Kiri

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Olete pöördunud Pärnu Linnavalitsuse poole ning arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse

eelnõu 683SE täiendusettepanekud. Edastame Pärnu Linnavalitsuse ettepanekud ja seisukohad

seaduse eelnõu täiendusettepanekud kohta:

Punkt 1.1. Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu

tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui toimingu tegemiseks ei ole tähtaega sätestatud käesolevas

seaduses või muus õigusaktis. Toetame seaduse täiendust, kuid teeme ettepaneku reguleerida

millised on võimalikud sanktsioonid, kui tähtajast kinni ei peeta

Punkt 1.3. Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) määrata haldusjärelevale teostaja roll. MaRu on

enda kuvandit üles ehitades korduvalt rõhutanud, et tegu on usaldusväärse partneriga KOVidele,

olles avatud koostööle ning toetades ja nõustades KOVe. Esitatud ettepanek välistab

usaldusväärse partneri ja avatud koostöö suhted, kuna haldusmenetluse järelevalve teostajana on

MaRu jõupositsioonil. Amet tugevdab oma rolli oluliselt edukamalt läbi koostöö, mitte läbi

haldusjärelevalve teostajana.

Punkt 1.8. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse

korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või

hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised, kui üldplaneeringus on määratud

vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole

vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Palume seaduse seletuskirja lisada

“vahetusse lähedusse” jääva mõiste selgituse, millele kohalikud omavalitsused saaksid

projekteerimistingimuste väljastamisel toetuda.

Punkt 1.11. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt

kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates. Muudatus ei

arvesta planeerimisseaduse loogikat (menetlus algab otsusega ((PlanS § 128 lg 1)), sarnane

loogika on ka teistel planeeringuliikidega) ega tegelikku menetluspraktikat. Kolm aastat

algatamise taotluse esitamisest arvestatuna võib olla ka ebapiisav, kui detailplaneeringu raames

on vajalik koostada KSH eelhinnang ja/või KSH.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu järgmisele:

Detailplaneeringute menetluses lühendada koostöö tagasisidele antavaid tähtaegu, nt

detailplaneeringute puhul 14 päeva sarnaselt projekteerimistingimustega ja seada ka vastuste

pikendamisele kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine põhjendatud ja mis on

maksimaalne aeg pikendamiseks.

Moonika Schmidt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 17.09.2025

Meie 17.10.2025 nr 8-4/9589-2

Vastuskiri planeerimisseaduse eelnõu 683SE

täiendusettepanekute kohta

2

Sarnane ettepanek on üldplaneeringute kooskõlastamise osas. Üldplaneeringu kooskõlastamisel

või heakskiitmise puhul on tavapärane, et vastamise tähtaega lükatakse korduvalt edasi ja seda

valdavalt kooskõlastaja või järelevalve teostajate suure töökoormuse tõttu. Ettepanek seada

kooskõlastuse pikendamisele kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine

põhjendatud ja mis on maksimaalne aeg pikendamiseks, või sätestada, et kooskõlastamiseks

antud tähtaegasid ei pikendata.

Lisaks kõigele eelnevale vajab (detail)planeerimise korraldamist puudutav õigusruum

täpsustamist või kohendamist ka selles osas, et detailplaneeringu kohased avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatiste väljaehitamiskohustus ei langeks ilmtingimata kohalikule

omavalitsusele või haldusülesande üleandmine ei eeldaks üksnes halduslepingu sõlmimist.

Ettepanek on saavutada olukord, et seadus võimaldaks jätta rajatiste väljaehitamise kohustus

detailplaneeringuala igakordsele omanikule. Sel viisil väheneks oluliselt asjatu halduskoormus,

kuna detailplaneeringu kehtestamine ei eeldaks enam pikki läbirääkimisi ja vaidlusi

halduslepingu sõlmimise osas, ja koormus ettevõtjatele, kuna haldusülesande saab üle võtta

täiendavaid tagatisi andmata.

Ettepanek on asendada halduslepinguga haldusülesande täitmise volitamine mõne samaväärse

meetmega, mis võimaldaks panna avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus

detailplaneeringualal asuva kinnistu igakordsele omanikule (ehk muuta haldusülesande täitmine

nö objektipõhiseks). Täna kehtiva õigusruumi, st planeerimisseaduse ja halduskoostöö seaduse

mõttes on haldusülesande täitmise volitamiseks vajalik, et sellest huvitatud isik sõlmib kohaliku

omavalitsusega halduslepingu. Seega on avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus

nö subjektipõhine ja sõltub sellest, et detailplaneeringust huvitatud isik ka kokkuleppe sõlmib ja

seda täidab. Haldusülesande täitmine sõltub aga lõpuks sellest, kas huvitatud isik on valmis

rajatisi rajama ja kas halduslepinguga antud kohustused on piisavalt tagatud. Kui halduslepingut

ei täideta (sh juhul, kui huvitatud isikuks olev juriidiline isik läheb pankroti) tuleb kohalikul

omavalitsusel see lõpetada, kuid see ei kohusta kinnistute (uut) omanikku halduslepingut

sõlmima või haldusülesannet üle võtma. Seega, kui halduslepinguga tagatisi ei anta, on

halduslepingu sõlmimine kohalikule omavalitsusele ülemäära riskantne. Samas, enne

detailplaneeringu kehtestamist huvitatud isikutelt tagatiste nõudmine aga huvitatud isikuid

koormav. Et eelnevat saavutada, oleks mõistlik muuta eelkõige planeerimisseaduse § 131 lõikeid

1 ja 2 nii, et asendada planeeringu koostamise korraldaja kohustus arendaja või detailplaneeringu

alal asuva kinnistu omaniku kohustusega. Sellisel juhul langeks ära halduslepingu sõlmimise ja

tagatiste andmise vajadus ning väheneks halduskoormus ja paraneks ettevõtluskeskkond.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Smeljanski

abilinnapea

Koopia: Eesti Linnade ja Valdade Liit, [email protected]

Siim Orav

53710690, [email protected]