Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 228-25/281773

Otsuse kuupäev 17.10.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate OÜ Derivaat NH3 Power ja AS-i Alexela

vaidlustus Elering AS-i riigihankes „Sagedusreservide

pikaajaline soetamine“ (viitenumber 281773)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, ühispakkujate OÜ Derivaat NH3 Power ja AS-i

Alexela, esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Hankija, Elering AS, esindaja vandeadvokaadi abi Pilleriin

Peedosk

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-i 7 alusel

Jätta vaidlustus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.07.2024 avaldas Elering AS (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Sagedusreservide pikaajaline soetamine“ (viitenumber

281773) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (28.08.2025) esitati Riigihankes 13 pakkumust, sh esitasid

pakkumuse ühispakkujad OÜ Derivaat NH3 Power ja AS Alexela.

Hankija 29.09.2025 protokollise otsusega tunnistati vastavaks kõikide pakkujate pakkumused

peale ühispakkujate OÜ Derivaat NH3 Power ja AS-i Alexela pakkumuse. Samal päeval hindas

Hankija pakkumusi hindamismetoodika alusel (pakkumuste esitamise ettepaneku p 9 ja selle

alapunktid) ja tunnistas edukaks viie pakkuja (edaspidi Kolmandad isikud) pakkumused, kellega

Hankija otsustas sõlmida hankelepingu.

2 (3)

2. 10.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate OÜ Derivaat NH3 Power ja AS-i Alexela (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija

otsusele lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi.

15.10.2025 esitas Hankija vastuse vaidlustusele, milles taotles mh vaidlustuse läbi vaatamata

jätmist põhjusel, et Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus vaidlustuse läbi vaatamata

jätmiseks RHS § 197 lg 3 p-i 7 alusel.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

3. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal

puudub vaidlustuse esitamise õigus.

3.1. Vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest.

RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib

vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi

või kahjustab tema huvisid. Seega peab vaidlustuse esitamiseks iga konkreetse nõude osas olema

täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus või riigihanke alusdokument (RHS § 185 lg 2)

peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi vaidlustatavas riigihankes.

Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon kontrollima hankija tegevuse seaduslikkust, kui ta jõuab

järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi.

Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et üldreeglina on isikute hankemenetluses

osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke

vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu

sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või

rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatav ei ole hankija tegevus (riigihanke alusdokumendid ega

otsused), mis seda eesmärki ei teeni.

3.2. Riigikohus on otsuse 3-3-1-65-11 p-is 16 rõhutanud, et vaidlustuskomisjonil tuleb

omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus ja märkinud, et

vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale,

kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. See seisukoht on kohaldatav praeguses asjas

vaatamata asjaolule, et kohtu viidatud riigihangete seadus enam ei kehti. Vastav säte kehtib

RHS § 192 lg 3 p-is 7 samas sõnastuses. Vaidlustuse esitamise õigusele (kaebeõigusele) tuleb

anda hinnang vaidlustuse esitamise hetke seisuga ning hilisemad võimalikud sündmused ei saa

mõjutada kaebeõigust (vt eespoolviidatud Riigikohtu otsuse p 15).

3.3. Hankija on oma seisukohtade p-ides 19-34 esitanud selged ja objektiivselt kontrollitavad

põhjendused selle kohta, et vaidlustuse esitamise hetkel oli Vaidlustaja positsioon Riigihankes ja

esitatud pakkumuste pingereas selline, et ka juhul, kui Vaidlustaja pakkumus oleks vastav, ei

tõuseks see ettepoole mitte ühestki Kolmandate isikute pakkumusest, mis on Riigihankes

tunnistatud vastavaks ja edukaks. Seega praegusel juhul on Vaidlustaja olukorras (ja oli selles ka

vaidlustuse esitamise hetkel), kus tal puuduks võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni

Hankijaga ka vaidlustuse rahuldamise korral, mistõttu ei saa vaidlustatud Hankija otsus

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta rikkuda praegusel hetkel Vaidlustaja subjektiivseid

õigusi.

3.4. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmandate isikute või nende pakkumuste kohta tehtud

3 (3)

otsuseid ja kuna kõik RHS-i kohaselt tegemist vajavad otsused on Riigihankes tehtud 29.09.2025,

siis ühtegi neist otsustest Vaidlustaja enam tähtaegselt vaidlustada ka ei saa. Seega Kolmandate

isikute ja nende pakkumuste kohta tehtud otsused on kehtivad, vaidlusmenetluse tulemus ühelgi

juhul edukaks tunnistatud pakkumuste pingerida ei mõjuta ja Vaidlustajat hankelepingu

sõlmimiseni Hankijaga ei vii.

Euroopa Kohus on otsuses asjas C-401/09, p-is 49, sedastanud, et tühistamisväide [on]

põhjendatud huvi puudumise tõttu vastuvõetamatu ka juhul, kui – isegi oletades, et see väide on

põhjendatud – nimetatud väite alusel vaidlustatud õigusakti tühistamine ei saaks hageja nõuet

rahuldada. See seisukoht on kohaldatav ka olukorras, kus Vaidlustaja tegelik eesmärk

Riigihankes on jõuda hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga: Vaidlustajal ei saa olla huvi oma

pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui – isegi oletades, et väited selle

otsuse õigusvastasusest on õiged (mida vaidlustuskomisjon ei väida) –Vaidlustaja ei saaks ikkagi

jõuda Riigihankes hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga. Praegusel juhul on Kolmandate isikute

pakkumused õigesti vastavaks ja edukakas tunnistatud, need otsused on kehtivad ja selles vaidlus

puudub.

3.5.Vaidlustaja on vaidlustuse p-is 15 märkinud, et kokku valis hankija välja viis pakkujat, kuid

kui mõni neist otsustab lepingut mitte sõlmida, siis võib hankija teha pakkumuse lepingu

sõlmimiseks ka vaidlustajale.

Vaidlustuskomisjon märgib, et vaidlustuse esitamise hetkel ei ole kaitstav Vaidlustaja õiguste

võimalik rikkumine tulevikus. Vaidlustajal peab olema kaebeõigus vaidlustuse esitamise hetkel

(vt p 3.2) ja vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajal seda ei olnud. Vaidlustuskomisjon

peab võimalikuks kaebeõiguse tekkimist tulevikus, kui mõni edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud Kolmandatest isikutest otsustab tõepoolest hankelepingut Hankijaga mitte sõlmida,

hindamismetoodika kohaselt võiks olla Vaidlustaja pakkumus tunnistatud edukaks ja ainsaks

takistuseks selleks on Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. Sellisel juhul

tekib Vaidlustajal RHS § 185 lg 1 kohane kaebeõigus ajahetkest, kui ta saab teada või pidi teada

saama, et Hankija otsus ka tegelikult tema õigusi rikub ja hankelepinguni jõudmist takistab.

3.6. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamise otsus ei riku Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, Vaidlustajal puudub selle

vaidlustamise õigus ning vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamiseks vajadus puudub.

4. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1

p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus

tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.

Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu(te) sõlmimiseks enne

seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk