Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon)

EELNÕU

25.09.2025

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri

ja e-konsultatsioon)

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31“;

2) paragrahvi 70 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või psühhiaatrilist“;

3) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatakse erialade loetelu, mille puhul e-konsultatsioon on

teenusele suunamisel kohustuslik.

(32) E-konsultatsioon on tervise infosüsteemi vahendusel toimuv tervishoiutöötajate vaheline

nõustamine seoses kindlustatud isiku tervisega e-konsultatsiooni saatekirja alusel haiguse

diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks, mille tulemusena konsulteeriv

tervishoiutöötaja nõustab juhtumi osas kirjalikult või määrab vajadusel kindlustatud isikule

vastuvõtu aja eriarstiabi või õendusabi osutamiseks.“;

4) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule e-konsultatsioonina.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil.

(2) Käesoleva seaduse §-i 1 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja

e-konsultatsioon) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kättesaadavust ja muuta

teenuste kasutamine efektiivsemaks. E-konsultatsiooni õiguslik raamistik on olemas peamiselt

dokumenteerimise korra ja määruste kaudu, kuid ravikindlustuse seaduses mõiste puudumine

takistab selle ühtsete põhimõtete kohast rakendamist. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis

võimaldab e-konsultatsiooni rakendamist ravikindlustushüvitise saamiseks. Ravikindlustuse

seaduse (edaspidi RaKS) muudatustega võimaldatakse vajaduspõhine abi kiiremini ja

efektiivsemalt, tagades põhimõtte „õigele patsiendile õigel ajal õige abi“.

Eelnõuga kehtestatakse psühhiaatrilise abi saatekirja nõue, mis tagab vaimse tervise probleemiga

patsientidele parema ja õigeaegsema abi, kas perearsti või teiste vaimse tervisega tegelevate

tervishoiutöötajate esmase hindamise kaudu. See muudatus aitab suunata patsiendid õigete

spetsialistide juurde ja vähendab asjatuid ooteaegu psühhiaatri vastuvõtule.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna

tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ([email protected]) ning tervishoiuteenuste osakonna

spetsialiseeritud abi poliitikajuht Mariken Ross ([email protected]). Eelnõu koostamisse olid

kaasatud Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus

([email protected]) ja Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala

([email protected])

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Mõjuanalüüs on koostatud Tervisekassas

ning selle on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond.

Eelnõu keeletoimetatakse pärast EIS I kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, milles on ette nähtud õiguslike aluste

loomine e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks ning psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude

kehtestamiseks.

Eelnõuga muudetakse RaKS redaktsiooni avaldamismärkega – RT I, 12.12.2024, 22.

Seaduste muutmise eelnõu lähtub terviseministri 21. jaanuari 2025. a käskkirja nr 10„ Tervise

tulemusvaldkonna programmide 2025–2028 kinnitamine“ lisas 32 olevas programmis „Inimkeskne

tervishoid 2025–2028“ välja toodud eesmärkidest, mille kohaselt on perioodil 2025–2028 kavas

kaasajastada tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte, et

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Inimkeskne tervishoid 2025-2028

soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist (tegevus 1.1.1. Inimkeskse

tervishoiu valdkonna arendamine).

Samuti soodustab eelnõu „Eesti 2035“3 strateegia täitmist, toetades tervishoiuteenuste õigeaegset

ning asjakohast kättesaadavust.

Valitsusliidu koalitsioonilepe4 seab üheks eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise.

Ka Riigikogu heaks kiidetud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“5 seab eesmärgi piirata

õigusloome regulatiivset koormust ning vähendada olemasolevat halduskoormust. Antud eelnõu

aitab kaasa halduskoormuse vähendamisele läbi optimeeritud digitaalse teenuskanali laiendatud

kasutuselevõtu.

“Tervisekassa arengukava 2022-2025”6 kohaselt on üheks Tervisekassa strateegiliseks eesmärgiks

raviteekond – vajalik ravi on inimestele kättesaadav teenuste otstarbeka valiku kaudu. Selle

eesmärgi üheks alameesmärgiks on tervishoiuteenuste ning ravimivaliku otstarbekas laiendamine.

Arengukavas on võetud eesmärk tagada, et kaasaegsed ravimeetodid, ravimid ning

meditsiiniseadmed oleksid patsientidele võimalikult kiiresti kättesaadavad, seda eriti katmata

ravivajadusega valdkondades. Eelnõu parandab psühhiaatrilise abi õigeaegset kättesaadavust ning

loob võimalused ka teistel erialadel õigeaegse ja kiireloomulise patsiendi käsitluse tagamiseks.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse

üldmääruse tähenduses, täiendav kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.4.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud

seletuskirja punktis 6.2.2.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja eesmärk

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb puudujääkidest tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi

kättesaadavuses ja tervishoiusüsteemi ressursside optimaalses kasutuses. Patsientidel on sageli pikk

ooteaeg eriarsti vastuvõtule pääsemiseks ning praegune süsteem ei toeta piisavalt erialade vahelist

efektiivset koostööd. Seetõttu on eelnõu eesmärk peamiselt parandada meditsiinilise näidustuse

põhist eriarstiabi kättesaadavust ning optimaalsemalt kasutada piiratud tervishoiuressursse.

Muudatuse tulemusel on tervishoiuteenus kättesaadav vastavalt erialasele hinnatud vajadusele, olles

kiiremini olemas neile, kelle vajadus on suurem.

Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kaks peamist muudatust:

 E-konsultatsiooni õigusliku aluse loomine ja laialdasem rakendamine. See võimaldab

patsientidel saada vajaduspõhist abi kiiremini ja efektiivsemalt, vähendades ooteaegasid. E-

3 Eesti 2035_PUHTAND ÜLDOSA_210512_1.pdf 4 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine–Riigi Teataja 6 Tervisekassa arengukava 2022-2025

konsultatsioon on patsiendi suunamine põhjaliku saatekirjaga erialade vaheliseks

digitaalseks konsultatsiooniks, kus saatekirja andmete koosseis on kokku lepitud iga eriala

puhul eraldi. Saatekiri liigub tervise infosüsteemi vahendusel erialase abi osutajani ning

osutaja poolt määratud tervishoiutöötajad annavad selle saatekirja põhjal õigusaktis

sätestatud tähtaja jooksul suunanud tervishoiutöötajale tagasisidet. Tagasiside võib sisaldada

soovitusi diagnostikaks või raviks ilma patsienti füüsilisele vastuvõtule kutsumata, kuid

vajadusel antakse patsiendile aeg vastuvõtuks st tervishoiuteenuse osutaja registreerib ise

patsiendi ravijärjekorda lähtudes meditsiinilisest vajadusest. Vastavat vajadust võimaldab

hinnata e-konsultatsiooni põhjalik saatekiri.

 Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude kehtestamine Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise eeldusena loob süsteemi, kus esmalt hinnatakse tervishoiutöötaja poolt

patsiendi seisundit ning suunatakse ta sobivale teenusele, tagades raskemate juhtude kiirema

jõudmise eriarsti vastuvõtule, samal ajal kui kergemate probleemidega patsiendid saavad abi

esmatasandil.

2.2. Ülevaade senisest õiguslikust regulatsioonist ja praktikast

Tervisekassa on juba alates 2013. aastast rahastanud e-konsultatsioone, kuid RaKS ei ole seda

teenust seni seaduse tasandil määratlenud ega reguleerinud. See on loonud õigusliku ebaselguse ja

takistanud e-konsultatsiooni kui ametliku teenuse laialdasemat kasutamist. Senises praktikas on

sageli suunatud patsiendid eriarsti vastuvõtule ilma piisava esmase hinnanguta, mis on tekitanud

eriarstidele täiendavat halduskoormust ja pikendanud ravijärjekordi.

2.3. Lahendused ja nende põhjendus

Seaduse eesmärgi saavutamiseks on kavandatud kolm peamist lahendust, mis pakuvad nii

õiguslikke, majanduslikke kui ka halduslikke eeliseid:

 Õiguslik lahendus: Eelnõuga defineeritakse e-konsultatsioon RaKS-i §-s 70. See loob

õigusliku aluse, mis annab nii patsientidele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele selguse

teenuse reguleerimise ja rahastamise osas. E-konsultatsiooni süsteem koos põhjaliku

saatekirjaga edasi suunamisel võimaldab ühtlasi sarnase meditsiinilise vajadusega

patsientidele osutada tervishoiuteenust samasugustel tingimustel ehk tagada võrdset

kohtlemist sarnase vajaduse korral.

 Majanduslik lahendus: E-konsultatsioon vähendab asjatuid eriarsti visiite, mis omakorda

optimeerib ravikindlustuse piiratud eelarve kasutust. Lisaks ei rakendata e-konsultatsiooni

puhul visiiditasu, mis vähendab ka patsiendi rahalist koormust.

 Halduslik lahendus: E-konsultatsioon vähendab nii perearstide kui ka eriarstide

halduskoormust, sest põhjalik saatekiri võimaldab suunaval tervishoiutöötajal saada kiire

tagasiside ilma patsienti füüsiliselt vastuvõtule saatmata. Nii on tagatud ka põhimõte

meditsiinilise vajaduse hindamise kohta. Nn tavaline saatekiri on enamasti liiga napp

tegeliku meditsiinilise vajaduse hindamiseks ning otsustamiseks, kui kiirelt tegelikult abi on

vaja ning kas üldse on eriarsti füüsiline vastuvõtt vajalik. Seega võimaldab taoline süsteem

vähendada ebavajalikke vastuvõtte ja eriarstide või teiste spetsialistide töökoormust, samas

kui kiirema abivajaduse korral on see tagatud efektiivsemalt esmatasandil. Ka kaob

patsientidel vajadus ise ravijärjekorda registreerimisega tegeleda. E-konsultatsiooni

oluliseks funktsionaalsuseks on samuti võrdsuse tagamine aja saamise osas, kus aja

registreerib tervishoiuteenuse osutaja ise. See tagab parema ravi kättesaadavuse ka väiksema

digivõimekusega või meelepuudega inimestele, kuna puudub vajadus otsida

digiregistratuurist või helistada erinevate teenusepakkujate üldregistratuuridesse. Samuti on

oodata, et psühhiaatrilise abi saatekirja nõue aitab suunata psühhiaatri juurde vaid need

eelhinnatud patsiendid, kes seda vajavad, kusjuures ülejäänutele tagatakse abi eelnevatel

tasanditel.

2.4. Väljatöötamiskavatsuse olemasolu

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva tegevusega, milles on ette nähtud õiguslike aluste loomine e-

konsultatsiooni selgemaks kasutuseks ning psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude

kehtestamiseks. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on vastava muudatuse tähtajaks 2025. a IV

kvartal, mistõttu on tegemist põhjendatult kiireloomulise eelnõuga, mille kohta kooskõlas HÕNTE

§ 1 lõike 2 punktiga 1 väljatöötamiskavatsust ei koostata.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahes paragrahvist, millest esimene kajastab muudatusi seadustes ning teine

seaduse jõustumise tähtpäeva.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 2 ning nähakse Tervisekassa poolt

tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmine saatekirjata erialade kõrval ette ka e-

konsultatsiooni korral. Kehtiva RaKS § 70 lõige 2 sätestab tasu maksmise ülevõtmise saatekirja

olemasolul või erandina, kui see on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3, s.o saatekirjata erialadel.

Muudatusega täpsustatakse e-konsultatsiooni sisulist kasutust RakS alusel tervishoiuteenuse eest

tasumisel. See tagab, et teenus on Tervisekassa poolt rahastatud ja et selle eest ei pea maksma

patsient.

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse RaKS § 70 lõikest 3 saatekirjata Tervisekassa poolt rahastatavate

erialade hulgast välja psühhiaatrilise abi osutamine.

RaKS § 70 lõige 3 sätestab juhud, mil Tervisekassa võtab üldarstiabi või eriarstiabi või iseseisva

õendusabi osutaja saatekirjata kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse

ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Muudatuse tulemusena eeldab tasu maksmise kohustuse üle

võtmine edaspidi ka psühhiaatrilise eriarstiabi korral saatekirja olemasolu. Muudatus on kooskõlas

Haiglavõrgu arengusuundadega 2040, Eesti Psühhiaatrite Seltsi eriala arengukavaga 2020-2023

ning parandab psühhiaatrilise eriarstiabi vajaduspõhist kättesaadavust, tagades optimaalsema

ressurssi jaotuse.

Psühhiaatriline eriarstiabi on osa vaimse tervise abist, olles vaimse tervise abi püramiidi tipp kõige

spetsiifilisema ja kallima abi vormina. Vaimse tervise abi olulised põhialused enne psühhiaatrilist

eriarstiabi on esmatasandi tervishoiuteenused, kogukonnateenused, kogukonna tugitegevused ja

eneseabi. Praegune saatekirjata süsteem võimaldab põhjendamatult lihtsalt eelhinnanguta ligipääsu

ka kerge probleemiga patsientidel, kelle probleem võiks olla lahendatav kogukonna- või

esmatasandil, halvendades väga piiratud psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavuse tingimustes

juurdepääsu nendel patsientidel, kelle mure vajab lahendamist kõrgeimal ravitasandil. See omakorda

toob kaasa raskemad ja keerulisemad haigusjuhud, pikemad ravivajadused ning kõrgema tüsistuste

arvu. Muudatus loob aluse tagamaks võrdne vajaduspõhine ravi kättesaadavus.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RaKS §-i 70 lõigetega 31 ja 32, mis reguleerivad e-

konsultatsiooni administratiivseid aspekte ja defineerivad mõiste.

Lõikega 31 luuakse õiguslik alus edasisele rakendusaktile ehk seni ravikindlustuse seaduse § 30 lõike

1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatavale tervishoiuteenuste loetelule, kus määratakse kindlaks erialad,

mille puhul toimub teenusele suunamine e-konsultatsiooni teel. See annab Tervisekassale ja

tervishoiuteenuse osutajatele paindlikkuse kohandada võimekust ja rakendada e-konsultatsiooni

teenust vastavalt meditsiinilisele vajadusele ja erialade eripäradele. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi

2025. a määruses nr 20 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ on e-konsultatsiooni erialade

loetelu toodud § 10 lõikes 2, mis on käsitletav loeteluna, kus e-konsultatsioon on kasutuses ja

rahastatav.

Need muudatused on vajalikud, et tagada seaduse rakendamine praktikas ja luua alus edasiste

regulatsioonide väljatöötamisele, mis on kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga parandada eriarstiabi

kättesaadavust ja ressursside optimaalset kasutamist.

Lõikes 32 e-konsultatsioonile ametliku määratluse andmine on vajalik, sest e-konsultatsiooni senine

kasutamine on tuginenud suures osas Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahelistele

kokkulepetele. Seaduse tasandil mõiste avamine on oluline, et anda teenusele juriidiline selgus ning

tagada ühtne arusaam kõigile osapooltele – nii patsientidele, arstidele kui ka Tervisekassale. Lõige

defineerib e-konsultatsiooni kui tervishoiutöötajate, nt perearsti ja eriarsti vahelise või ka kahe

eriarsti vahelise konsultatsiooni, mis toimub patsiendi diagnoosi täpsustamiseks, uuringute ja ravi

määramiseks. Oluline on, et e-konsultatsioon võib toimuda ja sageli toimubki ilma patsiendi

füüsilise kohaloluta. Samas vajaduse korral võidakse patsient suunata füüsilisele vastuvõtule, kui

konsulteeriv tervishoiutöötaja peab seda vajalikuks. Seega vähendab e-konsultatsioonide laiem

rakendamine patsientide jooksutamist ja kiirendab abi saamist. E-konsultatsiooni teel suunamist või

arvamuse saamist kasutatakse vastavatel erialadel ka teisese arvamuse saamisel, mis on reguleeritud

RaKS §-s 40.

E-konsultatsiooni teel eriarstiabisse suunamise eeldus hakkab toimuma erialade valmisolekul ja

astmeliselt. Ettepaneku erialale üleminekuks teeb Tervisekassa või erialaühendus ja selle

menetlemine toimub Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 “Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord”

alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 5 uue alusega punktis 11, millisel juhul ei ole

lubatud visiiditasu nõuda. Täiendus loob õigusselguse, et e-konsultatsiooni korral puudub

ambulatoorse eriarstiabi osutajal õigus e-konsultatsiooni käigus nõuda kindlustatud isikult

visiiditasu maksmist. Selline piirang tuleneb e-konsultatsiooni olemusest, mis erineb

traditsioonilisest vastuvõtust, kus patsient kohtub arstiga füüsiliselt, ning mis ei ole seotud

reaalelulise tervishoiuasutuse külastusega.

Visiiditasu on seaduses ette nähtud patsiendi panusena tervishoiuteenuse kulude katmisesse,

eelkõige ambulatoorse eriarstiabi puhul. See on osa solidaarsuspõhimõttest, mis aitab jagada

vastutust tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse eest.

E-konsultatsiooni puhul ei ole põhjendatud seda tasu küsida, kuna patsient ei kasuta füüsilist

vastuvõtuaega. Visiiditasu nõudmine olukorras, kus visiiti ei toimu, oleks ebaõiglane. Visiiditasu

puudumise sätestamine e-konsultatsiooni korral on kooskõlas RaKSi põhimõtetega, olles samas

õiglane ja läbipaistev nii patsientide kui ka teenusepakkujate suhtes. Juhul, kui e-konsultatsiooni

raames selgub vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks, kohaldub tavapärane visiiditasu.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub 01.04.2026, mis võimaldab sujuva

ülemineku muudetud teenusekorraldusele ning tagab teenuseosutajatele vajadusel töökorralduslike

protsesside kohaldamiseks lisaaja.

Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 01.01.2027. Psühhiaatria eriala vajab pikendatud üleminekuaega

muudatuse ettevalmistamiseks. Vajalikud on täiendavad arutelud perearstide, vaimse tervise

teekonna spetsialistide ning psühhiaatritega, et tagada lisameetmed turvalise patsienditeekonna

võimestamiseks. Samuti on vaja kokku leppida vaimse tervise meeskonnaliikmete roll

patsienditeekonnal, et maandada patsiendi raviteekonnalt välja kukkumise riski.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga tuuakse selguse huvides seaduse tasemele mõiste e-konsultatsioon. E-konsultatsioon on

käesoleva seaduse tähenduses tervise infosüsteemi vahendusel kahe tervishoiutöötaja vaheline e-

konsultatsiooni saatekirja alusel toimuv nõustamine või konsultatsioon kindlustatud isiku tervisega

seoses haiguse diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks, mille tulemusena

konsulteeriv tervishoiutöötaja nõustab juhtumi osas kirjalikult või määrab vajadusel kindlustatud

isikule vastuvõtu aja ambulatoorse eriarstiabi või õendusabi osutamiseks.

Mõiste ei muuda käesoleval ajal rakendusaktides kasutusel olevat mõistet ja selle tähendust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi vajaduspõhist

kättesaadavust ja ressursside kasutuse tõhusust, kehtestades e-konsultatsiooni ühtse õigusraamistiku

ning psühhiaatrilise abi saatekirja nõude.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne,

majanduslik, regionaalne ja infotehnoloogiline mõju ning mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid

mõjuvaldkondi eelnõus esitatud muudatused ei puuduta.

6.1. Sihtrühm: patsiendid (kogu elanikkond)

Mõju elanikkonnale on eelkõige seotud tervishoiuteenuste ning nende osutajate parema

kättesaadavuse ja ravijärjekordade korrastamisega. Muudatused aitavad tagada, et patsientidele

osutatakse tervishoiuteenust meditsiinilisest vajadusest lähtudes ning võrdselt sarnases olukorras

olevatele isikutele.

6.1.1 Sotsiaalne ja regionaalne mõju

E-konsultatsioon kujutab endast tavapärasest põhjalikumat e-saatekirja, mille alusel perearst või

muu tervishoiutöötaja suunab patsiendi tervishoiuteenuse osutaja digitaalsele konsultatsioonile.

Vajaduse korral registreerib tervishoiuteenuse osutaja patsiendi ise ravijärjekorda, säästes patsienti

lisatoimingutest. Süsteem vähendab ebavajalikke vastuvõtte ja telefonikõnesid registratuuridesse

ning aitab kiirema abivajadusega patsientidel kiiremini eriarstile pääseda. Muudatus parandab

eriarstiabi kättesaadavust ja ravi kvaliteeti, suunates patsiendid e-konsultatsiooni kaudu

meditsiinilise vajaduse alusel õigel ajal õigele tasandile. See vähendab ebavõrdsust teenuste

kasutamisel ja toetab põhiseadusest (§ 28) tulenevat õigust tervise kaitsele.

Patsientide jaoks võib kaudselt väheneda transpordi- ja ajakulu, kuna tarbetud visiidid jäävad ära.

Positiivne mõju on tugevam regionaalselt kaugemates piirkondades, kus e-konsultatsioon vähendab

ebavajalikke lisavisiite kõrgema etapi raviasutusse. Kaudselt võib lahendus vähendada regionaalset

ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses, kuna e-konsultatsioon tagab eriarstliku nõustamise

kättesaadavuse kõikides piirkondades sõltumata kohapealse eriarsti olemasolust.

Psühhiaatria erialal võib muudatus tähendada teatud patsientide jaoks lisasammu perearsti või

vaimse tervise meeskonna juurde, kuid samas tagab see raskes seisundis eriarstiabi vajavatele

patsientidele kiirema ja sihipärasema abi. Riskide maandamiseks on ette nähtud perearstide, õdede

ja vaimse tervise spetsialistide koolitamine ning patsiendijuhiste väljatöötamine, et tagada

esmatasandi spetsialistide suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ning suunata rasked juhud

viivitamata psühhiaatrilisele eriarstiabile.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Mõjutatud sihtrühm on suur – kaudselt kõik eriarstiabi vajavad patsiendid. Mõju ulatus on

hinnanguliselt väike kuni keskmine, kuna patsiendi käitumises olulisi muutusi ei teki – nii tavalise

saatekirja kui e-konsultatsiooni puhul algab teekond perearsti juurest. E-konsultatsioonide eest tasu

ei võeta, mistõttu nende kasutuselevõtt ei too tavalise konsultatsiooniga võrreldes kaasa lisakulu.

Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine ning oleneb iga inimese tervislikust seisundist,

mis määrab ära eriarstiabi vajaduse ja pöördumise sageduse. Ebasoovitavate mõjude risk tervikuna

on väike

Kokkuvõttes parandavad muudatused patsientide võrdset kohtlemist ja eriarstiabi sihipärast

kättesaadavust, sest muudatusega väheneb koormus eriarstidele ja registratuuridele ning eriarstiabi

vajavate patsientide jaoks ravijärjekorrad lühenevad. Demograafiliselt on mõju oluline eelkõige

maapiirkondade elanikele ja psühhiaatrilise abi vajajatele, kelle jaoks tagatakse e-konsultatsiooni

abil kiirem ja õigeaegsem abi.

6.2. Sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuasutuste töötajad (sh

tervishoiutöötajad, tugipersonal)

2024. aastal oli tervishoiuasutusi 1631, sh 407 pere- ja 345 eriarstiabiasutust7. Kõikidest

majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 3788) moodustavad mõjutatud asutused

alla 1%. Aktiivselt tegutsevaid arste oli 2024. aastal 4911, sh 960 perearsti9. Mõjutatud sihtrühma

kuulub ka TTO-de tugipersonal, peamiselt registratuuri töötajad, kelle arv ei ole teada.

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Tervishoiuteenuse osutajad saavad planeerida ambulatoorse vastuvõtu mahte ja patsientide liikumist

sihipärasemalt, mis vähendab ebavajalikke eriarstivisiite, suurendab ravi järjepidevust ning toetab

ravijärjekordade lühenemist.

7 TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb (30.09.2025) 8 ER025: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED | Aasta, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Töötajate arv. Statistika andmebaas (30.09.2025) 9 THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb (30.09.2025)

TTO-de registratuuridele lisandub koormus vastuvõtuaegade edastamisel patsientidele, kuid samas

väheneb koormus isehelistajatelt, mistõttu täiendavat töö- või halduskoormuse suurenemist ei teki.

Perearstidele võib muudatus tähendada vähest koormuse kasvu, sest e-konsultatsiooni saatekirja

vormistamine on mahukam kui tavasaatekirja oma. Perearstidele tuleb pakkuda koolitusi ja

tugimeetmeid muudatusega kohanemiseks.

6.2.2. Majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)

Eelnõuga kavandatavaid muudatusi on halduskoormuse aspektist hinnatud. Eelnõu rakendamine

vähendab halduskoormust, kuna lihtsustab tervishoiutöötajate, eelkõige perearsti ja eriarsti

vahelist suhtlust, vähendades välditavaid eriarstiabi visiite, mille puhul on kohane tagada abi

esmatasandil perearsti poolt. Seega säästetakse muudatusega aega nii patsientide kui ka arstide

jaoks, vähendades samas eriarstiabi järjekordi. Positiivse mõjuna väheneb halduskoormus ka

pabersaatekirjade kasutamise lõppemise tõttu ning seega väheneb ka andmete topelt sisestamise

vajadus.

6.2.3. Mõju infotehnoloogilisele arengule

Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteemide üldist toimimist ega e-teenuste kättesaadavust, kuid

parandab terviseandmete kvaliteeti ja kasutatavust raviteekonna planeerimisel.

Muudatusel on minimaalne mõju tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidele. Kõikides

infosüsteemides tuleb juurutada uue hinnaga teenused, mida teenuse osutamisel Tervisekassale

raviarvele märkida. Tegemist on tavapärase protsessiga iga tervishoiuteenuste loetelu muutmisel.

Mõningast keerukust lisab see, et teatud erialadele suunamisel hakkab kehtima uus ja kõrgem hind

ning teistel jääb kehtima senine hind. See eeldab infosüsteemide kohandamist ja asutuse sisemiste

tööprotsesside ülekontrollimist. Arenduste maht võib erineda vastavalt infosüsteemile, kuid ei ole

mahukas. Riski aitab maandada muudatuste õigeaegne kommunikatsioon, millega eelnõu

koostamisega paralleelselt ka alustatud on.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Võimalikud viivitused infosüsteemide

uuendamisel on maandatavad varajase teavituse ja arenduste planeerimise kaudu.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Mõju ulatus on sihtrühmale väike kuni keskmine: kaasnevad vähesed töökorralduslikud

muudatused, kuid e-konsultatsioonide lahendus ei ole uudne, mistõttu muudatusega

kohanemisvajadus puudub. Mõju on tuntavaim perearstidele, kellele langeb varasemast suurem

koormus psühhiaatriliste patsientide esmasel nõustamisel ning e-konsultatsiooni saatekirjade

vormistamisel. Eriarstide koormus tõuseb peamiselt e-konsultatsioonidele vastamisel, samas

väheneb ebavajalike visiitide vähenemise näol. Psühhiaatritel jääb vähemaks tarbetuid vastuvõtte,

mis lahendatakse esmatasandil ning vabanenud vastuvõtuaega saab suunata eriarstiabi vajavatele

inimestele. Teiste erialade puhul jääb mõju valdavalt protsessikeskseks ning väikeseks. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine kuni suur: e-konsultatsioonid ja ajabroneerimised on igapäevases

töös püsivalt kasutusel, samas IT-kohandused on peamiselt ühekordsed. Ebasoovitavate mõjude risk

on väike kuni keskmine, piirdudes üleminekuperioodi võimalike ajutiste tõrgete ja ajakuluga. Riski

vähendavad tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmine, perearstide koolitamine psühhiaatriliste

patsientidega tegelemisel ja varakult planeeritud infosüsteemi arendused.

6.3. Sihtrühm: Tervisekassa

6.3.1. Mõju riigivalitsemisele

Planeeritud muudatustel on mõju Tervisekassa tegevusele. Tervisekassa ülesanne on tagada, et

rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad. E-konsultatsiooni

kasutuse laiendamisega ning psühhiaatria erialale saatekirja kohustuse loomisega mõjutame

kaudselt nii teenuste kättesaadavust kui ostmispõhimõtteid, mis loob Tervisekassale kohustuse oma

ostmispõhimõtteid vastavalt korrigeerida. Kuna lepingute ning ostmise korrigeerimine on

Tervisekassa igapäevane tegevus, ei lisandu täiendavat töökoormust, vaid vajalik on teadlik

lähenemine. E-konsultatsiooni rakendamine ei mõjuta oluliselt asutuse töökorraldusest ega nõua

personali lisandumist, kuna süsteem tugineb olemasolevatele digilahendustele ja töövoogudele.

Kulud Tervisekassale võivad väheneda, kuna patsiendi liikumine muutub optimaalsemaks ning

väheneb ebavajalike vastuvõttude arv. Pikemas perspektiivis loob muudatus paremad võimalused

tervise infosüsteemi kaudu andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, mis võimaldab Tervisekassal ja

tervishoiuasutustel paremini kavandada ja sihitada teenuseid.

Mõju ulatus, mõjutatav sihtrühm ja mõju avaldumise sagedus on väikesed ning ebasoovitavaid

mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju Tervisekassale väheoluline.

6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

sisulisi muudatusi andmetöötluses ei toimu. Uusi aluseid andmetöötluseks ei looda. Ka kehtiva

regulatsiooni kohaselt suunatakse patsient tema nõusolekul eriarsti vastuvõtule, kuid e-

konsultatsiooni korral ei toimu vastuvõttu, vaid inimese terviseseisundile antakse hinnang esitatud

saatekirjal kajastatud teabe ning terviseandmete alusel. Andmetöötluse aluseks on TTKS § 41 lõige

1 punkt 1, mille kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse

hoidmise kohustus, õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks. E-konsultatsioonina osutatakse inimesele

ambulatoorset eriarstiabi.

Seega on andmekaitsealane mõju vähene, kuna juba praegu töödeldakse tervise infosüsteemis isiku

isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Kogu

protsessist jäävad maha logid. Kuna andmete töötlus ja andmete kättesaadavus lähtub minimaalsuse

põhimõttest – andmed on kättesaadavad vaid seaduses nimetatud isikutele ja ulatuses ning tagatud

on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded, saab järeldada, et muudatuste tulemusena ei

lisandu negatiivset mõju andmesubjektidele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohaliku omavalitsuse poolseid tegevusi seaduse rakendamine ei eelda.

Riigiasutustest on rakendamisega seotud Tervisekassa. Tervisekassa on kujundanud uue

hinnamudeli 1. aprillil 2026. a kohustuslikule e-konsultatsioonile üleminevatele erialadele.

Tervishoiuteenuste loetelu määrusesse lisatakse kaks uut teenust – e-konsultatsioon nn

pilooterialadele ja eriarsti esmane vastuvõtt e-konsultatsiooniga erialadele. E-konsultatsiooni hinda

korrigeeritakse ülespoole korrutades tänase e-konsultatsiooni hinnakomponenti arsti tööaeg kahega,

eriarsti esmasele vastuvõtule lisatakse täiendav arsti tööajakomponent e-konsultatsiooniga

tutvumiseks. Muudatuse kogumõju on Tervisekassa eelarvele tänase suunamise korralduse juures

(e-konsultatsioonid vs saatekirjad suhe) neutraalne. Muudatusega liigutakse tõhusama suunamise

korralduse suunas. Halduskoormuse tõusu või olulist lisanduvat personalikulu seaduse

rakendamisega seotult ette ei ole näha.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastu võtmisel on kavandatud viia vastavad muudatused sisse seni RaKS § 30 lõike 1 ja §

331 alusel kehtestatud „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu”. Muudatused tehakse kooskõlas

eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes tooduga. Nimetatud määruse §-s 10 on juba täna sätestatud e-

konsultatsiooni piirhinnad ning erialad millisel juhul tasu maksmise kohustus üle võetakse. Seni on

e-konsultatsiooni rakendamine olnud vabatahtlik võimalus. Eelnõuga luuakse võimalus kehtestada

konkreetsed erialad, mille puhul on e-konsultatsioon kohustuslikuks eeltingimuseks, et Tervisekassa

võtaks üle tasu maksmise kohustuse vastava ambulatoorse eriarstiabi osutamise eest.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 01.04.2026, mis annab piisava üleminekuaja Tervisekassale koostöös erialadega

rakendusakti koostamiseks Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu näol ja eelnõu rakendamiseks,

sh vajalike sisemiste tööprotsesside planeerimiseks ja ellu viimiseks tervishoiuteenuse osutajate

jaoks.

Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 01.01.2027, et anda täiendav aeg muudatuse rakendamiseks psühhiaatria

erialal.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,

Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Patsientide

Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule,

Eesti Arstide Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Hematoloogide Seltsile, Eesti Perearstide

Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Ludvig Puusepa nimelisele Neuroloogia ja

Neurokirurgia Seltsile, Eesti Endokrinoloogia Seltsile ning Eesti Allergoloogide- ja Immunoloogide

Seltsile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Meie 16.10.2025 nr 1.2-2/100-1

Eelnõu kooskõlastamine

Käesolevaga edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõu. Palume tagasisidet hiljemalt 31. oktoobriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Eelnõu; 2. Seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Patsientide Liit Tervisekassa Eesti Haiglate Liit Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Eesti Arstide Liit Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Hematoloogide Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts Eesti Endokrinoloogia Selts Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts Mariken Ross [email protected]