Siseministri määruse
„Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega reguleeritakse kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetuse andmise, taotlusvoorude läbiviimise, toetuse taotlemise, menetlemise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ning korda.
Eelnõus määratakse kindlaks taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused, järelevalve ning aruandluse kord. Toetust annab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes vastutab taotlusvooru korraldamise, taotluste hindamise ning toetuse kasutamise kontrollimise eest.
Toetuse andmise peamine eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist, suurendada vabaühenduste koostööd ja nähtavust, edendada elanike kaasatust ühiskonnaelus ning tugevdada kodanikuühiskonna jätkusuutlikku arengut. Toetuse sihtrühmaks on Eestis tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes korraldavad avalikes huvides suursündmusi ja kaasavad erinevaid vabaühendusi ning kogukondi.
Toetatavad tegevused hõlmavad avalike ja tasuta kodanikuühiskonna suursündmuste ettevalmistamist ja korraldamist, koostöö ja võrgustikutöö edendamist, kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi, kodanikuaktiivsust ja osalust edendavaid tegevusi, sihtrühmade kaasamist ja osalemisvõimaluste laiendamist, koolituste, seminaride ja arutelude korraldamist ning muid põhjendatud tegevusi taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks. Sündmustel peab osalema vähemalt 1000 inimest ning need peavad olema ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.
Abikõlblikud kulud on otseselt seotud projekti eesmärkide elluviimisega, sealhulgas tööjõukulud, eksperditasud, koolituste ja ürituste korraldamise kulud, trüki- ja digimaterjalide väljaandmine ning muud põhjendatud tegevustega seotud kulud. Mitteabikõlblikud kulud on muu hulgas inventari ja põhivara soetused, kinnisvarainvesteeringud, finantskulud ja trahvid.
Toetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogumaksumusest. Toetust antakse nii varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmuste korraldamiseks kui ka uute algatuste elluviimiseks. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses ning seda võib erandkorras põhjendatult pikendada.
Taotlejateks võivad olla vähemalt ühe aasta registrisse kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad avalikes huvides, kelle tegevus on avalik ning kes täidavad seadusest ja varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi. Taotlejatel ei tohi olla maksuvõlgu ega muid nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees.
Toetuse tulemusena tugevnevad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused, suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna väärtustest, paraneb vabaühenduste nähtavus ja koostöövõrgustike toimimine ning kujuneb avatum, aktiivsem ja kaasavam ühiskond.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe.
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on toetada kodanikuühiskonna üle-eestiliste suursündmuste algatamist ja jätkumist, et tugevdada vabaühenduste koostööd, nähtavust ja mõju ühiskonnas ning suurendada elanike osalust ühiskonnaelus. Toetus on mõeldud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes korraldavad avalikes huvides sündmusi, mis kaasavad eri valdkondade organisatsioone ja kogukondi ning edendavad kodanikuteadlikkust ja -aktiivsust.
Suursündmuste toetus on unikaalne meede, mis loob eeldused kodanikuühiskonna jätkusuutlikuks arenguks, võrgustike tugevdamiseks ning avalikkuse teadlikkuse ja kaasatuse kasvuks. Toetus on ühtaegu tunnustus vabaühenduste panusele ühiskonda ning investeering avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna kujundamisse. Suursündmuste toetust on KÜSK andnud alates 2009. aastast.
Suursündmuste toetusvoor on vajalik, kuna Eesti kodanikuühiskonna areng ja kestlikkus sõltuvad ühtaegu nii tugevate vabaühenduste igapäevasest tööst kui ka laiemat ühiskonda kõnetavatest algatustest. Üle-eestilised suursündmused on erilise mõjuga tegevused, mis koondavad suure hulga osalejaid, pakuvad võimalust erinevate organisatsioonide ja kogukondade koostööks ning toovad kodanikuühiskonna teemad avalikkuse tähelepanu alla. Ilma riikliku toetuseta on selliste sündmuste algatamine ja jätkusuutlik korraldamine keeruline, sest nende ettevalmistamine nõuab ulatuslikke ressursse ja professionaalset korraldusvõimekust, mida kõigil vabaühendustel ei ole.
Toetusvoor täidab olulist lünka, pakkudes stabiilset ja läbipaistvat raamistikku, mille kaudu vabaühendused saavad planeerida ja ellu viia sündmusi, mis kasvatavad elanike teadlikkust, suurendavad osalust ja loovad kogemusi, mis tugevdavad ühist identiteeti ning demokraatlikke väärtusi. Suursündmused toimivad ka platvormina teadmussiirdeks, kogemuste vahetuseks ja valdkondadeüleseks koostööks, aidates kaasa kodanikuühiskonna innovatsioonile ja uute partnerlussuhete tekkimisele.
Lisaks on suursündmuste toetusvoor vajalik selleks, et tagada kodanikuühiskonna teemade nähtavus ühiskonnas laiemalt. Laia osalusega ja avalikult kättesaadavad sündmused jõuavad meediasse, kasvatavad usaldust vabaühenduste vastu ning aitavad kaasa avatud, kaasava ja ühtehoidva ühiskonna kujunemisele. Riigi panus annab ka selge signaali, et kodanikuühiskonna areng ja kodanike aktiivne osalemine on riiklikult väärtustatud ja strateegiliselt tähtis.
Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord, et tagada vahendite eesmärgipärane, sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Määruses sätestatakse taotlemise ja hindamise põhimõtted, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, abikõlblike kulude tingimused, aruandlusnõuded ning toetuse kasutamise üle tehtav järelevalve.
Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.
Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ eesmärkide täitmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 24 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:
• 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–4);
• 2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 5–8);
• 3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§‑d 9–11);
• 4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine“ (§‑d 12–16);
• 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§‑d 17–21);
• 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22–23);
• 7. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 24).
1. peatükk. Üldsätted
Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning vähese tähtsusega abi sätted.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetuse andmise taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse kasutamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele ja sihtasutustele antava toetuse puhul, mille eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist. Toetuse kaudu soodustatakse vabaühenduste koostööd ja võrgustikutööd, elanike osalust ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonna väärtuste ja nähtavuse kasvu, aidates seeläbi kaasa kodanikuühiskonna jätkusuutlikule arengule ja sidusama ühiskonna kujunemisele.
Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused.
VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhud on:
• kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;
• ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmatootmise ning töötlemise ja turustamisega;
• eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;
• kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine importkaupade ja -teenuste asemel.
Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist ning soodustada valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavaid ja nende tegevust edendavaid algatusi. Toetuse kaudu tugevdatakse kodanikuühiskonna võimekust, suurendatakse elanike osalust ühiskonnaelus ning tõstetakse vabaühenduste nähtavust ja mõju ühiskonnas.
Toetuse sihtrühmaks on Eestis tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes korraldavad avalikes huvides suursündmusi, kaasates erinevaid vabaühendusi ja kogukondi. Suursündmuste kaudu toetatakse kodanikuteadlikkuse ja -aktiivsuse kasvu ning luuakse uusi võimalusi osalemiseks ja koostööks.
Toetuse tulemusena tugevnevad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused ning tekivad täiendavad võimalused laiapõhjaliste ja koostööpõhiste algatuste elluviimiseks. Suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna tegevustest ja väärtustest, vabaühenduste koostöö ja võrgustikutöö tihenevad ning paraneb kodanikuühiskonna nähtavus ja mõju ühiskonnas. Toetus aitab kaasa avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna kujunemisele ning kodanikuühiskonna jätkusuutlikule arengule.
Paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on esitatud §-s 23.
Paragrahviga 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.
Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse andmisel kohustusi ja nõudeid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA määrusest. Toetuse andja peab iga taotluse puhul kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Toetuse andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul. See tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi.1
Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahviga 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõige 1 sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis otseselt aitavad saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemusi. See tagab, et vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning projekti mõju on mõõdetav ja kontrollitav.
Lõike 2 nõuded – sündmus toimub Eestis, on eestikeelne või eestikeelse tõlkega, põhineb taotleja põhikirjalisel tegevusel, toimub ühtse programmi alusel, edendab kodanikuühiskonna elavdamist ja tuntuse suurenemist, järgib kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning toob kokku vähemalt 1000 osalejat – on vajalikud selleks, et tagada sündmuse laiapõhjaline mõju, kohalike kogukondade kaasatus, kaasav ja võrdne ligipääs ning kodanikuühiskonna arengut toetav iseloom. Samuti aitab see vältida rahaliste vahendite kasutamist kitsale sihtrühmale või tegevustele, mis ei too laiemat kasu.
Lõike 3 loetelu toetatavatest tegevustest täpsustab, millised tegevused annavad otsest panust kodanikuühiskonna arendamisse: ettevalmistus ja korraldus, turundus ja teavitustöö, koostöö vabaühenduste vahel, kodanikuaktiivsuse ja -osaluse suurendamine, sihtrühmade kaasamine, valdkondadevaheline koostöö ja teadmussiire, koolitused, seminarid ja arutelud, osalejate statistika ning muu põhjendatud tegevus. Selle täpsustuse eesmärk on tagada, et rahastust kasutatakse läbimõeldult, kaasa arvatud tegevustele, mis suurendavad projekti mõju ja jätkusuutlikkust.
Lõige 4 kehtestab piirangu, et toetust ei anta laulu- ja tantsupidudele, spordivõistlustele ega ühe ühingu tegevusele keskenduvatele sündmustele. Sellised piirangud on vajalikud, et vältida rahastuse suunatust tegevustele, mille mõju kodanikuühiskonna üldisele arengule on piiratud või mis teenivad kitsalt ühe organisatsiooni huve, tagades seega toetuse laiapõhjalise ja ühiskondlikku kasu loova kasutamise. Kultuurisündmuste ja suurte spordiürituste korraldamiseks olemas teised riiklikud toetusmeetmed, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetatavad suursündmused2 ning Kultuuriministeeriumi lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetus3.
Paragrahviga 6 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.
Lõige 1. Käesoleva määruse raames on abikõlblikud kulud selgelt määratletud, et tagada toetuse sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärkidele ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõige 2 sätestab, millised kulud on abikõlblikud, et tagada toetuse sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Abikõlblikeks kuludeks on kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, tööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks, ning ekspertide tasud konkreetsete mõõdetavate tööülesannete täitmiseks kindlaksmääratud ajal. Samuti loetakse abikõlblikeks tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud, trüki- ja digimaterjalide ning teavitustegevuse kulud, sh veebilehtede ja rakenduste loomine ja täiendus ning kampaaniate korraldamine. Lisaks hõlmavad need vajalikud sisseostetavad teenused nagu õigusabi, notaritasud, tehniline ja finantsekspertiis ja raamatupidamiskulud ning osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumisega seotud kulud. Abikõlblikuks loetakse ka riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, ning muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves. Selline täpsustus tagab, et toetust kasutatakse ainult otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikeks kuludeks ning võimaldab hinnata eelarve realistlikkust ja kulude põhjendatust.
Lõige 3. Mitteabikõlblikud kulud on selgelt välistatud, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja vältida väärkasutust. Näiteks ei ole lubatud investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks, samuti seotud isikutega tehtud tasulised tehingud, mis võivad ohustada läbipaistvust ja tekitada huvide konflikti. Finantskulud, nagu intressid, valuutavahetustasud ja viivised, ei ole seotud projekti eesmärkide elluviimisega ning seetõttu ei kuulu abikõlblike kulude hulka. Samuti on välistatud vaide- ja kohtumenetluse kulud, reserv ootamatute kulude katmiseks ning sotsiaaltoetused. Toetusest ei saa katta kulusid, mis on juba rahastatud teistest projektidest või avaliku sektori vahenditest, vältimaks topeltrahastamist. Lisaks ei ole lubatud projektijuhtimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult, liikmemaksude, esinduskulude ja kingituste katmine. Kõik põhjendamatud ja ebaolulised kulud on samuti mitteabikõlblikud, et tagada toetuse eesmärgipärane ja tõhus kasutamine.
Lõike 4 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et kulutused oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad.
Paragrahviga 7 sätestatakse toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood.
Lõige 1 sisaldab toetuse andmise perioodi üldise määratluse, mille kohaselt see on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Lõike teiseks lauseks on aga eriregulatsioon, mille järgi 2025.-2026. aastal algab toetuse andmise periood käesoleva määruse jõustumisega ja lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2026. Eriregulatsioon on vajalik seetõttu, et määruse eelduslik jõustumine jääb kalendriaasta lõppu ning pakutud sõnastuses annab see võimaluse teha vajalikke toiminguid ja rahastada toetatavaid tegevusi nii 2025. kui 2026. aastal.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.
Lõike 3 kohaselt on kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste taotlusvooru abikõlblikkuse periood taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta elik 1. jaanuar kuni 31. detsember. See tähendab, et toetust saab kasutada ainult selles kalendriaastas toimuvate sündmuste korraldamiseks, sealhulgas juba toimunud suursündmuseks, tagades vahendite ajakohase ja sihipärase kasutamise. Lõikes olev eriregulatsioon võimaldab tagasiulatuvalt toetada ka neid tegevusi, mis on ellu viidud alates 1. jaanuarist 2025.
Lõigete 4 ja 5 järgi on perioodi pikendamine võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis võimaldab arvestada erandlike olukordadega, kuid hoiab samas ära põhjendamatud viivitused projektide elluviimisel. Sätte eesmärk on pakkuda paindlikkust olukordades, kus projekti elluviimisel tekivad ootamatud ja toetuse saajast sõltumatud viivitused, nagu:
• loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused;
• viivitused koostööpartnerite poolt;
• sellised olulised muudatused projekti elluviimise tingimustes, mida ei olnud võimalik ette näha.
Pikendamise taotlemisel tuleb esitada selged põhjendused ja tõendid viivituste kohta ning näidata, kuidas projekti eesmärgid on võimalik siiski saavutada. See aitab tagada, et toetuse kasutamine on läbipaistev, põhjendatud ja sihipärane.
Lõiked 6–9 käsitlevad projekti abikõlblikkuse perioodi haldamist. Lõike 6 kohaselt peab taotleja esindusõiguslik isik esitama projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu. Lõike 7 järgi teavitab toetuse andja toetuse saajat kümne tööpäeva jooksul TMS-i kaudu taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest. Lõige 8 sätestab, et rahuldatud taotluse korral loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks muudatustaotluses määratud kuupäev. Lõike 9 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning toetuse saaja teavitatakse sellest TMS-i kaudu. See tagab selguse projekti kestuse haldamisel ning õiguste ja kohustuste jälgitavuse.
Paragrahviga 8 reguleeritakse taotlusvooru eelarve ja toetuse piirmäär.
Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite alusel konkreetse kalendriaasta kohta.
Lõige 2 sätestab, et kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 50% ulatuses varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmusi ja 50% ulatuses uute sündmuste algatamist ja elluviimist. See tagab tasakaalu juba tõendatud mõju ja innovaatiliste ideede vahel.
Lõike 3 kohaselt on ühe taotluse toetuse ülemmäär 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogueelarvest. See piiritleb maksimaalse rahastuse ulatuse, tagab vahendite proportsionaalse jaotuse ning motiveerib sündmuste efektiivset ja sihipärast korraldamist.
3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahviga 9 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks.
Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Seega on taotlejatena välistatud seltsingud, erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste isikute liikide kontekstis.4
Eeltoodule lisaks peab toetuse taotleja tegutsema avalikes huvides ehk tema eesmärgid või tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond, välja arvatud erivajadustega inimesi ühendavad organisatsioonid, ning taotleja tegevus on avalik. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Käesoleva määruse tähenduses põhineb avaliku huvi rahastamine avalike vahendite eraldamisel kodanikuühendustele, mille põhikirjaline tegevus ja sihtrühm ulatub väljapoole ühenduse liikmete või töötajate huvidest. Avaliku huvi sünonüümina võib kasutada avalikes huvides tegutsemist. See tähendab, et ühenduse tegutsemine peab olema avatud ja läbipaistev, liikmeks astumine peaks olema avatud võimalikult paljudele, eesmärk on ühiskonna kui terviku huvides tegutsemine ja avaliku hüve loomine. Toetust võib majandustegevuseks kasutada, kuid see ei tohi olla organisatsiooni peamine eesmärk ega tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga. Avaliku tegevuse all on siinkohal mõeldud, et taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebisait või sotsiaalmeediakonto (näiteks Facebooki konto), millelt on leitav eestikeelne teave ühingu eesmärkide ja tegevuse kohta ning kus on avaldatud viide eetilise tegevuse põhimõtetele ja/või väärtustele, mida ta oma tegevuses järgib. Taotleja võib oma tegevuse kohta infot jagada ka katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebisaidi alamlehel.
Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkel olnud Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta, mis tagab, et toetust saavad taotleda ainult juba toimivad ja usaldusväärsed organisatsioonid, mitte hiljuti loodud või registreeritud üksused. Ühe aasta tegutsemisnõue võimaldab hinnata taotleja varasemat tegevust, usaldusväärsust ja suutlikkust projekte ellu viia. Samuti aitab see vältida olukordi, kus luuakse lühikese tegutsemisajaga organisatsioone ainult selleks, et saada toetust, mõtlemata pikaajalisele tegutsemisele ja jätkusuutlikkusele.
Piirangu, mille kohaselt taotleja juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei või olla toetuse andja juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige, eesmärk on välistada võimalik huvide konflikt.
Paragrahviga 10 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.
Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust ellu viima. Taotlejal ei tohi olla majandusaasta aruanded esitamata, KÜSKiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu rikkumist ega muid kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega või ta väldib aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse äriregistrist.
Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga, on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, pole nimetatud nõue täidetud. Teavet maksuvõla kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ning ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.
Lisaks peab taotleja vastama nõudele, et ta ei ole saanud toetust sama suursündmuse korraldamiseks riigieelarvest, muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest. Selle nõude eesmärk on vältida topeltrahastamist ehk olukorda, kus sama sündmust rahastatakse mitmest avalikust allikast korraga. Topeltrahastamine moonutab konkurentsi, võib viia riigi- ja Euroopa Liidu vahendite ebaefektiivse kasutamiseni ning takistab toetuse eesmärgipärast ja õiglast jaotamist. Nõue aitab tagada toetuste kasutamise läbipaistvust, õiglast kohtlemist ning riigieelarveliste vahendite tõhusat ja säästlikku kasutamist. Vajadusel kontrollib toetuse andja saadud toetuste andmeid avalikest registritest või küsib taotlejalt täiendavat teavet ja kinnitusi.
Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on tulnud tagasi maksta, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSKi makstud toetusi), Euroopa Liidu makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimakstavat toetust tagasi maksma enne tagasimaksmise tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimakstavat toetust tagasi maksma tähtajaks.
Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega sundlõpetamist. Kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.
Paragrahviga 11 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded taotluse sisule.
Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi, registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa ja esindusõigusliku isiku kohta. Nimetatud teave ja andmed on aluseks käesoleva määruse §‑s 14 sätestatud taotluse vorminõuete kontrolliks.
Lõikes 3 on sätestatud olulised tingimused, millele taotlus peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja vastab määruse §-des 9 ja 10 sätestatud tingimustele. Nõue kinnitada vastavust eeltoodud tingimustele tagab, et taotleja on teadlik kõigist toetuse saamiseks kehtestatud kriteeriumidest ja täidab neid. Punkt 2 seab tingimuseks sama projekti topeltrahastuse puudumise. See nõue välistab olukorrad, kus sama projekti jaoks saadakse rahastust mitmest allikast, mis võiks viia topeltrahastamiseni ja ressursside ebatõhusa kasutamiseni. Samuti aitab see säilitada rahastamise läbipaistvust ja ausust.
Lõikes 4 seatakse nõue tõendada taotluse esitaja esindusõigust. See aitab vältida olukordi, kus taotlusi esitavad isikud, kellel asjaomane õigus puudub. Ühise esindusõiguse korral nõutav kõigi esindusõiguslike isikute allkiri tagab otsuste legitiimsuse ja organisatsiooni juhtorgani täieliku heakskiidu.
Lõikes 5 sätestatakse ühe taotluse esitamise piirang taotleja kohta, et tagada piiratud ressursi võimalikult mitmekesine ja lai kasutus.
4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
Paragrahv 12 sätestab, et toetuse andja teatab taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Teade peab sisaldama vähemalt toetuse andja andmeid, sihtrühma kirjeldust, taotluse esitamise tähtaega ja aadressi ning taotlusvooru tingimusi.
Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja eelarve, nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluse hindamise kriteeriumid. Taotlusvoor on avatud määruse § 7 lõikes 1 sätestatud tähtajani või kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Taotleja esitab taotluse kehtival KÜSK-i taotlusvormil taotluste menetlemise infosüsteemis (TMS), tagades taotluse menetluse läbipaistvuse ja järjepidevuse.
Paragrahviga 13 reguleeritakse taotluse menetlemise protsessi.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine kolmest põhietapist: taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning otsuse tegemisest taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Lõike 2 kohaselt on menetlemise tähtaeg kuni 50 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates. Selline reguleerimine tagab menetluse läbipaistvuse, järjepidevuse ja selged ajapiirid, võimaldades taotlejatele kiiresti selgust nende taotluse staatuse kohta.
Paragrahviga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja esitatud taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, teavitab toetuse andja taotlejat ning määrab mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks või esitatud lisateave ei täida nõuet, võib toetuse andja jätta taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata ning teha rahuldamata jätmise otsuse, teavitades sellest taotlejat.
Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui kõik määruses sätestatud nõuded, sealhulgas §-des 9–11 esitatud kriteeriumid, on täidetud.
Lõike 5 kohaselt teeb toetuse andja nõuetele mittevastava taotluse puhul rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul. Selline reguleerimine tagab, et taotluste menetlemine on läbipaistev, objektiivne ning keskendub nii vormiliste kui ka sisuliste nõuete täitmisele.
Paragrahviga 15 reguleeritakse taotluste sisuline hindamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted ja valiku kord.
Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, hindab nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline sõltumatu hindajate rühm (edaspidi hindajad). Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Lõike 2 järgi toimub taotluste hindamine nelja kriteeriumi alusel, et tagada toetuse andmine läbimõeldud, mõjusa ja sihtrühmale väärtust loova sündmuse korraldamiseks. Esimene kriteerium (40% maksimaalsest koondhindest) keskendub sündmuse vajalikkusele ja vastavusele konkursi tingimustele, sealhulgas sihtrühmadele suunatusele ning sündmuse eesmärkide, oodatavate tulemuste ja mõju kirjeldamisele osalejatele ja ühiskonnale. Teine kriteerium (20%) hindab taotleja võimekust saavutada ühingu avalikes huvides seatud eesmärke, mõõta tulemusi ja tõendada sündmuse mõju oma sihtrühmale ning arvestab taotleja usaldusväärsust. Kolmas kriteerium (20%) käsitleb sündmuse läbimõeldust ja põhjendatust, sealhulgas tegevuskava realistlikkust ja olulisemate tegevuste ülevaadet ajakava kontekstis. Neljas kriteerium (20%) keskendub korraldusmeeskonna, partnerite ja vabatahtlike rolli kirjeldamisele, meeskonna kogemusele, pädevusele ja suutlikkusele sündmust edukalt ellu viia. Selline hindamissüsteem tagab, et toetust saavad projektid, mis on eesmärgipärased, professionaalselt korraldatud ja avalikku huvi teenivad.
Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette miinimumpunktisumma, milleks on 60 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need taotlused, mis on piisavalt asjakohased ja kvaliteetse sisuga.
Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate koosolek. Lõikes 4 rõhutatakse hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamist. Kui hindajad on andnud samale taotlusele oluliselt erinevaid koondhindeid (üle 25-punktine vahe), peavad nad erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning põhjendatuma hindamistulemuse.
Hindamise tulemusena tekib paremusjärjestus. Taotlused, mis on saanud vähemalt 60 punkti, järjestatakse hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetusi eraldatakse vastavalt sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud. Kui taotlusvooru eelarve ammendub, jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja, isegi kui nende hinne ületab lävendi.
Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotluste hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega. See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“.5
Paragrahviga 16 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise tingimused ja kord.
KÜSKi juhatus teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluse hindamise paremusjärjestuse alusel, kui taotleja ja taotlus vastavad nii vormiliselt kui ka sisuliselt kõikidele nõuetele ning taotluse rahuldamiseks on olemas piisavad eelarvevahendid.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse vormilistele või sisulistele nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib samuti olla taotluste rohkuse korral piisavate eelarvevahendite puudumine, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtajaks kõrvaldamata, või kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Samuti kui esitatud taotlus ei kogu hindamisel vähemalt 60 punkti. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ning selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.
Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed, toetuse summa ja toetatavad tegevused ning aruande esitamise tähtaeg. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta.
Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
Kõigi toetust saanud ühingute nimed koos projekti nime ja toetussummaga avaldatakse toetuse andja veebilehel, et toetuse andmine oleks avalik ja läbipaistev.
5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine
Paragrahviga 17 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi.
Kui toetuse andja juhatus otsustab, et taotlus rahuldatakse täielikult, maksab toetuse andja toetuse välja toetuse saajale ühes osas ettemaksena 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise järgselt. Toetuse maksmine ettemaksuna ühes osas võimaldab toetuse saajal projekti tegevustega õigeaegselt alustada ja vältida rahavoogude puudujäägist tulenevaid takistusi, kuid katta ka juba toimunud suursündmuste kulud. See on eriti oluline väiksemate organisatsioonide puhul, kellel puudub võimekus katta tegevusi oma vahenditest ja oodata hilisemat kulude hüvitamist. Toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks on toetuse saaja kohustatud täitma määruses sätestatud aruandlus-, järelevalve- ja teavituskohustusi, eristama kulusid raamatupidamises ning võimaldama toetuse andjal kontrollida toetatud tegevuste elluviimist. Nii tagatakse, et ettemaksuna makstud toetus kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt.
Paragrahv 18 reguleerib toetuse saaja võimalusi teha muudatusi juba rahuldatud taotluses ning toetuse andja õigust otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Lõikes 1 sätestatud muutmistaotluse esitamine TMS-i kaudu tagab, et kõik projektimuudatused on dokumenteeritud ja põhjendatud. See loob läbipaistva protsessi, kus toetuse saaja selgitab vajaduse muutuste järele, säilitades samal ajal kontrolli projekti eesmärkide ja eelarve üle.
Lõikes 2 sätestatud nõue esitada muutmistaotlus vähemalt 30 kalendripäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppu annab toetuse andjale piisavalt aega muudatuste läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks, vähendades viivituste riski projekti elluviimisel.
Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse muutmisest, kui soovitav muudatus kahjustaks projekti sisu või eesmärke, seab ohtu projekti tulemuste saavutamise, ei ole kooskõlas määruse nõuetega või ületab taotlusvooru eelarvepiire. Selline reguleerimine tagab, et toetus kasutatakse eesmärgipäraselt ning projekti elluviimine on jätkusuutlik ja õiguspärane. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg toetuse andjal otsuse tegemiseks muudatusettepaneku kohta aitab tagada protsessi efektiivsuse ning toetuse saajale kiire selguse saamise projekti jätkumise kohta.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on ette nähtud olukordades, kus ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või toetuse saaja soovib toetuse kasutamisest loobuda. See kaitseb toetuse andja huve ning tagab, et riigi rahalisi vahendeid ei kulutata eesmärgipäratult.
Kohustus tagastada toetus 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse kehtetuks tunnistamist loob selged reeglid finantskohustuste täitmiseks ja tagab toetuse eesmärgipärase kasutamise.
Kokkuvõttes loob § 18 selge ja õiguspärase raamistiku, mis võimaldab põhjendatud muudatusi projektis, tagab otsuste läbipaistvuse ja tõhususe ning kaitseb projekti tulemusi ja riigi vahendite korrektset kasutamist.
Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja teavituskohustuse, mille eesmärk on tagada toetuse kasutamise läbipaistvus ning suurendada laiema avalikkuse teadlikkust projekti eesmärkidest, tegevustest ja planeeritud tulemustest. Nõuete kohaselt peab toetuse saaja avalikustama teabe toetuse ja projekti kohta seotud infokanalites ning viitama toetuse andjale ja Siseministeeriumile nii suuliselt kui kirjalikult. Toetuse andja ametlikud logod on leitavad KÜSKi kodulehel aadressil: https://kysk.ee/taotlejale/. Siseministeeriumi ametlikud logod on leitavad aadressil: https://riigikantselei.ee/valitsuslogo.
Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustus ja sellega seotud nõuded, tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei vasta nõuetele.
Toetuse saaja kohustub esitama aruande toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks. Aruanne võimaldab toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ellu viidud, ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid. Aruanne peab andma toetuse andjale ülevaate kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest, nende mõjust ja tegevuste jätkusuutlikkusest. Taoline järelevalve suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Aruande eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad tegevus- ja ajakavale.
Aruanded peab digitaalselt allkirjastama esindusõiguslik isik ja aruannete koostamiseks tuleb kasutada TMS-is olevaid aruandevorme. Kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (näiteks ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.
Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal õigus aruannet mitte kinnitada. Selle sättega tagatakse, et toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab kehtestatud nõuetele, ning kaitstakse toetuse andja õigust rikkumiste korral sekkuda.
Paragrahviga 21 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja -maksmise ning ajatamise kord.
Paragrahvis sätestatakse tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud selleks, et toetust kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.
Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud, et heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemused ja eesmärgid on saavutatud, või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu- ja finantsaruandeid, mis kinnitavad, et toetust on kasutatud korrektselt.
Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse §-st 19.
Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse saaja on varjanud olulist teavet. Tagasinõudmine on võimalik ka juhul, kui toetuse saajal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste kohustuste täitmisel.
Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite eesmärgitut kasutamist. Selle sätestamine on vajalik, kuna KÜSKi teistes taotlusvoorudes on selliseid olukordi esinenud.
Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski.
Toetuse andja otsustab toetuse täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruandluse käigus.
Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
Tagasimakstava toetuse võib toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad lepingud).
Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.
Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.
Kui tagasimakstavat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimakstava toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat toetuse tagasinõudmisel ettevõetavatest sammudest kirjalikult.
6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused
Paragrahviga 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine vastab haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja tagada toetuse andmise järelevalve.
Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama taotluses, määruses, toetuse rahuldamise otsuse käskkirjas ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuse eduka elluviimise, sealhulgas eristama abikõlblikke kulusid raamatupidamises, võimaldama järelevalvet, teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kohustuste täitmist, täitma teavitusnõudeid, tagastama kasutamata või tagasinõutud toetuse ning säilitama dokumentatsiooni seitse aastat. Need nõuded on vajalikud, et tagada toetuse läbipaistev ja korrektne kasutamine, võimaldada tõhusat järelevalvet ning kaitsta avalike vahendite sihipärast ja vastutustundlikku kasutamist.
Paragrahviga 23 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale.
Lõike 2 kohaselt juhendab toetuse andja taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning kasutamise küsimustes ning lahendab toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide. Samuti peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste elluviimist ning teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Rahastatud tegevuste elluviimise kontrolli vastavalt määruses ja toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele teostab toetuse andja esitatud aruannete, vahetu suhtluse kaudu toetuse saajaga, kohakülastuste ja paikvaatluste põhiselt, mis dokumenteeritakse toetuse andja poolt. Toetuse andjal tuleb tagada, et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustusi. Toetuse andja ülesandeks on korraldada taotluse vastuvõtmine, registreerimine, menetlemine ja säilitamine vastavalt andmekaitse, infoturbe ja sisekorra nõuetele taotluste menetlemisel. Toetuse andja on kohustatud säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavad ja muud asjakohased dokumendid kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
7. peatükk. Vaidemenetlus
Paragrahviga 24 reguleeritakse vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA määrusega.
5. Määruse mõjud
5.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kogukonnafondi toetuse sihtrühmad on kohalikud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kogukonnaalgatused, mis tegutsevad avalikes huvides ega ole riigi või kohaliku omavalitsuse, erakondade, äriühingute või ameti- ja kutseliitude valitseva mõju all. Varasemalt on suursündmuste taotlusvoorust toetust saanud keskmiselt 5-6 taotlejat taotlusvooru kohta.
Mõju ulatus: suursündmuste toetuse abil korraldatud projektid aitavad kaasa Eesti rahvusvahelise tuntuse kasvule, tugevdavad kohalikku identiteeti ning pakuvad elanikele osalemise ja eneseteostuse võimalusi. Toetused aitavad luua või läbi viia kõrgetasemelisi kodanikuühiskonna sündmusi, mis suurendavad elanike heaolu, toovad külastajaid erinevatest piirkondadest ja riikidest ning edendavad ka Eesti majandust.
Sotsiaalse mõjuna soodustavad suursündmused kogukondade koostööd, vabatahtlikkuse kasvu ja erinevate osapoolte kokkutoomist. Sündmused loovad tugeva ühisosa, mis kasvatab elanike turvatunnet, sidusust ja usaldust nii üksteise kui ka avalike institutsioonide vastu. Elanikkonnakaitse kontekstis võib suurte sündmuste korraldamine tõsta korraldajate ja kogukondade valmisolekut kriisiolukordadeks, kuna see eeldab riskide hindamist, turvalisuse planeerimist ja tõhusat koostööd ametkondadega.
Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste kasutamine on läbipaistev ja reguleeritud ning järelevalve kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi või huvide konflikte. Võimalik risk võib seonduda ressursside ebaefektiivse kasutamisega, kuid seda maandatakse nõuetekohaste hindamiskriteeriumide ja aruandluse kaudu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on oluline ja positiivne.
5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad, kes taotlusi menetlevad ja toetuse andja hindamiskogu liikmed.
KÜSKis töötab 15 inimest. Toetuse taotluste menetlemise, sealhulgas hindamisega, puutub kokku kõige rohkem viis inimest. Seega on sihtrühm väga väike.
Mõju ulatus: määruse rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andjale uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale ei ole oluline.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega.
Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames.
Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetuse senise rakendamisega.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks lisaaega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.