Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

208-25/295139

Otsuse kuupäev 16.10.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus OÜ Advokaadibüroo RASK vaidlustus Riigi Tugiteenuste

Keskuse riigihankes „Õigusteenuse tellimine

Riigikantselei innovatsioonivaldkonnale“ (viitenumber

295139) hankija otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks

Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ pakkumus ning

kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Advokaadibüroo PwC

Legal Services OÜ

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Advokaadibüroo RASK, esindajad

vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Keidi Kõiv

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Riina

Loorpuu

Kolmas isik, Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ,

esindaja vandeadvokaat Taavi Kõiv

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata OÜ Advokaadibüroo RASK vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Õigusteenuse tellimine Riigikantselei innovatsioonivaldkonnale“ (viitenumber

295139).

2. Jätta OÜ Advokaadibüroo RASK poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.07.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Õigusteenuse tellimine Riigikantselei

innovatsioonivaldkonnale“ (viitenumber 295139) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra (edaspidi Kord) ja Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK).

Riigihange korraldati raamlepingu sõlmimiseks kuni kolme pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 14.08.2025, esitati 9 pakkumust, sh esitasid pakkumused

OÜ Advokaadibüroo RASK ja Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ.

2. 05.09.2025 otsusega tunnistas Hankija muuhulgas vastavaks ja edukaks Advokaadibüroo

PwC Legal Services OÜ pakkumuse.

10.09.2025 otsustega Hankija muuhulgas kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Advokaadibüroo

PwC Legal Services OÜ.

3. 15.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ Advokaadibüroo RASK (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada

vastavaks ja edukaks1 Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ (edaspidi ka Kolmas isik)

pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 22.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/208 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 25.09.2025 ja neile vastamiseks 30.09.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OÜ Advokaadibüroo RASK, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes tunnistati edukaks kolm pakkumust, mille esitajateks olid – Advokaadibüroo

PwC Legal Services OÜ, Advokaadibüroo RASK OÜ ja Osaühing Advokaadibüroo Eversheds

Sutherland Ots ja Co eelnimetatud järjekorras.

5.2. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD-ile.

Korra kohaselt pidi pakkumus vastama RHAD-is sätestatud tingimustele (p 3.2), kusjuures

tingimuslike ega alternatiivsete pakkumuste esitamine ei olnud lubatud (p-id 3.2 ja 3.4).

Täiendavalt sätestas Kord, et Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks vaid juhul, kui see vastab

RHAD-is sätestatud nõuetele (p 5.3) ning kui sellistele tingimustele pakkumus ei vasta, tuleb

see igal juhul tagasi lükata (p 5.4).

5.3. Vastavustingimustena „Nõuded pakkujale ja meeskonnale“ (edaspidi Tingimus) on Hankija

sätestanud:

Pakkuja peab raamlepingu täitmiseks kaasama meeskonna, kes peavad vastama järgmistele

nõuetele:

1 Vaidlustuskomisjon märgib, et vaidlustuse osas „Vaidlustaja taotlused“ ei ole Vaidlustaja taotlenud

Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid

on seda teinud vaidlustuse tekstis ja 25.09.2025 esitatud täiendavates seisukohtades. Sellest tulenevalt leiab

vaidlustuskomisjon, et vaidlustatud on ka Hankija otsus Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamiseks.

3 (17)

1) Kõik raamlepingu täitmiseks teenust osutavad õiguseksperdid peavad olema Eesti

Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina.

2) Pakkuja meeskond peab olema suuteline tehnilises kirjelduses toodud valdkondades

osutama õigusteenust.

Pakkuja esitab kinnituse, et kaasab raamlepingu täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti

Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina ning, kes on

võimelised tehnilises kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama.

Eeltoodust tulenes, et pakkuja pidi komplekteerima ja kaasama raamlepingu täitmiseks

meeskonna, milles iga meeskonna liige on Eesti Advokatuuri liige, igal meeskonna liikmel on

vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina ning kaasatav meeskond tervikus peab

olema suuteline osutama tehnilises kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust. TK-s olid

märgitud järgmised näidisvaldkonnad, milles pakkuja peab olema suuteline osutama

õigusteenust:

• Riigihankeõigus

• Euroopa Liidu struktuurfondide õigusraamistik ja Euroopa Liidu õigus

• Konkurentsiõigus ja riigiabi

• Tsiviilõigus (sh lepinguõigus)

• Intellektuaalomandiõigus

• Tehnoloogiaõigus (sh IT-õigus)

• Haldusõigus

Eeltoodud valdkondade osas oli TK-s lisaks selgitatud, et Riigikantselei koostööpartnerid

viivad läbi innovaatilisi riigihankeid ning teadus- ja arendusteenuste konkursse. Õigusteenust

on vaja nende hangete ja konkursside ettevalmistamisel ning läbiviimisel tekkivate õiguslike

küsimuste lahendamiseks. Lisaks vajavad Riigikantselei ja tema koostööpartnerid õigusalast

nõustamist riigiabi reeglite, intellektuaalomandi, IT-õiguse ning muude projektide

elluviimisega seotud õigusvaldkondade lõikes. Kirjeldusest nähtub, et projekti suunitlus on

eeskätt haldusõiguse poolel, hõlmates olulises osas nii riigihankeõigust, Euroopa Liidu õigust

koos struktuurfondide õigusraamistikega kui konkurentsiõigust ja riigiabi.

5.4. Kolmanda isiku pakkumusest nähtub kolme meeskonnaliikme esitamine, kellest üksnes

kaks vastab Hankija kehtestatud 3 aastase vandeadvokaadina töötamise kogemuse nõudele.

Kolmas vandeadvokaat - K. P. - sellele nõudele ei vasta, mistõttu selle isiku meeskonnaliikmena

esitlemine ei ole kohane, eriti kuna ka raamlepingu p 7.1 nimetab üheselt, et raamlepingupartner

kohustub raamlepingu täitmisel kasutama üksnes RHAD-is esitatud nõuetele vastavat

meeskonda, kelle CV-d esitatakse 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Muude

meeskonnaliikmete kasutamine õigusteenuse osutamisel lubatud ei ole.

5.5. Kolmanda isiku pakkumusest nähtuvad pakutud vandeadvokaatide spetsialiseerumine ja

õigusnõustamise valdkonnad:

1) vandeadvokaat T. K. on spetsialiseerunud äriõigusele, lepingulisele õigusele ning

regulatiivsele vastavusele. Lisaks on tal varasem kogemus klientide nõustamisel IT-õiguse ja

intellektuaalomandi teemadel;

2) vandeadvokaat K. R. on spetsialiseerunud äriühinguõigusele ning ühinemistele ja

ülevõtmistele (M&A). Täiendavalt on välja toodud ka avaliku sektori innovatsiooniprojektide

õigusnõustamine ja õigusanalüüside koostamine, kuid täpsustatud ei ole, kas tegemist on

kogemuste all välja toodud õigusanalüüsi KVA ümberkujundamist avalik-õiguslikuks

ülikooliks.

Esitatud kirjeldusest nähtub, et Kolmanda isiku meeskond on spetsialiseerunud peamiselt

äriõiguse valdkonnale ning kogu haldusõiguse osa äärmiselt spetsiifiliste suundadega nagu

riigihankeõigus, konkurentsiõigus, riigiabi, euroopa liidu õigus ja toetused on sealjuures täies

ulatuses katmata. Viimast kinnitab ka Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ kodulehekülg.

4 (17)

5.6. Vaidlustaja päris Hankijalt, kuidas ta jõudis Kolmanda isiku osas järeldusele, et pakkuja

vastab RHAD-ile. Seda eriti põhjusel, et TK p-is 2.5 on nõutud, et pakkuja garanteerib

pakkumuse esitamisega, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et

lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja

töökoormusest või tööjõu korraldusest.

RHS paneb pakkujale kohustuse arvestada RHAD-i tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada

hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus

kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas. Seega ei ole vastavuse kontroll

piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides

RHAD-is (nt TK, juhised pakkujale, ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega. Korra p

3.2 ütleb, et pakkumus peab vastama RHAD-i tingimustele. Seega pakkumuse esitamisel

koosmõjus Tingimuse ja TK nõuetega pidi pakkuja andma garantii olevikus Tingimuse täitmise

kohta ja Hankija pidi kontrollima selle kinnituse paikapidavust. Pakkumuse esitamisega ei saa

garanteerida millegi olemasolu, mida pakkumuse esitamisel tegelikult olemas ei ole ja mille

realiseerumine võib (ja võib ka mitte) tekkida tulevikus.

5.7. Vastuseks Vaidlustaja päringule vastas Hankija:

Juhime tähelepanu, et hanketingimustes ei olnud sätestatud meeskonna miinimum suurusnõuet.

Hanke vastavustingimustes on määratud nõuded pakkuja meeskonnale, kuid ei ole ette nähtud,

et pakkuja meeskond peab koosnema kindlast arvust advokaatidest. Seetõttu ei saa teie väidet,

et Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ pakkumus ei vasta nõuetele, pidada põhjendatuks.

Vastavustingimuses „Nõuded pakkujale ja meeskonnale“ on nõutud:

1. Kõik raamlepingu täitmiseks teenust osutavad õiguseksperdid peavad olema Eesti

Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina – ehk, iga

meeskonna liige, kes osutab teenust, peab olema Eesti Advokatuuri liige ning omama vähemalt

3-aastast töökogemust vandeadvokaadina.

Hankija hinnangul täitsid kaks Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ advokaati selle nõude

juba pakkumuse esitamise hetkel ning kolmas advokaat hakkab vastama nõudele alates 14.

märtsist 2026, mis katab raamlepingu perioodi vajadused.

5.7.1. Nii Tingimus kui TK p 2.5 sätestab pakkuja kohustuse garanteerida pakkumuse

esitamisega, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et

lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja

töökoormusest või tööjõu korraldusest. Tegemist on oleviku vormis kehtestatud nõudega. Seega

tähendab see seda, et nõuetekohane meeskond peab olemas olema pakkumuse esitamise hetkel.

Hankija argumentatsioon vandeadvokaat K. P. võimalikust sobivusest tulevikus ei ole kohane

ja ei saanud olla osaks pakkumuse vastavuse hindamisel.

5.7.2. Ebaõige on Hankija väide, et K. P. hakkab nõudele vastama alates 14.03.2026, mis katab

raamlepingu perioodi vajadused. Hankija ei ole seadnud vastavustingimuseks Advokatuuri

liikmesuse aega vaid 3-aastase töökogemuse vandeadvokaadina. See tähendab, et isikul peab

olema vähemalt 3 aastane reaalne vandeadvokaadina töötamise kogemus. Lisaks on K. P.

liikmesus Eesti Advokatuuris peatatud, millisel perioodil isikul ei ole lubatud osutada

vandeadvokaadina õigusteenuseid. Seega ei saa isikul ka liikmesuse peatamise ajal tekkida

töötamise kogemust.

5.8. Vastuseks Vaidlustaja päringule vastas Hankija ka:

Pakkuja meeskond peab olema suuteline TK-s toodud valdkondades osutama õigusteenust –

ehk, kogu meeskond peab olema võimeline osutama õigusteenust kõigis TK-s nimetatud

valdkondades. Tingimus ei nõua, et iga liige peaks valdkondi katma individuaalselt, vaid

hindamise alus on meeskonna koguvõimekus ning pakkuja kinnitused suutlikkuse kohta.

Seega on sõna-sõnalt tingimus täidetud: Kolmas isik esitas pakkumuses advokaadid ning

kinnitas suutlikkust katta kõik nõutud valdkonnad.

5 (17)

Hankija hinnang tugineb pakkuja esitatud siduvatele kinnitustele ning raamlepinguperioodi

kestvusele, mille jooksul meeskonna koosseisu saab kohandada vastavalt vajadusele. Tagatud

on, et raamlepingut täidavad nõuetele vastavad advokaadid. Advokaadibüroo PwC Legal

Services OÜ esitas pakkumuses kolm advokaati, kellest kaks vastasid nõuetele juba pakkumuse

esitamise hetkel. Raamleping kestab 2025. aastast kuni 31.08.2029, seega ligi neli aastat.

Advokaat K. P. vastab alates 14.03.2026 kvalifikatsiooninõuetele ja võib sellega alates

nimetatud kuupäevast raamlepingu täitmisel teenust osutada. See tagab, et raamlepingu kogu

perioodi jooksul on olemas piisav arv nõuetele vastavaid advokaate.

5.8.1. Vastuse selle osaga kinnitab Hankija, et ei ole pakkumuste hindamisel RHAD-is

kehtestatud nõudeid järginud.

Ka vandeadvokaat K. P. pädevusena ei ole toodud valdkondi, mille puudumist Kolmanda isiku

pakkumuses Vaidlustaja rõhutab. Seega isegi K. P. kaasamisel tulevikus, on katmata TK-s

nimetatud valdkondadest riigihankeõigus (kus soovitakse ka hankedokumentide koostamist,

mis ilma pikaajalise kogemuseta valdkonnas on teostamatu), Euroopa Liidu struktuurfondide

õigusraamistik ja Euroopa Liidu õigus, konkurentsiõigus ja riigiabi ning lisaks haldusõigus.

Viimati nimetatud on spetsiifilised õigusvaldkonnad, milles opereerimiseks vajalike teadmiste

ja kogemuste omandamine toimub läbi pikaajalise praktika.

5.8.2. Hankija kinnitab vastuses, et valdkondade hindamise aluseks oli meeskonna

koguvõimekus ning lisaks pakkuja kinnitused suutlikkuse kohta. Meeskonna võimekust

osutada teenuseid TK-s sätestatud valdkondades nõudis nii Tingimus kui TK p 2.5, mis sätestab

kinnituse, et kui pakkuja esitab pakkumuse, siis ta garanteerib, et tal on pakkumuse esitamise

hetkel olemas küllaldane ja piisava võimekusega tööjõud õigusteenuse osutamiseks. Käesoleval

hetkel sellist kogemusega ja koguvõimekusega meeskonda Kolmanda isiku pakkumusest ega

nende koduleheküljelt ei nähtu.

5.9. Vastuseks Vaidlustaja päringule vastas Hankija ka:

Hankijale jääb arusaamatuks, mille põhjal te eeldate, et Advokaadibüroo PwC Legal Services

OÜ ei suudaks teenust osutada tehnilises kirjelduses nimetatud valdkondades. Pelgalt asjaolu,

et pakkuja esitleb end mõnes spetsiifilises valdkonnas eksperdina, ei tähendab, et tal puuduksid

teadmised, kogemus või suutlikkus teistes valdkondades. Mitmete nimetatud valdkondade

süvitsi tundmine on vandeadvokaadiks saamise eelduseks, mida kontrollib Eesti Advokatuur.

Hankija edastas küsimused ka pakkujale ning Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ

kinnitas järgmist: tegemist on kiiresti kasvava organisatsiooniga, millel on küsimusele

vastamisel hetkel 5 töötajat. Advokaadibüroo on läbi mõelnud töövoo ja võimekuse ja palkab

pidevalt juurde uusi õiguseksperte. Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ kinnitas, et tal on

olemas vajalikud oskused, kogemused ja tööjõud, et lepinguperioodil õigusteenust vajalikus

ulatuses osutada.

5.9.1. TK-s oli sõnaselgelt märgitud, et Riigihanke eesmärgiks on toetada õigusteenusega

riigikantseleid koostööpartnerite, kes viivad läbi innovaatilisi riigihankeid ja teadus- ja

arendusteenuste konkursse nende samade hangete ja konkursside ettevalmistamisel ja

läbiviimisel tekkivate õiguslike küsimuste lahendamisel. Lisaks oli TK-s viidatud, et

Riigikantselei ja koostööpartnerid vajavad õigusalast nõustamist riigiabi reeglite,

intellektuaalomandi, IT-õiguse ning muude projektide elluviimisega seotud õigusvaldkondade

lõikes. Tegemist on äärmiselt spetsiifilise projekti sisuga.

Selleks, et eeltoodud nõuded oleksid saavutatud, oli TK-s toodud, et pakkuja garanteerib

pakkumuse esitamisega, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et

lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja

töökoormusest või tööjõu korraldusest ning lisaks kinnitab pakkumuse esitamisega, et

pakkumuses esitatud meeskond peab olema suuteline TK-s toodud valdkondades osutama

õigusteenust.

6 (17)

5.9.2. Eeltoodud tingimuste sätestamise eesmärk saab olla üksnes see, et pakkujal oleks juba

pakkumuse esitamise hetkel olemas nõuetekohane meeskond, kes suudaks Hankijale nõutud

valdkondades efektiivselt ja kvaliteetselt õigusteenust pakkuda. Sellele viitab selgesti lause osa

oleviku vorm on olemas, mis ei saa viidata millelegi, mis ehk võib-olla kunagi tekib tulevikus,

millist on kinnitatud ka vaidlustuskomisjoni praktikas, milles vaidlustuskomisjon on viidanud,

et raamlepingu sõlmimiseni saab jõuda vaid RHAD-ile vastava pakkumusega ja pakkumuses

sisalduvate puuduste parandus ei saa toimuda kunagi tulevikus raamlepingu täitmise kaudu,

samuti ei saa nõuetele mittevastav pakkumus nõuetele vastavaks muutuda hiljem, nt uute

dokumentide või meeskonnalikmete esitamise kaudu. Sama on kinnitanud Riigikohus viidates,

et kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda

hankemenetluses arvesse (RKHKo 3-3-1-24-13, p 23). Pakkumus peab vastama kõigile

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest

(Tln HKo 3-19-1491, p 36).

5.9.3. Kõiki tingimusi koosmõjus lugedes ei ole Hankija eesmärgiks olnud lubada hakata

spetsialisti otsima alles siis kui raamlepingu alusel esitatakse tellimus. See läheks vastuollu TK

p-iga 2.5, mis viitab, et lepinguperioodil ei tohi tekkida õigusteenuse osutamisel takistusi ega

viivitusi.

5.10. Vaidlustaja ei väida, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud vandeadvokaadid ei ole

pädevad osutama õigusteenuseid valdkondades, milles nad on enda ekspertiisi välja toonud,

kuid nimetatud ekspertiiside kõrval on nimetatud pakkumuses katmata peamine osa Riigihanke

eesmärgist - riigihankeõigus, Euroopa Liidu struktuurfondide õigusraamistik ja Euroopa Liidu

õigus, konkurentsiõigus ja riigiabi ning lisaks haldusõigus.

5.11. Hankija ei saa eeldada, et pakkuja nimetatud vandeadvokaadid on pädevad osutama

õigusteenust valdkondades, mille kohta pakkumuses puudub vastav teave, ning tal on kohustus

kontrollida pakkumuse vastavust RHAD-is sätestatud tingimustele, sh kontrollida esitatud

kinnituste õigsust, ning hinnata üksnes pakkumuses sisalduvat teavet. Pakkuja üldsõnaline

kinnitus, et tal on olemas (või tulevikus tekib) piisav tööjõud ka neis valdkondades, ei asenda

hankija kontrollikohustust pakkumuste vastavuse kontrolli hetkel. Samuti ei saa Hankija

mõelda isikutele juurde pädevust, millist nad ise ei ole enda kohta esitanud.

5.12. Hanketingimusi ei ole võimalik teisiti tõlgendada kui Vaidlustaja selgitatud viisil.

5.13. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK-le ja Tingimusele, mistõttu ei saa olla õiguspärased

Hankija otsused tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks.

5.14. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja

õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud

kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo

311-2403, p 16). Reeglina saab pakkuja vaidlustada üksnes hankija otsuseid üksnes selliste

pakkujate suhtes, kes asetsevad pakkumuste hindamise tulemusena moodustatud

paremusjärjestuses vaidlustajast eespool ning takistavad selliselt vaidlustaja võimalust osutuda

edukaks ja sõlmida leping. Kuna raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks on

kehtestatud kaskaadmeetod ning Vaidlustaja pakkumus on pakkumuse maksumuselt teisel

kohal, siis vaidluse rahuldamine aitab kaasa Vaidlustaja õiguste kaitsele parima

järjekorrapositsiooni saamiseks ning rikutud õiguste taastamisele.

5.15. 25.09.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.15.1. Ebaõige on Kolmanda isiku seisukoht, et Vaidlustajal puudub kaebeõigus.

RHS § 185 lg 1 sätestab endas eeldustena hankija rikkumise ja sellise rikkumise osas vaidlustaja

7 (17)

huvide kahjustumise. Olukorras, kus Hankija on tunnistanud menetluses vastavaks pakkuja,

kelle pakkumus ei ole hanketingimustele vastav ning selline pakkuja asub konkureerima

lepingu täitmise osas Vaidlustajaga, on tegemist Vaidlustaja õiguste rikkumise ja huvide riivega.

Nimetatut on kinnitatud korduvalt vaidlustusmenetluse praktikas ning Kolmanda isiku püüd

moonutada RHS §-i 185 tegelikku sisu vastupidiseks on ebaõige. Kolmanda isiku viidatud

õiguskirjanduse punktid viitavad selgesti kaebeõiguse olemasolule isikutel, kelle suhtes on

hankija ebaseaduslikul tegevusel olnud negatiivne ehk kahjulik mõju laiemas mõttes. Selle on

Kolmas isik jätnud tähelepanuta. Arvestades, et raamlepingus on hankelepingu sõlmimise ühe

võimalusena ette nähtud kaskaadmeetod, on Kolmanda isiku argumentatsioon ka asjakohatu.

5.15.2. Hankija on vastuses vaidlustuses ebaõigesti leidnud, et Hankijal oli võimalik tugineda

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel üksnes pakkuja kinnitustele, viidates

Riigikohtu lahendile 3-19-1464. Käesoleval juhul ei ole olukord samaväärne põhjusel, et kui

Riigikohtu lahendi 3-19-1464 vaidluse all olnud hankemenetlus sätestaski sõnaselge võimaluse

omada nõuetekohast isikut alles analüsaatori installeerimise ajaks, siis Riigihanke nõuded

sätestasid, et nõuetekohane meeskond pidi olemas olema pakkumuse esitamise ajal. Viimast

kinnitavad järgmised punktid:

1) vastavustingimus sätestas pakkuja kohustuse raamlepingu täitmisse kaasata

meeskonna, kes on suuteline teenust osutama tehnilises kirjelduses toodud õigusvaldkondades.

Sealjuures vastavustingimuses antav kinnitus on sätestatud oleviku vormis, millisest tuleneb, et

nõue peab olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel.

2) TK p 2.5 sätestas nõude, et pakkuja garanteerib pakkumuse esitamisega, et tal on

olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning, et lepinguperioodil ei teki

õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi. Garanteerida ei saa midagi, mida pole olemas.

Seega on Hankija seadnud selged nõuded meeskonna võimekuse olemasolule, millist on

Hankija käesolevas vaidlustuses asunud vastupidiselt tõlgendama.

5.15.3. Hankija pidi teostama tegeliku kontrolli selle üle, kas pakkujal on olemas küllaldane

tööjõud, kes suudab osutada õigusteenust kõigis TK-s nõutud õigusvaldkondades ja seda

koheselt raamlepingu sõlmimisest alates. Sellise kontrolli käigus ei saanud Hankijal jääda

tähelepanuta, et Kolmanda isiku õigusteenused on suunitletud üksnes äriõigusteenustele,

milline ei ole vaidlusaluse Riigihanke subjektiks. Lisaks ei ole Kolmas isik kirjeldanud enda

meeskonna pädevust üheski alljärgnevatest valdkondadest – riigihankeõigus, Euroopa Liidu

struktuurfondide õigusraamistik ja Euroopa Liidu õigus, konkurentsiõigus ja riigiabi ning lisaks

haldusõigus. Antud meeskonnaliikmed ei ole nimetatud valdkondades avaldanud kajastusi ning

samuti ei ole kohtulahendite otsingusüsteemides leitav, et Kolmanda isiku meeskonnaliikmed

oleksid kõnealustes vaidlustes olnud esindajaks.

5.15.4. Kolmas isik on enda kogemust rõhutanud peamiselt valdkondades, millised ei ole

käesoleva menetluse osaks. Selleks, et pakkuda õigusteenust teistele isikutele, kes konkreetses

õigusvaldkonnas ei orienteeru, peab õigusteenuse osutaja ise selles valdkonnas orienteeruma

või vähemalt endale selle valdkonna selgeks tegema.

5.15.5. Kuigi Vaidlustaja hinnangul ei piisanud Riigihankes üksnes kinnituse andmisest, siis

Riigikohtu lahendis nr 3-19-1464 esitatud seisukoha järgi peab mistahes kinnitusele

tuginemine, kui see on riigihankes lubatud, käima käsikäes hankija usalduse tekkimisega.

Olukorras, kus aga pakkumuses esitatud teave on puudulik ning avalikult kättesaadav teave ei

kinnita kohustuslike tingimuste täitmist, ei saanud selline usaldus Hankijal tekkida ning

sellisele kinnitusele ei saa tugineda.

5.15.6. Riigihankes kehtestatud tingimuste eesmärk saab olla üksnes see, et pakkujal oleks juba

pakkumuse esitamise hetkel olemas nõuetekohane meeskond, kes suudaks Hankija nõutud

valdkondades kvaliteetselt ja õigeaegset õigusteenust pakkuda. Seda selgitab TK p 2.5.

8 (17)

5.15.7. Kolmanda isiku käsitlus, justkui peaks Kolmandal isiku täitmise vahendid olemas olema

alles hankelepingu täitmiseks vajalikel hetkedel, on vastuolus Riigihankes kehtestatud

tingimustega, mis sätestavad kohustuse meeskonna olemasolu „raamlepingu

täitmiseks“ (vastavustingimus ja raamlepingu p 7.1), mitte hankelepingu täitmiseks. Tegemist

on erinevate lepingutega. Kolmanda isiku arusaam on vastuolus TK p-iga 2.5. Kui raamlepingu

sõlmimise päevale järgmisel päeval otsustab Hankija kaskaadmeetodil teha tellimuse, milline

hõlmab endast mõnd vaidlusalust õigusvaldkonda, siis ei ole Kolmandal isikul nõutavat

spetsialisti. TK sätestab kohustuse, milline peab olema olemas, et välditud oleks õigusteenuse

takistused ja viivitused.

5.15.8. Kõike eelnevat ei väära raamlepingus sätestatud võimalus meeskonnaliikmete

vahetamiseks või meeskonna täiendamiseks. Tegemist on lepingu täitmist reguleeriva punktiga,

millel puudub puutumus vastavustingimusega.

5.15.9. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku väidetega meeskonnaliikmete pädevusest kõigis

Hankija nõutud valdkondades. Kuigi vandeadvokaadi kutsetegevus on enesereguleeritav, ei saa

valdkonna pädevus tekkida lihtsalt soovist või kinnituse andmisest. Selleks peab olema reaalne

kogemus. Pädevuse olulisust on kinnitatud ka aukohtu menetlustes, milles on selgitatud, et

advokaat peab tegutsema õigusteenuse laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning osutama

õigusteenust vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning mitte alla üldiselt tunnustatud

kutseoskuse taseme. Advokaadi kohustus osutada õigusteenust vastavalt oma teadmistele ja

võimetele tuleb koostoimes VÕS § 620 lg-ga 2 tõlgendades mõista kui kohustust tegutseda

üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Seega juhul, kui tekib küsimus sellest, kas advokaat

on selle kohustuse täitnud, tuleb hinnata, kas advokaat on konkreetses olukorras tegutsenud

viisil, mida võiks oodata keskmiselt selles olukorrad tegutsevalt advokaadilt, kellel on

teadmised konkreetset valdkonda reguleerivate normide ja kohtupraktika kohta ning

kogemused selles valdkonnad tegutsemises. Nimetatust on seega ka aukohus kinnitanud, et

advokaadi teadmised ja võimed on väga tugevalt seotud nii teadmiste, kui kogemustega

valdkonnas tegutsemisel. Pakkumuses ei olnud Kolmas isik sellekohast kogemust esitlenud

ning sellist kogemust ei nähtu ka avalikest andmebaasidest. Puudub mistahes loogiline põhjus,

et selline Riigihankega seotud kogemus oleks jäetud esitamata, kui see tegelikult olemas oleks.

Üksnes juriidilise kõrghariduse omamine või advokatuuri liikmesus ei taga teadmisi kõigis

õigusvaldkondades.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. RHAD-is on sätestatud, et raamlepingu täitmiseks kaasatavad õiguseksperdid peavad

olema Eesti Advokatuuri liikmed ja neil peab olema vähemalt kolmeaastane töökogemus

vandeadvokaadina. Kolmanda isiku pakkumus vastas sellele nõudele, kuna esitatud

meeskonnas oli kaks advokaati, kes nõuetele vastasid. RHAD-is ei olnud nõutud kindlat

miinimumarvu advokaate vaid et teenust osutavad isikud peavad vastama nõuetele ning

pakkujad pidi kinnitama, et pakkuja meeskond on suuteline TK-s toodud valdkondades osutama

õigusteenust, mida Kolmas isik ka tegi. Juba kahe nõuetele vastava advokaadi olemasolu tagas

pakkumuse vastavuse ning pakkumuse esitamise hetkel piisava võimekuse lepingu täitmiseks.

6.2. Hankija on nõudnud Tingimuses pakkuja kinnitust selle kohta, et kaasab raamlepingu

täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti Advokatuuri liikmed ning kellel on vähemalt 3-aastane

töökogemus vandeadvokaadina. Kolmanda isiku pakkumus sisaldas siduvat kinnitust, et

meeskond vastab nõuetele ja suudab osutada õigusteenust kõigis RHAD-is ette nähtud

valdkondades. Lisaks kinnitas Kolmas isik, et pakkuja kaasab raamlepingu täitmiseks

meeskonna, kes on võimeline TK-s toodud valdkondades õigusteenust osutama. Hankijal ei

olnud alust seda kinnitust kahtluse alla seada. Hankija tugines pakkumuse vastavuse hindamisel

9 (17)

antud punktis pakkuja kinnitustele, mitte kõrvalistele allikatele, nagu veebilehtede turunduslik

info. Ka Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas 3-19-1464 öelnud, et hankija võib tugineda

üksnes pakkuja kinnitustele.

6.3. Hankija on teenust osutavate isikute sisulise kontrolli näinud ette raamlepingus, kus on

sätestatud, et hankelepingus osalevate meeskonnaliikmete CV-d tuleb esitada tellijale 10

tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Lisaks on raamlepingus punkt, mis kohustab

raamlepingu partnerit meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et töid teostavad vähemalt

RHAD-is nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise

vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue

meeskonnaliikme CV. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Sellega on

tagatud kontroll, et lepingut täidavad RHAD-is toodud nõuetele vastavad meeskonnaliikmed.

6.4. Vaidlustaja toob esile K. P. advokatuuriliikmelisuse küsimuse. See asjaolu ei ole

pakkumuse vastavuse hindamisel määrav, kuna nõuete täitmine oli tagatud juba kahe teise

advokaadi kaudu.

6.5. Hankija on teabevahetuses Vaidlustajale selgitanud, et Vaidlustaja kahtlustel Kolmanda

isiku teenuste osutamise suutlikkuse osas ei ole Hankijal põhjust kahelda. Kolmas isik on

Hankijale selgitanud, et tegemist on kiiresti kasvava organisatsiooniga, millel on piisav tööjõud,

oskused ja kogemus, et tagada raamlepingu täitmine kogu lepinguperioodi jooksul. Lisaks on

mitmete TK-s nimetatud valdkondade süvitsi tundmine vandeadvokaadiks saamise eelduseks,

mida kontrollib Eesti Advokatuur.

6.6. Hankija kontrollis pakkumuste vastavust kooskõlas RHS § 114 lg-s 1 sätestatud

kohustusega. Kontroll tugines pakkumustes esitatud kinnitustele ja dokumentidele. Hankija ei

ole kohustatud ega õigustatud tegema täiendavat uurimistööd väljaspool esitatud dokumente,

näiteks otsima infot pakkuja kodulehelt või muust allikast. Selline uurimiskohustus ei tulene

RHS-ist ning rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, sest pakkujate kohta kogutaks teavet

erinevatest ja mitte alati võrreldavatest allikatest.

Kolmanda isiku pakkumus oli vastav meeskonna vastavusnõude osas ning Hankija ei

tuvastanud ühtegi Tingimuse rikkumist, mis annaks alust pakkumus tagasi lükata.

6.7. 30.09.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. Vaidlustaja on põhjendamatult sisustanud RHAD-is esitatud pakkumuse vastavuse

tingimust millegagi, mis tingimuses ei sisaldu. Hankija ei kontrolli menetluse käigus

pakkumuse vastavust millelegi, mida tingimustes ei sisaldu ning ei lükka pakkumuse selle

alusel tagasi.

6.7.2. Tingimuse kohaselt pidi pakkuja pakkumuse kinnitama, et kaasab raamlepingu täitmiseks

õiguseksperdid, kes peavad vastama kolmele tingimusele:

1) olema Eesti Advokatuuri liikmed;

2) omama vähemalt 3-aastast töökogemust vandeadvokaadina;

3) olema võimelised tehnilises kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama.

Tingimuses ei olnud sätestatud, mitu õiguseksperti peab pakkuja raamlepingu täitmiseks

kaasama. See on Hankija teadlik valik kuna on tõenäoline, et raamlepingu alusel sõlmitakse

mitmeid erineva sisu ja mahuga hankelepinguid, mistõttu leidis Hankija, et kaasatavate

õigusekspertide arvule minimaalse piiri sätestamine ei ole põhjendatud. Kolmas isik esitas

pakkumuses vastava kinnituse ning vaidlust ei ole selles, et kinnitus oli nõuetekohane.

6.7.3. Kõnealust Tingimust ei ole võimalik tõlgendada nii nagu soovib Vaidlustaja. Tingimuse

kohaselt tuleb esitada kinnitus, et nõuetele vastavad õiguseksperdid kaasatakse raamlepingu

10 (17)

täitmisele, mis on Kolmanda isiku poolt esitatud. Tingimusest ei tulene nõuet, et pakkuja peaks

kaasatavate õigusekspertide isikud nimetama juba pakkumuses, mida Kolmas isik küll

omaalgatuslikult tegi, ega nõuet, et Hankija peaks nende õigusekspertide vastavust Tingimusele

kontrollima hankemenetluses. Isegi juhul, kui selline nõue oleks Tingimusest tulnud, millega

Hankija ei nõustu, on Hankija seisukohal, et Kolmanda isiku esitatud kaks õiguseksperti

nõuetele ka vastavad.

6.7.4. RHS § 4 p-i 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija

vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused. Sellest tulenevalt toimub raamlepingu täitmine mitte

otse raamlepingu alusel, vaid sellel põhinevate hankelepingute täitmise kaudu. Sellele tuginedes

kehtestaski Hankija Riigihankes tingimuse, mille kohaselt kinnitab pakkuja, et ta kaasab

nõuetele vastava meeskonna raamlepingu täitmiseks. Seda seisukohta kinnitab ka raamlepingu

projekti p-is 7.1 esitatud nõue, mille kohaselt esitab raamlepingupartner tellijale raamlepingu

täitmisel osalevate meeskonnaliikmete CV-d 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

Hankija ei ole tingimuses ette näinud, et pakkujal peaks selline meeskond olema olemas juba

raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuste esitamise tähtpäevaks, ega ka

nõuet, et meeskonnaliikmete isikud tuleks pakkumuses esitada. Seega isegi juhul, kui

Kolmanda isiku pakkumuses oleks esitatud nõuetekohane kinnitus meeskonna kaasamise

kohta, ent pakkumuses ei oleks nimetatud ühtegi nõuetele vastavat õiguseksperti (millega

Hankija ei nõustu), ei oleks Hankijal õigust pakkumust tingimusele mittevastavuse tõttu tagasi

lükata.

6.7.5. Hankija seisukohta toetavad mitmed vaidlustuskomisjoni ja kohtute lahendid. Nt on

Euroopa Kohus oma 02.05.2019 otsuse C-309/18 p-s 20 öelnud, et pakkujat ei tohi ka võrdse

kohtlemise põhimõttest tulenevalt jätta hankemenetlusest kõrvale sellise kohustuse täitmata

jätmise tõttu, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest.

Vaidlustuskomisjon on oma 11.03.2025 otsuses nr 33-25/286368 seoses pakkumuse vastavuse

tingimuste ja hankelepingu tingimuste eristamisega leidnud järgmist: Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et isegi kui hankelepingu tingimused ja pakkumuse vastavustingimused on

riigihanke menetluses tihedalt seotud, on tegemist kahe erineva mõistega: hankelepingu

tingimused, mis sätestatakse reeglina hankelepingu projektis, on lepingu eelnõu, mis reguleerib

lepingu täitmist pärast selle sõlmimist, samas kui pakkumuse vastavustingimused on nõuded,

millele pakkumus peab vastama, et selle alusel saaks üldse hankelepingu sõlmimiseni jõuda.

Seega lihtsustatult määrab hankelepingu projekt lepingu sisu, kuid pakkumuse

vastavustingimused pakkumuse sisu. Sarnaselt on vaidlustuskomisjon oma 29.05.2025 otsuse

108-25/289200 p-ides 12.2 ja 12.3 tõdenud, et kui tingimust, millele vastavust saaks hankija

pakkumuse puhul kontrollida, RHAD-is ei ole, ei saa pakkumust ka tagasi lükata.

7. Kolmas isik, Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu

taotledes jätta vaidlustus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

7.1. Vaidlustajal puudub õigus esitada vaidlustus, kuivõrd Hankija otsus ei riiva Vaidlustaja

subjektiivseid õigusi. Vastavalt RHS § 185 lg-le 1 võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse

kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. See

tähendab, et vaidlustuse rahuldamiseks peab:

1) hankija otsus või alusdokument olema õigusvastane;

2) rikkuma ka vaidlustaja õigusi.

7.2. Vaidlustajal puudub kaebeõigus, kuivõrd Hankija tegevus ei riku Vaidlustaja õigusi.

7.2.1. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et vaidlustusmenetluses kaitstav hüve on

hankelepingu sõlmimise võimalus. Üldiselt on ettevõtjal riigihankes tehtud otsuste

11 (17)

vaidlustamise õigus siis, kui vaidlustamise tulemusel tekib vaidlustajal väljavaade

hankelepingu sõlmimisele, ning vastupidi - vaidlustamisõigus puudub, kui isegi vaidlustuse

rahuldamise korral on vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine välistatud.

Ülaltoodud põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik Vaidlustaja õigust vaidlustuse esitamiseks

jaatada.

7.2.2. Vaidlustaja pakkumus on üks kolmest edukast pakkumusest. Menetlus seisneb

raamlepingu sõlmimises, mille alusel on kolme edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatel, sh

Vaidlustajal, võimalus osaleda nii minikonkursil kui sõlmida hankeleping suunatud ettepaneku

esitamise järgselt. Vaidlustajal on ka enda pakkumuse edukaks tunnistamise tõttu võimalik

osaleda hankelepingu sõlmimisel sõltumata Kolmanda isiku edukast pakkumisest.

7.2.3. Pelgalt asjaolu, et Kolmas isik on oma pakkumuses teenuse hinnaks märkinud

Vaidlustajast odavama hinna, ei tähenda, et Vaidlustaja huvid on kahjustatud. Minikonkurssi

raames on võimalik, et Vaidlustaja esitab teistest pakkujatest soodsama pakkumuse. Samuti

pole Vaidlustaja õigus sõlmida hankeleping välistatud ka suunatud ettepaneku korral, kuivõrd

kinnitamata jätmise või loobumise korral on Vaidlustajal jätkuvalt õigus vastav hankeleping

sõlmida.

Seega pole välistatud Vaidlustaja õigus sõlmida hankeleping ning võimalus, et Kolmas isik

osaleb minikonkursil ei tähenda, et Vaidlustaja ei saa hankelepingut sõlmida. Samamoodi ei

tähenda Kolmanda isiku kõrvaldamine menetlusest, et Vaidlustajal tingimata hankelepingu

sõlmimise õigus tekib. Vaidlustaja õigusi pole seega kahjustatud. Vastupidisele seisukohale

asumine tähendaks RHS § 185 lg-s 1 sätestatud vaidlustusõiguse laiendamist igasugusele

teoreetilisele riskile, mille eest kaitsmine ei ole nimetatud sätte kaitse-eesmärgiks.

7.3. Kolmanda isiku teenus hõlmab tingimustele vastavaid õiguseksperte Hankija nimetatud

valdkondades.

7.3.1. Pakkujal ei pea (välja arvatud juhul, kui hankija seda otsesõnu nõuab) pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks ja hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks olema pakkumuse

esitamise hetkeks kindlustatud (või füüsiliselt oma valduses) kõik hankelepingu täitmiseks

vajalikud vahendid ja ressursid (sh seadmed, litsentsid, tööjõud). Asjakohased pole ka

Vaidlustaja grammatilised tõlgendused RHAD-ist, kuivõrd raamleping näeb pakkujate

isikkooseisu vahetumise võimalust muuhulgas p-is 7.2, mis tähendab, et ka Vaidlustajal ei

pruugi hetkel olemas olla isikkoosseisu, kellega lõpuks raamlepingut täitma asutakse.

7.3.2. Raamlepingu täitmise vahendid peavad pakkumuse vastavaks tunnistamiseks tekkima

Kolmandal isikul hiljemalt hankelepingu täitmiseks vajalikel ajahetkedel (s.o täitmise jooksul).

Kolmandal isikul on vajalikud vahendid olemas nii pakkumuse esitamisel, kui hiljem

raamlepingut täites, sh suureneb kirjeldustele vastavate advokaatide arvu lisandumisega üksnes

Kolmanda isiku suutlikkus raamlepingut veelgi paremini täita (mitte ei muutu pakkumus

mittevastavaks nagu leiab Vaidlustaja).

7.3.3. Tingimuse järgi pidid kõik raamlepingu täitmiseks teenust osutavad õiguseksperdid

olema Eesti Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina.

Kaks Kolmanda isiku vandeadvokaati omavad kolmeaastast vandeadvokaadina tegutsemise

kogemust. Seega jääb Vaidlustaja sisuliseks argumendiks vaid see, et Kolmanda isiku

pakkumuses on meeskonnaliikmena nimetatud vandeadvokaat, kes omandab kolmeaastase

vandeadvokaadina tegutsemise kogemuse alles pärast pakkumuse esitamist. Nimetatud

vandeadvokaadi kogemusest ei sõltu see, et Kolmas isik saab ka kahe teise vandeadvokaadiga

pakkuda hanketingimustele vastavat teenust. Kolmas isik kasutab teenuse osutamisel üksnes

nõuetele vastavaid vandeadvokaate, millise kinnituse on Kolmas isik Hankijale andnud.

12 (17)

7.3.4. Vaidlustaja väide, et õigusteenuse osutamine pakkumuses esitatud Kolmanda isiku

meeskonna liikmete puhul võimatu riigihankeõiguse, Euroopa Liidu struktuurfondide

õigusraamistiku ja Euroopa Liidu õiguse, konkurentsiõiguse ja riigiabi valdkondades on

ebaõige, kuivõrd Kolmanda isiku vandeadvokaatide pädevuse hindamine ei ole Vaidlustaja

teha.

Vandeadvokaadi pädevus, eelkõige kui küsimus seisneb vandeadvokaadi poolt töö vastu

võtmises, ei ole teiste isikute hinnata vaid tulenevalt advokaadi iseseisvuse printsiibile saab

selle eest vastutada vaid vandeadvokaat ise.

7.3.5. Hankija on oma otsuses tuginenud Kolmanda isiku kinnitustele ja täiendavalt antud

selgitustele, et Kolmanda isiku töötajad vastavad nõuetele ja suudavad osutada õigusteenust

kõigis RHAD-is ette nähtud valdkondades.

Riigikohus on lahendis 3-19-1464 asunud seisukohale, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib

hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid. Hankija on ka käesoleval juhul rakendanud oma diskretsiooni

pakkumuse vastavuse hindamisel ja on veendunud kolmanda isiku esitatud kinnituste ja

täiendavate selgituste tõttu, et kolmanda isiku pakkumus vastab hanketingimustele.

7.4. Kolmanda isiku pakkumus vastas hanketingimustele juba pakkumuse esitamise hetkel,

kuid raamlepingu täitmise käigus suureneb Kolmanda isiku suutlikkus raamlepingut täita

veelgi, kuivõrd Kolmas isik tegeleb pidevalt tööjõu, sh vandeadvokaatide töölevõtmisega. Nii

on Kolmandal isikul töötamise registris käesoleva vastuse esitamise hetkel kokku 6 isikut,

kellest 5 isiku töötamise olek on „kehtiv“.

7.5. 30.09.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.5.1. TK p-i 2.1 esimese lause kohaselt on pakkumuse peamiseks vastavustingimuseks see, et

pakkuja suudab osutada õigusteenust. Ei saa väita, et Kolmandal isikul advokaadibüroona

selleks võimekust ei ole.

7.5.2. Nii TK p-i 2.1 esimene lause, kui ülejäänud RHAD annavad mõista, et tegemist on

laiapõhjalise õigusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga ja p-is 2.1 kehtestatud loetelu on

üksnes näitlik (millele viitab ka TK p-i 2.1 sõnastus, et vajadus võib tekkida ka muude

õigusvaldkondade järgi).

7.5.3. TK p 2.5 näeb kirjeldavalt ette, et pakkumuse esitamisega garanteerib pakkuja, et tal on

olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et lepinguperioodil ei teki

õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja töökoormusest või tööjõu

korraldusest. Lähtuvalt viidatud tingimuse eesmärgist (saada lepinguperioodil pädevat õigusabi

lõplikult kindlaksmääramata õigusvaldkondades), ülesehitusest ja sõnastusest (selge ajaline

määratlus: [---] lepinguperioodil [---]) tuleb nimetatud tingimust tõlgendada selliselt, et

pakkumus vastab tingimusele, kui lepinguperioodil suudab pakkuja osutada õigusteenust

selliselt, et ei teki takistusi ega viivitusi tulenevalt pakkuja tööjõu pädevusest või saadavusest.

Kolmas isik kinnitab, et suudab seesugust teenust lepinguperioodil pakkuda.

7.5.4. Vaidlustaja tõlgendab TK p-i 2.5 mõistliku isiku ja Hankija arusaamadest erinevalt ning

leiab, et Kolmanda isiku pakkumus saab vastata tingimusele üksnes juhul, kui Kolmandal isikul

on juba pakkumuse esitamise hetkel olemas küllaldane tööjõud Hankija nimetatud konkreetsete

õigusvaldkondade teenindamiseks. Ehkki Kolmas isik Vaidlustaja tõlgendusega ei nõustu

(kuivõrd Hankija on kehtestanud avatud loetelu valdkondadest ning kuna Hankija eesmärgiks

on saada pädevat teenust just lepinguperioodi vältel), siis ka Vaidlustaja tõlgendust järgides

peab Kolmanda isiku pakkumuse tunnistama vastavaks, sest Kolmandal isikul oli pakkumuse

esitamise hetkeks olemas teenuse osutamiseks vajalik meeskond. Seda seetõttu, et ka ainuüksi

13 (17)

kahe Kolmanda isiku meeskonda kuuluva täistööajaga tegutseva vandeadvokaadi abil on

Kolmas isik on võimeline pakkuma Hankijale õigusabi 336 tunni ulatuses kalendrikuus.

7.5.5. Hankija õigusvaldkondade avatud loetelu kontekstis viib Vaidlustaja TK p-i 2.5 tõlgendus

absurdini, kuivõrd sellise tõlgenduse puhul peaks iga pakkuja igal ajahetkel garanteerima igas

võimalikus õigusvaldkonnas maksimaalselt kogenud ja tunnustatud õiguseksperdi, ka siis, kui

Hankija seda teenuse osutamise käigus tegelikult ei vaja ning seda juba alates pakkumuse

esitamise hetkest. Seejuures ei tohiks ühegi pakkuja meeskonna pädevus näiteks

meeskonnaliikmete töölt lahkumise tõttu ühelgi ajahetkel kannatada, vaid igal ajahetkel peaks

mistahes õigusvaldkonnas olema kohustus katkematult tagada õigusabi osutamise tippkvaliteet

ehk leida kohene samaväärne asendus ka siis, kui Hankija konkreetses õigusvaldkonnas tööd ei

telli.

7.5.6. Vaidlustaja soovitud tõlgendusi ei saa tuletada ka muudest vastavustingimustest.

Tingimuse järgi peab pakkumus täiendavalt vastama kahele tingimusele:

1) pakkuja kaasab raamlepingu täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti Advokatuuri

liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina;

2) pakkuja on võimeline kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama.

Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku pakkumust kinnituste ja täiendavate selgitustaotluste

abil ning leidnud, et pakkumus vastab nimetatud tingimustele, kuivõrd Kolmanda isiku

pakkumuse kohaselt osutavad õigusabiteenust õigusekspertidena kolmeaastase

vandeadvokaadi kogemusega töötajad, kes on suutelised õigusteenust osutama.

7.5.7. Vaidlustaja püüab jätta muljet nagu oleks advokaatide pädevuse hindamisel sätestatud

objektiivsed kriteeriumid, mille kohaselt on igaühel võimalik kindlaks määrata, kas advokaat

on suuteline õigusteenust osutama või mitte. Selliseid kriteeriume ei ole ette nähtud ei kohtu-,

ega advokatuuri aukohtu praktikas ega mistahes muudes advokaaditegevust reguleerivatest

juhendites.

7.5.8. Enda pädevust saab ja peab hindama vaid advokaat ise ja seda ei tee keegi teine. Kolmas

isik kinnitab, et suudab antud asjas Hankijale õigusteenust osutada ning on piisavalt pädev seda

tegema.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija korraldab Riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg-de 2 ja

7 koosmõjus peab Hankija sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke

alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes

arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta

sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse

kohaldatavad, va üksikud erireeglid.

Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud erinevatest dokumentidest (sh ka Kord) koosneva

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra.

Kolmanda isiku taotluse lahendamine

9. Vaidlustusmenetluses esitas Kolmas isik taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata, kuna

Vaidlustajal puudub kaebeõigus, kuivõrd Hankija tegevus ei riku Vaidlustaja õigusi, sest

Vaidlustaja pakkumus on tunnistatud edukaks, nagu ka Kolmanda isiku pakkumus, mistõttu

Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks.

Vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu.

14 (17)

9.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et üldjuhul on vaidlustaja kaebeõigus seotud sellega, et

vaidlustusmenetluse tulemusel peab vaidlustajal tekkima hankelepingu sõlmimise võimalus.

Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumus on ühena kolmest pakkumusest

tunnistatud edukaks, olles paremusjärjestuselt teisel kohal Kolmanda isiku pakkumuse järel.

Seega on Vaidlustajal hankelepingu sõlmimise võimalus olemas.

9.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et hoolimata sellest, et Riigihanke tulemusena on Vaidlustajal

hankelepingu sõlmimise võimalus, esineb käesoleval juhul olukord, kus Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamine (ja sellele järgnenud otsused) võib siiski rikkuda Vaidlustaja

õigusi või kahjustada tema huve.

Raamlepingu p-i 4.2 kohaselt tellija valib teenuse tellimiseks kas variandi 1 (minikonkurss,

raamlepingu p 4.3) või variandi 2 (raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste

paremusjärjestus (nn kaskaadmeetod), raamlepingu p 4.4) lähtudes tellitava töö iseloomust.

Raamlepingu p 4.4.2 sätestab: Tellija esitab tellimuse parima pakkumuse teinud raamlepingu

partnerile, määrates tellimise kinnitamise tähtaja. Kui raamlepingu partner tellimust ei kinnita

määratud tähtajaks või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab tellija tellimuse

paremusjärjestuselt järgmisele raamlepingu partnerile jne.

Kuna Kolmanda isiku pakkumuse puhul on pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse kohaselt

tegemist maksumuselt esimese soodsaima pakkumusega ning Vaidlustaja pakkumuse puhul on

tegemist maksumuselt teise soodsaima pakkumusega, on teenuse tellimisel kasutades

raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestust, Kolmandal

isikul eelis Vaidlustaja ees, mille olemasolu võib rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema

huvisid ja põhjendada sellega Vaidlustaja kaebeõigust.

9.3. Arvestades eeltoodut jätab vaidlustuskomisjon rahuldamata Kolmanda isiku taotluse jätta

vaidlustus läbi vaatamata.

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks

10. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Tingimusele koosmõjus

TK p-iga 2.1, mis loetleb peamiste vajaminevate õigusteenuste näidisvaldkonnad (vt nt

käesoleva otsuse p 5.3) ja TK p-iga 2.5.

10.1. Tingimus on sõnastatud järgmiselt:

Pakkuja peab raamlepingu täitmiseks kaasama meeskonna, kes peavad vastama järgmistele

nõuetele:

1) Kõik raamlepingu täitmiseks teenust osutavad õiguseksperdid peavad olema Eesti

Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina.

2) Pakkuja meeskond peab olema suuteline tehnilises kirjelduses toodud valdkondades

osutama õigusteenust.

Pakkuja esitab kinnituse, et kaasab raamlepingu täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti

Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina ning, kes on

võimelised tehnilises kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama.

Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja kinnitab, et kaasab raamlepingu täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti Advokatuuri

liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane töökogemus vandeadvokaadina. (Raadionupp valikutega

„Jah/Ei“)

2. Pakkuja kinnitab, et kaasab raamlepingu täitmiseks meeskonna, kes on võimeline tehnilises

kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama. (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“)

Tingimusest nähtuvalt pidi pakkuja pakkumuses kinnitama, et kaasab raamlepingu täitmiseks

õiguseksperdid, kes peavad vastama kolmele nõudele:

15 (17)

1) olema Eesti Advokatuuri liikmed;

2) omama vähemalt 3-aastast töökogemust vandeadvokaadina;

3) olema võimelised TK-s toodud valdkondades õigusteenust osutama.

Meeskonda kuuluvate vandeadvokaatide minimaalset arvu Tingimuses toodud pole. Samuti ei

tulene Tingimusest nõuet, et pakkuja peaks kaasatavate õigusekspertide isikud nimetama juba

pakkumuses ega nõuet, et Hankija peaks nende õigusekspertide vastavust Tingimusele mingil

spetsiifilisel viisil kontrollima pakkumuse vastavaks tunnistamisel.

10.2. TK p 2.5 on sõnastatud järgmiselt: Pakkumuse esitamisega garanteerib pakkuja, et tal on

olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et lepinguperioodil ei teki

õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja töökoormusest või tööjõu

korraldusest.

11. Puudub vaidlus, et kuigi Tingimuses polnud seda nõutud, olid Kolmanda isiku pakkumuses

esitatud andmetel Kolmanda isiku meeskonnas nimetatud kaks vandeadvokaati (T. K. ja K.R.),

kes vastasid Tingimuse nõudele nr 1, mille kohaselt kõik raamlepingu täitmiseks teenust

osutavad õiguseksperdid peavad olema Eesti Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt 3-aastane

töökogemus vandeadvokaadina.

Nagu eespool märgitud, pole Tingimuses ega mujal RHAD-is nõuet pakkuja meeskonna

suurusele, mistõttu ei ole alust väita, et kahest liikmest koosneva meeskonna pakkumine oleks

RHAD-iga vastuolus. Teenust osutavad isikud peavad vastama nõuetele ning pakkujad pidi

kinnitama, et pakkuja meeskond on suuteline TK-s toodud valdkondades osutama õigusteenust,

mida Kolmas isik ka tegi.

Asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuses kolmanda isikuna märgitud vandeadvokaat K. P. ei

vasta vähemalt 3-aastase töökogemuse nõudele vandeadvokaadina, ei ole asjassepuutuv, kuna

T. K. ja K.R. täidavad nõude meeskonnale ka kahekesi. Asjaolule, et K. P. ei vasta Tingimusele,

on Kolmas isik pakkumuses ise välja toonud.

12. Tingimuse nõude nr 2 kohaselt: Pakkuja meeskond peab olema suuteline tehnilises

kirjelduses toodud valdkondades osutama õigusteenust. Vastavust sellele nõudele tuli tõendada

pakkuja kinnitusega.

Sellise kinnituse on Kolmas isik oma pakkumuses andnud.

13. Seoses TK p-iga 2.5 märgib vaidlustuskomisjon, et Hankija sõnastuse kohaselt: Pakkumuse

esitamisega garanteerib pakkuja, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks

[---]. Vaidlust ei saa olla selles, et Kolmas isik on pakkumuse esitanud ning sellega TK p-i 2.5

täitmist garanteerinud. Kuidas Hankija selle nõude täitmist kontrollida saab, ei ole RHAD-is

sätestatud. Seega on sisuliselt tegu samalaadse kinnitusega nagu Hankija on nõudnud

Tingimuses.

14. Vaidlustaja seab kahtluse alla Kolmanda isiku pakutava meeskonna võimekuse osutada

Hankijale õigusteenust TK p-i 2.1 näidisloetlus toodud valdkondades.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija ei ole kehtestanud RHAD-is mingeid nõudeid sellele,

kuidas pakkujad pakkumuses oma meeskonna pädevust ja võimekust õigusteenuse osutamiseks

peaksid tõendama ega ka seda, millised on objektiivsed kriteeriumid, millest lähtudes Hankijal

oleks üldse võimalik pakkuja meeskonna pädevust või võimekust kontrollida. Hankija väitel on

see olnud taotluslik. Raamlepingu p-i 7.1 teise lause kohaselt: Raamlepingupartner esitab

tellijale raamlepingu täitmisel osalevate meeskonnaliikmete CV-d 10 tööpäeva jooksul pärast

lepingu allkirjastamist. Seega on Hankija näinud ette isegi meeskonnaliikmete CV-de esitamise

kohustuse üksnes pakkujatele, kellega on sõlmitud raamleping, s.o pärast sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse lõppu, ning üksnes edukaks tunnistatud pakkujate meeskonnaliikmetele.

Vaidlus selle üle, kuivõrd otstarbekas või õiguspärane on RHAD-i selline ülesehitus ei ole

menetluse praeguses etapis enam võimalik.

16 (17)

15. RHAD-ist nähtub, et pakkumuste vastavuse kontrollimisel on Hankija soovinud piirduda

üksnes pakkuja kinnitusega, et pakkuja [---] kaasab raamlepingu täitmiseks meeskonna, kes on

võimeline tehnilises kirjelduses toodud valdkondades õigusteenust osutama (vt Tingimuse nõue

nr 2 ) ega ole nõudnud mingeid muid tõendeid või dokumente pakkuja pädevuse tõendamiseks.

Seega leiab vaidlustuskomisjon, et erinevalt Vaidlustaja arvamusest, on käesolevale olukorrale

siiski kohalduv Riigikohtu 19.12.2019 otsuses nr 3-19-1464 esitatud seisukoht, et [---] Kui

seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab

vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Praegusel juhul ei nõudnud hankija

hankedokumendis koolitaja kinnituse esitamist. Seetõttu tuleb piisavaks pidada pakkuja

kinnituse esitamist. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija

kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud

piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel

kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178

lg 3 p 2). (otsuse p 16).

16. Juhul, kui Vaidlustaja leidis, et pakkujad peaksid tõendama oma meeskondade pädevust

ja/või võimekust sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses mingil konkreetsel viisil, oleks tulnud

vaidlustada RHAD-i, mida aga Vaidlustaja ega ükski teine menetluses osalemisest huvitatud

isik teinud ei ole. Menetluse praeguses etapis ei ole vaidlus RHAD-is sisalduva või

mittesisalduva üle enam võimalik.

17. Korra p-i 5.4 kohaselt Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke

alusdokumentides seatud nõuetele [---]. Seega peab pakkumuse tagasilükkamiseks olema

RHAD-is selge ning üheselt mõistetav tingimus, millele pakkumus ei vasta.

Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa tuletada RHAD-i erinevatest punktidest kogumis sellist

kohustuslikku pakkumuse vastavustingimust teenust osutama hakkava meeskonna pädevusele

ja võimekusele nagu soovib Vaidlustaja. Euroopa Kohus on otsuses kohtuasjas C-309/18, p-is

20, märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata

jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast

riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi

haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest.

18. Vaidlustuskomisjon kordab veelkord, et Hankija ei ole kehtestanud RHAD-is seda, kuidas

(peale pakkuja enda kinnituse) tuleks tõendada pakkuja meeskonna pädevust või võimekust

teatud valdkondades õigusteenust osutada. Ilmselgelt ei saa Hankija (ega vaidlustuskomisjon)

asuda hindama pakkujate meeskondadesse kuuluvate vandeadvokaatide pädevust või

võimekust teatud õigusvaldkondades, seda enam, et seda pole RHAD-is ei otseselt ega kaudselt

ette nähtud.

19. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et RHAD-is puudub

vastavustingimus, millele Kolmanda isiku pakkumus Vaidlustaja väidete kohaselt ei vasta,

mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas

Korra p-iga 5.4 ja RHS § 3 p-idega 1 ja 2 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks ja kvalifitseerimiseks.

20. Vaidlustaja ei ole esitanud iseseisvaid põhjendusi selle kohta, miks on õigusvastased

Hankija otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks ning jäeti Kolmas isik

kõrvaldamata ja kvalifitseeriti vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel eeldusest, et

õigusvastane on Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ning

hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest.

17 (17)

Kuna vaidlustuskomisjoni hinnangul on õiguspärane Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks, on õiguspärased ka otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku

pakkumus edukaks ning jäeti Kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseeriti, ja alused nende

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Vaidlustusmenetluse kulud

21. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

21.1. Hankija ja vaidlustusmenetluses Hankija poolel osalenud Kolmas isik ei ole taotlenud

kulude väljamõistmist.

21.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik