IDEEKONKURSS “Innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja

jagamiseks”.

Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium teid osalema ideekonkursil ja esitama

ideekavandit järgmistel tingimustel:

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed: Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik: Aire Johanson, telefon: 5276677, e-post: [email protected]

1.3 Olukorra kirjeldus ja probleemistik

Toiduabi on toimetulekuraskustes inimestele suunatud toetus, mis jaguneb riiklikult ostetud

toiduabiks ning annetatud toiduabiks. Alates 2023. aasta oktoobrist jagatakse riiklikult ostetud

toiduabi koostöös Rimiga toiduabikaartidena. Annetatud toiduabi jagatakse koostöös Sihtasutus

Eesti-Hollandi Heategevusfondiga ehk Eesti Toidupangaga (hange nr 281334, „Annetatud ja

päästetud toidu kogumine ja jagamine enim puudustkannatavatele inimestele

(Sotsiaalministeerium)“). Käesoleva ideekonkursi eesmärk on leida viise, kuidas annetatud

toiduabi protsessi muuta efektiivsemaks, eelkõige leida innovaatilised lahendused

ülejääva kvaliteetse („parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusega) toidu kogumiseks ja

jagamiseks ning käivitada katseprojektid Eesti eri piirkondades, kaasates erasektorit,

sealhulgas mittetulundussektorit (täpsem kirjeldus ja eesmärgid on kirjeldatud punktis 1.4).

Ideekonkurss on osa Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest rahastatavast tegevusest TAT 2.4

"Innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks", mille eesmärk on

leida uudseid keskkonnasäästlikke ja kogukondlikke lahendusi, mis aitavad annetatud toiduabi

abivajajateni toimetada viisil, mis on paindlik, kasutajasõbralik ja skaleeritav. Lahendused

peavad olema rakendatavad olemasolevate infosüsteemidega ja toetama kohalike omavalitsuste

ning mittetulundussektori rolli toiduabi pakkumisel.

Tegevuse keskmes on inimese väärikas kohtlemine. Abi saamise protsess peab olema

võimalikult lihtne ja inimese vajadusi arvestav, vältides liigset bürokraatiat ning säilitades

abisaaja autonoomia ja eneseväärikuse. Uued lahendused peavad panustama sellesse, et

toiduabi kättesaamine oleks võimalikult vähe stigmatiseeriv, geograafiliselt kättesaadav ja

vajadusel ka personaalselt toetatud.

Eestis on hinnanguliselt 40 000 inimest, kel ei ole piisavalt ressursse toidu soetamiseks.

Praegune annetatud toiduabi süsteem jõuab ligikaudu 60% sihtrühmast, ca 24 500 inimeseni

ning 2024. aastal jagati annetatud toiduabi ca 1700 tonni1. Samas tekib Eestis aastas ca 20 000

tonni müümata toitu, millest vaid väike osa jõuab heategevusorganisatsioonideni. Näiteks ühes

suurimas jaeketis kantakse aastas maha tuhandeid tonne toitu, sh on värskete ("kõlblik kuni" ja

puu- ja köögiviljad) ja kuivainete (parim enne) mahakannete osakaal 92 versus 8 st lõviosa

92%-st moodustab puu- ja köögivili.

See tähendab, et suur osa potentsiaalsest abist läheb kaotsi – toidud visatakse ära, kuigi nende

kasutamine võiks aidata leevendada abivajajate toidupuudust ning parandada inimeste

toimetulekut.

Samuti võib abivajajatel olla keeruline olemasolevat toiduabi kätte saada. Näiteks on

probleemideks:

1 Lisa 1 AnnetatudToiduabi_2024a.xlsx 2024 aastal annetatud toiduabi saanud unikaalsete abivajajate arvud

kõikides Eesti kohalikes omavalitsustes ja jagatud kilode kogus

 geograafiline kaugus toidujagamise punktidest, eriti maapiirkondades;

 piiratud lahtiolekuajad ja ühistranspordi kättesaamatus;

 häbitunne või hirm sotsiaalse stigmatiseerimise ees;

 puuduvad tehnoloogilised või digioskused, et kasutada kaasaegseid lahendusi.

Lisaks on annetamise protsess paljudele kauplustele ja tootjatele keeruline või ebaatraktiivne –

annetamine ei ole prioriteet, süsteem võib olla tööjõumahukas ja killustunud.

Tänane süsteem vajab uuendusi, et vähendada raiskamist, aga ennekõike selleks, et tagada

inimeste väärikas ja ligipääsetav abistamine. Toiduabi ei tohiks olla viimane hädaabinõu, vaid

osa toimetulekut parandavast, toetavast ja kaasavast sotsiaalsüsteemist.

1.4 Ideekonkursi objekti kirjeldus ja eesmärk

Käesoleva ideekonkursi eesmärk on leida viise, kuidas muuta annetatud toiduabi protsessi

efektiivsemaks, eelkõige leida innovaatilised lahendused ülejääva kvaliteetse („parim enne“ ja

„kõlblik kuni“ märgistusega) toidu kogumiseks ja jagamiseks ning käivitada katseprojektid

Eesti eri piirkondades, kaasates erasektorit, sealhulgas mittetulundussektorit.

Eelkõige otsime lahendust, kuidas koguda ja jagada laiali kauplustes hilisõhtutel allesjääv toit,

mida ei jõuta päeval toidupangale annetada.

Tegevuse sisuks ootame, et katsetatakse uudseid sekkumisi, et leida lahendused, mis loovad

toidu- ja kaubandusettevõtete lähedusse võimalused toidu võimalikult lihtsaks jagamiseks

puudust kannatatavatele inimestele. Toetatakse töökorraldusliku süsteemi väljatöötamist ja

käivitamist ning sidumist sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri (edaspidi STAR-i)

abisaajate süsteemiga. Kasutada võib ka STAR-ile alternatiivset lahendust, oluline on, et

tuvastatud on nii abivajaja kui ka toiduabi kätte saamine abivajaja poolt. Eesmärk on luua seos

KOV-i, abivajaja ja kogukondliku algatuse vahel.

Ideekonkursi tulemusena on Eestis vähemalt ühes piirkonnas loodud süsteem, mis tagab kiire

toidu kättesaamise ning inimeste toetamise toiduga. Tegevuste puhul on oluline silmas pidada,

et toidu kättesaamine oleks ligipääsetav ja kättesaadav ka erivajadusega inimestele. Tegevuse

tulemusena vähenevad lao- ja transpordikulu ning keskkonnamõju.

Otsime jätkusuutlikku ja kiiresti rakendatavat lahendust, mis on piloteeritav 2026. aastal

ning vastab alltoodud nõuetele:

(i) Kohustuslikud nõuded (“peab”)

1. Abisaajakesksus ja väärikus. Lahendus peab toetama abivajaja autonoomiat ja

valikuvabadust ning vähendama stigmatiseerimist (nt diskreetne jaotus, selge info,

madal bürokraatiakoormus).

2. Kaupluse- ja tootjasõbralikkus. Lahendus ei tohi eeldada püsivat lisatööjõudu

kaupluses/tootmises; annetamise töövoog peab olema lihtsasti integreeritav

tavapärasesse riiulihalduse või laotöö protsessi.

3. Ligipääs ja paindlikkus. Lahendus peab parandama toiduabi geograafilist ja ajaliselt

paindlikku kättesaadavust (nt jaotus ülejäägi tekke koha lähedal, laiendatud

kättesaamisaeg või minimaalselt kord kuus kindel kättesaadavus).

4. Keskkonna- ja ressursitõhusus. Lahendus peab vähendama toidukadu ja

keskkonnamõju (nt lühem tarneahel, väiksem ladu ja transport, külmaahela tõhusus).

5. Juurdepääsetavus sihtrühmadele. Lahendus peab arvestama erivajadustega (sh

liikumispuue) ning väheste digi-oskustega inimeste kasutusvõimalustega (nt tugiisik,

alternatiivne kanal/kontakt).

6. Ühilduvus infosüsteemidega. Kui lahendus hõlmab STAR-iga seotud tarneahela osa,

peab see olema põhimõtteliselt liidestatav STAR-i andmekoguga ning võimaldama

vajadusel nõustamis- ja lisateenuste suunamist. Isikuandmete töötlemisel järgitakse

kehtivaid andmekaitse ja toiduohutuse nõudeid.

(ii) Võimalikud teostusviisid (“võib”)

Lahendus võib olla digitaalne, logistiline, organisatsiooniline või nende kombinatsioon

(nt mikrologistika jaotuskohad, iseteeninduslikud jaotuslahendused, automatiseeritud

teavitused, andmevahetusplatvormid, kogukonnapõhised mudelid).

Pilootprojekti raam (2026)

Pilootprojekt peab olema teostatav vähemalt ühes piirkonnas ning seda peab läbi viima

vähemalt 3 kuud.

Senised riigi toetatavad tegevused annetatud toiduabi osas sotsiaalvaldkonnas

Eestis on olemas toidupankade võrgustik (17 keskust, sh Maardu harukontor), mis tegelevad

kauplustest annetuste kogumise, sorteerimise, ladustamise ja jagamisega. Toidupanga poolt

jagatavast toidust moodustab 90% päästetud toit (60% kõlblik kuni ja 40% parim enne) ja 10%

annetatud toit. Toidupank kasutab mobiilseid toidubusse, et paremini jõuda maapiirkondade

inimesteni. Eesti Toidupank on Sotsiaalministeeriumi riigihanke tulemusena leitud partnerina

annetatud toiduabi jaganud alates 2019. aastast.

Lisaks tegelevad väiksemad organisatsioonid nagu FudLoop, Roheline vald, Foodsharing jms

toidu päästmisega ja suunavad kogutava toidu otse kogukondadesse. MTÜ Roheline Vald ja

MTÜ Eat B4 on 2024-2026 Sotsiaalministeeriumi strateegilisteks partneriteks.

MTÜ Roheline Vald projekt „Toidu raiskamise vähendamine ja toiduabi“. Taastuvenergial

toimivad toiduringluskapid aitavad efektiivselt toidukadu vältida, võimaldades kiiresti riknevad

ning tarbimistähtaja saavutanud toiduained suunata koheselt abivajajatele ning kohalikku

kogukonda. Eesmärgiks on toiduraiskamise vähendamine ja toiduabi suunamine kohalikule

abivajajale. Kiiresti realiseerimist vajavad toiduained suunatakse lokaalselt kohalikesse

toiduringlusüksusesse, mis teenindab abivajajaid ning kohalikku kogukonda. Abivajaja

lähetatakse sotsiaaltöötaja poolt toidukapi juurde kindlaks ajaks, mil tagatakse toidu olemasolu

kapis. Toidu kättesaadavus tagatakse esialgu vabatahtliku abil.

MTÜ EatB4 projekt „Toidujagamisplatvormi arendus“. Andmevahetusplatvorm, mille

eesmärk on digitaliseerida toidu annetamise ja annetatud toidu laialijagamise protsess.

Andmevahetusplatvorm on tööriistaks toidu annetamisega seotud sidusrühmadele sh riigile, kus

tekib reaalajas ülevaade toidujäätmete vähendamise ja toiduabi tervikahelast. Päästetud

kvaliteetne toit jõuab suuremas koguses ja võimalikult paljude abivajajateni nende kodu

lähedal.

Digitaliseerimise tulemusena kaovad poodide poolt väljastatavad pabersaatelehed ning

vabatahtlike ajaressurss vabaneb andmete ümbersisestamiselt toidu laialijagamisele. Projekti

eesmärk on lisaks pilootpartnerile liidestada platvormiga kõik Eesti jaemüügiketid, toidu

tootjad ja töötlejad.

Annetatud toiduabi kogumise ja jagamise protsess toidupanga näitel2

Toidupanga võrgustikku kuulub 16 toidupanka, lisaks veel ka Maardu harukontor. Toidupangal

on aastatepikkuse kogemuse tulemusel väljakujunenud protsessid, iga-nädalaselt on

tegevustesse kaasatud ligi 200 vabatahtlikku.

Toiduabi jagatakse Sotsiaalkindlustusameti hallatavas andmebaasis STAR KOVide poolt

koostatud nimekirjade alusel vähemalt kahel korral kuus. Jagamisele minev toit on eelnevalt

sorteeritud, kaalutud ja komplekteeritud.

Keskmiselt kaalub toiduabi komplekt 10 kilo. Toiduabi komplekti miinimumsuurus on alates

2025. aasta III kvartalist seitse kilo. Toidupakk peab sisaldama vähemalt kolme erinevasse

toidugruppi kuuluvat toodet. Toidupakke jagatakse vastavalt leibkonna suurusele järgneva

valemi alusel: 1-3-liikmeline leibkond saab ühe toidupaki, 4-6-liikmeline leibkond saab kaks

toidupakki ja 7-…-liikmeline leibkond saab kolm toidupakki.

Abisaajale, kes ei saa jagamiskohta toidupakile järele minna, toimetatakse vältimatul juhul

toidupakk koju. Vältimatuks juhuks toidu koju toimetamisel on eelkõige raskendatud

liikumisvõimalus, mis on tingitud abisaaja: 1) puudest; 2) pikaajalisest haigusest; 3) mõistliku

transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest.

Toidubussi teenusega teenindatakse neid KOVe, kus ei ole toidupanga jagamispunkti või

jagamispunkt asub kaugel. Tegemist on mobiilsete jagamispunktidega, mis lepitakse kokku

KOVidega. Teenus tagab toiduabi jaotumise õiglaselt ja võrdselt ning võimalikult lähedal

inimese kodukohale.

Toiduabi kättesaamine fikseeritakse toidupanga esindaja poolt STAR-is.

Kaasatud on KOV sotsiaaltöötajad, kes nõustavad enim puudust kannatavaid isikuid ja

tutvustavad neile mõeldud kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa,

teised riigiasutused, sh meetmeid, mida rahastatakse erinevatest Euroopa Sotsiaalfondi

toetusmeetmetest.

Inimesi teavitatakse jagatava toidu eripärast (päästetud toit) infovoldikute ja/või

infostendidega. Infostendid on jagamispunktides ja mobiilsetes jagamispunktides (toidubussi

teenus).

2 Lisa 2 Abivajaja teekond annetatud toiduabi saamiseks

eegovg01.sharepoint.com/sites/SISE_SOM/SoM/HPO/Dokumendid/Forms/AllItems.aspx?id=%2Fsites%2FSIS

E_SOM%2FSoM%2FHPO%2FDokumendid%2FToiduabi 2023 %28ESF uus%29%2F0003 Annetatud

toiduabi%2C Toidupank%2FAbivajaja

teekond%2Epdf&parent=%2Fsites%2FSISE_SOM%2FSoM%2FHPO%2FDokumendid%2FToiduabi 2023

%28ESF uus%29%2F0003 Annetatud toiduabi%2C Toidupank

Annetatud toiduabi toiduliikumise teekond ja kulukohad3:

1. Tootmine ja töötlemine

•Põllumajandusettevõtted ja toidutööstused toodavad toiduaineid.

•Kulud: tooraine, energia, tööjõud, seadmed, pakendid, kvaliteedikontroll.

•Tekib osa ületoodangust ja defektiga toodangust, mis sageli ei jõua müüki.

2. Hulgimüük ja logistikakeskused

•Toiduained liiguvad tootjatelt kaubandusettevõtete logistikakeskustesse.

•Kulud: transport, laohoid, jahutus, pakendite jaotamine.

•Kadu tekib lühikese säilivusajaga või kahjustatud pakendiga kaupade arvelt.

3. Jaemüük (kauplused)

•Kauplused saavad tooted hulgilaost ja paigutavad need müügisaali.

•Kulud: ladustamine, riiulite täitmine, tööjõud, energia (külmikud, valgustus).

•Õhtuti jääb üle toitu, mida poe sulgemise ajaks ei ole ära müüdud (nt valmistoit, puu-

ja köögiviljad). Puu- ja köögivilju ei märgistata üldjuhul „kõlblik kuni“, „parim enne“

ehk annetamise otsus sõltub ettevõtte kvaliteedikriteeriumitest või poetöötaja

subjektiivsest arvamusest. Kauplused soovivad võimalikult palju sellisest kaubast ära

müüa enne kaupluse sulgemist, kuid arvestades poodide hilist sulgemisaega on

müümata jäänud toidu realiseerimine raskendatud.

• Kauplustel on lihtsam annetamise asemel toit utiliseerida, sest annetamise protsess

nõuab lisatööjõudu.

4. Annetamine (kauplused → toidukogumise ja jagamise organisatsioonid)

•Müümata jäänud tooted korjatakse lettidelt kokku ja antakse üle toidupankadele või

teistele organisatsioonidele.

•Kulud: tööjõud sorteerimisel, kvaliteedikontroll, vajadusel eripakendamine.

•Riskid: toiduohutuse tagamine ja brändi maine.

5. Kogumine ja transport

•Vabatahtlikud või töötajad veavad toitu kogumispunktidesse.

•Kulud: kütus, sõidukite hooldus, kindlustus, tööjõud.

6. Ladustamine ja komplekteerimine (nt toidupankade laod)

•Toit sorteeritakse, kaalutakse ja komplekteeritakse pakkideks.

•Kulud: lao ülalpidamine, elektrikulu (külmlao pidamine), pakendimaterjalid, tööjõud.

7. Jagamine abivajajatele (jagamispunktid ja mobiilsed lahendused)

•Toidupakid antakse välja KOVide nimekirjade alusel4.

•Kulud: vabatahtlike leidmine ja koordineerimine, transpordikulu toidubussi teenuse

puhul, halduskulu STAR-is registreerimisel, kommunikatsioon (infostendid, voldikud).

3 Lisa 3 Toidu liikumise teekond

eegovg01.sharepoint.com/sites/SISE_SOM/SoM/HPO/Dokumendid/Forms/AllItems.aspx?id=%2Fsites%2FSIS

E_SOM%2FSoM%2FHPO%2FDokumendid%2FToiduabi 2023 %28ESF uus%29%2F0003 Annetatud

toiduabi%2C Toidupank%2FToidu liikumise

teekond%2Epdf&parent=%2Fsites%2FSISE_SOM%2FSoM%2FHPO%2FDokumendid%2FToiduabi 2023

%28ESF uus%29%2F0003 Annetatud toiduabi%2C Toidupank

4 Lisa 4 Võimalik toiduabi vajadus (erinevate teenuste ja toetuste seosed KOVide kaupa).xlsx

8. Abivajaja

•Toidupakile järele minemisel tekkiv transpordi- ja ajakulu.

• Mõnikord kaasneb sotsiaalne stigmatiseerimine.

Annetatud toiduabi tarneahela kulukohad:

• Toidu jõudmine tootjalt kauplusesse sisaldab juba märkimisväärseid kulusid (tootmine,

transport, ladustamine).

• Annetatud toidu teekond kauplusest abivajajani tekitab lisakulu iga toidupaki kohta (hind

sõltuvalt logistikast ja piirkonnast).

Kui kauplus toitu ei anneta, tekib lisakulu kauplusele utiliseerimistasude näol.

Osapoolte huvid/tegevus:

1. Kauplused:

 Toidu annetamine ei ole prioriteet. Õhtuti, vahetult enne kaupluste sulgemist ei ole

kauplustes sageli piisavalt tööjõudu, kes tegeleks müümata jäänud kauba kokku

korjamisega ja heategevusorganisatsioonidele üle andmisega. Kauplustel on lihtsam

allesjääv toit visata prügikasti kui seda annetada.

 Koostöö Toidupangaga – kauplustel on lihtsam annetada allesjäävat toitu ühele kindlale

partnerile kui jagada seda mitme organisatsiooni vahel. Mõned kauplused siiski teevad

koostööd ka teiste organisatsioonidega, nt FudLoop, MTÜ Roheline Vald, Sumena,

Foodsharing ja ResQ Club.

 Toiduohutuse tagamine – oluline, et abivajajateni jõudev toit oleks ohutu ja

söömiskõlbulik, mis eeldab toidu hoidmist kindlas keskkonnas (nt kindlal temperatuuril

hoidmine).

 Lihtne ja efektiivne annetamise protsess.

 Brändi maine kaitse.

 Minimaalne lisatöö ja bürokraatia.

2. KOV-id:

 Tõhus sotsiaalteenuste pakkumine.

 Kogukonna heaolu tõstmine.

 Ressursside optimaalne kasutamine.

 Jätkusuutlik sotsiaalhoolekanne.

 Sotsiaaltöötajate koormuse optimeerimine.

 Selge ülevaade abivajajate olukorrast.

 Kuluefektiivne teenuste osutamine.

 Kohaliku kogukonna kaasatus.

3. Toidupangad jm annetatud toidu jagamise tegelevad organisatsioonid:

 Toidu kogumine kauplustelt ja tootjatelt.

 Kvaliteedikontroll ja sorteerimine.

 Ladustamine ja komplekteerimine.

 Jaotamine koostöös KOVidega.

 Vabatahtlike võrgustik.

 Üle-eestiline katvusvõi piirkondlik organisatsioon.

1.5 Eeldatav ideekonkursi kogumaksumus km-ta on kuni 59 999 eurot. Maksumus

sisaldab ideekavandi väljatöötamist ja pilootprojekti(de) elluviimist. Ideekonkursi võitja(te)

auhinnaraha on 10 000 eurot iga võitja kohta. Tasu pilootprojekti elluviimise eest lepitakse

kokku selleks sõlmitavas lepingus.

Samuti sisaldab maksumus ideekonkursi auhindu paremusjärjestuses võitja(te)le järgnevale

kahele ideekonkursil osalejale á 1000 eurot.

Auhinnafond kokku on kuni 22 000 eurot; pilootprojekti(de) elluviimiseks 37 999 eurot (mitme

võitja puhul jaguneb elluviimise eest tasutav summa võitjate vahel).

1.6 Hankelepingu rahastamisallikas: Ideekonkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+

vahenditest.

2. IDEEKAVANDI ESITAMINE JA MENETLEMINE

2.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida ideekonkursi dokumentide kohta selgitusi, esitades

küsimused e-posti aadressile: [email protected].

Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 2 tööpäeva jooksul.

Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile huvitatud isikutele.

2.2. Ideekonkursil osaleja esitab ideekavandi, mis vastab järgmistele osadele:

2.2.1 Vorminõuded

a. Keel: eesti keel.

b. Vorming: kogu pakkumus digiallkirjastatud konteinerina (BDOC/DDOC/CDOC).

c. Maht: põhiosa kuni 15 lk (ilma lisadeta).

d. Esitamine: e-posti teel aadressile [email protected]

e. Hiljemalt 16.11.2025 kell 23:59 (EET).

f. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni; ärisaladus tuleb selgelt

tähistada (vt p 2.2.5).

g. Pakkumuse kehtivus: 30 päeva alates esitamise tähtpäevast.

2.2.2 Sisunõuded (põhiosa)

 Lahenduse kokkuvõte. Probleem, väärtuspakkumine, sihtrühm, eeldatav mõju.

 Lahenduse kirjeldus ja tööloogika.

o Kuidas lahendus täidab p 1.4 kohustuslikke nõudeid (abisaajakesksus, kaupluses

lisatööjõuta, ligipääs/paindlikkus, keskkonnatõhusus, juurdepääsetavus,

ühilduvus infosüsteemidega).

o Kasutusjuhtude kirjeldused (kauplus/tootja → kogumine → jaotus → abisaaja);

vajadusel protsessiskeem.

 Pilootprojekti kava.

o Asukohad: pilootprojekti peab läbi viima vähemalt ühes KOV-is, kokkuleppe

piirkonnaga peab pakkuja ise saavutama.

o Ajaraam: piloteeritav 2026. a, pilootprojekti kestus vähemalt 3 kuud.

o Rollid ja vastutus: KOV, MTÜ/partner, kauplus/tootja, vabatahtlikud.

o Külmaahel/toiduohutus: lahendus temperatuurirežiimide hoidmiseks ja

jälgimiseks.

 Vajalikud ressursid ja meeskond.

o Logistiline ja tehniline lahendus (sõidukid, kapid, IT, side).

o Meeskonna koosseis ja pädevused; partnerite rollid; võtmeisikud.

 Ühilduvus infosüsteemidega (sh STAR).

o Põhimõtteline liidestatavus STAR-iga, andmevoogude kirjeldus (sh volitused,

väljastusmärge).

o Andmekaitse (IKÜM) ja infoturbe põhimõtted; minimaalse bürokraatia

põhimõte.

 Mõõdikud ja tulemuste hindamine.

o Kirjeldage milliseid näitajaid ja millises mahus aitab idee lahendada, nt

päästetud ja jagatud kogus, kg/kuu (sh värske vs kuiv osakaal); läbimise aeg

(lead time) poest abivajajani, tundi (mediaan); kaupluse lisakoormus, min/päev

annetuse kohta; ligipääs: km lähimast jaotuspunktist ja/või kättesaamise

sagedus; skaleeritavus: laienemisplaan ja eeldused vms.

 Riskijuhtimine ja järgnev skaleerimine.

o Peamised riskid (toiduohutus, tööjõu kättesaadavus, tarnekatkestused,

privaatsus) ja maandusmeetmed.

o Laiendatavuse plaan teistesse piirkondadesse; sõltuvused ja eeldused.

 Eelarve ja kulutõhusus.

o Pilootprojekti esialgne eelarve kuluridade kaupa.

o Ühikukulu hinnang: €/kg (ja võimalusel CO₂e/kg), logistika ja lao

optimeerimine.

 Juriidiline vastavus ja nõuete järgimine.

o Toidukäitlemise nõuded, tööohutus, isikuandmete töötlemine, riigihanke

tingimustega nõustumine.

2.2.3 Ärimudel ja jätkusuutlikkus

Kirjeldage, kuidas oleks lahendus kasutatav pärast pilootprojekti: kulustruktuur, võimalikud

tulu-/rahastusallikad, partnerlusmudelid, vabatahtlike kaasamise raam.

2.2.4 Autoriõigused ja litsents

Pakkuja kinnitab, et annab ideekavandi autori isiklike ja varaliste õiguste osas hankijale

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ning õiguse anda all-

litsentse kolmandatele isikutele hankija äranägemisel.

2.2.5 Ärisaladus ja konfidentsiaalsus

Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on ärisaladus (nt tähisega “ÄRISALADUS”)

ja põhjendab ärisaladuseks määramist. Hankija ei avalikusta ärisaladusega kaetud sisu osas,

mille pakkuja on nõuetekohaselt tähistanud.

2.2.6 Oma- ja ettevalmistuskulud

Pakkuja kannab kõik ideekavandi väljatöötamise ja esitamisega seotud kulud.

2.3. Ideekavandi hindamine:

Ideekavandeid hindavad vähemalt kolm hankija nimetatud sõltumatut hindajat alljärgnevate

hindamiskriteeriumite alusel, hindamisskaalal 1-5:

 5 – väga hea: ületab selgelt nõudeid; tõendid ja metoodika veenvad; riskid maandatud.

 4 – hea: vastab nõuetele; üksikud väiksemad parendusvõimalused.

 3 – rahuldav: vastab minimaalselt; mõningad lüngad või ebakindlus.

 2 – puudulik: ei vasta olulises osas; tõendid nõrgad.

 1 – ebarahuldav: ei vasta; pakutud lahendus ei ole usutav.

Kui vajalik, võivad hindajad kasutada vahehindeid sammuga 0,5.

Hindamistabel (hinded 1-5)

Nr Hindamiskriteerium Hindamisküsimused Hinne

(1–5)

1 Abisaajakesksus ja

väärikus

Kas lahendus toetab abivajaja autonoomiat ja

valikuvabadust, vähendab stigmat ning on

ligipääsetav (sh tugiisik/alternatiivkanal

väheste digi-oskuste korral)?

2 Kaupluse-

/tootjasõbralikkus

Kas annetamine on mugav ja EI eelda püsivat

lisatööjõudu; kas lahendus integreerub riiuli-

/laotöövoogu ning lisakoormus (min/päev) on

hinnatud?

3 Mõõdetav mõju ja

metoodika

Kas on esitatud selged mõõdikud ja metoodika

(nt päästetud/jagatud kg/kuu, lead time

tundides, €/kg ja võimalusel CO₂e/kg) ning

andmekogumise kord vms?

4 Teostatavus ja

pilootprojekti kava

Kas pilootprojekt on realistlik 2026. a; kas

ajakava, rollid (KOV, MTÜ, kauplus/tootja),

ressursid, riskid (sh külmaahel, IT) ja

maandusmeetmed on usutavad?

5 Kulutõhusus Kas eelarve on läbipaistev; kas ühikukulu €/kg

on põhjendatud; kas ladu ja transport on

optimeeritud jms?

6 Õiguslik vastavus Kas lahendus arvestab toidukäitlemise ja

andmekaitse nõudeid ning kirjeldab STAR-i

puutepunkte (nt volitused, väljastusmärge,

andmevoogude kirjeldus)?

7 Innovaatilisus Kas lahendus pakub selget uut väärtust

(tehnoloogiline, sotsiaalne, logistiline või

organisatsiooniline innovatsioon) ja miks on

see senisest lahendusest parem?

8 Ligipääsetavus ja

geograafiline hõlmatus

Kas lahendus toimib nii haja- kui

tiheasustuses; kas ligipääsutõkked (transport,

aeg, stigma) on vähendatud jms?

9 Koostöövalmidus ja

partnerite kaasatus

Kas KOV-ide, kaupluste/tootjate ja MTÜ-de

kaasamine on tõendatud (nt

kokkulepped/kinnituskirjad) ning rollid-

kohustused selged?

10 Projekti meeskonna

pädevus ja võimekus

Kas projekti meeskonnal on vajalik pädevuste

komplekt (logistika, IT, toiduohutus,

sotsiaaltöö) ja varasem sarnane kogemus; kas

võtmerollid on kaetud?

Hankija võib ideekavandite esitajatel paluda oma lahendusi hindajatele esitleda (kas hankija

juures kohapeal või mõnda tehnilist lahendust (Teams, Zoom vms) kasutades). Täpne esitluse

aeg ja koht lepitakse kokku ideekavandite esindajatega. Hankija määrab esitluse maksimaalse

kestuse, koheldes seejuures kõiki kavandite esitajaid võrdselt.

Pärast kavanditega tutvumist (ja kui toimus ka ideekavandite esitlemine, siis pärast esitluste

läbiviimist) hindavad hindajad esitatud lahendusi. Hindamistabelis välja toodud kriteeriumite

alusel antud punktid summeeritakse.

Hindamise tulemusel selgub hindajate konsensuslikul hinnangul kuni kaks ideekonkursi võitjat,

kellele hankija teeb ettepaneku lepingu sõlmimiseks ideekavandi elluviimiseks.

Ideekonkursil osaleja soovil annab hankija talle sisulise, personaalse põhjendatud tagasiside,

tuues välja esitatud ideelahenduse plussid ja miinused.

Kui hindajad leiavad konsensuslikult, et ühtki kavandit ei ole võimalik parimaks hinnata, jätab

hankija võitja välja kuulutamata.

2.4. Teavitamine ja lepingu sõlmimine:

Hankija teavitab ideekonkursi võitja(te) väljaselgitamisest kõiki ideekonkursil osalejaid

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul otsuste tegemisest. Hankija peab ideekonkursi võitja(te)ga

läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ideekavandi pilootprojekti elluviimiseks. Lepingu

läbirääkimistel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

a) ideekavandi pilootprojekti viiakse ellu vähemalt ühes KOVis, kestusega 3 kuud;

b) lepitakse kokku üksikasjalik tegevus- ja ajakava, kus on esitatud tegevused ideekavandi

elluviimiseks, seejuures võivad pooled ideekonkursil esitatud lahendust täpsustada;

c) räägitakse läbi pilootprojekti elluviimise maksumus, võttes aluseks ideekonkursil esitatud

esialgse eelarve;

d) töövõtja koostab pilootprojekti lõppedes kokkuvõtte, mis sisaldab ülevaadet tehtud

tegevustest, nii õnnestumistest kui elluviimise käigus tekkinud takistustest ja kitsaskohtadest.

Kokkuvõte sisaldab ka töövõtja ettepanekuid, kuidas saaks tulevikus teenuse kättesaadavust

parandada ja kuidas saaks hankija seatud eesmärke paremini täita;

e) lepinguline tasu makstakse töövõtjale kas ühes osas pärast pilootprojekti elluviimist ja

kokkuvõtete esitamist või mitme osamaksena, millisel juhul lepitakse läbirääkimistel kokku

lepingu täitmise etapid ja oodatavad tulemid;

f) töövõtja moodustab meeskonna või kaasab alltöövõtjad, et pilootprojekti elluviimine oleks

tagatud;

g) töövõtja tagab ideelahenduse elluviimiseks vajaliku tehnilise taristu, seadmed jms;

h) töövõtja peab pilootprojekti elluviimisel järgima kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

nõudeid, sh isikuandmete kaitsele ja toiduainete käitlemisele;

i) lepingule kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on

kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: Lepingute üldtingimused |

Sotsiaalministeerium

Kui ideekonkursi võitjal puuduvad ressursid ja võimekus ideekavandi elluviimiseks, võib

hankija korraldada tema esitatud ideekavandi pilootprojekti elluviija leidmiseks riigihanke

menetluse vastavalt oma hankekorrale. Sellisel juhul makstakse ideekonkursi võitjale välja

üksnes auhinnaraha.

Pärast pilootprojekti ja võttes arvesse ka selle ellu viinud töövõtja esitatud kokkuvõttes toodut,

hindab hankija testitud ideelahenduste sobivust eesmärkide saavutamiseks, teeb vajadusel

ideelahendusse muudatusi, täiendusi jne. Ideelahenduse kasutuselevõtuks viib hankija läbi

avatud, konkurentsipõhise riigihanke menetluse5.

5 Hankija lähtub ideekonkursi läbiviimisel ja ideekonkursi võitjaga pilootprojekti elluviimiseks sõlmitava lepingu puhul RHS § 28 lg 3 ja 4 sätestatud nö väikeste osade erandist. Eelnimetatud ideekonkursi ja hankelepingu maksumused summeeritakse ideelahenduse kasutuselevõtuks korraldatava hanke eeldatava maksumusega

Maakond KOV

Rahvaarv

1. jaanuar

2024

Keskmine

töötute arv

2024 aastal

Töötute arv

100 elaniku

kohta

Suhtelise

vaesuse

määr 2023.

aastal,%

Ida-Viru maakond Lüganuse vald 8 111 413 5,1 35

Valga maakond Valga vald 15 693 767 4,9 26,8

Pärnu maakond Saarde vald 4 386 158 3,6 21,2

Lääne-Viru maakond Rakvere linn 15 695 524 3,3 29,2

Ida-Viru maakond Jõhvi vald 12 391 573 4,6 35

Lääne-Viru maakond Vinni vald 6 800 212 3,1 29,2

Võru maakond Setomaa vald 2 784 84 3,0 26,7

Lääne maakond Haapsalu linn 13 379 425 3,2 22,4

Lääne-Viru maakond Viru-Nigula vald 5 768 218 3,8 29,2

Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn 33 434 1925 5,8 35

Pärnu maakond Lääneranna vald 5 019 186 3,7 21,2

Põlva maakond Põlva vald 13 450 458 3,4 25,8

Lääne-Viru maakond Tapa vald 11 071 381 3,4 29,2

Harju maakond Loksa linn 2 536 134 5,3 13,9

Valga maakond Tõrva vald 5 889 225 3,8 26,8

Viljandi maakond Põhja-Pärnumaa vald 8 027 262 3,3 21,5

Järva maakond Türi vald 10 648 364 3,4 17,7

Jõgeva maakond Mustvee vald 4 920 190 3,9 22,5

Ida-Viru maakond Alutaguse vald 4 077 158 3,9 35

Harju maakond Maardu linn 17 017 870 5,1 13,9

Rapla maakond Kehtna vald 5 499 183 3,3 14,1

Ida-Viru maakond Sillamäe linn 12 352 764 6,2 35

Võru maakond Võru vald 10 310 343 3,3 26,7

Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn 4 293 221 5,1 35

Harju maakond Lääne-Harju vald 13 837 648 4,7 13,9

Pärnu maakond Pärnu linn 52 703 1848 3,5 21,2

Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald 5 624 303 5,4 29,2

Jõgeva maakond Põltsamaa vald 9 508 308 3,2 22,5

Ida-Viru maakond Narva linn 53 360 3188 6,0 35

Põlva maakond Kanepi vald 4 502 143 3,2 25,8

Võru maakond Võru linn 12 112 168 1,4 26,7

Rapla maakond Märjamaa vald 7 389 247 3,3 14,1

Ida-Viru maakond Toila vald 4 268 135 3,2 35

Lääne maakond Lääne-Nigula vald 6 974 220 3,2 22,4

Võru maakond Rõuge vald 4 748 131 2,8 26,7

Valga maakond Otepää vald 6 342 202 3,2 26,8

Saare maakond Ruhnu vald 90 2 2,2 25

Jõgeva maakond Jõgeva vald 12 969 459 3,5 22,5

Võru maakond Antsla vald 4 095 122 3,0 26,7

Hiiu maakond Hiiumaa vald 8 418 149 1,8 17,8

Harju maakond Tallinn 457 572 17521 3,8 16,1

Pärnu maakond Kihnu vald 520 18 3,5 21,2

Pärnu maakond Tori vald 12 511 439 3,5 21,2

Põlva maakond Räpina vald 5 940 198 3,3 25,8

Viljandi maakond Mulgi vald 7 100 191 2,7 21,5

Järva maakond Paide linn 10 689 367 3,4 17,7

Tartu maakond Peipsiääre vald 5 036 219 4,3 20,1

Tartu maakond Tartu linn 101 032 3504 3,5 20,1

Harju maakond Kose vald 7 839 231 2,9 13,9

Rapla maakond Rapla vald 13 524 414 3,1 14,1

Saare maakond Saaremaa vald 30 304 888 2,9 25

Harju maakond Anija vald 6 478 226 3,5 13,9

Lääne maakond Vormsi vald 272 6 2,2 22,4

Saare maakond Muhu vald 1 627 40 2,5 25

Pärnu maakond Häädemeeste vald 4 725 148 3,1 21,2

Pärnu maakond Põhja-Sakala vald 7 662 180 2,3 21,2

Tartu maakond Luunja vald 5 840 197 3,4 20,1

Lääne-Viru maakond Rakvere vald 5 859 170 2,9 29,2

Järva maakond Järva vald 8 747 266 3,0 17,7

Lääne-Viru maakond Kadrina vald 4 702 121 2,6 29,2

Tartu maakond Elva vald 14 919 450 3,0 20,1

Tartu maakond Nõo vald 4 387 138 3,1 20,1

Tartu maakond Kastre vald 5 986 195 3,3 20,1

Harju maakond Kuusalu vald 6 459 194 3,0 13,9

Viljandi maakond Viljandi vald 13 526 340 2,5 21,5

Lääne-Viru maakond Haljala vald 4 017 114 2,8 29,2

Tartu maakond Tartu vald 12 941 406 3,1 20,1

Harju maakond Saue vald 26 079 740 2,8 13,9

Rapla maakond Kohila vald 7 834 225 2,9 14,1

Tartu maakond Kambja vald 14 319 379 2,6 20,1

Harju maakond Keila linn 10 964 308 2,8 13,9

Viljandi maakond Viljandi linn 17 255 440 2,5 21,5

Harju maakond Raasiku vald 5 345 157 2,9 13,9

Harju maakond Jõelähtme vald 7 552 242 3,2 13,9

Harju maakond Rae vald 24 902 623 2,5 13,9

Harju maakond Saku vald 11 832 310 2,6 13,9

Harju maakond Harku vald 18 176 474 2,6 13,9

Harju maakond Kiili vald 6 709 165 2,5 13,9

Harju maakond Viimsi vald 23 018 644 2,8 13,9

Unikaalsete TTT-

d saavate

leibkonna-

liikmete arv

2024. aastal

TTT saajaid

100 elaniku

kohta

Unikaalsed

toidukaartide

saajad 2024

Toidukaartide

saajaid 100

elaniku kohta

Unikaalsed

annetatud

toiduabi

saajaid 2024

Annetatud

toiduabi

saajaid 100

elaniku kohta

377 4,6 439 5,4 162 2,0

763 4,9 849 5,4 429 2,7

227 5,2 259 5,9 143 3,3

393 2,5 676 4,3 519 3,3

538 4,3 599 4,8 455 3,7

182 2,7 273 4,0 300 4,4

91 3,3 114 4,1 147 5,3

411 3,1 520 3,9 533 4,0

191 3,3 234 4,1 124 2,1

1 074 3,2 1426 4,3 453 1,4

185 3,7 177 3,5 114 2,3

416 3,1 420 3,1 815 6,1

352 3,2 478 4,3 365 3,3

178 7,0 524 20,7 498 19,6

204 3,5 244 4,1 112 1,9

192 2,4 279 3,5 272 3,4

308 2,9 383 3,6 322 3,0

93 1,9 96 2,0 137 2,8

83 2,0 94 2,3 69 1,7

564 3,3 1067 6,3 302 1,8

433 7,9 691 12,6 221 4,0

396 3,2 438 3,5 106 0,9

247 2,4 302 2,9 223 2,2

116 2,7 120 2,8 22 0,5

483 3,5 842 6,1 277 2,0

1 344 2,6 1456 2,8 1005 1,9

125 2,2 170 3,0 59 1,0

209 2,2 288 3,0 181 1,9

930 1,7 960 1,8 1372 2,6

74 1,6 134 3,0 161 3,6

431 3,6 446 3,7 215 1,8

215 2,9 382 5,2 98 1,3

61 1,4 161 3,8 53 1,2

156 2,2 199 2,9 148 2,1

92 1,9 134 2,8 170 3,6

122 1,9 181 2,9 154 2,4

- 0,0 3 3,3 23 25,6

163 1,3 222 1,7 426 3,3

48 1,2 96 2,3 91 2,2

235 2,8 330 3,9 264 3,1

9 524 2,1 10864 2,4 7118 1,6

9 1,7 13 2,5 3 0,6

175 1,4 241 1,9 214 1,7

59 1,0 123 2,1 322 5,4

205 2,9 247 3,5 189 2,7

267 2,5 390 3,6 206 1,9

91 1,8 145 2,9 64 1,3

1 937 1,9 2283 2,3 1257 1,2

180 2,3 289 3,7 132 1,7

494 3,7 683 5,1 186 1,4

469 1,5 629 2,1 624 2,1

102 1,6 139 2,1 217 3,3

1 0,4 43 15,8 41 15,1

12 0,7 8 0,5 55 3,4

73 1,5 125 2,6 47 1,0

131 1,7 189 2,5 153 2,0

48 0,8 87 1,5 137 2,3

37 0,6 154 2,6 56 1,0

106 1,2 150 1,7 214 2,4

75 1,6 86 1,8 17 0,4

179 1,2 275 1,8 134 0,9

26 0,6 42 1,0 65 1,5

57 1,0 81 1,4 86 1,4

29 0,4 93 1,4 133 2,1

156 1,2 265 2,0 281 2,1

25 0,6 60 1,5 69 1,7

133 1,0 272 2,1 202 1,6

451 1,7 575 2,2 253 1,0

101 1,3 190 2,4 75 1,0

87 0,6 157 1,1 62 0,4

174 1,6 252 2,3 72 0,7

227 1,3 283 1,6 184 1,1

36 0,7 64 1,2 32 0,6

60 0,8 91 1,2 50 0,7

79 0,3 884 3,5 105 0,4

78 0,7 196 1,7 104 0,9

103 0,6 216 1,2 107 0,6

8 0,1 21 0,3 24 0,4

111 0,5 145 0,6 89 0,4

Võlanõustam

iste arv 2024

Võlanõustam

isi 100

elaniku kohta

Järjestus

TTT

Järjestus

toidukaard

id

Järjestus

toiduabi

Järjestus

võlanõust

amised

Järjestus

töötud

26 0,3 5 7 38 11 8

35 0,2 4 8 23 17 9

37 0,8 3 6 19 3 19

129 0,8 27 13 16 4 32

5 0,0 6 11 10 70 11

31 0,5 25 18 7 6 48

5 0,2 14 16 6 22 51

52 0,4 19 20 9 7 41

6 0,1 13 17 32 43 17

32 0,1 15 14 55 46 3

15 0,3 7 28 29 14 18

16 0,1 18 32 4 34 29

5 0,0 17 12 17 67 26

0 0,0 2 1 2 75 5

5 0,1 11 15 43 51 16

31 0,4 30 30 13 8 36

23 0,2 21 25 21 18 28

28 0,6 40 59 22 5 14

5 0,1 36 50 48 32 13

15 0,1 12 4 45 48 7

0 0,0 1 3 8 75 34

5 0,0 16 27 68 69 1

13 0,1 29 36 31 31 35

5 0,1 24 41 74 36 6

10 0,1 10 5 37 57 10

145 0,3 26 42 41 15 22

5 0,1 33 34 61 47 4

29 0,3 34 33 42 13 38

28 0,1 42 63 25 64 2

5 0,1 46 35 12 38 42

20 0,2 9 23 44 25 79

9 0,1 20 9 56 33 31

5 0,1 52 21 59 35 43

9 0,1 32 39 33 30 44

5 0,1 37 40 11 41 64

5 0,1 38 38 27 54 40

5 5,6 79 31 1 1 76

21 0,2 56 65 18 26 20

14 0,3 59 49 30 10 54

11 0,1 23 19 20 29 78

1061 0,2 35 48 51 16 15

5 1,0 43 45 73 2 25

45 0,4 53 60 47 9 21

5 0,1 62 57 5 52 33

5 0,1 22 29 24 58 65

6 0,1 28 24 40 62 27

5 0,1 41 37 57 45 12

210 0,2 39 52 58 19 24

14 0,2 31 22 49 23 55

7 0,1 8 10 54 65 49

57 0,2 50 56 36 21 57

5 0,1 49 54 15 55 23

0 0,0 76 2 3 75 77

5 0,3 66 78 14 12 74

5 0,1 51 43 62 40 47

8 0,1 45 46 39 42 75

5 0,1 64 69 28 49 30

5 0,1 69 44 65 50 58

9 0,1 57 64 26 44 50

5 0,1 47 62 78 39 69

26 0,2 58 61 66 24 52

7 0,2 72 76 52 27 45

5 0,1 63 71 53 53 37

9 0,1 75 70 35 28 53

6 0,0 60 58 34 68 71

0 0,0 70 68 46 75 60

5 0,0 61 55 50 71 46

18 0,1 44 53 63 59 61

5 0,1 55 47 64 61 59

27 0,2 71 75 75 20 66

6 0,1 48 51 70 63 62

6 0,0 54 67 60 72 70

6 0,1 67 73 71 37 56

5 0,1 65 72 69 60 39

6 0,0 77 26 76 74 72

6 0,1 68 66 67 66 67

5 0,0 73 74 72 73 68

5 0,1 78 79 79 56 73

0 0,0 74 77 77 75 63

Järjestus

suhteline

vaesus

Keskmine

järjestus

Võimaliku abivajaduse

järjestus *(arvestatud on

toimetulekutoetuste,

võlanõustamise, annetatud

toiduabi ja töötuse esinemise

sagedust omavalitsuses)

1 12 1

17 13 2

41 15 3

9 17 4

1 18 5

9 19 6

20 22 7

34 22 8

9 22 9

1 22 10

41 23 11

25 24 12

9 25 13

65 25 14

17 26 15

37 26 16

57 28 17

31 29 18

1 30 19

65 30 20

61 30 21

1 30 21

20 30 21

1 30 21

65 31 25

41 31 26

9 31 27

31 32 28

1 33 29

25 33 30

20 33 31

61 35 32

1 35 33

34 35 34

20 36 35

17 36 36

28 36 37

31 36 37

20 37 39

56 38 40

60 38 40

41 38 42

41 39 43

25 39 44

37 39 45

57 40 46

48 40 47

48 40 47

65 41 49

61 41 50

28 41 51

65 44 52

34 45 53

28 45 54

41 47 55

41 48 56

48 48 56

9 49 58

57 50 59

9 51 60

48 52 61

48 53 62

48 54 63

65 54 64

37 55 65

9 55 65

48 55 67

65 58 68

61 58 69

48 59 70

65 60 71

37 60 72

65 62 73

65 62 74

65 65 75

65 67 76

65 71 77

65 72 78

65 72 79

Maakond KOV

Unikaalsed

annetatud toiduabi

saajad 2024

Annetatud

toiduabi saajaid

100 elaniku kohta

Ida-Viru maakond Lüganuse vald 162 2,0

Valga maakond Valga vald 429 2,7

Pärnu maakond Saarde vald 143 3,3

Lääne-Viru maakond Rakvere linn 519 3,3

Ida-Viru maakond Jõhvi vald 455 3,7

Lääne-Viru maakond Vinni vald 300 4,4

Võru maakond Setomaa vald 147 5,3

Lääne maakond Haapsalu linn 533 4,0

Lääne-Viru maakond Viru-Nigula vald 124 2,1

Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn 453 1,4

Pärnu maakond Lääneranna vald 114 2,3

Põlva maakond Põlva vald 815 6,1

Lääne-Viru maakond Tapa vald 365 3,3

Harju maakond Loksa linn 498 19,6

Valga maakond Tõrva vald 112 1,9

Viljandi maakond Põhja-Pärnumaa vald 272 3,4

Järva maakond Türi vald 322 3,0

Jõgeva maakond Mustvee vald 137 2,8

Ida-Viru maakond Alutaguse vald 69 1,7

Harju maakond Maardu linn 302 1,8

Rapla maakond Kehtna vald 221 4,0

Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn 22 0,5

Ida-Viru maakond Sillamäe linn 106 0,9

Võru maakond Võru vald 223 2,2

Harju maakond Lääne-Harju vald 277 2,0

Pärnu maakond Pärnu linn 1005 1,9

Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald 59 1,0

Jõgeva maakond Põltsamaa vald 181 1,9

Ida-Viru maakond Narva linn 1372 2,6

Põlva maakond Kanepi vald 161 3,6

Võru maakond Võru linn 215 1,8

Rapla maakond Märjamaa vald 98 1,3

Ida-Viru maakond Toila vald 53 1,2

Lääne maakond Lääne-Nigula vald 148 2,1

Võru maakond Rõuge vald 170 3,6

Valga maakond Otepää vald 154 2,4

Jõgeva maakond Jõgeva vald 426 3,3

Saare maakond Ruhnu vald 23 25,6

Võru maakond Antsla vald 91 2,2

Hiiu maakond Hiiumaa vald 264 3,1

Harju maakond Tallinn 7118 1,6

Pärnu maakond Kihnu vald 3 0,6

Pärnu maakond Tori vald 214 1,7

Põlva maakond Räpina vald 322 5,4

Viljandi maakond Mulgi vald 189 2,7

Järva maakond Paide linn 206 1,9

Tartu maakond Peipsiääre vald 64 1,3

Tartu maakond Tartu linn 1257 1,2

Harju maakond Kose vald 132 1,7

Rapla maakond Rapla vald 186 1,4

Saare maakond Saaremaa vald 624 2,1

Harju maakond Anija vald 217 3,3

Lääne maakond Vormsi vald 41 15,1

Saare maakond Muhu vald 55 3,4

Pärnu maakond Häädemeeste vald 47 1,0

Tartu maakond Luunja vald 137 2,3

Pärnu maakond Põhja-Sakala vald 153 2,0

Lääne-Viru maakond Rakvere vald 56 1,0

Järva maakond Järva vald 214 2,4

Lääne-Viru maakond Kadrina vald 17 0,4

Tartu maakond Elva vald 134 0,9

Tartu maakond Nõo vald 65 1,5

Tartu maakond Kastre vald 86 1,4

Harju maakond Kuusalu vald 133 2,1

Lääne-Viru maakond Haljala vald 69 1,7

Viljandi maakond Viljandi vald 281 2,1

Tartu maakond Tartu vald 202 1,6

Harju maakond Saue vald 253 1,0

Rapla maakond Kohila vald 75 1,0

Tartu maakond Kambja vald 62 0,4

Harju maakond Keila linn 72 0,7

Viljandi maakond Viljandi linn 184 1,1

Harju maakond Raasiku vald 32 0,6

Harju maakond Jõelähtme vald 50 0,7

Harju maakond Rae vald 105 0,4

Harju maakond Saku vald 104 0,9

Harju maakond Harku vald 107 0,6

Harju maakond Kiili vald 24 0,4

Harju maakond Viimsi vald 89 0,4

Võimaliku abivajaduse järjestus *

(arvestatud on toimetulekutoetuste,

võlanõustamise, annetatud toiduabi ja

töötuse esinemise sagedust

omavalalitsuses)

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

21

21

21

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

37

39

40

40

42

43

44

45

46

47

47

49

50

51

52

53

54

55

56

56

58

59

60

61

62

63

64

65

65

67

68

69

70

71

72

73

74

75

76

77

78

79

STAR väljavõte: 23.04.2025

*Ajaperiood: 01.01.2024 kuni 31.12.2024

*Ainult valitud ajaperioodil kehtinud abinõu rakendamised

*Abinõu nimi: annetatud toiduabi

*Menetluse staatus: arhiveeritud, passiivne, lõpetatud, aktiivne, automaatne lõpetamine, algatatud (välistatud: tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud)

*Ainult valitud ajaperioodi kuuluvad ja tagasimakseteta kulu kirjed

*Kulu kirje kulu kogus = 1 ehk siis need kirjed kus on märgitud pakk kätte antuks

Maakond Vald Piirkond Asutuse nimi

Unikaalseid

menetluse

subjekte

Annetatud toitu kg-des

(subjekt võib saada

toidupakki mitu korda)

Harju maakond Anija vald Anija Vallavalitsus 217 11076

Harju maakond Harku vald Harku Vallavalitsus 107 10730

Harju maakond Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus 50 7358

Harju maakond Keila linn Keila Linnavalitsus 72 2050

Harju maakond Kiili vald Kiili Vallavalitsus 24 2275

Harju maakond Kose vald Kose Vallavalitsus 132 15429

Harju maakond Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus 133 6088

Harju maakond Loksa linn Loksa Linnavalitsus 498 13997

Harju maakond Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus 277 8254

Harju maakond Maardu linn Maardu Linnavalitsus 302 72409

Harju maakond Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus 32 779

Harju maakond Rae vald Rae Vallavalitsus 105 7853

Harju maakond Saku vald Saku Vallavalitsus 104 1098

Harju maakond Saue vald Saue Vallavalitsus 253 11393

Harju maakond Tallinn 7118 402463

Harju maakond Viimsi vald Viimsi Vallavalitsus 89 8980

Harju maakond Kokku (unikaalselt): 9101

Hiiu maakond Hiiumaa vald Hiiumaa Vallavalitsus 264 9728

Hiiu maakond Kokku (unikaalselt): 264

Ida-Viru maakond Alutaguse vald Alutaguse Vallavalitsus 69 3798

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi Vallavalitsus 455 28310

Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Linnavalitsus 453 21559

Ida-Viru maakond Lüganuse vald Lüganuse Vallavalitsus 162 3977

Ida-Viru maakond Narva linn Narva Linna Sotsiaalabiamet 1372 99946

Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu Linnavalitsus 22 3341

Ida-Viru maakond Sillamäe linn Sillamäe Linnavalitsus 106 2142

Ida-Viru maakond Toila vald Toila Vallavalitsus 53 820

Ida-Viru maakond Kokku (unikaalselt): 2688

Jõgeva maakond Jõgeva vald Jõgeva Vallavalitsus 426 24383

Jõgeva maakond Mustvee vald Mustvee Vallavalitsus 137 13701

Jõgeva maakond Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsus 181 17195

Jõgeva maakond Kokku (unikaalselt): 744

Järva maakond Järva vald Järva Vallavalitsus 214 6855

Järva maakond Paide linn Paide Linnavalitsus 206 6467

Järva maakond Türi vald Türi Vallavalitsus 322 7465

Järva maakond Kokku (unikaalselt): 742

Lääne maakond Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsus 533 59369

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Lääne-Nigula Vallavalitsus 148 10899

Lääne maakond Vormsi vald Vormsi Vallavalitsus 41 5033

Lääne maakond Kokku (unikaalselt): 722

Lääne-Viru maakond Haljala vald Haljala Vallavalitsus 69 5135

Lääne-Viru maakond Kadrina vald Kadrina Vallavalitsus 17 645

Lääne-Viru maakond Rakvere linn Rakvere Linnavalitsus 519 89541

Lääne-Viru maakond Rakvere vald Rakvere Vallavalitsus 56 2383

Lääne-Viru maakond Tapa vald Tapa Vallavalitsus 365 10983

Lääne-Viru maakond Vinni vald Vinni Vallavalitsus 300 7957

Lääne-Viru maakond Viru-Nigula vald Viru-Nigula Vallavalitsus 124 4689

Lääne-Viru maakond Väike-Maarja vald Väike-Maarja Vallavalitsus 59 4460

Lääne-Viru maakond Kokku (unikaalselt): 1492

Põlva maakond Kanepi vald Kanepi Vallavalitsus 161 5746

Põlva maakond Põlva vald Põlva Vallavalitsus 815 30425

Põlva maakond Räpina vald Räpina Vallavalitsus 322 8748

Põlva maakond Kokku (unikaalselt): 1296

Pärnu maakond Häädemeeste vald Häädemeeste Vallavalitsus 47 8523

Pärnu maakond Kihnu vald Kihnu Vallavalitsus 3 197

Pärnu maakond Lääneranna vald Lääneranna Vallavalitsus 114 10100

Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 153 13210

Pärnu maakond Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus 1005 123347

Pärnu maakond Saarde vald Saarde Vallavalitsus 143 23798

Pärnu maakond Tori vald Tori Vallavalitsus 214 29861

Pärnu maakond Kokku (unikaalselt): 1655

Rapla maakond Kehtna vald Kehtna Vallavalitsus 221 16881

Rapla maakond Kohila vald Kohila Vallavalitsus 75 10009

Rapla maakond Märjamaa vald Märjamaa Vallavalitsus 98 3962

Rapla maakond Rapla vald Rapla Vallavalitsus 186 20821

Rapla maakond Kokku (unikaalselt): 577

Saare maakond Muhu vald Muhu Vallavalitsus 55 5914

Saare maakond Ruhnu vald Ruhnu Vallavalitsus 23 368

Saare maakond Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsus 624 26591

Saare maakond Kokku (unikaalselt): 702

Tartu maakond Elva vald Elva Vallavalitsus 134 17431

Tartu maakond Kambja vald Kambja Vallavalitsus 62 9364

Tartu maakond Kastre vald Kastre Vallavalitsus 86 9538

Tartu maakond Luunja vald Luunja Vallavalitsus 137 25426

Tartu maakond Nõo vald Nõo Vallavalitsus 65 18756

Tartu maakond Peipsiääre vald Peipsiääre Vallavalitsus 64 12650

Tartu maakond Tartu linn Tartu Linnavalitsus 1257 92850

Tartu maakond Tartu vald Tartu Vallavalitsus 202 31946

Tartu maakond Kokku (unikaalselt): 1998

Valga maakond Otepää vald Otepää Vallavalitsus 154 32623

Valga maakond Tõrva vald Tõrva Vallavalitsus 112 12032

Valga maakond Valga vald Valga Vallavalitsus 429 55310

Valga maakond Kokku (unikaalselt): 694

Viljandi maakond Mulgi vald Mulgi Vallavalitsus 189 3420

Viljandi maakond Põhja-Sakala vald Põhja-Sakala Vallavalitsus 272 5411

Viljandi maakond Viljandi linn Viljandi Linnavalitsus 184 7765

Viljandi maakond Viljandi vald Viljandi Vallavalitsus 281 11204

Viljandi maakond Kokku (unikaalselt): 924

Võru maakond Antsla vald Antsla Vallavalitsus 91 2749

Võru maakond Rõuge vald Rõuge Vallavalitsus 170 9382

Võru maakond Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus 147 7068

Võru maakond Võru linn Võru Linnavalitsus 215 13727

Võru maakond Võru vald Võru Vallavalitsus 223 12236

Võru maakond Kokku (unikaalselt): 844

Kokku (unikaalselt): 24309