Vastused küsimustele

Tere, Eve!

Ravimiameti poolt vastab ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

Mis vahe on süstelahusel ja tablettidel? Tablette, saan aru, siiski tohib kasutada?  Kuid millisel juhul?

„Suukaudne ja süstitav ivermektiin on näidustatud nii inimestel kui loomadel ainult parasiitnakkuste raviks, inimestel nt lestaliste ja nugiusside raviks. Nii inimestel kui loomadel on ivermektiin retseptiravim. Inimeste raviks on Eestis ivermektiin tablettidena ja teatud nahahaiguse (rosaatsea) raviks ka kreemina. Kreem on samuti retseptiravim.

Loomade parasiithaiguste korral kasutatakse peamiselt ivermektiini süstelahust, nt lehmadel, lammastel ja sigadel. Muude haiguste või seisundite raviks ei ole ivermektiini toimet kliinilistes uuringutes tõestatud.“

Mäletan, et nn viimane laine selle ravimi teemal oli koroona kõrgajal. Miks sellise valeravi soovitused taas levima on hakanud, miks see ohtlik on ja kas on teada juhtumeid, milliste haiguste puhul selle info levitajad ivermektiini nüüd kasutada soovitavad?  Jätkuvalt Covidi või juba muul puhul? On ravimiametile teadaoleva info põhjal selline valeravi ja selle soovitamine viimasel ajal sagenenud?

„Valeinfo ravimite ja tervise kohta levib sotsiaalmeedias kiiresti ning võib panna inimesi tegema otsuseid, mis seavad ohtu nende tervise. Kui seda aga kasutatakse tõendamata näidustusel teadmata annuses ja teadmata kestusega, siis on ka risk kõrvaltoimete tekkeks suurem.

Kirjanduses on teada, et tõendamata näidustustel kasutamine (COVID-19, autismi või vähi ravis) on viinud üledoosini ja põhjustanud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja madalat vererõhku taset. Väga suurete annuste kasutamine neuroloogilist toksilisust (nt pearinglust, krambihooge, segasust), koomat või isegi surma.

Hiljuti anti Mürgistusteabekeskusele teada pudelitäie ivermektiini süstelahuse joomise järgselt tekkinud mürgistusest noorel naisel, kellel tekkisid teadvusehäired, nägemise ja diktsioonihäired, oksendamine. Miks inimene seda võttis, ei ole teada. Seda ravimit ei peaks inimesel üldse kodus olema.

Sotsiaalmeedias on viimasel ajal levima hakanud väited, justkui oleks ivermektiin „imeravim“ , mis tervendab inimese lisaks Covidile ka vähist, ajukahjustustest, suhkruhaigusest ja immuunpuudulikkusest kuni kõrvakohina ja liigesevaluni (nende haiguste vahele mahub veel paarkümmend seisundit, sh autism).

Inimestel võiks  hakata häirekell helisama juba ainuüksi sellest, et soovitatakse mingit ravimit, mis tervendab nii paljudest erinevatest seisunditest. Lisaks tablettidele, mida eraisikud on ka varem althõlma müünud, pakutakse nüüd tõesti ka loomadele mõeldud süstelahust. Loodetavasti keegi seda endale süstima ei hakka, sest althõlma ostetud ravimi puhul ei ole teada, kuidas seda on säilitatud.  Lisaks  toimeainest tingitud kõrvaltoimetele ohustab selliselt soetatud süstelahuse süstimisel lisaks bakteriaalse nakkuse oht.“

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]