Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 17.1-8/25/17709-1 |
Registreeritud | 16.10.2025 |
Sünkroonitud | 17.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 17.1 Meresõiduohutus |
Sari | 17.1-8 Kirjavahetus ja dokumendid meresõiduohutuse üldküsimustes (HELCOM, ohtliku lasti alane järelevalve, mereside ja navigatsioon) |
Toimik | 17.1-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Laevaomanike Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Laevaomanike Liit |
Vastutaja | Edgar Peganov (Users, Merendusteenistus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kopli 101 Tallinn 11712 EESTI Tel 613 5528
reederid.ee I shipowners.ee
Kliimaministeerium
Kristjan Truu
Merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Kaidi Katus
Merendusosakonna juhataja
Transpordiamet
Edgar Peganov
Merendusteenistuse direktor
Meie: 16.10.2025
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.09.2003 määruse nr 23 „Laevade
ohutusnõuded” muutmise ettepanek
Eesti Laevaomanike Liidu liikmelt laekus ettepanek täiendada 29.09.2003 määrust nr 23
„Laevade ohutusnõuded” (edaspidi määrus) § 28, mis käsitleb kaubalaeva ja kalalaeva
kollektiivseid päästevahendeid.
Kehtiva määruse regulatsiooni kohaselt on alla 45 meetri pikkustel kalalaevadel lubatud
kasutada ühte päästeparve tingimusel, et see on kahe inimese poolt viie minuti jooksul
teisaldatav ühelt poordilt teisele. Samas kehtib alla 500 kogumahutavusega kaubalaevadele,
sealhulgas vedurlaevadele, nõue omada kahte päästeparve. Leiame, et selline regulatiivne
erisus ei arvesta vedurlaevade konstruktsioonilisi eripärasid ega tööspetsiifikat. Sellest
tulenevalt esitame käesolevaga ettepaneku kehtestada vedurlaevadele eriregulatsioon
sarnaselt alla 45 meetri pikkustele kalalaevadele.
Kehtiv regulatsioon
Määruse § 28 - Kaubalaeva ja kalalaeva kollektiivsed päästevahendid
(1) Rahvusvahelisi reise tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500 ja kalalaev sõltumata
kogumahutavusest peavad olema varustatud päästepaadiga mõlemas pardas. Kaubalaev
võib olla varustatud ainult ühe päästepaadiga, kui seda on võimalik vette lasta vaba
langemise meetodil ahtrist ja päästepaat mahutab kõik laeva pardale lubatud inimesed.
Laeval pikkusega alla 85 meetri võib päästepaadid asendada päästeparvedega mõlemas
Kopli 101 Tallinn 11712 EESTI Tel 613 5528
reederid.ee I shipowners.ee
pardas, tagades kõigile laeva pardale lubatud inimestele kohad ühe parda päästeparvedel.
Olemasolev kalalaev pikkusega alla 45 meetri ja uus kalalaev pikkusega alla 24 meetri võib
olla varustatud ühe päästeparvega, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe
inimese poolt viie minuti jooksul.
(2) Kohaliku rannasõidu laeval võib olla üks päästeparv, kui seda on võimalik teisaldada
pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul. Kasutada võib LSA koodeksile
mittevastavaid päästeparvi, välja arvatud tankeril. Kui kasutatakse kaasaskantava kohvriga
parve, peab see enne laeva sadamast lahkumist ja kogu sõidu ajal asuma navigatsioonisillas
või peatekil evakuatsioonitee vahetus läheduses ja olema valmis koheseks kasutamiseks.
(3) Sisevee-laeval peab päästeparv olema ainult Peipsi järvel sõites. Laeval võib kasutada
LSA koodeksile mittevastavat ja jäika päästeparve.
(4) Kohaliku rannasõidu kaubalaev sõltumata kogumahutavusest, rahvusvahelisi reise
tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500, mehitatud teisaldatav ujuvvahend
kogumahutavusega üle 300 ning kalalaev sõltumata kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast
peavad olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga, mis ei pea vastama LSA koodeksi
nõuetele. Valvepaati ei nõuta kaubalaeval kogumahutavusega alla 300, olemasoleval
kalalaeval pikkusega alla 45 meetri, uuel kalalaeval pikkusega alla 24 meetri, ujuvkraanal ja
sadama akvatooriumil teisaldataval ujuvvahendil. Laeval, millel valvepaadi olemasolu ei
nõuta, peavad olema abivahendid merre kukkunu päästmiseks, mille hulgas on vähemalt
pardale ronimise vahend ja pootshaak.
(5) Kaubalaeval, mis ei välju sadama akvatooriumist, võib päästeparved asendada
veeülikondadega, tagades igale laevas olevale inimesele veeülikonna, mis vastab
päästevestile esitatud nõuetele.
(6) Kohaliku rannasõidu ja sisevee-kalalaeval pikkusega alla 15 meetri ei ole päästeparv
kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) kalastatakse üksikult ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui viis miili, sisevetel
kaugemale kui üheksa kilomeetrit;
2) kalastatakse paarispüügil või grupis ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui kümme
miili, sisevetel kaugemale kui 18 kilomeetrit.
2. Määruse täiendamise ettepanek - § 28
Lisada uus lõige 1’ alljärgnevas sõnastuses:
„(1’) Vedurlaev kogumahutavusega alla 500 võib olla varustatud ühe päästeparvega, kui
seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul ja selle
mahutavus katab kogu meeskonna ning igale meeskonnaliikmele on tagatud veeülikond.“
Muudatusettepaneku põhjendus
Kehtivas määruses käsitletakse vedurlaevu kaubalaevadena, mistõttu rakenduvad neile
kaubalaevadele kehtestatud nõuded. Tegelikkuses erinevad vedurlaevad oma
konstruktsioonilt, funktsioonilt ja tööspetsiifikalt oluliselt tüüpilistest kaubalaevadest, mille
Kopli 101 Tallinn 11712 EESTI Tel 613 5528
reederid.ee I shipowners.ee
peamine eesmärk on kaupade vedu. Vedurlaevad osutavad sadamaoperatsioonide ja
manööverdusabi teenuseid, neil puuduvad kaubaruumiks ettenähtud alad ning nende
meeskonnakoosseis ja töörežiim on märkimisväärselt teistsugused. Seetõttu ei ole
kaubalaeva mõiste automaatne rakendamine vedurlaevadele sisuliselt põhjendatud ning
määruse regulatsiooni on vaja täpsustada, et see arvestaks vedurlaevade eripära ja
kasutusotstarvet.
Kehtiva määruse lõike 1 regulatsiooni kohaselt peab kaubalaev kogumahutavusega alla 500
ja kalalaev sõltumata kogumahutavusest olema varustatud päästepaadiga mõlemas pardas.
Erandid on lubatud kas kalalaevadele või väiksematele kaubalaevadele sõltuvalt laeva
pikkusest. Näiteks laeval pikkusega alla 85 meetri on lubatud päästepaadid asendada
päästeparvedega mõlemas pardas, või olemasolev kalalaev pikkusega alla 45 meetri ja uus
kalalaev pikkusega alla 24 meetri võib olla varustatud ühe päästeparvega, kui seda on
võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul.
Lisaks on lõike 2 järgi lubatud erand kohaliku rannasõidu laevale ja sellisel laeval võib olla
üks päästeparv, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie
minuti jooksul.
Eeltoodust tulenevalt nõutakse vedurlaevadel kogumahutavusega alla 500 kahe päästeparve
olemasolu mõlemas pardas.
Selline regulatsioon ei arvesta vedurlaevade tegelikku konstruktsiooni ega tööspetsiifikat ning
toob kaasa põhjendamatuid lisakulutusi ilma, et sellega kaasneks reaalne ohutuse
paranemine. Vedurlaevad on konstruktsioonilt üldjuhul sarnased sama suurusklassi
kalalaevadega. Kuna neil puuduvad trümmid, on tekipinnad avaramad ja vabad
lisaseadmetest, mis võiksid takistada päästeparve teisaldamist. Vedurlaevade tavapärane
laius jääb vahemikku 6–12 meetrit, mistõttu paiknevad päästeparved lähestikku. Sellistes
tingimustes on mõlema poordi parve nõue ülemäärane.
Vedurlaevadel puudub ka oluline lastikäitlus, mis võiks mõjutada laeva püstuvust ja
suurendada sellega seotud riske. Päästeparved on paigaldatud viisil, mis võimaldab neid
hõlpsasti teisaldada mõlemale poordile ja kasutusele võtta, mistõttu on tagatud samaväärne
ohutus. Parvede mahutavus jääb üldjuhul 6–10 inimese piiresse ning need on kahe
meeskonnaliikme poolt viie minuti jooksul kergesti teisaldatavad. Vedurlaevade tavapärane
meeskonnakoosseis on kolm inimest, kui reis kestab alla 12 tunni. Sellisel juhul vastab
vähemalt 6-kohalise päästeparve olemasolu kõigile nõuetele. Pikemate reiside puhul, kus
meeskonna suurus võib ulatuda 5–6 inimeseni, tagab 10-kohaline päästeparv samuti piisava
mahutavuse. Samas ei erine 10-kohaline päästeparv mõõtmetelt oluliselt 6-kohalisest.
Arvestada tuleb ka asjaolu, et määrus kohaldub lähisõidualale, kus vedurlaevad tegutsevad
peamiselt sadamalähedastes vetes. Nendes vetes on päästevõimekus tagatud kopteritega,
mistõttu saab abi vajaduse korral kiiresti ning risk pikemalt vees viibida on minimaalne.
Esitatud muudatuse eesmärk on luua väiksematele kaubalaevadele, eelkõige vedurlaevadele
paindlik võimalus varustada laev ühe päästeparvega, tingimusel, et see tagab samaväärse
turvalisuse. Nõue, et päästeparv peab olema kasutatav mõlemalt poordilt ja mahutama kogu
meeskonna, tagab evakuatsiooni toimimise igas olukorras. Täiendava ohutusmeetmena on
kehtestatud nõue, et igal meeskonnaliikmel on veeülikond. Kui laeval on vaid üks
Kopli 101 Tallinn 11712 EESTI Tel 613 5528
reederid.ee I shipowners.ee
päästeparv, saab üldist ohutust oluliselt suurendada, kui igale meeskonnaliikmele on tagatud
individuaalne veeülikond. Veeülikond pikendab turvalist vees viibimise aega ning suurendab
tõenäosust, et meeskond jõutakse helikopteriga päästa enne alajahtumise tekkimist.
Muudatus lihtsustab väiksemate laevade tehnilist varustust ohutust vähendamata.
Täiendav ettepanek
Käesolev ettepanek esitatakse eelkõige eesmärgiga kehtestada erisus vedurlaevadele,
arvestades nende konstruktsioonilisi ja operatiivseid eripärasid. Samas leiame, et analoogse
erandi rakendamine võiks olla põhjendatud ka kõikidele kaubalaevadele, mille
kogumahutavus jääb alla 500, tingimusel et laeva konstruktsioon võimaldab päästeparve
paigutada sellisesse asukohta, kust see on kahe inimese poolt viie minuti jooksul teisaldatav
ühelt poordilt teisele. Selliste laevade puhul ei pruugi kahe päästeparve nõue olla tehniliselt
põhjendatud ega proportsionaalne ohutuse tagamise eesmärgiga, mistõttu soovitame
kaaluda regulatsiooni laiendamist alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevadele.
Ettepanekute täiendavaks põhjendamiseks ja selgitamiseks oleme valmis osalema
aruteludes ning jagama lisainfot.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elise Nassar
juhatuse esimees
Eesti Laevaomanike Liit