Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine

Sotsiaalministri määruse “Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023 määruse nr 48

„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmise seletuskiri

Lisa Asutus Kommentaar, ettepanek Arvestatud, mittearvestatud, selgitus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun edastada ka uuendatud ühikuhinna metoodika, kust on vastavad muudatused näha. Enne kui seda ei ole näinud ja kooskõlastanud, ei saa vastavale muudatusele kooskõlastust anda.

Arvestatud. Ühikuhinna metoodika edastatud 15.09.2025, kooskõlastus Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadud 25.09.2025.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelmise vooru projektidel oli maksimaalne abikõlblikkuse perioodi pikkus 24 kuud, nüüd tunnistatakse see kehtetuks. Seega kas vanad projektid võivad oma abikõlblikkuse perioodi pikendada ja neile enam ei kehti 24 kuuline piirang?

Arvestatud. Muudatust ei tehta, kehtima jääb 24 kuuline periood.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Mis juhtub siis, kui ka nende projektide, kus TERVIK on moodustatud, maht ületab taotlusvooru eelarve?

Arvestatud. Olemasolevate TERVIKute eelistamine välja võetud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

TERVIK-u mõiste lisamine eelnõusse TERVIK-u kui mõiste lisamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kuigi selle moodustamine on mainitud väljatöötamiskavatsuses (VTK), ei ole tegemist osapoolte vahel kokku lepitud ega otsustatud lahendusega. ELVL ei kooskõlastanud TERVIK-ute moodustamist puudutavat VTK-d. Samuti puudub selgus, kuidas erinevad juriidilised isikud (sh KOV-id ja eraettevõtted) saavad õiguspäraselt moodustada ühe juriidilise isiku vastutava struktuurina. Ettepanek: jätta TERVIKu mõiste eelnõust välja.

Mittearvestatud. Selgitame, et TERVIK mõistet täna tõesti veel kasutuses pole, kuid liigume jõudsalt selles suunas, et igas heaolupiirkonnas moodustakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon (nimetagem täna neid TERVIKud). TERVIK ei pea olema uus juriidiline isik, käsitleme TERVIKut käesoleva määruse kontekstis koostöökokkuleppelise organisatsioonina. Oluline, et toetaksime sisuliselt maakondlikku koostööd ning oleksime tulevikku vaatavad.

2

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Väljundnäitajate suurendamine. Seletuskirjast ei selgu põhjendus, miks kehtiva määruse minimaalseid väljundnäitajaid suurendatakse. Arvestades, et toetuse sihtgrupiks on sageli piiratud ressurssidega piirkonnad ja teenuseosutajad, võib selline muudatus pärssida nende osalemist. Samuti näiteks, kui Saaremaa alustab projektiga 01.03.2026, saavad nemad tegevusi ellu viia kaks kuud lühema aja jooksul, kuid väljundnäitajate osas erisusi eelnõus ette nähtud ei ole. Ettepanek: jätta minimaalsed väljundnäitajad muutmata.

Arvestatud osaliselt. Määrust eelnõuga võrreldes muudetus selliselt, et kõikides toetatavates piirkondades saab tegevusi ellu viia 24 kuud. Selgitame, et väljundnäitajad on hoolduskoordinatsiooni projektis olnud alati väikesed ning isegi sellises mahus suurendamine on pigem tagasihoidlik. Projektis osalejate tagasisidele tuginedes võib öelda, et piirkondade suutlikkus on kindlasti suurem ja soovime hoida fookust, et koordinaatori laual oleksid peamiselt kompleksse abivajadusega inimeste juhtumid. Omaltpoolt saadame perearstidele võimalike abivajajate sihtgrupi andmed ning katsetame uusi praktikaid, et perearstid märkaksid ja suunaksid rohkem abivajajaid koordinatsiooni teenusele.

3

Eesti Linnade ja Valdade Liit

TERVIK-u mõiste § 5 lg 2 punkti 4 raames Nagu eespool märgitud, ei ole TERVIK-u mõiste kasutamine hetkel õigustatud. TERVIK-u välja jätmist põhjendame ka sellega, et antud mõistes puudub selgus. Nimelt on käesoleva eelnõu TERVIK-u mõiste selgitus ja VTK-s toodud selgitus, erinevad. Eelnõu seletuskiri: „TERVIK on koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad (esmatasand, sh perearstiabi osutajad, ja piirkonda teenindavad haiglad) eesmärgiga koordineerida ennetust, valmisolekut, teenuste osutamist ja pakkuda integreeritud teenuseid.“ VTK: „TERVIK – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOV-id) eesmärgiga koordineerida ennetust, valmisolekut ja teenuste osutamist ning pakkuda integreeritud teenuseid.“ ELVL juhtis VTK-le antud vastuses tähelepanu sellele, et TERVIK-usse peaks kindlasti kuuluma ka SKA esindaja ja KOV-id on sageli teenuste korraldajad, mitte osutajad. KOV on SHS-i mõistes abivajaduse hindaja ja abi osutamise korraldaja või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Ettepanek: mitte muuta määruse § 5 lg 2 punkti 4 sõnastust.

Mittearvestatud. Selgitame, et ei saa ettepanekuga arvestada, sest viide antud paragrahvile ei ole sobiv. Mõistame teie muret. VTK kirjeldas erinevaid võimalikke alternatiive TERVIKu moodustamiseks. Selgitame, et TERVIK on koondmõiste maakonna koostööorganisatsioonile. TERVIK ei pea olema uus juriidiline isik, käsitleme TERVIKut antud kontekstis koostöökokkuleppelise organisatsioonina. See tähendab sisuliselt seda, et otsustatakse milline organisatsioon maakonnas võtab koostöö korraldamise enda peale ja koostöös osalevad osapooled kinnitavad oma valmisolekut koostöövõrgustikus osaleda koostöölepinguga. Oleme seda põhjalikumalt selgitanud ka täna hoolduskoordinatsiooni projektis osalevatele maakondadele.

4

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Perearstikeskuste nimistute kriteerium. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks taotlejaks kvalifitseeruvatel tervise- või perearstikeskustel peab olema vähemalt viis nimistut. Ettepanek: lisada seletuskirja vastav põhjendus või jätta nõue välja.

Arvestatud. Põhjendus seletuskirja lisatud. Tulemusliku koostöö jaoks on vajalik katta ära võimalikult suur osa maakonnast. Viie perearsti nimistu nõue on optimaalne. Ideaalne oleks, et igast KOV-ist oleks kaasatud vähemalt üks perearst ja maakonnakeskusest mitu. Tulevikus peaks keskmises maakonnas olema viis tervisejuhti ja nad võiks paikneda üle maakonna erinevates tervisekeskustes.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Projektide prioriseerimine TERVIK-u olemasolu alusel Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda rahastada kõiki künnise ületanud projekte, siis on loomulik, et tuleb teha valik. Siiski ei saa projektide eelistamine üksnes TERVIK-u olemasolu alusel olla õiglane ega põhjendatud, arvestades, et selle mudeli rakendamist ei ole lõplikult kokku lepitud. Selline eelistus looks ebavõrdse kohtlemise olukorra. Ettepanek: jätta vastavad sätted eelnõust välja.

Arvestatud. Säte välja võetud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Lisas 5 „Taotluse kirjeldus“ on öeldud, et taotleja esitab võimalikult sisuka kirjelduse, kuidas plaanitakse piirkonnas edasi minna koordineeritud teenuste osutamisega. See ei ole realistlik, kuna kirjeldatud on TERVIKu toime ning sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste koordinatsioonis visioon ja lõppeesmärk, kuid puudub praktiline korralduse kirjeldus ja analüüs. Sel teemal peetud kohtumistel on tõusetunud mitmeid korralduslikku poolt puudutavaid küsimusi, millele puuduvad vastused. Seetõttu on vaja kõigepealt moodustada projektimeeskond, kes hakkab rakenduslikku süsteemi analüüsima, kirjeldama ja looma.

Arvestatud osaliselt, muutsime saatelauset.

5

Eesti Perearstide Selts TERVIK-u definitsioon ei peaks hõlmama täpsustust, et tegemist on ühe juriidilise isikuga. Oleme seda seisukohta põhjalikult selgitanud oma tagasisides TERVIK-ut puudutavale VTK-le.

Arvestatud ja muudetud.

Eesti Perearstide Selts Kas toetuse taotleks saab olla ainult üks tervisekeskus või perearstikeskus, või ka mitu ühiselt, kellel on kokku vähemalt 5 nimistut (§ 9 lg 2 p 6)? Juhul, kui ainult üks, siis teeme ettepaneku luua ka ühistaotluste võimalus.

Arvestatud. Lisatud seletuskirja selgitav näide. Viie perearsti nõude täitmiseks võivad olla kaasatud partnerid. Näiteks on taotlejaks tervisekeskus, kus on kolm nimistuga perearsti ja partneritena on kaasatud kaks tegevusloa alusel üldarstiabi osutavat nimistuga perearsti.

Sotsiaalministri 14.10.2025 määrus nr 56 „Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine“ Lisa 1

Koostöökokkuleppe näidis KOOSTÖÖKOKKULEPE /kuupäev/ Koostöökokkuleppe on allkirjastanud vähemalt järgmised osapooled:  maakonna iga kohaliku omavalitsuse juht või omavalitsuste liidu esindaja omavalitsuste liidu üldkogu otsuse alusel;  piirkonda teenindava haigla juht;  tervisekeskus, kus on vähemalt viis nimistut või erinevad perearstiabi osutajad, kellel on kokku vähemalt viis nimistut.

…… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab … /mille/ alusel …../isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab … /mille/ alusel …../isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab … /mille/ alusel …../isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab … /mille/ alusel …../isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …. (edaspidi pooled) sõlmivad käesolevaga koostöölepingu eesmärgiga tagada … maakonna elanikele inimesekeskne ja integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine ning tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetus (edaspidi eesmärk). Koostöökokkuleppe sõlmimisega võtavad pooled ühiselt vastutuse eesmärgi saavutamise eest ning tunnustavad vastastikku koostöö olulisust ja väärtuslikkust. Eesmärgi saavutamiseks pooled: 1. Moodustavad oma maakonnas integratsiooni initsiatiivgrupi, kuhu kuuluvad vähemalt kõigi poolte esindajad. 2. Fikseerivad kirjalikult integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sealhulgas infovahetuse korra ning võtavad kasutusele ühist töödokumentide hoidmist ja rühmatööd võimaldava tarkvara. 3. Panustavad projekti vältel piirkonnas tegutsevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, kaasates muu hulgas koostöösse uusi osapooli ja sõlmides nendega täiendavaid (kirjalikke) koostöökokkuleppeid ning pidades koostööpartnerite andmestikku. 4. Lepivad kokku maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia, sealhulgas peamised sihtrühmad ja koostöövaldkonnad, eesmärgid koos mõõdikutega ja tegevussuunad.

a. Lepivad kokku, kuidas on riskirühmadele tagatud proaktiivne valdkonnaülene koordineeritud abi esmatasandil, mis toetab kodust iseseisvat toimetulekut ning ennetab haiglaravile ja hooldekodusse sattumist.

b. Lepivad kokku, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, õigeaegne ja kvaliteetne järelravi esmatasandil, vajaduse korral kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine.

5. Planeerivad tegevused kooskõlas koostööstrateegiaga. 6. Kohtuvad vähemalt neli korda aastas, et seirata kokkulepitud strateegia ja tegevuskava täitmist. 7. Võtavad maakonnas kasutusele ühise märkamissüsteemi riskirühmade tuvastamiseks. 8. Moodustavad strateegia elluviimiseks TERVIKu, kes võtaks üle integratsiooni initsiatiivgrupi ülesanded ja oleks edaspidi lepingupartneriks koordineeritud teenuste osutamisel. Poolte vahel info vahetamisel on kontaktisikuteks: nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-post nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-post nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-post … Koostöökokkulepe jõustub selle allakirjutamisel poolte poolt. Koostöökokkulepe kehtib tähtajatult ja vaadatakse üle vastavalt vajadusele. (allkirjastatud digitaalselt)

Sotsiaalministri 14.10.2025 määrus nr 56 „Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli

jätkurakendamine“ muutmine“ Lisa 2

Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määrus nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ Lisa 5

TAOTLUSE KIRJELDUS

1. Taotleja esitab võimalikult sisuka kirjelduse, kuidas plaanitakse piirkonnas TERVIKut moodustada ja koordineeritud teenust osutada.

Muu hulgas tuuakse välja: - Moodustatud TERVIKu või planeeritava TERVIKu kontseptsioon, sealhulgas

o kuidas on planeeritud koostöö enne TERVIKu moodustamist; o kuidas toimub / on planeeritud TERVIKu juhtimine ja töökorraldus; o kes on kaasatud osapooled, keda ja kuidas on veel planeeritud kaasata:

a) TERVIKu moodustamisse; b) TERVIKu korraldatavasse võrgustikutöösse;

o millistele prioriteetsetele koostöövaldkondadele ja sihtrühmadele TERVIK esmalt keskendub/keskenduks;

o indikatiivne TERVIKu moodustamise ajakava. - Kuidas planeeritakse saavutada projekti eesmärgid ning täita tulemusnäitajad, sealhulgas

o kes ja kuidas on planeeritud projekti tiimi; o kus asuvad planeeritud hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhi töökohad; o kuidas on planeeritud hoolduskoordinaatorite töö raporteerimine TERVIKule.

2. Taotleja esitab tegevuskava kvartalite kaupa. Üks kvartal ehk kolm kuud loetakse alates projekti alustamisest. 3. Taotleja kirjeldab, kuidas võetakse arvesse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid vastavalt määruse § 3 lõigetele 7 ja 8.

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48

„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Määruse muudatustega kohandatakse toetuse andmise tingimusi, et rahastada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise lahendusi ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõrgustiku (edaspidi TERVIK) tegevusi. TERVIKu moodustavad piirkonna tervishoiuteenuse osutajad, nagu esmatasandi arstiabi, perearstiabi, kiirabi ja haiglad, ning sotsiaalteenuse osutajad, sealhulgas kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV). Võrgustiku eesmärk on koordineerida ennetustegevust, valmisolekut ja teenuste osutamist ning pakkuda integreeritud teenuseid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Uue taotlusvooruga tagatakse, et juba töötavad ja katkestatud koordinatsioonimudelid jätkaksid tegevustega, kuni rakendub riiklik süsteem. Samuti toetatakse piirkondi, kus varem pole koordinatsioonimudelit rakendatud ega võrgustikutööd arendatud, et riiklikule süsteemile üleminek oleks sujuvam. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243 827, [email protected]), integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal (tel 5865 8980, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Anu Õun (tel 5911 9820, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid arvestades, et täiendavaid isikuandmeid määruse muudatustega üldmääruse tähenduses ei koguta ega töödelda ja muudatused puudutavad võrgustiku enda tegevust, puudub määrusel mõju isikuandmete kaitsele. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruses on 22 muudatuspunkti. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, jättes pealkirjaks „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine.“ Muudatus on seotud sellega, et uues taotlusvoorus osalevad ka need piirkonnad, mis varem koordinatsioonimudeli rakendamiseks toetust ei ole saanud, seega ei ole tegemist enam üksnes koordinatsioonimudeli jätkurakendamisega. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 punktiga 81, millega lisatakse uus termin „TERVIK“ kui formaliseeritud koostöövõrgustik. Muudatus on vajalik, kuna tegemist on koostöövõrgustikuga,

2

mille moodustavad piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOV-id) eesmärgiga koordineerida ennetust, valmisolekut ja teenuste osutamist ning pakkuda integreeritud teenuseid. Koostöös tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse dubleerimist. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust selliselt, et toetatakse ka maakonnaülese võrgustiku loomist. Muudatus on vajalik selleks, et taotlusvoorus saavad osaleda ka piirkonnad, kes pole varem koordinatsioonimudeli rakendamiseks projektis osalenud ning peavad oma võrgustiku alles üles ehitama. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõiget 3, lisades minimaalseid väljundnäitajaid. Ühe projekti raames töösse võetud kompleksjuhtumite arv peab olema vähemalt 50. Juhtumitiimi kohtumisi peab projekti raames toimuma vähemalt 42. Samuti nähakse väljundnäitajana ette vähemalt kümme võrgustikuliikmete kohtumist. Projekti väljundnäitajana tuleb koostada piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia koos kokku lepitud eesmärkide ja tulemusmõõdikutega. Projekti abikõlblikkuse perioodil tuleb moodustada TERVIK. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõike 2 punkti 1 selliselt, et toetatavad tegevused on juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise või senise võrgustiku laiendamise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas võrgustikuliikmete kohtumiste korraldamine, ning TERVIKu moodustamise ja selle töös hoidmise toetamine. Muudatus toetab piirkondlikku koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna osapoolte vahel, võimaldades kasutada toetust ka juhtrühma tööks ja võrgustikuliikmete regulaarsete kohtumiste korraldamiseks, mis on TERVIKu tekkimise ja jätkusuutliku toimimise eelduseks. Sellega luuakse alus struktuursele, ametlikult koordineeritud koostööle, mis tagab teenuste parema koordineerituse, dubleerimise vältimise ja järjepideva toe abivajajatele. Punktiga 6 tunnistatakse määruse § 5 lõike 2 punkt 4 kehtetuks. Toimiva koordinatsioonimudeli rakendamisel praktikas on senistest pilootprojektidest saadud kogemusi ja teiste riikide parimat praktikat arvestades saadud sisend, kuidas luua inimesekeskne ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise koostöömudel. Seetõttu puudub ka toimiva koordinatsioonimudeli praktika väljaselgitamise ja tutvustamise vajadus. Punktiga 7 muudetakse määruse § 6 lõike 1 sõnastust selliselt, et asendatakse sõna „projektijuhtimine“ sõnaga „võrgustikujuhtimine“. Muudatusega korrigeeritakse ka ühikuhindu vastavalt Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvises majandusprognoosis oleva palgakasvuga. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline ja sisuline vastavus määruses sätestatud tegevustele. Võrgustikujuht ei täida üksnes projekti administratiivse juhtimise ülesannet, vaid korraldab valdkondadeülest koostööd, juhib maakondlikku võrgustikku ja tagab TERVIKu toimimise. Ühikuhindade korrigeerimine on vajalik, et projekti personalikulud oleksid tööjõuturu arengutendentsidega kooskõlas ja võimaldaksid tegevusi ellu viia realistlike eelarveliste eelduste alusel. Punktiga 8 sõnastatakse määruse § 7 lõige 2 selliselt, et projekti tegevused võivad alata 01.01.2026, kuid peavad algama kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Nii on nendel toetuse saajatel, kelle eelmise projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 2025. aastal, võimalik jätkata tegevustega sujuvalt, ilma et tekiks vajadust lisarahastuse leidmiseks. Punktiga 9 muudetakse määruse § 8 lõiget 1, määrates kindlaks toetuse maksimaalse summa, milleks on 235 590 ühe projekti kohta. Punktiga 10 muudetakse määruse § 9 lõike 1 sõnastust selliselt, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Taotleja või tema partner ei pea olema varem koordinatsioonimudeli rakendamiseks toetust saanud.

3

Punktiga 11 täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 punktiga 6, mille kohaselt võib taotlejaks olla tervisekeskus või perearstikeskus, kellel on partnereid kaasates kokku vähemalt viis perearsti nimistut. Näiteks võib taotlejaks olla tervisekeskus, kus on kolm nimistuga perearsti ja partneritena olla kaasatud kaks tegevusloa alusel üldarstiabi osutavat nimistuga perearsti. Muudatus on oluline seetõttu, et erinevad koostöömudelid saaksid toimida ning tõenäoliselt on just esmatasandi tervishoiuteenuse osutajad abivajajate märkamisel olulised. Tulemusliku koostöö jaoks on vajalik katta ära võimalikult suur osa maakonnast. Viie perearsti nõue on optimaalne. Ideaalne oleks, et igast KOV-ist oleks kaasatud vähemalt üks perearst ja maakonnakeskusest mitu perearsti. Punktidega 12 ja 13 muudetakse määruse § 9 lõike 4 punkti 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 4 punkt 2. Muudatuste tulemusena ei pea Harjumaa täitma nõuet, et kaasatud peavad olema kõik maakonna KOV-id. Harjumaa puhul nähakse ette erisus, et projekti osapooleks saavad olla Harjumaa KOV-id ilma Tallinna linnata või Tallinna linn ilma Harjumaa teiste KOVi- deta. Harjumaa puhul ei nõuta terve maakonna osalust, sest piirkond on rahvaarvult võrreldes teiste piirkondadega märgatavalt suurem. Harjumaalt on koordinatsioonimudeli rakendamiseks varem toetust saanud kahel aastal Lasnamäe linnaosa ja ühel aastal Haabersti linnaosa, kus koordinatsioonimudeli rakendamist laiemalt pole katsetatud. Tartumaa ja Pärnumaa puhul ei rakenda erandit, sest nemad on varem koordinatsioonimudeli rakendamiseks toetust saanud ning võrgustikutööd maakonna erinevates piirkondades arendanud. Punktiga 14 sõnastatakse määruse § 9 lõige 5 ümber selliselt, et taotleja ega partner ei tohi olla Ida-Viru maakonnast. Ida-Virumaal toetatakse analoogseid tegevusi õiglase ülemineku fondi meetme 21.6.1.12 projektist „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“, mis on kinnitatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59. Punktiga 15 täiendatakse määruse § 11 lõike 2 punkti 1 selliselt, et taotlus peab sisaldama taotleja ja partnerite vahel sõlmitud koostöökokkulepet. Muudatus on vajalik, kuna esimese taotlusvooru projektides tuleb väljundnäitajad saavutada enne, kui uues taotlusvoorus tehakse taotluse rahuldamise otsus. Samuti annab koostöökokkulepe kinnituse, et projektis osalejad ja partnerid on valmis astuma kindlaid samme ning looma koostöövorme, et integratsiooniplaaniga edasi minna. Punkti 16 muudatusega täpsustatakse toetuse saaja ja partnerite rolli ning vastutust piirkondlikus koostöös. Muudatus kohustab osapooli nimetama juhtrühma liikmed ning kehtestama töökorra, sealhulgas infovahetuse korra, mis on efektiivse võrgustikutöö ja TERVIKu toimimise eelduseks. Selge struktuur, regulaarne suhtlus ja vastutuskohtade määramine loovad läbipaistva ja järjepideva koostööraamistiku, mis toetab projekti eesmärkide saavutamist. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 21 lõike 1 punktid 8–10, sealhulgas tunnistatakse kehtetuks lisa 3 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“. Punktiga 18 täiendatakse määruse § 21 lõiget 1 punktidega 11–15. Muudatuste eesmärk on, et koostöö hõlmaks vajalikke edasisi samme maakondliku valdkonnaülese koostöö toimimiseks. Igas piirkonnas moodustatakse esmalt olulistest osapooltest nn integratsiooni initsiatiivgrupp, kuhu kuuluvad vähemalt KOV-ide esindajad, piirkonda teenindava haigla esindajad ja perearstiabi osutajate esindajad. Perearstiabi osutajatest kuuluvad initsiatiivgruppi tervisekeskuste esindajad ja aktiivsete üksik-/grupipraksiste perearstid. Lepitakse kokku töökorraldus, sealhulgas infovahetuse kord. Vajalik on pidada koostööläbirääkimised, sõlmida kokkulepped ja formaliseerida koostöövõrgustik TERVIKuks.

4

TERVIK on formaliseeritud (vastavate lepingute, ühise juriidilise isiku või õigusruumi kaudu) koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi osutajad, ja piirkonda teenindavad haiglad) eesmärgiga koordineerida ennetust, valmisolekut ja teenuste osutamist ning pakkuda integreeritud teenuseid. Koostöös tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse dubleerimist. Kokku tuleb leppida, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, kvaliteetne ravi esmatasandil, vajaduse korral kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine. Piirkonnas tuleb võtta kasutusele ühine märkamissüsteem riskirühmade tuvastamiseks. Punktiga 19 täiendatakse määruse § 21 lõikega 2, kus on kirjeldatud võrgustikujuhi rolli ja kohustusi. Võrgustikujuht täidab projektijuhi kohustusi ja korraldab võrgustikutööd, juhib juhtrühma, valmistab ette TERVIKu moodustamist või juhib juba moodustatud TERVIKut. Oluline on, et igas piirkonnas oleks inimene, kes maakonnaülest koostööd koordineeriks, ühiste eesmärkide täitmist jälgiks ja regulaarseid kohtumisi korraldaks. Punktiga 20 asendatakse määruse lisa 1 „Partnerite kinnituse vorm“ käesoleva määruse lisaga 1 „Koostöökokkuleppe näidis“. Muudatus on vajalik, kuna projekti tegevuste eesmärk on toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooni ning sellest tulenevalt peavad sõlmitud koostöökokkuleppes olema kirjas konkreetsed tegevused, mida osapooled peavad tegema, et maakondlik koostöö saaks toimida ning kestaks ka pärast projekti lõppu. Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 3 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“, sest selle vormi täitmist edaspidi ei nõuta. Punktiga 22 asendatakse määruse lisa 5 „Taotluse kirjeldus“ käesoleva määruse lisaga 2, et see oleks vastavuses käesoleva määrusega tehtud muudatustega, sealhulgas oodatavate tulemustega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Määruse mõjud Määruse alusel saavad toetust eri piirkonnad üle Eesti (välja arvatud Ida-Virumaa), et parandada koordineeritud abi pakkumist kompleksse abivajadusega inimestele. Määruse muudatuste otsesed mõjud on: 1) abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormuse vähendamine asjaajamisel sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas; 2) abivajadusega inimestele õigeaegse ja nende vajadustele vastava abi pakkumine, sealhulgas võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetuleku toetamine; 3) kaasates kõiki maakondi, võimaluse loomine arendada piirkondades koostööd ja koordineeritud teenuseid, mis toob otsest kasu inimestega töötavatele spetsialistidele, abivajajatele ja nende lähedastele. Eestis luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad, mis annavad selge raamistiku vastutuse delegeerimiseks sobivale koostöötasandile. Igas piirkonnas määratakse üheselt mõistetavad

5

eesmärgid, mis lähtuvad konkreetse maakonna rahvastikust ja eripäradest. Selleks võetakse kasutusele piirkonnaspetsiifilised eesmärkmõõdikud ning arvestatakse kohalikke teenuselahendusi. Heaolupiirkondades käivitatakse regulaarne koostöö, mis hõlmab koostöökohustusega liikmetena maakonna KOV-ide esindajaid, Sotsiaalministeeriumi esindajat ja Tervisekassa esindajat. Selle tulemusena tekivad maakondlikud koostöökogud, kus lepitakse kokku riiklikud strateegilised suunad ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööstrateegiad, mis arvestavad iga maakonna eripärasid, sihtrühmi ja prioriteete. Oluliseks osaks süsteemist saab rahvastikupõhine riskijuhtimine. Selle kaudu saadakse ülevaade piirkonna elanikkonna tervise- ja toimetulekutasemest ning määratakse kindlaks, kes vajavad ennetavaid sekkumisi, kes kuuluvad riskirühmadesse ja kellel on juba realiseerunud tervise- või sotsiaalprobleemid. Teenuseosutajad planeerivad oma tööd ja ressursse ühiselt, lähtudes sihtrühmade vajadustest, ning pakuvad riskirühmadele proaktiivseid teenuseid, et vähendada kahju nii inimesele kui ühiskonnale. Igas heaolupiirkonnas moodustatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate formaliseeritud koostöövõrgustik nimega TERVIK. Sinna kuuluvad vähemalt piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOV-id), kes koostavad maakonna strateegia ja eesmärkide alusel tegevuskava ning tegutsevad ühiste eesmärkide nimel. Olgugi, et määruse muudatus välistab toetuse suunamise Ida-Virumaale, ei ole selle mõju piirkonnale negatiivne. Seda põhjusel, et Ida-Virumaal toetatakse analoogseid tegevusi õiglase ülemineku fondi meetme 21.6.1.12 raames. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste jõustumise järel on kavas avada uus taotlusvoor. Taotlusvooru planeeritud eelarve kokku on 3 062 706 eurot, millest ESF+ toetus 70% on 2 143 894 eurot ja riiklik kaasfinantseering 30% on 918 812 eurot. Meetme 21.4.9.1 eelarves on vahendid selleks olemas:

Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus Riiklik kaas- finantseering Omafinantseering Kokku

38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571

TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine"

10 366 370 70,00% 14 809 100 30,00% 0 0,00% 14 809 100

TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus"

14 167 088 70,00% 6 071 609 30,00% 0 0,00% 20 238 697

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

8 952 684 70,00% 1 278 955 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru (14.07-14.10.2025) eelarve

2 474 812 70,00% 707 089 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

555 152 70,00% 237 922 30,00% 0 0,00% 793 074

6

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine" uue vooru eelarve

2 143 894 70,00% 918 812 30,00% 0 0,00% 3 062 706

Kokku 38 660 000 70,00% 13 657 117 24,73% 2 911 454 5,27% 55 228 571

Erinevus meetmete nimekirjas kinnitatud eelarvega

0 150 025,8 -150 025,7 0

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Perearstide Selts kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlastanud eelnõu esitatud kujul. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Märkustega arvestamine või mittearvestamine on kajastatud seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis.

s

MINISTRI MÄÄRUS

14.10.2025 nr 56

Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruses nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „jätkurakendamine“ sõnaga „rakendamine“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad vähemalt piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sealhulgas perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sealhulgas kohalikud omavalitsused);“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise eesmärk on luua maakonnaülene võrgustik, laiendada olemasolevat võrgustikku või hoida toimiv võrgustik töös ning selle tulemusena leida lahendused piirkondlikele probleemidele sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas, sealhulgas:“; 4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise minimaalsed väljundnäitajad ühe projekti kohta on järgmised: 1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv 50; 2) juhtumitiimi kohtumiste arv 42; 3) võrgustikuliikmete kohtumiste arv 10; 4) koostatud piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia koos kokku lepitud eesmärkide ja tulemusmõõdikutega;

5) TERVIK on moodustatud.“; 5) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

2

„1) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise või senise võrgustiku laiendamise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas võrgustikuliikmete kohtumiste korraldamine, ning TERVIKu moodustamise ja selle töös hoidmise toetamine;“; 6) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1–4 sõnastatakse järgmiselt: „1) võrgustikujuhtimise tunnihind – 23,30 eurot; 2) võrgustikujuhtimise kuutasu täistööaja korral – 3716,97 eurot; 3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 19,10 eurot; 4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu täistööaja korral – 3049,64 eurot.“; 8) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti tegevused võivad alata 01.01.2026, kuid peavad algama kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.“; 9) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne summa on 235 590 eurot projekti kohta.“; 10) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.“; 11) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tervisekeskus või perearstikeskus, kellel on partnereid kaasates kokku vähemalt viis perearsti nimistut.“; 12) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Harjumaa taotleja puhul projekti osapooleks olema Tallinna linn või Harjumaa KOVid ilma Tallinna linnata;“; 13) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotleja ega partner ei tohi olla Ida-Viru maakonnast.“; 15) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) taotleja ja partnerite vahel sõlmitud koostöökokkulepe (määruse lisa 1);“; 16) paragrahvi 21 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) nimetama juhtrühma liikmed, kes on kohustatud osalema projektiga seotud kohtumistel, ning kehtestama töökorra, mis muu hulgas hõlmab infovahetuse korda;“; 17) paragrahvi 21 lõike 1 punktid 8–10 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–15 järgmises sõnastuses:

3

„11) kirjalikult fikseerima integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sealhulgas infovahetuse korra; 12) kokku leppima maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööstrateegia, selle peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid koos mõõdikutega ning tegevussuunad; 13) moodustama strateegia elluviimiseks TERVIKu; 14) kokku leppima, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, kvaliteetne ravi esmatasandil, vajaduse korral kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine; 15) võtma piirkonnas kasutusele ühise märkamissüsteemi riskirühmade tuvastamiseks.“; 19) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Võrgustikujuht juhib ja koordineerib juhtrühma tööd ning kohustub selle raames: 1) struktureeritult kaardistama maakonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate info, sealhulgas teenuseosutaja nimetuse, asukoha, kontaktinfo, osutatavad teenused ja teenuste osutamisega seotud personaliinfo, ning hoidma seda infot kaasajastatuna; 2) korraldama regulaarselt juhtrühma kohtumisi ja dokumenteerima saavutatud kokkulepped; 3) koondama kokku piirkonna ressursside ja strateegiaga seotud mõõdikute info ning tutvustama seda juhtrühma liikmetele eesmärgiga kokku leppida tegevusplaan, mis aitab parandada olemasolevat ressursikasutust ja osutada teenuseid optimaalsemalt; 4) uuendama piirkonna ressursside ja mõõdikutega seotud infot vähemalt üks kord poolaastas ning tegema uuendused juhtrühma osapooltele kättesaadavaks; 5) tutvustama piirkonna koostöökokkuleppeid piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele; 6) koostama tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele ning abivajajatele info- ja teabematerjale koordineeritud teenuse osutamise kohta.“; 20) lisa 1 „Partnerite kinnituse vorm“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Koostöökokkuleppe näidis“; 21) lisa 3 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ tunnistatakse kehtetuks; 22) lisa 5 „Taotluse kirjeldus“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Koostöökokkuleppe näidis Lisa 2. Taotluse kirjeldus