Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Liina Unt Teie 16.09.2025

Eesti Etendusasutuste Liit

[email protected] Meie 16.10.2025 nr 10-6/955-2

Vastus "Teater maal" muudatuste tagasisidele

Täname teid põhjaliku tagasiside eest. Mõistame teie muret ja püüame selgitada kavandatud

muudatuste tausta. Muudatuste kavandamisel oleme hoidnud „Teater maal“ loomise eesmärgi

selgelt silme ees ning lähtunud Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Rahvakultuuri Keskuse

siseauditist, Rahvakultuuri Keskuse andmetest varasemate toetuste kohta ning

Kultuuriministeeriumi loodud strateegilistest dokumentidest. Üks peamisi eesmärke on muuta

toetuste andmine lihtsamaks ning vähendada bürokraatiat. Hetkel kasutusel olev süsteem on

liigselt halduskoormust tekitav ning ei ole optimaalne arvestades toetuste suurust.

2021. aastal teostati Eesti Rahvakultuuri Keskuses siseaudit, kus muuhulgas auditeeriti ka

taotlusvoorust „Teater Maale“ toetuste taotlemist ning toetuste menetlemist. Siseauditi

lõpparuande kohaselt anti toona taotlusvoorule hinnang „kriitiline“ ning ühe peamise puudustena

toodi välja, et toetuse taotlemine ja menetlemine on bürokraatlik, aja- ja ressursimahukas (kaasatud

mitu tasandit, võtab aega hinnanguliselt kuni 3 kuud) ning ebamõistlikult halduskoormav

taotlejale. Lisaks toodi välja, et ebamõistlik on ka menetlejate töökoormus.

Auditis tehti järgmised ettepanekud: toetussummad on väikesed ja tuleks arvestada põhimõttega,

et väikseid toetuseid tuleb menetleda võimalikult kulusäästlikult. Kaotada ära dubleerivad

dokumendid ning kaaluda võiks ka maakondlike rahvakultuurispetsialistide ja koostööpartneri

Eesti Tantsunõukogu töö vajalikkust menetlusprotsessis. Mõistlik on piirduda üksnes toetuste

koordinaatori kinnitusega, kes hindaks taotluse vastavust nõuetele ja kontrolliks aruandeid.

Lisaks on Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2024–2027 seadnud eesmärgiks vähendada

riigipoolset reguleerimist ning taotlejate/toetuse saajate halduskoormust. Vajadus halduskoormust

vähendada ja reegleid lihtsustada on tingitud asjaolust, et riigi kehtestatud kohustused, piirangud

ja protsessid pärsivad sageli tõhusust. Iga riigi kehtestatud kohustus peab olema põhjendatud ja

proportsionaalne. Seetõttu tuleb halduskoormuse piiramisele pöörata tähelepanu nii uue kohustuse

kehtestamisel (õigusloome kontekstis õigustloova akti eelnõu koostamisel) kui ka tarbetu

halduskoormuse tuvastamisel juba kehtiva õiguse järelhindamise käigus. Halduskoormus

tähendab Vabariigi Valitsuse käsituse järgi õigustloovatest aktidest tulenevaid kohustusi

ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kodanikele, sisaldades sealhulgas nii otseseid

vastavuskulusid kui ka info- ehk aruandluskohustust. Antud meetme kontekstis puudutab

halduskoormus toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid ning nii nagu ka viidatud auditi aruandes leiti,

on antud meetmes senini olnud taotlejate ja toetuse saajate halduskoormus ebamõislikult suur.

Nendele asjaoludele tuginedes plaanib Kultuuriministeerium meetme ümber disainida pidades

eeskätt silmas kehtivaid nõudeid halduskoormuse vähendamisele, kuid ka toetuse andja

töökoormusele, et see oleks proportsionaalne toetuse andmise eesmärgi ja toetuse suurusega.

Soovime kujundada korra, mis on kulusäästlik, lihtne ja tõhus.

Plaanitavate muudatuste kontekstis taotlusvooru eesmärk ei muutu. Toetust eraldatakse jätkuvalt

eesmärgiga suurendada etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis, et ka

maapiirkondade elanikud saaksid osa teatrikunstist.

Senised reeglid võimaldasid toetust taotleda ka riigi asutatud sihtasutustel. Eelarvereeglite ja

riigisiseste toetuste regulatsiooni muudatuste kohaselt on üldpõhimõte aga see, et keskvalitsuse

juriidilised isikud (sealhulgas riigi asutatud sihtasutused) saavad rahastust tegevustoetuse kaudu.

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri täpsustab, et ei ole põhjendatud panna

riigi asutatud sihtasutusi konkureerima oma igapäevaseks toimimiseks vajalike vahendite eest

teiste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Riik on need sihtasutused ise loonud ning peab tagama

nende tegutsemiseks vajaliku rahastuse tegevustoetuse kaudu. Piisav on, kui valitsemisala on välja

töötanud tegevustoetuse andmise põhimõtted ja järgib neid. Antud valdkonnas reguleerib

tegevustoetuse andmist eriseadusena etendusasutuse seadus.

Sihtasutuste tegevustoetuste summad kujunevad sõltuvalt asutusele seatud ootustest ja riigieelarve

võimalustest. SA-l on õigus ja kohustus oma tegevusi planeerida enda võimalustest ja vajadustest

lähtuvalt, arvestades asutaja poolt etendusasutusele seatud ootusi. Nendele asjaoludele tuginedes

plaanib Kultuuriministeerium piirata SA-de osalemist taotlusvoorus. Nagu varasemalt öeldud, siis

taotlusvooru eesmärk selle piiranguga ei muutu.

Muudatuste eesmärk on vähendada toetuse taotlejate halduskoormust ja menetlejate töökoormust

ning lihtsustada toetuse kasutamist. Senine kord, kus taotlusvoor oli avatud igakuiselt ja toetuse

abikõlblikud kulud olid detailselt loetletud, osutus ebaproportsionaalseks nii taotlejate

halduskoormuse kui ka toetuse andja töökoormuse seisukohalt. Seetõttu soovimegi näha edaspidi

ette, et abikõlblikuks loetakse kõik kulud, mis on vajalikud etenduse andmiseks, põhjendatud ja

tekkinud abikõlblikkuse perioodil toetatavate tegevuste elluviimisel. Nimetatud põhimõte

võimaldab keskenduda toetuse eesmärkide saavutamisele, mitte kulude detailsele kontrollile.

Mitteabikõlblikud kulud määratakse eraldi loeteluna, mis välistab ebasobivate kulude lubatavuse.

Väide, et sisulise hindamise ärajätmine avab taotlusvooru harrastusteatritele või kooliteatritele, ei

ole asjakohane. Vastupidi – muudatustega tõstetakse taotlusvooru tingimused etendusasutuse

seaduse raamistikku, mille kohaselt peab iga taotleja vastama seaduses sätestatud etendusasutuse

definitsioonile. See nõue tagab professionaalsuse, mida pelgalt sisuline hindamine ei pruugi

kindlustada. Professionaalsuse mõistet ei ole ühegi õigusakti tasandil defineeritud. Seda saabki

sisustada üksnes taotlejale seatud nõuete kaudu. Edaspidi toimub professionaalsuse tagamine

vastavuskontrollis, kus hinnatakse taotleja vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Senine

praktika etendusasutuse seaduse alusel tegevustoetuse eraldamisel on näidanud, et seaduses

toodud kriteeriumide alusel ei ole harrastus- ega kooliteatrid tegevustoetuse taotlusvooru jõudnud.

See ilmselt tähendab, et nad ei vasta seaduses sätestatud etendusasutuse definitsioonile. Lisaks on

võimalik taotlejate sobivust programmi eesmärkidega reguleerida Riigieelarvest etendusasutuste

toetamise tingimused ja kord määruse 3. peatükis, kus on sätestatud nõuded taotlejale. Kui teil on

ettepanekuid täiendavateks nõueteks taotlejale, siis need on väga oodatud. Mõistet

„professionaalne“ eraldi kasutusele võtta ei ole õiguslikult põhjendatud, kui sellel sisu pole.

Ka see muudatus ei muuda taotlusvooru eesmärki. Toetust eraldatakse jätkuvalt kvaliteetse

etenduskunsti tegevuste toetamiseks, et tagada maapiirkondade elanikele ligipääs samaväärsele

kultuurikogemusele nagu linnades.

Nagu varasemalt selgitatud, ei ole abikõlblike kulude loendit plaanis piirata. Vastupidi. Tulevikus

saab ka ööbimiskulud lugeda abikõlblikuks, kui need on põhjendatud ja tekivad etenduse

andmiseks vajalike tegevuste käigus. Oluline on tulemus – etendus peab olema antud ning

publikuni jõudnud.

Ettepanek seada taotlejale nõue, et loomingulises ja tehnilises meeskonnas peab olema vähemalt

viis liiget on etenduste kvaliteedi tagamiseks. Miinimumnõue aitab tagada, et etendused on

korraldatud piisava kompetentsiga meeskonna poolt, kes suudab tagada nii lavastuse kunstilise

taseme kui ka tehnilise teostuse.

Etenduste arvu piirangut (minimaalselt 3 ja maksimaalselt 15 etendust vooru kohta) tuleb vaadelda

kogu taotlusvooru mahu kontekstis. Vooru eelarve ei saa katta kõikide taotlejate kogu tegevust

kalendriaasta jooksul. Seetõttu ei oleks mõeldav, et riik toetab ühe etendusasutuse tegevust

tervikuna. Toetus on suunatud eesmärgipäraselt maapiirkondade publiku kultuurilise ligipääsu

suurendamiseks ning peab olema jaotatud võimalikult paljude tingimustele vastavate

etendusasutuste vahel. Selline lähenemine soodustab meie hinnangul kvaliteetsete ja publikule

atraktiivsete etenduste toimumist, aitab hoida toetuse andmise proportsionaalsust ja tugevdab

piirkondliku etenduskunsti arengut.

Maakondlik jaotus on seatud taotlusvooru eesmärgi täitmiseks, et tagada etenduskunstide

kättesaadavus võimalikult paljudes Eesti piirkondades, sh väiksema teatripakkumisega

maakondades. Samas ei tähenda see, et etendusi ei võiks anda järjestikku mitmes lähestikku asuvas

paigas, kui tingimus maakondade eristumisest on täidetud.

Nõustume, et keskkonnamõju on oluline tegur. Seetõttu on tähtis, et teater jõuaks maapiirkonna

vaatajani, mitte vastupidi. Just erinevates maakondades antavad etendused aitavad vähendada

publiku liikumise vajadust ja toetavad rohepöörde eesmärke.

Ettepanek, et kuni 20% taotlusvooru eelarvest on suunatud tantsuetendustele ja kuni 30%

lasteetendustele, tuleneb osaliselt Rahvakultuuri Keskuse varasemate toetuste statistikast ning

seda on täpsustatud tulenevalt kultuuripoliitilisest valikust.

Tulenevalt määruse olemusest peab muutma „Lapsed teatrisse“ toetuse andmist. Määrus

reguleerib ainult etendusasutuste toetamist, mille tõttu ei saa koolid ega omavalitsused tulevikus

antud voorust toetust küsida. Üks võimalus on toetust jagada läbi etendusasutuste, kuid hea

meelega kuulaksime teie mõtteid selle ettepaneku osas.

Nagu varasemalt selgitatud, siis selgus Rahvakultuuri Keskuse siseauditis, et toetuse taotlemine,

menetlemine on bürokraatlik, aja- ja ressursimahukas ning on ebamõistlikult halduskoormav

taotlejale ning tekitab liigset töökoormust menetlejale. Muudatuste kavandamisel ning tausta

uurimisel meieni jõudnud info kinnitab seda väidet. Toetuse muutmisel muutub kindlasti ka

toetuse taotlemise tehniline pool, kuid suuremateks IT-lahenduste investeeringuteks ei ole hetkel

vahendeid. Selle tõttu ei ole võimalik ainult IT-lahendustega haldus- ja töökoormuse probleemi

lahendada.

Kultuuriministeeriumi selge soov on toetada etenduskunstide kättesaadavust maapiirkondades.

Kõik pakutud muudatused on selgelt ja hoolikalt läbi kaalutud ning on asjaolusid arvestades

osutunud parimaks valikuks. Pakutud valikud võimaldavad säilitada toetusmeetme, kuid samas

tagada, et see on kooskõlas seadusandluse ja Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga. Kindlasti ei

ole Kultuuriministeeriumil plaani „Teater maal“ vooru lõpetada, nagu on mõnel pool ekslikult

teatrivaldkonna esindajad öelnud.

Kui teil on mõtteid kuidas muuta tantsu- või lasteetenduste proportsiooni taotlusvoorus, milliseid

nõudeid lisada taotlejate professionaalsuse tagamiseks või soovite arutada etenduste arvu

piirangut, siis ootame teie ettepanekuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Xenia Joost

loomingu asekantsler

Marie Anett Heinsalu 5558 4168

[email protected]