| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/10967 |
| Registreeritud | 17.10.2025 |
| Sünkroonitud | 20.10.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Natalja Firsova (Viru Ringkonnaprokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.10.2025, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Natalja Firsova
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakond
Kriminaalasja number: 25244000642
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX (ik xxxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: juuni 2024, 12.08.2025
Kriminaalmenetlus alustati 02.10.2025 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selles, et XXXXX
tuvastamata kuupäeval juunikuus 2024 kella 21.00 paiku korteris aadressil Järva maakond,
XXXXX, haaras tekkinud tüli käigus oma endist elukaaslast XXXXX randmetest ja tõukas,
mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu voodi äärt. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule
füüsilist valu ja kehavigastuse (hematoom paremal pool roietel).
Pärast seda, tuvastamata kuupäeval juunikuus 2024 tuvastamata kellaajal Järva maakonnas
XXXXX, kui XXXXX kohtus linnas oma endise elukaaslasega XXXXX, astus ta XXXXX
juurde ja võttis tema käest võtmed ja telefoni ära ning läks oma autosse. Kannatanu läks
kohe XXXXX juurde ja haaras tema auto autoroolist kinni, et ta ei sõidaks tema asjadega
ära. Sellel ajal haaras XXXXX kannatanu kätest kõvasti kinni. Kui kannatanu tundis
füüsilist valu, lasi ta oma käed roolist lahti ja pärast seda lasi ka XXXXX kannatanu käed
lahti. Sellise tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused
(hematoomid käe piirkonnas).
Lisaks sellele, 12.08.2025 kella 00.40 paiku korteris aadressil Kohtla-Järve linn, XXXXX
tekkinud sõnavahetuse käigus lõi XXXXX tugevalt jalaga oma endisele elukaaslasele
XXXXX vastu pahkluud vasakul pool. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist
valu ja kehavigastuse (hematoom pahkluu piirkonnas).
Kohtueelses menetluses esitati XXXXX 08.10.2025 kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
XXXXX kuulati 08.10.2025 kahtlustatavana üle. Ülekuulamisel ei välistanud ega eitanud
XXXXX oma süüd juuni 2024 episoodides, samas selgitas aga, et tal ei olnud tahtlust
kannatanule valu tekitada, see juhtus, kuna teisiti ei ole temaga võimalik rääkida.
12.08.2025 episoodis kahtlustatav oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ei ole XXXXX
üldse löönud ega puutunud tollel päeval.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo
toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust,
kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja
põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud
või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või
2
võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur
(KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette
nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga
(KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest
kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja
teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei
oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste
on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest
vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole XXXXX kehtivaid karistusi.
Prokuratuuris 16.10.2025 toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav, et ta on oma teost aru
saanud ja siiralt kahetseb teotoimepanemist, nõustub temale määratud kohustustega.
Prokurör leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt
toimepandu käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja
kriminaalkaristusega.
Tuleb märkida, et käesoleval ajal pooled ei ela koos. Kannatanu ütlustest nähtub, et XXXXX
elab Järva maakonnas, pärast 14.09.2025 ei ole XXXXX oma endist elukaaslast näinud ega
temaga suhelnud.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine
XXXXX suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine
kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks ning kahtlustatava suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel
ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle
antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel
määratud kohustusi.
3
XXXXX on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör
KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 7, lg 7 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25244000642 menetlus.
2. Määrata XXXXX järgmised kohustused:
2.1 XXXXX kohustub mitte lähenema XXXXX lähemale kui 30 meetrit, sh tema elukohale
aadressil XXXXX Kohtla-Järve;
2.2 XXXXX kohustub viibides avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja
kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ja muus viibimiskoha läheduses mitte lähenema
XXXXX lähemale kui 10 meetrit ning mitte suhelda temaga nendes kohtades;
2.3 XXXXX kohustub mitte helistama XXXXX telefonile;
2.4 XXXXX on lubatud suhelda XXXXX interneti teel XXXXX kanali kaudu.
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 16.04.2026.
3. Asitõendid ja salvestised: DVD-R plaat jätta toimiku juurde.
4. Tõkend: ei ole kohaldatud.
5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed:
Jätta registrisse.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule XXXXX ja anda kahtlustatavale XXXXX pärast
allkirjastamist kätte.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuris (Kooli 2a, Jõhvi). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti
keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
(asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
10. Toimingus osaleb tõlk Irina Ogurova, kes on KrMS § 161 lg 6 kohaselt kohustatud
tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle
tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu
keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Natalja Firsova
Prokurör selgitas mulle kuriteo tunnustega teo olemust, kriminaalmenetluse lõpetamise alust
ja kohustuste täitmise korda. Tean, et kui ma ei täida käesolevas määruses määratud
kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja
määratud kohustustega nõus ja kätte saanud määruse.
4
(allkirjastatud digitaalselt)
XXXXX Irina Ogurova
kahtlustatav tõlk