Järelevalve akt

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

17.10.2025 nr 5.1-3/26189-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla (registrikood 90003433) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Ravi tn 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn. 1.4. Paikvaatluse aeg: 03.09.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: teenuseosutaja esitatud dokumentides sisalduva teabe analüüs, paikvaatlus, vestlused hooldekeskuse juhataja, töötajate ja teenusesaajatega ning päringud majandustegevuse registrist (MTR), töötamise registrist (TÖR) ja sotsiaalteenuste ja -toetuste registrist (STAR). Järelevalvetoimingutes osales hooldekeskuse juhataja Eveli Tamm. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED

SKA tuvastas, et Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi:

2.1. MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab tegevusloa omaja teavitama tegevusloa väljaandjat tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Teenuseosutaja on järelevalvemenetluse ajal esitanud tegevusloa muutmise taotluse, mis on 17.10.2025 seisuga rahuldamata.

2.2. SHS § 21 lõikes 2 sätestatud kohustust koostada koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja ei ole kontaktne, koostöös teenuse rahastajaga hooldusplaan hiljemalt 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates.

2.3. SHS § 21 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

2

2.4. SHS § 21 lõikes 5 sätestatud kohustust vaadata hooldusplaan üle vähemalt üks kord poolaastas ning vajaduse korral korrigeerida seda ülevaatamise tulemusel.

Võttes arvesse, et Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asunud tuvastatud rikkumisi järelevalvemenetluse käigus kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste üle järelkontrolli 2025. aasta detsembris.

III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus, heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida (SHS § 153 punktid 1 ja 2).

Järelevalvemenetluse alustamisel tehti päring majandustegevuse registrisse (MTR) ning saadi vahetult teenust osutavate töötajate nimekiri, mida võrreldi teenuseosutaja esitatud hooldustöötajate nimekirjaga. Tuvastati, et teenuseosutaja oli viimati muutnud tegevusloa andmeid 06.11.2023. Töötajate koosseisus on toimunud mitmeid muutusi, kuid need ei kajastu tegevusloa kehtivas verisoonis. Teenuseosutaja esitas tegevusloa muutmise taotluse, kuid 17.10.2025 seisuga ei ole taotlust puuduse esinemise tõttu rahuldatud (sisestada tuleb hooldustöötaja N.D. diplomi koopia).

SKA seisukoht: MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud kohustus ei ole täidetud. 3.2. SHS § 20 lõiked 1 - 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.

Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla hooldekeskus asub Kohtla-Järvel Järve linnaosas, aadressil Ravi tn 10, haigla A-korpuse II ja III korrusel. Hooldekeskuses on 45 voodikohta. Tegevusloa nr SÜH000131 alusel on teenust lubatud osutada kuni 60 inimesele. Sihtasutuse kodulehel avaldatud teabe kohaselt ei osutata hoolekandeteenust psüühiliste erivajadustega inimestele, kellel esineb äge psühhoos või kes vajavad psühhiaatrilist abi ja/või ravi. Hooldekeskusesse on võimalik suunata ka inimesi, kes on sonditoitmisel, kellel on gastro-, uro- või kolostoom, samuti trahheostomeeritud kliendid, kes vajavad lisahapnikku.

Paikvaatluse toimumise ajal (03.09.2025) oli hoolduskeskuses teenusel 44 inimest. Kolmandal korrusel toimuvate remonditööde tõttu olid kõik teenusesaajad paigutatud teisel korrusel asuvatesse tubadesse; kasutusel olid ka mõned õendusabi palatid. Teenusesajad olid majutatud ühe kuni kolmekohalistesse tubadesse. Kutsunginupud asuvad voodite juures; toad on sisustatud palatisarnasaelt. Teenusesaajatele on tagatud hooldustoimingud, kuid hooldusplaane koostatud ei ole.

Teenusesaajate toitlustamine toimub tubades ning hõlmab kolme põhisöögikorda ja lisapala. Menüü on soovijatele kättesaadav. Hooldekeskuses on kehtestatud sisekorraeeskiri, mis reguleerib klientide igapäevast elu, käitumist ja suhtlemist; kindlaks on määratud toitlustamise, hügieeni, pesu- ja riiete vahetuse, ravimite kasutamise, isiklike asjade hoidmise, ruumide korrashoiu ning päevakava korraldus. Nähtaval kohal on postkast kaebuste ja ettepanekute esitamiseks.

3

SKA seisukoht: SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded on täidetud

3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. Enamus teenusesaajatest on voodikesksed. Paikvaatluse käigus veenduti, et hooldustoimingute ajal on privaatsuse tagamise võimalused nähtavalt olemas ühekohalistes tubades ning ruumides, kus kasutatakse vahekardinaid. Ametijuhendi kohaselt on hooldaja ülesandeks tagada kõigi hooldustoimingute ajal teenusesaaja privaatsus ning pakkuda lugupidavat ja viisakat kohtlemist. Vanemõde või tema poolt määratud töötaja vastutab teenusesaaja kontaktisiku viivitamatu teavitamise eest olukorras, kus teenusesaaja seisundis on toimunud olulisi muutusi. SKA seisukoht: määruse § 2 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuete täitmist ei ole ei ole võimalik hinnata (hooldusplaanid puuduvad); lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.

Hooldustoimingute tegemist dokumenteeritakse igapäevaselt taasesitatavas vormis. Selleks täidetakse teenusesaaja põhiseid hooldustöö lehti, kuhu märgitakse inimese enesehooldusdefitsiit, abivajadus riietumisel, asendiravi vajadus, naha seisukord, hügieenitoimingute tegemine, eritamine ja diurees. Teenusesaajaid abistatakse söömisel ja jälgitakse regulaarset vedelikutarbimist. Teenusesaajaid abistatakse riietumisel ning tagatakse riiete korrashoid ja pesemine. Teenusesaajate üle keha pesemine, toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas.

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud.

Kukkumisriski ennetamiseks osutatakse teenusesaajatele igapäevast abi ja juhendamist siirdumisel, liikumisel ning kehaasendi muutmisel. Jälgitakse, et lamajate voodipiirded oleks üles tõstetud. Jälgitakse, et teenusesaajad kasutaksid abivahendeid selleks ettenähtud viisil. Hooldaja reageerib teenusesaaja kutsele (sh kutsenupu kaudu) ning lahendab terviseseisundiga seotud olukordi vastavalt oma pädevusele, vajadusel edastab info õele. Lamavate teenusesaajate puhul toimub asendi muutmine vähemalt iga kolme tunni järel, lamatiste riskiga isikutel vähemalt iga tunni järel. Ravimite manustamine on tagatud õe või hooldustöötaja poolt vastavalt tervishoiutöötaja juhistele. Hooldustöötaja ametijuhend näeb ette elustamise ABC tundmise ja vajadusel rakendamise ning eluliste näitajate (vererõhk, kehatemperatuur, pulss, saturatsioon) mõõtmise ja dokumenteerimise osas kehtestatud korras. Teenusesaajate juurdepääs tervishoiuteenustele on tagatud ning vajadusel korraldatakse teenusesaaja transport tervishoiuteenuse osutamise asukohta.

SKA seisukoht: määruse nr 36 § 2 lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud. Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.

4

Enamik teenusesaajatest on voodikesksed ega liigu iseseisvalt ruumides. Hooldustöötaja ametijuhendis ei ole aktiivsust toetavate tegevuste läbiviimist eraldi välja toodud. Näidustatud juhtudel tegeleb teenusesaajaga füsioterapeut. Teenusesaajad saavad päevi sisustada televiisori vaatamise, raadio kuulamise või lugemisega. Teenusesaajaid viivad õue lähedased. Kohtumised lähedastega toimuvad fuajees või teenusesaaja toas, sõltuvalt liikumisvõimest. Hooldekeskuse juhataja märkis, et koostööd tehakse KOVide ja teiste Ida-Virumaa teenuseosutajatega, et suunata füüsiliselt aktiivsemad, liikumisvõimelised ning parema toimetulekuga teenusesaajad hooldekodudesse, kus nende vajadustele vastavad tingimused on tagatud. Samal ajal võetakse vastu suurema hooldusvajadusega, sealhulgas lamavaid teenusesaajaid, kelle hooldamiseks on spetsialiseerutud.

SKA seisukoht: teenusesaajate profiili arvestades võib teha mööndusi määruse § 2 lõikes 7 loetletud toimingute rakendamise hindamisel. Samas tuleb vältida olukorda, kus teenusesaajad, kes oleksid võimelised kõrvalabi olemasolul viibima värskes õhus, saavad seda teha üksnes oma lähedase kaasabil.

3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Teenuseosutaja on kohustatud koostama 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alustamisest koostöös teenuse saajaga või teenuse rahastajaga, kui teenuse saaja ei ole kontaktne, isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust, millele annab hinnangu vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani läbi vähemalt üks kord poolaastas ning vajaduse korral korrigeerib seda. Paikvaatluse käigus sooviti tutvuda teenusesaajate hooldusplaanidega. Selgus, et teenusesaajate hooldusplaanid puuduvad. Hooldekeskuse juhataja selgitas, et hooldusplaanide koostamisega alustatakse lähiajal.

SKA seisukoht: SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Teenuseosutaja esitatud teabest nähtub, et vahetult hooldusteenust osutab kokku 39 töötajat. Septembrikuu tööajatabelist selgus, et hooldekeskuses osutas teenust 17 hooldustöötajat. Tööajagraafikute koostamise eest vastutab vanemõde. Töötajad võivad roteeruda üldhooldusteenuse ja õendusabi vahel (kõigi hooldate andmed on kantud MTR-i) Teenuseosutaja on taganud ööpäevaringselt üldhooldusteenuse osutamiseks vajamineva personali olemasolu. Seisuga 15.09.2025 on kontrollitud vahetult teenust osutavate töötajate SHS § 22 lõikes 5 sätestatud piirangute puudumist. Järelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kohaselt on teenuseosutaja täitnud sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 § 3 sätestatud nõude hooldustöötajate arvus osas. Määruse kohaselt peab teenuseosutaja tagama tegevuskohas ööpäevaringselt vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ning lisaks päevasel ajal vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta 12 järjestikuse tunni jooksul.

SKA seisukoht: SHS § 22 lg 1-6 sätestatud nõuded on täidetud. 3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.

5

Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kodulehel avalikustatud teabe kohaselt on hooldekeskuse teenuskoha hind määratud vastavalt kliendi abivajadusele. Igapäevaelu- ja olmeprobleemide lahendamist vajava kliendi kuutasu on 1255 eurot, regulaarse kõrvalabi vajadusega kliendi kuutasu 1365 eurot ning ööpäevaringse hooldusabi vajadusega kliendi kuutasu 1585 eurot.

Seisuga 1. jaanuar 2025 on ühe hooldustöötaja tööjõukulu koos lisakomponentidega kuus 795 eurot. Arvestuslikuks aluseks on võetud 45 voodikohta. Hooldekeskuses töötab kokku 17 hooldustöötajat.

Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024a) oleks hoolduspersonali kulu 826 eurot (45 teenuskohta; 17 hooldustöötajat). SKA seisukoht: teenuseosutaja on täitnud SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Tutvuda SKA koostatud soovitusliku hooldusplaani juhendi ja näidisega ning kaaluda nende rakendamist hooldusplaanide koostamisel. Hooldusplaanis eraldi kajastada hooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning aktiveerivad tegevused, et tagada kliendikeskne ja terviklik lähenemine hooldusele.

4.2. Töötajate taustakontrolli raames regulaarselt kontrollida karistusregistri andmeid, et veenduda SHS § 22 lõikes 5 sätestatud piirangute puudumises.

4.3. Leida täiendavaid võimalusi, kuidas pakkuda teenusesaajatele nende tervislikku seisundit arvestavat jõukohast ja sisukat tegevust, mis toetab igapäevast toimetulekut ning aitab säilitada elukvaliteeti. Eriti võiks kaaluda, kas ja kuidas oleks võimalik korraldada viibimist värskes õhus õuealal nende inimeste jaoks, kelle seisund seda võimaldab. Sellised tegevused võimaldavad toetada teenusesaajate aktiivsust, meeleolu ja üldist heaolu.

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi peaspetsialist (järelevalve)