Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

a

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 18.02.2022 nr 6-1/2703

Meie: 17.03.2022 nr 9.3-1/22/2175-2

Järveküla Oruvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Rae Vallavalitsuse 12.11.2019 korraldusega nr

1465 algatatud Järveküla Oruvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid.

Amet on eelnevalt detailplaneeringu kohta andnud oma seisukoha 30.10.2019 kirjas nr 9.3-4/19/5750-2.

Planeeritav ala asub Järvekülas Oruvälja, (65301:001:0968; 100% maatulundusmaa; 3,31 ha), Karusambla tee

L1 (65301:001:4703; 100% transpordimaa; 1730 m2) ja Karusambla tee L2 (65301:001:4701; 100%

maatulundusmaa; 2296 m2) kinnistutel Vana-Järveküla tee ääres. Planeeringuala suurus on 3,71 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 13.05.2008 otsusega nr 397 kehtestatud

Järveküla Mäe, Sauki ja Künnipõllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringut pos 44 ja 61 osas ning muuta

kinnistute sihtotstarve üldkasutatavaks maaks. Olemasolevast Oruvälja kinnistust jagada välja elamumaa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on kooskõlas kehtiva Rae valla üldplaneeringuga, mille kohaselt asub detailplaneeringu ala

perspektiivsel elamumaal ja osaliselt ühiskondlike ehitiste maal ning kaitsehaljastuse maal.

Detailplaneeringu raames on koostatud:

 Mürahinnang (LEMMA OÜ; 06.02.2022). Mürahinnangu eesmärgiks oli hinnata ja analüüsida

Järvekülas Oruvälja kinnistule kavandatavatele eluhoonetele autoliikluse poolt tekitatava müra mõju,

arvestades tulevikus kavandatava Tallinna väikese ringteega kaasnevat prognoositavat

liikluskoormust. Peamise müraallikana käsitleti perspektiivset Tallinna väikese ringteed.

Mürahinnangu kohaselt puuduvad piirkonnas muud olulised müraallikad nagu raudtee, tööstus või

tehnoseadmed ja teised olemasolevad teed on ebaolulised, sest tegu on väikese liikluskoormusega

kohalike tänavatega. Detailplaneeringu alale rakendub keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtus, mis

on müratundliku hoone teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB (teistel külgedel 60 dB) ja öisel ajal 60

dB (teistel külgedel 55 dB). Juhul, kui realiseeritakse Tallinna väikese ringtee projekt, levib

mürahinnangu tulemuste kohaselt ilma müratõkketa perspektiivses olukorras 2030. aastal

kavandatavate hoonete teepoolsele küljele päevasel ajal kuni 70,5 dB (teistel külgedel kuni 68,2 dB)

ning öisel ajal kuni 58,4 dB (teistel külgedel kuni 56,1 dB) liiklusmüra tasemed. Koos müratõkkega

levib perspektiivses olukorras 2030. aastal kavandatavate hoonete teepoolsele küljele päevasel ajal

kuni 62,1 dB (teistel külgedel kuni 60,4 dB) ning öisel ajal kuni 50 dB (teistel külgedel kuni 48,1 dB)

liiklusmüra tasemed. Seega kui realiseeritakse Tallinna väikese ringtee projekt, siis ületavad

liiklusmüra tasemed perspektiivses olukorras päevasel ajal detailplaneeringu krundil pos 1 asuva

eluhoone ühel küljel KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Juhime tähelepanu, et

liiklusmüra tasemed detailplaneeringu alal peavad ka Tallinna väikese ringtee projekti realiseerimise

järgselt vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemetele.

2 (3)

 Radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest (Radoonitõrjekeskus;

15.01.2019). Mõõtmised teostati Järvekülas Oruvälja kinnistul seitsmes erinevas punktis. Tulemustest

selgus, et Oruvälja kinnistu paikneb kõrge radoonisisaldusega pinnase (50-250 kBq/m3) piirkonnas.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev:

 „Lõunapoolsel küljel on hoonestusala määramisel lähtutud projekteeritud Tallinna väikese ringtee tee

kaitsevööndist.“

 „Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks

ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.“

 „Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid.“

 „Oruvälja kinnistul Rae vallas, Järveküla külas tuleb arvestada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada

järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: Hoone

projekteerimisel arvestada radooni kaitsega s.o kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust

(radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

nõuetele vastav ventilatsioon. Vundamendi projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks

võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida). Selliselt on

võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks märgib järgmist:

 Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 5) on kirjutatud: „Planeeritavate elamumaade moodustamine lisab

alale väärtust hoonestatavate alade ümber istutatava kõrghaljastuse näol, mis muudab piirkonna

roheliseks, summutab müra ning piirab tuulekoridoride teket käesoleval hetkel lagedana seisval

põllumaal.“ Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja

müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid

leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Sellest tulenevalt

on eelkõige oluline müraallikate (mürarikkad seadmed jt) paigutamine müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele.

 Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 8) on kirjutatud: „Laste mänguväljakuid on võimalik rajada

elamumaa kruntidele.“ Amet juhib tähelepanu, et laste mänguväljakud tuleb planeerida sellisesse

asukohta, kus müratasemed vastavad nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras KeM määruse nr

71 lisas 1 toodud II mürakategooria normtasemetele.

 Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 17) on kirjutatud: „Planeeringuala keskossa krundile pos nr 5 on

kavandatud uus alajaam.“ Kavandatavast alajaamast tulenevad müratasemed peavad olemasolevate

ja planeeritavate müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud

normtasemetele.

 Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-

07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha

tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1

toodud tööstusmüra normtaset.

 Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

 Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt asub detailplaneeringu alal Käokella tee teekaitsevöönd, mis

on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Amet juhib tähelepanu, et ehitusseadustiku § 71 lg 1

alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimesele ohtlikke

mõjusid. Rahvatervise seaduse § 4 p 9 sätestab, et eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama

tervise säilimist. Tulenevalt eeltoodust tuleks vältida uute müratundlike hoonetega alade planeerimist

tee kaitsevööndisse.

 Hoonete planeerimisel tuleks arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“ nõuetega.

 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala kaitsmata

3 (3)

põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste kavandamisel tuleks jälgida, et ei

mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

 Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses

paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada

leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Casandra Kerson

inspektor

Põhja regionaalosakond

794 3718, [email protected]