele.