Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile ettepanekute küsimine

Töö number: 2023-0061

Tellija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 8.11.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna

maavarade teemaplaneering

Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

2 / 73

Algatamine 05.01.2023

Avalikustamine

Piirkondlikud avalikud

arutelud

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

3 / 73

Sisukord

Mõisted ............................................................................................................................ 5

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 6

Teemaplaneeringu LS ja mõjude hindamise sh KSH meeskond ........................................ 7

1. Ülevaade maavarade teemaplaneeringust .................................................................... 8

1.1. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus .................................................... 8

1.2. Planeeringuala ...................................................................................................... 12

1.3. Planeerimise põhimõtted ja ülesanded ..................................................................... 13

1.4. Teemaplaneeringu ja mõjude hindamise protsess ...................................................... 17

2. Metoodika................................................................................................................... 19

2.1 Kaevandamise võimaluste kategoriseerimise metoodika ............................................. 19

2.2 Metoodika valiku põhimõtted .................................................................................. 20

2.3 Kaevandamise võimaluste kategoriseerimise kriteeriumid .......................................... 21

2.4 Metoodika rakendamine kaevandamise aktsepteeritavate võimaluste kategoriseerimiseks

ja vajaliku maavarade kaitse tagamiseks nendes kohtades ......................................... 25

3. Ülevaade mõjude hindamisest .................................................................................... 29

3.1 KSH eesmärk ....................................................................................................... 29

3.2 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise eesmärk ........................ 29

4. KSH mõistes eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

30

4.1 Natura 2000 võrgustiku alad .................................................................................. 30

4.2 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................... 31

4.3 Loomastik ............................................................................................................ 35

4.4 Taimestik ja vääriselupaigad .................................................................................. 35

4.5 Rohevõrgustik ...................................................................................................... 36

4.6 Bioloogiline mitmekesisus ...................................................................................... 38

4.7 Kultuuriväärtused ja maastikud .............................................................................. 40

4.8 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................. 41

4.9 Maavarad ja maardlad ........................................................................................... 41

4.10 Põhjavesi ja põhjaveevarud .................................................................................... 43

4.11 Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ............................................................... 44

4.12 Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra ..................................................................... 46

4.13 Kaevandamisest põhjustatud maavõnked ................................................................. 47

4.14 Jääkreostusobjektid............................................................................................... 48

4.15 Jäätmekäitlus ja ringmajandus ............................................................................... 49

4.16 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted .............................................................. 50

4.17 Riigikaitse ............................................................................................................ 51

4.18 Kliimamuutused .................................................................................................... 52

4.19 Piiriülene keskkonnamõju ....................................................................................... 52

5. Mõjude hindamise kirjeldus ........................................................................................ 53

5.1 KSH läbiviimise metoodika ..................................................................................... 53

5.1.1 Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele .............................................. 54

5.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .............................................................. 54

5.1.3 Mõju vääriselupaikadele ................................................................................ 55

5.1.4 Mõju loomastikule ........................................................................................ 55

5.1.5 Mõju taimestikule ......................................................................................... 55

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

4 / 73

5.1.6 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule .................................... 56

5.1.7 Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................. 56

5.1.8 Mõju hindamine kliimale ............................................................................... 56

5.1.9 Mõju hindamine inimese tervisele ................................................................... 57

5.1.10 Mõju hindamine inimese heaolule ja varale ...................................................... 57

5.2 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise metoodika ...................... 58

5.3 Eksperdigrupi koosseis .......................................................................................... 59

6. Ajakava ja koostöö ..................................................................................................... 61

6.1 Ajakava ............................................................................................................... 61

6.2 Kaasamine ja koostöö............................................................................................ 62

7. Seosed strateegiliste arengudokumentidega .............................................................. 66

7.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................ 66

7.2 Strateegia „Eesti 2035“ .......................................................................................... 67

7.3 Üleriigiline planeering ............................................................................................ 68

7.4 Rapla maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 68

7.5 Pärnu maakonnaplaneering .................................................................................... 69

7.6 Lääne maakonnaplaneering 2030+ (Lääneranna valla osas) ....................................... 70

7.7 Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringud .................................................................... 71

Lisa 1. Lähtematerjalid ................................................................................................... 73

Veebikaart

https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=b6f8ec018d39415391e585a6d21d62b 6

Lühendite selgitus

MP – maakonnaplaneering

TP – teemaplaneering

EELIS - Eesti looduse infosüsteem

KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KOV – kohalik omavalitsus

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS – lähteseisukohad

PlanS – Planeerimisseadus

MaaPS - Maapõueseadus

AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

5 / 73

Mõisted

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamisel on arvestatud, et tegemist on avalikkusele suunatud dokumentidega, mille

lugejad ei pruugi orienteeruda õigusaktide spetsiifilistes erialaterminites. Seetõttu hoidutakse teksti

mõistetavuse huvides tavalugejale võõraste terminite kasutamisest. Alljärgevas loetelus on toodud

terminite seletused, mis on defineeritud teemaplaneeringu mõjude hindamise kontekstis ning neid

kasutatakse teemaplaneeringu ja mõjude hindamise dokumentides läbivalt, asjakohasel juhul

hõlmavad ka viidet õigusaktis toodule:

Maardla – geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud

maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega (vastavalt maapõueseadusele).

Maavara – on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval hetkel on

võimalik tasuvalt kasutada (vt täpsemalt selgitust ptk 2.1).

Maavara kaevandamine1 (edaspidi kaevandamine)- on maavara looduslikust seisundist

eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning

mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine.

Maavaravaru – arvele võetud maavara kogus, lühendatult varu.

Mäeeraldis – kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa.

Ehitusmaavara – liiv, kruus, lubjakivi ja dolokivi ja aluskorra ehituskivi

Riigile kuuluv maavara– aluspõhja maavara (nt dolokivi, lubjakivi ja aluskorra ehituskivi), avalikus

veekogus asuv maavara ja riigimaadel paiknevad maavarad.

Eraomandisse kuuluv maavara – pinnakatte maavara eramaal (nt liiv, kruus ja turvas).

Uuringuluba – maavara geoloogilise uuringu luba.

Varustuskindlus – tarbijate kvaliteetsete ehitusmaavaradega varustatuse näitaja teatud

(kokkuleppelise) aja jooksul.

Kaevandatav varu – mäeeraldisel kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud varu.

Karjäär - kasutuses olev pealmaakaevandamise koht.

Tolm - väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed. Atmosfääriõhu kaitse seaduse põhjal jaguneb

tolm peenosakesteks (PM10) ja eriti peeneteks osakesteks (PM2,5).

Maavõnked - lõhkamiste või muude tegevustega kaasnevad impulsiivsed võnkelained (seismilised

lained), mis levivad maapinna erinevates kihtides ja võivad üle kanduda ümberkaudsetele

objektidele.

1 Maapõueseadus § 6 lg 1

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

6 / 73

Sissejuhatus

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering (edaspidi teemaplaneering) ja

selle mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi mõjude hindamine sh

KSH) algatati Vabariigi Valitsuse korraldusel 05.01.2023 nr 20 Rahandusministeeriumi2 ettepanekul

ning Keskkonnaministeeriumi3 taotlusel.

Teemaplaneeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) ja selle elluviimisega kaasnevate

(looduskeskkondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste) mõjude4 hindamise sh KSH

programm on esimene etapp teemaplaneeringu koostamisel. LS ja mõjude hindamise sh KSH

programm annab ülevaate teemaplaneeringu koostamise eesmärkidest ja on suunisteks planeeringu

edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise läbiviimisel. LS ja mõjude

hindamise sh KSH programm täpsustab teemaplaneeringu kavandamise eesmärki, annab ülevaate

üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda,

koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis

tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased

mõjud, mis tegevuste kavandamisega kaasneda võivad.

Täiendavalt kirjeldab LS ja mõjude hindamise sh KSH programm teemaplaneeringu koostamise ja

selle mõjude hindamise korraldust ning protsessi, et kõigile huvitatud osapooltele oleks arusaadav,

millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine.

LS ja mõjude hindamise sh KSH programm on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist

ja tagada parem seos kavandatava tegevuse ning selle mõjude hindamise vahel.

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi raames on sõnastatud teemade püstitus maavarade

kaevandamise valdkonnas prioriteetide seadmiseks ja selle mõjude hindamise läbiviimise

teostamiseks.

2 Alates 01.07.2023 on PlanS-is määratud valdkonna eest vastutav minister regionaalminister ning vastav ministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium 4 Siin ja edaspidi peetakse mõjude hindamise all silmas mõjude hindamist kogumina, mille osadeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH ja asjakohased mõjud.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

7 / 73

Teemaplaneeringu LS ja mõjude hindamise sh KSH

meeskond

Teemaplaneeringu LS ja selle mõjude hindamine sh KSH on koostatud konsultatsiooniettevõtte

Skepast&Puhkim OÜ, Inseneribüroo Steiger OÜ ja Akkadian OÜ ekspertide, valdkondlike

ministeeriumite esindajate, huvitatud isikute, ametkondade ning avalikkuse koostöös.

Koostamise korraldaja ja töörühma esindajad:

• Alan Rood – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

• Harry Kuivkaev – Kliimaministeerium

• Margus Raha - Kliimaministeerium

• Margit Tennokene - Kliimaministeerium

• Tiit Kaasik – Eesti Geoloogiateenistus

Teemaplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond:

• Triin Lepland – töögrupi juht

• Kairi Mänd – planeerija, mõjude hindamise ekspert (valdkonnad: kultuuriväärtused ja

maastikud)

• Kadri Vaher – planeerija

• Kati Kraavi- geoinformaatika spetsialist

• Erki Vaguri – mäenduse ekspert

• Kadri Mikkelsaar - geoloogiainsener (valdkonnad: ehitusmaavarad ja turvas)

• Aide Kaar – KSH juhtekspert, mõjude hindamise ekspert (valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku

alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, rohevõrgustik, bioloogiline mitmekesisus,

inimese tervis, heaolu, sotsiaalsed vajadused ja vara, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted)

• Marion Mets – mõjude hindamise ekspert (valdkonnad: sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised

mõjud)

• Vivika Väizene – mõjude hindamise ekspert (valdkonnad: geoloogiline ehitus, maavarad ja

maardlad, põhjavesi ja põhjaveevarud, pinnavesi ja maaparandussüsteemid)

• Marko Lauri – geoinformaatika spetsialist, ruumiandmete analüüs ja andmetöötlus

• Julia Piilmann – kommunikatsiooni ja kaasamise spetsialist

• Kristi Sobak - kommunikatsiooni ja kaasamise spetsialist

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

8 / 73

1. Ülevaade maavarade teemaplaneeringust

1.1. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja

kohalike kogukondadega seada riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara

uurimiseks ja kaevandamiseks Rapla ja Pärnu maakonna territooriumil, tagamaks

võimalused ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Teemaplaneering määrab kindlaks

perspektiivsete ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade paiknemise ning

olemasolevate karjääride ja turbatootmisalade laiendamise võimalused. See annab ka

üldised suunised kaevandamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja kaevandatud

alade korrastamiseks.

Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus5 ja lisaks

turvas.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb

ainult neid maavarasid, mida hetkel riigis kaevandatakse pealmaakaevandamise viisil. Peamiselt

keskendutakse ehitusmaavarade (lubjakivi, dolokivi, liiv ja kruus) uurimise ja kaevandamise

ruumilisele planeerimisele. Vajadus tuleneb ehitusmaavarade suurenenud tarbimisest, kaasnevatest

mõjudest ja häiringutest, maakasutuse konfliktidest ning erinevate osapoolte vastuseisust

maavarade kaevandamisele ja uurimisele, mille lahendamine vajab riiklikku suunamist. Kohalikel

omavalitsustel puudub selge teadmine, kus ja millal nende territooriumil kaevandama hakatakse.

Teemaplaneering määratleb alad, kus ühiskonna huvist lähtuvalt on kaevandamine prioriteetne ja

annab sellega ka kohalikele omavalitsustele selge suunise, kuhu kaevandamist planeeritakse.

Eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega, kohalike kogukondadega ja ettevõtetega tagada

kvaliteetsete ehitusmaavarade varustuskindlus ühiskonna heaolu ning turvalisuse tõstmiseks ning

kaevandamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks. Teemaplaneeringuga on võimalik saavutada

varustuskindluse tagatuse võimalused vaid planeeringualale jäävate ehitusmaavarde arvelt. Juhul

kui teemaplaneeringuga määratud kaevandamisalad ei taga piisavalt võimalusi varustustuskindluse

saavutamiseks, tuleb täiendavad varustusvõimalused leida teemaplaneeringust eraldiseisvalt.

Teemaplaneeringus käsitletakse lisaks ehitusmaavaradele ka turvast. Turba uurimise ja

kaevandamise planeerimisel tuleb eelkõige lähtuda keskkonnaministri määrusest nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“, mis seab turba kaevandamisele kindlad piirid ja asukohad. Teemplaneeringuga

analüüsitakse kaevandamiseks sobivaid alasid ja tehakse ettepanekud keskkonnaministri määruse

muutmiseks. Sarnaselt ehitusmaavaradega määratakse ära laiendamise võimalused ning suunatakse

kaevandatud alade korrastamist.

Lisaks ehitusmaavaradele ja turbale käsitletakse teemaplaneeringus ka tehnoloogilist dolokivi ja –

lubjakivi.

Teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide

väljendamiseks. Teemaplaneeringu mõistes on riigi huvi ühiskonna tarbimisvajadus.

Teemaplaneeringu eesmärk on planeerida kaevandamise võimalused ühiskonna vajadusteks ja

5 Teemaplaneering ei käsitle savi. Riiklike projektide mõttes pole savi varu oluline ja karjäärid ei hõlma suuri alasid. Informatiivsena käsitletakse savi joonistel.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

9 / 73

tagada tarbijate (riik, KOVid, erasektor) optimaalne varustamine kohalike kvaliteetsete

ehitusmaavaradega. Teemaplaneeringu koostamisel analüüsitakse võimalusi 50 aasta perspektiivis.

Koostöös asjaomaste asutuste ja osapooltega võimaldab teemaplaneering tugevdada riigi rolli

maavarade kasutusele võtmise ettevalmistamisel ning korraldamisel. Riigi rolli tugevdamine

tähendab ka riigi vajadust töötada välja ühtsed suunised kaevandamisele, sh järjestada tulevased

kaevandatavad alad prioriteetsuse alusel ja soovitused leevendusmeetmete väljatöötamisele.

Maavarade geoloogilise uuringu, kaevandamise ja kasutamise korraldamine ning maapõue kaitse on

riigi ülesanne.

Teemaplaneering viiakse läbi koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu

koostamise raames. Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õigusi või huve planeering võib

puudutada, kaasatakse planeeringu koostamisse. Samuti kaalutakse kohalike kogukondade, elanike,

mäetööstusettevõtete ja teiste huvigruppide huvisid ning leitakse lahendusi nende

tasakaalustamiseks.

Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb ühtsete maakasutuslike suuniste

puudumisest maardlate kasutusele võtmiseks ja uuringualade määramiseks, sh ühiskonna

vajadusest võtta riiklikul tasandil suurem roll maavarade uurimisel ja kaevandamise

planeerimisel. See on vajalik, et tagada tarbijate (riik, KOV, erasektor) optimaalne

varustamine kohalike kvaliteetsete ehitusmaavaradega ja tagada kohalikule kogukonnale

parem teadmine, millal, millises piirkonnas ja mis tingimustega hakatakse maavara uurima

ja kaevandama. Samuti on vajadus täpsustada üldisi põhimõtteid ja soovitusi kaevandamise

järgse tegevuse ehk kaevandatud ala korrastamise suunamiseks.

Kaevandamisvõimaluste pikaajaline planeerimine läbi avaliku protsessi koostöös kohalike

omavalitsuste ja kogukondadega aitab tõsta üldist teadlikkust maapõue temaatikast. Kohalikel

kogukondadel tekib parem ülevaade, millistel aladel on riiklikus vaates kaevandamise huvi suurem

ja kuidas on võimalik leevendada kaevandamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid ning

häiringuid kohalikule elu- ja looduskeskkonnale.

Kohtumised kohalike omavalitsustega

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade koostamise raames viidi läbi kohtumised kohalike

omavalitsustega, et välja selgitada kohalikul tasandil peamised murekohad ja ootused

teemaplaneeringule (vt ptk 6.2). Kohtumiste tulemusel selgus, et kohalike omavalitsuste jaoks on

peamine murekoht selguse puudumine, kus ja millal kohaliku omavalitsuse territooriumil soovitakse

maavara uurida ja kaevandada. Kohalike omavalitsuste ootus on, et riik peab lähtudes oma

vajadustest suurendama oma osalust maavarade kasutuselevõtul ning planeerima täpsemalt uute

karjääride rajamist, olemasolevate laiendamist ja suunama geoloogilisi uuringuid. Samuti toodi

murekohana välja, et kehtiv õigusruum soosib kaevandajat ja ei võimalda arvestada ning leevendada

kaevandamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid väljaspool mäeeraldise

teenindusmaad. Kohalike omavalitsuste ootus on, et planeeringus arvestatakse kaevandamise mõju

väljaveoteedele, piirkonna põhjaveele ja rohelisele võrgustikule ning määratakse puhvrid

eluhoonetele müra, õhusaaste ja vibratsiooni häiringute leevendamiseks.

Seosed strateegiliste dokumentidega

Teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivate ja koostamisel olevate strateegiliste

planeerimisdokumentidega. Kehtivad Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud ja omavalitsuste

üldplaneeringud kajastavad olemasolevaid registrisse kantud maardlaid ning maardlatest ja

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

10 / 73

kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivaid kitsendusi, kuid uusi võimalikke kaevandamisalasid

ning perspektiivseid uuringualasid ei ole nendes kajastatud. Rapla maakonna osas ei ole maardlaid

ja perspektiivseid kaevandamisalasid kategoriseeritud ega prioritiseeritud. Pärnu maakonna osas on

maakonnaplaneeringuga maavara kasutuse perspektiivi järgi maavarad jagatud kolme kategooriasse

(vt ptk 7.5). Kaevandamislubade andmisega otsustatakse kaevandamisalade kasutusele võtmine

üksikjuhtumite kaupa, ilma et sealjuures kaalutaks laiemalt erinevaid huve ja seda, millisel alal on

kaevandamine otstarbekam. Kohalike omavalitsuste ülene teemaplaneering võimaldab analüüsida

erinevaid konfliktpiirkondi terviklikult, võimalikke asukohti diferentseerida, tuua välja uusi

perspektiive ning seeläbi määrata kaevandamise tingimused erinevaid huvisid tasakaalustades.

Teemaplaneering täpsustab Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuid kogu Rapla ja Pärnu maakonna

ulatuses. Kehtivad Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud toovad välja, et riigi tasandil on oluline

erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha kujundamine

ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardlate asustusalade, rohelise

võrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega

kaasnevate konfliktide lahendamiseks. Kuna eesmärgiks on käesoleva planeeringuga lahendada üks

maakonnaplaneeringu ülesanne (maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste

määramine), siis on otstarbekas maakonnaplaneering koostada teemaplaneeringuna.

Teemaplaneeringuga määratud aladest lähtutakse tulevikus üldplaneeringuid koostades, mis aitab

kaasa kohaliku omavalitsuse ruumilisele planeerimisele, sh tulevaste maavarade kaevandamistega

arvestamisele. Kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise käigus6 selgitatakse välja Rapla ja Pärnu

maavarade teemaplaneeringust tulenevate muudatuste tegemise vajadus üldplaneeringusse.

Maavarade kaevandamise võimalikkuse üle otsustades tuleb arvestada erinevate olemasolevate

maakasutustega ja nendega kaasnevate piirangutega (nt looduskaitsealad, tiheasustusalad,

riigikaitselised ehitised ja nende piiranguvööndid, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud).

Maavara kasutuselevõtu tagamiseks võib olla vajadus piirata alternatiivseid maakasutusviise (nt

ehitustegevus, põllumajanduslik tegevus). Seega on maavarade kasutusele võtmine väga tihedalt

seotud teiste maakasutustega ja nendele rakenduvate tingimustega, mistõttu on mõistlik suunata

maavarade kaevandamist läbi ruumilise planeerimise. Teemaplaneeringuga lahendatakse küsimusi

maakonna tasandil, see tähendab, et tingimused määratakse kogu maakonnale tervikuna ja küsimusi

ei lahendata üksikute kaevandamisalade piires. Samuti hinnatakse mõjusid maakonnaplaneeringule

omaselt üldisemas täpsusastmes (vt täpsemalt ptk 5). See tähendab, et ei modelleerita

kaevandamisega kaasnevat müra, õhusaastet, põhja- ja pinnaveetasemeid vms, kuna planeeringu

koostamise ajal pole täpselt teada, millal konkreetsed karjäärid avatakse, kui kaua ja millise

tehnoloogiaga kaevandatakse jms. Sellekohased mõjud sh kaevandamise täpsed mõjualad

hinnatakse ja leevendusmeetmed määratakse konkreetse kaevandamise loa menetluses.

Teemaplaneeringu täpsusastmes on esmalt võimalik määrata ja hinnata maavara liikide kaupa

kaevandamise keskmistatud mõjualasid. Asukohtade täpsemal määramisel arvestatakse ala

keskkonda, geoloogiat, kokkuleppeid ja muid tingimusi, mille alusel esmased määratud mõjualad

teemaplaneeringus võivad muutuda (väheneda või suureneda). Täpne mõjuala ulatus määratakse

aga igakordselt läbi kaevandamisloa menetluse, kui on teada täpne kaevandamise asukoht, maht,

tehnoloogiad ja võimalikud kohapõhised leevendusmeetmed. Teemaplaneering annab

tegevusraamistiku kaevandamisloa taotlustele ja selle raames läbiviidavale keskkonnamõju

hindamisele.

Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumiline suunamine maakonna tasandil võimaldab:

• lahendada erinevate huvide konflikte laiemal tasandil kui üksikotsused, luua tervikpilt

maavarade vajadusest ja kaevandamisvõimalustest maakonnas ning teha seeläbi

läbimõeldumaid ja pikaajalisemaid otsuseid;

6 Planeerimisseadus § 92 lg 2

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

11 / 73

• kaaluda erinevaid asukohaalternatiive laiemal alal kui ühe omavalitsuse piires;

• tõsta teadlikkust ning luua selgust nii mäetööstusettevõtetele investeeringute tegemisel kui

kohalikele kogukondadele selles osas, kas ja millistel tingimustel on võimalik nende

lähikonnas tulevikus kaevandada;

• senistest suuremaid võimalusi Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas ehitusmaavarade

uurimist ja kaevandamist riiklikus vaates planeerida ning suunata ehitusmaavarade kasutust

varustuskindluse saavutamiseks.

Ehitusmaavarade levik ja vajadus Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas

Ehitusmaavarade levik on otseselt seotud Eesti geoloogilise ehitusega. Sellest tulenevalt tekivad

regionaalsed erisused maavarade levikualades. Samuti võib ühe ja sama maavara kvaliteet olla

regiooniti väga erinev, millest omakorda tulenevad maavara erinevad kasutusvõimalused.

Maavarade kaevandamisel tuleb paratamatult lähtuda sellest, kus maavara levib ja missugune on

maavara kvaliteet. Ehitusmaavarasid kasutatakse kõige enam riiklike taristuobjektide ja ehitiste

ehitamisel. Mistõttu on mõistlik neid kaevandada kasutuskohale võimalikult lähedalt.

Ehitusmaavarade kasutamise kuludest moodustub hetkel olulise osa transpordikulu. Samuti, mida

kaugemalt materjali transportida, seda suuremalt mõjutab transport keskkonda, sest tekib rohkem

heitmeid, müra ja mõjutatakse teid.

Eesti Geoloogiateenistus viis 2020. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

läbi uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla ja Pärnu

maakonnas7. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest

ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades

ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni

2050. Antud uuring on peamiseks alusdokumendiks teemaplaneeringu koostamisel.

Rapla maakonnas on maavarade registris arvele võetud lubja- ja dolokivimaardlad, liiva-, kruusa- ja

savimaardlad.8 Geoloogiliste eelduste järgi paiknevad Rapla maakonnas lubja- ja dolokivi maardlad

maakonna põhja- ja keskosas (Rapla, Kohila, Märjamaa) ning liiva-ja kruusamaardlad valdavalt

maakonna idaosas (Kohila, Rapla, Kehtna). Rapla maakonna lõunaosas karbonaatsete kivimite

maardlaid arvele võetud ei ole ja selleks puuduvad ka geoloogilised eeldused, kuna pinnakatte all

avanevad savikad lubjakivid ja lubimergel, mille kvaliteet ei vasta eelduslikult ehitusmaavaradele

esitatud nõuetele. Raplamaa tähtsamad kasutuses olevad lubjakivimaardlad on Lubja, Reinu ja

Sutlema ning dolokivimaardlatest kaevandatakse ainult Orgita-Haimre maardlas. Sutlema maardlas

on lisaks lubjakivivarule arvele võetud kaasneva maavarana ka pinnakattesse kuuluv kruusavaru,

mille kihi keskmine paksus on kuni 1,9 m. Raplamaa lubja-ja dolokivi on ehitusmaavarana võimalik

kasutada ehituskillustiku tootmiseks, samuti viimistluskivina dekoratiiv- ja ehitusdetailide

valmistamiseks.

Raplamaa liiva- ja kruusamaardlad asuvad põhiliselt maakonna idaosas ja karjäärid paiknevad

teedevõrgustiku vahetus läheduses. Tähtsamad kruusamaardlad on Mustu, Ahekõnnu, Hagudi,

Pahkla ja Alesti ning liivamaardlatest on kõige olulisem Raja maardla.

Raplamaa ehitusmaavarade kaevandamise maht moodustab Eesti ehitusmaavarade kaevandamise

kogumahust ligi 6%. Umbes 80% kogumahust moodustab riigi vajadus. Kohalike omavalitsuste

vajadus on vajaminevast kogumahust ligikaudu 15% ja ettevõtete vajadus ligikaudu 5%.

Pärnumaa ehitusmaavaradest on maavarade registris arvele võetud dolokivi-, liiva-, kruusa- ja

savimaardlad9. Geoloogiliste eelduste järgi leidub Pärnu maakonnas karbonaatsetest kivimitest

7 Raplamaa ehitusmaavarade aruanne 2020 ja Raplamaa ehitusmaavarade aruanne 2020, Eesti Geoloogiateenistus. 8 Raplamaa ehitusmaavarade aruanne, 2020 9 Pärnumaa ehitusmaavarade aruanne, 2020

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

12 / 73

ehituskivina dolokivi, lubjakivi levikuala Pärnu maakonnas ei ole. Dolokivi maardlad paiknevad

maakonna põhjaosas (Lääneranna, Põhja-Pärnumaa vald). Pärnu maakonnas on olulisemad

kasutuses olevad dolokivimaardlad Anelema, Kurevere ja Tarva. Pärnumaa dolokivi on

ehitusmaavarana võimalik kasutada ehituskillustiku tootmiseks, samuti viimistluskivina dekoratiiv-

ja ehitusdetailide valmistamiseks.

Pärnu maakonna liiva- ja kruusamaardlad paiknevad põhiliselt maakonna lääneosas ja lõunaosas.

Võrreldes liivaga on arvele võetud kruusavaru kogus Pärnu maakonnas väike. Tähtsamad Pärnu

maakonna kruusamaardlad, kus maavara kaevandatakse, on Kõrsa, Selja ja Eassalu ning tähtsamad

liivamaardlad, kus maavara kaevandatakse on Potsepa, Kamali, Urissaare ja Lauri.

Pärnumaa ehitusmaavarade kaevandamise maht moodustab Eesti ehitusmaavarade kaevandamise

kogumahust ligi 10%. Umbes 80% kogumahust moodustab riigi vajadus. Kohalike omavalitsuste

vajadus on vajaminevast kogumahust ligikaudu 15% ja ettevõtete vajadus ligikaudu 5%.

Selleks, et maavara ressursi piisavust hinnata ja olemasolevaid maardlaid laiendada ning uusi

maardlaid arvele võtta, tuleb täiendavalt läbi viia geoloogilisi uuringuid. Ehituslubjakivi ja dolokivi

loataotluste menetlemistel on välja kujunenud olukord, kus kohalikud omavalitsused ei nõustu uute

karjääride kasutusele võtuga ja perspektiivsetel aladel geoloogiliste uuringute läbiviimisega. Liiv ja

kruus on Eestis laialdaselt levinud ning kasutatavad ehitusmaavarad, mille maardlad paiknevad

suhteliselt ühtlaselt kõikjal Eestis. Samas võivad nii liiva kui ka kruusa kvaliteedinäitajad maardlates

oluliselt erineda isegi ühe maardla piires.

Turbaalad on Rapla ja Pärnu maakonnas hästi teada ja seni avastamata turbaalasid praktiliselt ei

esinegi. Perspektiivsed turbaalad, mis täna kasutusel ei ole, on valdavalt kaetud looduskaitseliste

kitsendustega. Turba kaevandamise võimalused on fikseeritud keskkonnaministri määrusega nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“. Vt täpsemalt käsitlust ptk 2.

Ehitusmaavarade nõudluse ja varustuskindluse tagamiseks on oluline võimaluse korral maavarad

asendada alternatiivsete materjalidega (kaevandamisjäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed), neid

ümbertöödeldes ning taaskasutades. Kuigi alternatiivsete materjalide kasutamine on väga oluline,

siis planeeringuga ei seata nendele materjalidele kindlaid kasutustingimusi ja võimalusi. Need

seatakse konkreetsete objektide projekteerimisel ja see väljub planeeringu ulatusest. Planeeringuga

antakse ülevaade Eestis tekkivatest materjalidest, mida oleks võimalik kasutada ehitusmaavarade

asemel. Kogutud informatsiooni saab kasutada ehitusmaavarade varustuskindluse tagamise

analüüsimisel ja edasiste otsuste tegemisel. Oluline on rõhutada, et alternatiivsete materjalide

kasutuse määrab suuresti ära materjali kvaliteet, logistikavõimalused ja hind. Teemaplaneering toob

välja üldiselt erinevad alternatiivsed kasutusvõimalused, kuid ei anna lahendust, kui palju

varustuskindlust on võimalik nendega tagada.

Planeeringuga tehakse vajadusel ettepanekud õigusruumi muutmiseks, et teatud tingimustel

leevendada maardlatel maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste lubamist. Samuti

tagatakse planeeringus maavarade seisukohast perspektiivseteks määratud alade kaitse geoloogilise

uuringu tegemiseks.

1.2. Planeeringuala

Teemaplaneeringu ala hõlmab kogu Rapla maakonda ja Pärnu maakonda (joonis 1), kuhu kuulub

kokku 11 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 valda Rapla maakonnas – Rapla vald, Märjamaa vald,

Kohila vald ja Kehtna vald – ning 1 linn ja 6 valda Pärnu maakonnas – Pärnu linn, Tori vald, Saarde

vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala

pindala on 8383,71 km2 .

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

13 / 73

Lahenduse koostamisel ei lähtuta kohaliku omavalitsuse piiridest, vaid geoloogilistest eeldustest ehk

maavara paiknemisest. Teemaplaneering ei käsitle mereala ja merel olevaid maardlaid kajastatakse

teemaplaneeringu kaardirakenduses informatiivselt. Vastavalt planeerimisseadusele ei ole

maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringuga võimalik merealale siduvaid tingimusi määrata

ehk mereala planeerimiseks on teised planeerimise liigid (nt üleriigilise planeeringu

teemaplaneering).

Joonis 1. Teemaplaneeringu ala

1.3. Planeerimise põhimõtted ja ülesanded

Planeerimise põhimõtted on oluliseks eelduseks kvaliteetse ja eesmärgipärase ruumilahenduse ning

elukeskkonna kujundamisel. Planeerimise põhimõtted tuginevad planeerimisseadusele (edaspidi

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

14 / 73

PlanS), maapõuepoliitika eesmärkidele10 ja planeerimise heale tavale ning need on aluseks

planeeringu koostamise käigus valikute tegemisel.

Planeerimisseaduse põhimõtted11:

• Elukeskkonna parendamise põhimõte. PlanS § 8 toob välja, et planeeringuga tuleb luua

eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada olemasoleva elukeskkonna väärtustega,

kohapealsete keskkonnatingimustega, väljakujunenud tavade ja harjumustega.

Teemaplaneering aitab lahendada kaevandamisega seonduvaid probleeme ja korrastada

tegevusi, et Rapla ja Pärnu maakonnas tervikuna panustada elukeskkonna parendamisse.

• Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte. PlanS § 9 kohaselt on

planeerimismenetlus avalik. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal

avaldada arvamust planeeringu kohta. Selleks, et igaühel oleks tagatud võimalus

osalemiseks ja oma arvamuse avaldamiseks, on teemaplaneeringu koostamise korraldajal

ülesanne avalikkust maavarade teemaplaneeringu koostamisest nõuetekohaselt teavitada

ning korraldada vajalikul määral avalikke väljapanekuid ja arutelusid.

Planeeringu koostamisel hinnatakse kaasamise tulemuslikkust pidevalt, et tagada avalikkuse

läbipaistev ja piisav kaasamine (vt täpsemalt põhimõtteid ptk 5.2). Põhimõtte järgimine peab

tagama ka selle, et kaasatavad (avalikkus) saavad aru, millal ja miks nad on planeerimise

protsessi kaasatud ja mis nendest sõltub ning kuidas nad saavad planeerimisprotsessi

mõjutada. Avalikkuse osalemine ei kätke endas ainult eraisikute osalemise mõtet, vaid ka

teiste haldusorganite, ühenduste, esinduste ja huvirühmade osalemise võimalusi.

Teemaplaneeringu materjalide avalikustamiseks, avalikkuse jooksvaks teavitamiseks ja

protsessist ülevaate andmiseks on kokku pandud teemaplaneeringu koduleht:

https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/rapla-ja-parnu-maakonna-maavarade-

teemaplaneering/rapla-ja-parnu-maakonna

• Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 toob välja, et

planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, samuti ka erinevad valdkondlikud huvid – majanduslikud,

sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkonna pikaajalised ruumilised huvid seoses maavarade

varustuskindluse tagamisega. Erinevaid huvisid tuleb kaaluda vastavalt planeerimise

põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida need planeeringulahendusse.

Maakonnatasandi teemaplaneering lähtub riiklikest ja kohalike omavalitsuste huvidest,

arvestades ka kohalike kogukondade huve ning vajadusi.

Planeeringu koostamise käigus toimub läbivalt erinevate huvide tasakaalustamine

arvestades erinevate osapoolte seisukohti ja planeeringu eesmärke. Seetõttu on planeeringu

koostamise käigus oluline hinnata mõjusid laiapõhjaliselt, kuna see annab sisendi huvide

tasakaalustamiseks. Lõplik lahendus selgub alles väga ulatusliku kaalutluse käigus.

• Maavarade teemaplaneeringu koostamise aluseks vajalik teave. PlanS § 11 lõike 1

kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma

asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, alusuuringuid, kehtivaid

10 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega): https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 11 PlanS peatükk 2 Planeerimise põhimõtted

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

15 / 73

planeeringuid sh kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist

arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.

Teemaplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu koostamiseks vajaliku teabe

kättesaadavust, piisavust ja kvaliteeti planeeringu eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks.

• Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte. PlanS § 12 toob välja, et

planeerimisel tuleb jälgida, et kavandatavad tegevused oleksid planeeritud otstarbekalt,

mõistlikult ja säästlikult.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama juba kasutuses olevaid alasid, maavarade

kontekstis tähendab see kaevandamise eelistamist juba kaevandamisega mõjutatud aladel.

Tähtis on mõjutatud aladel varu võimalikult suures mahus ammendada enne kui võetakse

kasutusele uued maardlad ja avatakse karjäärid. Kaevandatud alade korrastamisega tuleb

võimalusel alustada juba paralleelselt kaevandamisega ja kaevandatud alad anda võimalikult

kiiresti uuesti kasutusse. Planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda

ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Kaevandamise suunamisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja

energiatõhusaid lahendusi.

Maapõuepoliitika põhimõtted:

Maapõuepoliitika alused aastani 205012 sätestab, et maapõue kasutuse paremaks

korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha

valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele,

vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab

maapõue kasutuse korraldamist. Maapõuepoliitika põhimõtetes viidatakse, et vajalik on läbi viia

planeerimismenetlus, mille käigus on võimalik lahendada olemasolevaid konflikte. Seega annab

käesoleva planeeringu koostamisele suunise ka maapõuepoliitika (vt täpsemalt ptk 6.1).

Maapõueseadus defineerib maavarade kohta käivad mõisted ja selle eesmärk on tagada maapõue

säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses. Planeering peab arvestama maapõueseadusega, kuid

planeeringu protsessis on oluline silmas pidada ka seda, et Kliimaministeeriumil on käsil

maapõueseaduse muudatused. Lisaks on kavas planeeringuga teha vajadusel ettepanekud

maapõueseaduse muutmiseks või täiendamiseks. Esitatuid ettepanekuid analüüsib ja hindab

Kliimaministeerium eraldi protsessiga.

Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on sätestatud säästva

arengu seaduses13, mille järgi on põhieesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse

arenguks vajalikud ressursid, kahjustamata seejuures oluliselt looduskeskkonda ning säilitades

looduslikku mitmekesisust.

Teemaplaneeringu ülesanded:

PlanS §56 sätestab maakonnaplaneeringu ülesanded, mis on üldistatud ja seega on ülesandeid

täpsustatud. Maavarade teemaplaneeringu eesmärkide saavutamiseks on teemaplaneeringule

seatud järgmised ülesanded:

• luua ruumilised eeldused ühiskonna varustuskindluse tagamiseks ehitusmaavaradega;

12 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega): https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 13 Säästva arengu seadus (SäAS): https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

16 / 73

• käsitleda kaevandamisvõimalusi kohalike omavalitsuse piiride üleselt, sh arvestada

võimalike maakonnapiiriüleste seostega, juhul kui planeeringualale jääv perspektiivne

kaevandamisala ulatub osaliselt planeeringualast välja naabermaakonda;

• luua tervikpilt Rapla ja Pärnu maakonna ehitusmaavaradest, lubjakivi, dolokivi, kruusa

ja liiva maardlatest, perspektiivsetest aladest ning levikualadest;

• selgitada välja riiklikud ja kohaliku tasandi piirangud, mis mõjutavad ligipääsu

maavaravarule;

• analüüsida riiklikest ja kohaliku tasandi kitsendustest ning maakasutusviisidest

tulenevaid konfliktolukordi maardlate ja perspektiivsete kaevandamisaladega, sh

uuringualadega;

• töötada välja metoodika maakonna territooriumi kategoriseerimiseks alade kaupa ja

prioriteetide seadmiseks vastavalt eraldatud aladel kaevandamise perspektiivikusele.

Planeering vaatab maakonda terviklikult ja määratleb võimalused kogu maakonna

üleselt;

• kategoriseerida vastavalt kriteeriumitele (vt ptk 2) perspektiivsed alad, kus on mõistlik

leiduvat maavara uurida ja avada karjääre, käsitledes sealjuures võimalikku geograafilist

ja ajalist prioriteetsust;

• määrata maakasutusprioriteedid lähtuvalt varustuskindluse tagamise vajadusest, leides

samas tasakaalu riiklike ja kohalike huvide vahel;

• koostada maardlate või maardlate osade nimekiri koos kaardimaterjaliga ning

põhjendustega, kohtades, kus on vajalik teha ettepanekuid seatud piirangute

leevendamiseks või kaotamiseks;

• arvestada planeeringu lahenduse koostamisel asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte, millele planeeringu elluviimine võib mõju

avaldada ja näha ette leevendusmeetmed;

• anda üldised suunised maardla, loodusväärtuste, rohelise võrgustiku, asustusalade,

väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega

kaasnevate konfliktide lahendamiseks;

• määrata üldised uute kaevandamisalade kasutusele võtmise ja olemasolevate karjääride

laiendamise asukohad ning kaevandamisviiside põhimõtted lubjakivi, dolokivi, kruusa ja

liiva kaevandamiseks. Seejuures arvestada maakasutuse säästliku kasutuse printsiipe ja

majanduslikku otstarbekust;

• käsitleda olemasolevate karjääride laiendamise võimalusi;

• täpsustada üldisi põhimõtteid turbaalade kasutusele võtmiseks;

• käsitleda maavarade ringmajandusega seonduvat;

• anda üldised suunised maardlatel vahekasutuse14 võimaldamiseks;

• täpsustada üldised karjääride ja turbatootmisalade korrastamise põhimõtted;

• analüüsida olemasolevate karjääride ja võimalike tuleviku karjääride

kaevandamisjärgset maakasutust ning anda üldised suunised tervikliku ja piirkonda

sobivaima lahenduse saavutamiseks;

• vajadusel teha ettepanekud maavarade uurimisega ning kaevandamisega, sh lubade

menetlemisega, seotud õigusruumi muutmiseks;

14 Vahekasutusena mõeldakse ajutist maakasutust, mis asendab mingil ajaperioodil maa põhikasutuseesmärki

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

17 / 73

• anda üldised põhimõtted ligipääsude tagamiseks kaevandamisaladele.

1.4. Teemaplaneeringu ja mõjude hindamise protsess

Praegu koostatavad teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise sh KSH programm on

ülesande püstitus planeeringu eskiislahenduse (eelnõu) koostamiseks.

Teemaplaneeringu koostamise protsess on kujutatud joonisel 2 ja 3.

Teemaplaneeringu raames tehakse tihedat koostööd ministeeriumite, ametkondade, ja kohalike

omavalitsustega, samuti kaasatakse protsessi pidevalt avalikkus, kohalikud kogukonnad, kolmanda

sektori jt huvitatud osapooled, et tagada võimalikult paljude huve ja arvamusi arvestav lahendus.

Näiteks korraldatakse vajadusel täiendavaid avalikustamisi ja seminare/ arutelusid, et tagada

avalikkuse jaoks lahenduse kujunemisel piisavad kaasa rääkimise võimalused.

Joonis 2. Maakonna teemaplaneeringu koostamise protsessi skeem, mis on suunatud avalikkusele.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

18 / 73

Joonis 3. Maakonna teemaplaneeringu koostamise protsessi skeem, mis on suunatud

valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

19 / 73

2. Metoodika

2.1 Kaevandamise võimaluste kategoriseerimise metoodika

Teemaplaneeringus käsitletakse Rapla maakonda ja Pärnu maakonda tervikuna, mitte omavalitsusi

eraldiseisvalt. Arvestades eespool kirjeldatud teemaplaneeringu eesmärke, vajadusi ja põhimõtteid,

on metoodika koostamisel oluline leida mõlemat maakonda hõlmav kokkulepe, kuidas kaevandamist

tulevikus paremini suunata. Seega peab metoodika lähtuma eeskätt maavara levikust, kvaliteedist

ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest aktsepteeritavusest. See tähendab, et otsitakse laiemat

kokkulepet varustuskindluse tagamiseks olemasolevates piirangutes. Sotsiaalne aktsepteeritavus

leitakse teemaplaneeringu koostamises protsessi käigus kohapõhiselt kogukondadega läbi koostöö

ja kaasamise.

Maavarade uurimist ja kaevandamist reguleerib peamiselt maapõueseadus, mis senini on olnud

aluseks sektori arengule ja kaevandamise võimaluste realiseerimisele. Maapõueseaduses on

maavara defineeritud kui looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad

maapõueseaduses kehtestatud või geoloogilise uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või

selle osa on maavarade registris arvele võetud. Seega on maapõueseaduse tähenduses maavara,

vaid selline kivim või setend, mida on uuritud ning mis on arvele võetud riiklikus maavarade registris.

Koostatava teemaplaneeringu raames ei ole võimalik lähtuda üksnes maapõueseaduses esitatud

maavara definitsioonist, kuna maakond ei ole sellises detailsuses geoloogiliselt uuritud, et maavarade

registris arvele võetud maavara ressursiga oleks hõlmatud kogu Rapla maakonna ja Pärnu maakonna

geoloogiline potentsiaal. Seetõttu ei ole käesolevas planeeringus mõiste maavara all mõeldud vaid

maavarade registrisse kantud maavara, vaid maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalset

loodusvara, mida käesoleval hetkel on võimalik majanduslikult otstarbekalt kasutada.

Käesolevas teemaplaneeringus mõiste maavara all on mõeldud maapõues leiduvat

orgaanilist või mineraalset loodusvara, mida on võimalik liigitada ehitusmaavarade või turba

alla ning mida on käesoleval hetkel võimalik majanduslikult otstarbekalt kasutada.

Sarnaselt mõistele maavara on maapõueseaduses antud terminile maardla tähendus - geoloogilise

uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud maavara lasund või selle osa

koos vahekihtidega. Kuivõrd planeeringuga tuleb kaardistada võimalused Rapla maakonnas ja Pärnu

maakonnas leiduvate maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks ning anda suunised nende

kasutusele võtmiseks, siis ei saa piirduda planeeringus vaid maavarade registrisse kantud maardlate

analüüsimisega. Kuna potentsiaalselt võib kaevandamiseks sobilikku maavara levida ka praeguseks

hetkeks registrisse kantud maardlatest väljaspool. Seepärast on planeeringu koostamisega

paralleelselt kavandatud Rapla ja Pärnumaal läbi viia ehitusmaavarade uuringud.

Olemasoleva geoloogilise teabe põhjal levivad Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas maavaradest

lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus, turvas, savi, järvemuda. Teemaplaneeringus käsitletakse vastavalt

planeeringu lähteülesandele ehitusmaavaradest lubjakivi, dolokivi, liiva ja kruusa ning turvast.

Nii ehitusmaavarade kui turba uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel kasutatakse sama metoodikat.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

20 / 73

2.2 Metoodika valiku põhimõtted

Koostatava teemaplaneeringu eesmärk on kaardistada ja kategoriseerida lubjakivi, dolokivi, liiva,

kruusa ja turba kaevandamise võimalused Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas. Teemaplaneeringu

koostamise ajal ei ole maakondade territooriumil asuvat maapõue tervikuna uuritud maardlate

moodustamiseks vajaliku täpsusega ja see ei ole ka otstarbekas. Lisaks on maakondade geoloogiline

kaardistamine praegusel hetkel erinevates piirkondades tehtud erinevas mõõtkavas. Planeeringu

koostamise käigus viib küll Eesti Geoloogiateenistus maakondades läbi üldgeoloogilise uurimistöö,

mille raames kogutakse valitud asukohtades täiendavat infot ehitusmaavarade leviku ja kvaliteedi

kohta, mis suurendab kasutatava alusinfo hulka ja täpsust, kuid kindlasti ei kata kõiki võimalikke

maavarade ilminguid. Sellest tulenevalt on geoloogiline informatsioon maavarade, lähtuvalt levikust,

kvaliteedist ja kaevandamistingimustest kasutuselevõtmise, ruumiplaneeringu tegemiseks erinevatel

aladel erineva täpsusega ja teemaplaneeringus kategoriseeritakse kogu maakond. Küll on võimalus

anda olemasolevale ja tulevikus kogutavale informatsioonile kaal, et suunata väiksema

varustuskindlusega piirkondade, parema kvaliteediga ning väiksema kaevandamise mõjuga

maardlate kasutusele võtmist.

Lubjakivi, dolokivi, liiva, kruusa ja turba kaevandamise keskkonna15 mõjud on

erinevad, seda nii ulatuselt kui ka tüübilt, mistõttu rakendatakse kaevandamise võimaluste

kategoriseerimise metoodikat maavaraspetsiifiliselt.

Kaevandamise võimaluste kategoriseerimise metoodika aluseks on Rapla maakonna ja Pärnu

maakonna teadaolevate erinevate piirangute ja kaevandamisest tulenevate mõjude kaardistamine

ja piiritlemine. Vastavalt nendele tulemustele jaotuvad Rapla ja Pärnu maakonnad kategooriatesse,

mis annavad hinnangu kaevandamise võimalikkusele.

Metoodika aluseks on kolme põhikriteeriumi ja kolme alamkriteeriumi sisustamine.

Metoodika põhineb sobimatute alade välistamisel lähtuvalt olemasolevatest

keskkonnakaitselistest ja sotsiaalsetest piirangutest kaevandamisele. Põhikriteeriumite

ülesanne on leida maakonnas kaevandamiseks sobilikud alad ja alamkriteeriumitega

seatakse sobilikud alad kasutusele võtmise prioriteetsuse järjekorda.

Põhikriteeriumid:

• keskkonna piirangud;

• sotsiaalsed piirangud;

• maavarade olemasolu;

Alamkriteerumid:

• maavara teadaolev/eeldatav kvaliteet;

• kaugus potentsiaalsest tarbijast (ehitusmaterjalidel) ja võimaliku tootmisala pindala

(turvas);

• mõju teedevõrgule ja liikluskoormusele.

15 Metoodikas vaadatakse keskkonda laiemalt, lisaks looduskeskkonna mõjudele vaadatakse ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduskeskkondlikke mõjusid

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

21 / 73

Valitud metoodika tagab, et sama alade kategoriseerimise metoodikat saab kasutada erinevate

maavarade korral. Kriteerium tuleb sisustada konkreetse maavara kaevandamisega kaasneva

mõjuga. Kriteeriumid ja nende osakaalud võivad planeerimisprotsessi käigus täpsustuda ja edasi

areneda, kuna need on kaevandamisvõimaluste kategoriseerimise üks tuumikosi ja eeldavad

koostööd ametkondadega ning sotsiaalseid kokkuleppeid kohalike omavalitsuste ja kogukondadega.

Näiteks kui metoodikat rakendades jõutakse tulemuseni, et varustuskindlus kvaliteetsete

ehitusmaavaradega ei ole tagatud, siis on võimalik tulla tagasi ja täpsustada maavarade

kategoriseerimise kriteeriumeid.

Erandlikult vaadatakse metoodika suhtes turba kasutusele võtmise võimalusi, kuivõrd turvas on hästi

uuritud maavara ning Eestis on väga vähe seni uurimata turbaalasid, kus kaevandamine oleks

võimalik. Turba kaevandamise võimalusi on põhjalikult arutatud erinevate huvigruppidega

õigusaktide väljatöötamisel ning kaevandamise võimalused on fikseeritud keskkonnaministri

määrusega nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“. Vajadusel tehakse ettepanekud keskkonnaministri määruse muutmiseks,

selekteerides välja turbaalad, millel ei ole kasutusele võtmiseks majanduslikku perspektiivi. Samuti

tehakse vajaduse korral ettepanek määruse täiendamiseks uute, kaevandamiseks sobivate,

turbaaladega.

2.3 Kaevandamise võimaluste kategoriseerimise kriteeriumid

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna kaevandamise võimaluste kategoriseerimise metoodika

määramise ja rakendamise eelduseks on mõjukriteeriumite kategooriates kokku leppimine ja

kriteeriumite omavaheline vastavusse viimine (looduskaitseliste –, sotsiaalsete-, majanduslike-,

kultuuriliste mõjude kriteeriumite puhul).

Kriteeriumid ja nende ulatus võivad teemaplaneeringu koostamise käigus muutuda16,

sealjuures väheneda või suureneda sõltuvalt hinnatavatest keskkonnamõjudest,

sotsiaalsetest kokkulepetest ja varustuskindlusest.

Keskkonna17 piirangud

Kaevandamine omab olulist mõju keskkonnale, mistõttu on planeeringus oluline arvestada loodus-

ja kultuurilise keskkonnaga ning leida kompromisse, mis tagavad nii kaevandamise võimalikkuse kui

ka kaitseväärtuste säilimise. Arvestades kehtivat seadusandlust ja kehtivaid planeeringuid

sisustatakse looduskeskkonna ja kultuurilise keskkonna piirangute kategooria sisustatakse

järgnevate kriteeriumitega18:

• Natura alad

- tegevus on võimalik ja teemaplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura

2000 võrgustiku ala kaitsekord ning teemaplaneeringu kehtestaja on mõjude

hindamise tulemusel veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura

2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Kui hoolimata tegevuse ja

teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura

16 Metoodika on koostatud põhimõttel, et kriteeriumite käsitlus peab olema paindlik. Metoodika rakendamine täpsustub eskiisi etapis, kui on koostatud esmane planeeringulahendus. 17 Keskkonnakaitseliste piirangute all ei mõelda kitsalt looduskeskkonda, vaid keskkonda laiemalt. 18 Kriteeriumitena on välja toodud katusteemad. Keskkonnakaitseliste piirangute all arvestatakse kõikide õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt kõikide seadusest tulenevate kitsendustega) ja kaalutakse kehtivates planeeringutes toodud tingimusi.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

22 / 73

2000 võrgustiku alale on kaevandamine alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu

siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas

sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada ja

teemaplaneeringu kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, st Natura erandi

rakendamist.

• Kaitsealad, hoiualad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

- Tegevus on lubatud kaitse-eeskirja tingimuste kohaselt ja kaitseala valitseja

nõusolekul.

• Kaitstavad liigid, sh püsielupaigad

- tegevus ei ole üldjuhul lubatud püsielupaigas. Tegevus on lubatud kaitse-eeskirja

tingimuste kohaselt, kui ei kahjustata kaitstavate liikide soodsat seisundit.

• Kaitstavad looduse üksikobjektid

- tegevus on lubatud kaitse-eeskirja tingimuste kohaselt või kui see ei kahjusta objekti

seisundit ega ilmet.

• Roheline võrgustik

- roheline võrgustik on planeeringute alusel sätestatud maakasutuse viis bioloogilise

mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku soodsa seisundi ning inimeste rekreatiivsete

võimaluste tagamiseks. Tegevus on lubatud kehtivate planeeringute tingimuste

kohaselt.

• Vääriselupaigad

- Tegevus on lubatud vaid avalik-õigusliku isiku omandis ja riigimetsas Eesti looduse

infosüsteemis esitatud suuniste kohaselt, erametsas vastavalt vääriselupaiga kaitseks

sõlmitud notariaalsele lepingule.

• Mälestised ja muinsuskaitsealad

- Tegevus on lubatud juhul, kui see ei ohusta, riku ega hävita mälestist või

muinsuskaitsealal asuvat ehitist.

• Väärtuslikud maastikud ja sellega seonduv

- Väärtuslikud maastikud on planeeringute alusel sätestatud maakasutuse viis, mis

tagab kohaliku identiteedi ja kultuuriväärtuste säilimise. Lisaks visuaalsetele mõjudele

hinnatakse tegevusi ka sotsiaalsete mõjude hindamise käigus. Tegevus on lubatud

kehtivate planeeringute tingimuste kohaselt.

• Muud kitsendusi põhjustavad objektid

- Tegevus on lubatud õigusaktides sätestatud korras.

Sotsiaalsed piirangud

Sotsiaalsete mõjude kategooria võtab kokku kaevandamisel tekkivad mõjud ja häiringud inimesele

ja tehiskeskkonnale ning arvestab kaevandamise aktsepteeritavust ühiskonnas. Sotsiaalsete mõjude

kriteeriumite määramisel lähtutakse kaevandamisel tekkiva võimaliku müra, õhusaaste, vibratsiooni

jms piirmääradest ja taluvustasemetest ning määratakse nende keskmistatud mõjualade ulatused.

Mõjude hindamise tulemustele tuginedes moodustatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse

mõjualad.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

23 / 73

Sotsiaalsete mõjude kategooria sisustamisel lähtutakse järgnevatest kaevandamisel tekkivatest

mõjuteguritest:

• müra levik

- müra levikut hinnatakse KSH käigus vastavalt ptk-s 5.1.9 toodud metoodikale.

• peenosakeste (tolm) või muu õhusaaste levik

- õhusaaste levikut hinnatakse vastavalt ptk-s 5.1.9 toodud metoodikale

• maavõngete levik

- maavõngete levikut hinnatakse vastavalt ptk-s 5.1.10 toodud metoodikale

• mõju veerežiimile ja kvaliteedile

- võimaliku veerežiimi ja kvaliteedi muutuse mõju hinnatakse vastavalt ptk-s 5.1.7

toodud metoodikale.

• mõju üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele

- tiheasustusalade, elamumaade, puhke- ja rekreatsioonialade jm maakasutuse lähedus

kaevandamisalade suhtes;

• visuaalne häiring

- mõju hinnatakse vastavalt ptk-s 5.1.10 toodud metoodikale.

• väärtuslik põllumajandusmaa

- väärtusliku põllumajandusmaa hõivamise ja killustumisega seonduv

kaevandamisalade suhtes;

• mõju riigikaitsele

- mõju hinnatakse vastavalt ptk-s 4.17 toodud sätetele.

• Olemasolevad tehnovõrgud ja rajatised

- Tegevus on lubatud juhul, kui see ei ohusta ega riku olemasoleva tehnovõrgu või -

rajatise toimimist

• Muud kitsendusi põhjustavad objektid

- Tegevus on lubatud õigusaktides sätestatud korras.

Maavara olemasolu

Maavara leviku kategooria sisustamiseks kasutatakse 4 erinevat kriteeriumit, kus alad jagunevad

järgnevalt:

• Tarbevaru

- olemas kaevandamiseks piisav teadmine maavara leviku, kvaliteedi, varu suuruse ja

selle kättesaadavuse kohta;

• Reservvaru

- olemas ligikaudne teadmine maavara leviku, kvaliteedi ja varu suuruse kohta. Võib

olla vajalik täiendav geoloogiline uurimine;

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

24 / 73

• Perspektiivala ja prognoosvaru

- geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu tulemusena välja eraldatud kivimi

või setendi lasundi ala, mille levikut on võimalik piiritleda ja esitada hinnanguline leiduv

varu kogus. Vajalikud täiendavad geoloogilised uurimistööd;

• Leiukoht, leviala ja muu ala

- leiukoht - geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu tulemusena välja

eraldatud kivimi või setendi lasundi ala, kust on leitud kivimeid või setendeid, mille

omadused vastavad hinnanguliselt maavaradele kehtestatud nõuetele. Antud alad ei

ole piiritletud;

- leviala – geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu tulemusena välja eraldatud

kivimi või setendi lasundi ala, mille kohta antud esialgne hinnang eeldab maavara

olemasolu;

- muu ala – geoloogiliselt uurimata, selle tõttu maavarade leviku seisukohast

kontrollimata alad. Informatsiooni kogumiseks vajalik geoloogiline uuring, mis viiakse

läbi planeeringu koostamisega paralleelselt

Selleks, et suunata teemaplaneeringuga kasutusele võtma pigem neid alasid, kus on

varustuskindluse tagamiseks kriteeriumitest tulenevaid piiranguid vähem, sotsiaalne

aktsepteeritavus suurem ja kaevandamine majanduslikult tasuvam, siis selleks kategoriseeritakse

põhikriteeriumite tulemus omakorda alamkriteeriumite abil mõjude hindamise tulemusel.

Alamkriteeriumid aitavad ka maavara kasutuselevõttu prioritiseerida geograafiliselt ja ajaliselt.

Prioriteete on võimalik täpsemalt määrata planeeringulahenduse koostamise käigus. Küll saab

teemaplaneeringu käigus alamkategoriseerida vaid neid leiukohti, mille osas on eeldatav maavara

kvaliteet teada ja selle leviku ulatus kontuuritav. Viimast on peaasjalikult võimalik teha lubjakivi ja

dolokivi, suuremate liiva ja kruusa leiukohtade ja turba korral.

Alamkriteeriumid:

• maavara teadaolev/eeldatav kvaliteet;

• kaugus potentsiaalsest tarbijast (ehitusmaterjalidel) ehk maavara kasutamise vajadusega

objektidest ja võimaliku tootmisala pindala (turvas);

• mõju teedevõrgule ja liikluskoormusele.

Teadaolev/eeldatav kvaliteet

• suurema tarbimisega/nõudlusega karbonaatkivimid (kõrgemargiline);

• strateegilised liiva ja kruusa leiukohad;

• madala tuhasuse ja mikro-elementide vaba turvas.

Kaugus potentsiaalsest tarbijast ehk maavara kasutamise vajadusega objektidest

• 0-25 km;

• 25-50 km;

• 50+ km.

Mõju teedevõrgule

• mõju juurdepääsuteedele ja liikumissuundadele ning liikluskoormusele.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

25 / 73

Kaugus tõmbekeskustest ehk maavara kasutamise vajadusega objektidest ja mõju teedevõrgule

suunab võtma kasutusse lähimaid potentsiaalseid leiukohti, et vähendada transpordist tulenevat

mõju loodus- ja sotsiaalkeskkonnale ning infrastruktuurile. Mõju hinnatakse üldisel tasemel

maakonnaplaneeringu täpsusastmest lähtudes.

2.4 Metoodika rakendamine kaevandamise aktsepteeritavate võimaluste

kategoriseerimiseks ja vajaliku maavarade kaitse tagamiseks nendes kohtades

Teemaplaneeringus kaevandamise võimaluste kategoriseerimiseks kasutatava metoodika

rakendamise eelduseks on mõjukategooriate sisustamine ning kriteeriumites kokku leppimine.

Kriteeriumite sisu saab lõplikult määrata tuginedes teemaplaneeringu mõjude hindamisele ning

erinevate huvigruppide vahel kokkuleppele jõudmisel (kohalike elanike esindajad, riik kui maavara

omanik, kaevandajad jt).

Kategoriseerimise rakendamine põhineb kaheastmelisel maatriksmeetodil, kus esimeses astmes

seostatakse omavahel mõjude hindamise tulemustele tuginedes põhikriteeriumid ning

välistusmeetodil määratletakse kaevandamise võimalikkus. Teises astmes antakse maavarade

kasutatavuse potentsiaali kaudu aladele prioriteetsus.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna kaevandamise võimaluste kategoriseerimise tulemusel

eelnevalt selgitatud metoodika alusel jaotatakse maakond kolme kategooriasse:

• I kategooria (roheline) – kaevandamiseks sobilik ala

- Piiranguid pole või on vähetähtsad võrdluses maavara levikuga või selle kasutusele

võtmise vajaduse kaaluga varustuskindluse tagamiseks ja kaevandamisega

kaasnevate mõjudega.

• II kategooria (kollane) – alal on piirangud, aga kaevandamine on võimalik

- Kaevandamine on võimalik, aga eelnevalt on vajalikud täiendavad uuringud (maavara

kvaliteet ja levik, keskkonnakaitselised täpsustused) ja/või sotsiaalsed kokkulepped.

Kaevandamise mõju vähendamiseks leevendusmeetmeid rakendades on maavara

kasutuselevõtt võimalik.

• III kategooria (punane) – kaevandamine pole üldjuhul võimalik

- Alal olevate oluliste ja leevendamatute mõjude avaldumise tõttu (nt looduskaitse,

muinsuskaitse) tõttu ei ole kaevandamine üldjuhul võimalik.

Järgnevalt on esitatud illustreeriv näide (joonis 4), kuidas jaotatakse alad kategooriatesse vastavalt

kaevandamise võimalikkusele. X-teljele on kantud maavara olemasolu hindavad kriteeriumid ning Y-

teljele kaevandamist piiravad kriteeriumid keskkonnakaitseliste piirangute (esitatud näites

kaitsealuste liikide kategooriad) ja sotsiaalsete mõjude (esitatud näites kaugus tundlikust objektist)

kategooriast. Y-teljel olevate kategooriate kriteeriumid on omavahel võrdustatud olulisuse järgi, st

et näites on omavahel võrdsustatud mõju olulisuse vaates I kategooria kaitsealuse liigi levik ning

kaevandamisega kaasnevate mõjude suurus 100 m kaugusel lubjakivi karjäärist. Täpsed

kriteeriumite mõju suurused määratletakse mõjude hindamise sh KSH tulemustest lähtuvalt.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

26 / 73

Joonis 4. Illustreeriv näide kaevandamise võimalikkuse kategoriseerimisest Rapla maakonnas ja

Pärnu maakonnas, kus rohelisega märgitud kast tähendab I kategooriat, mis on kaevandamiseks

sobilik ala, kollane II kategooriat, kus kaevandamine on võimalik, aga alal on teatud piirangud ning

punane III kategooriat, kus kaevandamine pole võimalik

Metoodikaga kontuuritakse Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piires välja

piiranguteta või osaliselt piirangutega maardlad, perspektiivalad, levilad ja leiukohad

ning alad, kus on otstarbekas arvestades olemasolevat maakasutust, otsida uusi leiukohti.

Arvestades praegust teadaolevat geoloogilist alusinformatsiooni, siis suure tõenäosusega lubjakivi,

dolokivi ja turba uusi potentsiaalseid kaevandamisalasid võrreldes varasemates riigi tellimusel tehtud

töödes19 esitatuga ei teki. Kuna liiva ja kruusa levik on väga muutlik ning ka materjali kvaliteet väga

varieeruv, siis nende osas võib tekkida uusi potentsiaalseid alasid, kus kaevandamine on

teemaplaneeringu järgi võimalik ning täiendavate geoloogiliste uuringutega võidakse omakorda

piiritleda uusi maardlaid.

Eelnevat selgitatud metoodikat kasutades välja kontuuritud alade osas saab, informatsiooni

olemasolul, nende prioriteetsusest arusaamiseks rakendada I ja II kategooria alade

19 Nt Eesti Geoloogiateenistuse töödes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine“ https://fond.egt.ee/fond/egf/8994

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

27 / 73

alamkategoriseerimist, mis arvestab kategooriate piires ka maavara kvaliteedi erisusi ning materjali

varustuskindlust piirkonnas. Teise kategoriseerimise etapina toimub I ja II kategooria alade

jaotamine vastavalt järgmistele kriteeriumitele:

• maavara teadaolev/eeldatav kvaliteet

• kaugus tõmbekeskusest (ehitusmaterjalidel) ja võimaliku tootmisala pindala (turvas)

• mõju teedevõrgule.

Selliselt jagatakse I ja II kategooria alad alamkategooriatesse, mis annavad hinnangu asukoha

prioriteetsusele kaevandamise vaates. Nende kriteeriumite põhjal moodustatakse väljakontuuritud

alade jaotamiseks uus maatriks (põhimõte sama nagu kujutatud joonisel 7), kus x-teljel on maavara

kvaliteet ning y-teljel kaugus tõmbekeskusest (ehitusmaavaral)/tootmisala pindala (turbal).

Oluline on arvestada, et kõige täpsem geoloogiline informatsioon on teemaplaneeringu koostamise

ajal olemas vaid maavarade registrisse kantud maardlate osas ning seetõttu on teises etapis antav

maavara kvaliteedi hinnang valdavalt eeldatav ning põhineb erinevates mõõtkavades tehtud

geoloogilise kaardistamise töödele. Seega võib alamkategoriseerimisel tekkida vajadus geoloogilist

infot täpsustada. Selleks viib Eesti Geoloogiateenistus planeeringu koostamise raames läbi

üldgeoloogilise uurimistöö, mille üldeesmärk on koguda valitud asukohtades täiendavat infot

ehitusmaavarade leviku ja kvaliteedi kohta, et täpsustada uuringuteks ja kaevandamiseks sobivaid

alasid ning nende prioriteetsust. Kuna uuringu tulemusena uusi maardlaid ei moodustata ja selle

maht võimaldab eelkõige üksikutest prioriteetsematest punktidest võetud proovide alusel soovitusi

anda, siis jääb ikkagi ka teatav määramatus, millega tuleb alamkategoriseerimisel arvestada.

Olemasolevast informatsioonist lähtuvalt saab planeeringuga suunata esmalt kasutusele võtma neid

alasid, mille osas on varustuskindlus katmata (kõrgemargiline lubjakivi) ja vähendada kasutusele

võtmist nendel aladel, kus leviva kvaliteediga maavara järele on tellimus väiksem (madalamargiline

lubjakivi). Kohtades, kus leviva materjali kvaliteet ei ole teada või ei vasta varustuskindluse

saavutamiseks vajalikele tingimustele, kantakse ala automaatselt madalamasse kategooriasse, mille

kasutusele võtmise vajadus seniks kuni paremad leiukohad ei ole ammendatud või toorme

töötlemistehnoloogia, nõuded toormetele pole muutunud, on väiksem.

Kasutuskohtade kauguse vahemike puhul on mõistlik see jagada minimaalselt 3 vahemikuks, nt

kaugus 0 – 25 km, 25 – 50 km ning 50+ km tõmbekeskusest. Kui teemaplaneeringu koostamise

käigus selgub, et töö paremaks tulemuseks on vajalik vahemike täpsustamine, siis on seda võimalik

teha teemaplaneeringu koostamise ajal lähtuvalt KSH tulemustest. Turba puhul on otstarbekas

vaadata prioriteetsuse hindamisel võimaliku tootmisala pindala, et välistada liigne tootmisalade

killustatus, võttes pindala piiriks 80 ha, mida loetakse iseseisva tootmisala majanduslikuks

tasuvuspiiriks. Kaugus tõmbekeskustest reguleerib leiukohtade kasutusele võtmise mõju lähtuvalt

transpordiga kaasnevast mõjust.

Tuleb arvestada et madalamasse kategooriasse kantud alad võidakse kasutusele võtta enne

kõrgematesse kategooriasse määratud alasid, kui selleks on põhjendatud olukord. Kasutusele

võtmise võimalikkus hinnatakse iga kaevandamisloa taotluse puhul eraldi.

Maavarade leiukohtade kaitse

I ja II kategooriaks (rohelisse ja kollasesse) jagatud alade puhul ei ole otstarbekas kogu ulatuses

rakendada planeeringuga maavarade kaitset, kuna see välistaks eeldatavalt küllaltki arvestataval

alal teistsuguse maakasutuse. Tagamaks siiski piisavas mahus ühiskonna nõudluse katmiseks vajalik

maavarade kaitse, tuleb teemaplaneeringuga tagada vajalikus mahus ka perspektiivikate leiukohtade

kaitse. Seda on võimalik teha maakasutuse planeerimisega vastavalt eelnevalt tekkinud

kaevandamise võimaluste kategooriatele ja prioriteetidele. Samuti on oluline lähtuda maavara kaitse

planeerimisel hinnangust varustuskindlusele.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

28 / 73

Vastavalt kaevandamise võimaluste kategoriseerimise tulemustele ja alade jaotumisele erinevate

kategooriate vahel, rakendatakse maavara kaitse põhimõtted, mis tagavad vaadeldava perioodi

lõikes maavarade vaates varustuskindluse. Sarnast metoodikat maakasutuse planeerimisel on

rakendatud ka näiteks rohelise võrgustiku toimimise reguleerimisel erinevates

maakonnaplaneeringutes, mis määravad rohelise võrgustiku tuumalad ning rohekoridorid ning

määrab, mis protsendi ulatuses tuleb tagada rohelise võrgustiku säilimine.

Teemaplaneeringus kasutatakse maavarade lõikes varustuskindluse tagamiseks järgmisi

üldpõhimõtteid:

• Nii I kui ka II kategoorias olevad maavarade registrisse kantud maardlad on kaitstud

vastavalt maapõueseadusele (§ 14. Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted) ning nende

alade osas pole täiendava kaitse määramine vajalik. Registrisse kantud maardlate puhul,

mille osas kategoriseerimisel selgub, et kaevandamine pole siiski võimalik (III kategooria),

tuleks kaaluda seatud piirangute leevendamist või kaotamist. Selle rakendamiseks on vajalik

teha ettepanek MaaPS-i muutmiseks. See põhimõte ei kehti nende maardla osade puhul,

kuhu on juba varasemalt väljastatud kaevandamise luba.

• III kategooriasse kantud aladele maakasutuse piiranguid maavarade kättesaadavuse

kaitseks ei rakendata. Selle rakendamiseks on MaaPS-i muutmise vajadus.

• I ja II kategooria alade piires, mis ei kattu maardlatega, tuleb seada kaevandamise

võimaluste säilimiseks maakasutuse piirangud, mis lubavad teisi tegevusi teatud protsendi

ulatuses, mis tagavad planeeringu perioodi jooksul prognoositud maavara varu kasutamise

võimaluse. Selle rakendamiseks on vajalik analüüsida vastavate seaduste muutmise

vajadust.

• Teemaplaneeringu perioodiks prognoositava vajaliku maavara koguse osas tuleb

maakasutuse haldamisel rakendada varutegurit, kuna teemaplaneeringu koostamise hetkel

puudub info maavara täpse kvaliteedi osas ning vastavalt kvaliteedile jagatud alade piires ei

saa garanteerida kogu ala ulatuses vajaliku kvaliteediga maavara levikut.

Teemaplaneeringus kasutatav optimaalne varutegur on vahemikus 2-2,5.

Protsendi, mille ulatuses tuleb I ja II kategooria alade osas tagada maavaradele ligipääs, saab

määrata peale esmast alade kategoriseerimist ning teemaplaneeringu perioodiks prognoositava

maavara vajaduse selgumist või lähtuvalt kaevandamise keskkonnalubade kehtivusperioodist, kuna

nende kahe hinnangu põhjal selgub, kui suurel osal aladest tuleb tagada maavara kättesaadavus, et

oleks tagatud varustuskindlus. Lähenemine kõrgema ja madalama kvaliteediga maavara

eeldatavates leiukohtades on sama, aga madalama kvaliteediga maavara leiukoha korral võiks

piiranguid maakasutusele olla vähem ning vabadust maa kasutamisel rohkem.

Selline maakasutuse planeerimine tagab, et vastavalt maavarade nõudlusele säilitatakse alad

kaevandamiseks, kuid jäetakse ka vabadus piirkonnas maakasutust vastavalt loomulikule arengule

arendada. Maakasutuse suunamisega aladel, kus vastavalt alade kategoriseerimisele on teoreetiliselt

võimalik kaevandamine, säilitatakse võimalus ka muuks maakasutuseks täpsustamata selle täpset

asukohta. Maardlaid, mis on juba kehtiva seadusega rangema kaitse all, võib vaadata kui

kaevandamise võimalikkuse alade nn tuumalasid, kus reeglina ei ole selline maakasutus, mis välistab

kaevandamise, lubatud.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

29 / 73

3. Ülevaade mõjude hindamisest

Paralleelselt teemaplaneeringu koostamisega viiakse läbi laiapõhjaline mõjude hindamine, mille

osadeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH ja sotsiaalsete, majanduslike ja

kultuuriliste mõjude hindamine.

Mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise aluseks on mõjude hindamise programm20, milles

määratletakse mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv

keskkonnamõju. Mõju hindamise tulemusi võetakse arvesse teemaplaneeringu koostamisel.

3.1 KSH eesmärk

Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest lähtuv mõjude hindamine. KSH eesmärk on arvestada

keskkonnakaalutlusi strateegilise planeeringudokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

KSH viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks. KSH käigus käsitletakse looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile ning varale (vara ohtu seadmise seisukohast) avalduda võivaid mõjusid.

3.2 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise eesmärk

PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb teemaplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, samuti tuleb

hinnata ehitatud keskkonnale avalduvaid ruumilisi mõjusid ning selgitada välja kavandatava

tegevuse positiivsed ja negatiivsed küljed, keskkonna taluvuse piir ning võimalused ja meetmed

ebasoodsate mõjude vältimiseks ja/või leevendamiseks.

Kui planeeringulahenduse koostamise käigus ilmneb mõni täiendav asjakohane sotsiaal-majanduslik

või kultuuriline mõju21, mida KSH hindamine ei kata, viiakse läbi vastava valdkonna asjakohase mõju

hindamine, et tagada tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamine. Uute esile kerkivate

teemade puhul kaalutakse, kas tegemist on planeeringu lõppeesmärki arvestades asjakohase

teemaga ja kas see vajab asjakohaste mõjude hindamist.

Asjakohaste mõjude määratlemisel on oluline arvestada valdkondlike ministeeriumite, ametkondade,

avalikkuse jt huvitatud osapoolte arvamustega. Kui protsessi käigus on hinnatud olulised

keskkonnamõjud (KSH), kuid näiteks kohalikku omavalitsust huvitavad asjassepuutuvad teemad seal

ei kajastu ning kui KeHJS-e kohaselt neid teemasid kajastama ei pea, käsitletakse neid asjakohase

mõju hindamise mahus. Nende mõjude hindamisega seotud teemade lahendamiseks tuleb

planeeringu käigus vastused leida. Oluline on selliste teemade tõstatamine, mille arvesse võtmine

on planeeringu käigus vajalik, et otsustaja saaks langetada adekvaatse lõppotsuse kõiki teadaolevaid

asjakohaseid aspekte arvestades. Täiendavate mõjude hindamise vajalikkuse ilmnemine planeeringu

koostamise käigus on planeerimisprotsessi loomulik osa22. Teemaplaneeringu koostamisel

arvestatakse tasakaalustatult nii looduskeskkonna, sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste kui ka

muude oluliste teemavaldkondadega.

21 KSH käsitleb sotsiaalseid mõjusid nagu mõju inimese tervisele, heaolule, varale ning kultuuriliselt olulisi objekte ja maastikke. 22 Vt Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, 2018. Ptk 6

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

30 / 73

4. KSH mõistes eeldatavalt mõjutatav keskkond ja

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus tugineb planeeringuala ruumilisele ulatusele, milleks on

kogu Rapla maakonna ja Pärnu maakonna territoorium.

4.1 Natura 2000 võrgustiku alad

Suurem osa nii Eesti kui ka Rapla- ja Pärnumaa kaitstavatest aladest kuulub ühtlasi ka

üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku, millega siseriiklikult täidetakse Euroopa Liidus

võetud kohustusi nn Loodusdirektiivi23 ja Linnudirektiivi24 osas. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on

säilitada, või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Siseriiklikult on Natura alade kaitsekord tagatud nendega kattuvate kaitsealade, hoiualade ja

püsielupaikade kaitsekorraga.

Joonis 5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Rapla ja Pärnu maakonnas

23 NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043- 20070101&from=EN 24 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ,30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

31 / 73

Raplamaale jääb täielikult või osaliselt 42 Natura võrgustiku loodusala ja 5 linnuala. Loodusalade

pindala maakonna piires, arvestamata merealasid, on kokku 49168 ha. Linnualade pindala on

maakonna piires 20057 ha. Kuna linnualad on valdavalt kaetud ka loodusaladega, siis on Natura

2000 võrgustiku summaarne katvus maakonnas 50060 ha, mis moodustab maakonnast 18,1 %.

Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.25 Seegaon Raplamaa

loodusväärtused võrdlemisi hästi ja ühtlaselt Natura võrgustikku hõlmatud (joonis 5).

Suurimad Natura 2000 alad jäävad maakonna ida- ja kirdeossa(Kõnnumaa loodusala, Kõnnumaa-

Väätsa linnuala, Mahtra loodusala).

Pärnumaale jääb täielikult või osaliselt 82 Natura võrgustiku loodusala ja 12 linnuala. Loodusalade

pindala maakonna piires, arvestamata merealasid, on kokku 116163 ha. Linnualade pindala on

maakonna piires 116549 ha. Kuna linnualad on valdavalt kaetud ka loodusaladega, siis on Natura

2000 võrgustiku summaarne katvus maakonnas 133028 ha, mis moodustab maakonnast 24,5 %.

Eesti maismaa territooriumist on

Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.26 Seega on siinsed loodusväärtused väga hästi Natura

võrgustikku hõlmatud. Kõige hõredam on Natura alade võrgustik Pärnumaa keskosas Tori valla ja

Pränu linna alal (joonis 5).

Suurimad Natura 2000 alad jäävad maakonna lääneossa (Lavassaare linnu- ja loodusala, Nätsi-Võlla

linnu- ja loodusala, Tuhu-Kesu linnuala). Lisaks hõlmab Pärnu lahte ja Kihnu saare ümbrust suur

Pärnu lahe linnuala.

Siseriiklikult on Natura 2000 alad kaitstud kaitsealade, hoiualade ning kaitstavate liikide

püsielupaikadena. Erinevate arenduste, maakasutuse muutuste ning muude inimtegevuste (sh ka

maavarade kaevandamine) kavandamise korral tuleb Natura alade puhul hinnata mõjusid nende

terviklikkusele ja kaitse-eesmärgiks olevatele looduslikele elupaigatüüpidele ning liikidele. Arendused

ja tegevused on lubatud vaid juhul, kui need ei kahjusta alade terviklikkust ega põhjusta ebasoodsaid

mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kuna maavarade kaevandmine pole Natura 2000 võrgustiku alal üldreeglina lubatud, siis otsesed

mõjud Natura võrgustiku aladele pole tõenäolised. Küll aga võivad esineda kaudsed mõjud aladele

seoses mõjudega veerežiimi muutumisega (veetaseme alandamine), samuti võivad avalduda mõjud

kaitstavatele liikidele häiringute kaudu. Häiringuid võib põhjustada ka kaevise transport. Mõjud

võivad avalduda ka tolmu leviku kaudu. Linnuliikidele võivad avalduda mõjud nende

pesitsuspiirkonna või toitumisalade maastiku muutuste kaudu. Natura aladel paiknevatele

veekogudele ja soodele ning vee-elustikule võivad mõjud avalduda veekvaliteedi muutuste kaudu.

Karjääride avamisega kaasnev loodusmaastike kadu võib vähendada Natura võrgustiku alade

omavahelist sidusust.

4.2 Kaitstavad loodusobjektid

Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks

on Eesti territooriumist koos merealadega kaitse alla võetud 23%27. Eestis on 870 kaitseala

kogupindalaga 7960 km2, 312 hoiuala kogupindalaga 7168 km2 ja 1868 kaitstava liigi püsielupaika

kogupindalaga 939,2 km228 . Lisaks on Eestis 1069 kaitstavat looduse üksikobjekti, mille puhul on

25 Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea- neli-tuhat-loodusobjekti 26 Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea- neli-tuhat-loodusobjekti 27 Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea- neli-tuhat-loodusobjekti 28 Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga 01.09.2022.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

32 / 73

reeglina tegu punktobjektidega, mille ümber kehtib enamasti 50 meetrise raadiusega kaitsevöönd.

Suurema osa kaitstavatest looduse üksikobjektidest moodustavad põlispuud ja rändrahnud.

Kaitstavate alade kaitsekord põhineb looduskaitseseadusel29 millega on määratud eri tüüpi

kaitstavate alade ning nende vööndite üldised piirangud ja tingimused erinevateks tegevusteks.

Kaitseala tüüpideks on looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja rahvuspark. Kaitseala võib

jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, ja kaitsekorra kehtestamine toimub

vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni kolme erinevasse

vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Konkreetse kaitseala tsoneering ja

kaitsekord on kehtestatud kaitse-eeskirjaga.

Raplamaal asub 73 kaitseala30, maismaa kogupindalaga 40242 ha. Suurim kaitseala Kõnnumaa

maastikukaitseala paikneb maakonna idaosas (joonis 6). Muudes maakonna osades on suuremad

kaitsealad sageli moodustatud suuremate sooalade kaitseks. Arvuliselt moodustavad kaitsealadest

suure osa kaitstavad pargid.

Hoiualasid on maakonnas 34 ning need katavad 8079 ha. Suurim hoiuala on Marimetsa-Õmma.

Hoiualade moodustamine oli seotud Natura võrgustiku moodustamisega ning hoiualadel pole

vööndeid ega individuaalset kaitsekorda (kaitse-eeskirja), mistõttu oli nende moodustamine lihtsam

ja kiirem.

Kaitstavate alade hulka loetakse ka kaitstavate liikide püsielupaigad, mida on Raplamaal

registreeritud 101 ning mille kogupindala on 8128 ha. Püsielupaikadest enamus on moodustatud I

kaitsekategooriasse kuuluvate kotkaste (peamiselt väike-konnakotkas, aga ka merikotkas, suur-

konnakotkas ja kaljukotkas) ja must-toonekure ning II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja

kanakulli elupaikade kaitseks. Suurima pindalaga on metsise püsielupaigad, kotkaste püsielupaigad

on enamasti moodustatud 100 või 200 m raadiusega alana pesapuu ümber. Püsielupaiku on

moodustatud ka mitmete kaitstavate taime- ja seeneliikide elupaikade kaitseks. Püsielupaikade ala

jaguneb kaitsekorra ranguselt sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Raplamaal ei ole.

Kaitstavad looduse üksikobjektid on enamasti nö punktobjektid (põlispuud, rändrahnud, allikad),

harvem ka alad (näiteks puistud või pinnavormid). Rapla maakonnas asub 112 kaitstavat looduse

üksikobjekti. Neist enim on põlispuid ja rändrahne.

Raplamaal leidub suhteliselt rohkelt kaitstavate liikide elupaiku. I kaitsekategooriasse kuuluvate ehk

kõige ohustatumate liikide elupaigad on suhteliselt hästi kaitstud kuna paiknevad valdavas osas

kaitstavatel aladel.

Maakonnas on registreeritud 81 I kategooria kaitstava loomaliigi elupaika. I kategooria loomaliikidest

on maakonnas esindatud kaljukotkas, merikotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas,

väikepistrik must-toonekurg,. I kaitsekategooria taimeliikide elupaiku on maakonnas registreeritud

22 ja esindatud on järgmised liigid: roheline hiidkupar, püstkivirik, lehitu pisikäpp, püsiksannikas,

ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg.

Raplamaal on registreeritud 351 II kaitsekategooria loomaliigi, 859 taimeliigi ning 44 seene- ja

samblikuliigi elupaika. II kategooria liikide elupaigad paiknevad samuti suuremas osas kaitstavatel

aladel kuid neid esineb suhteliselt rohkelt ka väljaspool kaitstavaid alasid. III kaitsekategooria liigid

on enim levinud, vähem ohustatud ja seetõttu ka kõige vähem kaitstud. Raplamaal on registreeritud

775 III kaitsekategooria loomaliigi elupaika, 1424 III kategooria taimeliigi elupaika ning 39 seene-

ja samblikuliigi elupaika.

29 Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 30 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Väljavõte seisuga 10.10.2022.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

33 / 73

Pärnumaal asub 108 kaitseala31, maismaa kogupindalaga 117957 ha. Suurim kaitseala Nätsi-Võlla

looduskaitseala paikneb maakonna lääneosas, piirkonda jäävad ka suuruselt järgmised Matsalu

rahvuspark ja Lavassaare looduskaitseala (joonis 6). Muudes maakonna osades on suuremad

kaitsealad sageli moodustatud suuremate sooalade kaitseks. Arvuliselt moodustavad kaitsealadest

suure osa kaitstavad pargid.

Hoiualasid on maakonnas 42 ning need katavad 18295 ha. Suurim hoiuala on Kaisma. Hoiualade

moodustamine oli seotud Natura võrgustiku moodustamisega ning hoiualadel pole vööndeid ega

individuaalset kaitsekorda (kaitse-eeskirja), mistõttu oli nende moodustamine lihtsam ja kiirem.

Kaitstavate alade hulka loetakse ka kaitstavate liikide püsielupaigad, mida on Pärnumaal

registreeritud 277 ning mille kogupindala on 15329 ha. Püsielupaikadest enamus on moodustatud I

kaitsekategooriasse kuuluvate kotkaste (peamiselt väike-konnakotkas, aga ka merikotkas, suur-

konnakotkas ja kaljukotkas) ja must-toonekure ning II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja

kanakulli elupaikade kaitseks. Püsielupaiku on moodustatud ka nahkhiirte ja kõre kaitseks. Suurima

pindalaga on metsise püsielupaigad, kotkaste püsielupaigad on enamasti moodustatud 100 või 200

m raadiusega alana pesapuu ümber. Püsielupaiku on moodustatud ka mitmete kaitstavate taime- ja

seeneliikide elupaikade kaitseks. Püsielupaikade ala jaguneb kaitsekorra ranguselt sihtkaitsevööndiks

ja piiranguvööndiks.

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Pärnumaal ei ole.

Pärnu maakonnas asub 84 kaitstavat looduse üksikobjekti. Need peamiselt on põlispuid ja rändrahne.

Pärnumaal leidub suhteliselt rohkelt kaitstavate liikide elupaiku. I kaitsekategooriasse kuuluvate ehk

kõige ohustatumate liikide elupaigad on Pärnumaal suhteliselt hästi kaitstud kuna paiknevad

valdavas osas kaitstavatel aladel.

Maakonnas on registreeritud 315 I kategooria kaitstava loomaliigi elupaika. I kategooria

loomaliikidest on maakonnas esindatud tutkas, habekakk, merikotkas, väikepistrik, väike-

konnakotkas, suur-konnakotkas, must-toonekurg, niidurüdi, kassikakk, kõre, kaljukotkas, väike

laukhani. I kaitsekategooria taimeliikide elupaiku on maakonnas registreeritud 15 ja esindatud on

järgmised liigid: nõtke näkirohi, suur paelsammal, Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, roheline

hiidkupar, virgiinia võtmehein. I kategooria seene- ja sambliku elupaiku on registreeritud 11 tükki.

Esindatud on poropoorik, leht-kobartorik, krookustorik ja roosa võrkheinik.

Pärnumaal on registreeritud 1118 II kaitsekategooria loomaliigi, 925 taimeliigi ning 105 seene- ja

samblikuliigi elupaika. II kategooria liikide elupaigad paiknevad samuti suuremas osas kaitstavatel

aladel kuid neid esineb suhteliselt rohkelt ka väljaspool kaitstavaid alasid. III kaitsekategooria liigid

on enim levinud, vähem ohustatud ja seetõttu ka kõige vähem kaitstud. Pärnumaal on registreeritud

4256 III kaitsekategooria loomaliigi elupaika, 3638 III kategooria taimeliigi elupaika ning 515 seene-

ja samblikuliigi elupaika.

Eesti Looduse Infosüsteemi info kaitstavate taime ja loomaliikide leiukohtade ja elupaikade kohta

uueneb tehtud loodusvaatluse, inventuuride ja seireandmete põhjal regulaarselt ja pidevalt. Seetõttu

ei ole asjakohane, ning võib olla eksitav, LS ja programmi dokumendis esitada joonised selle

koostamise ajal teada olnud kaitstavate liikide esinemise kohta planeeringualal. Vastav info tuleb

aluseks võtta TP ja selle KSH aruande koostamise seisuga.

31 Keskkonnaagentuur, väljavõte seisuga 04.09.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

34 / 73

Joonis 6. Kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide asetus Rapla

maakonnas ja Pärnu maakonnas

Kaitstavatel aladel pole kaevandamine reeglina lubatud, seega otsesed mõjud kaitstavatele aladele

on vähetõenäolised, kuid alasid võivad mõjutada kaudsed mõjud seoses mõjudega veerežiimi

muutumise kaudu (enamasti veetaseme alandamine), samuti võivad avalduda mõjud kaitstavatele

liikidele häiringute kaudu. Häiringuid kaevandamisalast kaugemal võib põhjustada ka kaevise

transport. Kaudsed mõjud võivad avalduda ka tolmu leviku kaudu. Linnuliikidele võivad avalduda

mõjud nende pesitsuspiirkonna või toitumisalade maastiku muutuste kaudu. Kaitstavatel aladel

paiknevatele veekogudele ja soodele ning vee-elustikule võivad mõjud avalduda veekvaliteedi

muutuste kaudu. Karjääride avamisega kaasnev loodusmaastike kadu võib vähendada kaitsealade

omavahelist sidusust. Kaevandamisega seotud mõjudest on enam ohustatud kaitstavate liikide

elupaigad, mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

35 / 73

4.3 Loomastik

Riikliku ulukiseire ja ulukite küttimisandmete32 2023. aasta andmete põhjal on nii Rapla kui

Pärnumaal esindatud valdav osa Eesti ulukiliikidest: põder, metskits, punahirv, metssiga, karu, hunt,

ilves, rebane, kährikkoer, mäger, kobras, halljänes, valgejänes, saarmas, metsnugis, orav.

Tõenäoliselt esinevad maakondases lisaks metsnugisele ka teised tavalisemad kärplased (mink,

kivinugis, tuhkur, kärp, nirk) ning valdav osa Eestis levinud närilistest ja putuktoidulistest. Pärnu

maakonna rannikualadel esineb šaakal. Rannikualadel ja rannikumeres esineb tavalisema liigina

hallhüljes ja harvemini viigerhüljes.

Raplamaa linnustiku liigiline koosseis on iseloomulik sisemaale – domineerivad metsa- niidu ja

sookooslusi eelistavad liigid. Pärnumaa linnustikku iseloomustavad maakonnas on esinevad erinevad

maastikud: rannikualad, metsamassiivid, sood, mosaiikmaastikud. Mõlemas maakonnas

registreeritud rohkelt kaitstavate linnuliikide elupaiku.

Maastiku vaheldusrikkus tingib ka loomastiku liigilise koosseisu ja arvukuse varieerumise. Suhteliselt

tiheda asustuse, intensiivse põllu- ja metsamajandusliku tegevuse ning maastiku liigendatuse tõttu

suurte maanteede ja muude rajatistega on loomastik kohanenud intensiivse inimtegevusega.

Loomastikule avaldab survet Tallinnast lähtuvate maanteede neljarealiseks ehitamine ja tarastamine.

Tulevikus lisandub neile ka Rail Baltic raudtee. Populatsioonide sidusust püütakse tagada ökoduktide

ja muud tüüpi loomapääsudega. Survet avaldab ka uute karjääride ning muude oluliselt maastikku

muutvate objektide lisandumine.

Loomastikule avalduvad maavarade kaevandamise mõjud peamiselt elupaikade kao ja killustamise

ning häiringute kaudu. Häiringuid võib põhjustada nii kaevandamine kui ka transport. Samuti võib

eelkõige veeloomastikule mõjusid avaldada karjääridest tingitud veekogude veekvaliteedi ja

veerežiimi muutus.

4.4 Taimestik ja vääriselupaigad

Taimestik

Sarnaselt loomastikule on ka mõlema maakonna taimestik suhteliselt vaheldusrikas, mida tingivad

varieeruvad looduslikud olud nagu erineva lubjarikkuse ja veerežiimiga muldade levik, mitmekesiste

rannikualade esinemine, samuti suured metsamassiivid ja eri tüüpi soode rohkus. Lisaks leidub eri

tüüpi niite ning taimestikku mitmekesistavad ka inimese kaasabil kujunenud kooslused nagu pargid

ja aiad.

Raplamaa metsasus on statistilise metsainventuuri andmetel33 53,2 %, mis on Eesti summaarse

metsamaa osakaalust (52 %) suurem. Metsadest domineerivad kaasikud, kuid suheliselt rohkelt

esineb ka männikuid ja kuusikuid. Umbes kolmandiku maakonna looduslikest aladest moodustavad

sood ja soostunud alad, mida inimtegevustest on mõjutanud põllumajanduslik- ja metsakuivendus

ning turba kaevandamine. Sood ja rabad domineerivad maakonna ida- ja lõunaosas. Puisniidud

suhteliselt liigirikaste poollooduslike kooslustena rikastavad samuti taimestikku. Jõgede lammialadel

leidub lamminiite.

Pärnumaa metsasus on statistilise metsainventuuri andmetel 49,8 %, mis on Eesti summaarse

metsamaa osakaalust väiksem. Metsadest on kaasikud ja männikud võrdselt (31-32%) esindatud,

kuusikute osakaal on 15%. Neljandiku Pärnumaa alast hõlmavad sood ja rabad, mis on suurel määral

inimtegevusest mõjutatud peamiselt turba kaevandamise ja metsa kuivendamise tõttu. Palju on ka

niite. Loode- ja Põhja-Pärnumaa gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldadel on liigirikkaid

arupuisniite, soostunud niite ja madalsoid. Peaaegu kogu Pärnumaa rannikut ääristavad kaks

32 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023. Keskkonnaagentuur 33 Metsakorralduse büroo, maakondade metsasus. https://www.metsakorraldus.ee/maakondade-metsasus

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

36 / 73

leedemuldade ja männikutega luiteahelikku, mis Häädemeestel ühinevad ja jätkuvad lõunas ühtse

luitestikuna. Seal kasvab nõmmemännik

Inimtegevus on suurt osa Rapla- ja Pärnumaa taimkattest mõjutanud. Looduslikule taimkattele on

inimmõjud reeglina negatiivsed, kuna looduslikud alad asendatakse kultuuristatud maastikega ning

erinevate rajatistega. Intensiivse arendustegevuse mõju on mõlema maakonna taimestikule

suhteliselt tugev, mõju avaldavad lisaks põllu- ja metsamajandusele ka suured taristuobjektid,

kaevandamisalad ja planeeritavad maismaa tuulepargid. Osalt on inimtegevus aidanud taimkatet ka

mitmekesistada poollooduslike koosluste, parkide ja muude haljasalade, aedade ning kalmistute

mitmekesise taimestiku näol.

Taimestikule avalduvad kaevandamise mõjud metsade raadamise ja muu taimkatte kao ja

killustamise kaudu. Samuti on võimalikud mõjud veerežiimi muutuste kaudu. Vähem tõenäolised on

mõjud veekvaliteedi muutumise kaudu. Taimestikule võib mõjusid avaldada ka kaevandamisaladelt

lähtuv tolm.

Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste

liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 234 alusel on kõik

avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eesti

Looduse Infosüsteemi kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti

nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Rapla maakonnas on registreeritud35 887 vääriselupaika. Vääriselupaikade kogupindala on siiski

suhteliselt väikene (2347 ha) kuna vääriselupaigad on enamasti vaid paari ha suurused.

Pärnu maakonnas on registreeritud36 3108 vääriselupaika. Vääriselupaikade kogupindala on siiski

suhteliselt väikene (7164 ha) kuna vääriselupaigad on enamasti vaid paari ha suurused.

Vääriselupaikade levik maakonnas seostub hästi metsade üldise levikuga.

Vääriselupaikadele võivad seoses kaevandamisega avalduda mõjud peamiselt raadamise

(vääriselupaikade hävimise) ja nende veerežiimi mõjutamise kaudu.

4.5 Rohevõrgustik

Rohelise võrgustiku ehk rohevõrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on

ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele

olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid

seovad tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest

tuumalast teise. Koridorid on looduslike alade riba- ja joonstruktuurid, mis on tuumaladest vähem

massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Raplamaa rohevõrgustik (joonis 7) on määratud Rapla maakonnaplaneeringuga 2023+ (vt ka ptk

7.6). Maakonnaplaneering tugineb rohelise võrgustiku metoodilise käsitluse osas eeskätt maakonna

teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Suuremad rohelise

võrgustiku massiivid paiknevad maakonna, aga ka omavalitsuste piirialadel, kus asustus on

hõredam. Traditsioonilistes inimtegevuse piirkondades on massiivid väiksemad ja paiknevad

hõredamalt. Suurima rohelise vööndi moodustavad Kõrvemaa ja Kõnnumaa metsad ja märgalad.

Maakonnaplaneeringu kohast rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride piire kasutustingimusi on

täpsustatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega.

34 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 35 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Väljavõte seisuga 10.10.2022. 36 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Väljavõte seisuga 10.10.2022.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

37 / 73

Pärnumaa rohevõrgustik (joonis 7) on määratud Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne

maakonnaplaneeringuga 2023+ (vt ka ptk 7.7). Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise

võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna senistest

arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku

ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku

hoidmisel. Riigi suur tuumala T6 (läbimõõt 30-50 km), Soomaa tuumala, on määratud üleriigilise

planeeringuga Eesti 2030+, ulatudes nii Pärnu kui ka Viljandi maakonda.

Maakondade rohevõrgustikku mõjutab kohati suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad

taristuobjektid, mistõttu suurte looduslike omavahel sidusate alade osakaal väheneb. Asustuse ja

infrastruktuuri paiknemine ning arendustegevus on peamised faktorid, mis mõjutavad rohelise

võrgustiku efektiivse toimimise võimalusi ühes või teises piirkonnas. Looduslike alade osakaal on

üldiselt suurem maakondade servaaladel. Rohevõrgustiku sidususe tagamine ja säilitamine on lisaks

liikide liikumise ja levimise võimaldamisele oluline ka kaitstavate alade ja liikide aspektist.

Rohevõrgustik toetab ka Natura 2000 alade võrgustikku. Rohevõrgustiku tugialadeks on sageli

kaitsealad ja Natura alad, ning koridoride toimimine on vajalik Natura võrgustiku sidususe jaoks.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

38 / 73

Joonis 7. Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringutega määratud rohevõrgusti

Rohevõrgustikule võib kaevandamine avaldada mõjusid eelkõige loodusmaastike kao ja

rohevõrgustiku alade kvaliteedi halvenemise kaudu, kuna rohevõrgustik ei ole reeglina takistuseks

maavara kaevandamisele. Karjääride avamisega rohevõrgustiku alal väheneb tugialade kvaliteet

ning koridoride sidusus. Kaevandamisega ja transpordiga seotud häiringud halvendavad samuti

rohevõrgustiku kvaliteeti ja sidusust.

4.6 Bioloogiline mitmekesisus

Eesti looduskeskkonna üldine mitmekesisus ning bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on

võrdluses enamuse Euroopa riikidega suhteliselt kõrgel tasemel. Seda tagavad võrdlemisi suur

loodusmaastike osatähtsus, mis koos majandusmetsadega küünib Eestis ca 60 protsendini

maismaast. Elurikkust toetab kahtlemata ka võrdlemisi suur kaitstavate alade osatähtsus (ca 23%).

Eesti maastike mitmekesisuse ja looduslike koosluste elurikkuse säilimisel on olnud oluline roll meie

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

39 / 73

suhteliselt hõredal asustusel, mistõttu surve looduskeskkonnale on olnud nõrgem kui suurema

asustustihedusega riikides.

Rapla maakonnas on külmkohti suuremate aladena ning laialdasemalt kui kuumkohti. Elurikkuse

trend on viimastel aastakümnetel siin olnud valglinnastumise ja põllumajanduse tõttu negatiivsem

kui mujal. Maakonna piires erineb elurikkus väga suurel määral. Elurikkus on madal maakonna

keskosas, kõrgem aga maakonna äärealadel. Pärnu maakonnas valitseb suhteliselt sarnane olukord

nagu Rapla maakonnas. Maakonna keskosa on madala elurikkusega, samas lõunapoolsetel aladel

ning Matsalu lahe ümbruses on elurikkuse kuumkohti laialdasemalt.

Elurikkuse üldist jaotust iseloomustab hästi IRENES ökosüsteemiteenuste kuumkohtade kaart37, kus

soojemat toonid kajastavad kõrgemat elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste taset, külmemad toonid

aga madalamat (joonis 8).

Joonis 8. IRENES ökosüsteemiteenuste kuumkohtade kaart

Samas on viimastel kümnenditel kaitsealade pindala suurenenud ka Rapla- ja Pärnumaal ning on

toimunud arvukalt tegevusi koosluste ja liikide seisundi parandamiseks - poollooduslike koosluste

taastamine ja hooldamine, soode veerežiimi taastamine, veekogude tervendamine ja paisude kui

kalastiku rändetõkete likvideerimine, erinevad liigikaitselised tööd jne. Samal ajal on eriti Pärnumaal

suurenenud surve looduskeskkonnale erinevate arenduste (infrastruktuuriobjektid, elamu- ja

37 Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid. Keskkonnaagentuur, 2021. https://storymaps.arcgis.com/stories/2c2b3527e2134450b321e6e8a7100a14

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

40 / 73

tööstusalad), maavarade kaevandamise ja metsamajanduse ning põllumajanduse intensiivistumise

tõttu.

Looduskeskkonna ja elurikkuse ning nendega seotud ökosüsteemiteenuste tagamise ja

väärtustamisega seoses seab kõrged eesmärgid kavandatav rohepööre ning suundumus

kliimaneutraalsuse poole. Nii Euroopa roheleppe, EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 kui ka

erinevate kliimalepete täitmine eeldab looduskeskkonna ja loodusressursside säästlikumat ja

jätkusuutlikumat kasutust ning looduslike ökosüsteemide tõhusamat kaitset ja rikutud

ökosüsteemide taastamist.

Kaevandmine põhjustab bioloogilise mitmekesisuse kadu kaevandamisaladel ja selle vähenemist

kaevandamisalade naabruses. Mõjud avalduvad ka elupaikade sidususele. Elurikkusele avaldavad

mõjusid ka kaevandamise ja transpordiga kaasnevad häiringud, mõjud veerežiimile ja veekvaliteedile

ning kaevandamisaladelt lähtuv tolm.

4.7 Kultuuriväärtused ja maastikud

Pärnu maakonnas on moodustatud kaks muinsuskaitseala – Pärnu muinsuskaitseala (Pärnu linn) ja

Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala (Lääneranna vald).

Rapla maakonnas muinsuskaitsealasid ei ole moodustatud.

Pärnu muinsuskaitseala (kaitsekord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 42)

koosneb Pärnu vanalinnast ning seda ümbritsevast endisest muldkindlustuste vööndist koos

mereäärse rannapargiga ning nende vahel paiknevast ajalooliselt kujunenud villade maa-

alast. Vanalinna, villade ja rannapargi ala on tähistatud muinsuskaitseala plaanil ning ajaloolise

kujunemise tõttu kehtivad neil aladel erinevad nõuded ja kitsendus. Pärnu muinsuskaitseala

maardlaga ei kattu ja ka linnalise asustuse tõttu kaevandamise huvi antud alale ei ole.

Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala eesmärk (moodustatud Vabariigi Valitsuse määrusega

23.12.1997 nr 255) on tagada kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ja

vanema asustuse säilinud fragmentide kaitse ning hilisema, kuni 1940. aastani väljakujunenud

ajaloolise linnatuumiku planeeringu, tänavatevõrgu, miljöölise ja maastikulise eripära, kõigi seal

paiknevate kultuurilooliselt väärtuslike ehitiste ning neile omase keskkonna säilitamine, uurimine,

korrastamine ja edasiarendamine. Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala ei kattu maardlatega ja

ka linnalise asustuse tõttu kaevandamise huvi antud alale ei ole.

Kultuurimälestiste riikliku registri järgi on Rapla ja Pärnu maakonnas kokku 151 ajaloomälestist, 723

arheoloogiamälestist ja 1268 ehitismälestist38. Kultuuriväärtuslikud objektid on lisaks XX sajandi

väärtusliku arhitektuuripärandi objektid, traditsioonilised maasitkumustrid ja selle seotud identiteet.

Maakonna tähtsusega väärtuslikud maastikud on määratud Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuga

2030+. Maakonnaplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb arvestada, et juhul kui väärtuslikul

maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju

väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise

lõppedes korrastada ala selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringuga

määratud üldised põhimõtted on täpsustamisel üldplaneeringutega. Väärtuslikule maastikule võib

kaevandamine ja sellega seotud transport avaldada mõjusid eelkõige läbi väärtuste kadumise ja ala

killustamise. Kaevandamise kavandamisel väärtuslikele maastikele on võimalik otsest mõju

leevendada läbi kaevandatud alade korrastamise.

38 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 31.08.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

41 / 73

4.8 Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk

reaalboniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Eesti

keskmiseks mullaviljakuse/boniteedi arvuks loetakse 39 hindepunkti. Maakonnas, mille

põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest

boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem

maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist.

Raplamaal loetakse Rapla maakonnaplaneering 2023+ kohaselt väärtuslikeks

põllumajandusmaadeks 44 ja enam boniteedipunktiga põllumaid. Mullaviljakuselt kuulub Raplamaa

Eesti keskmiste ja paremate hulka. Rapla maakonna tasandi väärtusliku põllumajandusmaa vähima

massiivi suuruseks on võetud 1 ha suurused põllulapid, mis ei paikne tiheasustatud alade (külade ja

asulate) keskmes ega ole metsastunud viimase 20 aastase põllumajandusliku

mittekasutamise/harimise tagajärjel. Väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine Rapla

maakonnas ning nende säilitamise ja kasutamise üldised põhimõtted on määratud Rapla

maakonnaplaneeringuga 2030+.

Pärnumaal loetakse Pärnu maakonna planeeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks küla või

aleviku territooriumil paiknev haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv,

mille boniteet on võrdne või suurem 35 boniteedipunktist. Lisaks sellele loetakse väärtuslikuks

põllumajandusmaaks massiiv, mille boniteet on maakonna põllumajandusmaa keskmisest

boniteedist madalam, kuid millel paikneb maaparandussüsteem. Maakonnaplaneeringuga ei ole

määratletud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi minimaalset suurust. Lääneranna valla

koosseisu kuuluvate endiste Lihula ja Hanila valla osas kehtib Lääne maakonnaplaneering 2030+,

mille kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem 33

boniteedipunktist. Väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine Pärnu maakonnas ning nende

säilitamise ja kasutamise üldised põhimõtted on määratud Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne

maakonnaplaneeringuga 2030+.

Maakonnaplaneeringutega määratud üldised põhimõtted on täpsustamisel üldplaneeringutega.

Maakonnaplaneeringute tingimuste kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel

alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule

põllumajandusmaale.

Kaevandamisel väärtusliku põllumajandusmaa massiividel langeb massiiv kasutusest välja või

killustub selliselt, et nende edasine põllumajanduslik kasutus on raskendatud või muutub

ebaotstarbekaks. Väärtusliku põllumajandusmaa edasist kasutamist võib mõjutada ka nii

olemasolevate maaparandussüsteemide mõjutamine (nt drenaaži kahjustamine), väärtusliku

kasvupinnase eemaldamine ettevalmistustööde käigus kui ka pinnase olemasoleva struktuuri

rikkumine ja sellega kaasnevad muutused mullaviljakuses, taimestikus ja loomastikus (kaudne

mõju).

4.9 Maavarad ja maardlad

Raplamaal on maavarade registrisse kantud lubjakivi-, dolokivi-, liiva- ja kruusamaardlate pindala

kokku ~1700 ha, mis moodustab 0,6% kogu maakonna pindalast. Raplamaal on kokku 2023. a

augusti seisuga39 registrisse kantud 9 liivamaardlat, millest 7-le on antud kaevandamiseks vähemalt

üks kaevandamise luba. Registrisse on kantud 19 kruusamaardlat, kus kehtivaid kaevandamislube

on 17-s (sh Rüütja ja Alesti kruusamaardlad, kus kaevandatakse liiva). Raplamaal on 3

dolokivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv kaevandamisluba on ühes maardlas. Registris on

39 Maavarade register, Maa-amet 09.08.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

42 / 73

Raplamaal 8 lubjakivimaardlat (lisaks Orava kruusamaardla), millest vähemalt üks kehtiv

kaevandamisluba on 5 maardlas.

2023. aasta augusti seisuga on Rapla maakonna lubjakivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~35

miljonit m³, aktiivset reservvaru ~6 miljonit m³ ja passiivset varu ~11 miljonit m³. Kaevandatava

lubjakivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~13,6 miljonit m³, sealhulgas Sutlema III,

II ja I lubjakivikarjääride kaevandamise lubadega (nr Rapm-104, Rapm-062 ja Rapm-059) seotud

jääkvaru ~5,7 miljonit m³ ja Lubja lubjakivikarjääri kaevandamise loaga (nr Rapm-091) seotud

jääkvaru ~2,3 miljonit m³. Ülejäänud kaevandatav jääkvaru on seotud Reinu lubjakivimaardla ja

Orava kruusamaardlaga.

2023. a augusti seisuga on Rapla maakonna dolokivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~1,5

miljonit m³, aktiivset reservvaru ~0,9 miljonit m³ ja passiivset varu ~62 miljonit m³. Kaevandatava

dolokivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~1 miljonit m³ Orgita-Haimre

dolokivimaardlas.

Liiva- ja kruusamaardlates ning kahes lubjakivimaardlas (Reinu ja Sutlema) on 2023. aasta augusti

seisuga liiva ja kruusa aktiivset tarbevaru ~10 miljonit m³, aktiivset reservvaru ~4 miljonit m³,

passiivset varu ~0,8 miljonit m³. Maavarade registris arvel olevast maakonna varust on kaevandatav

~7,4 miljonit m³, mis on jaotunud hajusalt maakonnas.

Täielikult või osaliselt jääb Rapla maakonda turbamaardlaid 28. Turbamaardlate kogupindala

Raplamaal on ~28 670 ha, moodustades ~10% maakonna pindalast. Neist maardlatest 9 on

hõlmatud vähemalt ühe kehtiva kaevandamisloaga. Keskkonnaministri määruses nr 87 nimetatud

kaevandamiseks sobivaid turbaalasid on Raplamaal ~4000 ha, mis moodustab maakonna pindalast

~1,5%. Raplamaa kaevandamiseks sobivatest turbaaladest 99% (~4000 ha) kattub 17

turbamaardlaga. 2023. aasta augusti seisuga oli aktiivset tarbevaru maakonna maardlates ~18

miljonit tonni, aktiivset reservvaru ~51 miljonit tonni, passiivset varu ~96 miljonit tonni. Kehtiva

loaga mäeeraldistes on kaevandatavat turba jääkvaru ~5 miljonit tonni.

Pärnumaal on maavarade registrisse kantud dolokivi-, liiva- ja kruusamaardlate pindala kokku

~3400 ha, mis moodustab 0,6% kogu maakonna pindalast. Pärnumaal on kokku 2023. aasta augusti

seisuga40 registrisse kantud 39 liivamaardlat, millest 33-le on antud kaevandamiseks vähemalt üks

kaevandamise luba (sh Rinnaku, Aluste ja Kikepera liivamaardlad, kus kaevandatakse kruusa).

Registrisse on kantud 22 kruusamaardlat, kus kehtivaid kaevandamislube on 20-s. Pärnumaal on 10

dolokivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv kaevandamisluba on 8 maardlas. Pärnumaal

lubjakivimaardlaid ei ole.

2023. aasta augusti seisuga on Pärnu maakonna dolokivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~45

miljonit m³, aktiivset reservvaru ~77 miljonit m³ ja passiivset varu ~13 miljonit m³. Kaevandatava

dolokivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~11 miljonit m³, millest 3,8 miljonit m³

Kurevere dolokivimaardlas, 2,8 miljonit m³ Anelema dolokivimaardlas. Ülejäänud kaevandatav

jääkvaru on seotud Tarva ja Koonga dolokivimaardlatega.

Liiva- ja kruusamaardlates on 2023. aasta augusti seisuga liiva ja kruusa aktiivset tarbevaru ~44

miljonit m³, aktiivset reservvaru ~19 miljonit m³, passiivset varu ~14 miljonit m³. Maavarade

registris arvel olevast maakonna varust on kaevandatav ~26 miljonit m³, mis on jaotunud hajusalt

maakonnas.

Täielikult või osaliselt jääb Pärnu maakonda turbamaardlaid 34. Turbamaardlate kogupindala

Pärnumaal on ~57 600 ha, moodustades ~10,6% maakonna pindalast. Neist maardlatest 9 on

hõlmatud vähemalt ühe kehtiva kaevandamisloaga. Keskkonnaministri määruses nr 87 nimetatud

kaevandamiseks sobivaid turbaalasid on Pärnumaal ~14 600 ha, mis moodustab maakonna pindalast

~2,7%. Pärnumaa kaevandamiseks sobivatest turbaaladest 94% (~13 800 ha) kattub 18

40 Maavarade register, Maa-amet 09.08.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

43 / 73

turbamaardlaga. 2023. aasta augusti seisuga oli aktiivset tarbevaru maakonna maardlates ~67

miljonit tonni, aktiivset reservvaru ~114 miljonit tonni, passiivset varu ~120 miljonit tonni.

Maardlate paiknemine on nähtav teemaplaneeringu veebikaardil.

4.10 Põhjavesi ja põhjaveevarud

Rapla maakond kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

202741 kohaselt jääb Rapla maakonna territooriumile 5 põhjaveekogumit: Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogum (10§2019), Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (11§2019), Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (12§2019), Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-

Eesti vesikonnas (04§2019) ja Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (03§2019). Neist Siluri-

Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum on halvas koondseisundis halva keemilise (PHT(KHTMn) ja

NH4) seisundi tõttu. Ülejäänud veekogumite keemiline- ja koguseline seisund on hea või hea, kuid

ohustatud. Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumid on ohustatud

suurenevast veevõtust ja soolase vee sissetungist. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi

ohustatud keemiline seisund on tingitud kloriidide ja hapnikutarbe piirväärtuse ületamisest. Vastavalt

veemajanduskava materjalile „Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade“ on kaevandamisel

põhjaveele ja põhjaveekogumitele oluline mõju.

Raplamaal on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks valdavalt nõrgalt kaitstud – ligikaudu

64%-l kogu maakonna pindalast; 20% alast on kaitsmata põhjaveega, 16% alast keskmiselt kaitstud

ning 0,5% – suhteliselt kaitstud põhjaveega.

Rapla maakonna põhjaveevarud põhjaveemaardlate kaupa kuni aastani 2023 on kinnitatud

keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 40242 ja keskkonnaministri 26.07.2016 käskkirjaga nr

1-2/16/74343 „Rapla põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-

Kambriumi veekihtides“ kuni aastani 2043 ja keskkonnaministri 01.08.2008 käskkirjaga nr 100244

„Salutaguse Pärmitehas AS veehaardepõhjavee tarbevaru kinnitamine kambriumi-vendi veekihis“

kehtivusega kuni 2035.

Veemajanduskava kohaselt on Rapla maakonna põhjavee seisund valdavalt hea, vaid Matsalu

piirkonnas on põhjavee halva seisundi põhjuseks keemilise hapnikutarbe normist kõrgem näitaja,

mis viitab orgaanilise aine sisaldusele põhjavees. Joogiveeallikate saastumise olulist ohtu 2022–2027

veemajandusperioodil ei ole. Selleks tuleb järgida meetmekavas ette nähtud põhjaveekogumite

põhiseid ja vesikonnaüleseid tegevusi põhjavee kaitse nõuete täitmise tagamisel.

Pärnu maakond kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

202745 kohaselt jääb Pärnu maakonna territooriumile 7 põhjaveekogumit: Siluri-Ordoviitsiumi

Matsalu põhjaveekogum (11§2019), Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (12§2019), Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (17§2019), Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019), Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum

Lääne-Eesti vesikonnas (21§2019), Kesk-Alam-Devoni Kihnu põhjaveekogum (20§2019) ja Kesk-

Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (23§2019). Neist Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu

põhjaveekogum on halvas koondseisundis halva keemilise (PHT(KHTMn) ja NH4) seisundi tõttu.

Ülejäänud veekogumite keemiline seisund on hea või hea, kuid ohustatud ja koguseline seisund hea.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum on ohustatud suurenevast veevõtust ja soolase vee

sissetungist. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi ohustatud keemiline seisund on tingitud

kloriidide ja hapnikutarbe piirväärtuse ületamisest. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti

41 Leitav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (31.08.2023 seisuga) 42 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/media/693/download 43 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/media/694/download 44 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/media/696/download 45 Leitav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (31.08.2023 seisuga)

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

44 / 73

vesikonnas ohustatud keemiline seisund on tingitud kloriidide, NH4 ja hapnikutarbe piirväärtuse

ületamisest. Kesk-Alam-Devoni Kihnu põhjaveekogumi ohustatud keemiline seisund on tingitud NH4

piirväärtuse ületamisest. Vastavalt veemajanduskava materjalile „Oluliste veemajandusprobleemide

ülevaade“ on kaevandamisel põhjaveele ja põhjaveekogumitele oluline mõju.

Pärnumaal on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks 32% alast keskmiselt kaitstud, 31%

alast on suhteliselt kaitstud, 29% alast nõrgalt kaitstud, 6% kaitsmata ja 1% kaitstud.

Pärnu maakonna põhjaveevarud põhjaveemaardlate kaupa kuni aastani 2029 on kinnitatud

keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 40046 ja keskkonnaministri 08.06.2009 käskkirjaga nr

92547 „Vaskrääma siluri veehaarde põhjavee tarbevaru kinnitamine“ kehtivusega kuni 2037.

Veemajanduskava kohaselt on Pärnu maakonna põhjavee seisund valdavalt hea, vaid Matsalu

piirkonnas on põhjavee halva seisundi põhjuseks keemilise hapnikutarbe normist kõrgem näitaja,

mis viitab orgaanilise aine sisaldusele põhjavees. Joogiveeallikate saastumise olulist ohtu 2022–2027

veemajandusperioodil ei ole. Selleks tuleb järgida meetmekavas ette nähtud põhjaveekogumite

põhiseid ja vesikonnaüleseid tegevusi põhjavee kaitse nõuete täitmise tagamisel.

Kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju põhjaveele. Kõige olulisem mõju põhjaveele on selle

liigvähendamine ehk kunstliku alanduslehtri tekitamine kaevandamisel allpool põhjavee piiri. Kui

maavara paikneb põhjaveetasemest madalamal, siis valitud tehnoloogiast lähtuvalt tuleb

kaevandamiseks alalt põhjavett pidevalt välja pumbata ja see võib põhjustada veetaseme langust

või -kvaliteedi halvenemist piirkonna kaevudes.

Mõju ulatus sõltub karjääride ning nendega kaasneva taristu asukohtadest ja põhjaveekogumite

seisundist. Kaevandamise mõju ulatus põhjaveele sõltub põhiliselt väljapumbatava põhjavee

kogusest ja veekihtide omadustest. Teemat käsitletakse KSH raames.

4.11 Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Rapla maakonna territooriumit läbib 42 üle 25 km2 valgalaga vooluveekogu, millest pikimad on

Kasari, Keila, Vigala, Sauga ja Velise jõgi. Lisaks on maakonnas 44 vooluveekogu valgalaga 10 kuni

25 km2 ning 126 alla 10 km2 valgalaga vooluveekogu. Maakonna 62-st järvest on suurimad Järlepa,

Loosalu, Kadja/Põlliku ja Aeli järv. Maaparandussüsteemidega on kaetud 35% maakonna

territooriumist. Rapla maakonna territooriumile jääb ka mitmeid märgalasid.

Lääne-Eesti vesikonna vooluveekogumite seisund veemajanduskavade 2020. aasta vahehinnangu

järgi on väga heas üks, heas 223, kesises 93, halvas 27 ja väga halvas koondseisundis kolm Lääne-

Eesti vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 123 vooluveekogumit, mis on 35% vesikonna

vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 11 kogumil ja mittehea ökoloogiline

seisund 119 kogumil, nelja kogumi puhul hinnati seisund mitteheaks ainult keemilise seisundi tõttu.

Rapla maakonna territooriumil olevate vooluveekogude seisund 2021. a hinnangul on 27 hea, 12

kesine ja kahel halb. Halb koondseisund on Sauga_1 (1148700_1) ja Luiste (1109600_1) jõel.

Lääne-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2020. aasta seisuga heas seisundis 15 kogumit,

kesises 17 ja halvas 11 kogumit. Mitteheas seisundis on 28 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb

kuuel kogumil, ökoloogiline seisund on mittehea 26 kogumil. Ainult halva keemilise seisundi tõttu

hinnati mitteheaks kahe kogumi koondseisund. Rapla maakonna territooriumil oleva ühe hinnatud

järve seisund 2021. aasta hinnangul oli hea.

Pärnu maakonna territooriumilt suubub merre 101 üle 25 km2 valgalaga vooluveekogu, millest

pikimad on Pärnu, Kasari, Navesti, Vigala, Halliste, Sauga, Velise, Reiu, Lintsi ja Raudna jõgi. Lisaks

on maakonnas 77 vooluveekogu valgalaga 10 kuni 25 km2 ning 187 alla 10 km2 valgalaga

46 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/media/690/download 47 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/media/707/download

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

45 / 73

vooluveekogu. Maakonna 224-st järvest on suurimad Ermistu, Tõhela, Lavassaare, Kaisma,

Mõisalaht ja Kasse laht järv. Maaparandussüsteemidega on kaetud 42% maakonna territooriumist.

Pärnu maakonna territooriumile jääb ka mitmeid märgalasid.

Lääne-Eesti vesikonna vooluveekogumite seisund veemajanduskavade 2020. aasta vahehinnangu

järgi on väga heas üks, heas 223, kesises 93, halvas 27 ja väga halvas koondseisundis kolm Lääne-

Eesti vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 123 vooluveekogumit, mis on 35% vesikonna

vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 11 kogumil ja mittehea ökoloogiline

seisund 119 kogumil, nelja kogumi puhul hinnati seisund mitteheaks ainult keemilise seisundi tõttu.

Pärnu maakonna territooriumil olevate vooluveekogude seisund 2021. a hinnangul on 71 hea, 22

kesine ja 14 halb. Halb koondseisund on Vigala_3 (1110400_3), Tõramaa (1144000_1), Ura_1

(1148100_1), Kasari_3 (1107000_3), Pärnu_3 (1123500_3), Sauga_3 (1148700_3), Audru_2

(1122000_2), Are_2 (1149600_2), Ikla (1152600_1), Navesti_3 (1131600_3), Sauga_1

(1148700_1), Männiku (1121400_1), Halliste_3 (1136000_3), Penijõgi (1117700_1).

Lääne-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2020. aasta seisuga heas seisundis 15 kogumit,

kesises 17 ja halvas 11 kogumit. Mitteheas seisundis on 28 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb

kuuel kogumil, ökoloogiline seisund on mittehea 26 kogumil. Ainult halva keemilise seisundi tõttu

hinnati mitteheaks kahe kogumi koondseisund. Pärnu maakonna territooriumil olevast seitsmest

hinnatud järve seisundist 2021. aasta hinnangul oli ühel hea, ühel kesine ja viiel halb seisund.

Eesti rannikumeres on probleem elavhõbeda ökoloogilist kvaliteedinormi ületav sisaldus kalades.

Ohtlikest ainetest on meie merealadel lisaks elavhõbedale aeg-ajalt elustiku keskkonnanorme

ületanud ka kaadmium, heksaklorotsükloheksaan, heptakloor ja heptakloorepoksiid. Ohtlike ainete

keskkonna kvaliteedi piirnorme ületavate sisalduste tõttu on rannikumere keemiline seisund hinnatud

halvaks. Peamised elavhõbeda koormuse allikad on ajalooline saaste, kaugkanne õhu kaudu ning

Eestis põlevkivi põletamine elektrijaamades.

Lääne-Eesti vesikonna rannikuveekogumite koondseisund on 2021. aasta hinnangul 13 halb, ühel

väga halb. Kõigil kogumitel on keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund ühel hea, kümnel kesine,

kahel halb ja ühel väga halb48.

Looduskaitseseadus sätestab ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiuse:

1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;

2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;

3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 meetrit,

välja arvatud punktis 5 sätestatud juhul;

4) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga

jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;

5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri

suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;

6) maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.

Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub

ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringuga

kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5).

Kaevandamise tõttu ärajuhitav kuivendusvesi võib mõjutada pinnaveekogude veekvaliteeti ja -

režiimi. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute

valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja

ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada

48 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart, Keskkonnaagentuur. Seisuga 31.08.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

46 / 73

veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus. Mõju

pinnavee seisundile on seisuveekogude puhul lokaalne, kuid vooluveekogude puhul võib olla laiem.

Pinnaveekogude kvaliteeti võivad mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse lekkimine

keskkonda), mis on võimalikud nii kaevandamise ettevalmistamisel, läbiviimisel kui kaevandatud

alade korrastamisel. Oluline negatiivne mõju on ohutus- ja keskkonnanõuete ning asjakohase

tegutsemisega välditav.

Turbatootmisalade ja nende teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine märgaladele eeldab

kuivenduskraavide rajamist. Sellega kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit.

Maaparandussüsteemidele ehitamine võib kahjustada olemasolevat drenaaži ja mõjutada piirnevate

süsteemide jätkuvat nõuetekohast toimimist.

Pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide paiknemine ning nende piiranguvööndid on nähtavad

teemaplaneeringu veebikaardil.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub karjääride ning nendega kaasneva taristu asukohtadest ja

pinnaveekogude, märgalade ja maaparandussüsteemide paiknemisest nende suhtes. Teemat

käsitletakse KSH raames.

4.12 Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna välisõhu saastetasemest ülevaate andmiseks saab kasutada

aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmi49 raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Programm on

ajakohastatud keskkonnaministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/144.

Programmis on muuhulgas toodud hinnang välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab

tänast päeva) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid.

Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiid (NOx), eriti peened

osakesed (PM2,5), ammoniaak (NH3) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)) ning kuue erineva

valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed ja põllumajandus) kohta ning selles

sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste50.

Tabel 1. Välisõhu saasteainete keskmised/maksimaalsed kontsentratsioonid valdkondade

koosmõjus Rapla- ja Pärnumaal 2020. aasta seisuga. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Välisõhu saasteaine

Näitaja Kontsentratsioo n Raplamaal, µg/m3

Kontsentratsioo n Pärnumaal, µg/m3

Piirväärtus51

, µg/m3

Vääveldioksiid (SO2)

24 h maksimaalne kontsentratsioo n

0.023-1.21 0.023-4.5 125

Eriti peened osakesed (PM2,5)

1 aasta keskmine

0.314-3.75 0.012-8.61 25

49 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 50 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276 51 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

47 / 73

Välisõhu saasteaine

Näitaja Kontsentratsioo n Raplamaal,

µg/m3

Kontsentratsioo n Pärnumaal,

µg/m3

Piirväärtus51

, µg/m3

kontsentratsioo n

Lämmastikoksiidi

d (NOX)

1 aasta

keskmine kontsentratsioo n

0.033-3.34 0.033-40.0 40

Lenduvad

orgaanilised ühendid (LOÜ)

1 h

maksimaalne kontsentratsioo n

1.22-166 1.22-367 5000

Ammoniaak (NH3)

1 aasta keskmine kontsentratsioo n

0.476-8 0.476-8 8

Eelnevast tabelist nähtub, et erinevate valdkondade koosmõjus Rapla ega Pärnu maakonnas

piirväärtusi ületatud ei ole.

Kaevandamise mõju õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel, kaevandatud materjali purustamisel ja

sorteerimisel ning toodangu transpordil. Eelnimetatud protsessidega kaasneb peamiselt tolmu

(eeskätt osakeste PMsum ja peenosakeste PM10) teke. Karjääris töötavad mehhanismid ja seadmed

ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase. Saasteainete leviku

ulatus ja mõju olulisus sõltub kaevandatavast maavarast, kaevandamistehnoloogiast, kaevandamise

ja sellega seotud materjali vedude intensiivsusest karjääri paiknemisest, maastiku eripäradest ning

muust maakasutusest piirkonnas.

Mõlema maakonna olulisemateks müraallikaks on linnatänavate ning maanteede autoliiklus,

mõnevõrra väiksema levi- ja mõjualaga on raudteeliiklusest tingitud müra. Tööstusmüra (sh

kaevandused) on teatud piirkondades olulisim lokaalne müraallikas. Ülejäänud müraallikad ei oma

üldises mürafoonis suurt tähtsust.

Karjääride mõju välisõhu kvaliteedile on seotud välisõhus leviva müraga, mida põhjustab nii

kaevandamine kui sellega seotud raskeveokite liiklus. Müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus

sõltub kaevandatavast maavarast, kaevandamistehnoloogiast, kaevandamise ja sellega seotud

materjali vedude intensiivsusest karjääri paiknemisest, maastiku eripäradest ning muust

maakasutusest piirkonnas. Müra võib osutuda oluliseks negatiivseks häiringuks juhul, kui piirkonda

jääb müratundlikku maakasutust (eeskätt elamualasid).

Teemaplaneeringu KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju välisõhu

kvaliteedile nii müratekke kui õhusaaste seisukohast.

4.13 Kaevandamisest põhjustatud maavõnked

Kaevandamisega ja lõhketöödega kaasnev vibratsioon ehk maavõnked võivad kahjustada läheduses

asuvaid hooneid ja nende konstruktsioone. Maavõngete ohtlikkus sõltub lõhkamisel kasutatavast

laengu massist, lõhkamise metoodikast ja lõhkamiskoha ning tundlike hoonete omavahelisest

kaugusest. Lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõju hindamisel lähtutakse majandus- ja

taristuministri määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. Lisaks võivad

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

48 / 73

lõhketöödega kaasneda laialipaiskuvad kivimikillud, mistõttu on lõhketööde ohutuks läbiviimiseks

karjääritingimustes ette nähtud 200 m ohuala.

Lõhketööd saab läbi viia ainult Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud projekti järgi, kus on toodud

maksimaalselt korraga lõhatavad lõhkeainete kogused ja lõhketööde ohualad.

4.14 Jääkreostusobjektid

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või

põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis võib

ohustada ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel (24.10.2023 seisuga) on Rapla maakonnas registreeritud 10

jääkreostusobjekti ja Pärnu maakonnas 12 jääkreostusobjekti. Joonis on jääkreostusobjektide

paiknemine ja ulatus Rapla- ja Pärnumaal. Mitmete maardlate alad kattuvad jääkreostusobjektide

aladega. Planeeringu koostamisel arvestatakse likvideerimata jääkreostusobjektide paiknemisega

ning nõudega, et jääkreostus tuleb enne kaevandamise alustamist likvideerida. Reostuse intensiivsus

ja levik, aga ka päritolu on võimalik tuvastada uuringutega. Uuringu tulemused on aluseks ka

reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Selleks tuleb koostada jääkreostuse likvideerimise

projekt. Jääkreostusobjektidel on sageli lagunenud ja varisemisohtlikud rajatised ning suur oht kokku

puutuda ohtlike ainetega. Samuti on likvideerimistööde ajal ohtlike ainete keskkonda levimise oht

kõrgendatud, sest ohtlike ainete kättesaamiseks avatakse reostuskoldeid. Kui jääkreostus

likvideeritakse, on see positiivne mõju keskkonnaseisundile.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

49 / 73

Joonis 9. Jääkreostusobjektide paiknemine Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas

4.15 Jäätmekäitlus ja ringmajandus

Jäätmeteke

Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade

uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö

tulemusena. Maavarade kaevandamise käigus tekib jäätmeid ka masinate ja seadmete kasutamisel

ja hooldamisel (nt õlid, määrdeained vms), olmes ning võimalik on ka ehitusjäätmete teke, kuid

nende kogus on tavapäraselt väheoluline. Lisaks võib tekkida ka jäätmeseaduse mõistes

kõrvalsaadusi (JäätS § 22).

Kaevandamise ettevalmistamise käigus võib tekkida vajadus likvideerida jääkreostust (vt täpsemalt

ptk 4.14). Reostunud pinnas on jäätmeseaduse sätete kohaselt ohtlik jääde ning seda tuleb käidelda

vastavalt jäätmeseaduse nõuetele ja koostatud projektile. Objektilt likvideeritavaid ohtlikke jäätmeid

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

50 / 73

(tööstusmaa piirarve ületavalt reostunud pinnas, kütuse- ja õlijäätmed, asbesti sisaldavad ehitus- ja

lammutusjäätmed jms) tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv

keskkonnaluba. Reostuse likvideerimisel on oluline tuvastada tööde piisavus proovi võtmise ja

proovidest ohtlike ainete sisalduse määramisega. Proovivõtt ning objekti lõpetamine

kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Jäätmed võivad sõltuvalt sellest kuidas neid käsitletakse, mõjutada looduskeskkonda (eeskätt

pinnast, pinna- ja põhjavett ja välisõhu kvaliteeti.

Ringmajandus

Ringmajandus on majandusmudel, mis seab esikohale ressursside jätkusuutliku kasutamise ning

mille eesmärk on siduda majanduskasv lahti taastumatu toorme kasutamisest. Ringmajandus lähtub

põhimõttest, et kogu ringlusesse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt

võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega. Ringmajandusele ülemineku

tulemuslikkust saame hinnata jäätmetekke kahanemise, ringleva materjali hulga ning kasutatud

ressursside abil loodud väärtuste kasvu järgi. Ülemineku tulemusel võib esmase materjali ehk

ehitusmaterjalide, maavarade, mineraalväetiste, kütuste ja taastumatu elektrienergia tarbimine

väheneda 2030. aastaks 32% võrra52.

Kaevandamisel on peamine ringmajanduslik võte maavarade kaevandamise vajaduse vähendamine

läbi jäätmete või tootmisjääkide maksimaalse kasutamise ehitusmaterjalidena. Näiteks

täitematerjalina saab kasutada põlevkivi aherainest toodetud killustikku – vt ka peatükk 1.1.

Teemaplaneeringu KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju jäätmetekke

ja ringmajanduse võimaluste kasutamise seisukohast.

4.16 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse53 kohaselt on Rapla maakonnas 1 b-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte ja 13 ohtlikku ettevõtet. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid

Rapla maakonnas ei ole. Pärnu maakonnas on Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse54

kohaselt 1 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ja 13 ohtlikku ettevõtet. B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtteid Pärnu maakonnas ei ole. Ettevõtete ohualade ulatused määratakse

riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide koguste ja kemikaalide

omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib

muutuda ka ohuala ulatus.

Kemikaaliseaduse § 32 sätestab erinõuded maakasutuse planeerimisel. Planeeringute koostamisel

tuleb arvestada käitisest lähtuvate asjaoludega. Seejuures tuleb muuhulgas:

− kindlaks teha doominoefektiga käitised;

− rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid;

− tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest

lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine.

Ohtliku ettevõtte ohualasse planeerimisel tuleb teemaplaneering esitada Päästeametile

kooskõlastamiseks.

52 Eesti ringmajanduse valge raamat. Keskkonnaministeerium 2022 53 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.08.2023 54 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.08.2023

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

51 / 73

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt ei ole karjääride ja nendega kaasneva taristu

kavandamine ohtliku ettevõtte ohualasse välistatud, kuna nende asukohad selguvad alles

teemaplaneeringu koostamisel – vt ka ptk 5.2.

4.17 Riigikaitse

Rapla maakonna territooriumil on 5 ja Pärnu maakonnas 4 riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga

objekti – vt joonis 10. Mitmed riigikaitselised ehitised ja nende piiranguvööndid kattuvad maardlate

ja mäeeraldistega.

Joonis 10. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas

Vastavalt PlanS § 4 lõikele 4 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tuleb planeering

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis,

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

52 / 73

planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või

kui planeeringualal asub avalik veekogu.

Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatused tuuakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“ sätetele välja teemaplaneeringus.

Kavandatava tegevuse mõju riigikaitselise ehitise töövõimele hindab Kaitseministeerium55.

4.18 Kliimamuutused

Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas on kliimamuutustega seonduvalt maakasutuse ja

planeerimise kontekstis tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma-

ja põuaperioodid, lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis,

maapinnalähedase veekihi veerežiimis, põllumajanduses (saagikuses, põllukultuurides) ning vee- ja

kanalisatsiooniteenuste toimimises, tormide sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu

vastupidavusele, samuti võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses.

Kaevandamise otsene mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel ning

lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel. Olulisem on mõju maakasutuse muutumisest. Mõju ulatus

ja olulisus sõltub nii kaevandatavast maavarast, kaevandamiseks kasutatavast tehnoloogiast,

kaevandamissalade suurusest, kaevandamise ajalisest kestvusest, karjääride ja kaasneva taristu

alale jäävast maakasutusest ja muudest asjaoludest.

Kaevandatud alade korrastamine aitab kaasa Eesti riiklike (Kliimapoliitika põhialused aastani 2050,

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Säästva arengu riiklik strateegia) kui ka rahvusvaheliste

(Pariisi kliimalepe, Euroopa roheline kokkulepe, LULUCF määrus jt) kliimapoliitika eesmärkide,

eelkõige vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, täitmisse.

Teemaplaneeringu KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju

kliimamuutustele.

4.19 Piiriülene keskkonnamõju

Planeeringuala piirneb osaliselt Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiriga. Kui KSH

algatatakse planeeringule, mille elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi

keskkonnale, siis oleks pidanud planeeringu koostamise korraldaja(Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium) viivitamata teavitama sellest Kliimaministeeriumi (KeHJS § 46 lg 2).

Kliimaministeerium oleks teavitanud mõjutatavat riiki mitte hiljem, kui KSH algatamisest teavitati

Eesti Vabariigis (KeHJS § 46 lg 21). Rahandusministeerium avaldas teate käesoleva teemaplaneeringu

KSH algatamise kohta 16.01.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei kaasne planeeringu

koostamise korraldaja hinnangul käesoleva teemaplaneeringuga riigipiiriülest olulist keskkonnamõju.

KSH ekspert toetab planeeringu koostamise korraldaja seisukohta, sest teemaplaneeringus

käsitletakse maavarade kaevandamisvõimalusi maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevate

võimaluste ulatuses. Teemaplaneering ja selle KSH annavad suunised loataotluste menetlemiseks.

Täpsemalt hinnatakse konkreetse kaevandamise mõjusid iga loataotluse KMH käigus, kui selgub

täpne kaevandamise viis ja tehnoloogia. Siis saab otsustaja vastavalt KeHJS § 30 sätetele KMH

algatamisel algatada ka piiriülese keskkonnamõju teavitusmenetluse.

55 Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

53 / 73

5. Mõjude hindamise kirjeldus

5.1 KSH läbiviimise metoodika

KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisega eeldatavalt

kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, selgitatakse välja alternatiivsed võimalused ning leitakse

meetmed ebasoodsate mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt

ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara56. KSH-ga minimeeritakse võimalused sellisteks

arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest ja mõju

hindamise juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS).

Teemaplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad

planeerimisseadusest ning nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse

Keskkonnaministeeriumi57 juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

(2017)“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid, võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid

teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Vajadusel konsulteeritakse asjaomaste asutustega.

Töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige olemasolevatele andmetele: asjakohastele riiklikele

andmebaasidele, seirete ja uuringute tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele.

Olulisel kohal on valdkondlikud kaardimaterjalid ja kaardianalüüsi (GIS-analüüs) teostamine, mis

võimaldab samaaegselt vaadelda erinevaid infokihte, alasid ning ulatuslikke territooriume. Samuti

tehakse koostööd kohalike omavalitsuste, huvitatud osapoolte, kohalike elanike ning

planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel, kaalutakse asjaomaste asutuste ja

isikute ettepanekuid, arvestatakse nendega või põhjendatakse mittearvestamist.

Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Tähelepanu

pööratakse võimalikule koosmõjule ja mõjude kumuleerumisele, arvestades vajadusel ka väljastpoolt

planeeringuala tulevad mõjusid. Millises hinnatavas valdkonnas milliste eeltoodud aspektidega ning

millises ulatuses arvestatakse, sõltub valdkonnast. Töö käigus antakse soovitusi parema(te)ks

lahendus(te)ks ning antakse meetmed oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Kavandatava tegevuse alternatiividena käsitletakse alternatiivsete materjalide

(kaevandamisjäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed) ümbertöötlemist ning taaskasutamist (vt ka ptk

1.1) ja kavandatavast tegevusest loobumist, ehk olukorda kui TP ei kehtestata.

KSH kohta koostatakse nõuetekohane aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise

aruande koosseisus. KSH aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 toodud nõuetest. KSH aruandes antakse selle

koostamiseks vajalikud lähteandmed, sh määratakse kindlaks vajalikud analüüsid ja uuringud,

millega peab edaspidi arvestama.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

KSH läbiviimist juhib KSH juhtekspert. Nõuded KSH juhteksperdile on sätestatud KeHJS §-s 34.

Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende

56 KeHJS § 22, eRT 57 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

54 / 73

pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma

liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KSH juhtekspert ja

eksperdirühma koosseis ning ekspertide käsitletavad valdkonnad on toodud teemaplaneeringu ja

mõjude hindamise meeskonna kirjelduses.

Täpsem mõju hindamise metoodika KSH raames käsitletavate valdkondade lõikes on toodud

peatükkides 5.1.1 kuni 5.1.10.

5.1.1 Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringualal asuvate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ning Natura aladele eeldatavalt

avalduv oluline keskkonnamõju on esitatud ptk-is 4.1.

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku osas on sätestatud KeHJS-e §-ga 4558. Strateegilise

planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord

ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta

ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

Mõju hindamisel Natura võrgustiku aladele arvestatakse alade kaitse-eesmärke ja alade terviklikkust.

KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju

Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse

ebasoodne mõju on välistatud. Kui ebasoodne mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni

järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju, jätkatakse

asjakohase hindamise etapiga. Asjakohast hindamise eelduseks on piisava täpsusega informatsiooni

olemasolu kavandatava tegevuse kohta.

Kui sageli viiakse juba KSH programmi etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate

mõjude tuvastamiseks ning selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames

vajalik läbi viia asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub

info karjääride ja nendega seonduvate taristuobjektide võimalike asukohtade kohta ning nendega

seotud mõjusid ei ole võimalik prognoosida. Teemaplaneeringu KSH raames tehakse Natura

eelhindamine ning hinnatakse Natura asjakohase mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub vajalikuks,

viiakse KSH raames läbi asjakohane hindamine.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“59.

5.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavad loodusobjektid on:

• kaitsealad;

• hoiualad;

• kaitsealused liigid ja kivistised;

• püsielupaigad;

• kaitstavad looduse üksikobjektid;

• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

58 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 59 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

55 / 73

Planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas paiknevate kaitstavate loodusobjektide kirjeldused ja

kaitse-eesmärgid ning neile avalduva mõju hindamise käik ja tulemused esitatakse mõju hindamise

aruandes.

Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele lähtutakse looduskaitseseadusest, kaitse-

eeskirjadest, kaitsekorralduskavadest, liigi kaitse tegevuskavadest jm asjakohastest dokumentidest,

samuti riiklike registrite andmetest.

5.1.3 Mõju vääriselupaikadele

Vääriselupaik on metsaseaduse alusel kaitstav kõrge ökoloogilise väärtusega metsaala.

Keskkonnaministri määruse60 alusel on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas

asuvad EELIS-esse kantud vääriselupaigad kaitstud. Neis on keelatud raie, välja arvatud

erakorralised raied ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Mõju hindamise käigus hinnatakse vääriselupaikadele avalduvaid otseseid ja kaudseid mõjusid.

Hinnatakse võimaliku raadamise mõju vääriselupaikade piiril, mis võib kaasa tuua tuule- ja

valgusrežiimi muutumise vääriselupaikade alal. Samuti hinnatakse, kas tegevus võib vääriselupaiku

mõjutada läbi veerežiimi muutumise. Hinnatakse ka muid võimalikke kaudseid mõjusid

vääriselupaikadele.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

5.1.4 Mõju loomastikule

Kavandatava tegevuse mõjud loomastikule avalduvad elupaikade kao ning killustamise ja häiringute

kaudu. Mõju hindamisel tuginetakse piirkonnas registreeritud loomastiku andmetele.

Mõjude hindamise raames hinnatakse loomastiku elupaikade kao ulatust ja olulisust kavandatava

tegevuse alal erinevate asukohaalternatiivide korral. Hinnatakse ka mõju elupaikade võimaliku

killustamise tõttu. Häiringud kaasnevad peamiselt karjääri ja selle teenindamiseks vajaliku taristu

ehitusetapis, kuid ka kaevandamise ajal. Hinnatakse mürast ning tehnika ja inimeste liikumisest

tingitud häiringute võimalikku ulatust ning mõju loomastikule.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

5.1.5 Mõju taimestikule

Taimestikule avalduva mõju hindamisel lähtutakse kaardianalüüsist.

Mõju taimestikule avaldub olemasolevate metsaalade raadamise ja muu taimestiku kao näol.

Taimestikule võib sõltuvalt taimekoosluse tundlikkusest avaldada mõju ka veerežiimi muutus, kui

see kavandatava tegevuse ala piirkonnas aset leiab.

Mõju hindamise käigus hinnatakse ja võrreldakse väärtusliku taimkatte kadu. Kuna karjäärid ja

turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid planeeringulahenduse

60 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

56 / 73

koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale tasemele võrreldes

keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

5.1.6 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule

Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduva mõju hindamisel tuginetakse Rapla ja Pärnu

maakonnas registreeritud elustiku andmetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju maakonna

üldisele elurikkusele, käsitledes nii elurikkuse kadu tegevuse alal kui ka alalt väljapoole ulatuvaid

mõjusid.

Rohevõrgustikule avalduvaid mõjusid hinnatakse lähtuvalt kehtiva Rapla maakonnaplaneeringuga

2030+, Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud ja KOV-

ide ÜP-dega täpsustatud rohevõrgustikust. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid

rohevõrgustiku alade kvaliteedile ja sidususele nii kaevandamise toimumise ajal kui pärast karjääride

korrastamist.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

5.1.7 Mõju põhja- ja pinnaveele

Mõju hindamisel veekeskkonnale võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja

põhjaveele. Maavarade kaevandamise peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja looduslikule ressursile

ning piirkonna puur-ja salvkaevudele lähtub kaevandamise tehnoloogiast ja piirkonna geoloogilisest

ehitusest jne. Kaevandamise käigus süvendist vee väljapumpamisega kaasneb heljumi teke ja

põhjavee taseme alanemine mõjualas, mõju veerežiimile ja veekvaliteedi näitajatele (pH, hapnik,

lämmastikuühendid). Sellega võib kaasneda mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Kaevandamistegevusega kaasneva mõju hindamine põhineb andmeanalüüsil. Erinevate maavarade

kaevandamise mõjuala leidmiseks analüüsitakse erinevate keskkonnaloa taotluste KMH-des antud

hinnanguid, läbi viidud uuringuid ning nende raames tehtud modelleerimisi.

Töö käigus tuuakse välja ülevaade planeeringuala veekogumite seisundist ning mittehead seisundit

põhjustavatest peamistest surveteguritest, hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju

kaevandamise mõjualasse jäävatele pinna- ja põhjaveekogumitele. Lisaks analüüsitakse veepoliitika

raamdirektiivi 2000/60/EÜ punktis 4.7 nimetatud erandi rakendamise vajadust (st hinnatakse, kui

suur on kavandatava tegevuse kasu võrreldes võimaliku keskkonnakahjuga).

Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete

rakendamiseks, arvestades teemaplaneeringu eesmärki ja täpsusastet.

Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt

tervisemõjude hindamisele.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

5.1.8 Mõju hindamine kliimale

KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt on KSH ülesanne anda hinnang kliimamuutustele. Kuna üksikprojekti

mõju kliimale, s.o. pikaajalise temperatuuri- ja sademete režiimi ning teiste kliimakarakteristikute

muutusele regionaalsel või globaalsel tasandil on tuvastamatu, sest kliimamuutus toimub paljude

emissiooniallikate koosmõjul, siis on keskkonnamõju hindamise juhendis kliimamuutuse käsitlemine

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

57 / 73

taandatud kavandatava tegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite hinnanguks (Põder,

2017). Teemaplaneeringu KSH-s käsitletakse kliimamuutuste ehk kasvuhoonegaaside heite

vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning kliimamuutustega kohanemist maakonnaplaneeringu

täpsusastmest tulenevate võimaluste ulatuses. Teemaplaneering ja selle KSH annavad suunised ka

loataotluste menetlemiseks. Täpsemalt hinnatakse mõju kliimale iga taotluse KMH käigus, kui selgub

täpne kaevandamise viis ja tehnoloogia.

5.1.9 Mõju hindamine inimese tervisele

Mõju hindamisel inimese tervisele keskendutakse maavarade kaevandamise võimalikule mõjule

joogivee kvaliteedile ning kaevandamisega kaasnevale mürale ja õhusaastele.

Joogivee kvaliteedile avalduva mõju hindamisel on sisendiks hinnang põhjavee kvaliteedile (vt

metoodikat eespool ptk-is 5.1.7). Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

Kaevandamistegevusega kaasneva müra ja õhusaaste mõju hindamine põhineb andmeanalüüsil.

Erinevate maavarade kaevandamise müra mõjuala leidmiseks analüüsitakse erinevate keskkonnaloa

taotluste KMH-des antud hinnanguid, läbi viidud müra ja õhusaaste uuringuid ning nende raames

tehtud modelleerimisi. Teemaplaneeringu KSH raames ei ole võimalik planeeringulahendusele

müratasemete ega saasteainete heitkoguste arvutusi ja leviku ulatuse modelleerimist läbi viia, sest

planeeringulahendusega ei määrata karjääride konkreetseid asukohti, suurusi, maavara

kaevandamise mahtu, kasutatavaid tehnoloogiaid, kaevise väljaveoteid ega kaevandamise aega.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju olulisuse tuvastamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse

seadusest ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest.

Kuna karjäärid ja turbatootmisalad, maht, kasutatavad tehnoloogiad ja ajalised perspektiivid

planeeringulahenduse koostamise tulemusena ei selgu, siis jääb mõju hindamine üldisemale

tasemele võrreldes keskkonnaloa taotluse mõju hindamisega.

KSH käigus leitud müra ja õhusaaste mõjualade eeldatavad ulatused on sisendiks kaevandamise

võimaluste kategoriseerimisele (vt ptk. 2.3).

5.1.10 Mõju hindamine inimese heaolule ja varale

Heaolu mõistet ei saa siduda konkreetselt kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Pidev

peenosakeste- või mürafoonis viibimine võib tekitada stressi ka siis, kui tegevusega kehtestatud

norme ei ületata.

Inimeste heaolu võib häirida ka maastiku muutumine, väljakujunenud asustusstruktuuri ja

liikumisvõimaluste muutumine ning kogukondade killustamine karjääride ja nende ühendusteede

rajamisega. Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on

kultuurimälestised ja nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud

maastikud, ilusad teelõigud ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse

olulisuse seisukohast. Sisendina kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele

maastikele ja ilusa vaatega kohtadele. Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või

negatiivne, sest eksperdi arvamus ei oleks objektiivne (tegemist on teemaga, mis sõltub suurel

määral inimeste subjektiivsest arvamusest, sh suhtumisest maavarade kaevandamisse).

Võimalik mõju inimese füüsilisele varale (hoonetele, maale)61 tuleneb eelkõige lõhkamistega

seotud maavõngetest. Maavõngete mõju hindamine põhineb andmeanalüüsil. Erinevate maavarade

kaevandamise maavõngete mõjuala leidmiseks analüüsitakse keskkonnaloa taotluste KMH-des läbi

viidud vibratsiooni käsitlusi ja/või uuringuid. Teemaplaneeringu KSH raames ei ole võimalik

61 Mõju hindamine kinnisvara rahalisele väärtusele ei kuulu KSH ülesannete hulka, seda tehakse vajadusel väga üldisel tasemel majanduslike mõjude hindamisel asjakohaste mõjude hindamise käigus (vt ptk 5.2).

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

58 / 73

analüüsida lähimatele elamutele ja hoonetele lubatud maavõngete piirväärtusi ega hinnata

kasutatavaid laengusuuruseid ja ohutuid kaugusi, sest planeeringulahendusega ei määrata

karjääride konkreetseid asukohti, suurusi, maavara kaevandamise mahtu, kasutatavaid

tehnoloogiaid, kaevise väljaveoteid ega kaevandamise aega. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

Kaevandamisalale jäävate maaüksuste hõivamist ei saa pidada oluliseks mõjuks, sest karjääri ja

seda teenindava taristu rajamise eelduseks on (vajadusel) kinnistute võõrandamine õiglase tasu

eest.

Heaolule ja varale avalduv mõju on tihedalt ja lahutamatult seotud ka sotsiaalsete ja majanduslike

mõjudega, mida on käsitletud ptk-s 5.2.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

5.2 Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise metoodika

Läbi laiapõhjalise mõjude hindamise käsitletakse võimalikke mõjusid sotsiaalsele, majanduslikule ja

kultuurilisele keskkonnale.

Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks, mida

KSH hindamine ei kata. Need mõjud sisustatakse planeeringu eesmärkidest lähtuvalt

teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamise käigus. Käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja

mõjusid, mis on vajalikud ja asjakohased planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab

kogu protsessi vältel hinnata lahenduse sobivust teemaplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada

planeeringulisi otsuseid ning seda, kuidas need toetavad elukeskkonna jätkusuutlikku arengut ja

erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja vajadusi.

Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisel juhindutakse teemaplaneeringu

ülesannetest, juhendmaterjalidest, olemasolevatest ja teemaplaneeringu raames koostatavatest

eksperthinnangutest ning uuringutest, asjakohaste mõjude hindamise praktikatest Eestis.

Mõjude hindamisel on oluline arvestada elanikkonna paiknemise ja liikumisega. Sotsiaalmajandusliku

ja kultuurilise keskkonna aspektides hinnatakse muutusi väljakujunenud elukeskkonnale, sh elanike

turvatundele ja heaolule, kogukonna püsivust ja identiteeti. Samuti on asjakohane võtta arvesse

maakasutuse tulevikuarenguid, sh asustusalade arengut, kavandatavaid taristuobjekte,

kaevandamisalade korrastamisega kaasnevaid maakasutuse muutusi.

Riigi huvide väljendamiseks hinnatakse mõju maavarade varustuskindlusele ning sellega kaasnevat

mõju kogu ühiskonna heaolule. Samuti arvestatakse kaevandamise sotsiaalmajanduslikku mõju

tulenevalt kaevandamisalade geograafilistest ja ajalistest prioriteetidest ning säästlikest

kaevandamisviiside perspektiividest.

Mõjude hindamise läbi viimisel arvestatakse erinevate mõjuvaldkondade integreeritud olemusega.

Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et

mitmed planeeringuala kasutusvaldkonnad kujutavad endast enamat kui lihtsalt majandustegevust,

olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja kogukondliku stabiilsuse tagajad. Lisaks arvestatakse

sotsiaalsete mõjude käsitlemisel ökosüsteemi teenustel põhineva lähenemisega, mis rõhutab

loodusest tulenevate hüvede olulisust inimese heaolu tagamisel.

Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamise peamised eesmärgid on:

• hinnata, kas kavandatav tegevus aitab kaasa ruumilise planeerimise ja maavarade

valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisele;

• hinnata, kas teemaplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatava

planeerimislahendusega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne sotsiaalne,

majanduslik või kultuuriline mõju, aga ka võimalik positiivne mõju;

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

59 / 73

• tuua välja olulised sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad

asjaolud, nt mõne senise tegevusega tegelemise (nt turism, põllumajanduslik tegevus,

metsamajandamine) piiramine samas asukohas või teise asukohta viimine.

Mõjude hindamise tegelik ulatus ja täpsusaste sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ja asukoha

eripäradest, seega selguvad täpsemad asjaolud teemaplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib

teemaplaneeringu koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral

täiendavalt hinnatakse.

Lähtudes koostatava teemaplaneeringu põhimõtetest ja lahendatavatest ülesannetest,

planeeringuala iseloomust ning sellest tulenevatest võimalikest mõjudest, hinnatakse laiapõhjalise

mõjude hindamise raames:

• mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh ehitusmaavarade ja turba kaevandamise mõju kogu

ühiskonna vajadustele, kaevandamisest mõjutatud aladel väljakujunenud elukeskkonnale,

asustusalade tuleviku maakasutuse arengutele, maakasutuse mitmekesisusele,

põllumajandustegevusele, liikuvusele, ettevõtluskeskkonnale, puhkevõimalustele ja

turismile;

• mõju majanduslikule keskkonnale, sh ühiskonna vajadusele maavarade järele,

kaevandamise tasuvusele ja transpordist tulenevat majanduslikku mõju teemaplaneeringu

tasemel;

• mõju kultuurikeskkonnale, sh muinsuskaitseväärtustele, kultuuriobjektidele,

kogukondlikele traditsioonidele ja identiteedile.

5.3 Eksperdigrupi koosseis

Teemaplaneeringu LS ja mõjude hindamise sh KSH programm on ettevalmistav etapp Vabariigi

Valitsuse 05.01.2023 korraldusega nr 20 algatatud Rapla maakonna ja Pärnu maavarade

teemaplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise läbiviimisest.

Planeeringulahenduse koostamise konsultandi ja mõjude hindamise sh KSH eksperdi leidmiseks

korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eraldi riigihanke. Eeltoodust lähtuvalt ei ole

võimalik KSH programmis nimeliselt välja tuua keskkonnamõju hindamist läbi viivaid eksperte.

Samuti ei ole võimalik seda teha laiapõhjalise hindamise ekspertide kohta.

Vastavalt Kliimaministeeriumi kodulehel62 avaldatud KMH/KSH eksperdirühma liikmete nimetamise

juhendile tuleb sellisel juhul KSH programmis välja tuua ekspertide loetelu valdkondade kaupa ja

sätestada pädevusnõuded eksperdirühma liikmetele.

KSH koostamist juhib juhtekspert, kes vastab KeHJS § 34 lõikes 4 toodud nõuetele. Kuna

teemaplaneeringu mõju hindamise aruanne annab muuhulgas lähteülesande ka tegevusloa taotluse

mõju hindamiseks, siis on soovitav, et teemaplaneeringu mõju hindamist läbi viiv KSH juhtekspert

oleks KMH pädevusega. Ekspertrühma liikmed valib KeHJS § 34 lg 6 alusel juhtekspert vastavalt

nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

Valdkonnad, milles pädevaid eksperte tuleb mõjude hindamise (sh KSH) aruande koostamisel

kaasata:

− kaitstavad loodusobjektid – ekspert peab omama kas magistrikraadi loodusteadustes ja

eelnevat töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral

sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

62 Kliimaministeeriumi koduleht https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/moju-hindamine- keskkonnale (vaadatud 09.08.2023)

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

60 / 73

− Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine) – ekspert peab omama

magistrikraadi loodusteadustes ja on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal

korral sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− mõju maakasutusele – ekspert peab omama eelnevat töökogemust maakasutuse valdkonnas

või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise maakasutuse

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− loomastik– ekspert peab omama kas magistrikraadi loodusteadustes ja eelnevat

töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− taimestik, vääriselupaigad ja rohevõrgustik– ekspert peab omama kas magistrikraadi

loodusteadustes ja eelnevat töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud

vähemalt neljal korral sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− geoloogia– ekspert peab omama magistrikraadi loodusteadustes ja eelnevat töökogemust

valdkonnas või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− hüdroloogia- ekspert peab omama kas magistrikraadi loodusteadustes ja eelnevat

töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− müra ja vibratsioon- ekspert peab omama kas vastavat haridust või koolitust ja eelnevat

töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− jäätmeteke ja ringmajanduse võimalused- ekspert peab omama magistrikraadi keskkonna

valdkonnas ja eelnevat töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt

neljal korral sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− kliimamuutused – ekspert peab omama kas vastavat haridust või koolitust ja eelnevat

töökogemust või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise

eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− kultuurilised mõjud- ekspert peab olema osalenud viimase viie aasta jooksul vähemalt neljal

korral sisulise eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;

− majanduslikud mõjud – eksperdil on magistrikraad majanduses või geograafias või muus

sarnases valdkonnas ning vähemalt kahe majandusliku mõju hindamise läbiviimise kogemus

planeeringule, seaduseelnõule, kavale, programmile, strateegiale või majanduslike mõjude

hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames;

− sotsiaalsed mõjud – eksperdil on vähemalt 2 sotsiaalsete mõjude hindamise koostamise

kogemus planeeringule;

Sama isik võib mõju hindamise käigus hinnata ka mitme valdkonna keskkonnamõjusid kui tal on

selleks piisav pädevus.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

61 / 73

6. Ajakava ja koostöö

6.1 Ajakava

Teemaplaneeringu koostamise ajakava (vt tabel 2) on koostatud lähtuvalt planeerimisseaduses

toodud menetlustähtaegadest, selle raames nõutud materjalide koostamiseks vajaminevast ajast

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui planeeringu koostamise korraldaja

töökorraldusest.

Ajakava on esialgne ning see täpsustub töö käigus, lähtuvalt menetlusetappide kulgemisest, koostöö

ja kaasamise tulemuslikkusest, töö läbi viimisest jmt.

Teemaplaneeringu ajakavas on tegevused eristatud järgmiselt:

• Mustaga on kuvatud planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldusega seotud

tegevused, sh korraldus- ja menetlustoimingud, uuringud. Need on peamiselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

• Rohelisega on kuvatud avalikkuse kaasamise ning ametkondade jt osapoolte koostööga

seotud tegevused, sh avalikud väljapanekud ja arutelud, kooskõlastamine jmt tegevused.

• Sinisega on kuvatud planeeringu, mõjude hindamise ja sisulise lahenduse väljatöötamisega

seotud tegevused. Need on peamiselt planeeringu koostamist juhtiva konsultandi ning

mõjude hindamise ekspertide vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

Tabel 2. Eeldatav ajakava:

ETAPP TEGEVUS

LÄBIVIIMISE AEG

VASTUTAJA

LS ja mõjude hindamise sh

KSH programmi koostamine

Maakonna teemaplaneeringu algatamine

05.01.2023 Vabariigi Valitsus

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi koostamine

august-september 2023

konsultant

LS ja mõjude hindamise sh

KSH programmi kohta juhtrühmalt ettepanekute küsimine

oktoober 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi täiendamine

juhtrühma seisukohtade alusel

oktoober 2023 konsultant ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi kohta ettepanekute küsimine ametkondadelt ja

avalikustamine

November 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi avalikud arutelud

November 2023 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

LS ja mõjude hindamise sh

KSH programmi täiendamine avalike arutelude ja ametkondade tagasiside tulemusel ning materjalide heakskiitmine

Detsember 2023 konsultant ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

62 / 73

LS ja mõjude hindamise sh KSH programmi avalikustamine ministeeriumi kodulehel

Jaanuar 2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Planeeringu- lahenduse

koostamine ja

mõjude hindamine

Planeeringu eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu hanke korraldamine

Veebruar-aprill 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Planeeringu eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu

koostamine

Mai-detsember 2024

konsultant ja eksperdid

Üldgeoloogiline uurimistöö Mai-oktoober 2024 Eesti Geoloogiateenistus

Eskiislahenduse avalikustamine

Jaanuar-märts 2025

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Planeeringu põhilahenduse ja mõjude hindamise aruande koostamine

Aprill-september 2025

konsultant ja eksperdid

Põhilahenduse ja mõjude hindamise aruande

kooskõlastamine

Oktoober- november 2025

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Planeeringu põhilahenduse ja mõjude hindamise aruande täiendamine ja esitamine vastuvõtmiseks

Detsember 2025- Jaanuar 2026

konsultant ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Vastuvõtmine

ja avalikustamine

Planeeringulahenduse vastuvõtmine

Veebruar 2026 Vabariigi Valitsus

Planeeringulahenduse avalik väljapanek ja arutelud

Märts-mai 2026 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Planeeringulahenduse täpsustamine avalikustamise tulemusel ja esitamine kehtestamiseks

Juuni-august 2026 konsultant ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Teemaplaneeringu

kehtestamine

September-

oktoober 2025 Vabariigi Valitsus

6.2 Kaasamine ja koostöö

Koostöö- ja kaasamise valdkonnas on planeeringu eesmärgiks luua Rapla maakonnas ja Pärnu

maakonnas toimiv ühiskondlik kompromiss maavarade kaevandamise osas elanike, KOVide ja riigi

(ühiskonna) vahel, muuta kaevandamisega seotud protsessid sujuvamaks, parendada osapoolte

informeeritust ja kaevandamise prognoositavust ning võimalusel minimeerida selle negatiivseid

mõjusid.

Kaasamis– ja kommunikatsioonisuunal on planeeringu raames keskne roll, sest see peab tagama

planeeringu elluviidavuse, kõikide seotud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise ja nende toimimise

pikaajalises perspektiivis.

Asutused, kellega tehakse TP koostamisel tihedat koostööd:

Kliimaministeerium Maapõuepoliitika ja ehitusmaavarade kasutamise suunamine

Kliimaministeerium Loodusvarade säästev kasutus, maapõuepoliitika, planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine, kaitsealuste alade ja objektide

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

63 / 73

Asutused ja isikud, kes kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse:

kasutustingimustega arvestamine, riigi maareservi jäetud ja reformimata riigimaadega seonduv.

Kaitseministeerium

Riigikaitseliste vajadustega arvestamine, riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamine teiste tegevuste kavandamisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Põllumajandusmaadega, sh väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel, "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030" (PÕKA) ja "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakavaga 2023-2027" arvestamise koordineerimine.

Eesti Geoloogiateenistus Ehitusmaavarade leviku, kaevandamise, kasutamisperspektiivide ja varustuskindluse analüüsimine ning täiendava üldgeoloogilise uurimistöö läbiviimine katmaks olemasolevates andmetes olevaid lünki vastavalt maakonnaplaneeringu täpsusastmele.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel

keskkonnakasutuse ja looduskaitsega seonduv

Maa-amet Maavarade registris olevate maardlatega seonduv

Transpordiamet Transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.

Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi vajadustega arvestamine.

Päästeamet Ohutuse tagamine maavarade kasutamisel.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate

kohustuste täitmise kontrollimine ehitiste ja taristu rajamisel.

Terviseamet Rahva tervise ja hea elukeskkonna tagamine.

Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaparandussüsteemide toimivuse tagamine.

Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

Planeeringualal asuvate riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine

tegevuste kavandamisel.

Rapla maakonna KOVid: Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald, Kehtna vald

Pärnu maakonna KOVd: Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja- Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald, Häädemeeste vald.

Kohalike huvide esindamine protsessis.

Naaberomavalitsused: Lääne-Nigula vald, Saue vald, Saku vald, Kose vald, Türi vald, Põhja-Sakala

vald, Mulgi vald.

Rapla ja Pärnu maakondadega piirnev omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb teemaplaneeringu koostamisel silmas pidada.

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda (EKO) ja SA Keskkonnaõiguse Keskus

Keskkonnakaitse eesmärkide täitmise nimel tegutsev vabaühendus.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

64 / 73

Koostöö kohalike omavalitsuste – ja elanikega

Et saavutada planeeringu eesmärke, on konsultant ette võtnud kohtumised kõikide63 planeeringuala

– Rapla maakonna ja Pärnu maakonna - 10 kohaliku omavalitsusega, kes väljendasid omi ootusi

teemaplaneeringu suhtes. Kõikide omavalitsuste ootusi saab üldiselt kokku võtta järgmiste peamiste

suundadega, mida planeering peaks käsitlema kokkulepete hõlbustamiseks:

• Kohaliku omavalitsuse jaoks on teemaplaneeringu puhul oluline, et riigihuviga

kaevandamisalade määramine tooks selgust, millal ja kuhu kaevandamisloa taotlusi võib

tulevikus oodata;

• Kaevandamisalade kategoriseerimisel ja prioritiseerimisel peab arvestama

üldplaneeringutega planeeritud rohevõrgustikke. Vajadus on kokku leppida, kuidas

arvestada ja leevendada mõjusid, kui rohevõrgustik kattub kaevandamisalaga. Rohekoridori

tõlgendatakse väga erinevalt. Maapõueseaduse silmis rohevõrgustikul täna kaitse puudub ja

kohalikul omavalitsuses on väga keeruline kaitsta rohevõrgustiku väärtusi kaevandamishuvi

korral;

• Kaevandamisalade korrastamise üldised suunised. Kaevandamisalade planeerimisel

tuleks kaaluda kaevandamisega paralleelset, ehk osalist korrastamist (ehk järkjärguline

kaevandamine ja liigutakse edasi siis kui teatud mahus või osas on juba kaevandatud ala

korrastatud osa). Korrastamine peaks olema kiire ja järkjärguline, et kaevandamisalad ei

jääks vinduma;

• Kaevandamisega seotud mõjude ja häiringute kompenseerimine peab olema kohalikule

kogukonnale selgem. Täna kehtivad kompensatsiooni mehhanismid ei tõsta KOV

motivatsiooni;

• Kaevandamisalade planeerimisel peab arvestama ka teede võrgustikuga ja

liikluskoormusega, et see ei segaks asustusalade toimimist (ei suunata läbi asustusalade)

ja ei lõhuks teid. Oluline on ligipääsude juures arvestada transpordi mõju tee seisukorrale,

müra ja õhusaaste levikule;

• Planeering peab aitama kaasa kaevandamiskultuuri paranemisele ja looma raamistiku

kaevandamisloa taotlustele, mis arvestaksid tänasest enam kohalike kogukondade huvidega

ja võimaldaksid arvestada laiemalt kaevandamisega kaasnevate mõjudega (sh

teenindusmaast väljajäävatel aladel). Probleem on täna selles, et kaevandajad ei pea kinni

63 Kihnu vallaga ei toimunud füüsilist kohtumist, kuna riikliku huviga ehitusmaavara ja turbaalade puudumise tõttu ei ole riigil huvi Kihnu valla territooriumile perspektiivsete kaevandamisalade määramiseks.

Raplamaa Omavalitsuste Liit

Kohalike omavalitsuste huvide esindamine.

Pärnumaa

Omavalitsuste Liit

Kohalike omavalitsuste huvide esindamine.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud küsimused, metsade kaitse

Eesti Mäetööstuse

Ettevõtete Liit

Mäetööstuse ettevõtete huvide esindamine.

Eesti Turbaliit Turbaga seonduvate huvide esindamine.

Ettevõtted, ühendused, kohalikud huvigrupid,

elanikud ja laiem

avalikkus

Kõigi muude huvigruppide arenguvajaduste ja -ootustega arvestamine.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

65 / 73

kaevandamisloas kokkulepitud tingimustest (sh kaevandamise läbiviimisel, alade

korrastamisel);

• Puhvertsoonid kaevandamisalade ja asustuspiirkondade vahel peaksid vastama

kaevandamisega seotud häiringutele. Puhvri ulatus peaks olema reguleeritud ka

seadusandlusega;

• Planeering võiks välja tuua ja arvestada alternatiividega ehitusmaavarade valdkonnas,

nt käsitlema aheraine, ehitus- ja lammutusjäätmete võimalusi;

• Tänane õigusruum maardlate osas on jäänud ajale jalgu. Teemaplaneering võiks teha

ettepanekuid Maapõueseaduse muutmiseks;

• Ootus on, et planeering annab ülevaate korrastamise headest praktikatest ja käsitleb

kaevandamise hea tava põhimõtteid;

Omavalitsused näevad, et teemaplaneeringul on positiivne mõju neile selles, et, tekib parem

ülevaade riigihuvist, kuhu tulevikus soovib riik kaevandamistegevust suunata. Samuti on oluline

teemaplaneeringu puhul, et see võimaldab kokkuleppida kohalikele kogukondadele olulistes

leevendusmeetmetes. See suurendab KOV’ide võimekust korraldada kaevandamisega seotud

tegevusi oma territooriumil ja tugevdab nende koostöö võimalusi riigiga ning kaevandamisest

huvitatud ettevõtetega.

Vajalikud kohalikud kanalid kohalike kogukondadega suhtlemiseks ja avalikkuse informeerimiseks on

konsultandil kaardistatud. Lisaks on kohalikud omavalitsused edastanud planeeringu meeskonnale

kogukondade eestvedajate kontakte, keda meeskond kaasab protsessi.

Koostöö riigiasutustega

Et täpsemalt kaardistada planeeringuga seotud riigiasutuste ootusi on konsultant teinud

süvaintervjuusid Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Geoloogiateenistuse ja Maa-ametiga.

Intervjuude tulemused on olnud sisendiks ka lähteseisukohtade väljatöötamiseks. Kokkuvõtteks saab

riigiasutuste ootusi planeeringu suhtes võtta kokku järgmiselt:

• Planeeringu raames on oluline kaardistada nii olemasolevate maardlate varud,

perspektiivalad ja potentsiaalsed leiukohad;

• Planeering peab kategoriseerima maardlate kasutuselevõtu põhiparameetritest lähtudes

(maavara kvaliteet, kaevandamistingimused, logistiline ligipääsetavus, kehtivad piirangud)

ja lisaks sisaldama erinevaid valikuid ka geograafilisest aspektist lähtudes;

• Planeering peaks looma muuhulgas sobivat loogikat maavarade kaevandamise ja uurimise

prioritiseerimiseks, tagama maardlate ladusat kasutuselevõttu kooskõlas riigi (ühiskonna)

iga-aastase tellimusega ning „kaitsma“ maardlaid ja kokkulepitud perspektiivalasid teiste

kasutuseesmärkide eest. Vahekasutus on lubatud.

Riigiasutuste jooksvate seisukohtade küsimine toimub planeeringu raames juhtrühmaga koostöö

raames.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

66 / 73

7. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

7.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Maapõuepoliitika põhialused aastani 205064 määrab järgnevad põhimõtted, mis on otseselt või

kaudselt seotud teemaplaneeringuga:

• riigil tuleb maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse

tagamiseks koostada ning uuendada regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, tuues

seejuures vajaduse välja nii ajaliselt kui geograafiliselt;

• Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik

maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa

ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid

keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse

korraldamist;

• Planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks

määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega;

• Tasakaalustatud arengu tagamiseks kaasatakse kohalikud omavalitsused võimalikult varases

staadiumis ja nende põhjendatud arvamusega arvestatakse võimalikult suurel määral;

• Selleks et tagada riigi huvide realiseerimine võimalikult suures ulatuses, lähtutakse eri

maakasutusviiside vahel valiku tegemisel konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest ja

prioriteetidest. Riik kujundab alternatiivsete maakasutusviiside vahel valimise paindlikuks;

• Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks eelistatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse

üksuse ehitistes maksimaalses võimalikus määras kohalikke maavarasid ning rakendatakse

ehitustehnoloogiaid, mis kasutavad maksimaalselt ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis

tekkinud saadusi ja leevendavad kaevandamisega kaasnevaid negatiivseid häiringuid;

• Maapõue kasutuse soovimatute mõjude vähendamiseks soodustab riik maapõue kasutuse

uute keskkonnasäästlike ja innovaatiliste või alternatiivsete samaväärset tulemust andvate

rohetehnoloogiate väljatöötamist ning nendega seonduvate parimate meetodite arendamist

ja aitab kaasa nende levitamisele;

• Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid

meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna

arengut. Kaevandatud maa ja maapõue parimal moel kasutuselevõtmiseks vaadatakse

korrastamisnõuete kehtestamisel ala ning ümbritsevat maastikku tervikuna.

Korrastamislahenduse väljatöötamisse kaasatakse kohalikke elanikke ning arvestatakse

piirkondlike arenguplaanide ja planeeringutes määratletud arengusuundadega. Tuvastatakse

ja levitatakse kaevandatud maa ning maapõue korrastamise parimaid kogemusi;

• Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete

kadude ja minimaalsete jäätmetega;

• Majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks vaetakse maapõue uurimise ja

kasutamise lubamisel alati nii looduskeskkonna, sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid

ja mõjusid;

64 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega): https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

67 / 73

• Maapõueressursse tuleb kasutada ohustamata inimeste tervist ja püsivalt halvendamata

nende heaolu. Tegevuse jätkusuutlikkust tagavas määras rakendatakse leevendusmeetmeid

ka piirväärtustesse jäävate, kuid ümberkaudseid elanikke häirivate mõjude puhul;

• Kaevandatud maa korrastamise tagamiseks ja karjääridega seotud keskkonnahäiringute

vähendamiseks võtab riik kasutusele õigusliku või majandusliku mehhanismi, mille abil

väheneb selge materjali nõudluseta karjääride arv;

• Kaevandatud maa ja maapõue parimal moel kasutuselevõtmiseks vaadatakse

korrastamisnõuete kehtestamisel ala ning ümbritsevat maastikku tervikuna.

Korrastamislahenduse väljatöötamisse kaasatakse kohalikke elanikke ning arvestatakse

piirkondlike arenguplaanide ja planeeringutes määratletud arengusuundadega. Tuvastatakse

ja levitatakse kaevandatud maa ning maapõue korrastamise parimaid kogemusi;

• Maavarade kättesaadavuse tagamiseks korraldab riik maardlate ja nende ekspluateerimiseks

vajaliku maa kaitse maavara kasutamist raskendavate või takistavate tegevuste eest,

arvestades kaitstava maardla ning alternatiivse maakasutusviisi olulisust riigi jaoks,

kavandatava tegevuse mõju suurust maavara kasutamisele ja kavandatava tegevuse ning

maavara kasutamise ajalise kattuvuse tõenäosust. Riik hindab maardlate olulisust selleks

väljatöötatud kriteeriumite alusel.

7.2 Strateegia „Eesti 2035“

„Eesti 2035“ strateegia seab Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks

strateegilised sihid ning nende saavutamiseks määrab vajalikud muutused. Teemaplaneeringuga

seostub kaudselt „Eesti 2035“ strateegias välja toodud siht:

• Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku,

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline

majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Viidatud sihi saavutamiseks on kavandatud vajalikud muutused Eestis, mis seostuvad

teemaplaneeringuga:

• Kaardistame ja võtame jätkusuutlikult kasutusele maavarad.

• Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste,

rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt. Ettevõtluses tuleb suuremat

rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside

ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.

7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-

järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis

ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside

heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas

liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040.

aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

68 / 73

7.4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele

keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”

eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Strateegia seostub teemplaneeringuga läbi järgmiste seatud eesmärkide:

Üldine eesmärk: Maavarade kaevandamine on keskkonnasõbralik, mis säästab vett, maastikke ja

õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete

jäätmetega.

• Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist

väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist

ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine

tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate

maavarade ärakasutamist.

Tegevussuunad:

• Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine

(arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad

ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel).

• Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine

keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu.

7.5 Üleriigiline planeering

Kehtivas üleriigilises planeeringus (kehtestatud Vabariigi Valitsus 30. augustil 2012 korraldusega nr

368) ei ole maavarade kaevandamise teemat põhjalikult käsitletud. Olulisemad teemad üleriigilises

planeeringus on energeetika, transport ja asustus. Kaevandamisega seoses on käsitletud üksnes

rohevõrgustiku ja kaevandamise vahelisi seoseid ning on antud suunised, kuidas leevendada

nendevahelist konflikti ja tagada rohevõrgustiku toimimine. Tingimusena on toodud, et kui

rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse riigi toimimiseks vajaliku maavara kaevandamist, tuleb

tagada rohevõrgustiku sidusus kaevandamisalade rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

7.6 Rapla maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/80) määrati üldised tingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel.

Maavara kaevandamist käsitleb maakonnaplaneering avaliku huvina. Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja

uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud.

Maakonnaplaneering andis suunised uute üldplaneeringute koostamisse, milleks on:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

69 / 73

on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju

maastikukomponentidele.

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade

edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana;

• Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult

vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja

põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke

leevendusmeetmeid;

• Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb

arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja

vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima

kvaliteetne elukeskkond;

• Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära

kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või

ehitusalana;

• Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

• Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt

vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku

seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla,

rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade

omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks.

Kehtivas Rapla maakonnaplaneeringus toodud suunised on alusmaterjal teemaplaneeringu

koostamisel. Teemaplaneeringuga täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringut kogu Rapla

maakonna ulatuses. Seega teemaplaneering loob antud valdkonnas täpsema lahenduse ja pärast

teemaplaneeringu kehtestamist tuleb selles toodud tingimusi ja suuniseid edaspidistes protsessides

arvestada.

7.7 Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74 ) määrati üldised tingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel ja

kategoriseeriti alad kasutuse perspektiivi järgi. Maavara kaevandamist käsitleb maakonnaplaneering

avaliku huvina. Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud.

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse:

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandamine toimub juba

praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

70 / 73

III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik.

Maakonnaplaneering andis suunised uute üldplaneeringute koostamisse, milleks on:

• maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

• kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

• asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud

aladest;

• turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

• kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

• arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

• turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani

2030;

• maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid);

• üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

• maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine;

• müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne)

ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või

leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud

materjali väljaveoga.

Kehtivas Pärnu maakonnaplaneeringus toodud suunised on alusmaterjal teemaplaneeringu

koostamisel. Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonnaplaneeringut kogu Pärnu

maakonna ulatuses. Seega teemaplaneering loob antud valdkonnas täpsema lahenduse ja pärast

teemaplaneeringu kehtestamist tuleb selles toodud tingimusi ja suuniseid edaspidistes protsessides

arvestada.

7.8 Lääne maakonnaplaneering 2030+ (Lääneranna valla osas)

Lääne maakonnaplaneering (kehtestatud Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70)

määrati üldised tingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel. Maavara

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

71 / 73

kaevandamist käsitleb maakonnaplaneering avaliku huvina. Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja

uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud.

Maakonnaplaneering andis suunised uute üldplaneeringute koostamisse, milleks on:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel

tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist

kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

• Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga

tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja

Keskkonnaministeeriumiga.

• Alasid, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, on võimalik määratleda mäetööstusmaana pärast maavara

kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Antud

tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja

Keskkonnaministeeriumiga.

• Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanike elukeskkonnas. Eelistatud on sama maavara kaevandamine

esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja

kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

• Enne kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja

teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja

kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja probleemide

tekkimise võimalusi.

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede

(sh riigimaanteede) kandevõimet.

7.9 Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringud

Teemaplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu

täpsusastet, võetakse arvesse viimase 10 aasta jooksul kehtestatud ja hetkel koostamisel olevaid

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

72 / 73

üldplaneeringuid65. Eesmärk on võtta aluseks kõige värskem informatsioon. Maakonnaplaneering on

aluseks üldplaneeringute koostamisel66.

Rapla maakonnas ja Pärnu maakonnas on kokku 11 omavalitsust, mille üldplaneeringuid (sh

osa- ja teemaüldplaneeringud67) tuleb teemaplaneeringu koostamisel arvestada. Üldplaneeringute

kehtivuse osas on seis omavalitsuseti väga erinev. Üldplaneeringu on kehtestatud (üldjuhul viimase

10 aasta jooksul) Kehtna vallas, Erinevas menetlusetapis on üldplaneeringud koostamisel Kohila,

Rapla, Märjamaa vallas, Tori, Saarde, Põhja-Pärnumaa, Lääneranna, Kihnu, Häädemeeste, Tori vallas

ja Pärnu linnas.

Üldplaneering on kohalikku arengut suunav strateegiline planeerimisdokument, mis lähtub

esmajärjekorras kohaliku elukeskkonna vajadustest. Üldplaneeringu ülesanne on leida tasakaal

erinevate maakasutuste, sh väärtuste ja kitsenduste vahel. Üldplaneering määrab kasutustingimused

erinevatele maakasutuse juhtotstarvetele, väärtuslikele aladele (sh roheline võrgustik väärtuslik

maastik, väärtuslik põllumajandusmaa) ning taristuobjektide kavandamiseks. Üldplaneering peab

leidma tasakaalu, kuidas leevendada erinevate maakasutusviiside vahelisi konflikte, sh riigihuviga

seotud tegevuste osas.

Maavarade kaevandamine on kohalike omavalitsuste jaoks tundlik teema, kuna sellega kaasneb

üldjuhul oluline maakasutuse muutus ning tasakaalu leidmine maavarade kaevandamise ja

elukeskkonna kavandamise vahel, sh kompromiss kohaliku kogukonnaga, on keeruline. Maa-alade

osas, kuhu üldplaneering määrab mäetööstusmaa juhtotstarbe, saab nii kohalik omavalitsus kui

kogukond arvestada võimaliku kaevandamisega. Maardla alad, kuhu üldplaneeringuga

mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, ei ole kohalik omavalitsus juhtfunktsoonina kaevandamist

ette näinud. Nendel aladel tuleb kaevandamise kavandamisel arvestada olemasolevate ja valla

pikaaalises arengus muude eelistatud maakasutusvisiidega (asustusalad, puhkealad, kaitsealad,

rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud, põllumajandusmaad) ja nendega kaasnevate kitsendustega.

66 PlanS § 55 lg 2. 67 Valla kehtivaid osa- ja teemaplaneeringuid arvestatakse koosmõjus koostatava või viimase 10 aasta jooksul koostatud valla üldplaneeringu lahendustega

Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

73 / 73

Lisa 1. Lähtematerjalid

• Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade

teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamise korraldus

05.01.2023 nr 20 korraldus ja seletuskiri

• Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

• Rapla maakonnaplaneering 2030+

• Pärnu maaakonnaplaneering

• Rapla ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste üldplaneeringud (kehtivad ja koostamisel

olevad)

• Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas, Eesti

Geoloogiateenistus, 2020

• Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas, Eesti

Geoloogiateenisus, 2020

• Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011– 2020

• Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030

• Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

• Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise metoodika

väljatöötamine, Tartu Ülikool, TÜ, Maapõueressursside Arenduskeskus, 2021

• Eesti ringmajanduse valge raamat. Keskkonnaministeerium 2022

• „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019.

• NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

• Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023. Keskkonnaagentuur

• Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud

keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276

• Korrastamise käsiraamat. https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-

files/korrastamise_rmt_2017.pdf

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Vastavalt nimekirjale

Meie: 10.11.2023 nr 14.8/1173

Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile ettepanekute

küsimine

Hea koostööpartner ja kaasatav

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „Rapla maakonnaplaneeringu

2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu (teemaplaneering) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Teemaplaneering täpsustab „Rapla maakonnaplaneeringut 2030+“ ja „Pärnu maakonna

planeeringut“ mõlema maakonna koguulatuses. Planeeringuala hõlmab 11 omavalitsusüksust,

sealhulgas Rapla maakonnas 4 valda: Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald ja Kehtna vald

ning Pärnu maakonnas 1 linn ja 6 valda: Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa

vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala pindala kokku on

8383,71 km².

Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on kogu Rapla maakonna ja Pärnu

maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab

riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara kaevandamiseks. Teemaplaneering

määrab kindlaks perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade

paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimalused. Kaevandamisvõimaluste

planeerimine läbi avaliku protsessi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega aitab

tõsta üldist teadlikkust maapõue temaatikast. Kohalikel kogukondadel tekib parem ülevaade,

millistel aladel on riigi poolt kaevandamise huvi suurem ja kuidas on võimalik leevendada

kaevandamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid kohalikule elu- ja

looduskeskkonnale.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 61 lõikest 1 saadame Teile ettepanekute esitamiseks

teemaplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi eelnõu, mis on kättesaadav

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigiplaneeringute veebilehel Rapla ja Pärnu

maakondade maavarade teemaplaneeringu dokumentide alajaotuses aadressil:

https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/rapla-ja-parnu-maakonna-maavarade-

teemaplaneering/rapla-ja-parnu-maakonna

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõud tutvustavad avalikud

veebiarutelud toimuvad:

2 (2)

16.11.2023 algusega kell 16 virtuaalkoosolek MS Teams keskkonnas. Koosolekuga

liitumiseks klõpsake siia

06.12.2023 algusega kell 16 virtuaalkoosolek MS Teams keskkonnas. Koosolekuga

liitumiseks klõpsake siia

Valdades kohapeal toimuvad kaasamiskoosolekud alates 21. novembrist.

Täpne info kuupäevade ja kohtumispaikade osas avaldatakse planeeringu veebilehel hiljemalt

16. novembril.

Palun esitage oma seisukohad ja arvamused hiljemalt 12.12.2023. Kõigile laekunud

seisukohtadele ja arvamustele vastatakse kirjalikult pärast nende esitamise tähtpäeva.

Laekunud seisukohtade ja arvamuste põhjal täiendatud teemaplaneeringu lähteseisukohtadele

ja KSH programmile tuginedes koostatakse teemaplaneeringu järgmises etapis

teemaplaneeringu eskiislahendus, mis samuti avalikustatakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Alan Rood

5556 8761 [email protected]