Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/4514-1 |
Registreeritud | 17.10.2025 |
Sünkroonitud | 20.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Kaisa Tähe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 11.09.2025
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2029“. 2. Täiendan punkti 1.1.2 esimese lause järel järgmiselt: „Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. Seetõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge.“. 3. Täiendan punkti 1.1.4 järgmiselt: „Heaolu arengukavas nähakse nii väljakutse kui võimalusena seda, et tööturul on ebasoodsamas olukorras muude elanikkonna rühmade kõrval vanemaealised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Vanemaealiste programmis (2025–2028) on välja toodud, et vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Kaasav ühiskond on see, kus inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik
2
toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sealhulgas osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata.“. 4. Sõnastan punkti 2 teise ja kolmanda lõigu järgmiselt: „TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, et tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek. TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.”. 5. Sõnastan punkti 2 viimase lause järgmiselt: „Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus”.”. 6. Sõnastan punkti 2.1.2 esimese lõigu viimase lause järgmiselt: „Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust jms.“. 7. Kustutan punkti 2.1.2 viienda lõigu viimase lause. 8. Sõnastan punkti 2.1.3 kolmanda lõigu järgmiselt: „Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut, sh info nägemis- ja kuulmisvaegusega inimestele vajalikest abivahenditest ja nende kättesaadavusest. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti nõustada.“. 9. Täiendan punkti 2.2.2 teise lause järel järgmiselt: „Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse tõstmiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi arendusprogramm, millega programmis osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.“. 10. Loen senise punkti 2.3 punktiks 2.4 ja sõnastan punkti 2.3 järgmiselt: „2.3 Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ja vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. 2.3.2. Tegevuse sisu
3
Vanemaealiste heaolu parendamiseks tehakse koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori osapooltega, et saada ülevaade vanemaealiste olukorrast ja vajadustest. Töötatakse välja kontseptsioon, mis arvestab vanusesõbraliku Eesti põhimõtetega1 ning on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. Kontseptsioon annab selgema aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mis aitab kaasa vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemisele. Täpsemate sekkumiste kavandamisel arvestatakse vanemaealiste profiilidega (nt pensionieas töötamist jätkata soovijad, töötud vahetult enne pensioniiga, hoolduskoormusega vanemaealised, vanemaealised uussisserändajad, üksi elavad vanemaealised jt.), sh võetakse arvesse erinevusi erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega) kuuluvate inimeste kogemustes, hoiakutes, soovides ja vajadustes. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada erinevates piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist tööturule ja ühiskonnaellu. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sh neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. Kogutava sisendi põhjal on võimalik sihitada erinevaid mõjusaid sekkumisi (nt teadlikkuse suurendamine kindla profiiliga sihtrühmade seas, uute lähenemisviiside katsetamine kogukondades või tööandjate seas, võimestavad tegevused eri profiiliga vanemaealistele jms). Edaspidiste tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kasutatakse muuhulgas innovatsioonimeetodeid, mis võimaldavad leida lahendusi vanemaealiste kaasamise keerukusele, arendada uusi teenuseid ja saada tagasisidet. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud vanemaealiste kaasamisele ühiskondlikku ellu, kohaliku elu kujundamisse ja kogukondlikesse tegevustesse. Kõik üritused, nii füüsilised kui digitaalsed, mis on suunatud vanemaealistele, peavad olema ligipääsetavad nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena, olla sotsiaalselt kaasatud ja ühiskonnaelus nähtavamad, rääkida kaasa enda elu ja heaolu puudutavates küsimustes. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist toetatakse vanusesõbraliku Eesti põhimõtete juurutamisega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. See julgustab vanemaealisi osa võtma sotsiaalsetest tegevustest, aitab luua sotsiaalset tugivõrgustikku ja tunda ennast võrdväärse kogukonna liikmena. Mis omakorda aitab säilitada vaimset tervist, vältida üksildust ja abivajaduse tekkimist ning soodustab ka vanemaealiste tööturule jõudmist ja seal püsimist. Viiakse ellu tegevusi vanemaealiste endi ja tööandjate suunal, et disainida ja rakendada tõhusaid meetmeid, mis aitavad muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit ühiskonnas, sh nii tööandjate kui ka vanemaealiste endi seas. Kavandatakse, katsetatakse ja rakendatakse asjakohaseid sekkumisi peamistele siht- ja sidusrühmadele ning vajadusel ka piirkonnapõhiselt. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on paranenud hoiakud vanemaealiste inimeste suhtes nii ühiskonnas üldiselt kui ka vanemaealiste endi ja tööandjate seas. Vähenenud on vanusega seotud eelarvamused ja diskrimineerimine. Toetatud on vanemaealiste aktiivsem osalemine ühiskonnas ja tööturul. Toetavad tegevused vanemaealiste aktiivsena hoidmise suunal aitavad ennetada vanemaealistel abivajaduse tekkimist ning seeläbi väheneb ka lähedaste hoolduskoormus. Tegevuste mõjul muutub ühiskonnas suhtumine vanemaealistesse rohkem toetavaks ja tunnustavaks ning tööandjad ja töötajad näevad vanemaealisi töötajaid kui
1 Vanusesobralik-Eesti-2024-keeletoimetatud.docx-1.pdf
4
konkurentsivõimelisi ja võrdseid partnereid. Vanemaealiste endi hoiakud ja teadlikkus enda väärtuse suhtes muutub positiivsemaks. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm 50-aastased ja vanemad inimesed Üldsus laiemalt Tööandjad Töötajad KOV-id 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.07.2025–31.12.2029 2.3.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.“. 11. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:
Summa Osakaal
1 ESF+ 10 366 370 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 442 730 30%
3 Eelarve kokku 14 809 100 100%
12. Täiendan punkti 5 punktiga 5.31 järgmiselt: „5.31 Abikõlblik on elluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna ekspertide ja spetsialistide ning teenuseosutajate õppereiside ja koolituste (sh konverentside) lähetuskulu, sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt.“. 13. Tunnistan kehtetuks punkti 5.4.2. 14. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 15. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt: „8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 16. Asendan lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).
5
17. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister
KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 03.05.2023
käskkirjaga nr 81 MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 28.03.2024 käskkirjaga nr 29
MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 13.11.2024
käskkirjaga nr 74 MUUDETUD
sotsiaalministri ….2025 käskkirjaga nr …
Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
2
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3
1.1.1 Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ................................................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ..................................................................................... 5 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas ............................................................................................................................................................. 7 2.3 Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine ......................................... 8 2.4. Riigiabi ....................................................................................................................................................................... 10
3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 10
4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................................................... 11
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 11
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 11
7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 12
8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 13
9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 14
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 15
11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 15
3
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt“. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.
1.1.1 Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVide võimestamine“ elluviimist. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. Seetõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste
1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused
4
hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal 40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal. 1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Heaolu arengukavas nähakse nii väljakutse kui võimalusena seda, et tööturul on ebasoodsamas olukorras muude elanikkonna rühmade kõrval vanemaealised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Vanemaealiste programmis (2025–2028) on välja toodud, et vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Kaasav ühiskond on see, kus inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sealhulgas osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata. 2. Toetatavad tegevused Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida
5
pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, et tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek. TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“. 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
2.1.1. Tegevuse eesmärk Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada. Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma
6
õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust jms. Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.
Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine). Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega inimestele. Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele. Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele, et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama. Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.
2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele. Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja
7
kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek. Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut, sh info nägemis- ja kuulmisvaegusega inimestele vajalikest abivahenditest ja nende kättesaadavusest. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti nõustada. Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas sektoris Teenusepakkujad (sh KOV era- ja kolmas sektor) Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed) Erialaorganisatsioonid Laiem avalikkus KOV-id Vanemaealised Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
2.2.1. Tegevuse eesmärk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest inimesekesksemaks. 2.2.2. Tegevuse sisu Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu ning testitakse
8
tervishoiuvaldkonnaga integreeritud uuenduslikke teenuseid (nt sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele). Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse tõstmiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi arendusprogramm, mille kaudu programmis osalejad saavad nõustamist ja tuge eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks. Teaduspõhiste sekkumiste ja tööriistade abil katsetatakse ja viiakse ellu uudseid lähenemisviise, sealhulgas töötatakse välja eestkostesüsteemile alternatiivne toetatud otsuse süsteem. Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms). 2.2.3. Tegevuse tulemus Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi (nt inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest). Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad KOV-id Sotsiaalkindlustusamet Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid Teadusasutused 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ja partner Tervise Arengu Instituut.
2.3 Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine
2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ja vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. 2.3.2. Tegevuse sisu Vanemaealiste heaolu parendamiseks tehakse koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori osapooltega, et saada ülevaade vanemaealiste olukorrast ja vajadustest. Töötatakse välja kontseptsioon, mis arvestab
9
vanusesõbraliku Eesti põhimõtetega2 ning on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. Kontseptsioon annab selgema aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mis aitab kaasa vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemisele. Täpsemate sekkumiste kavandamisel arvestatakse vanemaealiste profiilidega (nt pensionieas töötamist jätkata soovijad, töötud vahetult enne pensioniiga, hoolduskoormusega vanemaealised, vanemaealised uussisserändajad, üksi elavad vanemaealised jt.), sh võetakse arvesse erinevusi erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega) kuuluvate inimeste kogemustes, hoiakutes, soovides ja vajadustes. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada erinevates piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist tööturule ja ühiskonnaellu. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sh neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. Kogutava sisendi põhjal on võimalik sihitada erinevaid mõjusaid sekkumisi (nt teadlikkuse suurendamine kindla profiiliga sihtrühmade seas, uute lähenemisviiside katsetamine kogukondades või tööandjate seas, võimestavad tegevused eri profiiliga vanemaealistele jms). Edaspidiste tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kasutatakse muuhulgas innovatsioonimeetodeid, mis võimaldavad leida lahendusi vanemaealiste kaasamise keerukusele, arendada uusi teenuseid ja saada tagasisidet. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud vanemaealiste kaasamisele ühiskondlikku ellu, kohaliku elu kujundamisse ja kogukondlikesse tegevustesse. Kõik üritused, nii füüsilised kui digitaalsed, mis on suunatud vanemaealistele, peavad olema ligipääsetavad nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena, olla sotsiaalselt kaasatud ja ühiskonnaelus nähtavamad, rääkida kaasa enda elu ja heaolu puudutavates küsimustes. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist toetatakse vanusesõbraliku Eesti põhimõtete juurutamisega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. See julgustab vanemaealisi osa võtma sotsiaalsetest tegevustest, aitab luua sotsiaalset tugivõrgustikku ja tunda ennast võrdväärse kogukonna liikmena. Mis omakorda aitab säilitada vaimset tervist, vältida üksildust ja abivajaduse tekkimist ning soodustab ka vanemaealiste tööturule jõudmist ja seal püsimist. Viiakse ellu tegevusi vanemaealiste endi ja tööandjate suunal, et disainida ja rakendada tõhusaid meetmeid, mis aitavad muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit ühiskonnas, sh nii tööandjate kui ka vanemaealiste endi seas. Kavandatakse, katsetatakse ja rakendatakse asjakohaseid sekkumisi peamistele siht- ja sidusrühmadele ning vajadusel ka piirkonnapõhiselt. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on paranenud hoiakud vanemaealiste inimeste suhtes nii ühiskonnas üldiselt kui ka vanemaealiste endi ja tööandjate seas. Vähenenud on vanusega seotud eelarvamused ja diskrimineerimine. Toetatud on vanemaealiste aktiivsem osalemine ühiskonnas ja tööturul. Toetavad tegevused vanemaealiste aktiivsena hoidmise suunal aitavad ennetada vanemaealistel abivajaduse tekkimist ning seeläbi väheneb ka lähedaste hoolduskoormus. Tegevuste mõjul muutub ühiskonnas suhtumine vanemaealistesse rohkem toetavaks ja tunnustavaks ning tööandjad ja töötajad näevad vanemaealisi töötajaid kui konkurentsivõimelisi ja võrdseid partnereid. Vanemaealiste endi hoiakud ja teadlikkus enda väärtuse suhtes muutub positiivsemaks.
2 Vanusesobralik-Eesti-2024-keeletoimetatud.docx-1.pdf
10
2.3.4. Tegevuse sihtrühm 50-aastased ja vanemad inimesed Üldsus laiemalt Tööandjad Töötajad KOV-id 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.07.2025–31.12.2029 2.3.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.
2.4. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
3 Sündmuste infosüsteem
Näitaja nimetus (mõõtühik)
Algtase Vahe- sihttase (2024)
Sihttase (2027)
Selgitav teave
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)
0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi3 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)
70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)
70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
11
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ 10 366 370 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 442 730 30%
3 Eelarve kokku 14 809 100 100%
5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 5.31 Abikõlblik on elluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna ekspertide ja spetsialistide ning teenuseosutajate õppereiside ja koolituste (sh konverentside) lähetuskulu, sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; [KEHTETU ALATES 01.07.2025] 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
TAT- spetsiifiline näitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)
0 200 200
TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad
TAT- spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)
0 228 856 TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT- spetsiifiline näitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)
0 0 200 TAT tegevuskava alategevus 2.2.2 (100 inimest) ja alategevus 2.2.3 (100 inimest)
TAT- spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)
0 120 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused
12
6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3 (kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamise korral; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist; 7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks;
13
7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest [KEHTIB ALATES 01.04.2024]. 7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist; 7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks; 7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
14
8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.
15
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa
Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus Muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks kahe aasta võrra 2029. aasta lõpuni ning vähendatakse eelarvet kokku 1 290 900 euro võrra. Lisatakse uus tegevus vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ning aktiivse vananemise toetamiseks ning võimaldatakse sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse tõstmiseks arendusprogrammi läbiviimine. Muudatused toetavad terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja aitavad kaasa inimeste võimalikult iseseisevale ja inimväärsele toimetulekule. Muudatused on vajalikud sotsiaalhoolekandes nii innovatsioonivõimekuse kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks, et korraldada sotsiaaltööd ning teenuseid tulemuslikumalt, tõhusamalt ja kestlikumalt. Sisuliste muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437, [email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunikud Margot Maisalu (tel 52 438 27, [email protected]) ja Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna TAT uue lisanduva tegevusega 2.3 „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine“ andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algsete tegevustega ei koguta. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra kuni 2029. a lõpuni. TAT pikendamine on vajalik lisandunud uue tegevuse 2.3 eesmärgipäraseks ellu viimiseks ning TAT raames läbi viidava innovatsiooni arendusprogrammi rakendamiseks, sh Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas„ (eelnõu väljatöötamisel) alusel toetust saavate projektide sisuliseks toetamiseks 2029. aasta sügiseni. Punktiga 2 täiendatakse TAT punkti 1.1.2, et tuua välja uue lisandunud TAT tegevuse 2.3 sidusus Eesti 2035 eesmärkidega. Punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 1.1.4, et põhjendada TATi lisanduva uue tegevuse 2.3 seoseid puutumuses olevate arengukavade ja programmidega. Punktiga 4 muudetakse TAT punkti 2 teist ja kolmandat lõiku, et tuua välja uue lisandunud TAT tegevuse 2.3 seos TAT eesmärgiga.
Punktiga 5 kustutatakse välja toodud tegevuskava periood. Tegevuskava kehtestatakse kahe aasta kaupa ning konkreetse perioodi välja toomine tekitab vajaduse TAT muutmiseks iga uue perioodi alguses. Punktiga 6 muudetakse punkti 2.1.2 esimese lõigu viimast lauset. Muudatus on vajalik, sest kaardistuse tulemusena otsustati TAT raames vabatahtlike tegevusega mitte jätkata. Põhjuseks asjaolu, et tegevust toetatakse ka Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) meetmete 21.4.9.1 ja 21.4.9.2 avatud taotlusvoorude kaudu. Punktiga 7 jäetakse välja punkti 2.1.2 viienda lõigu viimane lause, kuna Sotsiaalministeerium on Sotsiaalkindlustusameti tegevused üle vaadanud ning sellest tulenevad otsused ja muudatused on ellu viidud. Punktiga 8 tuuakse eraldi välja, et nägemis- ja kuulmisvaegusega abi vajavate inimeste ja nende lähedaste jaoks vajalik info abivahendistest ja nende kättesaadavusest on tagatud. Punktiga 9 täiendatakse tegevuse 2.2.2 sisu. Muudatus on vajalik, et selgemalt välja tuua TATiga planeeritud tegevuse sisu innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Punktiga 10 lisatakse TAT-i uus tegevus 2.3, mis on seotud vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamise ja aktiivsena vananemise toetamisega. Uue tegevuse lisamine on vajalik selleks, et parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ja vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine on lahutamatult seotud pikaajalise hooldusega, sest see vähendab vanusega seotud eelarvamusi, pikendab eakate iseseisva toimetuleku perioodi ning seeläbi ennetab kulukamate pikaajalise hoolduse teenuste vajadust, aidates täita TAT-i üldist eesmärki luua kestlik ja inimkeskne hooldussüsteem. Senine TAT punkt 2.3 muutub punktiks 2.4. Punktiga 11 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 16 100 000 eurot) kokku 1 290 900 euro võrra, millest ESF+ toetus on 903 630 eurot ja riiklik kaasfinantseering 387 270 eurot. Vabanevad vahendid võetakse aastate vahel jaotamata eelarverealt ning suunatakse meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine" uue vooru eelarvesse. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 14 809 100 eurot, millest ESF+ toetus on 10 366 370 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 442 730 eurot. Punktiga 12 täpsustatakse, kelle lähetused ja mis lähetustega kaasnevad kulud on TAT eelarvest abikõlblikud, sh ei seata piiranguid lähetuse sihtriikidele. Sõltumata asukohariigist peavad lähetused olema otseselt seotud TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamisega. TAT tegevuste tulemuslik ja kvaliteetne elluviimine eeldab laialdasi ekspertteadmisi ning rahvusvahelisi kogemusi ning koostööd. Projekti eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et TAT elluviija ja partnerite projektijuhid, valdkonna eksperdid ja spetsialistid ning partnerid omandaksid uusi teadmisi, oskusi ja parimaid praktikaid läbi rahvusvaheliste õppereiside ja väliskoolituste. Omandatud teadmised ja kogemused on otseselt rakendatavad TAT edukal elluviimisel. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks punkt 5.4.2, sest see ei ole enam asjakohane pärast TAT muudatuse punktiga 12 lisatavat täiendust. Punktiga 14 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord
kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 15 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus. Punktiga 16 asendatakse lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023– 31.12.2024“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uute lisadega, on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustega ning kooskõlla viidud TAT muudatusega, arvestades sealjuures TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamisega. TAT raamtekstis eemaldatakse muu hulgas viide ajaperioodile lisa 1 nimetuses, kuna see ei ole asjakohane. Punkti 17 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Muudatus on vajalik lisandunud uue TAT tegevuse 2.3 elluviimise algusega 01.07.2025 ja palgakulude maksmisega.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatusega lisandub TAT-sse uus tegevus, täpsustatakse olemasolevaid tegevusi ning pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra. Muudatusel on positiivne mõju terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomisele ja sotsiaalhoolekande innovatsioonivõimekuse paranemisele. Tegevused on suunatud iseseisva toimetuleku toetamisele, kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamisele, keskendudes eeskätt hoolekandevaldkonna tegevuste arendamisele. TAT rakendamise tulemusena vastab pakutav abi inimeste tegelikule vajadusele ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine pikendab eakate iseseisva elu etappi, lükkab edasi pikaajalise hoolduse teenuste vajaduse ning vähendab hoolduskoormust pereliikmetele. Lisaks vähendavad TAT raames tehtavad arendused oluliselt halduskoormust nii abivajajate, KOV-i sotsiaaltöötajate kui ka teenuseosutajate jaoks. Kõik need tegurid panustavad terviklikult riigi tasakaalustatud regionaalarengusse. TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab TAT-sse planeeritud tegevusi ellu viia eesmärgipäraselt ja tulemuslikumalt. Innovatsiooni arendusprogrammi elluviimine kuni 2029. a sügiseni võimaldab panustada ka ERFi meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas„ (eelnõu väljatöötamisel) alusel toetust saanud projektidesse. TAT eelarve vähendamine TAT eesmärkide ja näitajate saavutamisele mõju ei oma. Muudatuse jõustumise järgselt on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus järgmine:
Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus
Riiklik kaasfinantseering Omafinantseering Kokku
38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571
TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine"
10 366 370 70,00% 4 442 730 30,00% 0 0,00% 14 809 100
TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse
kättesaadavus"
14 167 088 70,00% 6 071 609 30,00% 0 0,00% 20 238 697
TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine
ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud
vooru rahastatud projektide eelarve
8 952 684 70,00% 1 278 955 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548
TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine
ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru
(14.07-14.10.2025) eelarve
2 474 812 70,00% 707 089 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud
projektide eelarve
555 152 70,00% 237 922 30,00% 0 0,00% 793 074
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamine" uue vooru eelarve
2 143 894 70,00% 918 812 30,00% 0 0,00% 3 062 706
Kokku 38 660 000 70,00% 13 657 117 24,73% 2 911 454 5,27% 55 228 571
V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik lisanduva tegevuse 2.3 kulude, sh personalikulude abikõlblikkusega nimetatud kuupäevast alates. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Sotsiaalministri …..2025 käskkirja nr ……
„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“
lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus
(periood 01.01.2025–31.12.2026)
Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamisega tegutsevas talituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku poolt volitatud töötleja vaatest sisendi andmine Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistri (STAR) arendusteks). STARiga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli sh kasutajate toetamine, juhendite koostamine KOV-idele ja teenusosutajatele. Nõustamistegevused on: KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine. Arendustegevused on: hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks – kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sh toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sh teadlikkuse tõstmine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisest; poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine; hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine ning sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete osas SKA kodulehel.
Sekkumiste tulemusel on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad, mis tagab ühtlasema
hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad,
kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas ka kriisiolukordades.
Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV sotsiaalvaldkonna
töötajate (sh koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV ametnikud)
teadmiste ja oskuste tõstmiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid,
infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse 2025. a välja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse riskimudel, mis toetab KOV täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste haldusjärelevalve tegemist. 2026. a alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega. Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi
hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohad ning ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti. Tabel 1
Tabel 2
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase
tegevus-
kava aastal
2025
Sihttase
tegevus-
kava aastal
2026
Sihttase
(2027)
Selgitus
Väljund-
näitaja
Seminaridel,
infopäevadel, koolitustel
osalenute arv
200 400 800 2024. a orienteeruv
koolitatavate arv
200 inimest
Läbi viidud koolituste/
infopäevade/ seminaride
arv
6 6 12
Kaasajastatud
sotsiaalteenuste
kvaliteedijuhiste arv
2 1 5 2024. a sihttase 2
(üldhooldusteenus
ja koduteenus)
2026. a
tugiisikuteenus ja
isikliku abistaja
teenus; 2025. a
täisealise isiku
Jrk
nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood,
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
2025–2026
1 Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA
ja SoM)
2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine
(SKA)
2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
3 KOV-ide ja teenuseosutajate
nõustamine (SKA)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
4 Hoolekandealase praktika seire, analüüs
ja sisulised ettepanekud teenuste
paremaks kujundamiseks (SKA)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
5 Hoolekandealase info kättesaadavuse
tagamine (SKA)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
6 Teenuste kvaliteedi
enesehindamisvahendi loomine (SKA)
2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
7 Hoolduskulude järelevalvemetoodika
välja töötamine (SKA)
2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
8 KOV täisealistele suunatud sotsiaaltöö
ja sotsiaalteenuste üle tehtava
haldusjärelevalve riskimudeli välja
töötamine (SKA)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
hoolduse teenus,
varjupaigateenus
Valminud ohuprognoosi
mudelid ja riskihindamise
mudelite arv
1 0 2 2024. a sihttase 1
(üldhooldus-
teenuse
ohuprognoos).
2025. a KOV-i
sotsiaaltöö
ohuprognoos
(abivajaduse
hindamine, teenust
saama suunamine)
Kaasajastatud
sotsiaalteenuste juhendite
arv
1 3 10 2024. a sihttase 6
(eluruumi tagamise
teenuse,
koduteenuse,
üldhooldusteenuse,
isikliku abistaja
teenuse,
tugiisikuteenuse ja
täisealise isiku
hoolduse juhendid).
Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes (tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga) Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisiabivahendite kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid). TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel. Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus
tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi
vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust
kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja
kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele.
Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks
Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainformatsiooni: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab, et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta). Lisaks korraldatakse nii partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele teenuse pakkujatele kui klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja osutamise kohta. Tabel 3
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)
2023–2025 01.01.2025–31.01.2026
Tabel 4
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus-
kava aastal 2025
Sihttase tegevus-
kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund- näitaja
Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust saanud kuulmislangusega inimeste arv
30 0 260 Sihttase 2023–2024 230. Teenuse osutamine TATist lõppeb 2025. aasta lõpuga. 2026 jaanuar toimub TAT tegevuste lõpetamine.
Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele Viiakse ellu nii SoM kui SKA poolt erinevaid teavitustegevusi ning korraldatakse infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ja praktikaid ning soodustada suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks näiteks lihtsat keelt ja kohandades info edastamise viisid ja kanalid nende vajadustele vastavaks. SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamise teadlikkuse tõstmisesse läbi erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad paremini selgitada taotlejale teenuse eesmärki ja taotlemise protsessi, sh seda, mida taotluse sisulises osa kirjeldada ja silmas
pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti viiakse läbi erinevad teavitusüritused valdkonna muudatuste tutvustamiseks erinevatele seotud osapooltele (nt kohalikud omavalitsused, erivajadustega inimeste esindusorganisatsioonid jms). SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide ümber kujundamise eesmärk on teenuse efektiivsem korraldamine sh lähtutakse puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond (mõlema kaardi puhul) ja sobivaim lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks. SKA elluviidavate tegevuste teostamisel arvestatakse võimalike muudatustega, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevusest, mille tulemusena koostatakse 2026. a I kvartaliks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus. Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. a loodud üle-eestilise veebilahenduse töös hoidmist ja arendamist. Tegemist on hoolduskoormusega inimestele suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele (sh teenuseosutajad). Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tagamiseks toimub pidev materjalide uuendamine (sh valdkondi kajastavad infovideod ja taskuhäälingu episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele jätkatakse omastehooldusega seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Viiakse läbi teavitusseminare erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtgrupi teadlikkust omastehooldusega seotud aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti veebikeskkonda, EPIKoda annab välja täiendavalt omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised (infoflaier ja -voldik nii eesti kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks erinevates sotsiaal- ja tervishoiuasutustes, raamatukogudes, kultuurikeskustes ning puuetega inimeste ühingutes. Kahe aasta jooksul koostatakse EPIK ajakirja Sinuga omastehoolduse 2 erinumbrit nii paberkandjal kui ka veebiversiooninaeesmärgiga suurendada sihtgrupi teadlikkust omastehoolduse valdkonnast ja pakutavatest abi ja toe võimalustest, sh omastehoolduse infopunkti veebikeskkonnast. 2026. a alustatakse ettevalmistavate tegevustega käivitamaks üle Eesti omastehooldajate tugirühmad nii eesti kui vene keeles ning lisaks ka virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi haigustest ning puuetest ja oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade töö käivitub 2026. a teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. a lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti. Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus "Täisealise lähedase hooldamine kodus", mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele, käsitledes teemasid alates eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. a lõpuks. 2027 valmib erivajadusega laste ning noorte lähedastele suunatud käsiraamatu "Teekond erilise lapse kõrval" (https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf) kaasajastatud versioon nii paberkandjal kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajaduse lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede isiklikke kogemusi erivajadustega laste kasvatamisel.
Tabel 5
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille
jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Hoolduskoormusega inimestele loodud veebilahenduse töös hoidmine ja lahendusega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)
2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
2 Info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)
2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
3 Sihtrühma toetamiseks erinevate teavitus- ja õppematerjalide loomine, seminaride korraldamine (EPIKoda)
2024–2027 01.01.2024–31.12.2027
4 Omastehooldajate tugirühmade käivitamine (EPIKoda)
2026–2027 01.01.2026–31.12.2027
5 Teavitustegevused sihtrühmadele (SoM ja SKA)
2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
6 Erivajadusega inimesi puudutava kommunikatsiooni tõhustamine ja tagamine ligipääsetavas vormis (sh õiguslike muudatuste ja abi saamise võimaluste selgitamine) (SoM)
2025–2027
01.02.2025–31.12.2026
7 Tegevused teadlikkuse tõstmiseks puude raskusastme tuvastamisest (SKA)
2025–2027 1.01.2026–31.12.2026
7.1 Puude raskusastme tuvastamise teenust tutvustavate tegevuste läbiviimine (sh videote loomine, teavitusüritused)
2026–2027 1.01.2026–31.12.2026
7.2 Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi teenusedisain
2025–2026 1.11.2025–1.06.2026
Tabel 6
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025
Sihttase tegevus- kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund- näitaja
Veebilahenduse külastuste arv
10 000 0 15 000 2024. a sihttase 5000
Väljund- näitaja
Infoseminaride arv 11 10 21 Sh 2026. aastal vähemalt 8 SKA
poolt korraldatud seminari
Väljund- näitaja
Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi uue kontseptsiooni ja rakenduskava loomine
0 2 2 Disainitud on kahe teenuse (parkimiskaart ja puudega isiku kaart) uued teenuse- kontseptsioonid
Väljund- näitaja
Iseteeninduse kaudu taotluste esitamise osakaal
1Lapsed 62% Vanadus- pensioni- ealised 24%
Lapsed 70% Vanadus- pensioni- ealised 30%
Lapsed 70% Vanadus- pensioni- ealised 35%
SKA iseteeninduse kaudu saavad taotlusi esitada lapsed ja vanaduspensioni- ealised
Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavatele spetsialistidele sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sh erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavaid dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel pädevust ja tõstavad ning ühtlustavad üle- eestilist teenuse kvaliteeti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kiiremini reageerida kaadri voolavuse tingimustes ja anda edasi teadmisi ja oskusi dementsuse teemal ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames on eraldi asutuste juhtidele suunatud teenuse disaini moodulid. Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks saavad kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele viiakse läbi ka eraldi õppiva organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia. Koolitusprogrammiga paralleelselt pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks, teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid, erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest.
1 Kuni 2026.a lõpuni saab iseteeninduse kaudu puude raskusastme tuvastamise taotlust esitada 0–16 lapse eest (lapse seaduslik esindaja teeb seda). Alates 2027. aasast 0–18. a lapse eest.
Tabel 7
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate dementsuse teemaline koolitusprogrammi läbi viimine (TAI)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
2
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate kvalifikatsiooni hoidmise ja arendamise tegevused (TAI)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
3
Koolitusprogrammis osalevatele asutustele pakutavad mentorlusega seotud tegevused (TAI)
2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
Tabel 8
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025
Sihttase tegevus- kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund- näitaja
Koolitusel osalenud inimeste arv
42 42 112 TAI dementsuseteemalise koolituse sihttase 2024. a 28, 2025. a 42, 2026. a 42
Tugivõrgustikuga liitunud uute inimeste arv
25 25 75 TAI võrgustikukohtumised ja erialaseminarid (sh suvekool). 2024. a sihttase 25.
TAI mentorlusprogrammis osalenud asutuste arv
10 10 30 2024. a 10, 2025. a 10 ja 2026. a 10 asutust
Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäirete all mõistame nii kaasasündinud intellektipuudeid, kui elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäireid. Oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad need inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta võimalikult palju saaks iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vajaduse järgi. Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks ega kaasaegseid elamistingimusi. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. a erihoolekandeasutuste reorganiseerimiskava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete
(ühes hoones üle 30 teenuskoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusmeetme tingimuste välja töötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste ellu viimise toetamiseks on vaja teha SoMil tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste osapooltega. Eesmärgiks on korraldada toetusmeetme sujuv ellu viimine, korraldades pooltevahelise koostöö ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi pidevat monitoorimist ja vajadusel ka otsest abistamist või sekkumist. Tabel 10
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille
jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Reorganiseerimiskava tegevuste ellu viimise toetamine
2025–2027 01.01.2025–31.12.2026
Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine 2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi osapooltega välja “Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030” (edaspidi innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega. Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil “Roheline raamat. Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus”. Innovatsiooniprogrammi eesmärk on tervise- ja sotsiaalvaldkonnas innovatsioonivõimekuse tõstmine ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamine. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et: 1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt; 2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti säilitada ja senisest enam panustada tööellu; 3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt. Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu läbi kolme omavahel seotud tegevuse: heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamise, innovatsioonivõimekuse tõstmise ja innovatsiooniprojektide rahastamise. Ökosüsteemi arendamise eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja neid pakkuvate osapoolte vahel, tõsta teenuseosutajate teadlikkust nii mujal riikides kui Eestis olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning julgustada lahenduste arendamise ja kasutuselevõtu osas nii omavahel kui ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia erinevad üritused (nt on käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase suurema ürituse – Heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt. Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse tõsta tervise- ja hoolekande valdkonna innovatsioonivõimet, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste ja tööriistade
2 Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium 3 Heaolutehnoloogiate festival | Sotsiaalministeerium
puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete lahenduste arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast projekti lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi kaudu toimub heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud innovatsioonitoe pakkumine alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud partner4. Partneri ülesandeks on ka Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud taotlusvoorude kaudu. TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERF taotlusvoorudes toetuse taotlusi, jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ning hindavad tulemuste saavutamist. Tabel 13
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil 2025–2026
1 Innovatsiooni ökosüsteemi arendamine (sh võrgustiku üritused, õppereisid, uuringud)
2024–2029 01.01.2025–31.12.2026
2 Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi läbiviimine (sh projektidele innovatsioonitoe pakkumine, kogemuste ja tulemuste jagamine)
2025–2029
01.01.2025–31.12.2026
3 Innovatsiooniprojektide rahastamistingimuste (ERF TAT) väljatöötamine ja taotlusvoorude sisuline toetamine
2024–2025 01.01.2025–30.10.2025
Tabel 14
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025
Sihttase tegevus- kava aastal 2026
Sihttase (2029)
Selgitus
Väljund- näitaja
Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm on ellu viidud.
0 1 1 Programm on välja töötatud ja ellu viidud (2025– 2029).
Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele
4 Riigihange viitenumbriga 294850 „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm (Sotsiaalministeerium)"
2024. aastal alustati uue teenusmudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid5 või ööpäevaringset üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2026. aastal. Tabel 15
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Uue teenusmudeli arendamine (SoM)
2024–2025 01.01.2025–31.12.2025
2 Teenusmudeli katsetamine (SOM) 2026–2027 01.06.2026–31.12.2026
Tabel 16
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025
Sihttase tegevus- kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund-
näitaja
Teenust saanud inimeste arv
0 40 100 2026. a tase 40 ja
2026 tase 60
Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024) Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Kuni 2026. a veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal, Tartumaal). Toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide sisuline toetamine tegevuste elluviimisel sh erinevate kohtumiste korraldamine ja sisendi kogumine. 2026–2027 jätkatakse koordinatsioonivooru projektidega (RTK viib läbi uue taotlusvooru) sisulist koostööd sh viiakse ellu arendustegevusi toetamaks sisenemist üleriiklikule süsteemile. Viiakse ellu tegevusi sh infoüritusi, koolitusi, mis toetavad üleriigilise valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades. Parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks IFIC (International Foundation for Integrated Care) poolt läbi viidava rahvusvahelise konverentsi korraldamisel osalemine eesmärgiga saada sisendit väljatöötatud mudeli kasutusele võtuks üleriigiliselt. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni läbi viidud tegevusi ja kogemusi ning plaane.
5 2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.
Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist ning arendatakse ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks, seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut. Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, viiakse ellu uuringuid ja analüüse. Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas: 1) Alustame tööealistele inimestele ühtse tugisüsteemi loomist, kus puude tuvastamise asemel hinnatakse töövõimet. 2) Vähendame vanemaealiste puude tuvastamisega seotud koormust ning otsime võimalusi toetada tõsiste terviseprobleemidega vanemaealisi senisest paremini sihitatud toetusmeetmete kaudu. Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine". Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. Sellest lähtuvalt on SoMi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SKA ja töötukassa vahel tehtud põhimõtteline kokkulepe tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi lihtsustada. Eesmärk on luua tööealistele inimestele ühtne tugisüsteem, mis teeks inimese teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks ning aitaks riigil ressurssi kokku hoida. Eeltegevused ühtse süsteemi loomiseks toimuvad 2024. aastal ja sisulised tegevused alates 2025. aastast (analüüs, väljatöötamiskavatsus, seaduse muudatus). TAT raames tellitakse analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme ühendada. Tabel 17
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)
2023–2027 01.01.2025–31.12.2026
1.1 RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvooru toetuse saajate tegevuste elluviimisel sisuline toetamine
2023–2027 01.01.2025–31.12.2026
Tabel 18
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025
Sihttase tegevus- kava aastal 2026
Siht- tase (2027)
Selgitus
Väljund- näitaja
Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a 0, 2024. a 120, 2025. a 285, 2026. a 285 koolitatut
Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)
0 1 1
1.2 Infoüritused ja koolitused koordinatsioonimudeli välja töötamiseks ja rakendamiseks
2025–2027 01.01.2025–31.12.2026
1.3 Parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks rahvusvahelisel tasandil konverentsi korraldamisel osalemine (ettevalmistavad tegevused ja konverents 2026. a mai)
2026–2027 1.10.2026–31.12.2026
2 RFK arendustegevused (TAI) 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2.1 Koolitused 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja juurutamine
2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2.3 Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK- ga
2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
3 Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)
2025–2026 01.01.2025–28.09.2026
4 Rahvusvahelisele ja KOV-ide praktikale tuginev alusanalüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks
2026–2027 01.01.2026–30.05.2026
5 Hooldereformi esmane mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma uuring
2025–2026 06.01.2025–30.09.2026
6 Hoolduskoormuse kordusuuring 2025–2026 01.08.2025–30.09.2026
7 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–31.12.2026
8 Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs
2025–2026 01.01.2025–30.10.2026
9 Elanikkonna tegevuspiirangute uuring
2025 01.01.2025–28.11.2025
Rahvusvahelisele ja KOV-ide praktikale tuginev alusanalüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks (SoM)
0 0 1
Hooldereformi esmane mõjuanalüüs sh eelnev sihtrühma uuring(SoM)
0 1 1
Hoolduskoormuse kordusuuring (SoM)
0 0 1
Hooldereformi lõppanalüüs (SoM)
0 0 1
Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs (SoM)
0 1 1
Elakinkkonna tegevuspiirangute uuring (SoM)
1 0 1 Uuring viiakse läbi vähendatud mahus. Täismahus kordusuuring tellitakse 2030.
2.3 Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise
toetamine
Alategevus 2.3.1 Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja
katsetamine
Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette, sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele piirkondlikele erisustele.
Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada erinevates piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu sh tööturule. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sh neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas. Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid.
Koostatav kontseptsioon on elusdokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt teostatud tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena on valminud dokument, mis sisaldab teostatud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi, kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse kokku kõik teostatud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused jätkutegevusteks.
Tabel 19
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Kontseptsiooni koostamine 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
2 Innovaatiliste sekkumiste väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine
2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi
kasutamise toetamine
2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös vanemaealiste nõukogudega6.
Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist. Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel. Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist. Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel).
Tabel 20
Jrk nr
Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,
mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil 2025–2026
1 Hindamisvahendi kasutamise koolitused (sh infoüritused)
2025–2026 01.07.2025–31.12.2026
2 Toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel (sh individuaalsed nõustamised ja järelkohtumised)
2025–2027 01.07.2025–31.12.2026
6 Vanemaealiste nõukogu on nõuandev organ, mis on tavaliselt loodud volikogu või vallavalitsuse juurde eesmärgiga pakkuda ekspertarvamusi ja soovitusi vanemaealiste poliitika ja programmide kohta. See võib koosneda vanemaealistest kogukonnaliikmetest, sotsiaaltöötajatest, tervishoiutöötajatest ja teistest asjatundjatest, kes aitavad kujundada ja hinnata KOV-ide või teiste institutsioonide vanemaealistele suunatud tegevusi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Meie 16.10.2025 nr 1.2-2/98-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu; 2. Toetuse andmise tingimused; 3. Eelnõu seletuskiri; 4. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa); 5. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa). Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-1136 - Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cf7122b-32cf-4a50-8f4a-34a1738be852 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cf7122b-32cf-4a50-8f4a-34a1738be852?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main