Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 21.08.2025 nr 2-5/25-01562,

15.7.1/25-0507/-1T

Meie 15.10.2025 nr 6-1/3031-2

Eesti seisukohad direktiivi 2004/37/EÜ

muutmise eelnõu kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu

kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu;

2) seletuskiri protokollilise otsuse juurde;

3) Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud

Päästeamet Ameti hinnangul teenistujate tööülesandeid direktiivi muudatused ei mõjutaks, sest

juba praegusel hetkel on isikukaitsevahendite tase niivõrd hea, et amet ei näe kaebuste

tekkimiseks põhjust. Teenistujate vähiriski saab ennetada näiteks järgnevalt:

- asjakohaste isikukaitsevahendite ning varustuse kandmisega;

- töö iseloomu arvestava töökeskkonna (päästekomandode) rajamisega;

- läbimõeldud töökorraldusega;

- regulaarsete tervisekontrollidega ja analüüside kaudu.

Varasemalt läbiviidud uuringute ning analüüside põhjal võib väita, et amet on riskid

maandanud heade isikukaitsevahendite ning töömeetoditega. Mööname, et alati leidub

arenemiskohti (üle Eesti on saastevabakomandode loomine arendamisel), kuid peamisi

ohutus- ja tervisenõudeid tagavad kõik kohad, sest see on osa töö normaalsusest.

Eelnevast tulenevalt on amet seisukohal, et direktiivi muudatused ei oma mõju

teenistujate ega ka Päästeameti kui tööandja tegevusele.

Arvestatud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Anname teda, et meil ei ole eelnõu kohta kommentaare ega ettepanekuid. Arvestatud.

SYNLAB Eesti OÜ SYNLAB Eesti laborites ei teostata nende keemiliste ainete mõõtmisi. Arvestatud.

Terviseamet (labor) Antud ühendite õhuanalüüsi järgi on nõudlus viimase 9 aasta jooksul olnud väga väike.

Sellegipoolest pakume koobalti analüüsi õhust akrediteerituna. Meie avastamis- ja

määramispiirid koobalti osas võimaldavad üleminekuperioodil kehtiva normi (0,2

mg/m³) järgi tulemusi väljastada. Ainus erisus on see, et mõõdame koobaltit

kogutolmuna, ehk ei erista respireeritavat ja sissehingatavat fraktsiooni. Kui see on

vajalik, saab seda lahendada spetsiaalsete tsüklonite kasutamisega proovivõtu etapil.

Lisaks on vaja akrediteeritud metoodikas muudatusi teha, teostada re-valideerimise

katseid ja uuendatud metoodikat EAK-le uuesti esitada. Vajame selleks lisarahastust.

Arvestatud.

2

PAH-id: meie laboris mõõdetakse PAH-e veest ning varem oleme neid määranud ka

toiduainetest. Seega on vajalikud instrumentaalanalüüsi võimalused laboris olemas.

Usun, et vajadusel suudame õhu analüüsimeetodi selleks juurutada. Seni ei ole selleks

olnud nõudlust. Tuleb siiski mainida, et metoodika juurutamiseks on meil vaja

lisarahastust. 1,4-dioksaan – selle aine analüüsimisega ei ole probleemi. Saame antud ühendit

termodesorptsiooni-GC/MS meetodiga juba praegu analüüsida.

Tööinspektsioon Oleme tutvunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga ning leiame, et muudatus on vajalik

ja põhjendatud.

Tööinspektsioon toetab piirnormide kehtestamist või rangemaks muutmist, et oleks

tagatud töötajate suurem kaitse tööl kantserogeenide, mutageenide ja

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest.

Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus IARC liigitab polütsüklilised aromaatsed

süsivesinikud ehk PAH-id 1. rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et nende vähki

tekitav mõju on kindlaks tehtud. Suurim PAH-idega kokkupuute oht on kivisütt või

söetooteid käitlevate või tootvate tööstusharude töötajatel. Nende hulka kuuluvad

asfaldipanijad, kivisöegaasisektori töölised, kalurid (võrkude töötlemiseks kasutatav

kivisöetõrv), grafiitelektroodidega töötajad, mehaanikud (auto- ja diiselmootorid),

teetöölised (sillutis) ning rehvi- ja kummitootjad.

Koobalt ja selle anorgaanilised ühendid on samuti kantserogeensed s.o vähki

tekitavad ning tööalaselt võib koobalti sulamite sisse hingamine põhjustada lisaks

vähile ka interstitsiaalset fibroosi, restriktiivset respiratoorset häiret ning astmat.

Koobaltit kasutatakse näiteks tuuma-, naftakeemia-, akutööstuses jne.

Töökeskkonnale rangemate nõuete kehtestamine kaitseb töötajate tervist. Mööname,

et muudatus võib (pigem tõenäoliselt toob) tööandjale kaasa täiendavad kulutused, sest

ohtlike kemikaalide rangemad piirnormid toovad eelduslikult kaasa ka vajaduse võtta

tarvitusele täiendavad abinõud, et kaitsta töötajate tervist kemikaalidest lähtuva

Arvestatud.

3

võimaliku ohu eest. Samas on väga oluline rõhutada, et töökeskkonnas ohtlike

kemikaalide käitlemisele täiendavate nõuete kehtestamine aitab vältida tööga seotud

tervisekahjustuste, sh vähi tõttu töötajate kaotamist või töövõimetuse tõttu eemal

viibimist ja vähendab kulutusi uute või asendavate töötajate otsimisele ja

juhendamisele.

Vähki haigestumine ei ole täiendav kulu mitte ainult tööandjatele vaid kogu

ühiskonnale, sest iga uus vähijuhtum on täiendav kulu ravijuhtumi näol Tervisekassale

ning seega kaudselt kogu ühiskonnale.

Hetkel kehtib Eestis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 7 lõike 3 ja §

131 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ ning Tööinspektsiooni

järelevalveametnikud lähtuvad oma järelevalves eeltoodust.

Leiame, et kavandatav muudatus mõjutab Tööinspektsiooni pigem positiivses suunas,

sest meie hinnangul on praegu kehtivad piirnormid pigem liiga leebed, et kaitsta

piisavalt tõhusalt töötajate tervist. Näiteks riiklikku järelevalvet tegevad inspektorid

tajuvad töökeskkonnas, et õhu kvaliteet ei ole hea ja kontrollimaks oma taju õigsust

lastakse vastavatel laboritel läbi viia õhu keemilise koostise mõõdistused. Üliharva on

mõõdistuste tulemustes piirnormide ületusi, sest normid on nii kõrged. Ja nii jäävad ka

inspektorite käed „lühikeseks“, sest aluseks peab võtma ju akrediteeritud labori poolt

tehtud mõõdistusdokumendi mitte oma taju. Piirnormide muutmine tagab kindlasti

töötajatele suurema kaitse töökeskkonnas.

Samas ei saa välistada, et kavandatava muudatusega suureneb mõningal määral

Tööinspektsiooni töökoormus, sest järelevalve käigus tehtavate toimingute arv võib

suureneda (järelevalveprotokollides fikseeritud võimalike kõrvalekallete arv suureneb

mis omakorda tingib rohkem ettekirjutusi, ettekirjutuse täitmise järelkontrolle,

sunniraha kohaldamisi jne) mis omakorda toob kaasa suurema ajakulu ühe järelevalve

4

raames ja mis omakorda võib kaasa tuua suurema tööjõuvajaduse, st Tööinspektsioon

peab palkama täiendavat personali.

Teisalt aga peaks riiklikul tasandil olema arusaam, et iga ära hoitud vähki

haigestumine on lõppkokkuvõttes ühiskonnale odavam kui 1-2 täiendava tööinspektori

töökoha loomise kulu.

Juhul, kui muudatusettepanek leiab heakskiitu ja direktiivi 2004/37/EÜ muudatus

jõustub, siis on vajalik viia Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ kooskõlla direktiivis

sätestatuga.

Eesti

Töötervishoiuarstid

e Selts

Kommentaarid puuduvad. Arvestatud.

Sotsiaalministeeriu

m

Meile pakutud muudatused sobivad. Bioloogilise piirnormi kehtestamine toetab ka

potentsiaalseid tulevasi biomonitooringu tegevusi – proovide tulemuste tõlgendamisel

on lisaks millele viidata.

Arvestatud.

Kliimaministeeriu

m

Suur tänu võimaluse eest sisendit anda. Vaatasime komisjoni ettepaneku läbi ja

Kliimaministeeriumi poolt meil ettepanekuid ei ole probleeme ei oska näha komisjoni

ettepanekus.

Arvestatud.

Eurofins Scientific

Estonia OÜ

Eurofins Eesti üksusel ei ole oma laborit. /.../

Märkuseks lisame, et 1,4-dioksaani bioloogiline piirnorm (uriinianalüüs HEAA

määramiseks) ei kuulu meie teenuste hulka ja seetõttu me seda osa ei kommenteeri.

Arvestatud.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… oktoober 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta töökohal

kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate

ohtude eest muutmise eelnõu kohta:

1.1. Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud regulatsioonide ajakohastamist.

Toetame töökeskkonnas esinevatele kantserogeensetele, mutageensetele ja

reproduktiivtoksilistele ainetele (koobalt ja selle anorgaanilised ühendid, polütsüklilised

aromaatsed süsivesinikud ja 1,4-dioksaan) piirnormide muutmist uute teaduslike andmete

alusel ja senisest rangemate piirnormide kehtestamist.

1.2. Peame oluliseks, et koobalti ja selle anorgaaniliste ühendite ning polütsükliliste

aromaatsete süsivesinike uute piirnormide rakendamiseks kehtestatakse ettevõtjatele

üleminekuperiood.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse otsuse “Eesti seisukohad direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu

kohta” eelnõu juurde

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 18.07.2025. a eelnõu (COM(2025)418),

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ1 töötajate kaitse kohta töökohal kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (CMRD)

(edaspidi eelnõu). Eelnõu kohaselt täiendatakse direktiivi koobalti ja selle anorgaaniliste

ühendite, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ning 1,4-dioksaanide

piirnormidega.

2017. aastal jõudis Euroopa komisjon tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate EL

direktiivide järelhindamise (nn REFIT OSH hindamine)2 käigus järeldusele, et töötervishoiu

ja tööohutuse direktiivid, sealhulgas CMRD, on jätkuvalt väga asjakohased ja tõhusad. Need

on aidanud vähendada töökohal toimuvate õnnetuste ja haiguste esinemissagedust ning arvu.

Siiski tõstatasid erinevad sidusrühmad selle hindamise käigus vajaduse kaaluda piirnormide

kehtestamist veelgi suuremale hulgale ainetele. EL on võtnud vastu CMRD direktiivi viis

muudatust, milles käsitletakse rohkem kui 40 peamist ohtlikku töökeskkonnas esinevat

kemikaali.

Direktiivi eelnõu eesmärk on kaitsta töötajaid töökeskkonnas levivate tervist kahjustavate

kemikaalide eest ning hoida ära töötajate haigestumist ning suremust kemikaalidega

kokkupuute tõttu. Vähki haigestumine on ELis tööga seotud surmade peamine põhjus,

mistõttu on oluline tööga seotud haiguste ennetamist ELis parandada.

Direktiivi rakendamine võib kaasa tuua täiendavaid kulusid nii liikmesriikidele kui ka

Euroopa Liidule, kuid samal ajal aitab see oluliselt parandada töötajate tervisekaitset.

Piirnormide kehtestamine ennetab töökeskkonnas kemikaalidega kokkupuutest tingitud

haigestumisi, mis vähendab tervishoiukulusid, suurendab tootlikkust ning toetab töötajate

elukvaliteeti ja seeläbi liikmesriigi majandust.

Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud regulatsioonide ajakohastamist. Toetame

töökeskkonnas esinevatele kantserogeensetele, mutageensetele ja reproduktiivtoksilistele

ainetele (koobalt ja selle anorgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

ja 1,4-dioksaanid) piirnormide muutmist uute teaduslike andmete alusel ja senisest

rangemate piirnormide kehtestamist. Peame oluliseks, et koobalti ja selle anorgaaniliste

ühendite ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike uute piirnormide rakendamiseks

kehtestatakse ettevõtjatele üleminekuperiood.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX:32004L0037 2 Komisjoni teatis: Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu

poliitika ajakohastamine. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0012&from=ET

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon avaldas 18.07.2025. a direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi

2004/37/EÜ3 töötajate kaitse kohta töökohal kantserogeenide, mutageenide ja

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Eelnõu kohaselt

täiendatakse direktiivi koobalti ja selle anorgaaniliste ühendite, polütsükliliste aromaatsete

süsivesinike (PAH) ning 1,4-dioksaanide piirnormidega.

Juunis 2021. a esitas komisjon ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks

2021-2027 (ELi TTO strateegiline raamistik)4. See strateegiline raamistik on suunatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 10. põhimõttele, mis käsitleb töötajate õigust kõrgele tervise- ja

ohutuskaitse tasemele töökohal. ELi TTO strateegilise raamistiku peamine eesmärk on

ennetada tööõnnetusi ja haigusi, mis võivad põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja

surmajuhtumeid töötajate seas ja mille kulu aastas on hinnanguliselt umbes 3,3% ELi

sisemajanduse koguproduktist.

Vähk on jätkuvalt peamine tööga seotud surmajuhtumite põhjus ELis. Igal aastal kaotab

hinnanguliselt umbes 80 000 inimest ELis oma elu kantserogeenidega kokkupuute tõttu

töökohal. Lisaks võib ELis igal aastal esineda kuni 1 274 reproduktiivse tervise kahjustuse

juhtumit, mis tulenevad kokkupuutest reproduktiivtoksiliste ainetega, mis ei ole

klassifitseeritud kantserogeenseteks ega mutageenseteks. Tööst põhjustatud tervisekahjustused

omavad negatiivseid tagajärgi nii töötajatele, nende peredele, ettevõtetele kui ka avalikule

sektorile ja ühiskonnale laiemalt. See näitab vajadust veelgi parandada tööga seotud haiguste

ennetamist ELis.5

Direktiiv 2004/37/EÜ hõlmab aineid või segusid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) 1272/20086 (edaspidi CLP määrus) I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifitseerimise

kriteeriumidele, samuti aineid, segusid või protsesse, mis on nimetatud selle direktiivi lisades.

Koobalti metall ja mitmed koobalti ühendid ning 1,4-dioksaanid vastavad CLP määruse

kohaselt kantserogeensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (1B kategooria) klassifitseerimise

kriteeriumidele ning on seetõttu kantserogeensed või reproduktiivtoksilised ained direktiivi

2004/37/EÜ tähenduses. Teatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) segud, eriti

3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX:32004L0037 4 Komisjoni teatis: ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021-2027. Töötervishoid ja

tööohutus muutuvas töömaailmas. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0323 5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ lisades ained

ja seades piirnormid selle lisades I, III ja IIIa. https://employment-social-

affairs.ec.europa.eu/document/download/306eba2b-be2a-4542-8b8a-

e5f1d3e6d378_en?filename=COM_2025_418_F1_PROPOSAL_FOR_A_DIRECTIVE_EN_V4_P1_4229588.P

DF 6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R1272

need, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad samuti CLP määruse kohaselt

kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete (1A või 1B kategooria)

klassifitseerimise kriteeriumidele ja kuuluvad seetõttu samuti direktiivi 2004/37/EÜ

reguleerimisalasse. Komisjoni eelnõu kohaselt loetakse edaspidi kantserogeenseks ka

keevitusaurude tekkimise tööprotsessid.

Direktiiv 2004/37/EÜ näeb ette meetmed, mida tuleb rakendada, et vältida või piirata töötajate

kokkupuudet kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste keemiliste mõjuritega

ning aidata sel viisil ära hoida töötajate haigestumist tööga seotud vähki. Direktiiv 2004/37/EÜ

on Eesti õigusesse võetud üle kahe Vabariigi Valitsuse määrusega – „Kantserogeensete,

mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ (edaspidi kantserogeenide määrus)7 ning „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus)8.

Ohtlikele kemikaalidele on Eestis kehtestatud piirnormid ohtlike kemikaalide määrusega. Kõik

komisjoni eelnõus käsitletud ained on Eestis loetud ohtlikeks kemikaalideks ning lisaks

kohaldub ainetele ka kantserogeenide määrus tulenevalt CPL määruse klassifikatsioonidest.

Komisjoni eelnõu vastuvõtmisel tuleks Eestil seetõttu muuta rangemaks koobalti ja selle

anorgaaniliste ühendite, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ning 1,4-dioksaanide

piirnormid ohtlike kemikaalide määruses. Lisaks tuleb lisada ohtlike kemikaalide määruses

koobaltile ja selle ühenditele, keevitusaurudele, elavhõbedale ning 1,4-dioksaanile CLP

määrusest tulenev klassifikatsioon, mistõttu hakkab neile kohalduma kantserogeenide määrus,

mis muuhulgas tähendab tööandjale näiteks kohustust korraldada töötajatele tervisekontrolli

enne kui töötaja alustab vastavate ainetega kokkupuudet oma töös.

Piirnormide muutmisest lähtuvalt peaksid tööandjad vajadusel teostama uued töökeskkonna

õhu mõõtmised, vajadusel saatma töötajad tervisekontrolli, ajakohastama riskianalüüsi ja

tegevusi riskide maandamiseks. Bioloogilise piirnormi kehtestamisega 1,4-dioksaanile tuleks

tööandjal lisaks töökeskkonna õhu mõõtmisele viia läbi töötajatele ka bioloogiline seire

veendumaks, et bioloogilist piirnormi (mõõdetuna uriinist) ei ole ületatud.

Lisaks piirnormide muudatustele tehakse eelnõuga tehnilisemaid muudatusi, näiteks lisatakse

keevitusaurud kantserogeensete protsesside nimekirja ning muudetakse elavhõbeda nimetust,

et kohaldada piirnormi ning muid CMRD nõudeid vaid nendele elavhõbeda ühenditele, mis

kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse.

Muudatused puudutavad spetsiifilisi sektoreid, kus tööstusprotsesside käigus esineb

kokkupuude eelnõus nimetatud kemikaalidega ja konkreetsete tööprotsesside spetsiifilisi

töölõike, kus olulist sotsiaal-majanduslikku mõju Eestile, sh pärast konsulteerimist

huvigruppidega, ei ole tuvastatud.

7 Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308. https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024016?leiaKehtiv 8 Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105. https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv

Komisjoni eelnõu menetlust alustati EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis septembris 2025.

Direktiivi 2004/37/EÜ muudatused võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt

ühiselt. Nõukogus on eelnõu heakskiiduks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.9

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik

(5912 6091, [email protected]), sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913

6476, [email protected]), EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe

(526 6860, [email protected]) ning tööküsimuste nõunik Eesti Vabariigi alalises

esinduses EL juures Thea Treier ([email protected]). Mõjuanalüüsi koostas

strateegiaosakonna analüütik Georg Kõpper ([email protected], 5303 8921).

Seisukohad kooskõlastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar.

DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu artikliga 1 muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ lisades I, III ja IIIa sätestatud

kemikaalide piirnorme ning laiendatakse direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala

kantserogeensetele tööprotsessidele, samuti täpsustatakse mõne kemikaali kohaldusala. Eelnõu

lisa sätestab kokkuvõtvalt muudatused järgmistele kemikaalidele:

Tabel 1. Direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni muudatusettepanekud võrreldes Eesti kehtiva õigusega

Kemikaal EE õigus Direktiivi eelnõu piirnorm Märkused

Pikaajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Pikaajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Koobalt ja selle

anorgaanilised ühendid

0,05 - 0,01

(respireeritav

fraktsioon)

0,0025

(sissehingatav

fraktsioon)

- Üleminekupe

riood: 6

aastat alates

direktiivi

jõustumisest

0,02 mg/m3

(respireeritav

fraktsioon)

0,0042 mg/m3

(sissehingatav

fraktsioon)

Polütsükliliste

aromaatsete süsivesinike

segud, eelkõige

benso[a]püreeni

sisaldavad segud

-

- 0,00007 Üleminekupe

riood:

6 aastat alates

direktiivi

9 EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 16 lõige 3.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016ME/TXT-20160901

benso[a]püreen (3,4-

bensopüreen) 0,002

0,02

jõustumisest

0,00014

Piiratud

järgmiste

sektoritega:

(1) terase ja

raua

valukojad,

sealhulgas

ferrotsulamite

tootjad, (2)

alumiiniumito

otjad, (3)

süsiniku ja

grafiitelektroo

dide tootjad,

(4)

koksiahjud,

(5)

kivisöetõrva

destilleerimin

e, (6)

tulekindlate

toodete

tootjad, (7)

rongirööbaste

keevitamine,

(8) muud

värviliste

metallide

töötlemisprots

essid ja (9)

metallide

valamine.

1,4-dioksaan 73

(20 ppm)

7,3

(2 ppm)

73

(20 ppm)

Lisatakse

bioloogiline

piirnorm: 45

mg (2-

hüdroksüetok

sü) äädikhapet

(HEAA)

uriinis/g

kreatiniini

kohta

Elavhõbe ja kahevalentsed

elavhõbedaühendid, mis

kuuluvad käesoleva

direktiivi

reguleerimisalasse

(mõõdetuna

elavhõbedana)

0,02 0,02 Piirnormi ei

muudeta.

Muudatus

selgitab, et

piirnorm

kehtib ainult

nendele

elavhõbeda ja

divalentsete

anorgaaniliste

elavhõbedaüh

endite

liikidele, mis

kuuluvad

CMRD

reguleerimisal

asse, mitte

kõigile

võimalikele

elavhõbeda

ühenditele.

Keevitusaurud Töö, mis

hõlmab

kokkupuudet

keevitusprotse

sside

suitsudega,

mis

sisaldavad

aineid, mis

vastavad aine

või segu

kriteeriumidel

e, mis

vastavad

määruse (EÜ)

nr 1272/2008

I lisas

sätestatud 1A

või 1B

kategooria

kantserogeeni,

mutageeni või

reproduktiivto

ksilise aine

klassifikatsioo

ni

kriteeriumidel

e loetakse

kantserogeens

eks

protsessiks

ning lisatakse

direktiivi

2004/37/EÜ

kohaldamisala

sse

Tabelis esitatud piirnormide selgitus: Pikaajaliseks kokkupuute piirnormiks loetakse

piirnormi, mida mõõdetakse ohtliku kemikaali suurima lubatud keskmise sisaldusena

töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja

keskmisena. Lühiajaliseks kokkupuute piirnormiks nimetatakse ohtliku kemikaali suurimat

lubatud keskmist sisaldust töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-

minutilise kokkupuuteaja keskmisena, kui pole näidatud teisiti. Kemikaalide piirnorme

esitatakse ühikuna mg/m³ ehk milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760

mmHg) juures või ühikuna ppm ehk osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus,

mahumiljondik õhus (ml/m³).

 koobalt ja selle anorgaanilised ühendid

Eestis kehtib ohtlike kemikaalide määruse10 lisa alusel koobaltile ja selle anorgaanilistele

ühenditele 8-tunnise kokkupuute korral ehk pikaajalise kokkupuute piirnorm (edaspidi

pikaajalise kokkupuute piirnorm) 0,05 mg/m3. Samuti on hetkel koobalt märgitud

sensibiliseerivaks aineks.

Uus komisjoni pakutud pikaajalise kokkupuute piirnorm koobaltile ja selle ühenditele oleks

0,01 mg/m3 (respireeritav fraktsioon) ja 0,0025 mg/m3 (sissehingatav fraktsioon). Respireeritav

fraktsioon on peentolm, mis koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis

võivad koos sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse. Sissehingatav fraktsioon on kogu

õhus olevate osakeste hulk (hõlmab sh suuremaid osakesi), mis võivad töö ajal sisse hingates

sattuda hingamisteedesse.

Komisjon tunnistas, et uue piirnormi saavutamine võib olla keeruline, mistõttu pidas komisjon

asjakohaseks sätestada piirnorm üleminekuperioodiks. See tähendab, et 6 aastat alates direktiivi

jõustumisest kehtiksid koobaltile ja selle ühenditele leebemad piirnormid - vastavalt 0,02

mg/m3 (respireeritav fraktsioon) ja 0,0042 mg/m3 (sissehingatav fraktsioon).

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022014?leiaKehtivÜleminekuväärtused kehtivad

kõigis sektorites, andes ettevõtetele rohkem aega oma töökeskkonna ja –ohutuse

investeeringute planeerimiseks ja võimaldades ettevõtetel jaotada olulised ühekordsed

investeeringud pikema aja peale.

Kokkupuude koobaltiga võib esineda mitmes tööstusharus: akude, eelkõige elektriliste

sõidukite akude, ning magnetite ja raskemetallide tootmises ning töötlemises, kõvasulamite ja

tööriistade valmistamisel, akude ja patareide tootmises, samuti värvide, pigmentide ja klaasi

tootmisel. Koobaltit kasutatakse ka magnetite, keevituselektroodide ning meditsiinitarvikute (nt

proteeside) valmistamisel. Töökeskkonna õhus võib koobalt esineda tolmu või auruna, mis

satub organismi peamiselt sissehingamisel. Lühiajaline kokkupuude võib põhjustada naha ja

silmade ärritust, hingamisteede ärritust ja allergilisi reaktsioone. Pikemaajalisel kokkupuutel

võib kujuneda astma, kopsukahjustused või nahahaigus (allergiline dermatiit).

10 Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105. https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv

Direktiivi jõustumisel on vajalik muuta Eesti õiguses koobalti ja selle anorgaaniliste ühendite

piirnormi ohtlike kemikaalide määruses. Tööandja peab arvestama, et edaspidi kuulub koobalt

direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse, mistõttu kohalduvad sellele edaspidi kantserogeenide

määrusest tulenevad nõuded.

 polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

Eestis kehtib ohtlike kemikaalide määruse alusel polütsükliliste aromaatsete süsivesinike

segude seast, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavate segude seast piirnorm kemikaalile

benso[a]püreen. Benso[a]püreenile (3,4-bensopüreen) on kehtestatud pikaajalise kokkupuute

piirnorm 0,002 mg/m3 ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 0,02 mg/m3. Benso[a]püreen on

ohtlike kemikaalide määruse kohaselt reproduktiivtoksiline ja kantserogeenne aine, lisaks on

aine kergesti imenduv naha kaudu.

Komisjon näeb ette eelnõu kohaselt polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele rangemat

pikaajalise kokkupuute piirnormi 0,00007 mg/m3. Üleminekuperioodil, mis on arvestatud

eelnõu kohaselt 6 aastat alates direktiivi jõustumisest, kehtiks pikaajalise kokkupuute piirnorm

0,00014 mg/m3. Üleminekuperiood on planeeritud vaid teatud sektoritele, välja on toodud

järgmised valdkonnad: teras- ja rauavalukojad, alumiiniumitootjad, süsiniku ja

grafiitelektroodide tootjad, koksitööstused, tulekindlate toodete tootjad, rongirööbaste keevitus,

metallide valamine.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) on kemikaalid, mis esinevad mitmesugustes

tööstuslikes ja keskkonnaallikates. Need kemikaalid võivad esineda teras- ja rauavalukodades,

sealhulgas ferrosulamite tootmises, alumiiniumitootmises, süsiniku ja grafiitelektroodide

tootmises, koksitööstustes, kivisöetõrva destilleerimisel, tulekindlate toodete tootmises,

rööbaste keevitamisel, muudes värviliste metallide töötlemise protsessides ja metallide

valamisel. PAHid võivad avaldada mitmesuguseid tervisemõjusid. Need kemikaalid on

teadaolevalt kantserogeensed, mis tähendab, et nad võivad põhjustada vähki. Peamised

vähivormid, mida PAHid võivad põhjustada, on kopsuvähk ja nahavähk. Lisaks on uuringud

näidanud, et PAHid võivad põhjustada ka põievähki ja seedetrakti vähki. Lisaks võivad PAHid

põhjustada nahaärritust ja muid terviseprobleeme.

Direktiivi jõustumisel on Eesti õiguses vaja kehtestada ohtlike kemikaalide määruses PAH

piirnormi, sh muuta benso[a]püreenile kehtestatud piirnormi.

 1,4-dioksaan

Eestis on 1,4-dioksaanile kehtestatud pikaajalise kokkupuute piirnorm 73 mg/m3 (20 ppm).

Direktiivi eelnõu näeb ette 1,4-dioksaanile pikaajalise kokkupuute piirnormi 7,3 mg/m3 (2 ppm)

ja lühiajalise kokkupuute piirnormi 73 mg/m3 ja (20 ppm). Lisaks kehtestatakse 1,4-dioksaanile

bioloogiline piirnorm 45 mg (2-hüdroksüetoksü) äädikhapet (HEAA) uriinis/g kreatiniini

kohta.

Praegu puutub Euroopa Liidus 1,4-dioksaaniga kokku ligikaudu 30 000 töötajat. Peaaegu 90%

neist töötab kolmes valdkonnas: farmaatsiatööstuses (48%), laborites (24%) ning

keemiatööstuses, kus 1,4-dioksaani kasutatakse lahustina ja kus see tekib tööprotsessi

kõrvalsaadusena (17,5%). Samuti kasutatakse 1,4-dioksaani lahustina keemia- ja

tekstiilitootmises ning kodustes puhastusvahendites. 1,4-dioksaan on kemikaal, mis võib

põhjustada nii ägedaid kui ka pikaajalisi terviseprobleeme. Lühiajalise kokkupuute korral

ärritab see silmi, nina ja kurku ning võib tekitada peavalu, pearinglust, unisust, samuti iiveldust,

oksendamist ja kõhuvalu. Nahale sattudes võib aine põhjustada ärritust ja kuivust. Pikaajaline

kokkupuude 1,4-dioksaaniga võib kahjustada maksa ja neere ning avaldada mõju

kesknärvisüsteemile, põhjustades näiteks väsimust ja koordinatsioonihäireid. Samuti võib

korduv kokkupuude viia nahapõletike ja dermatiidini.

Piirnormi jõustumisel tuleb 1,4-dioksaanile kehtestada Eesti õiguses uus töökeskkonna õhu

piirnorm, bioloogiline piirnorm ning läbi mõelda bioloogilise piirnormi seiramine.

 keevitusaurud

Hinnatakse, et umbes 1,2 miljonit töötajat Euroopa Liidus puutub kokku keevitussuitsudega

ehk keevitusaurudega. Eurostati andmete põhjal tegutseb kolmveerand neist neljas valdkonnas:

spetsialiseeritud ehitustegevuses (36%), hoonete ehitamises (19%), metalltoodete

valmistamises (12%) ning mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaekaubanduses ning

remondis (10%). Enamikule kantserogeensetena klassifitseeritud metallidest ja

metallühenditest on piirväärtus juba kehtestatud kantserogeenide, mutageenide ja

reproduktiivtoksiliste ainete direktiivi (CMRD) III lisas. Mõnedel ohtlikel kemikaalidel nagu

kuuskromiühendid ja nikkelühendid on juba jõustunud piirnormid. Need kaks ühendite rühma

on eriti murettekitavad, kuna esinevad roostevaba terase keevitamisel tekkivates suitsudes

(toiduainetööstus, meditsiinitööstus, naftakeemia ning energia- ja soojatootmine). Neid võib

sisalduda ka tavalise süsinikterase keevitamisel tekkivates suitsudes, ehkki väiksemas koguses.

Lühiajalise kokkupuute korral võivad keevitusaurud põhjustada silmade, nina ja kurgu ärritust,

köha, hingamisraskusi, peavalu, pearinglust ja iiveldust. Samuti võib esineda nn keevitaja

palavikku ehk metalliaurupalavikku, mis avaldub gripilaadsete sümptomitena ja on seotud

tsinki sisaldavate aurude sissehingamisega.

Pikaajalisel kokkupuutel suureneb krooniliste hingamisteede haiguste, sealhulgas kroonilise

bronhiidi ja astma kujunemise risk. Keevitusaurude sissehingamine võib viia ka pöördumatute

kopsukahjustusteni, sealhulgas kopsukoe armistumiseni. Erilist tähelepanu väärib kokkupuude

nikli ja kuuskromiühenditega, mis on kantserogeensed ja suurendavad oluliselt kopsuvähi riski.

Kuivõrd keevitusaurud koosnevad erinevatest komponentidest, millele on juba piirnormid

kehtestatud (sh Eestis ohtlike kemikaalide määruses), siis liigitatakse keevitusaurude tekkimise

tööprotsess kantserogeenseks tööprotsessiks direktiivi 2004/37/EÜ mõttes.

 elavhõbe

Eelnõuga tehakse ettepanek asendada mõiste „elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised

elavhõbedakomponendid, sealhulgas elavhõbe(II)oksiid ja elavhõbe(II)kloriid (mõõdetuna

elavhõbedana)“ mõistega „elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised elavhõbedakomponendid,

mis kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse (mõõdetuna elavhõbedana)“,

täpsustamaks, et piirväärtus kehtib üksnes nendele elavhõbedale ja kahevalentsetele

anorgaanilistele elavhõbedakomponentidele, mis kuuluvad CMRD kohaldamisalasse.

Uue sõnastuse järgi asendatakse varasem nimetus „elavhõbe ja divalentsed anorgaanilised

elavhõbedaühendid, sealhulgas elavhõbe(II)oksiid ja elavhõbe(II)kloriid (mõõdetuna

elavhõbedana)“ järgmisega: „elavhõbe ja divalentsed anorgaanilised elavhõbedaühendid, mis

kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ reguleerimisalasse (mõõdetuna elavhõbedana)“. Eesmärk on

tagada, et termin vastaks täpselt direktiivi ulatusele, vältides õiguslikku ebaselgust.

Ettepaneku vastuvõtmisel tuleb täpsustada Eesti õiguses ohtlike kemikaalide määruses

elavhõbeda ühendile seatud nimetust, piirnormi eelnõuga ei muudeta.

 isopreen

Eelnõuga ei reguleerita isopreeni, kuivõrd eelnõu mõjude analüüsist tuleneb, et kogutud tõendid

näitasid, et töötajate kokkupuude isopreeniga on madalam kui RACi poolt määratud piirväärtus.

Seetõttu ei tuvastatud isopreeni puhul probleemi ja piirnormi selle eelnõuga ei kehtestata.

Kokkuvõttes tuleb Eestil komisjoni eelnõu vastuvõtmisel muuta rangemaks koobalti ja selle

ühendite, 1,4-dioksaani ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormid ning kehtestada

bioloogiline piirnorm 1,4-dioksaanile. Sellele ohtlikule kemikaalile tuleb Eesti õiguses

esmakordselt kehtestada bioloogiline piirnorm. Edaspidi kehtivad keevitusaurudele

kantserogeenide määrusest tulenevad nõuded, kuivõrd aurude tekkimise protsess nimetatakse

kantserogeenseks. Muuta tuleb nii ohtlike kemikaalide määrust kui ka kantserogeenide määrust.

Piirnormide muutmisest lähtuvalt peaksid tööandjad vajadusel teostama uued töökeskkonna

õhu mõõtmised, üle vaatama töötajate kokkupuute kestvuse kemikaalidega ja kokkupuute

intensiivsuse ning ajakohastama riskianalüüsi ja tegevusi riskide maandamiseks. Bioloogilise

piirnormi järgmiseks tuleb tööandjal korraldada töökeskkonnas selle ainega kokkupuutuvatele

töötajatele tervisekontroll.

Eelnõu artikkel 2 näeb ette, et liikmesriigid peavad jõustama käesoleva direktiiviga kooskõla

saavutamiseks vajalikke seadusi, määrusi ja haldusnorme direktiivis ettenähtud tähtaja jooksul

(maksimaalselt 2 aastat). Sellest tuleb komisjoni koheselt teavitada.

Artikkel 3 kehtestab direktiivi jõustumise tähtajaks 20. päeva alates selle avaldamisest Euroopa

Liidu Teatajas.

Artikli 4 kohaselt on see direktiiv suunatud liikmesriikidele.

DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Õiguslik alus

Komisjoni eelnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 153, mis võimaldab EL-il direktiivides

miinimumnõuete kehtestamise kaudu toetada liikmesriikide tegevusi parendamaks

töökeskkonda ning seeläbi kaitsmaks töötajate tervist ja turvalisust.

Direktiiv nr 2004/37/EÜ võeti vastu ELTL artikkel 153 lg 2 p b alusel eesmärgiga suurendada

töötajate tervist ja turvalisust. Direktiivi artikkel 16 võimaldab EL-il võtta vastu

kantserogeensete, mutageensete ja reprotoksiliste ainete piirmäärasid ELTL artikkel 153 lg 2

p b nimetatud korras.

Tulenevalt ELTL artikkel 153 lõikest 2 on töökeskkonna parendamine töötajate tervise kaitseks

selline sotsiaalpoliitika osa, milles on EL liikmesriikidel ja EL-il jagatud pädevus.

Subsidiaarsus

Olukorras, kus EL töökeskkonna piirnormid ohtlikele kemikaalidele puuduvad, võivad

liikmesriigid määrata riigisisesed piirnormid. Nende ohtlike kemikaalide puhul, mida direktiivi

eelnõu käsitleb, riigisisesed piirmäärad erinevad oluliselt erinevate liikmesriikide vahel.

Seetõttu ei suuda liikmesriikide piirmäärad üksi tagada töötajate minimaalset kaitset nende

ainetega töökeskkonnas kokkupuutel.

Kuivõrd tegemist on miinimumnõuetega, siis on liikmesriikidel võimalik kehtestada veel

rangeimaid nõudeid ning kaitsta töötajaid enam kui direktiiv seda ette näeb.

Proportsionaalsus

Eelnõu austab proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd sellega muudetakse direktiivi

2004/37/EÜ lisasid seal, kus see on vajalik, tuginedes teaduslikele andmetele ning põhjalikule

mõjuanalüüsile. Eelnõu eesmärk on võtta samme saavutamaks eesmärke, mis on kehtestatud

parendamaks töötajate tervist ja ohutust, hoides samal ajal ettevõtete kulud mõistlikul tasemel.

Eelnõu võimaldab liikmesriikidele teatavat paindlikkust langetamaks piirmäärasid veelgi.

ELTL artikkel 153 lg 4 kohaselt ei piira piirmäärade kehtestamine EL tasandil liikmesriikide

poolt tugevamate nõuete kehtestamist.

ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Direktiiv 2004/37/EÜ (CMRD) uuendamine toob ELile ja Eestile kaasa ohtlike kemikaalidega

kokkupuute piirmäärade tugevdamist, mille eesmärk on parandada töötajate töökeskkonda,

kaitstes töötajate tervist rangemate ohtlike kemikaalide piirnormidega, ennetades seeläbi

kokkupuuteid nende kemikaalidega, mis võivad põhjustada töötajatele vähki. Direktiivi

muudatused avaldavad sotsiaalset ja majanduslikku mõju tööandjatele, töötajatele,

Tööinspektsioonile (edaspidi TI).

Mõju tööandjatele

Direktiiv mõjutab Eestis neid valdkondi, kus esineb kokkupuude eelnõus välja toodud

kemikaalidega. Peamiselt mõjutab metallitöötlemis- ja keevitustööstust, teatud keemia- ja

tootmistegevusi, energeetika-/kaevandussektoreid (nt koksitööstus, põlevkivitööstus), ning

selliseid avalikke teenuseid nagu pääste- ja tuletõrjeteenistus. Järgnevalt on ELi

mõjuhinnangust välja toodud sektorid, kus võivad olla ametikohad, kus töötajad võivad kokku

puutuda ohtlike kemikaalidega (mitte kõik ettevõtted antud sektoris on mõjutatud

piirmääradest, vaid üksnes need, kus kasutatakse vastavaid protsesse, nt keevitus, põletus,

kemikaalidega töötamine).

Metallitööstus ja metallide esmased töötlejad

(EMTAK C24 Metallide tootmine; C25 Metalltoodete tootmine; C33 Seadmete ja masinate

remont ja hooldus; osaliselt ka B19 koksi tootmise osas)

- Terase, raua ja värviliste metallide tootmine

- Valukojad, pulbermetallurgia, metallide kuumtöötlus ja pinnatöötlus

- Keevitus- ja jootmistööd nii tootmises kui hooldustegevustes

- Koksi tootmine ja kivisöe/tõrvaga seotud protsessid (osaliselt ka EMTAK B19)

Töötlev tööstus ja spetsialiseerunud tootmine

(EMTAK C20 Keemiatootmine; C22 Kumm ja plasttooted; C23 Mitte-metallist

mineraaltooted (nt keraamika, klaas); C27 Elektriseadmed; C28 Masinad ja seadmed; C32

Muud töötleva tööstuse tegevusalad)

- Keemiatoodete, pigmentide, värvide, vaikude ja katalüsaatorite tootmine

- Aku- ja patareide tootmine ning ringlussevõtt

- Keraamika, tulekindlate materjalide, klaasi tootmine ja töötlemine

Ehitus ja infrastruktuuri rajamine

(EMTAK F41 Hoonete ehitus; F42 Rajatiste ehitus; F43 Ehitiste erialane ehitus)

- Keevitus- ja lõiketööd ehitusplatsidel

- Teedeehitus ja bituumeni kasutamine (PAH-ide kokkupuude)

- Raudtee- või torustike paigaldus, kus kasutatakse termilist ühendust

Sõidukite ja seadmete remont ja hooldus

(EMTAK G45 Mootorsõidukite hooldus ja remont; C33 Hooldus- ja remonditööd

tootmisseadmetele)

- Autoteenindused, keretööd, summuti- ja väljalaskesüsteemide remont

- Tööstuslike seadmete keevitus ja tehniline hooldus

Jäätmekäitlus ja ringlussevõtt

(EMTAK E38 Jäätmete käitlemine ja töötlemine; E39 Saastekäitlus ja taastamine)

- Aku- ja katalüsaatorijäägi ringlussevõtt

- Põletustehased, suitsugaaside puhastus, tuhaga töötlemine

Energiasektor ja põletusprotsessid

(EMTAK D35 Elektri-, gaasi-, auru- ja jahutuse tootmine; B05 Põlevkivi kaevandamine)

- Kivisöe- ja põlevkivielektrijaamad

Avalikud ja päästeteenused

(EMTAK O84 Avalik haldus – sh päästeteenistus; S81 Puhastusteenused – korstnapühkijad)

- Tuletõrjujad

- Korstnapühkijad ja suitsulõõride hooldusteenused

Direktiivi otsene mõju ettevõtetele on kulude kasv seoses vajadusega rakendada täiendavaid

töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid töötajate kaitseks, kui tänased ohutusmeetmed ei

võimalda saavutada rangemaid piirnorme. Näiteks võib tööandjal tekkida vajadus viia läbi

täiendavad töökeskkonna õhu mõõtmised kemikaalide sisalduse kohta töökeskkonna õhus,

ajakohastada riskianalüüs ja võtta vastavad ohutusmeetmed riskide maandamiseks ning

korraldada bioloogilise piirnormi seire 1,4-dioksaaniga kokkupuutuvatele töötajatele. Eelkõige

on mõjutatud ettevõtted, kelle töökeskkonna õhk ei vasta rangematele piirnormidele ja kes

peavad töökeskkonna parandamise, töötajate kaitsmise eesmärgil seniseid tööprotsesse ning

töövarustust parandama ja uuendama. Kui tööandja on juba täna olnud hoolas, järginud

ohutuskaarti ja teinud regulaarseid tervisekontrolle ning töökeskkonna õhu mõõtmisi,

kasutanud kvaliteetseid isikukaitsevahendeid ja ergonoomilisi tööprotsesse, siis on rangematele

piirnormidele üleminek kergem. Sellistes ettevõtetes võivad olla rangemad piirnormid juba

saavutatud. Ettevõtetes, kus toimub kokkupuude nende kemikaalidega, mille puhul on eelnõus

ette nähtud üleminekuperiood, peab Euroopa Komisjon üleminekut rangemale piirnormile

mõnevõrra keerukamaks, mistõttu jäetakse nende kemikaalide puhul pikem aeg, et viia

töökeskkonna ohutus piirnormiga vastavusse. Üleminekuperiood aitab tööandjal jagada kulusid

mitme aasta peale, vähendades sellega kulude mõju tööstusele ja ettevõtte äritegevusele. Mõju

ulatus sõltub sektorist ja rakendatavatest ennetusmeetmetest, tööprotsessidest ja kasutatavatest

vahenditest. Kuna Eestis puudub ühtne kemikaalide register, siis ei ole teada täpset mõju

kemikaalidega kokkupuutest eri ettevõtetes ega sektorites.

Töökeskkonna parandamine võimaldab pikemat tööelu ja on seeläbi tööturu tõhususe

suurendamise ja ära hoitud tervishoiukulude mõttes majandusele kasulik – ELi prognoosi

kohaselt säästaks see ELi ühiskonnale kokku €0,6-1,16 miljardit eurot järgneva 40 aasta peale

(EL27 koond 40a peale). Kulu ettevõtetele halbade töökeskkonna tingimuste korral oleks ELi

prognoosi kohaselt järgneva 40 aasta peale <€3,8 miljardit (EL27 koond 40a peale). Sellest suur

osa võib tuleneda isikukaitsevahendite ostmisest ja uuendamisest (eriti just tuletõrjujate,

asfalttööliste, põlevkivitööliste, koksitustööliste varustus ja hingamisvahendid; varustuse

meetmete sobivuse jälgimine, vahetamine ja puhastamine).

Näiteks Eesti Päästeameti hinnangul (tagasiside kajastatud lisas 1) ei mõjuta piirnormide

muutus oluliselt tuletõrjujate ohutust, kuivõrd tagatud on kvaliteetsed isikukaitsevahendid ja

varustus, mis juba täna kaitsevad töötajaid kemikaalide mõju eest. Samuti toimuvad regulaarsed

töötajate tervisekontrollid ja tervisenäitajate analüüsid. ELi mõjuhinnang toonitab, et enamus

tuletõrjujaid on juba piirmäärast madalamate PAHide kokkupuutega. Kulu töötingimuste

parandamiseks sõltub ettevõtete senisest tööohutusnõuete järgimisest ja rakendatud

ennetusmeetmetest. Ettevõtete kulu töökeskkonna ja tööprotsesside parandamiseks soodustab

jätkuvat arengut läbi lisandväärtuse, tõhususe ja heaolu suurendamise. Töökeskkonna

parandamine aitab vähendada tööga seotud haigestumisi ja seeläbi vähendada ka tööandjate

kulusid.

Muutustega kohanemine ei tohiks olla Eestis ebaproportsionaalselt keeruline. Juba varasemast

kehtivad Eestis piirmäärad koobaltile, benso[a]püreenile ja 1,4-dioksaanile, mis pärast

direktiivi jõustumist oleksid rangemad. Tööandjatele on mõju leevendatud koobalti ja PAHide

puhul 6-aastase üleminekuperioodiga, mis aitab paremini kohandada töökeskkonda uutele

piirnormidele vastavaks. Keevitusaurudel on piirnorm reguleeritud läbi kroom(VI)ühenditele

kehtestatud piirnormi. Radikaalseid muutusi tööprotsessides või -varustuses Eesti ettevõtetel ei

ole laialdaselt vaja teha, kuid üksikutes protsessides võivad lisakulud olla vältimatud ohutu

töökeskkonna tagamiseks.

Mõju töötajatele

Direktiivi muudatuste eesmärk on tõhustada töötajate tervisekaitset, ennetades kokkupuudet

ohtlike kemikaalidega ning vähendades sellest tulenevate kutsehaiguste, sealhulgas

pahaloomuliste kasvajate, närvisüsteemi kahjustuste ja hingamisteede haiguste riski.

Muudatustega toetatakse terviklikku tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi, mille keskseks

elemendiks on regulaarne töökeskkonna seire, tõhusad ennetusmeetmed, riskide süstemaatiline

hindamine ning ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine vastavalt uusimatele teaduslikele

tõenditele.

Tööohutuse ja tervisekaitse taseme tõstmine aitab tagada töötajate parema heaolu, vähendada

töövõimetuse ja haiguspuhkuste esinemissagedust ning vähendada tööõnnetustest ja

kutsehaigustest tulenevaid kulusid nii tööandjate kui ka ühiskonna tasandil. Turvaline ja tervist

säästev töökeskkond suurendab töötajate usaldust tööandja vastu, toetab tööhõive kestlikkust

ning loob eeldused pikemaks ja kvaliteetsemaks tööeluks.

Mõju Tööinspektsioonile

Juba kehtiva õiguse kohaselt kuulub töökeskkonnas ohtlike kemikaalide kasutamise üle

järelevalve teostamine Tööinspektsiooni pädevusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.

Direktiivi muudatuste jõustumine ei too kaasa olulisi muudatusi järelevalve põhimõtetes ega

Tööinspektsiooni töökorralduses, kuna kehtiv süsteem hõlmab juba kemikaaliohutuse alast

järelevalvet ja kemikaaliohutuse kontrolli. Juba täna kontrollib Tööinspektsioon töökeskkonna

ohutust vastavalt tööandja riskianalüüsile, mis hõlmab töökeskkonna õhu mõõtmisi, kui selle

vajadus tuleneb riskianalüüsist ja töökeskkonnast endast (nt töötamine kemikaalidega,

kantserogeensete protsessidega jm). Puuduste tuvastamise korral teeb Tööinspektsioon

tööandjale puuduste põhjused selgeks, puuduste kõrvaldamata jätmise korral võetakse vastavad

meetmed.

Muudatuste rakendamine võib siiski eeldada järelevalveametnike täiendavat juhendamist ja

koolitamist, et tagada ametnike piisavad teadmised direktiivimuudatuste sisust (nt uus

bioloogiline piirnorm), nende praktilisest rakendamisest töökeskkonna kontrollimisel.

Tööelu portaalis olevate juhendmaterjalide ajakohastamine, mis aitab tõsta tööandja

teadlikkust, aitab tõsta samuti järelevalve kvaliteeti, ühtlustada järelevalvepraktikat ning

suurendada õigusselgust ja prognoositavust ettevõtjate jaoks. Teadlikum tööandja oskab teha

paremaid valikuid töökeskkonnas oma töötajate ohutuse kaitseks.

Mõju laboritele

Eestis on komisjoni eelnõus toodud osade ohtlike kemikaalide töökeskkonna õhust mõõtmise

võimekus Terviseametil. Kõikide kemikaalide mõõtmisvõimekuse tagamine eeldaks vajadust

teha akrediteeritud mõõtmismetoodikates muudatusi või juurutada uus metoodika

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõõtmiseks õhus, mis eeldab laborilt lisarahastust ega

ole otstarbekas mõõtmiste vähese nõudluse tõttu. Terviseameti labori täiendavate vahendite

taotlemine toimub tavapärases riigieelarve protsessis. Eelarvevõimaluste puudumise korral

tuleb vahendid eraldada asutuse sisemiste ressursside või omatulu arvelt.

Eurofins labor vahendab töökeskkonna õhumõõtmiste proove Euroopa laboritele, pakkudes

võimekust erinevateks töökeskkonna kemikaalide mõõtmisteks, kuid ei teosta bioloogilisi

analüüse.

Bioloogilise piirnormi mõõtmisi teevad töötervishoiuarstid. Sõltuvalt 1,4-dioksaaniga kokku

puutuvate töötajate arvust kasvab bioloogilise piirnormi mõõtmiste arv töötervishoiuarstide

jaoks.

VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamisel lähtuti Eesti seisukohtadest 6.-7. detsembri 2018.

a tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungiks

(kinnitatud 29.11.2018. a VV istungil, heaks kiidetud 03.12.2018. a ELAKi istungil) ning Eesti

Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025-2027 (heaks kiidetud 19.06.2025. a VV istungil).

1. Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud regulatsioonide

ajakohastamist. Toetame töökeskkonnas esinevatele kantserogeensetele,

mutageensetele ja reproduktiivtoksilistele ainetele (koobalt ja selle anorgaanilised

ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja 1,4-dioksaanid) piirnormide

muutmist uute teaduslike andmete alusel ja senisest rangemate piirnormide

kehtestamist.

2. Peame oluliseks, et koobalti ja selle anorgaaniliste ühendite ning polütsükliliste

aromaatsete süsivesinike uute piirnormide rakendamiseks kehtestatakse

ettevõtjatele üleminekuperiood.

Selgitus: Direktiiv 2004/37/EÜ sätestab meetmed, mida tuleb rakendada, et vältida või piirata

töötajate kokkupuudet kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste keemiliste

mõjuritega ja aidata sel viisil ära hoida tööst tulenevaid haigestumist, sh haigestumist tööga

seotud vähki. Võitlus tööga seotud vähiga on komisjoni oluline prioriteet töötervishoiu ja

tööohutuse valdkonnas, kuna vähk on peamine tööga seotud surma põhjustaja ELis.

Hinnanguliselt kaotab ELis igal aastal ligikaudu 80 000 inimest elu töökohal kantserogeenidega

kokkupuute tõttu.11 Tööst põhjustatud vähk mõjutab majandust tervikuna, vähendades

tööjõupakkumist, tööviljakust ning suurendades riikide sotsiaalsüsteemile langevat koormust.

11 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ lisades ained

ja seades piirnormid selle lisades I, III ja IIIa. https://employment-social-

Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud regulatsioonide ajakohastamist, toetame

sealhulgas töökeskkonnas esinevate kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste

ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel.

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Terviseametile,

Terviseameti laborile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Personalijuhtimise

Ühingule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Tallinna

Tehnikaülikoolile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Rõiva- ja

Tekstiililiidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti

Keskkonnauuringute Keskusele, Viru Keemia Grupile, ÖKOSIL ASile, Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liidule, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidule, NPM Silmet OÜle, BiotaTec OÜle, Eesti Energia ASile, Päästeametile,

AS TREV-2 Grupile, AS Utilitas Eestile, BLRT GRUPP ASile, AS GRAANUL INVESTile,

Stora Enso Eesti ASile, MTÜ Rehviringlusele, AUTOBAAS OÜle, CHEMI-PHARM ASile,

Tikkurila ASile, Akzo Nobel Baltics AS, SYNLAB Eesti OÜ-le, Eurofins Scientific Estonia

OÜle, LABRIS OÜle.

Tagasiside edastasid Päästeamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, SYNLAB Eesti OÜ,

Terviseameti labor, Tööinspektsioon, Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium, Eesti

Töötervishoiuarstide Selts, Eurofins Scientific Estonia OÜ.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa

1).

affairs.ec.europa.eu/document/download/306eba2b-be2a-4542-8b8a-

e5f1d3e6d378_en?filename=COM_2025_418_F1_PROPOSAL_FOR_A_DIRECTIVE_EN_V4_P1_4229588.P

DF