Kiri

Saatja: Keskus TA <[email protected]>

Saadetud: 24.10.2019 11:32

Adressaat: Tiia Õispuu <[email protected]>

Teema: FW: Kirja edastamine

Manused: Kaaskiri NJ Lahteseisukohad ja KSH VKT ettepanekute esitamiseks.asice

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, October 24, 2019 11:05 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Keskus TA <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kirja edastamine

Tere

Saatsime täna hommikul Teile kirja koos lisadega. Kuna maht oli suur ja paljud ei saanud kätte,

siis saadame uuesti. Saadan alguses kirja ja siis kirja lisad 3 tk eraldi järgi.

Lugupidamisega

Aime Logatšova

sekretär

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

+372 359 9599

[email protected]

Asukoht (L–Est’97) X 6580645

Y 715831

ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS

Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN

Tellija: NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

KSH juhteksperdi abi/ keskkonnaekspert:

NOEELA KULM

Üldplaneeringu projektijuht/ planeerija:

TEELE NIGOLA

Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN

Kontrollis: ENE KÕND

Oktoober 2019 TARTU

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2019–189

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

2 / 55

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Narva- Jõesuu linna üldplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA JA

ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA:

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023

Narva-Jõesuu linn

Ida-Viru maakond

Kontaktisik: Raim Sarv

Aselinnapea

Tel 359 9591

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046)

Tel 730 0310

[email protected]

Kontaktisik: Noeela Kulm – KSH juhteksperdi abi/keskkonnaekspert

Tel 730 0310, 5693 9300

[email protected]

Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert

Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse,

maakasutus, põhja- ja pinnavesi

Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus

Piia Kirsimäe – kartograaf

Ene Kõnd – keskkonnapiirangud

Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent

Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija

Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija

Tanel Mäger – geoloog

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

3 / 55

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri ja Teele Nigola

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA–k.

5. MTR–i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636–0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636–0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636–0001;

• Projekteerimine EP10171636–0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010–00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010–00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010–00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010–00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste

koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri

valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-

ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm – Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –

Kert Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

4 / 55

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ................ 6

2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE .......................................... 7

3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL .............................. 7

4. NÕUDED KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE JA ARUANDE KOOSTAMISELE ...................... 9

5. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .............................................................................. 10

5.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING „EESTI 2030+“ ...................................................................................... 10

5.2 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ...................................................................................... 10

5.2.1 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „E20 JÕHVI-NARVA TEELÕIGU

TRASSIKORIDORI TÄPSUSTAMINE JA NARVA ÜMBERSÕIDU TRASSIKORIDORI MÄÄRAMINE" ........................... 11

5.3 NARVA-JÕESUU ARENGUKAVA KUNI 2025 JA EELARVESTRATEEGIA 2019-2022 ............................... 12

5.4 IDA-VIRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2019-2030+ JA SELLE TEGEVUSKAVA 2019-2023 .......... 12

5.5 NARVA LINNAPIIRKONNA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU STRATEEGIA 2014-2025 ..................................... 12

5.6 KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ....................................................................................................... 13

6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................................................... 14

6.1 PLANEERINGUALA ÜLDKIRJELDUS JA PAIKNEMINE ............................................................................ 14

6.2 LOODUSLIK KESKKOND .................................................................................................................. 15

6.2.1 MAASTIK .................................................................................................................................. 15

6.2.2 GEOLOOGIA .............................................................................................................................. 18

6.2.3 MULLASTIK ............................................................................................................................... 21

6.2.4 RADOON................................................................................................................................... 22

6.2.5 MAAVARAD JA KAEVANDAMISTEGEVUS ....................................................................................... 23

6.2.6 PINNAVESI JA PÕHJAVESI, SH PÕHJAVEE KAITSTUS ..................................................................... 24

6.2.7 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ....................................................................................................... 27

6.2.8 ROHEVÕRGUSTIK ...................................................................................................................... 29

6.2.9 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 30

6.2.9.1 KAITSEALAD JA HOIUALAD .................................................................................................. 30

6.2.9.2 KAITSEALUSED LIIGID JA PÜSIELUPAIGAD ............................................................................ 32

6.2.9.3 KAITSTAVAD ÜKSIKOBJEKTID .............................................................................................. 32

6.2.9.4 NATURA 2000 ALAD .......................................................................................................... 32

6.3 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ................................................................................................ 34

6.3.1 RAHVASTIK ............................................................................................................................... 34

6.3.2 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ........................................................................................................ 36

6.3.3 TURISM .................................................................................................................................... 37

6.3.4 SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS ...................................................................................... 37

6.4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................... 39

6.5 RIIGIKAITSELINE TEGEVUS ............................................................................................................. 43

6.6 SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED ........................................................................ 44

6.7 JÄÄKREOSTUSOBJEKTID ................................................................................................................ 45

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

5 / 55

6.8 AJALOOLIS–KULTUURILINE KESKKOND ............................................................................................ 45

7. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU .................................................................................................................................. 48

8. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ................................................................................................... 51

9. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................................... 53

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

6 / 55

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Narva-Jõesuu linna

üldplaneering. Narva-Jõesuu linn moodustati 21.10.2017 Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla

ühinemise teel. Eelnevalt oli Vaivara valla koosseisu 2017. aastal liidetud Kohtla-Järve Viivikonna

linnaosa (Viivikonna ja Sirgala) (Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 103). Seega hõlmab

haldusreformiga moodustunud Narva-Jõesuu linn endist Vaivara valda, Kohtla-Järve endisi Sirgala ja

Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna.

Üldplaneeringu alaks on kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et

tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik)

toimimine. Üldplaneeringu eesmärgiks on uue haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine

ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 75 lõikes 1

sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse

lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja

planeeringu eesmärgist. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad

teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu

lähteseisukohtades, mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise kavatsusega ja mis

edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse kohaliku

omavalitsuse veebilehel (http://narva-joesuu.ee/).

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) §

311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat

arengut. Narva-Jõesuu linna KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna,

inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu,

et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on

planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise

võimaluste väljapakkumine. KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine

viiakse läbi Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kohta.

Käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse alusel KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ja nende ulatust looduskeskkonnale, inimese tervisele,

inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning pakutakse välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad

ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise, põhjendatud juhul heastamise

meetmed ning vajadusel seiremeetmed eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja

jätkusuutlikud lahendused. Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega

kaasnevaid olulisi mõjusid ning sagedasemaid mõjusid ulatuses, mis Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamine on

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

7 / 55

oluline, et luua eeldused linnaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava

elukeskkonna kujunemiseks.

KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4). KSH aruande tulemused

lisatakse üldplaneeringusse (PlanS § 86 lg 1).

2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine

Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja KSH koostamine algatati Narva Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018

otsusega nr 71. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel

(üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati

02.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 05.01.2019 ajalehes Põhjarannik ja

kohalikus ajalehes Meie Leht (jaanuarikuu 2019. a väljaandes). Linnavolikogu otsuse terviktekstiga

saadi tutvuda Linnavalitsuse kantseleis aadressil Koidu tn 25 ja Narva-Jõesuu linna veebilehel

(http://narva-joesuu.ee/).

Narva-Jõesuu linna üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute,

kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise

korraldaja (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid

nõudeid avalikustamisprotsessile.

3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu

ning koostaja ja koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus.

Üldplaneeringu koostamiseks on moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja KSH

koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu linna eripärast lähtuvalt. Narva-

Jõesuu linna poolt moodustatud töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek

toimus 07.10.2019.

Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Narva-Jõesuu Linnavalitsus üldplaneeringu

lähteseisukohad ja KSH VKT nende kohta ettepanekute saamiseks eelnimetatud seaduse § 76 lõikes

1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla

lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti

hinnangu KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse vajalikud

muudatused ja avalikustatakse seejärel Narva-Jõesuu linna kodulehel. KSH VTK on aluseks KSH

aruande koostamisele.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti planeerimisseaduse § 76

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

8 / 55

lõikest 1 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või

tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike

omavalitsustega. Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu

koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala

ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud

ja sihtasutused.

Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

vastu, on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused Alutaguse vald

Sillamäe linn

Narva linn

Toila vald

Rahandusministeerium Riigihalduse minister

Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Keskkonnaministeerium

Kaitseministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandusamet

Terviseamet

Tehnilise Järelevalve Amet

Veeteede Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Roheline Liikumine

Eestimaa Looduse Fond

AS Eesti Gaas

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

9 / 55

ELASA

Elisa Eesti AS

Tele 2 Eesti AS

Telia Eesti AS

AS Eesti Raudtee

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Eesti Energia AS

VKG Elektrivõrgud OÜ

Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ

OÜ Metsagrupp

Metsatervenduse OÜ

Valga Puu OÜ

Ida-Viru Omavalitsuste Liit

Vaiko AS

Adven AS

Narva-Vesi AS

AS Narva-Jõesuu Sanatoorium

SPA TOURS OÜ

Noorus OÜ

Laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele.

Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust,

tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta

kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse.

4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele

Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le

kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju

hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja

eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus,

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

10 / 55

võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev

asjassepuutuv teave.

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostatakse ning avalikustatakse

paralleelselt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud

tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40.

KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus.

5. Seosed strateegiliste dokumentidega

5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud suuniste andmiseks

otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi kui terviku mõistes. Planeeringu peamine

arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset

elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega.

Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii

maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud

linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised.

Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele

heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust.

Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja

looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused

(Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012).

Koostatavas üldplaneeringus arvestatakse üleriigilises planeeringus sõnastatud

eesmärkidega. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel hinnatakse, kas planeeringus

kavandatavad tegevused ning seatud tingimused aitavad kaasa üleriigilises planeeringus

kajastatud eesmärkide saavutamisele.

5.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Narva-Jõesuu linnas kehtib Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema

poolt 28.12.2016 korraldusega 1-1/2016/278 ning täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-

1/2017/25). Ida-Viru maakonna ruumilise arengu visioon on olla aastaks 2030 ühiskondlikult sidus,

kvaliteetse elukeskkonnaga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse

elukeskkonna tagavad tugevad linnalised keskused ning elujõuline maaline asutus. Ettevõtluses on

võetud jäätmete- ja heitmevabam suund, mis tagab puhta elukeskkonna ning loodusväärtuste

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

11 / 55

säilitamise. Visiooni järgi baseerub Ida-Virumaa majanduskeskkond hästitoimival põlevkivi- ja

logistikasektoril ning mitmekülgseid turismiteenuseid pakkuval turismiklastril.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning

selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu

kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi

vajadused. Maakonnaplaneeringus sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja

eesmärgid võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse ning vajadusel täpsustatakse

üldplaneeringu tasandil.

5.2.1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva

teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine"

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori

täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" (kehtestatud Ida-Viru maavanema

17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124) on määratletud põhimaantee E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassi koridori asukoht. Põhimaantee trassi asukohavalik, sh Jõhvi põhja- ja idapoolse ja Sillamäe linna

ümbersõidu ning Vodava-Riigiküla trassi koridori valik, toimus läbi avaliku planeeringuprotsessi

keskkonnamõju strateegilise hindamise ja alternatiivsete trassilõikude võrdlemise tulemusena. Lisaks

maantee asukoha valikule määratletakse teemaplaneeringus põhimaantee liiklussõlmede ja ristete

asukohad ning jalg- ja jalgrattateede ja tunnelite ning kogujateede, bussipeatuste ning parklate,

puhkekohtade ja teenidusjaamade orienteeruvad asukohad.

Põhimaantee rekonstrueerimisega viiakse Jõhvi-Narva maanteelõik km 163,2 – 208,8 vastavusse I

klassi maanteele esitatavatele nõuetele, Jõhvi idapoolne ümbersõit ja Vodava-Riigiküla teelõik III

klassi maanteele esitatavatele nõuetele.

I klassi maantee (põhimaantee) väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised

sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja

mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini (teele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära

aeglustusraja kaudu). Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu tagamiseks on rajatud kogujateed,

jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad jalg- ja jalgrattateed. Maantee ületamine

kergliiklejatele on viidud eri tasapindadesse.

III klassi maantee puhul on valdavalt tegemist olemasoleva maantee remondi ja rekonstrueerimisega,

mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse (uues asukohas) kaherealine sõidutee. Säilivad

olemasolevad mahasõidud ja juurdepääsud kinnistutele ning perspektiivsete kogujateede vajadus

puudub.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

12 / 55

5.3 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 ja eelarvestrateegia

2019-2022

Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 võeti vastu Narva-Jõesuu

Linnavolikogu poolt 31.10.2018 määrusega nr 45. Narva-Jõesuu arengukavas kuni 2025 suunatakse

tähelepanu puhtamale looduskeskkonnale ning majanduskeskkonna arendamisele. Oluliseks

peetakse nii ümbruskonna heakorrastamist kui vajaliku taristu ja teenuste rajamist elukeskkonna

paremaks muutmiseks. Üheks eesmärgiks on Narva-Jõesuu maine parandamine.

Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama

eesmärkide saavutamise ruumilised eeldused ja võimalused.

5.4 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ ja selle

tegevuskava 2019-2023

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (kehtestatud 19.12.2018 Lüganuse Vallavolikogu

määrusega nr 48) määratleb piirkonna olulisemad arenguprioriteedid aastateks 2019-2030+. Ida-Viru

maakonna arenguvisioon aastaks 2030+ on olla majanduslikult hästi arenenud ning hinnatud

elukeskkonnaga maakond, mis moodustab osa Soome lahe arenevast majanduspiirkonnast. Kiirete

transpordiühendustega on tagatud avalike teenuste kättesaadavus.

Arengustrateegia näeb ette tõhusat koostööd ja kiireid ning mugavaid ühendusi

naaberregioonidega, et soodustada maakonna majandus- ning elukeskkonna arengut. Oluline on tihe

suhtlus maakonna kohalike omavalitsuste üksuste, koostööpartnerite ja naaberregioonide vahel, et

edendada maakonna haridust, kultuuri ja sporti, sotsiaaltööd, noorsootööd, ettevõtlust ja majandust,

turismi ja taristut. Vajalik on mitmekesistada majanduskeskkonda, et vähendada sõltuvust

põlevkivienergiatööstusest.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2019-2030+

kehtestatud eesmärkide ja arengusuundadega. KSH-s analüüsitakse üldplaneeringu vastavust

maakonna arengustrateegiaga.

5.5 Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025

Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025 (vastu võetud 26.03.2015 Narva

Linnavolikogu määrusega nr 8) kujutab endast ühist strateegiadokumenti Narva linna ja Narva-Jõesuu

linna vahel. Arengu strateegia eesmärgiks on Narva linnapiirkonna ala (joonis 1) terviklik

väljaarendamine.

Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025 strateegilised eesmärgid:

 Linnapiirkonnas on kaasaegne ja mitmekesine ekspordile suunatud ettevõtlus;

 Linnapiirkonnas on kvaliteetne ja hästi korraldatud elukeskkond;

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

13 / 55

 Linnapiirkonnas on heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused.

Joonis 1. Narva linnapiirkonna geograafiline piir (Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025, 2015).

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse strateegiadokumendis väljatoodud eesmärkide ja

tegevussuundadega. Uue üldplaneeringu välja töötamisel peetakse silmas Narva

linnapiirkonna omapärasid ning planeeringu lahenduste formuleerimisel vaadeldakse antud ala

ühtse tervikuna.

5.6 Kehtivad üldplaneeringud

Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste

omavalitsusüksuste üldplaneeringud edasi nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist kehtestati.

Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi eri osades kehtib kaks üldplaneeringut:

1) Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11);

2) Narva-Jõesuu linna üldplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019

otsusega nr 78).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

14 / 55

Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik, et arendada välja ruumilise arengu põhimõtted, mis

käsitleksid uut omavalitsusüksust tervikuna. Senistes üldplaneeringutes kehtestatud

ruumilised lahendused ning maakasutus- ja ehitustingimused vaadatakse kriitilise pilguga üle.

Asja- ja ajakohased tingimused ning arengusuunad kohandatakse uude üldplaneeringusse

vastavalt vajadusele.

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine

Narva-Jõesuu linn on Ida-Virumaa omavalitsusüksus, mis moodustati 21.10.2017 Narva-Jõesuu linna

ja Vaivara valla ühinemise teel. Narva-Jõesuu linn paikneb Eesti kirderannikul Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni piiril (joonis 2).

Joonis 2. Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2019).

Narva-Jõesuu naaberomavalitsusteks on läänes Toila vald ja loodes Sillamäe linn ning lõunas ja

kagus Alutaguse vald. Kirdes piirneb linn Narva jõega, idas Narva linnaga ja kagus Narva veehoidlaga

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

15 / 55

ja Venemaa Föderatsiooniga. Põhjas paikneb Soome lahe rannik. Narva-Jõesuu linna territooriumi ida

ja kirde osas paiknevad Narva linna lahusterritooriumid. Narva-Jõesuu linna pindala on 404,7 km2, mis

moodustab ca 14% kogu Ida-Virumaa pindalast (Eesti Statistikaamet, 2019).

Narva-Jõesuu linna territooriumil on üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ning

kakskümmend küla. Enamus asustusest on koondunud linna territooriumi põhjaossa. Eesti

Statistikaameti 01.01.2019 andmete järgi elab Narva-Jõesuu linnas 4 472 inimest. Enam kui pool

elanikkonnast elab linnalisel alal. Linnalise ala territooriumi suurus on 10,2 km2 ja selle asutustihedus

on ca 300 inim/km2. Ülejäänud linna koosseisu kuuluva ala asustustihedus jääb alla 5 inim/km2, seda

suurte asustamata metsa-, soo- ja karjäärialade tõttu (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025,

2018).

Olulisteks tõmbekeskusteks piirkonnas on Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linn, kus pakutakse

mitmekülgseid erasektori teenuseid ning kuhu inimesed igapäevaselt töö- ja haridusalaselt liiguvad.

Narva-Jõesuu linn (administratiivkeskus) on Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud

28.12.2016) järgi piirkondlik keskus, mis teenindab, võrreldes maakondlike keskustega, väiksemat

rahvastikku ja pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti.

Narva-Jõesuu kaugus Tallinnast on umbes 205 km ja Tartust umbes 175 km ning St Peterburist ca

170 km (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025, 2016).

6.2 Looduslik keskkond

Narva-Jõesuu eripära tuleneb sellest, et linna kaguosas asub kõige intensiivsemalt mõjutatud ala

(Eesti SEJ settebasseinid), mida ümbritseb inimtegevusest kõige vähem mõjutatud ala, peamiselt

märgala. Linna lõunaosas on näha jälgi põlevkivi kaevandamise tööstusest. Sealset maastikku

iseloomustavad endised metsastatud karjäärialad ning aktiivselt kasutuses olevad karjäärid. Taimkatte

poolest levivad kõikjal peamiselt metsad, kuid leidub ka märgalasid. Narva-Jõesuu linnas on ca 18 km

pikkune Soome lahe rannikujoon. Külastajaid ning kohalikke elanikke meelitab ranniku äärde ca 7,5

kilomeetri pikkune liivarand, mida ümbritseb kaunis männimets (Maa-amet, 2019).

6.2.1 Maastik

Narva-Jõesuu linna territooriumist moodustab maa sihtotstarbe järgi ligi 80% maatulundusmaa ning

mäetööstusmaa osakaal on 4,7%. Peamised põllumajandusmaad asuvad linna põhjaosas

põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja suuremate külade ning alevike (nt Sinimäe ja Olgina) ümbruses.

Ligi kolmandik linnaloodus- ja elukeskkonnast on otseselt või kaudselt mõjutatud põlevkivi

kaevandamisest ja töötlemisest. Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu linna territoorium paikneb Soome lahe (Põhja-Eesti) rannikumadaliku, Viru (Kirde-Eesti)

lavamaa ja Alutaguse madaliku maastikurajooni alal (Arold, 2005). Narva-Jõesuu linna territooriumi

pinnamood on valdavalt tasane, maastikke ilmestavad peamiselt metsad, lõunaosas kaevandus- ja

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

16 / 55

tootmistegevuse tagajärjed ning põhjaosas Soome lahe rannik (rand ja rannamännikud) (Narva-

Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018)

Põhja-Eesti rannikumadalik hõlmab Ida-Virumaa põhjapoolseima kitsa maariba mere ja Põhja-Eesti

paekalda ehk Balti klindi (Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saare lähistelt üle Läänemere Laadoga

järveni Venemaal) vahel koos rannikumeres olevate saartega. Soome lahe rannikumadalik ulatub

Pakri poolsaare kirdeküljelt Narva jõeni. Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis

on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud (Põhja-Eesti rannikumadalik, 2009). Lõunas

piirneb ala Põhja-Eesti lavamaaga (lubjakiviplatooga). Selle järsk põhjaserv – Põhja-Eesti klint – on

katkendliku lookleva astanguna jälgitav kogu põhjarannikul (joonis 3). Klindineemikute kohal, kus

paekallas esineb kõrge astanguna, on rannikumadaliku lõunapiir pangaseinana väga selge.

Rannikumadalik algab viimasest allapoole jääva rusukaldega. Kitsastes rannikuvööndites on enim

levinud abradeeritud moreentasandikud, kus peeneteralised setted on merelainete poolt ära kantud,

alles on jäänud kivised rannad, suured kivikülvid ja rändrahnude kogumid. Moreentasandikega on

seotud abrasiooninõlvad ja mitmesuguse tekkega rannamoodustised (rannavallid, barrid, maasääred

jne).

Vaivara klindilõik on 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Narva-Jõesuu

linnas vahemikus Sillamäest Merikülani, mis omakorda jaguneb Sillamäe ja Vaivara rikkevööndiks

ning kolmeks pangasaarestikuks: Pimestiku, Sinimägede ja Laagna pangasaarestikuks. Utria

klindisaar ja pank on kirdepoolsem osa Vaivara Sinimägedega sarnase tektooniliselt rikutud keerulise

ehitusega klindivööndist. Panga idapoolses osas on kaks paljandit – Utria savikallas (24 meetrit üle

merepinna) ja Utria kõrgekallas (38 meetrit üle merepinna, mõningatel andmetel 42 meetrit), mille

vahelt lõhestab klindisaart Utria oja ürgorg. Meriküla panga alguses pöördub Põhja-Eesti pank ja

kogu Balti klint merest eemale ja klindimoodustised suunduvad sisemaale. Lõunasuunast piirab

Meriküla panka Laagna klindiorg (https://et.wikipedia.org/wiki).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

17 / 55

Joonis 3. Põhja-Eesti klint Kirde-Eestis (Soesoo ja Miidel, 2006).

Kirde-Eesti lavamaa hõlmab kitsa (6-28 km) maa-ala Virumaa põhjaosas. Narva-Jõesuu linna alal on

lavamaa vaid keskmiselt ca 6 km lai. Üldiselt on tegemist suhteliselt tasase läänest-itta madalduva

alaga. Alutaguse on metsade ja soode rikas ning naaberaladest madalam (30-40 m üle merepinna).

Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

18 / 55

6.2.2 Geoloogia

Aluspõhi, pinnakate ja mullastik

Narva-Jõesuu linna maa-ala paikneb Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Devoni aluspõhjakivimite avamusalal

(joonis 4).

Joonis 4. Narva-Jõesuu piirkonna aluspõhja avamusalad. Pruun ala on Kesk-Devoni Narva lademe (D2nr) kivimite (domeriit, aleuroliit, liivakivi) avamusala. Punased viirutatud alad on mattunud orud, punased pidevjooned on kindlakstehtud ja katkendlikud jooned oletatavad aluspõhja rikked (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 29.08.2019).

Põhja-Eesti rannikumadaliku aluspõhja pealmise kihi moodustavad peamiselt Kambriumi settekivimid,

Alam-Kambriumi Lontova lade (nn Kambriumi sinisavi) ning Lükati ja Tiskre kihistud (joonis 5). Klindi

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

19 / 55

jalamil esineb kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobulusjat glaukoniitliivakivi ning argilliiti, mis koos

Kambriumi liivakividega on ühtlasi lähtekivimiks piirkonna hallidele moreenidele ning meresetetele.

Joonis 5. Aluspõhjakivimid klindijärsakul (Soesoo ja Miidel, 2006).

Viru lavamaa asub peamiselt Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Alutaguse madaliku aluspõhja

moodustavad enamasti Ordoviitsiumi lubjakivikihid (Rakvere, Nabala, Vormsi, Pirgu ja Porkuni

lademed), mis looduslikult ei paljandu. Narva veehoidlast edelas asub Ordoviitsiumil kuni 30-50 m

paksune Kesk-Devoni Narva lademe domeriidi, dolomiidi, savi ja aleuroliidi avamusala. Põhja-kirde

osas on paekihtide vahel u 6-3 m katendikompleksi all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte (OÜ

Alkranel, 2013).

Pinnakate on peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim ning oluline veerežiimi ja vete keemilise

koostise kujundaja. Pinnakatte paksus on Narva-Jõesuu linna piires väga muutlik, ulatudes Põhja-

Eesti rannikumadaliku panganeemikute jalamil mõnekümnest sentimeetrist kuni 100 ja enam meetrini

vanades mattunud vagumustes. Viru lavamaa tasandikulise pinnamoe ning tektoonilistest lõhedest

lõhestatud lubjakivil lasub suhteliselt õhuke (enamasti alla 1 m) Kvaternaarisetetest pinnakate. Esineb

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

20 / 55

alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel leidub vaid õhuke mullakiht. Pinnakatte suuremad

paksused on lavamaal seotud mattunud ürgorgude ja mandrijää servakuhjatistega. Valdavateks

seteteks on moreen (paksus ulatub harva üle 2…3 m), glatsiofluviaalne liiv ja kruus ning

glatsiolimniline liiv ja viirsavi. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes esineb viirsavisid,

enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes samasuguses paksuses. Looduslikest

kuhjevormidest liigestavad maastikku üksikud oosid ja Vaivara Sinimäed. Eesti kirdenurgas Meriküla –

Olgina joonel Narva jõeni klindiastangu eelsel alal on pinnakate valdavalt liivane või kivine,

domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke

(AS Infragate Eesti, 2010.), pinnakatte paksus alal võib ulatuda 50 meetrini. Alutaguse maastikus

domineerivad jääjärve- ja järvetasandikud (37%) ja sootasandikud (37%) (Arold, 2005) ning nende

setted. Ala on tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike ala. Pinnakatte paksus on väike

(keskmiselt 3...4 meetrit, paiguti kuni 10 m, Narva veehoidlaga piirneval alal kuni 25 m). Pinnakate

algab 1...2 meetri paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud jääjärveliste liivade, liivsavide ja

saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 meetri paksuselt. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 m

paksuse turbakihiga. Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses. Kvaternaarisetete levik on

esitatud joonisel 6.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

21 / 55

Joonis 6. Ülevaade Narva-Jõesuu piirkonna pinnakattest, punased viirutatud alad on mattunud orud (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 23.08.2019).

6.2.3 Mullastik

Valdavateks mullatüüpideks Narva–Jõesuu linna territooriumi põhjaosas on rähkmullad, esinevad ka

paepealsed mullad, gleiliiv-, savi-, liiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad. Linna maa-ala

kirdenurgas on leete- ja leetunud liivmuldade leviala. Territooriumi lõunapoolsel alal esinevad

peamiselt soostunud leetmullad, madalsoo kuni rabamullad ning põlevkivikarjääride puistangualade

tehismullad ja pinnased (Eesti Entsüklopeedia, 2011).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

22 / 55

6.2.4 Radoon

Radooni võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik aga Põhja-Eesti rannikuala.

Põhja-Eestis levib uraanirkkas diktoneemaargilliit, mis on radooni allikaks. Selle peal lasub poorne ja

lõheline paekivi, mistõttu on gaasil kerge liikuda maapinnale (Keskkonnaministeerium, 2019).

Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3)

kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse

atlase pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi jääb Narva-Jõesuu Soome lahe

rannikuala kõrge ja kohati ülikõrge radooniohu riskiga alale (joonis 7). Rannikualalt lõunapoole liikudes

Tallinn-Narva põhimaanteest ja raudteest lõuna poole jääb radooni ohutase madalamaks ning jääb

madala ja normaalse taseme piiridesse. Pimestiku ja Udria küla juurest on mõõdetud radoonisisaldusi

üle 500 kBq/m3.

Joonis 7. Radooniriski levilad Narva-Jõesuu linna piirkonnas (Petersell jt, 2017).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

23 / 55

Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus määratakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise

põhimõtted radooniriski vähendamiseks ning inimeste tervise kaitseks.

6.2.5 Maavarad ja kaevandamistegevus

Narva-Jõesuu on rikas maavarade poolest. Maavaradest esineb vaadeldaval alal lubjakivi, turvast,

sinisavi, liiva ja kruusaliiva. Narva-Jõesuu territooriumil paikneb osa Eesti põlevkivi maardlast ja

Puhatu turbamaardlast. Linna territooriumi lõuna- ja edelaosa hõlmavad põlevkivimaardla kaeveväljad.

(joonis 8).

Joonis 8. Maavarade paiknemine Narva-Jõesuu linna territooriumil (aluskaart: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, 30.08.2019).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

24 / 55

Narva-Jõesuu linnas on registris arvel üheksa maardlat (tabel 2). Suurimad neist on Puhatu maardla ja

Eesti maardla Puhtu uuringuväli. Linna territooriumil olemasolevad mäeeraldised on esitletud tabelis 3.

Tabel 2. Narva-Jõesuu linnas asuvad maardlad (Maa-amet, 2019).

Maavara Maardla nimi

Turvas Puhatu

Põlevkivi Eesti (Puhatu uuringuväli), Eesti (Sirgala uuringuväli), Eesti (Narva kaeveväli)

Kruus Laagna, Puhkova

Lubjakivi Laagna

Liiv Kirikuküla, Süsinõmme

Tabel 3. Narva-Jõesuu linna territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 2019).

Mäeeraldise nimi Kaevandamisloa omaja Kaevandamis loa nr

Loa kehtivus

Narva karjäär Enefit Kaevandused AS KMIN-073 01.07.2005 - 10.08.2029

Sirgala karjäär Enefit Kaevandused AS KMIN-074 11.07.2005 - 03.05.2029

Kirkuküla liivakarjäär AS Tariston L.MK/329486 05.07.2017 - 04.07.2027

Seisuga 26.09.2019 taotletakse Narva-Jõesuu linnas kahte uut kaevandamisluba: Viru Maavara OÜ

taotleb ehituslubjakivi kaevandamise luba Laagna lubjakivikarjääris (registrikaardi nr: 785) ning Enefit

Kaevandused AS taotleb põlevkivi ja turba kaevandamisluba Sirgala karjääris (registrikaart nr 341).

KSH käigus arvestatakse praeguse ja võimaliku kaevandamistegevuse ja selle

keskkonnamõjudega. Kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud

ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2011-2020 ja põlevkivi arengukavale 2016-

2030 koostatud KSH-de raames ning on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi

kaevandamislubade taotluste KMH-de raames, mistõttu kaevandustepõhist mõjude hindamist

üldplaneeringu KSH raames eraldi ei teostata. Lisaks täpsustatakse maakonnaplaneeringus

antud üldpõhimõtteid ammendunud ja ammenduvate karjääride rekultiveerimise võimaluseks

ja puhke-otstarbeliseks kasutuselevõtuks.

6.2.6 Pinnavesi ja põhjavesi, sh põhjavee kaitstus

Põhjavesi ja põhjavee kaitstus

Narva-Jõesuu linna alal levib Ordoviitsiumi kivimitega, põhja- ja kirdeosas Tallinn-Narva maanteest

põhja pool Kambriumi ja Vendi liivakivide ja aleuroliitidega seotud põhjavesi. Veevarustuses leiavad

kasutust järgmised veekompleksid: Kvaternaari veekompleks (Q), Ordoviitsiumi veekompleks (O),

Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks (O-C), Kambrium-Vendi veekompleks (C-V), veevarustuses

kasutatavad puurkaevud saavad vee peamiselt Ordoviitsiumi veekompleksi veekihtidest. Narva-

Jõesuu linnaline ala paikneb klindieelsel alal Narva lahe liivarannikul ning piirkonna läbilõikes

puuduvad nii Ordoviitsiumi ladestu lubjakivikompleks kui Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu kivimid.

Lontova sinisavi vettpidav kiht paikneb otse Kvaternaari veekompleksi all ligikaudu 20 m sügavusel

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

25 / 55

maapinnast ning kasutatavaks põhjaveeallikaks on Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka veekihi

põhjavesi. Kvaternaarikihtidega seotud põhjavett kasutatakse paiguti ja peamiselt salvkaevude kaudu

joogivee võtmiseks, vee suureks puuduseks on kerge reostatavus ja sellest tingitud halb kvaliteet (AS

Infragate Eesti, 2010; OÜ Alkranel, 2013).

Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite

kohal karstunud. Vee neeldumisega võivad kaasneda allikad. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning

pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt jääb Narva-Jõesuu linna territoorium peamiselt kaitsmata

või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Linna maa-ala kaguosas Kõrgesoo piirkonnas on põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes keskmine kuni suhteliselt

kaitstud, Sinimägede piirkonnas keskmiselt, linna kirdeosas (sh Olgina alevikus) peamiselt keskmiselt

kaitstud kuni kaitstud. Piirkonna põhjavee kaitstus on toodud joonisel 9.

Joonis 9. Põhjavee loodusliku kaitstuse hinnang (aluskaart: Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 30.08.2019).

Põhjaveevarud

Tabelis 4 on esitatud Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. aasta käskkirjaga nr 409 kinnitatud

põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

26 / 55

Tabel 4. Kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil (EELIS, 03.10.2019;

Keskkonnaministri käskkiri nr 409, 06.04.2006).

Põhjaveemaardla (piirkond)

Veekihi geoloogiline indeks

Põhjaveevaru (m3/d)

Varu kategooria1 ja otstarve

Kasutusaeg

Vaivara vald O-C 350 P kuni 2020

Vaivara vald V2vr 800 P kuni 2020

Narva-Jõesuu V2vr 1 200 T1 joogivesi kuni 2020

Narva-Jõesuu V2vr 1 300 T2 joogivesi kuni 2020

Narva-Jõesuu (Meriküla piirkond)

V2gd 100 mineraalvesi kuni 2023

Kohtla-Järve (Sirgala- Viivikonna piirkond)

V2vr 100 T1 joogivesi 2013-2035

Narva (Eesti EJ+karjääri piirkond)

V2vr 300 T2 joogivesi kuni 2020

1 Keskkonnaminstri 27.01.2003 määruse nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb põhjaveevaru

uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

Enamik Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvate põhjaveevarude kasutusaeg hakkab

lõppema. Tulenevalt veeseadusest (vastu võetud 30.01.2019) on vajalik taotleda edaspidiseks uued

Ida-Viru maakonna põhjaveevarud ja nende kehtestamine.

14.08.2018 toimus Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjoni istung, kus otsustati, et kuna piirkond

Ida-Virumaal, kus põhjaveevarude kasutusaeg lõpeb 2020. aastal, paikneb ühetaolise geoloogilise ja

hüdrogeoloogilise ehitusega Balti arteesiapiirkonna põhjaosas ja Ida-Eesti vesikonnas, on mõistlik

teha veevarude hindamine regionaalselt tervikuna nagu tehti 1999. aastal piirkondliku Ida-Virumaa

hüdrogeoloogilise mudeli abil. Ida-Virumaal tuleb arvutada Ordoviitsiumi-Kambriumi, Kambriumi-Vendi

Voronka, Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi veekihtide põhjaveevarud arvestades kõigi

veekasutajate veevõttu, eriti mereäärsete veehaarete oma.

Ida-Viru Omavalitsuste Liit saatis 27.06.2019 Keskkonnaministeeriumile kirja (nr 1.2-5/353), kus juhib

tähelepanu, et vajalike uuringuid ei ole nii lühikese tähtaja jooksul võimalik läbi viia ja kuna

omavalitsustel on nii erinevad vajadused, ei ole võimalik ühishanget põhjaveevaru uuringu tegemiseks

läbi viia. Ida-Viru Omavalitsuste Liit palus pikendada uuringute läbiviimise aega 5 aasta võrra

Põhjaveekomisjon on andnud Ida-Viru Omavalitsuste Liidule teada, et Veeseadus (vastu võetud

30.01.2019) lubab veevarude lõppemise korral anda pikendust kuni 24 kuud veevarude uuringute

lõpetamiseks. Veeseaduse § 191 lõike 3 alusel veeloa andmise menetlus pikeneb põhjaveevaru

hindamisele ja kehtestamisele kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 24 kuud. Seniks kui

põhjaveevarud on ümber hindamata ning uued varud kinnitamata, saab pikendust anda vaid vastavalt

1999. a tehtud põhjaveevarude aruande arvutuste ning põhjaveemaardla (põhjaveevaru ala)

piirkondade veekoguste põhiselt.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

27 / 55

Pinnavesi

Narva-Jõesuu jääb Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 23.09.2019) jääb

Narva-Jõesuu linna territooriumile osaliselt või terviklikult viis jõge: Kulgu jõgi (VEE1065200),

Mustajõgi (VEE1063800), Narva jõgi (VEE1062200), Sõtke jõgi (VEE1066500) ja Tõrva jõgi

(VEE1065700). Kõik jõed on valdavalt lühikesed, pikim jõgi on Mustajõgi (32 km).

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017.a ajakohastatud vahehinnangu kohaselt on Narva-Jõesuus

jõgede seisund koondhinnangu põhjal „kesine“, välja arvatud Narva jõgi ning Sõtke jõgi, mille seisund

on „halb“. Sõtke jõe mitte hea ökoloogilise seisundi põhjuseks on toodud kalastiku koondseisund,

mida halvendavad paisud ja ebasoodsad hapnikuolud. Narva jõe puhul on keemilise seisundi mitte

heaks näitajaks välja toodud elavhõbeda sisaldus vees ning ökoloogilise seisundi mitte heaks

hindamise põhjuseks on toodud paisu ja kõikuvat veetaset.

Narva-Jõesuus ei asu ühtegi looduslikku järve. Linnas asub kuus tehisjärve ja kaks paisjärve (Narva

veehoidla ja Sõtke paisjärv), mis ei ole avalikult kasutatavad.

Terviseameti avalike supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Narva-Jõesuu linnas

ametlikult vaid üks avalikult kasutatav supluskoht, milleks on Narva-Jõesuu supelrand Narva lahes.

KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas püsistatud eesmärkide

täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende

eesmärkide saavutamist. Nii põhja- kui pinnavee kaitsega seotud küsimused on antud

piirkonnas eriti aktuaalsed seoses sellega, et linnas asuvad elektrienergiaga varustamise ja

põlevkivitööstusega ettevõtted ning karjäärid, mis mõjutavad nii pinna- kui põhjavett. KSH

aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele.

Kuna Narva-Jõesuu asub peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis

pööratakse erilist tähelepanu põhjavee reostuskaitsele. KSH aruande koostamisel käsitletakse

uute põhjaveevarude kinnitamisega seonduvat.

6.2.7 Väärtuslikud maastikud

Narva-Jõesuu linna väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

teemaplaneeringus “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Teemaplaneeringu kohaselt jääb osaliselt või tervenisti Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile kolm

väärtuslikku maastikku: Narva-Jõesuu, Narva ja Sinimäe. Väärtuslike maastike piirid on välja toodud

joonisel 10.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

28 / 55

Joonis 10. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvad väärtuslikud maastikud (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Narva väärtuslik maastik ulatub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile väga vähesel määral. Narva-

Jõesuu linnale ulatuv väärtusliku maastiku osa hõlmab looduskaunist Narva jõe kallast.

Sinimäe väärtuslik maastik paikneb Narva-Jõesuu põhjaosas Narva Lahe ranniku ääres. Maastiku ala

ulatub Sillamäe linnast Meriküla külani. Maastikule jääb pankrannik järsu astanguga ja Sinimäed. Ala

on seotud mitme olulise ajaloolise sündmusega (II maailmasõja lahinguala). Tegemist on

maakondliku/riikliku tähtsusega väärtusliku maastikuga.

Narva-Jõesuu väärtuslik maastik hõlmab Narva-Jõesuu linna kirdepoolset osa. Alal paikneb

kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidetevöönd, mis saab alguse Merikülast. Liivaranda

ümbritseb männimets. Alal on suur rekreatsiooniline väärtus. Tegemis on maakondliku tähtsuse

väärtusliku maastikuga.

Narva ja Sinimäe väärtuslike maastike osas on tehtud ettepanek määrata need rahvusmaastikeks ehk

riikliku tähtsusega väärtuslikeks maastikeks.

Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest vaadatakse üldplaneeringu koostamise käigus üle

Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud ning nende

kasutamistingimused ja vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul

üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke maastikke ja neil ning nende mõjualas kavandatud

maakasutuse ja maakasutuse tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

29 / 55

6.2.8 Rohevõrgustik

Rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud

Ida-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud 2016). Rohevõrgustiku eesmärk on ökosüsteemide ja

liikide säilitamise tagamine. Rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku jätkusuutliku

funktsioneerimise kui ka elanike puhkepiirkonna rolli. Võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest.

Tuumalad hõlmavad tavaliselt kõrgema loodusväärtusega kaitsealasid või metsamassiive. Narva-

Jõesuu linnas on rohevõrgustiku toimimine hästi tagatud tänu suurtele metsaladele, mis on peaaegu

asustamata. Rohevõrgutiku funktsioon on häiritud rohkem linna kirdeosas, kus asustus on suurem

ning ka lõunas põlevkivi kaevanduse piirkondades (joonis 11). Tallinn-Narva põhimaantee ristub

mitmes kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina eraldades Kirdepoolsed rohevõrgusiku

alad ülejäänud aladest.

Joonis 11. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustik (andmed: Ida-Viru maakonnaplaneering 2013+, 2016).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

30 / 55

Üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku piire ja

kasutustingimusi. Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride

toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Lisaks

hinnatakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja

puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega. Rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks

pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse

mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike)

võrgustiku kujundamisele.

6.2.9 Kaitstavad loodusobjektid

6.2.9.1 Kaitsealad ja hoiualad

Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi

EELIS) andmetele (seisuga 19.09.2019) jääb Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile kolm kaitseala:

Auga looduskaitseala (KLO1000720), Udria maastikukaitseala (KLO1000583) ja Vaivara

maastikukaitseala (KLO1000450) (joonis 12). Kaitsealad ei moodusta ühtset tervikut, vaid on

osadeks jaotatud. Erinevad osad paiknevad hajusalt üle kogu Narva-Jõesuu piirkonna.

Joonis 12. Narva-Jõesuu linna kaitsealad ja hoiualad (EELIS, 19.09.2019).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

31 / 55

Kaitsealad moodustavad väga väikese osa, võttes enda alla ainult 660,8 ha ehk 1,6% kogu linna maa-

alast. Tabelis 5 on väljatoodud kaitsealade pindala ja kaitse-eesmärk.

Tabel 5. Narva-Jõesuu linnas asuvad kaitsealad ja nende kaitse eesmärgid (EELIS, 19.09.2019).

Kaitseala nimetus Pindala

kokku (ha) Kaitseala kaitse-eesmärk

Auga looduskaitseala

(KLO1000720)

198,6 kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslike metsakooslusi.

Udra maastikukaitseala

(KLO1000583)

373,7 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) klinti, pangaaluseid

kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning

rannamaastikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu

direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: esmased

rannavallid (1210), merele avatud pankrannad

(1230), püsitaimestuga liivarannad (1640),

metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad

niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad

laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute

metsad (9180*); 3) III kategooria liiki - mets-

kuukressi (Lunaria rediviva).

Vaivara maastikukaitseala

(KLO1000450)

85,5 kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) geoloogilise ehituse ja

geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja

maastikku - Vaivara Sinimägesid, ning elustiku

mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2)

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk

7-50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

soostuvad ja soo‑lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust

samblaliiki kurrulist tuhmikut (Anomodon rugelii) ja

selle kasvukohti.

Lisaks jääb Narva-Jõesuu haldusterritooriumile Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) (joonis

11). Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase

(Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

32 / 55

(Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar)

elupaikade kaitse (EELIS, 19.09.2019).

Sillamäe linna lähedale kavandatakse uus kaitseala – Langevoja maastikukaitseala (PLO1000738).

Kavandatava kaitseala pindala on 2,1 ha (EELIS, 19.09.2019).

6.2.9.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad

Narva-Jõesuu haldusterritooriumil leidub mitmete kaitsealuste liikide leiukohti. Eelkõige on kaitsealuste

liikide leiukohad koondunud veekogude lähedusse ehk Soome lahe rannikualale, Narva jõe või Narva

veehoidla piirkonda. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 17.09.2019) jääb linna rajooni osaliselt või

täielikult kuus I kaitsekategooria liigi leiukohta, 63 II kaitsekategooria liigi leiukohta ning 147 III

kaitsekategooria liigi leiukohta. I kaitsekategooria liigid, mis on olemas Narva-Jõesuu linnas on:

Ranunculus lanuginosus (villtulikas), Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein), Epipogium

aphyllum (lehitu pisikäpp) ja Pandion haliaetus (kalakotkas).

Vaadeldavale territooriumile jääb kolm püsielupaika:

 Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik (KLO3000890) jääb Meriküla piirkonda Soome lahe

rannikualale. Püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on kaitsta II kaitsekategooria alla kuuluvat

lehtsamblikut Anomodon rugelii (kurruline tuhmik);

 Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000479) on moodustatud II kaitsekategooria

taime Cinna latifolia (laialehine nestik) kaitseks;

 Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik asub koos Lodu käpaliste püsielupaigaga Auvere

külas. Lodu käpaliste püsielupaik (KLO3001227) on moodustatud II kaitsekategooria taime

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) kaitseks (EELIS, 19.09.2019).

6.2.9.3 Kaitstavad üksikobjektid

Linna territooriumil asub viis kaitsealust üksikobjekti: Hoovi künnapuu (KLO4000820), Langevoja juga

(KLO1000513), Siskini mänd/Meriküla mänd (KLO4000819), Suur rändrahn/Olgino rändrahn

(KLO4000967) ja Tõrvajõe joa astang (KLO4001050). Kõik üksikobjektid jäävad linna kirdepoolsesse

ossa põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ümbrusesse, välja arvatud üksikobjekt Langevoja juga

(KLO1000513), mis jääb Sillamäe linna lähedusse (EELIS, 19.09.2019).

6.2.9.4 Natura 2000 alad

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Narva-Jõesuu linnas ka rahvusvahelise

kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) jääb Narva-Jõesuu

linna alale neli Natura 2000 loodusala (joonis 13):

• Struuga loodusala (RAH0000602);

• Udria loodusala (RAH0000502);

• Mustajõe loodusala (RAH0000169);

• Viivikonna loodusala (RAH0000650).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

33 / 55

Suurim neist on Struuga loodusala, mis ümbritseb Narva jõe alamjooksu pindalaga 1724,2 ha.

Suuruselt teine on Udria loodusala, pindalaga 376,7 ha, mis võtab enda alla Soome lahe rannikuala

Perjatsi külast Merikülani.

Joonis 13. Narva-Jõesuu linnas asuvad Natura 2000 loodusalad (EELIS, 19.09.2019).

Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada

kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga

kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

34 / 55

6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond

6.3.1 Rahvastik

Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2018 seisuga Narva-Jõesuu linnas 4 828 inimest. Erinevalt

mitmetest teistest omavalitsusüksustest Eestis on elanike arv Narva-Jõesuu linnas püsinud stabiilsena

ning viimastel aastatel on toimunud elanikkonna kasv, peamiselt sisse rännatavate inimeste tõttu

(joonis 14) (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Joonis 14. Rahvaarv Narva-Jõesuu linnas 2003-2018 aastal (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu linnas on loomulik iive negatiivne (joonis 15). Perioodil 2013-2017 on elanike arv

loomuliku iibe tulemusena vähenenud 28 elanikku võrra aastas. Summaarne sündimuskordaja on

allpool rahvastiku taastamisvõimet. Rändeiive on 2013-2017 aastate vahel olnud väga kõikuv. 2016.

aastal lisandus 220 ning 2017. aastal 86 elanikku (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

35 / 55

Joonis 15. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017 Narva-Jõesuu linnas (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Nii nagu mujalgi Eestis on Narva-Jõesuus probleemiks elanikkonna vananemine. Alates 2010. aastast

on eakate (vanuses 65 ja rohkem) arv suurenenud 162 inimese võrra, samas kui tööealiste arvukus on

vähenenud 126 inimese võrra (joonis 16). Viimastel aastatel on noortemate vanuserühmade (0-6 ja 7-

18 aastased) langus peatunud. Kõige suurema rühma elanikkonnast moodustavad tööealised

inimesed (62%). Eakad inimesed moodustavad 23%, lapsed vanuses 7-18 11% ning lapsed vanuses

0-6 5% elanikkonnast. Elanikkonna vanuselises struktuuris moodustavad suure osakaalu 55-69

eluaasta vanuselised inimesed. Rahvastiku vananemisega kaasneb maksumaksjate vähenemine ning

suurem nõudlus eakatele inimestele suunatud sotsiaalteenuste järgi (Narva-Jõesuu arengukava kuni

2025, 2018).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

36 / 55

Joonis 16. Elanikke arvu muutus vanuserühmades aastatel 2003-2018 (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on kujundada Narva-Jõesuu linnast atraktiivne

elukeskkond. Läbi inimeste elukvaliteedi tõstmise soositakse sisserände suurenemist ning

väljarände vähenemist. Kuna Narva-Jõesuu linnas on tegemist vananeva rahvastikuga, on

oluline pöörata tähelepanu eakaid teenindava taristu väljaarendamisele. Üldplaneeringu

ülesandeks on vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste

kindlustamine kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest.

6.3.2 Ettevõtlus ja tööhõive

Narva-Jõesuus asuvad mitmed suurettevõtted. Erilist mõju piirkonna arengule omavad

elektrienergiaga varustamise ja põlevkivitööstusega seotud ettevõtted ning turismiettevõtted

(peamiselt spaad ja hotellid). Olulist mõju linna tööhõivele omavad Eesti Energia kontserni ettevõtted

(Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Maakonnaplaneeringuga on peamisteks tööstus- ja

logistikaaladeks planeeritud linna kaguosas asuv Eesti soojuselektrijaama tootmisterritoorium ning

Olgina aleviku ja Tõrvajõe küla piirkonna rajoon (vt ptk 6.4 joonis 17).

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2018. aasta aprillis Narva-Jõesuu linnas kokku registreeritud ligi 400

ettevõtet. Tegutsevaid ettevõtteid oli 119 ning neist töötajatega oli 97. Ettevõtetes olevate töökohta arv

kokku oli 1700. Kuigi enamus ettevõttetest tegutses hulgi- ja jaekaubanduse sektoris, siis ligi poolt

töötajatest tegelesid elektrienergia varustamise valdkonnaga. Majanduse ja toitlustuse valdkonnas

töötas ligikaudu 226 inimest ning avalikus halduses ligi 220 inimest (Narva-Jõesuu arengukava kuni

2025, 2018).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

37 / 55

Eesti Statistika 2019. aasta andmete põhjal on Narva-Jõesuu linna tööturu indeks 0,45, mis tähendab,

et ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta 0,45 tööturule sisenejat.

Narva-Jõesuus tegutseb kolm keskkonnakompleksloaga ettevõtet - EcoPro AS (Vaivara Ohtlike

Jäätmete Käitluskeskus - L.KKL.IV-29520), Enefit Energiatootmine AS (Enefit õlitööstus -

KKL/176540) ja Orica Eesti AS (Lõhkeainete tootmine - L.KKL.IV-136083).

6.3.3 Turism

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana ning on seotud ajalooliste spaa-traditsioonidega. Mitmed

turismiettevõtted pakuvad puhkamise ja lõõgastumise teenuseid. Suurimad turismiettevõtted Narva-

Jõesuus on näiteks: Narva-Jõesuu Sanatoorium, Meresuu Spa & Hotel, Noorus Spa Hotel ja Noorus

SPA Inn. Lisaks meelitab külastajaid linna ümbritsev keskkond. Suvitajaid meelitab kohale pikk liivane

mererand ning männimetsad. Linnalises arhitektuuris leidub mitmeid kindlatele ajastutele eripäraseid

ning ajalooliselt ilmakaid hooneid. Turismi poolest pakub linnale suurt eelist Peterburi linna lähedus.

Huviobjektiks on ka põlevkivi kaevandamine ja kaevandamisega muudetud maastik ning Sinimäed ja

Vaivara Sinimägede muuseum (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Üldplaneeringu eesmärk on toetada Narva-Jõesuu linna ettevõtluse arengut, seda nii

turismisektoris kui ka muudes valdkondades. Läbi uute arengupõhimõtete ja maakasutuse

ning ehitustingimuste seadmise saab üldplaneering aidata kaasa mitmekesise

majanduskeskkonna loomisele. Olemasolevate taristute heakorrastamise ning uute vajalike

taristute arendamise kaudu soodustatakse turismi arengut ning tõstetakse linna üldilmet. KSH

aruandes käsitletakse üldplaneeringus kavandatava mõju majandustegevusele ja töökohtadele.

6.3.4 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus

Haridus

Narva-Jõesuu linnas asub viis haridusasutust: Narva-Jõesuu lasteaed Karikakar, Vaivara lasteaed,

Narva-Jõesuu kool, Sinimäe põhikool ja Narva-Jõesuu laste muusikakool (Narva-Jõesuu arengukava

kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu kooli õpilaste arv on püsinud stabiilselt 130-140 õpilase vahel. Sinimäe põhikooli

õpilaste arv on viie aastaga enam kui kahekordistunud. 2017/2018 õppeaastal oli õpilasi kokku 93.

Mõlema kooli seisukord on hea. Gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Narva-Jõesuu linnas

puudub. Tulenevalt sellest, et Narva-Jõesuu paikneb teiste suurte linnade lähedal toimub

haridusasustustes intensiivne õpilasränne. Narva-Jõesuu põhikoolide õpilastest enam kui pool on

mujalt ja 221 last õpib teiste omavalitsuste koolides (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Vaivara lasteaias ja Narva-Jõesuu lasteaias Karikakar käis 2017/2018 õppeaastal 121 last. Mõlemas

lasteaias oli avatud 4 rühma (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

38 / 55

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Sotsiaalhoolekande teenuseid eakatele pakub SA Narva-Jõesuu hooldekodu. Lisaks asub linnas

Narva-Jõesuu SOS lasteküla ja AS Hoolekandeteenuste Sinimäe kodu (Narva-Jõesuu arengukava

kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu linnas on kaks perearsti nimistut. Eriarstiabi ja erakorralise meditsiini teenust pakub SA

Narva haigla. Sillamäel paikneb kiirabibrigaad (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Kultuur ja sport

Linna kultuuritegevust korraldab Narva-Jõesuu huvikeskus. Narva-Jõesuus asub kokku kolm rahva- ja

seltsimaja: Olgina Rahvamaja, Sinimäe Rahvamaja ja Vaivara Seltsimaja.

Linnas asub kaks muuseumit: Vaivara Sinimägede muuseum ning Narva-Jõesuu koduloomuuseum.

Narva-Jõesuu linnaraamatukogu ruumid asuvad Narva-Jõesuu linnas, Sinimäel ja Olgina alevikus ning

Vaivara külas.

Külaplatsid on olemas Udria ja Laagna külas ning Sinimäe alevikus.

Enamus kultuuri- ja spordiüritusi toimub suvel vabas õhus. Tähtsamad üritused on: Sportlik Jüripäev

(Jürijooks), Noorte kultuuripäev, Kalurite päev, Narva-Jõesuu linnapäevad, Puhkpillilahing,

Silmufestival, Küünlavalgusõhtud ja Meremiilijooks.

Spordisaalid on olemas Narva-Jõesuu koolis ja Sinimäe põhikoolis. Lisaks on spordisaal olemas ka

Olgina rahvamajas. Suuremates asulates on olemas spordi- ja mänguväljakud. Sinimägedel on

suusarajad, mida hooldab Sillamäe suusaklubi. Spordirajatised vajavad uuendamist (Narva-Jõesuu

arengukava kuni 2025, 2018).

Korrakaitse ja päästeamet

Lähimad Päästeameti riiklikud komandod asuvad Narva-Jõesuus, Narvas ja Sillamäel. Korrakaitset

pakub Ida Prefektuuri politseijaoskond, mis asub Narva linnas (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025,

2018).

Erateenused

Narva-Jõesuu elanikel on ligipääs apteegile, sularahaautomaatidele, postkontoritele ning toidu- ja

esmatarbekaupadele. Lisaks on igapäevaelu olulised erateenused kättesaadavad ka Narvas ja

Sillamäel (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Jäätmemajandus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel on

valminud Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025 eelnõu.

Narva-Jõesuu linnas asuvad avalikud paberi ja papi ning pakendikonteinerid. Narva-Jõesuu linnas

(asustusüksuses) korraldab jäätmevedu Ekovir OÜ ja endisel Vaivara valla territooriumil Ragn Sells

AS (Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018). Narva-Jõesuus jäätmejaamu ega

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

39 / 55

jäätmekogumispunkte ei asu. Lähimad kogumispunktid paiknevad Narva linnas ja Sillamäel. Narva

Jäätmekäitluskeskuses võetakse vastu järgmisi jäätmeid: puhas lainepapp, vanad kontoriseadmed ja

kodumasinad (komplektis), värvitu käsipakkekile Stretch, klaas-, paber-, plast-, metallpakendid,

ohtlikud jäätmed (võetakse vastu vaid eraisikutelt, mahus, mis tekib majapidamises). Sillamäe ohtlike

jäätmete kogumispunkt võtab vastu: telereid, külmkappe, akusid, elektriseadmeid, elektroonikat,

ravimeid, kemikaale, värve, elavhõbedat sisaldavaid seadmeid, ohtlike jäätmete pakendeid, õlijääke ja

teisi ohtlike jäätmeid (Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025, 2019).

Biolagunevate jäätmete kohapealne üleandmisvõimalus elanikel puudub. Samuti puudub linnas

nõuetekohane kompostimisplats linna hallatavate haljasalade haljastusjäätmete käitlemiseks.

Biolagunevaid aiajäätmeid ja bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on võimalik elanikel

tasu eest üle anda Narva Jäätmekäitluskeskusele või Uikala Prügilasse (Narva-Jõesuu linna

jäätmekava 2019-2025, 2019).

Keskkonnaregistri (03.10.2019) andmetel on linnas kuus töötavat jäätmekäitluskohta: Vaivara ohtlike

jäätmete käitluskeskus, Töökoja 3 jäätmekäitluskoht, Tsentraali autolammutus, Narva kaeveväli, Eesti

EJ tuhaväljak ja Auvere elektrijaam.

Üldplaneeringuga luuakse vajalikud eeldused sotsiaalse infrastruktuuri parendamiseks.

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel keskendutakse ühise sidusa avaliku ruumi

kujundamisele, mis oleks kõigile mugavalt kättesaadav. Infrastruktuuri kujundamisel

lähtutakse elanike praegustest elu- ja töökohtadest ning arvestatakse kõikide erinevate

ühiskonnagruppide vajadustega. Eraldi pööratakse tähelepanu ka külastuskeskkonna

arendamisele. Vajalik on tagada puhkeotstarbelistele objektidele mugav ja ohutu ligipääs ning

arendada aktiivse vabaaja veetmise taristut. KSH eesmärk on jäätmemajanduse valdkonnas

tagada keskkonnanõuetele ja säästliku arengu põhimõtetele vastav jäätmekäitlus.

6.4 Tehniline infrastruktuur

Taastuvenergia

Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ järgi Eesti

riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel. Ida-

Virumaa on kõrge tuuleenergia tootmise potentsiaaliga ala. Osad potentsiaalse tuulepargiga alad

jäävad ka Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile (joonis 17) Maakonnaplaneeringuga kavandatud

potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering,

detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha

koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine (Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Maakonnaplaneeringus on eraldi välja toodud Auvere piirkonnas kõrge tuulepotsentsiaaliga ala, millel

on riigikaitseliste piirangute ja/või tehnoloogia arengu korral ning etteantud nõudmistega arvestades

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

40 / 55

võimalik alustada täpsustatud uuringuid tuuleenergia tootmise võimalikkuse kohta tulevikus (Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Joonis 17. Väljalõige Ida-Viru maakonnaplaneeringu kaardist: Tehnilised võrgustikud (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

41 / 55

Elektrivõrk

Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas asub Eesti Energia AS Eesti Elektrijaam, mis kuulub

Narva elektrijaamade koosseisu. Tegemist on soojuselektrijaamaga, mille põhikütuseks on põlevkivi.

Eesti Elektrijaama 330kV alajaama ning Narva linnas asuva Balti 330kV alajaama vahel asub 330 kV

õhuliin, mis kulgeb ida-lääne suunaliselt. Kõrgpingeliini koridor koos kaitsevööndiga on ca 300 m

(Maa-amet, 2019; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2016) kavandatakse 330kV kõrgpingeliini

trassikoridor Eesti Elektrijaama 330kV alajaama ning Narva linnas asuva Balti 330kV alajaama vahele

(joonis 16). Õhuliini rajamise eesmärgiks on Roheline Energia AS 1000 MW tuulepargi ühendamine

Eesti Elektrijaama 330kV alajaamaga. Rajatava õhuliini pikkuseks on ligikaudu 22 km. Õhuliini

trassikoridori laiuseks on arvestatud 120 m, mis hõlmab endas ka õhuliini kaitsevööndit (40 m mõlemal

pool liini telge) ning puhverala ulatusega 20 m.

Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk

Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi

ning AS KA Vaiko.

Ühisveevarustuse süsteem on olemas Vaivara, Auvere ja Soldinas külas, Olgina alevikus, Narva-

Jõesuu linnas (asutusüksus), Kudrukülas ning Sirgala ja Viivikonna külas. Vaivaras ja Kudrukülas on

ühisveevarustuse süsteem rajatud üksnes reoveekogumisala piires. Piirkondades, kus

ühisveevarustus puudub on veega varustamine lahendatud lokaalselt salv- ja puurkaevude abil (OÜ

Alkranel, 2017).

Ühiskanalisatsioon on olemas Sinimäe ja Olgina alevikus, Vaivara külas, Kurdukülas ja Narva- Jõesuu

linnas (asutusüksus). Sinimäe ja Olgina alevikus on kanalisatsioon valdavalt isevoolne. Sinimäe

aleviku reovee puhastamine toimub aleviku kaguosas asuvas reoveepuhastis. Olgina alevikus toimub

reovee puhastamine aleviku põhjaosas asuvas reoveepuhastis. Kudruküla reovesi suunatakse küla

keskuse korrusmajadest idasuunas olevasse reoveepumplasse, mille abil pumbatakse tekkiv reovesi

otse Narva-Jõesuu ning Narva linna vahelisse kanalisatsiooni survetrassi (OÜ Alkranel, 2017).

Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub on kanalisatsioon peamiselt lahendatud

kogumiskaevude ja imbsüsteemidega (OÜ Alkranel, 2017).

Narva-Jõesuu linna (asutusüksus) ühisveevarustus põhineb Kambrium-Vendi veekompleksi

põhjaveel. Olemasolevast kahekümmnest puurkaevust toimub ametlikult registreeritud veevõtt

kaheksast Narva Vesi AS ühisveevarustuse kaevust. Joogiveetorustike kogupikkus on ca 28 km.

Suurem osa torustikest (80%) on rajatud perioodil 1961 kuni 1981 (AS Infragate Eesti, 2010).

Reovee puhastamine toimub Narva reoveepuhastis. Narva-Jõesuu linna reovesi juhitakse sinna

mööda 11,607 km pika survetoru abil. Narva linna reoveepuhastusjaam on rekonstrueeritud 2005.

aastal. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

42 / 55

kogumiskaevudesse. Kanalisatsioonivõrgustiku seisund on halb. Olemasolevad torustikud on

amortiseerunud (AS Infragate Eesti, 2010).

Tuletõrjehüdrantide üldarv Narva-Jõesuu linnas on 135. Tuletõrjehüdrandid vajavad rekonstrueerimist.

Tuletõrjemahuteid on linnas 12, kogumahuga 1150 m3 (AS Infragate Eesti, 2010).

Narva-Jõesuu linnas (asutusüksuses) sademevee kanalisatsioon puudub (AS Infragate Eesti, 2010).

Soojavarustus

Narva-Jõesuu linnas on kaugküttevõrk olemas Sinimäe ja Olgina alevikus ning Narva-Jõesuu linnas

(asustusüksuses).

Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) kaugküttepiirkonnas vastutab kaugküttesüsteemi töö eest Adven

Eesti AS. Linna katab ca 5 km pikkune kaugküttevõrgustik. Katlamajas toimub soojuse tootmine

täisautomaatselt. Kütteallikana kasutatakse maagaasi. Katlamaja ning kaugküttevõrgustiku seisund on

hea. 2016. aastate andmete kohaselt oli kaugküttevõrguga seotud 56 tarbijat. Paljud hooned vajavad

piirkonnas soojustamist, et vähendada hoonete soojustarbimist (Doran OÜ, 2016; Narva-Jõesuu

arengukava kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukavas aastateks 2016-2026 on kavandatud rajada uus

hakkpuidu katlamaja Narva-Jõesuu linna (asustusüksus). Uue katlamaja ehitamise eesmärk on

alandada soojuse hinda ja vähendada sõltuvust kõikuva hinnaga maagaasist. Lisaks näeb

arengukava ette Narva-Jõesuu Sanatooriumi ühendamist kaugküttevõrgustikuga (Doran OÜ, 2016).

Olgina ja Sinimäe katlamajad ning soojusvõrgud kuuluvad kommunaalettevõttele KA Vaiko AS. Alates

2014. aastast on katlamajad ning soojusvõrgud antud 12 aastaks rendile SW Energia OÜ-le. Olgina ja

Sinimäe soojusvõrkudes põhikütusena kasutatakse maagaasi ning reservkütusena põlevkiviõli.

Kõikide katelde töö toimub täielikult automaatrežiimis. Olgina aleviku soojusvõrgustiku kogupikkus on

709 m ning Sinimäe aleviku soojusvõrgustiku pikkus on 912 m. Mõlema aleviku võrgustiku süsteemid

on suhteliselt heas korras (Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015). KA Vaiko AS on

viinud Olgina katlamaja üle hakkepuidule.

Transpordivõrgustik

Linna teevõrgustikust on tähtsaimad riigiteed põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva ja tugimaantee nr 91

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa. Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on lisaks ka rahvusvaheline

põhimaantee E20. Kohalike teid on kokku 146 km, millest 91 km on maanteed. Kõvakattega on kaetud

38% kohalikest teedest (18% maanteedest ja 72% tänavatest). Suureks probleemiks on teede

seisukord (Teeregister, 2019; Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, 2018).

Arengukava järgi on vajalik jätkata kergliiklusteede rajamisega. Samuti on vaja arendada

tänavavalgustust tihedamalt asustatud külaliskeskustes ja suuremate teede ääres (Narva-Jõesuu

arengukava kuni 2025, 2018).

Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee. Linna territooriumile jääb Vaivara

raudteejaam. Lisaks reisi- ja kaubaveo raudteetrassile asub linna lõunaosas ka tööstusraudteed, mis

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

43 / 55

ühendavad omavahel suuremas plaanis Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva tööstusalasid ning Balti

elektrijaama. Tööstusraudtee läbib Narva-Jõesuu linna territooriumil Eesti Energia Viivikonna, Sõtke,

Sirgala, Metsküla ja Musta kaevandus jaamu. Raudteevõrgustik on rajatud Eesti Energia karjääride ja

kaevanduste teenindamiseks ning põlevkivi veoks (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Sadamad

Sadamaregistri andmetel (seisuga 23.09.2019) asub Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Narva

jõel kolm väikesadamat (tabel 6). Üks neist on Narva-Jõesuu sadam, mille pidaja on Narva-Jõesuu

Linnavalitsus.

Tabel 6. Narva-Jõesuu linna sadamad (Sadamaregister, 23.09.2019)

Nimetus Aadress Pakutavad teenused Kai

Kudruküla

sadam

Puhke, Kudruküla, Narva-

Jõesuu, Ida-Viru maakond,

29024

Veesõiduki sildumise

võimaldamine.

Lisateenusena: elekter

Maabumissild

(ujuvkai)

Narva-Jõesuu

sadam

Suur-Lootsi tn 4, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Veesõiduki sildumise

võimaldamine

Statsionaarne kai ja

kaks ujuvkaid

Suur-Lootsi

sadam

Suur-Lootsi tn 1d, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Veesõiduki sildumise

võimaldamine.

Lisateenusena: prügi

vastuvõtt

Kolm statsionaarset

kaid

Lennuväljad

Narva-Jõesuu linnas Olgina aleviku lähedal asub Narva lennuväli. Ida-Viru maakonnaplaneering

2030+ näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamist 2000 meetrini.

Koostatava üldplaneeringu raames määratletakse tehnilise taristu arengusuundumused.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus analüüsitakse Narva-Jõesuu linna tehnilise taristu

seisukorda, sidusust, paiknemist ning ka seda, millised mõjud kaasnevad tehnilise taristu

arendamisega nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele. Eraldi pööratakse

tähelepanu transpordivõrgustiku paiknemisele ja kergliiklusteede arendamisele. Vajalik on

jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamine tihedamalt asustatus külakeskustes ja

suuremate teede ääres. Taristu väljaarendamisel lähtutakse elanikkonna vajadustest ning

asustuste paiknemisest.

6.5 Riigikaitseline tegevus

Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi edelaosas asub Sirgala harjutusväli (vt ptk 6.4 joonis 16).

Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest. Ida-Virumaa

maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016) kohaselt on vajalik Sirgala harjutusvälja

laiendamine sõjalise väljaõppe tingimuste parandamiseks ning riigikaitse arengukava eesmärkide

täitmise toetamiseks. Detailplaneering Sirgala harjutusvälja sõjaliste väljaõppe parandamiseks on

kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 2010. aasta 30. septembri otsusega nr 59. Detailplaneeringu

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

44 / 55

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kiitis Keskkonnaameti Viru regioon heaks 2009. aasta

28. juuli kirjaga nr V6-8/14183-3.

Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel –

taktikaaladel. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 2016), paragrahvis 4.7. „Riigikaitse

ja turvalisus“ on esitatud tingimused riigikaitselistele ehitistele üldplaneeringute koostamisel.

Sirgala hajutusvälja detailplaneeringuga arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse

planeerimisel nii ehitiste kui ka nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude

hindamisel riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on

üldplaneeringu kontekstis asjakohane.

6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Päästeameti (e-kiri, seisuga 03.10.2019) ning Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (e-kiri,

seisuga 02.10.2019) andmetel asub ohtlikest ettevõtetest Narva-Jõesuu linnas:

 Orica Eesti OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 2 256 m);

 Enefit Energiatootmine AS Õlitööstus (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega

94 m);

 Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala

raadiusega 125 m);

 Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala

raadiusega 175 m);

 Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala

raadiusega 20,5 m).

Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna aladele ka Sillamäel paiknevate ohtlike ettevõtete ohualad.

Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise

suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning

elamurajoonide, ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse

korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma

koostöös Päästeametiga.

Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete

asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht

õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid

meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks–tagajärgede leevendamiseks.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

45 / 55

6.7 Jääkreostusobjektid

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 02.10.2019) asub Narva-Jõesuu linnas kaks jääkreostusobjekti:

Soldina Õlibaas (JRA0000071), mis asub Soldina külas ja Eesti SEJ tuhaväljak (JRA0000072), mis

asub Auvere külas.

Soldina õlibaasi jääkreostusobjekt on riikliku tähtsusega objekt. Soldina Õlibaasi jääkreostusobjektil on

põhjavesi reostunud naftasaadustega, aromaatsete ühenditega ning fenoolidega. Tegemist on

neljanda kategooria jääkreostusobjektiga, kus esineb oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus

lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt varasemate uuringute alusel

või eksperthinnangute tasemel on pinnas reostunud orgaanilisteainetega.

Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti

elektrijaama tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust. Jääkreostusobjektil leitavad

saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed

süsivesinikud, fenoolid, naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide,

PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC).

6.8 Ajaloolis–kultuuriline keskkond

Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 23.09.2019) asub Narva-Jõesuu linna

haldusterritooriumil 11 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist, 11 ehitismälestist ja 50 XX sajandi

kultuuriväärtuslikku objekti. Kunstimälestisi on linna territooriumil kokku 50. Enamus

muinsuskaitseobjekte jääb linna põhjaossa. Eriti rohkelt on kultuurimälestisi Sinimäe aleviku

ümbruskonnas ning Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) (Maa-amet, 2019). Linnale on omapärane

mitmete ajaloomälestiste olemasolu, mis on seotud II maailmasõjaga või Vabadussõjaga.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud 2019) ning Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud

2010) kohaselt võib kultuurimälestist konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse

eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all.

Vaivara valla üldplaneeringus on välja toodud, et Tõrvajõe küla piirkonnas peab enne suuremahuliste

ehitustegevuste kavandamist tegema koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada alal arheoloogiliste

eeluuringute läbiviimise vajadus. Lisaks on alates Narva jõest kuni Peeterristi ristmikuni maanteest

kahel pool asuv ala kuni Tallinn-Narva maanteest ca 200 m lõuna poole jääv ala piirkond, kus

mullatööde tegemisel on samuti vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Tegemist on piirkonnaga,

mis võib sisaldada kultuurimälestisi alates kiviajast kuni uusima ajani.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga (kehtestatud 2019) tehakse ettepanek võtta tabelis 7 esitatud

üksikobjektid (ehitised) riikliku muinsuskaitse alla. Lisaks teeb linna üldplaneering ettepaneku

tunnistada arhitektuurselt väärtuslikeks ehitisteks 25 üksikobjekti (ehitist).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

46 / 55

Tabel 7. Üksikobjektid, mille kohta on tehtud ettepanek need riikliku kaitse alla võtta (Narva-Jõesuu linna üldplaneering, 2019).

Ehitise kasutusviis Aadress

Piirdeaed Aia tn 13 ja 15

Puhkekodu Aia tn 17, 17a

Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11

Elamu endine Veltmani maja Karja tn 11a

Elamu L. Koidula tn 44

Elamu Mere tn 8

Elamu/suvila Nurme tn 19

Elamu Nurme tn 63

Elamu/suvila Nurme tn 44

Elamu Vabaduse pst 43a

Elamu Vabaduse tn 51 / Aia 42

Muinsuskaitset korraldavad peale Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ka valla- ja

linnavalitsused (PlanS § 6 lõige 1).

Üldplaneeringus vaadatakse üle olemasolevad kultuurimälestiste objektid ning alad ning nende

üldised ehitus- ja kasutamistingimused. Vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi

objektide määramiseks.

Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid

EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) asub Narva-Jõesuu linnas 361 kaardistatud

pärandkultuuriobjekti. Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning

kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid.

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist,

tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja

rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku

tööstusega.

Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et

pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline

nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete

kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

47 / 55

kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi

(EELIS, 2019).

Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või

nendest teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse

nende asukohad väärtuste ja piirangute joonisele ning hinnatakse nende säilimist tagavaid

meetmeid.

Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja

kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise

üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja

kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui

ka kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes.

Endiste Narva-Jõesuu linna (kehtestatud 2019) ja Vaivara valla (kehtestatud 2010) üldplaneeringutes

ei ole miljööväärtuslike alasid määratletud.

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja

väärtustamise projekti raames on valmistatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri

inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtuslikud alad ja objektid, mis vajavad

omavalitsuse kaitset. Ida-Virumaa 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimise töös (2008)

käsitlemist leidnud väärtuslikud ehitised, mis jäävad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile on:

 endine Vaivara vallamaja (Sinimäe, Pargi tee 2);

 Eesti soojuselektrijaama hooned (Mustjõe);

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 4;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 16;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 19;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 27;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 33;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 38;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 44;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Nurme 70;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Aia 2;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Aia 42;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 30;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 34;

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

48 / 55

 elamu Narva-Jõesuu linnas, L. Koidula 44;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Mere 8;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Raja 65;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse 43a;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse 44;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Karja 11;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Karja 11a;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, Metsa 14;

 paviljon Naiv Narva-Jõesuu linnas, Metsa 14;

 elamu Nai Narva-Jõesuu linnas, Linda 8a;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42a;

 elamu Narva-Jõesuu linnas, J. Poska 42b.

Üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse, kas on vajalik määratleda Narva-Jõesuu linnas

miljööväärtuslikud alad (või objektid), kus oleks vaja piirkonna omapära säilitamiseks ning

kaitseks kehtestada kindlad kasutus- ja ehitustingimused.

7. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus

käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende

valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille

osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt

rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine,

maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu

koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada

ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale.

Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast

valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub edasise protsessi käigus.

KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning linna geograafilisest paiknemisest ja

muudest faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks sellest, et Narva-Jõesuu linnas ligi kolmandik

linnaloodus- ja elukeskkonnast on otseselt või kaudselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja

töötlemisest).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

49 / 55

KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste

arengusuundade määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest

tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse

üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud

eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud üldisemad tingimused (visioon), millega

peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest lähtutakse ka KSH aruande koostamisel.

Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu

eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja

KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse

üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:

 looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele,

rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele,

kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);

 sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond,

põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna

heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);

 ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad).

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud

vajaduse korral töö käigus hinnatakse.

Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad

arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt

koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused

arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju

looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et

pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja

looduskeskkonnaga.

Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka

keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele.

KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju

vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel.

Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude

kumuleerumisega.

Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad

hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid

(ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt

üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

50 / 55

objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja

üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste

asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal

eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi

arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd linnavalitsuse ametnike,

kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel

võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega

arvestamise või mittearvestamise põhjendused:

 looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele,

rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele,

kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);

 sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond,

põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna

heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);

 ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad).

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud

vajaduse korral töö käigus hinnatakse.

Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad

arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt

koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused

arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju

looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et

pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja

looduskeskkonnaga.

Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka

keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele.

KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju

vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel.

Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude

kumuleerumisega.

Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimaid

hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid

(ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt

üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel

objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja

üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

51 / 55

asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal

eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi

arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd linnavalitsuse ametnike,

kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel

võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega

arvestamise või mittearvestamise põhjendused.

Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Juhul, kui planeerimisprotsessis ilmneb piiriülest

keskkonnamõju, käsitletakse seda täpsemalt KSH raames.

Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse-

eesmärkidega. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumile jääb neli Natura 2000 loodusala. Euroopa

Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse

korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura

2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja

tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Vajadusel tuleb välja töötada

selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

8. KSH avalikustamise ajakava

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures

ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse

lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja

integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse

üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 8 on kajastatud Narva-

Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

52 / 55

Tabel 8. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP ja KSH algatamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega nr

71 19. detsember 2018

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamine september-oktoober 2019

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja

täiendamine lähtuvalt ettepanekutest

november 2019 – jaanuar

2020

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH

aruande täiendamine

detsember 2020 – veebruar

2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Narva-

Jõesuu Linnavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) märts – aprill 2021

ÜP avalik väljapanek mai 2021

ÜP avalik arutelu juuni – juuli 2021

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav

heakskiit) august – september 2021

Kehtestamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt november 2021

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

53 / 55

9. Kasutatud allikad

Õigusaktid:

1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kinnitatud Vabariigi

Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

3. Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega. Vabariigi

Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 103.

4. Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine”

muutmine. Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 153.

5. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

6. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133.

7. Põhjaveevaru hindamise kord. Keskkonnaministri 27.01.2003 määrus nr 9.

8. Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.10.2019.

Muud allikad:

1. Andresson, M., Truumaa, I., Ojamäe, K., 2018. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a

ajakohastatud vahehinnangu kohta: Seletuskirja lisatabel. Keskkonnaagentuur ja

Keskkonnaministeerium i veeosakond.

2. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

3. AS Infragate Eesti, 2010. Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2010-2022. Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr

23.

4. AS Pöyry Entec, 2010. Vaivara valla üldplaneering. Kehtestatud Vaivara Vallavolikogu

26.08.2010 määrusega nr 11.

5. Doran OÜ, 2016. Narva-Jõesuu soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu

võetud 07.12.2016 Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrusega nr 81.

6. Eesti Entsüklopeedia, 2011. Eesti mullastik.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (viimati vaadatud 23.09.2019).

7. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Andmed

seisuga 19.09.2019.

8. Eesti Statistikaamet, 2019.

9. https://et.wikipedia.org/wiki (viimati vaadatud 23.09.2019).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

54 / 55

10. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema poolt

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278. Täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-

1/2017/25.

11. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering: Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused, 2003.

12. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering: E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Kehtestatud Ida-

Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124.

13. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. Vastu võetud 19.12.2018 Lüganuse

Vallavolikogu määrusega nr 48.

14. Hansar, L., 2008. Ida-Virumaa: 20. sajandi arhitektuuri inventeerimine. Tellija:

Muinsuskaitseamet.

15. Keskkonnaministeerium, 2019. Radoon.

https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 23.09.2019).

16. Keskkonnaministri käskkiri nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine”.

Kinnitatud 06.04.2006.

17. Keskkonnaregister, 2019.

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPMbGzOPIetUSjsg8iWSaIjTaMtUGsq6

(viimati vaadatud 26.09.2019)

18. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019.

19. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 25.09.2019)

20. Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025. Vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.09.2016.

a määrusega nr 53.

21. Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu

31.10.2018 määrusega nr 45.

22. Narva linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2025. Vastu võetud 26.03.2015

Narva Linnavolikogu määrusega nr 8.

23. OÜ Alkranel, 2013. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2013-2025.

24. OÜ Alkranel, 2017. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2016-2028. Kinnitatud 25.01.2017 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 48.

25. OÜ Zoroaster ja OÜ Adepte Ekspert, 2019. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestati

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78.

26. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H.

2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus,

Keskkonnaministeerium, Tallinn.

https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (viimati vaadatud

25.09.2019).

Ida-Virumaa Narva-Jõesuu üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2019–189 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu

linn

55 / 55

27. Põhja-Eesti rannikumadalik, 2009.

http://www.estonica.org/et/Loodus/Soome_laht_ja_P%C3%B5hja-

Eesti_rannikumadalik/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik/#%20 (viimati vaadatud

23.09.2019).

28. Sadamaregister, 2019.

https://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister (viimati vaadatud 23.09.2019).

29. Soesoo, A., Miidel, A., 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut

Turu Ülikooli geoloogia osakond. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.

30. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut, 2015. Vaivara valla soojusmajanduse

arengukava 2015 – 2025. Kinnitatud 09.12.2015 Vaivara Vallavolikogu määrusega nr 36.

31. Teeregister, 2019.

https://teeregister.mnt.ee/reet/home (viimati vaadatud 23.09.2019).

32. Terviseameti avalikud supluskohad 2018 kaardirakendus.

https://ag.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=ff94568bb06c4ad98b244fa00c

196e04 (viimati vaadatud 26.09.2019).

33. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.

34. Vaivara valla arengukava aastateks 2015-2020. Vastu võetud 22.10.2014 Vaivara

Vallavolikogu määrusega nr 16.

Asukoht (L-Est’97) X 6580645

Y 715831

ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS

Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN

Tellija: NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA

Planeerija: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollis: ENE KÕND

Oktoober 2019 TARTU

Narva-Jõesuu linna üldplaneering

lähteseisukohad

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2019-209

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

2 / 18

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Narva-Jõesuu linna üldplaneering: lähteseisukohad

OBJEKTI ASUKOHT:

Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

TÖÖ EESMÄRK:

Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linnale

TÖÖ LIIK: Üldplaneering

TÖÖ TELLIJA: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023

Narva-Jõesuu linn

Ida-Viru maakond

Kontaktisik: Raim Sarv

Aselinnapea

Tel 5332 9984

[email protected]

Olga Godunova

Planeeringuspetsialist

Tel 5302 0276

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

Töö koostaja: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Noeela Kulm - keskkonnaekspert

Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

3 / 18

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste

koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri

valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-

ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –

Kert Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

4 / 18

SISUKORD

1. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA

LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................................ 5

2. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ........................................................... 6

3. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD

UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED .................................................. 15

4. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU JA KSH

KOOSTAMISEL ......................................................................................................................................... 15

5. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ........................ 17

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

5 / 18

1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid

Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 19. detsember 2018 otsusega nr 71 Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on lähtudes

erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Narva-Jõesuu linna territooriumile ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine kooskõlas

Narva-Jõesuu linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate

majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle

alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.

Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Narva-Jõesuu linna territoorium (joonis 1).

Joonis 1. Narva-Jõesuu linna territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on tähistatud

varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

6 / 18

Narva-Jõesuu linn moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Vaivara valda,

Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Hetkel kehtib

Narva-Jõesuu linna territooriumil kaks üldplaneeringut:

 Narva-Jõesuu linna üldplaneering, kehtestati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega

nr 78;

 Vairava valla üldplaneering, kehtestati Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11.

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema poolt 28.12.2016

korraldusega 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Narva-Jõesuu linna

arengukava kuni aastani 2025 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt vastu võetud 31.10.2018 määrusega

nr 45.

Üldplaneeringu koostamiseks on linnas moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad. Töörühma ja

planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 07.10.2019. Koosolekust võtsid osa:

aselinnapea Raim Sarv, aselinnapea Sergei Solovjov, volikogu liige Liina Piirisalu, volikogu liige Tatjana

Pagajeva, planeeringuspetsialist Olga Godunova, keskkonnaspetsialist Jaan Metsis, maakorraldaja Irina

Doroš, maakorraldaja Tatjana Hütt, Angelina Liiv, ehitusspetsialist Jegor Tšumakov, ehitusspetsialist Julia

Bogdanova, teede spetsialist Aleksandr Kuksin.

Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest,

kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute

põhjendatud seisukohtadest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi

arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

2. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ülesanded

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1

sätestatud ülesanded, mis on olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt

(PlanS § 75 lõige 2).

Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel:

 Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste

väljatöötamisel võetakse arvesse piirkonnale iseloomulikke väärtusi ehk kasutatakse nn

väärtustepõhist lähenemist. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb

eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele või sotsiaalsetele

nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine

väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti;

 arvestada haldusreformi tulemusel tekkinud uue omavalitsusüksuse kui terviku ruumiliste

eripärade ja vajadustega;

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

7 / 18

 hinnata kehtivate üldplaneeringute maakasutus- ja ehitustingimuste ajakohasust, töötada välja

tulenevalt erinevate piirkondade iseloomust arengut soodustavad tingimused maakasutuseks ja

ehitamiseks;

 planeerimisel soodustada energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva

ehitatud keskkonna laiendamist ja tihendamist, olemasoleva taristu ärakasutamist uute

asustamata alade kasutuselevõtu asemel;

 elukeskkonna planeerimisel eelistada kvaliteetse kogukondliku keskkonna loomist erinevas eas ja

erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid;

 arvestades põhiliste liikumissuundadega määrata jalgratta- ja jalgteede asukohad ning

olemasoleva teedevõrgu parendamise prioriteedid;

 siduda linna üldplaneering naaberomavalitsuste ruumilise planeerimisega;

 käsitleda maakonnaplaneeringuga linna üldplaneeringule antud ülesandeid.

Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast

informatsioonist. Väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda.

1. Narva-Jõesuu linna transpordivõrgu ja muu infrastruktuuri analüüs ning nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Narva-Jõesuu linna läbib põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mis on lisaks ka rahvusvaheline põhimaantee

E20 ja üks tugimaantee Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa (tee nr 91). Arengukava põhjal on teede

seisukorra parandamine jätkuvalt üks taristu valdkonna suuremaid väljakutseid.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva

ümbersõidu trassikoridori määramine“ on toodud Sillamäe linna ümbersõit läbi Vaivara küla. Aastatel

2016-2017 viidi läbi Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja

Sillamäe linna lõigu ümberehitustööd.

Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee ja linna territooriumile jääb Vaivara peatus.

Maakonnaplaneeringus ei ole kavandatud raudteevõrgu muudatusi. Oluline on nii raudteejaamade kui ka

bussijaamade sidumine jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. Planeerida raudteejaamade taristu (parklad,

jalgteed, jalgrattahoidlad).

Piirkonnas on aastate jooksul rajatud mitmeid jalgratta- ja jalgteid inimeste peamistele liikumisteedele nii

riigiteede ääres kui ka suuremates asulates, samas kõik vajadused turvalise liiklemise tagamiseks ei ole

veel kaetud. Vajalik on jätkata tervikliku jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamist.

Maakonnaplaneeringus on toodud perspektiivne jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mida täpsustatakse

üldplaneeringuga ning vajadusel täiendatakse. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele

asulatele ja riigimaanteede ääres asuvatele kergliiklusteedele. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede

võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate

teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

8 / 18

Narva-Jõesuu suvituslinna liiklust ja parkimist on ohutuse ja külaliste rahulolu tagamiseks ennekõike just

hooajal vaja põhjalikumalt läbi mõelda. Suurimad on probleemid parkimisega. Vajalik on vabade platside

sättimine parklateks, olemasolevate rekonstrueerimine ning karavaniparkla loomine.

Maanteeamet: palume esitada seiskoht E20 Tallinn-Narva maantee Sillamäe ümbersõidu rajamise

perspektiivikusest ning kajastamise vajalikkusest üldplaneeringus. Kas ja milliste riigimaanteede äärde on

plaanis rajada kergliiklusteid?

Lennuamet: palume infot linnas (või naaberomavalitsuses oleva ja valda mõjutava) olemasolevate ja/või

planeeritud lennu- või kopteriväljade ning nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta.

Kogukond, ettevõtjad: palume esitada oma ettepanekud transpordivõrgustiku parendamiseks, sh

jalgratta- ja jalgliikluse, tava-autoliikluse ja veokite liikumiseks ning parkimise korraldamiseks.

2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Keskkonnaregistri (2019) andmetel on linnas kuus töötavat jäätmekäitluskohta: Vaivara ohtlike jäätmete

käitluskeskus, Töökoja 3 jäätmekäitluskoht, Tsentraali autolammutus, Narva kaeveväli, Eesti EJ

tuhaväljak ja Auvere elektrijaam.

Arengukavas tuuakse ühe probleemina välja metsaaluste prügistamist nii oma elanike kui eriti just

suvitajate poolt. Oluline on tähelepanu pöörata suvituspiirkondade jäätmekäitlusele ning inimeste

teavitamisele. Vastavalt jäätmekavale on vajalik Narva-Jõesuu linna(asustusüksus) rajada nii jäätmete

kogumispunkt kui ka kompostiväljak.

Veterinaar- ja toiduamet: palume seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega

aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Narva-Jõesuu linnas on kinnitatud Sinimäe

(keskkonnaregistri kood RKA0440082), Olgina (RKA0440595), Vaivara (RKA0440592) ja Narva-Jõesuu

(RKA0440091) reoveekogumisalad. Üldplaneeringu raames vaadatakse üle reoveekogumisalad ning

perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alad.

Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega on soovitatav alustada tervikliku Narva-Jõesuu linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist, kuna siis selguvad täpsemad käsitlust

vajavad teemad.

Maakonnaplaneeringus on ära toodud kaks potentsiaalse tuulepargi ala Auvere lähedal ja Narva

karjääris. Lisaks üks kõrge tuulepotentsiaaliga ala.

Vajadusel analüüsitakse võimalike paikesepaneelide/parkide asukohti. Kui puudub vajadus kindlate

asukohtade määramiseks, pannakse paika ehitus- ja kasutustingimused.

Võrguvaldajad: Palume esitada digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused. Palume

esitada teile teadaolevad võrgu juurdeehituse alad või kavandatud uued liinid. Palume esitada üldised

oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

9 / 18

Kaugkütteettevõtted: palume ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks.

Kaitseministeerium: millised on võimalused maakonnaplaneeringus ära toodud potentsiaalsetel

tuulepargi aladel tuulepargi arendamiseks? Millised on üldisemad tingimused tuuleparkide arendamiseks

(kui üldplaneeringuga soovitakse leida täiendavaid võimalikke alasid)?

4. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valimine

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määramine teostatakse vastavalt 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määrusele nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri”.

Lisaks asukoha valimisele on vajalik olulise ruumilise mõjuga ehitise mõiste defineerimine.

Ohtlikest ettevõtetest asub Narva-Jõesuu linnas Orica Eesti OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga,

ohuala raadius 2 256 m), Enefit Energiatootmine AS Õlitööstus (A-kategooria suurõnnetuse ohuga,

ohuala raadiusega 94 m), Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas (B-kategooria suurõnnetuse ohuga,

ohuala raadiusega 125 m), Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaam (B-kategooria suurõnnetuse

ohuga, ohuala raadiusega 175 m) ja Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaam (B-kategooria

suurõnnetuse ohuga, ohuala raadiusega 20,5 m). Lisaks ulatuvad Narva-Jõesuu linna aladele ka

Sillamäel paiknevate ohtlike ettevõtete ohualad.

5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise

üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine

Sadamaregistri andmetel asub Narva-Jõesuu linna territooriumil kolm sadamat: Narva-Jõesuu sadam,

Suur-Lootsi sadam ja Kudruküla sadam.

Arengukavas on tegevustena ära toodud projekt „Väikesadama iga 30 miili kaugusel- elavdatud

veeturismi teenuste arendamine Soome lahe idaosas/30 Miili” ning kalasadama ehitus. Kalasadama

rajamiseks on algatatud detailplaneeringu koostamine, mis on läbinud avaliku väljapaneku ning avaliku

arutelu etapi.

Vajadusel vaadatakse üldplaneeringus üle antud tegevusteks sobilikud kohad ning reserveeritakse maad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: palume vajadusel täpsustada sadamate võrgustikuga

seonduvat.

Kogukond, ettevõtjad: palume esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba juurdepääs merele või

vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks.

6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Tähelepanu pööratakse väljakujunenud külastruktuuride/külakeskuste väärtustamisele.

Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse

olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu

ära kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

10 / 18

Arengukavas on välja toodud ühe probleemkohana elamispindade puudus nii noortele, abivajadusega

isikutele kui ka eakatele- vajadus on sotsiaalmaja järele. Üldplaneeringus vaadatakse üle potentsiaalsed

ühiskondike ehitiste maa-alad.

Narva-Jõesuu linnaga sundliideti endised Kohtla-Järve Sirgala ja Viivikonna linnaosad. Kunagised küllalt

suured karjääriasulad on kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu

täielikult amortiseerunud. Üldplaneeringus analüüsitakse läbi võimalus sulgeda kõik Sirgala küla

korterelamud ning inimesed ümberasustada Viivikonda, Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) või

Olginasse. Sirgalasse jääks toimima aiandusühistu. See võimaldab omavalitsusel rekonstrueerida

Viivikonna taristu. Pikemas perspektiivis ja riigi toetustega tühjad Sirgala korterelamud lammutatakse.

Üldplaneeringu koostamise raames tehakse Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse

seisundi kirjeldus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: palume teie hinnangut võimaliku Sirgala küla

korterelamute lammutamise kohta. Milline on võimalik riigi tugi tühjade hoonete lammutamisel?

7. Supelranna ala määramine

Narva-Jõesuus asub Eesti pikim liivane mererand. Üldplaneeringus analüüsitakse võimalike

supluskohtade ja supelrandade paiknemist Narva-Jõesuu linnas. Lisaks pööratakse tähelepanu

kämpingualade ja karavaniplatside rajamise võimalikkusele supelrandade lähistele.

8. Tänava kaitsevööndi laiendamine

Koostöös Maanteeametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Narva-Jõesuu linna teede ja

tänavate kaitsevööndi ulatust. Kohalike teede kaitsevööndi täpsustamine hajaasustuses ja linnalises

asustuses. Eravalduses olevate teede, mille osas tuntav avalik huvi, munitsipaliseerimise võimaluste

käsitlemine.

9. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte

üleujutusaladega siseveekogul

Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt ei ole Narva-Jõesuu linnas

suurte üleujutustega siseveekogusid. Täpsustatakse korduva üleujutusega ala piir ning üleujutusalade

riskipiirkondade ehitustingimused.

Keskkonnaamet, põllumajandusamet, kogukond: palume esitada infot teadaolevatest

üleujutusaladest ja selle võimalikest põhjustest.

10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine

Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Analüüsitakse

rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud

piirkonnas. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida

konfliktalade tekkimist.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

11 / 18

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus raielankide suuruse ja tiheduse osas

rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus

esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine.

11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava

veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal

liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on

oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. Oluline on säilitada olemasolevad juurdepääsud

mererannale ning vajadusel näha ette perspektiivseid. Üldplaneeringus näidatakse ära suuremate

veekogude perspektiivsed kallasradadele juurdepääsud. Vajadusel täpsustatakse sundvõõrandamise

põhimõtted.

Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtadest, kust saab kallasrajale või kust peaks saama.

12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine

Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Narva-Jõesuu linna veekogude

ehituskeeluvööndit. Vajalik on detailselt üle vaadata Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) piires asuvad

kinnistud (tähelepanu pöörata elamu- ja ärimaadele) ning võimaldada antud aladele ehitustegevust.

Vajadusel täpsustatakse rannaala ehituskeeluvööndit ning sellest tulenevaid ehitustingimusi.

13. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine

Vajadusel määratud kohalikult tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt

piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Analüüsitakse kompaktsete aladega

kattumist.

Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks?

14. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja

looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle ja täpsustatakse Ida-Viru maakonnaplaneeringus välja

toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud

mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti.

Väärtuslike põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele.

Narva-Jõesuu linnas asub kaks maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikku ja üks maakondliku

tähtsusega väärtuslik maastik. Üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse väärtuslike maastike piirid

üle ning vajadusel täpsustatakse. Samuti määratletakse väärtuslikud vaatekoridorid.

Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused.

Analüüsitakse võimalust väärtuslike põllumajandusmaade ja väärtuslike maastike ühildamiseks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

12 / 18

15. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine

Narva-Jõesuu linna territooriumil asub kaks kruusamaardlat, kaks liivamaardlat, üks lubjakivimaardla, üks

turbamaardla ja kolm põlevkivimaardlat. Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse

maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid.

16. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine

Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste

seadmise otstarbekust.

Narva-Jõesuu linnas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2019) andmetel 122 kinnismälestist: 84

kunstimälestist, 11 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist ja 11 ehitismälestist. Oluline on tagada

juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus.

Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus miljööväärtuslikest aladest ja väärtuslikest

üksikobjektidest.

17. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste

kasutustingimuste määramine

Analüüsitakse olemasolevaid alasid ning vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide

määramiseks.

Kogukond: palume esitada, mis on kohalik säilimist vajav kultuuripärand.

18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,

krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

Linna maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja linna

üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade

määramisel analüüsitakse Narva-Jõesuu linna tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse

eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi

hajaasustuse ja kompaktse (linnalise) asustusega aladele. Vaadatakse üle kehtivates üldplaneeringutes

ärimaale esitatud haljastusnõuded.

Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete

komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad.

Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates

rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust.

Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist.

Vajadusel esitatakse täiendavalt nõuded põllumajanduslikele rajatistele, erirajatistele, tehnilistele

rajatistele, mis pole ehitusseaduse järgi ehitusloa kohustuslikud.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

13 / 18

19. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud

riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Narva-Jõesuu linna aladele jääb Sirgala harjutusväli koos perspektiivse laienemisalaga. Vajalik on maa-

alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. Tähelepanu

pööratakse Viivikonna külas asuvale perspektiivsele laiendusala välispiirile ning piiranguvööndile.

Siseministeerium: palume esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja

võimalikud riigikaitselistest objektidest tulenevad piirangud.

20. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Linna arengukavas on välja toodud vajadus korrastada spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid ning

uusi rajada. Linnas on perspektiivikas arendada külastuskeskkonda.

Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad aktiivseks vabaaja veetmiseks ja

sportimiseks Narva-Jõesuu linna aladel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate

seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs.

Kogukond: palume esitada oma ettepanekud, kus võiksid paikneda puhke- ja virgestusalad (pargid,

mänguväljakud, rohealad, supluskohad jne). Kas ja kuhu võiks teha avalikke telkimis-/puhkealasid?

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus võimalike puhkealade (puhkemetsade)

paiknemise ja kasutustingimuste määramise osas.

21. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi

suurusele ja raievanusele piirangute seadmine

Vajadusel seatakse asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi

vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel

kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse

teket ning müra levimist. Määratakse Narva-Jõesuu linnas (asustusüksus) alad, kus tuleb teostada

mürauuringuid ja koostada mürakaarte.

Kogukond: palume esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel landi suurusele ja

raievanusele.

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada omapoolne nägemus, kus oleksid piirangutega alad ning

missugused oleksid sobivad piirangud.

22. Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneeringu raames määratakse müra normtasemed vastavalt õigusaktidele.

23. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja

asukohti. Transpordivõrgustiku analüüsi käigus analüüsitakse üle erateede paiknevaid kinnistute

juurdepääsusid ning vajadusel seatakse kasutustingimusi. Täpsustatakse parkimispõhimõtted ja -nõuded,

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

14 / 18

määratletakse avalikult kasutatavad parkla-alad (liigendatud parklad); liigitatakse ja määratakse

tänavavõrk, projekteerimise üldnõuded, jalgratta- ja jalgteede paigutamise põhimõtted.

Lisaks viiakse läbi liiklusohutuse analüüs, kus käsitletakse nii tänaseid liiklemise suundi kui ka

maakasutusmuudatustest tulenevaid võimalusi.

24. Krundi minimaalsuuruse määramine

Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid ning vajadusel

seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

Samuti vaadatakse üle pisikinnistud ning seatakse tingimused arendamisele ja ehitustegevusele.

25. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alad ja juhud,

millal tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Üldplaneeringuga analüüsitakse vajadust detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks.

26. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine

Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega

alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone.

27. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Planeeringuga seatakse tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks

(kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms).

Põllumajandusamet: palume esitada digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja

alade kohta.

Maanteeamet: palume esitada teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega.

28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Koostöös Keskkonnaametiga tehakse kindlaks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja määratakse

nendest tekkivad kitsendused.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

15 / 18

3. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid

ning koostatavad teemajoonised

Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või

eksperthinnangud:

 keskkonnamõjude strateegiline hindamine;

 olemasoleva maakasutuse analüüs;

 transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;

 Narva-Jõesuu linna liiklusohutuse analüüs;

 tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs;

 rohevõrgustiku analüüs;

 miljööväärtuslike alade analüüs;

 väärtuslike põllumajandusmaade analüüs;

 Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus.

Üldplaneeringu väljatöötamise käigus võib analüüside loetelu ja käsitlus täpsustuda.

Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:

 maakasutus;

 väärtused ja piirangud;

 taristu ja tehnovõrgud;

 maardlad;

 tiheasustus/kompaktsed alad (eraldi väljavõtted).

Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniseid.

4. Kaasamine ja koostöö Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH koostamisel

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse

korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning

korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke

arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded,

ajalehes Meie Leht ning Põhjarannik ja Narva-Jõesuu linna koduleheküljel. Teisi huvigruppe

teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös

planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Narva-Jõesuu linna üldplaneering koostatakse ja

kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

16 / 18

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu

on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused

Alutaguse vald

Sillamäe linn

Narva linn

Toila vald

Rahandusministeerium Riigihalduse minister

Ministeeriumid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Keskkonnaministeerium

Kaitseministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandusamet

Terviseamet

Tehnilise Järelevalve Amet

Veeteede Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Äriühingud ja ettevõtted

Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Roheline Liikumine

Eestimaa Looduse Fond

AS Eesti Gaas

ELASA

Elisa Eesti AS

Tele 2 Eesti AS

Telia Eesti AS

AS Eesti Raudtee

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Eesti Energia AS

VKG Elektrivõrgud OÜ

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

17 / 18

Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ

OÜ Metsagrupp

Metsatervenduse OÜ

Valga Puu OÜ

Ida-Viru Omavalitsuste Liit

Vaiko AS

Adven AS

Narva-Vesi AS

AS Narva-Jõesuu Sanatoorium

SPA TOURS OÜ

Noorus OÜ

Laiem avalikkus

Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

Viktor Neprjahhin

Terje Villems

Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja

-rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt

planeeringu koostamisse.

5. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava

Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi,

mis sõltub üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestusest ning erinevate osapoolte

koostöövalmidusest.

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse

koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja

seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või

leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja

avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande

koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid

(töörühm).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2019-209

Objekti aadress: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn

18 / 18

Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP ja KSH algatamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega nr 71 19. detsember 2018

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine september-oktoober 2019

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine

lähtuvalt ettepanekutest

november 2019 – jaanuar

2020

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine

detsember 2020 – veebruar

2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Narva-Jõesuu

Linnavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) märts – aprill 2021

ÜP avalik väljapanek mai 2021

ÜP avalik arutelu juuni – juuli 2021

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) august – september 2021

Kehtestamine Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt november 2021