Seisukohtade väljastamine detailplaneeringu koostamiseks

Aida

15175 Paide-M ündi-M

äeküla tee

Mündi laut

Mäekalda

63 .0

0

64 .0

0

65 .0

0

66 .0

0

67 .0

0

68 .0

0

69 .0

0

69.00

63 .00

64 .0

0

65 .0

0

66 .0

0

67 .0

0

67.00

67.00

68.00

63 .00

64 .0

0

65 .0

0

66 .0

0

67 .0

0

68 .0

0

63 .0

0

68.00

69.00

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+

x

x

x

x

x

x x

x

x

x

x

x

x

x

x

x x

x

Töö nr 639 ESKIIS

M 1:1000

AS - 03

15.09.2025

MÄRKUS

Koordinaadid riiklikus L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Paide Linnavalitsus

Planeeringu koostaja

Projektijuht

K. Samblik

A. Anton

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

1

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

arhitektuurinõuded

Po s

nr

kr un

di a

ad re

ss

aa dr

es si

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

e hi

tis ea

lu ne

p in

d m

²

ho on

e kõ

rg us

m aa

-

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

liik id

e ka

up a)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

liik id

e ka

up a)

su le

tu d

br ut

op in

d m

² ka

ta st

riü ks

us e

si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

ho on

et e

ar v

kr un

di l

ko rte

rit e

ar v

su ur

im lu

ba tu

d

v õi

et te

pa ne

k

20829 9000 125 ;125 -

su ur

im lu

ba tu

d

pi nn

as t j

a AB

S (m

)

põ hi

- / ab

ih oo

ne

põ hi

ho on

e /

/ ab

ih oo

ne

Talli

(m aa

pe al

ne /

/ m aa

-a lu

ne )

2 /-1 1 + 1

ko rru

se lis

us

lu ba

tu d

m ak

si m

aa ln

e

su ur

im lu

ba tu

d

su ur

im lu

ba tu

d

(m aa

pe al

ne )

14 ; 5 ;

su ur

im lu

ba tu

d

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

Katusekalle: 0° – 20°

Piire: metallpiire

Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit jt piirkonda sobivad Ä 20% T80% Ä 1800 m²

kitsendused

materjalid.

su le

tu d

br ut

op in

d m

² su

ur im

lu ba

tu d

(m aa

-a lu

ne )

9000 m²

kõrgusega: kuni 1,8 m

Ä 20% Th80% T 7200 m²

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast); olemasoleva elektri õhuliini 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini äärmise liini teljest.

TINGMÄRGID:

Likvideeritavad ehitised x

x

xx

30

tee kaitsevöönd 30 m

x

+++

+ + +

krundile

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 02.10.2025 nr 7-1/25/49-1

Meie 15.10.2025 nr 7.2-2/25/16749-2

Seisukohtade väljastamine Mündi külas

Talli detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Paide linnas, Mündi külas Talli kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 56502:003:0076, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks taotlusele lisatud eskiisjoonise (Lisa 1) kohaselt on ehitusõiguse ja muude

tingimuste määramine planeeringualale 1-2 äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee km 3,427-3,569. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 658 autot, teelõigul kehtib kiiruspiirang 50 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Eskiisjoonise kohaselt on juurdepääs planeeringualale kavandatud riigitee km 3,466

olemasoleva ristumiskoha kaudu ning selles asukohas meil vastuväiteid ei ole. Alternatiivina

(mitte täiendava juurdepääsuna – kaks nii lähestikku ühel teepoolel asuvat mahasõitu ei ole

normidega kooskõlas!) ja parema nähtavuse tagamiseks võib juurdepääsu kavandada riigitee

km 3,513. Alternatiivse mahasõidu asukoht koos nähtavuskolmnurkadega on näidatud

alloleval joonisel.

2 (3)

2. Planeeringus tuleb hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu,

anda planeeringuala prognoositav liiklussagedus ja -koosseis. Soovitame lisada riigitee ristmik

planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust

planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades liiklusest

põhjustatud häiringutega, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

3 (3)

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast.

17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

18. Planeeringuga täpsusta ehitise kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.

19. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

20. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu eskiisjoonis

58581095, [email protected]