Kliimaministeeriumi 26.05.2025 käskkirja nr 1-2/25/226 „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. eelarveaastasse“ muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 15.10.2025 nr 1-2/25/475

Kliimaministeeriumi 26.05.2025 käskkirja nr 1-2/25/226 „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025.

eelarveaastasse“ muutmine

Riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11 ja Vabariigi Valitsuse

29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 27 ja lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 24.09.2025 istungil tehtud otsusest muudan 26.05.2025 käskkirja nr 1-2/25/226 „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. eelarveaastasse“ järgmiselt:

1) asendan käskkirjas summa „44 971 553 eurot (nelikümmend neli miljonit üheksasada

seitsekümmend üks tuhat viissada viiskümmend kolm eurot)“ summaga „40 665 187 eurot (nelikümmend miljonit kuussada kuuskümmend viis tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot);

2) asendan käskkirja lisa 1 ja 2 käesoleva käskkirja lisadega 1 ja 2 (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister

Seletuskiri Kliimaministeeriumi valitsemisala 2024. aasta riigieelarve vahendite

ülekandmise käskkirja juurde

Kliimaministeeriumi valitsemisala 2024.aasta piirmääraga vahendite eelarve tegevuskuludeks,

investeeringuteks ja finantseerimistegevusteks oli kokku 392 709 271 eurot, millest kasutati

344 367 789 eurot ehk 88%.

Vastavalt riigieelarve seaduse §-ga 591, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112

„Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ §-le 11 ning Vabariigi Valitsuse 24.09.2025 istungil tehtud otsusest muuta

2024.aasta ülekantavate käskkirja ja vähendada selles olevate ülekantavate jääkide mahtu

ulatuses, mille võrra on suurendatud järgnevate aastate eelarveid, kantakse 2024. eelarveaastast

2025. eelarveaastasse üle rahalised vahendid summas 40 665 187 eurot, sh

• investeeringuid 3 616 228 eurot,

• kulusid 37 048 959 eurot.

Käskkirja alusel kantakse üle kasutamata piirmääraga vahendite jäägid.

Käskkirja alusel tagastatakse reservi 1 064 703 eurot, sh:

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahenditest Eesti Geoloogiateenistusele

eraldatud teadus-arenduse uuringute elluviimiseks 987 437 eurot (objektikood SR050164 –

teadusarengu (edaspidi TA) uuringu elluviimine). Vahendite kasutamine on võimalik vaid

riigihangete seaduses ettenähtud TA erandi kasutamise kaudu. Nimetatud erand näeb

muuhulgas ette otse läbirääkimisi võimalike teenusepakkujatega. Läbirääkimiste käigus

õnnestus saada planeeritud teenused oluliselt madalamate hindadega võrreld es vastavate

vahendite taotlemisel teada olnud indikatiivsete pakkumistega. Samas on tegemist

vahenditega, mida riigieelarve reeglite järgi ei ole võimalik üle kanda üle kahe eelarve

perioodi või mida oleks võimalik olnud kasutada teiste kui projekti „ Fos foriidi ja

kaasnevate ressursside uuring“ kulude katteks.

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist Kliimaministeeriumile eraldatud

teaduspartnerluse raamlepinguks 59 037 eurot (objektikood SR050177 - teaduspartnerluse

raamleping). Reservist saadud eelarve jääk tekkis seetõttu, et vahendid avanesid kohustuste

võtmiseks ja kasutamiseks alles 2023.aasta lõpus ning seetõttu leping tööde teostamiseks

sõlmiti 2024.aastal. Reservi arvelt võetud ja aasta lõpuks katmata jäänud kohustused

kaetakse 2025.aastal ülekantavate jääkide arvelt.

• Vabariigi Valitsuse reservist Transpordiametile ja Riigilaevastikule eraldatud

väikeinvesteeringuteks ja jäämurdeteenuseks 13 208 eurot (objektikood VR050240 -

väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenus).

• Omandireformi reservist maa korralise hindamise läbiviimiseks eraldatud vahenditest 3 779

eurot (objektikood OR050187 - maa korralise hindamise ettevalmistamine).

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist Eesti Raudtee 2023.a kahjumi katmiseks

eraldatud summast 1 243 eurot.

Investeeringud

Riigieelarvelisi vahendeid investeeringuteks viiakse üle 3 616 228 eurot (vt tabel 1).

Investeeringute jäägid on põhiosas kohustustega kaetud ja enamuses on tingitud tarnete

hilinemisest. Tarnete hilinemisest tingitud investeeringute eelarve kasutamata jäägid ei mõjuta

otseselt tulemusvaldkonna programmi tegevuste eesmärkide saavutamist, sest investeeringukulude

ja tegevuste mõõdikute vahel puudub otsene seos. Programmi eesmärgid ja mõõdikud on seatud

eelkõige tegevuste sisu ja tulemuste, mitte investeeringute rahalise täitmise põhjal. Kuigi

investeeringute realiseerimine toetab pikaajaliselt tegevuste kvaliteeti ja tõhusust, ei ole tarnete

ajutine hilinemine takistanud eesmärgipäraste tegevuste elluviimist ega mõõdikute saavutamist

aruandeperioodil.

Tabel 1. Investeeringute eelarve jäägid

Objektikood Investeeringu objekti nimetus

Ülekantav

jääk

IN002000 IT investeeringud -1 478 536

IN050968 Transpordiameti hoonete renoveerimine -432 245

IN050058 Arbavere puursüdamike hoidla -375 000

SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -337 088

IN050194 Veeteede süvendamine -333 333

IN05C001 RIL hooned ja rajatised -160 748

IN050442 Tuletornid -158 288

SR050119 Riigilaevastiku investeeringud ja tegevuskulud -155 917

IN005000 Muud investeeringud -79 178

IN050985 Jalgrattateed ja parklad -37 037

SR050070 2024 jäämurre ja talvine navigatsioon -36 316

IN050969 Maade soetamine -25 310

IN050433 Riigimaanteede remondi koondprojekt -7 232

KOKKU -3 616 228

• 1 478 536 eurot (IN002000), millest 1 160 931 eurot on vajalikud Transpordiameti

poolelijäänud IT arendusprojektide jätkuarenduste finantseerimiseks, mida 2024.a jõuti

planeeritust vähem realiseerida. Lisaks on vajalik teha ARISes IT arendusi

mootorsõidukimaksu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sest 2024.aastal tehti vaid

miinimumosa arendusvajadustest. 317 607 eurot on vajalikud Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT) IT seadmete soetamiseks, sh server HPE ProLiant

DL360 Gen11 8SFF CTO 200 tuhat eurot, milleks on sõlmitud leping ED.1-1757-2024

(minikonkurss riigihanke nr 286799) ja server Fujitsu ETERNUS DX200 S5 HD-DEncl,

s/n: JWXSD22420018, leping 7-1/27/90 summas 70 tuhat eurot. Ülejäänud investeeringu

jääki kasutatakse 2025.aastal jooksvateks IT arendusteks.

• 432 245 eurot (IN050968) on Transpordiameti hoonete renoveerimiseks eraldatud

vahendite jääk, mis on tekkinud hangete odavnemisest ning vahendeid kasutatakse 2025.a

hoonete parendamiseks.

• 375 000 eurot (IN050058) kasutab Eesti Geoloogiateenistus Arbavere teaduskeskuse

arendamise teise etapi jätkamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiseks,

hankeleping on sõlmitud ja kohustused on võetud.

• 337 088 eurot (SR050117) on Rahandusministeeriumi 07.11.2024 käskkirjaga nr 117

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelistest reservist eraldatud vahendid IKT küberturvalisuse

projektideks. Ülekantavast summast 332 000 eurot kasutab KeMIT turbenõrkuste skänneri

litsentsi soetuseks. Skänneri litsentsi eest tasuti 2024. aastal, kuna litsentside kehtivusaeg

on alates 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta oktoobrini, siis kulud periodiseeritakse

ning 2025.aastasse kandub tekkepõhine kulu jaanuarist kuni oktoobrini. 5 088 eurot on

Transpordiametile eraldatud IKT küberturvalisuse vahendid, mida kasutatakse

Transpordiameti võrgusõlme turvalisuse ja toimepidevuse tõstmise arenduseks.

• 333 333 eurot (IN050194) on Transpordiametil planeeritud veeteede süvendamiseks.

Vahendid on eelarves üle-aasta ning 2025.a eelarves vahendeid ei ole, mistõttu 2024.aastast

kasutamata vahendeid on vajalik kasutada 2025.a kevadel Eesti Värava veeteede

süvendamiseks.

• 160 748 eurot (IN05C001) on Riigilaevastikul planeeritud Uudse Läänemerd katva

maapealse asukohamäärangu süsteemi (ORMOBRASS) ning ujuvnavigatsioonimärkide

seadmete hankimiseks, tarne lükkus 2025. aastasse.

• 158 288 eurot (IN050442) on tuletornide investeeringuteks, mis on Transpordiametil

vajalikud lepinguliste kohustuste täitmiseks, 2025.aastal vastuvõetavate tööde eest

tasumiseks.

• 155 917 eurot (SR050119) on Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud

vahendid Riigilaevastikule investeeringuteks. Rahaliste vahendite eraldamine toimus alles

2024. aasta novembris (Rahandusministeeriumi 15.11.2024 käskkiri nr 119), mistõttu ei

olnud võimalik 2024. aasta lõpuni järelejäänud ajaga realiseerida veesõidukite

merepäästevõimekuse tõstmiseks planeeritud ehitustöid. Projekt realiseerub 2025. aastal.

• 79 178 eurot (IN005000) muud investeeringud, millest 54 178 eurot on Transpordiameti

muud investeeringud, mille arvelt on liitumisleping sõlmitud 2024.aastal ning vahendid on

vajalikud 2025.aasta I kvartalis sõidukite elektrilaadimise võimekuse väljaehitamiseks.

25 000 eurot on Eesti Geoloogiateenistusel kavandatud geoloogilise kaardistamise taristu

soetamiseks (ajalis-elektromagnetilise mõõtmise seadme ostmine toimub peale testperioodi

lõppu 2025.aastal).

• 37 037 eurot kasutab Transpordiamet 2025.aastal hankelepingu täitmiseks (maanteede

muuseumi parkla asfaltkatte uuendamine), kus tööd jätkuvad 2025.aasta algul.

• 36 316 eurot on Riigilaevastikul kavandatud mitmeotstarbelise laeva EVA-316 akende

paigaldamiseks ning leevendite hankimiseks, mille tarned lükkusid 2025. aastasse.

• 25 310 eurot kasutab Transpordiamet maade soetamiseks, tegemist on pooleliolevate

objektidega seotud investeeringute kohustustega.

• 7 233 eurot on Transpordiametil riigimaanteede remondi koondprojekti jääk , mida on

kasutatakse 2024.a lõpetamata objektide finantseerimiseks 2025. aastal.

Kulud

Riigieelarvelisi vahendeid kuludeks viime üle 37 048 959 eurot (vt tabel 2 ja tabel 3).

Tabel 2. Kulude eelarve jäägid tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste lõikes

Tulemus-

valdkond Programm Programmi tegevus

Ülekantav

jääk

Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Elukeskkond ja ringmajandus

Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -3079 360

Energia-ja ressursitõhustamine -41 210

Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine -419 854

Ringmajanduse korraldamine -1 152 034

Meri ja vesi

Merekeskkonna kaitse tagamine -767 240

Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -5 946 875

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -3 863 028

Transport ja liikuvus

Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -545 024

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -35 738

Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -2 197 698

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -27 009

KOKKU -18 075 070

Kliima, energeetika ja elurikkus

Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus

Elurikkuse kaitse tagamine -2 339 106

Keskkonnakorralduse arengu suunamine -217 716

Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -1 271 703

Kiirgusohutuse tagamine -175 420

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -1 140 452

Energeetika, maavarad ja välisõhk

Energiavarustuse tagamine -8 771 009

Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -879 237

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -103 604

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -567 088

Õhukvaliteedi parendamine -1 687 177

Rohereform ja kliimapoliitika

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -236 916 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -250 430

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -1 334 031

KOKKU -18 973 889

KOKKU tulemusvaldkonnad -37 048 959

Tabel 3. Kulude eelarve jäägid asutuste ja objektikoodide lõikes

Asutus

Eelarve

objekti kood Objekti nimi

Ülekantav

jääk

Eesti Geoloogiateenistus -813 265

Keskkonnaagentuur -1 016 896

Keskkonnaamet -1 884 256

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus -835 691

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SR050075 IT süsteemide hooldus ja infoturve -145 339

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SR050114 Ministeeriumite ümberkorralduse IT projektid -51 083

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -133 720

Kliimaministeerium -12 513 963

Kliimaministeerium IN004000 Masinad ja seadmed -86 044

Kliimaministeerium IN05A077 Kodutoetus lasterikaste perede eluaseme parendamiseks -2 200 000

Kliimaministeerium SE000003 Rahvusvahelised liikmemaksud -218 687

Kliimaministeerium SE000060 RRF -343 213

Kliimaministeerium SR050076 Elektri jaotusvõrkude kliimakindlus -8 636 000

Kliimaministeerium SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -105 870

Riigilaevastik -2 259 804

Riigilaevastik SE05A003 Talvine navigatsioon -205 603

Riigilaevastik SR050119 Riigilaevastiku investeeringud ja tegevuskulud -3 223 628

Transpordiamet -2 375 896

KOKKU -37 048 089

Selgitused ülekantavatele jääkidele:

• Eesti Geoloogiateenistuse jääk on 813 265 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Uurimis- ja arendustööde teostamiseks vastavalt taotletavatele üldgeoloogiliste

uurimistööde lubadele ning meretöödeks, mis nihkusid edasi ilmastikuolude ja sobiva

aluse puudumise tõttu. Lisaks kasutatakse jääke Maa-ametist üle toodud töökohtadega

seotud majandamiskuludeks, mis seoses maavarade registri haldamise ja sellega seotud

avalike teenuste osutamisega anti üle alates 01.jaanuarist 2025.

• Keskkonnaagentuuri jääk on 1 016 896 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Merekeskkonna kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 266 942 eurot kasutatakse

mereseirega seotud lepingute lõppmakseteks, mis toimuvad 2025. aastal (lepingud 4-

3/24/28, 4-3/24/29, 4-3/24/30, 4-3/24/31).

➢ Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 190 744 eurot

kasutatakse välisprojekti LifeIPCLEANEST omafinantseeringuks (Võsu jõe paisude

lammutamine ja Püssi paisu silla rekonstrueerimine lükkus 2025. aastasse) ning

reaalajamajanduse (inglise keeles Real-Time Economy, RTE, mille eesmärk on

võimaldada äritehingute, aruandluse ja andmevahetuse toimumist viivitusteta või

minimaalse viivitustega, kasutades digitaalseid, struktureeritud ja masinloetavaid

andmeid) vee projekti ja purgimise lahendusega seotud tegevused, mis lükkusid 2025.

aasta algusesse. 2025.aastasse jäi ka Tarvastu hüdromeetriajaama ümbertõstmine

Tarvastu silla rekonstrueerimise käigus ning Tooma logerite väljavahetamine.

➢ Ringmajanduse korraldamise programmi tegevuses jääk 128 783 eurot tekkis

reaalajamajanduse projekti valdkonnas töötaja pikaajalise haigestumisega, mistõttu

projekti tegevused lükkusid edasi 2025.aastasse. reaalajamajanduse pakendi valdkonnas

on 3 alusuuringut 2025.aastal, millest 2 on viibinud, sest muutus põhimõte (pakendi

pealt tootjavastutuslahendusele). Kohustused on võetud (leping 4-1/24/116).

➢ Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamise programmi tegevuste jääk 56 787 eurot

sisaldab: mullaseirega seotud lepingu lõppmakseid, mida tasutakse 2025. aastal (Leping

4-1/24/107, 4-1/24/141); projektide SMI (statistiline metsaandmete inventuur) ja

LULUCF (inglise keeles Land Use, Land-Use Change and Forestry, mille eesmärgiks

on jälgida ja juhtida maakasutuse ja metsanduse mõju süsinikuringele, et täita

kliimaeesmärke) andmehõive metoodika arendamise lepingulist kohustust (Lepingud 4-

1/24/108 ja 4-1/24/109); aasta lõpus kajastatud projektide kaudset kulu, mida ei olnud

võimalik 2024.aastal kasutada ja seda kasutatakse 2025. aastal renoveeritud Harku maja

sisustamiseks; e-ITS eelauditi ja põhiauditi kohustuse katmist 2025. aastal.

➢ 181 856 eurot metsanduse ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuste jääk on

ette nähtud reaalajamajanduse projekti RTE-RAIEINFO 2024. aastal sõlmitud lepingute

järgseteks makseteks, mis toimuvad 2025. aastal (leping 4-1/24/131), projektide SMI

ja LULUCF andmehõive metoodika arendamise lepinguline kohustuste katmiseks

(lepingud 4-1/24/108 ja 4-1/24/109) ja metsaseire proovide keemilise analüüsimise

lepinguliseks kohustuseks (leping 4-1/24/1).

➢ Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamise programmi tegevuste jääki

118 177 eurot kasutatakse 2025.a toimuvate erinevate töögruppide ja nõukogude

kohtumisteks, mida rahvusvahelised partnerid on hakanud füüsiliste kohtumistena

korraldama. Jääki, mis tekkis aasta lõpus kajastatud projektide kaudsest kulust,

kasutatakse 2025. aastal meteoroloogia seirevõrgu uuendamiseks. Investeeringute

eelarve puudumisega on vajalik erinevatelt ressurssidelt tekkinud jääkide arvelt katta

seirevõrgu jooksvaid remondi- ja hoolduskulusid. Lisaks kasutatakse jääke MetCoop

(täisnimega Meteorological Co-operation on Operational Numerical Weather

Prediction), mis on Põhja-Euroopa meteoroloogiateenistuste koostööprojekt, mille

eesmärk on arendada ja kasutada ühist lühiajalise ilmaennustuse süsteemi) tööpäevade

korraldamiseks, sest 2025. aastal on kohustus seda korraldada Eestis vastavalt

korraldamise järjekorrale.

➢ Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuse jääk 40 152 eurot sisaldab aasta lõpus

kajastatud projektide kaudsete kulude jääki, mida kasutatakse 2025. aastal renoveeritud

Harku maja sisustamiseks.

➢ Õhukvaliteedi parendamise programmi tegevuste jääk 32 732 eurot on kavandatud

reaalajamajanduse projekti õhu valdkonnaga seotud tegevusteks, mis lükkus 2025.

aastasse.

• Keskkonnaameti jääk on 1 884 256 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevustes on jääk 1 296 850 eurot ja metsanduse

ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuste jääk summas 163 835 eurot

tulenevad osaliselt poollooduslike koosluste taastamise riigihanke nr 271244 ning

278229 alusel sõlmitud lepingutest. Töödega alustati 2024. aastal, kuid ebasobivatest

ilmastikutingimustest lükkusid tööd osaliselt 2025. aastasse. Tööde valmimine on

planeeritud 2025. aasta esimeses pooles. Osa jäägist tuleneb erinevate püsielupaikade

ekspertiiside ning inventuuride, Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -

liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi koostamise ja läbiviimise tähtaegadest. Tegemist on

mitmeaastaste lepingutega, millega alustati 2024 ning teine osa tööst tehakse

2025.aastal.

➢ Vee säästliku ja kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 120 975 eurot ja

merekeskkonna kaitse suunamise programmi tegevuse jääki 13 499 eurot kasutatakse

veeseireprogrammile. 2022-2027 veemajanduskavade üheks osaks on vesikonna

veeseireprogramm, mille eesmärk on usaldusväärsete andmete kogumine, et hinnata

Eesti pinna- ja põhjavee seisundit. Veeseireprogramm näeb muuhulgas ette

pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire läbi viimist, mille korraldajaks

(tellijaks) on Keskkonnaamet. Samuti korraldab Keskkonnaamet (keskkonnaloa andja)

vastavalt veeseaduse § 236 lg 2 kontrollseiret vee erikasutaja seire üle. Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse poolt tellitav seirearuanne valmib eelneva kalendriaasta

jooksul läbi viidud operatiivseire kohta järgneva aasta I kvartali lõpuks, mis tingib

vajaduse maksta 2024. a tellitud tööde eest 2025. a alguses.

➢ Ülejäänud programmide tegevuste jääke kasutatakse järelevalvet läbiviivate

keskkonnakaitseinspektorite tegevuseks vajaliku isikukaitsevarustuse ja vormiriietuse

soetamiseks ning täitmata ametikohtadest vabanenud tööjõukulude jääki kasutatakse

2025.aastal tööjõukulude eelarve puudujäägi katmiseks.

• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse jääk on 1 165 833 eurot ja seda

kasutatakse 2025.aastal:

➢ 835 691 eurot on kaetud järgmiste kohustustega: E-ehituse platvormi haldusteenuse

lisatöödega perioodil 01.10.2024-31.12.2024, leping nr. 1.9-2122-287-1 (akt nr. 6-

2/23/254-7) ja ehitusregistri hooldustöödega 2024 aasta IV kvartalis, arved esitas

hankija 2025 aasta märtsis, kuid aktidega jäid tööd aasta lõpus vastu võtmata - summas

600 tuhat eurot. E-teenuste hankelepingust nr 6-2/24/165 tulenev kohustus summas 150

tuhat täidetakse 2025.aastal, lisaks lükkus 2025.aastasse riigihanke nr 286457 alusel

nutiseadmete hankimine Keskkonnaametile. Ülejäänud summa sisaldab IKT rakenduste

haldus- ja hoolduskulude jääki, mida kasutatakse 2025.aastal samade tegevuste katteks.

➢ 133 720 eurot (objektikood SR050117) on eraldatud Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist IKT küberturvalisuse projektideks, hankeleping sõlmiti

20.12.2024, seadmete tarne (M365E5Security ShrdSvr ALNG SubsVL MVL PerUs)

toimub 2025.aasta alguses.

➢ 145 339 eurot (objektikood SR050075) on eraldatud Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelisest reservist IT süsteemide hoolduseks ja infoturbeks, mida on vaja

kasutada 2025.aastal Elastic On-prem litsentside ettemaksu kuludesse kandmiseks

lähtuvalt tekkepõhisest perioodist.

➢ 51 083 eurot (objektikood SR050114) on eraldatud ministeeriumi ümberkorralduse IT

projektideks ning jääki kasutatakse Confluence ja Jira endise MKM poolse

migratsiooni tööde jätkutegevustes 2025.aastal.

• Kliimaministeeriumil on jääk 24 103 778 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Keskkonnaprogrammi (KP) eelarve jääk on 8 547 254 eurot. Keskkonnatasude seaduse

§ 56 lõige 1 järgi korraldab Kliimaministeerium (KLIM) KP elluviimist talle selleks

otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditest Keskkonnainvesteeringute Keskuse

(KIK) kaudu. KP elluviimiseks eraldab KLIM aastas summa, mille suurus vastab

vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest

riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. KLIM kinnitab käskkirjaga igal aastal

avatavate toetusprogrammide nimekirja ja rahastamismahud. 2024.aastal avati

taotlusvoorud ning sõlmiti toetuse saajatega rahastamisotsused, kuid projektide

elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat.

➢ Ettevõtluse Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavate toetuste jääk on kokku

3 394 857 eurot, sh kodutoetus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamiseks

2 200 000 eurot ja korterelamute rekonstrueerimiseks 1 194 857 eurot. Toetuste

avamiste määrustega on EIS-le muu hulgas pandud kohustused toetada taotlejaid

erinevate tegevustega, sh korterelamute rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel

ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks korterelamute

rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024 ei jõutud veel

tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Toetuste määrustes

kehtestatud kohustuste täitmiseks on vajalik jäägid üle viia. Kohustused on toetuse

saajate ees võetud.

➢ Teadus-arendus (TA) projektide eelarve jäägid on kokku 835 358 eurot. Jäägid tekivad

järgmistel põhjustel: eelarve eraldatakse reservist ühe aasta kaupa; hanked on sisult

keerulised, pakkujaid on raske leida, mistõttu lepingutesse jõudmine võtab tavapärasest

rohkem aega; mahukate lepingute puhul on tegemist mitme aasta peale planeeritud

lepingutega, kuid 1-aastase rahastussüsteemi tõttu tuleb jäägid broneerida terve

lepinguperioodi katmiseks; teaduspartnerluste ühiskonkurssidel osalemine eeldab

eelarve olemasolu, kuid lepingusse jõudmine sõltub tegelikult Eesti teadlaste osalusega

projektide edukusest. Teadus-arendus (TA) projektide 2024.aasta jääke kasutatakse

2025. aastal samaks tegevuseks - teadus-arendusprojektide rahastamiseks.

➢ Avaandmete projekti jääk asutuseüleselt on kokku 84 804 eurot, mis sisaldab

andmehaldustarkvara litsentsi lepingulist kohustust, mille kulu periodiseeritakse neljale

aastale.

➢ Reaalajamajanduse purgimise projekti jääk on 74 000 eurot. Kliimaministeeriumi ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöölepingu alusel eraldatud eelarve

reaalajamajandusele ülemineku toetamiseks ja dokumendis "Reaalajamajanduse

visioon 2020-2027" tegevuste elluviimiseks. Koostööleppes nimetatud projektid on

töös. Lepingulised kohustused on võetud. 2025 valmib purgimise digiteenuse prototüüp.

➢ 7.06.2024 nr 76 eraldati rahandusministeeriumi käskkirjaga Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelistest vahenditest elektri jaotusvõrkude kliimakindluse suurendamiseks

15 700 000 eurot. Viru Elektrivõrgud OÜ-ga on sõlmitud leping 2 000 000 eurot ning

Elektrilevi OÜ-ga on sõlmitud leping summas 13 700 000 eurot. 2024.a jäi töid

teostamata 8 636 000 ulatuses, mida kasutatakse 2025.aastal lepinguliste kohustuste

täitmiseks.

➢ Objektikoodil SE000060 on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetuste elluviimise

toetamiseks ette nähtud eelarve (tööjõukulud ja abikõlbmatu käibemaksu katmine) -

jääk on kokku 343 213 eurot, mida on vaja kasutada 2025.aastal RRF välisprojektide

abikõlbmatu käibemaksu katteks. RRF abikõlbmatu käibemaksu katmise kulude

tekkimise periood on sõltuvuses RRF toetuste väljamaksete perioodist. Eelarvejäägid

kasutakse ära 2025. aastal.

➢ Objektikoodil SE000003 – rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 218 687 eurot, millest

99 949 eurot on Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL)

liikmemaksu 2024 eelarve jääk. Sama liikmemaksu osas on 2025 eelarves puudujääk,

mida kaetakse 2024 jäägi arvelt. 118 738 eurot on Euroopa Meteoroloogiliste

Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) liikmemaksu 2024 eelarve jääk,

millel on samuti 2025.a eelarves puudujääk ja seda kaetakse 2024.a jäägi arvelt.

➢ 07.11.2024 nr 117 eraldati rahandusministeeriumi käskkirjaga Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbelistest vahenditest küberturvalisuse projektide teostamiseks 105 870

eurot (sh 50 000 Linux platvormi lööktestimiseks, 42 870 riskianalüüsi võimekuse

loomiseks ja 13 000 Microsoft AD ja Office365 turvaauditiks). Raha eraldati viimases

kvartalis, mistõttu lükkusid tegevused ja tarned 2025. aasta algusesse.

• Riigilaevastikul on jääk 5 689 035 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Baaseelarvest jäi aasta lõpuks kasutamata 2 259 804 eurot, mis on kohustustega kaetud:

ca 200 tuhande euro ulatuses oli aasta lõpuks aktiga kinnitamata ostuarveid, mille

vastuvõtmine jäi tulenevalt tarnete viibimisest 2025 aastasse ning jäägi arvelt kaetakse

baaseelarve puudujääki jäämurdja Botnica lepingulise kohustuse täitmiseks, et tagada

sadamas valmisolek jäämurdmise teenuse osutamiseks.

➢ Talvise navigatsiooniteenuste jääk 205 603 eurot sisaldab ka Transpordiameti talvise

navigatsiooniteenuste jääki, sest alates 01.01.2025 on teenus üle antud

Transpordiametilt Riigilaevastikule ning vastavalt riigieelarve seaduse § 59 1 lg 2,

millega on lubatud vahendite administratiivset liigendust ülekandmisel muuta, kui ei

muutu kulu otstarve.

➢ 15.11.2024 rahandusministeeriumi käskkirjaga nr 119 Riigilaevastikule VV reservi

sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud vahenditest jäi kasutamata 3 223 628 eurot,

millest kaetakse veesõidukite hooldus- ja remondikulud, sh navigatsioonimärkide

uuendamine jm, mis lükkusid 2025.aastasse vahendite hilise eraldamise tõttu.

• Transpordiametil on jääk 2 375 896 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:

➢ Eelarvesse planeeritud vahendeid jäi kasutamata soodsate ilmastikutingimuste tõttu –

talveperioodil oli lund ja libedust tavapärasest vähem, mistõttu vähenes vajadus teede

korrashoiutöödeks (sh lumetõrje ja libedustõrje), mida kasutatakse 2025.aastal teede

korrashoiuga seotud eelarve puudujäägi katmiseks.