Sissetulev kiri

1

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsus

SISUKORD

1 PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK .......................................................................................... 2

1.1 PROBLEEM: OLMEJÄÄTMETE MADAL RINGLUSSEVÕTT ............................................................ 2 1.2 SIHTRÜHM ............................................................................................................................................... 5 1.3 EESMÄRK JA SAAVUTATAVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................ 5

2 HETKEOLUKORD, UURINGUD JA ANALÜÜSID ............................................................................ 6

2.1 KEHTIV REGULATSIOON, SEOTUD STRATEEGIAD JA ARENGUKAVAD ................................... 6 2.2 TEHTUD UURINGUD.............................................................................................................................. 8 2.3 KAASATUD OSAPOOLED ..................................................................................................................... 8

3 VÕIMALIKUD MITTEREGULATIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 9

4 VÕIMALIKUD REGULATIIVSED LAHENDUSED......................................................................... 10

4.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUSE MÄÄRAMINE, JÄÄTMEHOOLDUSE

RAHASTAMISE MUUTMINE JA JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMIST MOTIVEERIV TEENUSTE

HINNASTAMINE ............................................................................................................................................ 11 4.1.1 Omavalitsustele sihtarvu kehtestamine ........................................................................................... 12 4.1.2 Omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamiseks täiendava võimaluse loomine .................................. 18

Omavalitsusele suunatud muudatuste mõjud ............................................................................................................. 20 4.2 OLMEJÄÄTMETE HULKA KUULUVATE PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE, KOGUMISE

SIHTARV JA PAKENDITELE RAKENDATAV TASU ................................................................................ 23 4.2.1 Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine .......................................................................................... 24

Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise mõjud .......................................................................................................... 25 4.2.2 Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine ..................................................................................... 27 4.2.3 Pakendi ja pakendijäätmete maksustamine ..................................................................................... 27

Pakendiaktsiisi mõjud ................................................................................................................................................ 29 Pakendijäätmete aktsiisi mõjud .................................................................................................................................. 31 Pakendiaktsiisi ja pakendijäätmete aktsiisi mõjud riigiasutustele .............................................................................. 31

4.3 JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTTU MOTIVEERIVAD TASUSÜSTEEMID ........................................ 31 4.3.1 Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel .......................................................................................... 31

Tavajäätmete ladestustasu tõstmise mõjud ................................................................................................................ 32 4.3.2 Jäätmete põletamise maksustamine ................................................................................................. 33

Jäätmete põletamise maksustamise mõjud ................................................................................................................. 34 4.4 JÄÄTMEMAJANDUSE DIGITALISEERIMINE JA JÄÄTMEANDMETE AVALIKUSTAMINE ..... 35

4.4.1 Digitaalsed saatekirjad ja andmepõhine aruandlus ........................................................................ 35 4.4.2 Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine ............................. 37

Jäätmeandmete digitaliseerimise ja avalikustamise mõjud ........................................................................................ 37

5 EDASINE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE ................................................................................. 39

2

1 Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) on koostatud eesmärgiga parandada olmejäätmete

ringlussevõttu, keskendudes eeskätt olmejäätmete liigiti kogumise võimaluste ja motivatsiooni

parandamisele. Väljatöötamiskavatsuses keskendutakse nii liigiti kogumise korraldamise regulatsiooni

tõhustamisele, aga ka ringlussevõtu edendamisele. Muudatusettepanekud puudutavad peamiselt

jäätmetekitajaid, kohalikke omavalitsusi (edaspidi ka KOV), pakendiettevõtjaid,

taaskasutusorganisatsioone (edaspidi TKO), jäätmevedajaid ja -käitlejaid, samuti erinevaid riigiasutusi.

Lisaks väljatöötamiskavatsusele töötatakse paralleelselt välja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks

ja ringlussevõtu edendamiseks toetusmeetmeid, mida rahastatakse EL vahenditest. Meetmed on

plaanitud avada SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi SA KIK) kaudu juba 2024. aastal ja

on mõeldud toetavateks tegevusteks reformi elluviimisel. Valdavalt tuginetakse

väljatöötamiskavatsuses Maailmapanga poolt 2021.a sügisel valminud Eesti jäätmevaldkonna

tervikanalüüsile1 ning teiste EL liikmesriikide praktikale.

Muudatuste eesmärk on eraldada prügi kasutatud, kuid väärtuslikest materjalidest ning muuta teenused

neile, kes on valmis jäätmeid liigiti koguma, mugavamaks, lihtsamaks ja paremaks. Sadu tuhandeid

tonne segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist on tegelikult võimalik uuesti kasutusele võtta. Seega

läbi senise jäätmepõletuse ja prügilas ladestamise läheb suur osa materjali raisku ning saastab loodust

ja elukeskkonda.

VTK-s välja pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute

tööstuste ja investeeringute tekkeks. Elanike jaoks muudavad kavandatud muudatused jäätmete liigiti

kogumise mugavamaks ja lihtsamaks. Mitmeid jäätmeliike saab edaspidi ära anda kodule lähemal.

VTK muudatused on suunatud olulistele ringmajanduse etappidele:

• pakendiaktsiisi muutmisega suunatakse tootjad turule laskma vähem ja paremini ringlusse

võetavaid pakendeid;

• tekkinud jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks seatakse omavalitsustele konkreetne sihtarv

ning selle saavutamiseks võimaldatakse jäätmetasu küsimist; pakendijäätmete kogumisel

minnakse suuresti üle tekkekohalt kogumisele;

• kokku kogutud jäätmete käitlemisel luuakse eelis ringlussevõtule, selleks tõstetakse jäätmete

ladestustasu ja kehtestatakse põletustasu ning liidetakse jäätmepõletus EL-i

heitmekaubandussüsteemiga.

Kõigi nende etappide edukal korraldamisel on vajalik usaldusväärsete, kvaliteetsete ja ajakohaste

andmete olemasolu, mistõttu nähakse VTK-s ette ka jäätmeandmete digitaliseerimisega seotud

muudatused.

1.1 PROBLEEM: OLMEJÄÄTMETE MADAL RINGLUSSEVÕTT

Euroopa Liidu üleselt on liikmesriikidele kehtestatud sihtarvud olmejäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Vastavalt jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ2 artiklile 11 tuli

aastaks 2020 korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta 50% sellel aastal tekkinud

olmejäätmetest, 2025. aastal on sihtarv 55%, 2030. aastal 60% ning 2035. aastal 65%. Alates

1 Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Maailmapank. 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-

ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098.

3

2025. aastast võivad liikmesriigid kasutada vaid üht meetodit, mis on sisuliselt praeguse IV meetodi

sarnane.

Ringlussevõtu üheks eelduseks on korrektselt liigiti kogutud olmejäätmed. 2020.a segaolmejäätmete

sortimisuuringu3 andmetel on segaolmejäätmete koostises 32% biojäätmeid, 31% pakendijäätmeid, 10%

vanapaberit ja 6% tekstiili ja rõivajäätmeid. Neid oleks võimalik aga ümber töödelda ja ringlusse võtta

juhul, kui need oleks liigiti kogutud, mitte segaolmejäätmete hulgas.

Biojäätmete osas jõustus 2023.a lõpust kõikjal Eestis kohustus koguda biojäätmeid tekkekohalt liigiti

juhul, kui neid tekkekohal ringlusse ei võeta (st ei kompostita). Hetkel on vaid 2 omavalitsust, kus

korraldatud jäätmeveo (edaspidi KOJV) hange sellisel kujul jõustunud ei ole. Samuti on

Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu jagatud aastatel 2021-2024 toetust konteinerite ja

kodukompostrite ostuks, et seda nõuet täita.

Kolmandiku segaolmejäätmetest moodustavad pakendijäätmed ning see protsent ei ole paraku

muutunud võrreldes 2013. aastaga4. Pakendijäätmete kogumissüsteemi on Eestis rakendatud juba üle

15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. Valdavalt kogutakse

pakendeid avalike pakendikonteineritega, mis ei ole osutunud tõhusaks meetmeks müügipakendite

kogumisel. Küll pakutakse teatud Eesti piirkondades järjest enam kohtkogumise teenuse võimalust

(eraldi konteinerid, nn kollase koti teenus). Eesti taaskasutusorganisatsioonid on viimastel aastatel

koostöös kohalike omavalitsustega täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud

amortiseerunud kogumisvahendeid uute vastu ning kohati läinud üle kolme erinevat liiki

pakendijäätmete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning paber- ja kartongpakend). Siiski

näitas Maailmapanga poolt läbi viidud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs, et selleks, et Eesti suudaks

täita pikaajaliselt järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud, on vaja

oluliselt suurendada pakendijäätmete kohtkogumist ja viia süsteem kodumajapidamistele lähemale.

Ka vanapaberit on võimalik hõlpsasti ringlusse võtta, kui see on eraldi kogutud ega ole segunenud

muude jäätmetega. Tekstiilijäätmete osas on ringlussevõtu võimalused hetkel küll piiratud (otsitakse

lahendusi), kuid ka nende liigiti kogumise kohustus jõustub juba 2025.a.

Euroopa Komisjon leidis juba oma 2018. aasta aruandes, et Eesti on üks 14-st EL liikmesriigist, kel on

raskusi jäätmete raamdirektiivis 2020. aastaks ette nähtud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutamisega.5 Ka 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes6

on Eesti üks 18 liikmesriigist, kes tõenäoliselt ei suuda täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta

ringlusse 55% olmejäätmetest. Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuriga on

probleemidena välja toonud muuhulgas, et Eestis on madal biojäätmete liigiti kogumise tase, jäätmete

liigiti kogumist majapidamistes ei ole piisavalt motiveeritud, puuduvad kohustuslikud sihtarvud

kohalikele omavalitsustele ning erinevused kohaliku taseme ja riigi taseme jäätmeandmetes. Peamiste

soovitustena on 2023. a raportis toodud:

• olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja pakendite korduskasutuse süsteemide

toetamine;

3 Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguse uuring.

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2020. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5318/download. 4 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise

uuring. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2013. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5291/download. 5 Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta (kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:1dfc5184-c003-11e8-9893-

01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF) ja varajase hoiatuse aruanne Eesti kohta 2018 (kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0416) 6 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht

(kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec-

01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav:

https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view)

4

• segaolmejäätmete põletusmaksu kehtestamine;

• omavalitsuste või suuremate asustusüksuste muutmine vastutavaks kohustuslike liigiti kogumise

eesmärkide täitmise eest;

• jäätmete liigiti kogumist motiveeriva hinnastamise kasutamine korraldatud jäätmeveo puhul.

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on vajalik liigiti koguda ja ringlusse võtta eelkõige

pakendijäätmeid, biojäätmeid ja vanapaberit. Ringlussevõtu saavutamise võimalik teekond on toodud

Tabel 1.

5

Tabel 1. Olmejäätmete teke, osakaal segaolmejäätmetes, ringlussevõtu tase 2022. aastal ja vajalik

korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr sihtarvu saavutamiseks riigi tasemel, sh

võimalik jaotus jäätmeliikide kaupa. Metallijäätmete ringlussevõtt 2022.a sisaldab ka

segaolmejäätmete põletamisel tuhas oleva metalli ringlussevõttu. (Keskkonnaagentuuri andmed)

2022.a liigiti kogutud jäätmed ja

segaolmejäätmed

Segaolmejäätmet

e hulgas

Jäätmeliigi

koguteke

Ringlussevõtt

2022.a

Ringlussevõtu

eesmärk

tonni % tonni tonni % tonni % tonni

Olmejäätmed kokku 503 164 55 276 740

Segaolmejäätmed 313 291

Olmes tekkiv pakend 87 594 31,65 99 157 186 750 48 89 348 65 121 388

Biojäätmed 43 326 31,74 99 438 142 764 27 38 219 90 128 488

Paber ja kartong (v.a

pakend) 21 221 9,66 30 264 51 485 40 20 520 90 46 337

Metallid (v.a pakend) 7 600 0,51 1 598 9 198 121 11 137 97 8 922

Plast (v.a pakend) 1 2,13 6 673 6 674 0 20 55 3 671

Klaas (v.a pakend) 122 0,01 31 153 37 56 75 115

Puit (v.a pakend) 510 0,91 2 851 3 361 2 76 30 1 008

Tekstiil (v.a pakend) 1 349 5,81 18 202 19 551 0 0 25 4 888

Kokku 31,7 159 376 63 314 816

1.2 SIHTRÜHM

Jäätmehoolduse kvaliteet ja jäätmete ringlussevõtt mõjutavad kogu Eesti elanikkonda. Mõjutatud

sihtrühmade hulka kuuluvad kõik jäätmetekitajad (kodumajapidamised, korteriühistud, ettevõtted,

asutused), jäätmete veoga tegelevad ettevõtted, jäätmekäitlusettevõtted, kes tegelevad olmejäätmete

kogumise ja käitlemisega, pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid (Eestis tegutseb enam kui

4000 pakendiettevõtjat ning neli pakendivaldkonna taaskasutusorganisatsiooni) ning avalik sektor, sh

79 kohalikku omavalitsust ja riik. Probleemist on mõjutatud ka Keskkonnaamet kui lube väljastav ja

keskkonnavaldkonnas järelevalvet korraldav asutus ning Keskkonnaagentuur kui keskkonnavaldkonna,

sh jäätmevaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostaja. Samuti Maksu- ja Tolliamet, kes

vastutab pakendiaktsiisi rakendamise eest.

1.3 EESMÄRK JA SAAVUTATAVA OLUKORRA KIRJELDUS

Jäätmehooldus tuleb korraldada läbipaistvalt ja vajaduspõhiselt nii, et tagatud on maksimaalne tervise-

ja keskkonnakaitse. VTK eesmärk on lisaks saavutada Eesti jäätmehoolduses üleminek

ringmajandusele. Selleks on vaja ellu viia struktuursed muudatused, mis aitavad tagada olmejäätmete

liigiti kogumise ning olmejäätmete piisava ringlussevõtu, sealhulgas sihtarvude saavutamise. Kiire

kohanemine ringmajanduslike põhimõtetega ning teisese toorme (jäätmetes sisalduva ressursi)

kasutamine võimaldab Eesti ettevõtetel püsida konkurentsivõimelisena.

Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu

sihtarvudena. Olmejäätmeid (sh olmes tekkivaid pakendijäätmeid) tuleb korduskasutuseks ette

valmistada ja ringlusse võtta:

1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

6

Eraldi on seatud ringlussevõtu sihtarvud nii pakendijäätmetele üldiselt kui ka pakendimaterjalide lõikes,

kuid VTK-s käsitletakse eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu madala taseme probleemi, kuhu olulisel

määral panustavad ka pakendijäätmed. Tabel 2 on toodud pakendijäätmetele kehtivad EL-is

kokkulepitud sihtarvud.

Tabel 2 Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud

Hetkel kehtiv sihtarv Sihtarv

2025 Sihtarv

2030 kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% plastpakend 22,5% 50% 55% puitpakend 15% 25% 30% mustmetallist pakend 50% 70% 80% alumiiniumist pakend 50% 60%

klaaspakend 60% 70% 75% paber- ja kartongpakend 60% 75% 85%

2 Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

2.1 KEHTIV REGULATSIOON, SEOTUD STRATEEGIAD JA ARENGUKAVAD

VTK-s käsitletava probleemi puhul on olukorda reguleerivad õigusaktid eelkõige jäätmeseadus,

pakendiseadus, keskkonnatasude seadus ning keskkonnaministri määrus, millega on kehtestatud

olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ning jäätmete liigitamise alused. Pakendiaktsiisi

reguleerib pakendiaktsiisi seadus. Probleemiga seotud strateegiadokumendid on eelkõige Riigi

jäätmekava 2023-20287 ning Rohepöörde tegevusplaan8.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse

ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse

alusel on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust,

mis hõlmab jäätmehoolduse kavandamist, kohalikul tasandil kehtivate jäätmehooldusnõuete

kehtestamist ning korraldatud jäätmeveo tingimuste määramist.

Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning

jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise

tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise

järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, riikliku

järelevalve alused ja ulatuse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

Jäätmeseadusega on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning kohalike omavalitsuste

kohustused jäätmehoolduse korraldamisel.

Samuti on jäätmeseaduses sätestatud kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (va vahendajad,

edasimüüjad ja suletud prügilate käitajad) peavad esitama kord aastas jäätmearuande. Jäätmeseaduse

kohaselt on jäätmearuanne mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks.

Pakendiseadus (edaspidi PakS) sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi ja

pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete

taaskasutussüsteemi korralduse, nõuded audiitorkontrollile ning ringlussevõtu sihtarvud, nõuded

pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollile ja nõuete riikliku järelevalve alused ning vastutuse

kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

Ühtlasi kehtestab pakendiseadus taaskasutusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kohustused

pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamisel.

7 Riigi jäätmekava 2023-2028. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava 8 Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan

7

Pakendiaktsiisi seadus (edaspidi PakAS)- sätestab aktsiisimäärad ja aktsiisi maksmise korra.

Pakendi ja pakendijäätmete määrus (edaspidi PPWR) on EL tasandil väljatöötamisel ning lõplikud

kokkulepped on plaanis Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel teha 2024.a I kvartalis. See seab

pakenditele ja pakendijäätmetele uusi nõudeid, kuid jätab samuti teatud osas liikmesriikidele

paindlikkust, kuidas nõuded ellu viia.

EL pakendite ja pakendijäätmete määruse eelnõu artiklis 6 on kirjas, et aastaks 2030 peavad olema turule

lastud pakendid ringlussevõetavad. Põhjenduspunkt 25 toob välja, et laiendatud tootjavastutuse tasude

kohandamine on tõhus majanduslik vahend kestlikuma pakendisaini stimuleerimiseks, et saada paremini

ringlussevõetavaid pakendeid ja samas siseturu toimimist parandada. Seepärast on vaja ühtlustada

laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume, mis põhinevad ringlussevõetavuse

hindamise käigus määratud ringlussevõtu tulemusklassil, kehtestamata seejuures selliste tasude

tegelikke summasid. Põhjenduspunkt 30 toob välja, et ringlussevõetud materjali kasutamise stiimuliks

plastpakendite puhul võib rakendada tootjavastutuse tasusid. Samuti on ettepanek vähendada

pakendijäätmete teket ning ei välistata, et selle soodustamiseks võib rakendada täiendavaid tasusid.

PPWR artikkel 43 toob välja, et liikmesriigid peavad looma süsteemid, millega kõik pakendijäätmed

tagastatakse ja kogutakse liigiti lõppkasutajatelt, et töödelda pakendijäätmeid kooskõlas direktiivi

2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 13 ning hõlbustada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist ja

kvaliteetset ringlussevõttu. Ringlussevõetava disainiga pakendite kriteeriumid, mille liigid on toodud

Lisa II tabel 1, peavad olema kogutud ringlussevõtuks ning ei tohi jõuda põletusse ega ladestusse. PPWR

eelnõu kohaselt on liikmesriigil võimalik otsustada, milliseid meetmeid rakendada, et need nõuded ellu

viia. VTK-s on välja pakutud pakendite tekkekohalt kogumine, mis tagab pakendite suurema kogumise

määra ja ringlussevõtu ning turule laskmise tasu kehtestamine selliselt, et see suunaks välja töötama

paremini ringlussevõetavaid pakendeid ning vältima senisest enam ka pakendite teket tervikuna.

Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) määratleb keskkonnakasutuse valdkonnad, millele on

kehtestatud kasutusõiguse hind, tasumäärad, tasu kasutamise alused ja sihtotstarve. Muuhulgas on

KeTSiga määratud keskkonnatasu jäätmete kõrvaldamisele.

Kohalike maksude seadusega on sätestatud maksud, mille kehtestamise õigus on kohalikul valla- või

linnavolikogul. Kohalikul tasemel kehtestatavad maksud on praegu kuus ning neist ükski ei puuduta

jäätmehoolduse korraldamist.

Keskkonnaministri 03.06.2022 määrusega nr 22 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ on kehtestatud olmejäätmete liigiti

kogumise kord selleks, et suurendada ringlusse võetavate toodete ja pakendite kogust ning muude

taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete

kogust, et saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 36 lõike 1 punktis 2 ja

lõigetes 21 ja 22 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate

olmejäätmete, sealhulgas pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete, kogust.

Ühtlasi kehtestab määrus jäätmetekitaja kohustused jäätmete liigiti kogumisel, kohaliku omavalitsuse

kohustused liigiti kogutud jäätmete kokku korjamisel ning nõuded jäätmete edasiseks sortimiseks.

Riigi jäätmekava 2023-2028 on kogu jäätmevaldkonda hõlmav strateegiline arengudokument, milles

kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava

tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate

arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses ja pakendiseaduses püstitatud keskkonnapoliitika

eesmärgid. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele

omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekaval on kolm strateegilist eesmärki.

Esimene eesmärk keskendub jäätmetekke vältimisele, teine tekkinud jäätmete uuesti ringlusse võtmisele

ning kolmas jäätmete ohutule käitlemisele.

VTK eesmärgiga on eelkõige seotud jäätmekava järgmised alameesmärgid:

• olmejäätmete teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal;

• kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust;

8

• kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud

jäätmete materjalina ringlusse suunamist;

• Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus

ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olmejäätmete

korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäätmetes sisalduvat

ressurssi toormena;

• suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme-

ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud;

• Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning

tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal;

• biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal.

Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 eesmärk on negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine,

nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna loomine ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku

ettevõtluse toetamine. Tegevusplaani eelnõu kohaselt on jäätmete valdkonna peamisteks väljakutseteks

vähendada senist suurt jäätmeteket elaniku kohta ja suurendada madalat ringlussevõtu taset.

Väljakutsena on loetletud ka ringmajanduse riikliku koordinatsiooni edendamine, ringsete lahenduste

kasutuselevõtu arendamine ettevõtetes, uute ja innovaatiliste ringsete ärimudelite toetamine ning

jäätmekäitluse korraldamine vastavalt ELi tasemel seatud eesmärkidele. Tegevusplaani juurde kuulub

detailne tegevuste loetelu. Vajalike tegevustena on loetelud muuhulgas käesoleva VTK koostamine ning

kohalike omavalitsustega jäätmevaldkonnas rollijaotuse kokku leppimine.

2.2 TEHTUD UURINGUD

• Maailmapanga koostatud jäätmevaldkonna tervikanalüüs (2021).1 Uuring keskendus

olmejäätmetele, sh biojäätmed, pakendijäätmed. Uuringus analüüsiti olemasolevat laiendatud

tootjavastutussüsteemi, jäätmete liigiti kogumise korraldust, regulatsioone, vastutuse jaotust ja

andmehaldust. Uuringu tulemusena koostati Eesti olemasoleva jäätmehoolduse olukorra ülevaade

ning poliitikasoovitused.

• Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu

koostise ja koguste uuring (2020).3 Uuringu raames viidi läbi muuhulgas segaolmejäätmete üle-

eestiline koostise analüüs, et välja selgitada, kui suur on erinevate liigiti kogutavate jäätmete osakaal

segaolmejäätmete hulgas. Regulaarselt läbiviidava (2008.a, 2013.a) uuringu tulemusena on

võimalik hinnata liigiti kogutavate jäätmete kogumissüsteemi toimivust ning selleks rakendatud

meetmete tõhusust.

• Euroopa Komisjoni 2022. aruandes ELi keskkonnapoliitika rakendamise kohta9 antakse

muuhulgas ülevaade ringmajanduse ja jäätmekäitluse hetkeseisu kohta ning tuuakse prioriteetsed

meetmed EL nõuete paremaks täitmiseks.

2.3 KAASATUD OSAPOOLED

VTK ettevalmistamiseks koostatud Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi raames kaasati

pakendite taaskasutusorganisatsioone, kohalikke omavalitsusi, tootjate ühendusi, jäätmekäitlejaid,

ettevõtete esindusorganisatsioone, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaid.

Riigi jäätmekava 2023-2028 koostamisel viidi läbi temaatilised fookusgruppide arutelud, muuhulgas

regulatiivsete lahenduste aruteluks. Nendesse fookusgruppidesse kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Jäätmehoolduskeskus, Tallinna Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, Eesti

Korteriühistute Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Rõiva- ja

Tekstiililiit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, AS Ragn-Sells,

Maaülikool, SEI Tallinn, SA Things, SA Rohetiiger, Uuskasutuskeskus, Maaeluministeerium,

9 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2022. aastal. Riigiaruanne – Eesti. Euroopa Komisjon. 2022.

Kättesaadav: https://environment.ec.europa.eu/law-and-governance/environmental-implementation-review_en

9

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, taaskasutusorganisatsioonid

(OÜ Eesti Pandipakend, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus OÜ,

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon).

Jäätmevaldkonna digitaliseerimise projekti on erasektorist kaasatud Ragn-Sells AS, AS Eesti

Keskkonnateenused, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja SA Things

esindajad. Kohalikest omavalitsustest on kaasatud Saku ja Saue valla esindajad. Riigiasutustest on

kaasatud Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

3 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivseteks lahendusteks oleksid avalikkuse täiendav teavitamine, rahastuse suurendamine,

senise regulatsiooni parem rakendamine ja olemasoleva olukorra säilitamine.

Avalikkuse teavitamisel on väga oluline roll jäätmevaldkonna eesmärkide saavutamisel ja

rakendamisel, näiteks elanikkonna liigiti kogumise harjumuste kujundamisel. Selleks peab avalikkuse

teavitamine olema järjepidev ja hõlmama eri valdkonnaga seotud osapoolte teavitamist. Ühtlasi peab

see alati käima kaasas regulatiivsete muudatustega, et seotud osapooli teavitada muutuvatest

kohustustest ja õigustest. Küll aga ei ole avalikkuse teavitamisel üksi piisavat mõju, et kutsuda ellu

struktuurseid muutusi jäätmehoolduse korraldamisel. Samuti vähendab avalikkuse teavitamise mõju

ebapiisav rahastus, mille tõttu toimub teavitamine enamasti kampaaniate raames ja mitte järjepidevalt.

Viimastel aastatel on ellu viidud mitmeid avalikkuse teavitamise projekte ja kampaaniaid, kuid seni ei

ole need avaldanud piisavat mõju olmejäätmete ringlussevõtule. Kliimaministeerium (kuni 30.06.2023

Keskkonnaministeerium) on tellinud videoklippe10 tekstiili, biojäätmete ja pakendijäätmete liigiti

kogumisest, liigiti kogumise alast teavitustööd on teinud ka ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv

Keskkonnaamet11. Jäätmekäitlejate ja taaskasutusorganisatsioonidega on viimastel aastatel käsitletud

jäätmete liigiti kogumise parendamist, konteinerite ja juhendite visuaali ühtlustamist. Ühtsete

värvilahenduste ja piktogrammide väljatöötamine ja nende kasutusele võtmiseks kokkulepete sõlmimine

toimus avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti kogumine“ raames, milles

osalesid Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja

taaskasutusorganisatsiooni esindajad. Lisaks täiendati jäätmete liigiti kogumise hõlbustamiseks

mõeldud piktogramme koostöös SA-ga Things Põhjamaade Ministrite Nõukogu ellu kutsutud projektis.

Selle raames võeti üle Taanis kasutusel olevad piktogrammid12, mis katavad pea kõiki

kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeliike ja mida saab kasutada jäätmejaamades olevatel konteineritel,

majapidamiste konteineritel ja siseruumides olevatel prügikastidel. Samuti on regulaarselt korraldatud

kampaaniaid patareide liigiti kogumise („Patakas pole prügi“) ning toidujäätmete tekke vältimise teemal

(„Austa toitu jäägitult“). Laiemaks jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on

Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vähendamise nädala kampaaniaid. Iga-

aastaselt panustavad teavitustegevustesse ka ettevõtjad. Näiteks peavad tootjate ühendused ja

taaskasutusorganisatsioonid korraldama avalikkuse teavitamise kampaaniaid.

Taaskasutusorganisatsioonidel on pakendiseadusest tulenev kohustus suunata iga-aastaselt vähemalt 1%

käibest teavitustegevustesse.

Rahastuse suurendamisel ning rahastusel üldisemalt on samuti väga oluline roll jäätmevaldkonna

eesmärkide saavutamisel, kuna selleks on vaja teha investeeringuid, soetada vahendeid ja teha teavitust.

EL vahenditest suunati 2014-2020 perioodil jäätmete kogumisse ja töötlusse ligikaudu 12 mln eurot.

Uuel perioodil 2021-2027 suunatakse veelgi rohkem, u 70 mln € (jäätmetekke vältimine, jäätmete liigiti

kogumine ja jäätmete ringlussevõtu edendamine). Lisaks toetatakse väiksemaid projekte KIK-i

keskkonnaprogrammist. Samas tuleb arvestada, et rahastatud projektide mõju on pikaajalisem ning

10 Kliimaministeeriumi videoklipid: https://www.youtube.com/@EestiKliimaministeerium/videos 11 Tarbi targalt kampaania. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-

avalikustamised/kampaaniad/tarbi-targalt 12 Üle-eestiline liigiti kogumise piltsüsteem, kättesaadav: https://liigitikogumine.ee/

10

ainuüksi toetustega 2025. aastaks seatud ringlussevõtu eesmärke saavutada ei saa, kuna toetatakse

projekte, kuid eesmärkide saavutamine nõuab erinevate osapoolte järjepidevat panust. Tihti võtavad

suured ja mõjusad projektid aega 3-5 aastat ning toetuse saaja peab ka omaosaluse tagama, mis siiani

on olnud ja arvatavasti jääb üheks takistuseks toetusmeetmetega edu saavutamisel. Senine praktika

näitab, et toetused ei jagune ühtlaselt riigi peale ning huvi nende vastu on olnud leige. Sõltuvalt

jäätmevoost võib probleem olla omafinantseeringu puudumises, ebaühtlases sisendjäätmete voos,

väheses nõudluses jäätmetest valmistatud toodete järele või kartuses, et ei suudeta täita toetuse andmise

tingimusi. VTK-s kavandatavate regulatiivsete muudatuste eesmärk on muuhulgas jäätmete liigiti

kogumise edendamine, mis loob ühtlasi eeldused edukamateks jäätmete ringlussevõtu projektideks ja

suuremaks huviks toetusmeetmete vastu.

Senise regulatsiooni parem rakendamine on oluline selleks, et jäätmevaldkonna eesmärkide suunas

liikuda, kuid olemasolevate meetmete parema rakendamisega üksi ei ole võimalik üha

ambitsioonikamaid olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke saavutada. Samuti on selgunud, et senise

regulatsiooni parem rakendamine võib osutuda oodatust keerukamaks, kui valdkonna huvirühmadel on

ootus seni rakendatud erandite ja leevenduste jätkumisele. Näiteks on PakSis kehtestatud avalikule

pakendijäätmete kogumisvõrgustikule nõuded, mida peavad taaskasutusorganisatsioonid igas kohalikus

omavalitsuses täitma. Samas on hetkel kehtivate nõuete rakendamine olnud väga ajamahukas protsess,

osades omavalitsustes on endiselt PakS miinimumnõuded täitmata ning teatud juhtudel on osapooled

kokkulepeteni jõudnud alles pärast järelevalveasutuse sekkumist. Samuti on tõenäoline, et avalike

konteinerite abil, mis asuvad majapidamistest kuni kilomeetri kaugusel, ei olegi võimalik saavutada

piisavas koguses ja kvaliteetset pakendijäätmete liigiti kogumist.

Liigiti kogutud jäätmevoogude olemasolu on eeldus selleks, et piisav kogus jäätmeid jõuaks ringlusse.

Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustus (JäätS § 31 lg 1) ning edasise käitluse

korraldamise kohustus (JäätS § 70) on omavalitsustel ka praegu. Sellele vaatamata kogutakse jätkuvalt

liigiti alla poole olmejäätmetest.

Riigikontroll on 2016. aasta auditis “Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja

taaskasutusse suunamisel“13 rõhutanud, et omavalitsustel on suur roll jäätmehoolduse korraldamisel ja

jäätmete ringlusse võtmisel, kuid nende initsiatiiv liigiti kogumise korraldamiseks on olnud väike (vt

auditiaruande punktid 19 ja 88). Omavalitsused peavad senisest tõsisemalt tegelema jäätmete liigiti

kogumise ja taaskasutamise korraldamisega.

Olemasoleva olukorra säilitamist ei ole kaalutud, kuna tegu ei ole kuluefektiivse ega eesmärgi

saavutamiseks piisava lahendusega. Senine olukord ei ole aidanud saavutada olmejäätmete

ringlussevõtu sihtarvu (2020.a 50%) ega tõhustanud jäätmete liigiti kogumist. Aastatel 2011–2021 on

olmejäätmete ringlussevõtu tase kõikunud 28–32 protsendi vahel.

Mitteregulatiivsed lahendused üksi ei ole avaldanud oodatud mõju jäätmete liigiti kogumisele ja

ringlussevõtule vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Mitteregulatiivsete lahendustega ei ole võimalik

rakendada Maailmapanga pakutud vajalikke meetmeid ehk viia ellu struktuurseid muudatusi

jäätmevaldkonnas. Kuigi kohalikud omavalitsused panevad ringlusse võtmise eesmärgid vahel oma

jäätmekavadesse, ei ole neil praeguse korralduse juures nende saavutamise üle kontrolli, mistõttu on

nende rolli eesmärkide saavutamises vaja täpsustada.

4 Võimalikud regulatiivsed lahendused

Maailmapanga poolt koostatud jäätmevaldkonna tervikanalüüsis, millele VTK suures osas tugineb, on

võetud aluseks senine rahvusvaheline kogemus. Euroopa Komisjoni poolsed soovitused ning

Maailmapanga ekspertide poolt Eestile antud soovitused lähtuvad teiste riikide parimatest praktikatest.

13 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel. Riigikontroll.

2016. Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2417/language/et-EE/Default.aspx

11

4.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUSE MÄÄRAMINE, JÄÄTMEHOOLDUSE

RAHASTAMISE MUUTMINE JA JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMIST MOTIVEERIV

TEENUSTE HINNASTAMINE

Eestis on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise eest vastutus hajutatud. Selle probleemi tõi

muuhulgas välja Euroopa Komisjon 2023.a Eestile esitatud varajase hoiatuse aruandes. Nii Komisjon

kui ka Maailmapank soovitavad panna vastutuse liigiti kogumise või ringlussevõtu eesmärkide

saavutamise eest kohalikele omavalitsustele koos rahaliste soodustustega või trahvidega, kui eesmärki

pole täidetud. KOV ülesanne on ka täna korraldada jäätmete liigiti kogumist (JäätS § 31) ja edasist

käitlust (JäätS § 70) ning vastavad hoovad on KOVile selleks jäätmeseaduses (JäätS 4. peatükk) antud,

kuid puuduvad tulemusnäitajad, mille saavutamine oleks KOVile kohustuslik. Arvestades, et

mitteregulatiivsed meetmed ei ole senini tulemust andnud ning tuginedes Euroopa Komisjoni ning

Maailmapanga ekspertide poolt antud soovitustele, võib pidada omavalitsustele sihtmäärade seadmist

proportsionaalseks meetmeks.

Omavalitsused ja Eesti Linnade ja Valdade Liit esindusorganisatsioonina on mitmel pool välja toonud,

et KOVidel puuduvad rahalised vahendid jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks. Mitmete teiste EL

riikide eeskujul soovitakse ka Eestis omavalitsuskeskse jäätmemudeli võimaldamist. Jäätmehoolduse

rahastamine toimub praegu KOV eelarvest ja SA KIK toetuste abil. KOV eelarvest tuleb omavalitsusel

korraldada ka kõik muud KOVi vastutusel olevad teenused (haridusvaldkond, majandusvaldkond, sh

kohalike teede hooldus, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalvaldkond jm). SA KIK toetuste saamiseks

konkureerivad KOVid omavahel, kuna toetuste maht ei ole piisavalt suur, et toetust oleks võimalik

jagada enamikele KOVidele.

Kohalike omavalitsuste tasandil oleks lahenduseks kõikidele KOVidele olmejäätmete ringlussevõtu

või liigiti kogumise sihtarvu kehtestamine koos eesmärgi saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite

võimaldamisega. VTK koostamise käigus toimunud arutelude tagasisidena on märgitud, et liigiti

kogumise sihtarvu saavutamiseks ja selle jälgimiseks on hetkel olemas paremad eeldused kui

ringlussevõtu sihtarvu puhul. Liigiti kogumise korraldamise kohustus on KOV-idel juba praegu, kuid

konkreetse taseme saavutamise kohustust ei ole. Liigiti kogumise tase on seetõttu praegu paremini

mõõdetav (nt sortimisuuringute kaudu) ja tagatav kui ringlussevõtt. Seetõttu pakume VTK-s

lahendusena välja kohalikule omavalitsusele liigiti kogumise sihtarvu ja selle saavutamise kohustuse.

Rahalise katte selle kohustuse täitmiseks saab KOV tagada jäätmetasu rakendamise kaudu. Seeläbi

motiveeritakse KOVe jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu edendama. Lisaks on vaja rahaliselt

motiveerida ka jäätmetekitajaid, et jäätmed saaksid tekkekohas liigiti kogutud. Jäätmetekitajaid on

otstarbekas motiveerida eelkõige läbi KOV jäätmetasu nii, et jäätmetekitajal oleksid olemas kõik

vahendid korrektseks liigiti kogumiseks ning õigesti liigitatud jäätmete äraandmisel on kulu madalam

ja liigiti kogumata jäätmete äraandmisel oluliselt kõrgem.

KOVide sihtarvu saavutamist hakkab edaspidi hindama Keskkonnaagentuur koostöös

Keskkonnaametiga. Sihtarvu täitmist arvestatakse KOVi-põhiste jäätmeandmete põhjal, mis laekuvad

näiteks KOTKASe infosüsteemi. Selleks on eelnevalt vaja vastavat andmehaldust muuta ja pilootprojekt

selleks on riigi tasandil juba ka käivitunud.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lg 1 järgi teostab kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide üle

järelevalvet Justiitsministeerium. VVS § 753 lg 3-11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui

järelevalvemenetlust viib läbi Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul

valdkonna eest vastutav ministeerium.

Seega võiks selleks, et tagada kohaliku omavalitsusüksuse teenuse osutamise kvaliteet jäätmekäitluse

korraldamisel, mis aitab omakorda saavutada jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist, kaaluda ka

Keskkonnaametile haldusjärelevalve ülesannete üleandmist. Keskkonnaameti läbiviidavale

järelevalvemenetlusele kohaldatakse VVS 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid.

Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate EL õigusaktide rakendamise kohta, mis sisaldab sh

varajase hoiatamise aruannet liikmesriikidele, kelle puhul on ohus püstitatud olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmine, järgi on Eestil sihtmäärade

saavutamisel üheks takistuseks see, et Eestil pole tõhusaid vahendeid, millega sundida omavalitsusi

12

ringlussevõtu eesmärke täitma. Aruandes on Eestile sihtmäära saavutamise soovitusena mh tehtud

ettepanek kehtestada omavalitsuse tasandil kohustuslikud eesmärgid kas ringlussevõtu või võimalike

jäätmejääkide jaoks (olenevalt andmete kättesaadavusest) koos rahatrahviga omavalitsustele, kes

eesmärke ei täida. Seetõttu on võimalus valdkondlikus seaduses ette näha haldusjärelevalve pädevus

valitsemisala asutusele koos järelevalve korraga ning tegemist on erinormiga VVSis sätestatud

üldnormist. Haldusjärelevalve pädevus valdkonnaministeeriumi valitsemisala asutusele toimub samadel

tingimustel nagu seda viib läbi Justiitsministeerium ehk mitte ületades järelevalve pädevusraamistikku.

Järelevalvet saab teostada vaid haldusakti seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise

otstarbekuse kontroll. Sellega tagab riik teenuse osutamise kvaliteedi jäätmete taaskasutamise

sihtarvude täitmise saavutamisel ja jäätmete raamdirektiivi muudatustega olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmise. Valdkondliku

ministeeriumi asutusele järelevalve ülesannete täitmise viimine võimaldab teha järelevalvet

maakondades ühetaoliselt ning seeläbi mõjutada osutatavate teenuste kvaliteeti ühtmoodi.

4.1.1 Omavalitsustele sihtarvu kehtestamine

Tulenevalt KOKS § 6 lõikest 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muu hulgas korraldada vallas või

linnas heakorda ja jäätmehooldust. JäätS § 12 lõike 2 järgi on kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduse

arendamisel oma haldusterritooriumil juhtiv roll.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) nõuab artikli 3 lõike 1 järgi, et kohaliku

omavalitsuse võimuorganitel oleks nii õigus kui ka võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides

korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. EKOH artikkel 4 lg

3 järgi riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid.

Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning

efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. Seega mingi ühiskondliku funktsiooni täitmine kuulub

suurema ühiskondliku üksuse kompetentsi alles siis, kui väiksem seda täita ei suuda. Riik täidab üksnes

neid ülesandeid, mis ei ole kohalikule omavalitsusele jõukohased.

Seadusandja on andnud kohalikule omavalitsusele juhtiva rolli jäätmehoolduse arendamisel oma

haldusterritooriumil. Jäätmekorralduse osutamine (sh liigiti kogumise korraldamine) on kohaliku

omavalituse olemuslikuks ülesandeks. Jäätmete liigitamine on otsustava tähtsusega alates jäätmete

tekitamisest kuni lõpptöötlemiseni. See määrab kindlaks nii jäätmekäitlusotsused, kui ka nende

kogumise praktilisuse ja majandusliku otstarbekuse, võimaluse valida ringlusse võtmise või

kõrvaldamise vahel ning vajaduse korral ringlusse võtmise meetodi. Seega on olmejäätmete sihtarvu

saavutamine seotud suuresti kohaliku omavalitsuse olemusliku kohustuse ehk jäätmekorralduse

osutamise tulemusliku täitmisega. Järelikult ei saa ka seda kohustust oma iseloomust tulenevalt üle anda

riigile.

Lahenduse kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi osas

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv ning hankida veoteenusest eraldi jäätmekäitlusteenus. See

tähendab, et iga KOV peab seaduse muudatuste rakendumisest korraldama olmejäätmete liigiti

kogumist nii, et oleks võimalik saavutada talle seatud liigiti kogumise sihtmäär. Olmejäätmete hulka

loetakse ka olmes tekkivad pakendijäätmed.

Jäätmete liigiti kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eelduseks. Seetõttu peab liigiti kogumise

tase olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära oleks võimalik tervikuna

saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et kõik liigiti

kogutavad jäätmed ei ole täna veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu

sihtarvust kõrgem: näiteks 2025. aastal 65% ning edaspidi igal aastal 1 protsendi võrra kõrgem kuni

75%-ni 2035. aastal. Tabelis 3Tabel 3Tabel 3 on toodud olmejäätmete14 liigiti kogumise andmed Paide

linna näitel. Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse

14 Pakendijäätmete puhul on arvesse võetud vaid olmes tekkivaid pakendijäätmeid. Selleks on pakendijäätmete

koguteke korrutatud läbi vastavas arvutusjuhendis lk 7 toodud osakaaludega. Juhend on kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5296/download

13

alates 2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika

on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigi EL liikmesriikide kohta ning on toodud

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/100415.

Keskkonnaagentuur viib 2024.a läbi analüüsi, et selgitada välja praegune olmejäätmete liigiti kogumise

tase omavalitsuste lõikes. Keskmine liigiti kogumise tase Eestis on ligikaudu 40%. Sihtarvu

saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise lahendused

(kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu korraldatud jäätmevedu,

millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus

rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille maht on kõige suurem (pakendijäätmed,

biojäätmed, vanapaber). Taustsüsteem (avalikud konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks

olema selline, et korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks

jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama

jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade

võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide

jäätmejaamade kasutamiseks), avalike konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms.

Omavalitsustele seatud ringlussevõtu sihtarvu saavutamine ja selle üle arvestuse pidamine on

keerulisem võrreldes liigiti kogumise sihtarvuga. Hetkel puudub näiteks selleks vajalik alusandmestik.

Ringlussevõtu üle arvestuse pidamine iga KOVi kohta on samuti keerulisem, kuna jäätmeid ei käidelda

veopiirkondade kaupa eraldi, vaid erinevatest KOVidest toodud jäätmeid käideldakse üldjuhul koos.

Seega ei saa käitleja hetkel esitada KOVi põhiseid andmeid ringlussevõtu kohta, vaid saab öelda

keskmise ringlussevõtu osakaalu, mida KOVid peaksid aktsepteerima sõltumata liigiti kogutud jäätmete

kvaliteedist. Liigiti kogumise sihtarvu üle arvestuse pidamine on lihtsam, kuna jäätmevedaja ja teised

jäätmete kogujad saavad vajadusel esitada andmed konkreetsest KOVist kogutud jäätmete kohta liikide

kaupa (ka ühiste veopiirkondade puhul). Oluline on tagada, et jäätmete vastuvõtmisel registreeritakse

jäätmete tekkekoht KOVi täpsusega.

Sellest tulenevalt ei seata omavalitsustele esimesena ringlussevõtu sihtarvu, seda saab teha siis, kui

ringlussevõtu andmed on eelistatult võimalik eristada KOVi põhiselt.

15 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D1004&from=EN

14

Tabel 3 Olmejäätmete teke, liigiti kogumise määr ja võrdlus liigiti kogumise sihtarvuga Paide linna

näitel (2022.a jäätmetekke andmed jäätmearuannete põhjal Tableau rakenduses16).

16 Tableau rakendus on leitav aadressil: https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020- 2022/Omavalitsusetasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y

Jäätmeliik Jäätmekood

Olmes

tekkivate

jäätmete

kogus, t

Segaolmejäätmetes

sisalduv kogus

üleriigilise

sortimisuuringu

alusel

Liigiti

kogutavad

jäätmed

segaolmejäätme

te hulgas

Jäätmeliigi teke

kokku (liigiti

kogutud +

segaolmejäätmete

hulgas)

Paber- ja

kartongpakendid 15 01 01 220 7,35% 161 381

Plastpakendid 15 01 02 234 15,7% 343 577

Puitpakendid 15 01 03 4 0,37% 8 12

Metallpakendid 15 01 04 20 1,82% 40 60

Komposiitpakend

id 15 01 05 0 0

Segapakendid 15 01 06 261 261

Klaaspakendid 15 01 07 60 6,41% 140 200

Tekstiilpakendid 15 01 09 0 0 0

Ohtlikke aineid

sisaldavad või

nendega

saastunud

pakendid 15 01 10* 5 0 5

Paber ja kartong 20 01 01 163 9,66% 211 374

Klaas 20 01 02 0 0,01% 0 0

Biojäätmed

20 01 08, 20 01 25, 20 02

01 225 31,74% 693 918

Tekstiil 20 01 10, 20 01 11 0 5,81% 127 127

Plast 20 01 39 7 2,13% 47 53

Metallid 20 01 40 3 0,51% 11 14

Elektri- ja

elektroonikaromu 20 01 35*, 20 01 36 36 0,89% 19 56

Patareid ja akud 20 01 33*, 20 01 34 1 0 1

Puit 20 01 37*, 20 01 38 76 0,91% 20 96

Suurjäätmed 20 03 07 79 0% 0 79

Ohtlikud jäätmed

20 01 13*, 20 01 14*, 20 01

15*, 20 01 17*, 20 01 19*,

20 01 21*, 20 01 23*20 01

26*, 20 01 27*, 20 01 29*,

20 01 31* 66 0,09% 2 68

Muud jäätmed

20 01 28, 20 01 30, 20 01

32, 20 01 41, 20 01 99, 20

02 03, 20 03 02, 20 03 03,

20 03 99 0 0 0

Segaolmejäätmed 20 03 01 2184 363

15

Pärast vastava metoodika kinnitamist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas liigiti

kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed.

KOVidele, kes sihtarvu ei täida, rakendatakse sanktsiooni. Selleks võib olla näiteks seaduses määratud

tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning tasu aluseks on sel juhul liigiti kogumata olmejäätmete kogus.

Sel juhul maksaks iga KOV sihtarvu saavutamisest puudujääva olmejäätmete iga tonni kohta kindla

summa riigikassasse. Näiteks kui KOVis tekib aastas Tabel 3 toodud näite kohaselt 3646 tonni

olmejäätmeid, siis sihtarvu kohaselt tuleks liigiti koguda neist esimesel aastal 2370 tonni. Kui

tegelikkuses kogutakse liigiti vaid umbes 2000 tonni, siis alates tasu rakendumisest tuleks sellel KOVil

tasuda riigikassasse 370 tonni olmejäätmete eest. Motiveerivana mõjuva tasu suurus pakutakse välja

järgmises etapis ellukutsutava temaatilise töörühma poolt. Selleks, et omavalitsused, kus

jäätmehoolduse teenuse tase ja finantsiline toimetulek on madalamal tasemel, ei satuks tasu tõttu veelgi

kehvemasse seisu, peaks olema võimalik tasu asendada investeeringutega jäätmete liigiti kogumise

tõhustamisse samas KOVis. Sihtarvu saavutamise kohustus rakendub omavalitsustele kohe, kui jõustub

vastav seadusemuudatus. Koheselt KOVe sanktsioneerima ei hakata, vaid antakse mõistlik

üleminekuaeg tasu rakendamiseks, sh vastavateks ettevalmistavateks tegevusteks. Eelduslikult võiks

üleminekuaeg lõppeda mitte hiljem kui 2030. a. Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse,

et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmitakse hetkel kuni viieks aastaks.

2024. aastal sõlmitud hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu

on KOVis üks jäätmete liigiti kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt

jäätmeliike, võib KOVile olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Enne sanktsiooni rakendamist tehakse

omavalitsusele varakult vastav märkus ning antakse soovitused jäätmete liigiti kogumise paremaks

korraldamiseks.

Arvestades kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ei ole kavas välja töötada üleriigilisi

käitlusteenuse ja veohanke tehniliste tingimuste kohustuslikke standardseid lahendusi. Küll aga peavad

kohalikud omavalitsused jäätmehooldust korraldades saavutama jäätmeseaduses sätestatud eesmärgid.

Piisava olmejäätmete liigiti kogumise taseme saavutamiseks omavalitsuse tasemel on vajalik alltoodud

põhimõtete kehtestamine KOV jäätmekavades, jäätmehoolduseeskirjades ja hangetes. Sealjuures tuleb

arvestada, et enamik meetmeid on efektiivsed koosmõjus, kuid ei pruugi seda olla valikuliselt

rakendades.

a) linnades ja tihedama asustusega piirkondades kogutakse KOJV raames tekkekohalt vähemalt

biojäätmeid, plast- ja metallpakendit, klaaspakendit ning paberit ja kartongi lisaks

segaolmejäätmetele. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine toimub koostöös TKOdega, seda on

täpsemalt kirjeldatud punktis 4.2.1. Juhul, kui tekkekohas on tagatud biojäätmete kompostimine, siis ei

pea biojäätmete äravedu toimuma. Eramajades võib jätkata osade jäätmeliikide kogumist kotiga (nt

metall- ja plastpakend, segapakend). Nii kortermajade kui eramajade puhul võib kasutada ka

ühiskonteinereid või ühiseid jäätmemaju või -aedikuid, kuhu mitme maja elanikud oma jäätmed liigiti

kogutuna toovad. Kasutada võib ka sektoriteks jagatud sisuga konteinereid17 või süvamahuteid, mille

puhul ühte mahutisse saab panna kuni neli erinevat liiki jäätmeid. Sellised mahutid aitavad kaasa

mõistlikumale ruumikasutusele, kuid teiselt poolt eeldavad ka vastavat tühjendusmehhanisimi

jäätmeveokil.

17 Näide Soomes kasutusel olevatest mitmeosalistest konteineritest: : https://www.lt.fi/fi/henkiloasiakkaat/kodin-

jatehuolto-ja-viemarit/nelilokero

Olmejäätmete teke kokku 3646

% tonni

Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal 2022.a 40 1462

Liigiti kogumise sihtarv 65 2370

Liigiti kogumise sihtarvu (65% ehk 2370 tonni) saavutamiseks tuleb suurendada olmejäätmete liigiti kogumist umbes 1000

tonni võrra, näiteks:

biojäätmed 225 t → 918 t (+ 693 t)

vanapaber 163 t → 374 t (+ 211 t)

pakendid 804 t → 1496 t (+ 692 t)

16

Segaolmejäätmed sisaldavad 2020. aastal valminud segaolmejäätmete sortimisuuringu kohaselt 32%

biojäätmeid ja 32% pakendijäätmeid. Nende jäätmete liigiti kogumine suureneks, kui neid oleks

võimalik tekkekohalt liigiti kogutuna ära anda. Segaolmejäätmete ja biojäätmete tekkekohalt äraveo

korraldamine on juba kohustuslik. Biojäätmete puhul on jätkuvalt lubatud ka nende tekkekohal

kompostimine vastavalt KOV kehtestatud kompostimise nõuetele. Pakendijäätmete puhul on

ringlussevõetavuse osas tulemuslikkus suurem, kui ülejäänud pakendimaterjalidest kogutakse eraldi

vähemalt klaaspakendid. Vanapaberi ringlussevõtt on edukas ja seetõttu on selle liigiti kogumiseks

mugavate võimaluste loomine igati põhjendatud. Vanapaberi kogumine peaks aga toimuma ühildatuna

paber- ja kartongpakendi kogumisega (vt täpsemalt punkt 4.2.1).

Biojäätmete ja pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames tekkekohalt kogumine muudab nende

jäätmeliikide üleandmise elanikele senise korraldusega võrreldes oluliselt mugavamaks ja

kättesaadavamaks, mistõttu kaasneb sellega ka suurem liigiti kogumine. Sealjuures on oluline, et KOV

mitte ainult ei loo võimalust nende jäätmete korraldatud jäätmeveo raames üle andmiseks, vaid ka

tegelikult liidab kõik jäätmevaldajad nende jäätmeliikide veoteenusega. Nende jäätmete liigiti kogumine

korraldatakse ka avalikus ruumis (nt tänavatel, kaupluste juures, avalikes hoonetes, avalikel üritustel

jm).

KOV võib jätkuvalt korraldatud jäätmeveo raames koguda ka teisi jäätmeliike, kui see on otstarbekas ja

tulemuslikum võrreldes muude kogumisviisidega (jäätmejaam, kogumisring, avalik kogumispunkt jms).

KOVi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või tekkekohalt kogumine on raskendatud

ligipääsu puudumise tõttu, tuleb siiski tagada jäätmete äraveo teenus, kuid jäätmete üleandmine võib

toimuda ühismahutite, kokkukandepunktide, kogukondlike jäätmemajade või muude lahenduste kaudu.

Keskkonnaagentuuri poolt 2024.a kevadel valmiv jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudel aitab

hinnata iga KOVi osas, milliste jäätmeliikide puhul on otstarbekas rakendada tekkekohalt kogumist,

jäätmejaamadest kogumist, avalikke konteinereid vm lahendusi. Mudeli alusel eraldatakse

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt rahalisi toetusi kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti

kogumise taristu rajamiseks.

Selleks, et tagada piisav ruum jäätmete liigiti kogumise mahutitele, tuleb detailplaneeringus või

projekteerimisel vastav pind kas õuealal või hoones sees ette näha. Selleks võivad olla vajalikud

vastavad muudatused planeerimisseaduses.

b) KOV jäätmetasu (senine korraldatud jäätmeveo teenustasu komponent) kujundatakse selliselt, et

liigiti kogutud jäätmete üleandmine on vähemalt kolm korda odavam segaolmejäätmete

üleandmisest ning liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine on märgatavalt kallim ja

keerukam. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisel küsitav tasu ei tohi olla kõrgem kui

30% segaolmejäätmete üleandmise tasust. Hinnastamisel kasutatakse koefitsiente: kui enamus

jäätmetest kogutakse liigiti, kasutatakse jäätmetasu arvutamisel koefitsienti 0,75. Kui enamus jäätmeid

antakse üle segaolmejäätmetena, kasutatakse koefitsienti 1,25. Sellise hinnastamise kaudu antakse

jäätmevaldajatele majanduslik motivatsioon oma käitumisharjumuste muutmiseks ja jäätmete liigiti

kogumiseks.

Osa segaolmejäätmetest on sellised, mida ei olegi võimalik liigiti koguda ja need tulebki korrektse liigiti

kogumise korral panna segaolmejäätmete hulka (nt mähkmed, katkised esemed, pühkmed). Selliste

jäätmete teket on mingil määral võimalik vältida, kuid mitte täies ulatuses. Lahenduse puhul

rakendatakse segaolmejäätmetest kõrgemat tasu, kui omavalitsus on varustanud jäätmevaldajad liigiti

kogumise taristu ja juhenditega, kuid sellele vaatamata jäetakse jäätmed liigiti kogumata (nt pakendid

või biojäätmed on pandud segaolmejäätmete hulka või biojäätmete konteinerisse on pandud

pakendijäätmeid).

Sealjuures on vajalik, etKOV teeb jäätmete liigiti kogumise osas järelevalvet, et oleks võimalik

tuvastada, kas jäätmed on korrektselt kogutud. Valesti kogutud jäätmete tuvastamiseks on KOVil

võimalik teha pistelist kontrolli jäätmemahutite sisu üle (nt PrügiBinGO teenus). Samuti on KOVil

võimalik panna regulaarse kontrolli tegemiseks vastav kohustus jäätmevedajale nii, et jäätmeveoki juht

kontrollib visuaalselt üleantavate jäätmete koostist. Jäätmetekitaja peaks saama tagasisidet nii selle

kohta, kui jäätmed pole korrektselt kogutud (läbi suurema arve) kui ka selle kohta, kui need on

korrektselt kogutud. Tagasiside motiveeriks täiendavalt jäätmevaldajaid jäätmeid liigiti koguma.

17

Jäätmeveo teenustasu diferentseeritus jõuab jäätmetekitajani läbi talle esitatava KOV jäätmetasu arve

või jäätmeveo teenustasu arve. Arvel eristatakse liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete

teenustasud ning vajadusel liigiti kogumata jäetud või valesti kogutud jäätmete teenustasu. Mitme

korteriga elamus, kus jäätmekäitluse teenuse arve esitatakse korteriühistule, tuleb korteriomandi

omanikule esitataval teenuse arvel samuti teenustasud eraldi välja tuua. Sellise hinnastamise tulemusena

on jäätmevaldajad motiveeritud jäätmeid liigiti kogutuna üle andma ja vähendama segaolmejäätmete

teket, et vältida kõrgemaid teenustasusid.

c) KOVi poolt hangitavad jäätmeveoteenused ja kogumislahendused on kooskõlas kohalike

tingimustega. KOV peab jäätmete kokkukogumise ja veo teenust kujundades arvestama kohalike

tingimustega. See eeldab, et mõeldakse läbi näiteks, milliste jäätmeveokitega peaks vedu toimuma ning

milliseid paindlikumaid kogumislahendusi saab alternatiivina klassikalistele suurtele konteineritele

kasutada (nt jagatud sisuga konteinerid, kogumisringid, kogukondlikud jäätmemajad). Kohalike

tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele mugavamaks. Kohalike tingimustega

arvestamisel on omavalitsustele abiks Keskkonnaagentuuri poolt välja töötatav jäätmete liigiti kogumise

taristu mudel.

d) KOVi korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete edasised käitluskohad leitakse

käitlusteenuse hankega ning KOV sõlmib jäätmete käitlejatega hankelepingud. Selleks, et veo- ja

käitlusteenuse turul toimiks konkurents ning uued teenusepakkujad oleksid huvitatud turule tulemisest

ning et liigiti kogutud jäätmed jõuaksid ringlusse, on vajalik, et omavalitsused viivad läbi veoteenuse

hankest eraldi korraldatud jäätmekäitlusteenuse hanked, milles seatakse käitlejale kohustus kindlas

ulatuses jäätmete ringlussevõtuks. Selleks määratakse jäätmeseaduses korduskasutuseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu alammäärad olulisematele olmejäätmetele arvestades olemasolevat

ringlussevõtuvõimekust. Näiteks kui biojäätmete ringlussevõtu alammäär on 70%, peavad

omavalitsused leidma hanke korras biojäätmete käitleja, kes tagab 70% sellest KOVist kogutud

biojäätmete ringlussevõtu. Kui KOVil või KOV koostööorganisatsioonil on endale kuuluv käitluskoht,

kus on võimalik jäätmeid ringlusse võtta, ei ole hanke korraldamine vajalik ja ringlussevõtt tuleb sel

juhul tagada oma käitluskohas. KOV ei pea hankima käitlusteenust KOJV raames kogutud

pakendijäätmetele, kuna nende käitluse korraldavad TKOd. Biojäätmete ja vanapaberi puhul on

ringlussevõtuteenuse hankimine esmatähtis. Käitlusteenus hangitakse kõigi KOVi korralduslike

tegevuste kaudu kogutud olulisematele jäätmeliikidele, sh korraldatud jäätmevedu, jäätmejaam,

avalikud konteinerid, kogumisringid jms. Jäätmekäitlusteenuse hanked viiakse läbi enne jäätmeveo

hanget. Jäätmeveo hankes määratakse seejärel aadressid, kuhu kogutud jäätmed tuleb edasiseks

käitluseks vedada. Seaduses määratakse ka käitlusteenuse hankelepingute kestus, mis ei pea kattuma

veohanke lepingute kestusega. Lühemad hankelepingud võimaldavad ka uutel käitlejatel turule pääseda

ning suurendavad seeläbi konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.

e) Pädevuse ja kuluefektiivsuse suurendamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha koostööd.

Selleks võivad omavalitsused luua ühiseid koostööorganisatsioone, kellele delegeeritakse teatud KOV

ülesanded. Delegeeritavad ülesanded võivad olla õigusaktide ettevalmistamine, hangete läbiviimine,

jäätmealane nõustamine, jäätmehooldusega seotud korralduslikud ja administratiivsed ülesanded, aga

ka jäätmetasu kogumine ja lepingupartneritega arveldamine. Jäätmetasu kogumise õiguse andmisega

antakse koostööorganisatsioonile üle avaliku võimu teostamise õigus. See eeldab volitusnormi

kehtestamist jäätmeseaduses ja halduslepingu sõlmimist. Koostööorganisatsioon muutub siis

haldusorganiks. Halduslepingus pannakse paika ka järelevalve lepingu täitmise üle (nt regulaarsed ja

spontaansed inspekteerimised, kokkulepitult dokumentide läbivaatamine, tähtajad aruannete

esitamiseks, auditid jne). Koostööorganisatsiooni vorm võib olla kas MTÜ või äriühing, mille liikmed

või omanikud on vaid koostööd tegevad omavalitsused. KOVid võivad koostööd teha ka ilma

koostööorganisatsiooni loomata. Näiteks võivad KOVid rajada ühiseid käitlusrajatisi, kui olemasolevad

rajatised puuduvad, asuvad ebamõislikult kaugel, ei taga piisavat jäätmete ringlussevõttu vms. KOV

käitlusrajatised võimaldavad saada parema ülevaate ja kontrolli enda territooriumidel tekkivate jäätmete

ringlussevõtust. Ühised käitlusrajatised võivad olla nii jäätmete sortimiseks ja muuks eeltöötluseks kui

ka ringlussevõtuks.

KOVid võivad ka praegu teha ühiseid jäätmehoolduseeskirju ja jäätmekavasid, KOJV hankeid ning

ühildada veopiirkondi. Seni on piiratud veopiirkonna suurus 30 000 elanikuga. Mõistlik on selle

18

piirangu jäätmeseadusest kaotamine, mis suurendaks KOJV teenuse efektiivsust. Senised veopiirkonnad

piirnevad sageli ühe KOViga ning suuremad KOVid on jagatud väiksemateks veopiirkondadeks. See

tähendab, et veopiirkonna suurus jääb sageli vahemikku 5000 kuni 10 000 elanikku.

KOVid võivad ühiselt hankida ka erinevaid jäätmete liigiti kogumiseks vajalikke vahendeid

(konteinerid, kotid) ja koostada ühiseid juhiseid. Omavalitsuste koostöö edendamist soositakse riigi

poolt eesmärgiga suurendada jäätmehooldusteenuste tõhusust. Koostöö põhitingimused reguleeritakse

jäätmeseaduses (koostööorganisatsiooni õigused, kohustused ja vastutus, võimalik suuruse piirang,

delegeeritavad ülesanded, sh lepingute sõlmimine KOVi nimel, jäätmetasuga arveldamine). Riik saab

koostööd edendada läbi KOVdele suunatud toetuste, näiteks anda lisapunkte investeeringutaotlustele,

mis on esitatud KOVide koostöös.

f) Korraldatud jäätmeveo teenuse kaalupõhine hinnastamine (PAYT - pay as you throw).

Jäätmeseadusesse lisatakse säte, et KOV võib korraldatud jäätmeveo hankes näha ette veo hinnastamise

kaalupõhiselt. Eesmärk on motiveerida jäätmete liigiti kogumist, aga ka jäätmetekke vähendamist, kuna

jäätmetekitajad maksavad tekitatud jäätmete kaalu järgi, mitte enam konteineri suuruse järgi olenemata

selle täituvusest. Kaalupõhise hinnastamise rakendamine eeldab, et jäätmetekitajatele on loodud

mugavad ja mõistlikud tingimused jäätmete üleandmiseks, hinnastamine motiveerib koguma jäätmeid

korrektselt liigiti ning toimub kontroll korraldatud jäätmeveo teenusega liitumiste ja liigiti kogutud

jäätmete kvaliteedi üle.

Uue sätte rakendamine eeldab, et jäätmeveokid on varustatud kaaludega, mis võimaldavad iga mahutit

(konteiner, kott) kaaluda või need kaalud soetatakse ja soetuskulu lisatakse jäätmeveoteenuse hinnale.

Kaalupõhise hinnastamise korral ei ole jäätmeveo arved enam igal kuul sama suured, vaid sõltuvad

jäätmete kaalust. Suurema kaaluga on näiteks biojäätmed, seega kaalupõhine süsteem motiveerib

inimesi biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldi koguma, kuna liigiti kogutud biojäätmete vedu on

soodsam. Pakendijäätmete erikaal on aga oluliselt väiksem, seega pakendijäätmete osas ei pruugi

kaalupõhine hinnastamine soovitud tulemust anda.

Kaalupõhise hinnastamisega võib kaasneda prügistamise oht, kuna inimesel on võimalik igakordselt

vähendada jäätmete eest tasutavat summat pannes tekkivad jäätmed mujale (avalikesse konteineritesse,

põletades, metsa alla viies vms). Senise mahupõhise hinnastamise puhul maksab jäätmevaldaja

igakordselt vastavalt kasutusel oleva mahuti suurusele, seega ei ole motivatsiooni mahutisse vähem

jäätmeid panna. Fikseeritud jäätmetasu puhul on võimalik ennetada prügistamist ja vältida väiksemate

konteinerite soetamise vajadust, sest maksmine ei toimu enam igakordse teenuse eest eraldi.

4.1.2 Omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamiseks täiendava võimaluse loomine

Omavalitsuste võimalused jäätmehooldust arendada ja rahastada on täna kehtiva regulatsiooniga

piiratud. KOVid on korduvalt tõstatanud probleemi, et neil lasub küll kohustus korraldada

jäätmehooldust, kuid rahalisi vahendeid selleks oma eelarves napib ja riigi toetus läbi SA KIK

toetusmeetmete vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole piisav. Seega omavalitsustel puudub sisuliselt

jäätmehoolduse arendamiseks rahastusallikas. Jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks on KOVid

soovinud omavalitsuskeskse jäätmemudeli võimaldamist. See hõlmab jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamist, nendega arveldamist ja nõustamist läbi kohaliku omavalitsuse või vastava KOVide koostöö

üksuse. Sellise jäätmemudeli rakendamist võimaldav säte jäätmeseaduses tunnistati 2014. a kehtetuks18.

Jäätmetasu küsimise õigus (kohustus) on kohalikele omavalitsusele antud enamikes EL liikmesriikides

(nt Soome, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi). Jäätmehoolduse viimiseks uuele tasemele, mis tagab nii

ringlussevõtu sihtarvude täitmise, kasutajasõbralikud jäätmeteenused kui ka „saastaja maksab“ printsiibi

rakendamise, on vaja luua mehhanism, mille kaudu omavalitsused saavad jäätmehoolduse korraldamist

rahastada.

18 JäätS § 66 lg 11 kohaselt võis jäätmevedu korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja

temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing ning

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus oli sel juhul kohaliku omavalitsuse

üksusel või tema volitatud mittetulundusühingul.

19

Omavalitsus võib kehtestada jäätmevaldajatele KOV jäätmetasu, mis katab osaliselt KOVi

korraldatavate teenuste osutamise ehk jäätmehoolduse kulu. Kui omavalitsus jäätmetasu ei rakenda, siis

peab ta jäätmehoolduseks vajalikud kulud katma oma üldisest eelarvest. Toetusmeetmete avanemisel

saab teatud kulusid (jäätmete liigiti kogumise taristu investeeringud) katta ka toetuste abil, v.a

omafinantseeringu osa.

KOV jäätmetasu hulka võib arvestada vaid jäätmehooldusega seotud kulud, näiteks:

• kogumisvahenditega seotud kulu (sh konteinerid, biolagunevad kotid või paberkotid, süvamahutid,

kompostrid);

• jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud (ka kehtiva korra kohaselt), sh jäätmete vedu

jäätmejaamadest, avalikest konteineritest ja kogumisringide käigus;

• kogutud jäätmete käitlemise kulu (sh järelsorteerimine, segaolmejäätmete ladestus või põletus,

liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt);

• jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud (ka kehtiva korra kohaselt),

sh jäätmejaamade, kompostimisväljakute, sorteerimisjaamade, kogumiskohtade rajamine,

olemasolevate rajatiste hooldamine, arendamine ja opereerimine;

• korduskasutuslahendustega seotud kulud (sh ringlusmajad);

• administratiivne töö (jäätmevaldajate registri teenus, jäätmevaldajatega arveldamine, liikmemaks),

• teavitus (kampaaniad, üritused, juhendmaterjalide valmistamine ja levitamine),

• järelevalvega kaasnevad kulud (sh valvekaamerad, üleantavate jäätmete kontrollimine)

• jäätmehooldusega seotud tööjõukulu (sh järelevalve)

• muud seotud kulud (nt uuringud, prügikoristus, toetused).

Jäätmetasu komponent, mis hõlmab KOV jäätmehoolduse kulu, ei või jäätmevaldaja jaoks tõusta

rohkem kui 10% aastas. Jäätmete käitluse, veo ja kogumisvahenditega seotud kulu suurus selgub

vastavate hangete tulemusena. Eelnõu koostamise etapis on vaja kaaluda KOV jäätmetasule ülempiiri

kehtestamist, mis väldiks jäätmekulude liiga järsku tõusu ja tagaks jäätmehoolduskulude optimaalsuse.

Jäätmetasu ülesehitus peab arvestama ka sellega, kas tegemist on majapidamise või ettevõttega. Tasu

tegelik suurus sõltub sellest, millised kulud KOV jäätmetasu arvelt otsustab kanda, kas KOV teeb

koostööd teiste omavalitsustega ning kui hoolas on jäätmetekitaja ise jäätmete liigiti kogumisel, kuna

liigiti kogumata jäätmete üleandmine on kulukam. KOV jäätmetasust ei kaeta pakendijäätmete

käitlusega seotud kulusid, kuna need kulud peavad kandma pakendiettevõtjad.

Tasu läbipaistvuse saavutamiseks on oluline kindlalt fikseerida, mida konkreetse KOVi jäätmetasu sisse

arvestatakse ja milliseid kulutusi selle eest tehakse. Jäätmetasu optimeerituse, läbipaistvuse ja

võrreldavuse tagamiseks tuleb tasu kogumise ja kasutamise andmed avalikustada ja hoida need andmed

regulaarselt kättesaadavana KOVi veebilehel

Jäätmetasu makstakse KOVile perioodiliselt kas kord aastas, kord kvartalis või kord kuus. Tasu suuruse

üle otsustab iga omavalitsus ise, kehtestades selle näiteks kord aastas. Eelnevalt peab KOV olema teinud

ära vajalikud hanked, et oleks teada nendega kaasnevad kulud. Jäätmevedaja, jäätmejaama operaator,

jäätmete käitlejad jt esitavad eelnevalt sõlmitud hankelepingute alusel arved KOVile, kes tasub need

jäätmevaldajatelt kogutud jäätmetasu arvelt.

KOV jäätmetasu võib üles ehitada nii, et see koosneb kahest osast:

1. KOVi püsikulud ja investeeringud arvestatakse fikseeritud tasu osa ehk püsitasu sisse, näiteks:

• registripidamine, arveldamine, teavitus, järelevalve, jäätmejaama ülalpidamine,

• investeeringud kogumis- ja vajadusel ka käitlusrajatistesse.

2. Jäätmetekkega seotud kulud arvestatakse muutava tasu osa sisse. Muutuva komponendiga kaetakse

eelkõige jäätmete veo ja käitluse kulud, mistõttu jäätmetasu muutuva osa suurus sõltub konkreetse

jäätmevaldaja jäätmetekke kogusest, jäätmete liigiti kogumisest, KOVi poolt pakutavate

kogumisvahendite kasutamisest jms.

Soovi korral saab KOV võimaldada madalamat tasumäära pensionäridele, puuetega inimestele,

toimetulekuraskustes inimestele või teistele haavatavamatele kogukonna liikmetele. Jäätmetasu

arvestamiseks koostab Kliimaministeerium vastava juhendi omavalitsusele.

20

Olenemata sellest, kas KOV rakendab jäätmetasu või mitte, tuuakse jäätmevaldajale esitataval arvel

eraldi välja vähemalt järgmised kulud:

1. püsitasu (kui KOV soovib püsitasu komponenti kasutada)

2. veoteenus (tühjenduskordade alusel)

3. käitlusteenus (üleantud jäätmete koguse alusel ja jäätmeliikide kaupa, v.a pakendijäätmed)

a. segaolmejäätmed

b. biojäätmed

c. paber ja kartong jne

4. kogumisvahenditega seotud kulu

5. soodustus (kui KOV soovib soodustust teatud juhtudel rakendada)

6. muud lisateenused (loetletakse eraldi).

Jäätmetasu kogumine võib toimuda kas omavalitsuse enda poolt, omavalitsuste koostööorganisatsiooni

poolt või jäätmevedaja kaudu. Kui omavalitsus kogub jäätmetasu ise, siis toimub see analoogselt lasteaia

või huvihariduse tasu kogumisega ehk omavalitsus peab ise arvestust, kellele kui suur arve saadetakse.

Arve koostamise aluseks on jäätmevaldajate registrisse kantud teenused (jäätmeliik, mahutite arv ja

suurus, veosagedus), mida iga konkreetne jäätmevaldaja kasutab. Võimalust, et omavalitsus ise saaks

jäätmetasu koguda, toetab näiteks Tallinna linn, kellel on varasemast ka vastav kogemus Tallinna

Jäätmekeskuse kaudu. Kui jäätmetasu kogumine delegeeritakse KOV koostööorganisatsioonile, siis

peab tema vastavat arvestust ja tasub ka arved vedajale, käitlejatele, jäätmejaama operaatorile jne. Juhul

kui omavalitsus delegeerib jäätmetasu kogumise õiguse vedajale, siis peab vedaja kandma selle osa

jäätmetasust KOVile, mis pole seotud veoteenusega ja arvete esitamisega. Sel juhul peab KOVil olema

võimalik veenduda, et vedaja kannab talle üle KOVile kuuluva jäätmetasu täies ulatuses, st KOV peab

saama kontrollida, kellele arveid esitatakse ja milliseid teenuseid kasutatakse.

Kohalikul tasandil kehtestatud jäätmetasu võimaldab rohkem paindlikkust ja kohalike oludega

arvestamist kui riiklikul tasandil kehtestatud jäätmemaks. Kohalik omavalitsus saab jäätmetasu suuruse

üle otsustamisel võtta arvesse sihtarvu saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja investeeringuid.

Tõenäoliselt on mõningane eelis KOVidel, kes on juba varasematel aastatel teinud tegevusi ja kulutusi,

mis on tänaseks toonud kaasa parema jäätmehoolduse teenuse taseme19.

Omavalitsusele suunatud muudatuste mõjud

Enim mõjutavad need lahendused kohalikke omavalitsusi ja jäätmevaldajaid. Mõjutatud on ka pakendite

taaskasutusorganisatsioonid, kuid neile avalduvat mõju on kirjeldatud pakendite tekkekohalt kogumist

kirjeldava punkti juures. Riigi jaoks väheneb tõenäosus, et tuleb maksta nn prügitrahvi ringlussevõtu

sihtarvude mittetäitmise eest.

Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused (79)

Mõju omavalitsuste majandusele ja töökorraldusele

Olmejäätmete liigiti kogumise eest KOVidele vastutuse kehtestamine avaldab suuremat mõju

omavalitsustele, kelle jäätmehoolduse tulemuslikkus on seni olnud madalam. Mitmed eeltoodud hangete

miinimumnõuetest on osades omavalitsustes juba praegu kasutusele võetud.

Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muutmine - KOVidel tekib vajadus oma jäätmehooldust

planeerida ja ellu viia nii, et liigiti kogumine oleks vajalikul tasemel ja ringlussevõtt oleks reaalselt

saavutatav. Selleks võib olla vajalik muuta kehtivat KOV jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja.

Hangete korraldamine - täiendav töökoormus võib tekkida KOVis seoses jäätmete käitlusteenuse

hankimisega, mida seni enamikes omavalitsustes ei tehta (enamasti hangitakse vaid jäätmete veoteenus,

mõnel juhul on veohankes seatud konkreetsed nõuded ka käitlusele). Koormust saab vähendada, kui

delegeerida hangete korraldamine KOVide ühendorganisatsioonidele või teha hankeid koostöös teiste

KOVidega mõnes muus formaadis. Märkimisväärseid lisakulusid KOVile käitlusteenuse hankimisega

19 Omavalitsuste jäätmemajanduse teenuse taset hinnatakse iga-aastaselt rahandusministeeriumi loodud

minuomavalitsus.ee veebilehel avaldatava mõõdikuga.

21

seoses ei teki, kuna käitluse kulud maksab kinni jäätmevaldaja ning vastav kulurida on arvel eraldi välja

toodud.

Jäätmetasu haldamine ja arvete väljastamine – kui omavalitsus haldab ja arveldab jäätmetasuga ise, siis

suureneb selle võrra KOVi töökoormus. Vastav lisakulu on võimalik arvestada jäätmetasu sisse.

Veopiirkondade määramine - Töökoormus väheneb seoses veopiirkondade suurenemisega tulevikus,

kuna suuremad KOVid ei pea oma territooriumi veopiirkondadeks jagama ning väiksematel KOVidel

on otstarbeks veopiirkonnad ühildada. Nii võib tulevikus senise 93 veopiirkonna asemel olla neid 2 või

3 korda vähem, seega on ka vähem hankemenetlusi.

Töökoormuse kasvu leevendamiseks ja pädevuse suurendamiseks ülalnimetatud teemadel võivad

omavalitsused teha omavahel koostööd läbi koostööorganisatsioonide. Sellisele organisatsioonile on

võimalik delegeerida mitmed jäätmehooldusega seotud ülesanded (v.a õigusaktide vastuvõtmine ja

järelevalve teostamine). Kui omavalitsus koostööorganisatsiooniga liituda ei soovi, siis võib olla vajalik

uue teenistuja (teenistujate) tööle võtmine, kelle tööülesanded on seotud jäätmehooldusega ning sel

juhul on võimalik ka tööjõukulu katta jäätmetasu arvelt. Töökoormuse leevendamiseks võib

jäätmeveoteenuse kliendisuhtlus olla ka edaspidi osa veoteenuse hankest, st vedaja teavitab

jäätmevaldajaid veograafikutest, lahendab veoga seotud küsimusi jms. Sealjuures tuleb arvestada, et

näiteks mittekvaliteetse teenuse puhul on kliendil vajadus suhelda ikkagi ka KOViga ning KOV, kes on

hanketingimused koostanud, peab jätkuvalt lahendama vedaja ja kliendi vahelisi vaidlusi.

Lepingute sõlmimine jäätmevaldajatega - KOVile ei teki täiendavat töökoormust seoses KOJV

lepingute sõlmimisega jäätmevaldajatega, kuna jäätmeveolepingute sõlmimine on vabatahtlik.

Jäätmeveo põhitingimused tulenevad jäätmehoolduseeskirjast, täpsemad veo tingimused on määratud

KOJV hankelepingus ning vedaja ülesanne on jäätmevaldaja automaatselt liita kohustuslike KOJV

teenustega. Kliendi poolt valitavatest teenuse tingimustest (mahuti suurus, veosagedus, lisateenused)

teavitamine võib toimuda iseteeninduskeskkonna, meili või telefoni teel. Sealjuures on kliendile

mugavam, kui ta teavitab nendest valikutest omavalitsust ühel korral ja edaspidi vastavalt vajadusele

ning ei pea seda tegema igakordselt seoses vedaja vahetumisega, mis sageli on olnud nii omavalitsusele

kui jäätmevaldajatele koormav.

KOVidel tekib vajadus täiendavate ressursside järele jäätmete liigiti kogumise edendamiseks (sh

kogumisvahendite soetamine jäätmevaldajatele, järelevalvega seotud teenused, teadlikkuse tõstmine

jms). See eeldab KOVide senise jäätmehoolduse rahastamise skeemi muutmist. Rahastusmudeli

muutmise puhul KOVi eelarvest muude tulude arvelt kaetud jäätmehooldusega seotud kulud vähenevad,

kui need kulud arvestatakse edaspidi jäätmetasu hulka ning kulud kannab jäätmevaldaja, seega rakendub

„saastaja maksab“ printsiip.

KOV jäätmetasu võimaldab omavalitsustele oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel

suuremat paindlikkust, suurendab omavalitsuste koostöö võimalusi ning loob tingimused kulude

õiglasemaks jaotumiseks eri jäätmevoogude ja tegevuste vahel.

Kohanemisraskuste vältimiseks on vaja suurendada omavalitsuste pädevust jäätmehoolduse

süsteemseks ja tulemuslikuks korraldamiseks ning järelevalve teostamiseks. Omavalitsus peab suutma

teha järelevalvet jäätmevaldaja jäätmeveoteenusega liitumise ja jäätmete liigiti kogumise üle. Teisalt

peab omavalitsus tegema järelevalvet sõlmitud hankelepingute täitmise üle. Selleks tuleb

omavalitsustele koostada käitlusteenuse ja jäätmeveo hangete juhendeid, korraldada koolitusi, jagada

omavahel parimaid praktikaid, luua jäätmete liigiti kogumise taristu mudel KOVi tööriistana ning

toetada taristu väljaarendamist.

Negatiivse mõju avaldumise risk on suurim vähemvõimekate KOVide puhul. Sellised võivad olla

omavalitsused, kelle jäätmehooldus ei vasta juba täna kehtivatele nõuetele. Minuomavalitsuse mõõdiku

alusel on 2022.a andmete kohaselt madalama hinde „1“ või „2“ saanud omavalitsusi neliteist. Enamikes

omavalitsustes on mõõdiku kohaselt jäätmehoolduse teenus keskmisel tasemel (teenustase 3-6). Risk

seisneb eelkõige omavalitsuste, aga ka jäätmekäitlejate ja jäätmevedajate suutmatuses hanke

miinimumnõudeid rakendada. Kui need omavalitsused ei suuda sihtarvu täita ning nad peavad seetõttu

liigiti kogumata jäetud jäätmete eest maksma riigikassasse tasu, võib mahajäämus veelgi süveneda.

Seetõttu on sellistel omavalitsustel otstarbeks kasutada tasu asendamise võimalust ning investeerida

22

sama summa jäätmete liigiti kogumise tõhustamisse. Oluline on sellistele omavalitsustele ennetavalt

pakkuda ka riigipoolset tuge, et tagada sihtarvuni jõudmine. Riigipoolne tugi võib seisneda nõustajate

kaasamises ning erinevate juhendmaterjalide (hankejuhised, jäätmetasu määramise juhend) koostamises

ja infotundide läbiviimises. KOVid saavad ka vastastikku jagada parimaid praktikaid (nt Tallinna

Jäätmekeskuse kogemus klienditeeninduse korraldamisel, käitlusteenuse hankimisel jms).

Suuremaid muudatusi (regulatsiooni ja korralduse muutmine, täiendava taristu rakendamine) on

KOVidel vaja teha regulatsiooni jõustumisel, edaspidi tuleb jälgida ellu viidud muudatuste

tulemuslikkust ja hinnata ning läbi oma regulatsioonide ja korraldusliku tegevuse tagada, et piisav

jäätmete liigiti kogumise tase on saavutatav. Kui analüüs näitab, et senine tegevus ei ole piisav, tuleb

võimalikult kiiresti jäätmehoolduses muudatusi teha.

Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad (elanikud, korteriühistud, ettevõtted, asutused)

Majanduslik mõju jäätmevaldajatele

Korraldatud jäätmeveo miinimumnõuded mõjutavad otseselt jäätmevaldajaid, kellele korraldatud

jäätmeveo teenust osutatakse. Majanduslikust seisukohast kaasnevad miinimumnõuete rakendamisega

jäätmevaldajale mõnel pool täiendavad kohustused (kui meetmeid pole KOVis juba varem rakendatud)

ja tugevneb järelevalve tema tegevuse üle (näiteks mahutisse pandud jäätmete osas). Kui jäätmevaldaja

kogub jäätmeid korrektselt liigiti, siis kaasneb temale küll mõningane hinnatõus, kuid sellega seoses

muutub jäätmete liigiti kogumine ka oluliselt mugavamaks. Kui jäätmeid korrektselt liigiti ei koguta,

kaasneb kohustus maksta märgatavalt kõrgemat jäätmetasu. Kõrgendatud tasu eesmärk ongi

korrigeerida jäätmevaldaja käitumist soovitud suunas. Jäätmetasu sisse on edaspidi võimalik arvestada

nii vajalikud kogumisvahendid, veoteenuse, pakendijäätmete kogumise, jäätmejaamateenuse jm, seega

enam ei ole vaja elanikul sõlmida lepinguid/tasuda arveid erinevatele jäätmeteenuste pakkujatele.

Jäätmete liigiti kogumist, arveid, veo korraldust, korraldatud jäätmeveost vabastamist puudutavates

küsimustes saab samuti vastuse oma KOVist või KOV koostööorganisatsioonist, st enam ei pea neis

küsimustes pöörduma erinevate osapoolte poole (nt vedaja, KOV või TKO).

Arvetel liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete kuluridade eraldi välja toomine eeldab

korteriühistutelt muudatusega kohanemist. Mõju on siiski väheoluline, kuna uus kulurida tuleb

arvemallile luua ühekordselt. Meede mõjutab neid korteriühistuid (kokku Eestis 24 651), kus

jäätmeveoteenuse arve esitatakse ühistule ja ühistu teeb omakorda arved ühistu liikmetele.

Alternatiivina võib KOV korralda ka ise arvete esitamise korteritele, kui ühistu seda soovib või toimiv

ühistu kortermajas üldse puudub.

Jäätmevaldaja jaoks suurenevad jäätmetega seotud kulud, kuna jäätmetasu hulka loetakse ka kaasnevad

kulud, mida varem kaeti KOVi eelarvest, KIKi toetustest või jäeti üldse tegemata. Lisandub ka jäätmete

ringlussevõtuga kaasnev kulu, mis võib olla suurem kui senine ladestamise või energiakasutusega seotud

kulu. Kulude tõusu on võimalik leevendada mastaabiefekti kaudu - enam ei pea igaüks vajalikke

vahendeid ise nö letihinnaga ostma, vaid vahendid on võimalik tagada kogu hankeperioodi jooksul

jäätmevedaja või KOVi poolt (nö hulgihinnaga). Ka KOVide omavaheline koostöö võimaldab kulusid

vähendada (ühised jäätmeveopiirkonnad võimaldavad efektiivsemaid veoringe, vähem veokite

seisuaega, suuremad kvaliteetselt liigiti kogutud jäätmevood, ühiseid teavitusmaterjalid jms).

Jäätmevaldaja ei pea aga edaspidi ise orienteeruma infokülluses, et leida endale õigeid

kogumisvahendeid, vaid nende soetamine ja kohale toomine on võimalik arvestada teenuse hinna sisse.

Jäätmekulude tõus ei too kaasa olulist negatiivset mõju majanduslikult kehvemal järjel majapidamistele

eeldusel, et jäätmetasu on sõltuvuses jäätmete senisest või eeldatavast tekkekogusest (väiksema

tarbimismahu juures tekib üldjuhul ka vähem jäätmeid). Omavalitsusel on võimalik kehtestada

vähendatud määras jäätmetasu toimetulekuraskustes leibkondadele. Jäätmetega seotud kulu on võimalik

elanikul endal madalal hoida jäätmeid korrektselt liigiti kogudes.

Jäätmetasuga elanikele kaasneva mõju suurus sõltub jäätmetasu suurusest. Kui jäätmetasu on liiga väike,

jätkub olukord, kus jäätmeid ei anta nõuetele vastavalt jäätmekäitlejale üle ja/või neid eelistatakse

kohapeal likvideerida neid kas põletades, mattes või valesse kohta sokutades. Positiivse efekti

prügistamise vältimiseks võiks anda tasu märkimisväärne suurus, kus elanikul puudub motivatsioon

23

jäätmeid mitte üle anda või käituda nendega nõuetele mittevastavalt, sest maksta tuleb igal juhul.

Eeldatavalt muudab selline tasu elanikkonna käitumist ja sellega kaasneb puhtam keskkond.

Kui jäätmetasu kogub ja selle suuruse määrab omavalitsus, siis suureneb eeldatavasti ka usaldusväärsus

raha eesmärgipärase kasutamise suhtes, kuna omavalitsus saab jäätmetasu suuruse kujundamist

kogukonnaga ühiselt arutada ja vajalikus määras ise kehtestada. Jäätmevedajad, kes seni jäätmeveo

teenustasu koguvad, ei ole pidanud elanikke teavitama sellest, kuidas jaguneb kogutud teenustasu

erinevate kulukomponentide vahel, samuti ei kaeta reeglina jäätmevedaja poolt kogutud teenustasust

kohalike jäätmejaamade rajamis- ja opereerimiskulusid.

Olukorras, kus KOV hangib käitlusteenuse kogutavatele jäätmeliikidele ning peab saavutama sihtarvu,

suureneb elanikkonna usaldusväärsus jäätmesüsteemi vastu. Lepingu kohaselt käitudes ei saa

jäätmevedaja viia liigiti kogutud jäätmeid ladestamisele või jäätmepõletustehasesse, vaid peab need

vedama KOVi poolt valitud konkreetsesse käitluskohta. See käitluskoht on KOViga lepingulises suhtes

ja tal on aruandekohustus. Läbipaistvust ja usaldusväärsust suurendab ka jäätmeandmete

digitaliseerimine (vt p 4.4).

Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna KOVidele suunatud muudatused aitavad kaasa

jäätmehoolduse ühtlustumisele piirkondade ja omavalitsuste lõikes ning koostöö tõttu suureneb KOVide

võimekus jäätmemajanduse korraldamiseks. Eriti tõhus on ühtlustumise seisukohast sihtarvu

kehtestamine, misjuhul iga KOV vastutab oma territooriumil tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise,

veo ja käitluse eest. Saarelistes omavalitsuses nagu Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, kus korraldatud

jäätmevedu ei ole kohustuslik, tuleb samuti tulemus saavutada, kuid selle korraldamine ei pea toimuma

korraldatud jäätmeveo kaudu. Küll aga on oluline tõhus jäätmete liigiti kogumine ja saarelt ära veetavate

jäätmete edasise käitluse korraldamine (soovitavalt koostöös teiste omavalitsustega).

KOV jäätmetasu puhul võivad tekkida piirkonniti erinevused, kui kehtestatakse väga madal tasu või ei

kehtestata seda üldse, mis tegelikkuses ei kata jäätmehooldusega seotud kulusid. Seda ohtu leevendab

paralleelselt omavalitsustele kehtestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarv, mille täitmata jätmisel peab

omavalitsus ikkagi maksma oma eelarvest rakendatavat tasu. Kohanemisraskuste ennetamiseks on

oluline riigipoolne nõustamine, vajadusel omavalitsusele vastava märkuse tegemine, KOVide

omavaheline kogemuste jagamine ning koostöö.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Elukeskkond paraneb, kuna jäätmete äraandmise

võimalused elanikele paranevad. Seeläbi väheneb mõju looduskeskkonnale, mida seni on põhjustanud

näiteks prügistamine ja ebatõhusast korraldusest tingitud jäätmemahutite ületäitumine või jäätmete

põletamine.

Lahendusel puudub otsene sotsiaalne mõju ja mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt: arvestades, et olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks antakse

omavalitsustele üleminekuaeg, jäätmetasu rakendamine jääb vabatahtlikuks ning täiendava

töökoormusega seotud kulu on võimalik katta jäätmetasu arvelt, avaldavad muudatused sihtrühmadele

mõõdukat mõju.

4.2 OLMEJÄÄTMETE HULKA KUULUVATE PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE,

KOGUMISE SIHTARV JA PAKENDITELE RAKENDATAV TASU

Pakendiseaduses on sätestatud pakendijäätmetele (nii terviklikult kui pakendimaterjali liigi järgi)

taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvud. Nende täitmise on pakendiettevõtjad delegeerinud valdavas osas

taaskasutusorganisatsioonidele. Sihtarvud on hetkeseisuga küll täidetud, kuid seda tehakse valdavalt

veo- ja rühmapakendiga. Kodumajapidamistes tekkiva nn müügipakendi kogumise motivatsioon on

väike ning valdaval osal Eesti territooriumist on nn müügipakendite kogumiseks ette nähtud avalikud

24

pakendikonteinerid (kogumiskohad)20. Need võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks asuda liiga kaugel,

on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Samuti on avalike kogumiskonteinerite puhul laialdaseks

probleemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab

pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Kohalikud omavalitsused on probleemidena esile tõstnud

asjaolu, et avalike kogumiskohtade leidmine avalikku ruumi on väga keeruline, mistõttu on teatud

piirkondades olemasolevate nõuete täitmiseks vajalike kogumiskohtade leidmine problemaatiline ja

aeganõudev protsess. Keskkonnaamet on pidanud hetkel kehtiva regulatsiooni osas teostama

järelevalvet nii taaskasutusorganisatsioonide kui ka kohalike omavalitsuste osas.

Olemasolev olukord tähendab teisisõnu seda, et tootjad on täitnud küll sihtmäärade ulatuses oma

kohustuse pakendijäätmete taaskasutuseks ja ringlussevõtuks, kuid olmejäätmetesse sattuv

pakendijäätmete hulk (u 1/3) on ikkagi üheks peamiseks takistuseks olmejäätmete ringlussevõtu

saavutamisel. Samuti puudub tootjatel motivatsioon pakendamist vähendada (pakendite hulk on olnud

ajas üha kasvav, seega ka pakendijäätmete hulk) ning disainida paremini ringlussevõetavaid nn

müügipakendeid. Välja peab tooma ka fakti, et Eesti riik maksab EL eelarvesse iga ringlusse võtmata

jäetud plastpakendi kg eest 80 eurosenti ning seda vaatamata sellele, kas plastpakendite sihtmäärad on

täidetud või ei. Hinnanguliselt on see summa vahemikus 20-24 mln eurot/aastas. Seda arvesse võttes ei

ole piisav, et tootjate pingutused piirduvad üksnes sihtmäärade täitmisega, vaid panustada tuleb

pakendijäätmete probleemi lahendamisse tervikuna.

Maailmapanga analüüs näitas, et üksnes senise regulatsiooni efektiivsem rakendamine ei too kaasa

vajalikke muudatusi selleks, et saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäärad 2025. ja 2030. aastaks.

Maailmapank on hinnanud, et avalike konteinerite asendamine tekkekohalt kogumisega parandaks

olmejäätmete ringlussevõttu tervikuna kuni 14%. Samuti on Maailmapank oma analüüsis hinnanud, et

praeguse süsteemi parendamine ei anna samaväärset efekti. Tekkekohalt kogumine suurendaks näiteks

plastpakendite kogumist pea 50%, metallpakendite puhul enam kui 10%, klaaspakendite puhul 20%,

samuti ka papp- ja paberpakendite puhul. Eesmärk võiks Maailmapanga hinnangul olla, et tekkekohalt

kogumine oleks norm kõikides linnapiirkondades ja 90% maapiirkondades, kusjuures tekkekohalt

kogumine võiks iga-aastaselt kasvada 1% võrra kuni jõuab 98%ni.

Seetõttu on vajalik pakendite liigiti kogumist ja ringlussevõttu edendada uute meetmetega ja

olemasoleva süsteemi pisikohendused ei aita. Esmalt on oluline korralda valdava osa pakendijäätmete

kogumine nende tekkekohas. Samaaegselt tuleb motiveerida ringlussevõetavate müügipakendite

turule laskmist.

Samuti on vajalik pakendijäätmete märgistamine selliselt, et tarbijale oleks jäätmete liigiti kogumisel

üheselt selge, millisesse mahutisse konkreetne pakendijääde tuleb panna. PPWR ettepanekuga on

Euroopa Komisjon teinud vastava ettepaneku pakendimärgistuse täiendamise kohta.

4.2.1 Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine

Üleminekul pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele toimuks kõigi pakendimaterjalide (paber- ja

kartongpakend, plast- ja metallpakend ning klaaspakend) kogumine tekkekohalt linnades ja tihedama

asustusega piirkondades. Vaid näiteks hajaasustuses võib olla põhjendatud mõne pakendimaterjali (nt

klaaspakend) kogumine jätkuvalt avalike pakendikonteineritega või kokkukandepunktide kaudu.

Tekkekohalt kogumine võib toimuda segapakendina (nn pakendikott) või pakendimaterjali liikide kaupa

(eraldi konteinerid). Mõlemad kogumisviisid on kasutusel juba praegu. Tekkekohalt kogumise all on

mõeldud kohta, kus on ka segaolmejäätmete kogumine korraldatud. See muudaks pakendijäätmete liigiti

kogumise elanike jaoks mugavamaks, sest kohast, kuhu tuleb viia segaolmejäätmed, viiakse ära ka

pakendijäätmed. Selleks, et tagada kvaliteetne pakendijäätmete ringlussevõtt, tuleks pakendijäätmed

20 Iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri

raadiuses juhul, kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril;

vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses, kui tiheasutusega alal on asustustihedus

rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril ning juhul, kui asutustihedus on alla 500 elaniku ühel

ruutkilomeetril, siis peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

25

liigiti koguda eristades kolm fraktsiooni: klaaspakendijäätmed, erinevad paberi- ja kartongijäätmed

(koos vanapaberiga) ning plast- ja metallpakendijäätmed.

Kuivõrd klaaspakendijäätmete kogumine toimuks üksnes piirkonniti avaliku kogumisvõrgu kaudu, siis

kogumiskohtade arvu võrreldes praeguse võrgustikuga saab vähendada ning mõistlik oleks näiteks, et

klaaspakendijäätmete kogumine toimuks vähemalt samades asukohtades, kus toimub hetkel

tagatisrahaga klaaspudelite tagasikogumine.

Pakendijäätmete kogumine oleks osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike

omavalitsuste poolt, kuid koostöös taaskasutusorganisatsioonidega. Taaskasutusorganisatsioonid

rahastavad pakendijäätmete kogumist ja saavad kokku kogutud pakendijäätmed vastavalt turuosadele

endale ning korraldavad nende edasise käitluse tagades pakendijäätmetele kehtestatud sihtarvude

täitmise.

Samas ühildatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumine vanapaberi kogumisega. Praegu on

probleemiks, et paber- ja kartongpakendite kogumiseks mõeldud konteineritesse pannakse paberit ja

kartongi, mis ei ole pakend (nt ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed) ning nende kogumise ja käitlemisega

seotud kulud jäävad pakendi TKOde kanda. Samuti pannakse vanapaberi konteineritesse paber- ja

kartongpakendit ning sel juhul jääb pakendijäätmete kogumis- ja käitluskulu jäätmevaldajate kanda. Ka

Maailmapank soovitas oma analüüsi tulemusena ühildada paberi- ja kartongijäätmete

kogumissüsteemid.

Ühildamise tulemusena muutub kogumissüsteem jäätmevaldajale paremini mõistetavaks ning suureneb

paberi ja kartongi liigiti kogumise määr. Paberi- ja kartongijäätmetel on positiivne väärtus ning nende

olemasolev ringlussevõtuvõimekus on piisav. 2021. a võeti ringlusse pea kõik olmes tekkinud ja liigiti

kogutud paberi- ja kartongijäätmed.

Arvestades, et paber- ja kartongpakendid kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla, tuleb tagada, et

jäätmevaldajad tasuvad vaid vanapaberi kogumise ja käitlemise kulu, kuna pakendite kogumise ja

käitlemise kulu peavad kandma pakendiettevõtjad. Seda on võimalik tagada kliiringusüsteemi kaudu.

Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise mõjud

Mõju majandusele

Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad ja hoonestatud kinnistute omanikud

Eeldatakse, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki olulist rahalist mõju leibkondadele, kuna

pakendijäätmete veo ja käitlusega seotud kulud kannavad valdavalt pakendiettevõtjad. Jäätmevaldajale

võib lisanduda nt kulu konteineri ostu või rendi eest. Hetkel toimiv pakendikotiga kogumise süsteem on

tasuta, samuti on jäätmevaldajale tasuta klaaspakendi kogumise konteinerid. Samas sätestab JäätS § 69,

et kui KOV on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud korraldatud olmejäätmeveo raames,

siis on võimalik jäätmevaldajalt küsida kuni 0,30 eurot kogumiskorra kohta. Seega on sellistes

piirkondades jäätmevaldajale juba kaasnev kulu pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega.

Maailmapank on oma analüüsis hinnanud, et tekkekohal kogumiseks üleminekuks on praeguses

süsteemis üldjoontes piisavalt rahalisi vahendeid ning ei ole eeldatud, et jäätmevaldaja peaks olulisel

määral juurde maksma. Seega ei ole ette näha, et VTK-s pakutavate ümberkorraldustega jäätmetekitaja

jaoks pakendijäätmete veo ja käitluse kulu oluliselt suureneks võrreldes tänasega. Samas on

taaskasutusorganisatsioonid välja toonud, et suurema pakendijäätmete vooga kaasneb vajadus

suuremateks sortimis- ja käitlusvõimsusteks, mis võib tekitada lisakulusid (nt täiendavad

investeeringuvajadused või suurenenud jäätmete mahust tekkiv tihedam veosagedus ja sellega

seonduvad kulud). Kuivõrd paralleelselt on plaanis SA KIK kaudu avada toetusmeetmete voorud

sortimis- ja käitlusvõimekuste rajamiseks, siis ei ole vajalik lisada kasvavaid kulusid kogumahus toodete

hinnale. Leibkondadele võib lisanduda mõningane rahaline mõju, kuid see ei ole ilmselt

märkimisväärne.

Mõju sihtrühm: avalik sektor

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade mittetäitmine võib kaasa tuua trahve Euroopa Liidu poolt,

samuti mõjutab riigi tulusid ettevõtete käekäik. Eesti riigil tuleb igal aastal Euroopa Liidule tasuda

26

ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi tasu ning see on sõltuvuses sellest, kui palju

plastpakendijäätmeid ringlusse võetakse (0,8 eur/kg). Mida rohkem ringlusse võetakse, seda vähem

tuleb maksta. 2022.a andmete alusel on EL eelarvesse makstav summa ringlusse võtmata plastpakendite

eest vahemikus 20-24 mln eur/aastas. Võib eeldada, et pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamisel

kasvab plastpakendijäätmete ringlussevõtt, mis vähendab plastpakendi omavahendi tasu. Avalikud

pakendikonteinerid põhjustavad ületäitumise tõttu prügistamist nende ümbruses, mille eest tasub

üldjuhul KOV oma eelarvest. Avalike konteinerite kaotamise või olulise vähendamise korral ja

asendamisega tekkekohalt kogumisega väheneb vajadus selliste kulude tegemise järele oluliselt. Sageli

on põhjustanud sellelaadne kulude katmine ka vaidluse TKO-de ja KOVide vahel, mis omakorda on

olnud KOVidele täiendav töökoormus. Tekkekohalt kogumise laiendamisel väheneb ka see mõju

oluliselt.

Mõju sihtrühm: pakendiettevõtjad (üle 4000), taaskasutusorganisatsioonid (4)

Maailmapank on hinnanud, et olemasoleva süsteemi (avalike konteinerite) asendamine olulisel määral

tekkekohalt kogumisega ei too ettevõtetele kaasa oluliselt suuremaid kulusid.

Taaskasutusorganisatsioonid on välja toonud, et võib tekkida täiendavaid kulusid/investeeringuvajadusi,

sest tekivad suuremad eraldi kogutud pakendijäätmete vood (sortimine, käitlemine). Investeeringuteks

on kavas läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus suunata EL toetusraha, mille voorude avamist on

plaanis alustada juba 2024.aastal. See tähendab, et investeeringuteks vajalikku kogukulu ei tule lisada

toodete hinnale.

Kui pakendijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse kaudu läbi korraldatud jäätmeveo, siis

võivad transpordikulud võrreldes tänase lahendusega mõnevõrra kallimaks muutuda (täiendavad sõidud,

uue tehnika vajadus), kuid hetkel on need kulud piiratud 30 sendiga kogumiskorra kohta, mis on

sätestatud JäätSis. Kokkuvõttes on ilmselt selline kogumine siiski odavam, kui alternatiivi puhul, mille

puhul kodumajapidamistes tekkivate pakendijäätmete kogumise korraldavad tekkekohalt paralleelselt 3

erinevat taaskasutusorganisatsiooni, sest transpordi logistikat on võimalik optimaalsemalt korraldada.

Seda hinnangut toetavad ka alates 2023.a käivitunud korraldatud olmejäätmeveod, kuhu on sisse arvatud

pakendijäätmed (nt Kesk-Eestis ja Valgamaal), mille alusel saab öelda, et pakendijäätmete veo lisamine

ei ole jäätmeveo hinda oluliselt mõjutanud.

Korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumine on optimaalseim lahendus, et saavutada

suurem pakendijäätmete tekkekohalt kogumine ja suurem liigiti kogumine (st vähem pakendeid

segaolmejäätmetes) ehk suuremad pakendikogused, mis peaks andma impulsi arendustegevusteks ja

innovatsiooniks.

Võimalik kulude kasv pakendiettevõtjatele võib tõenäoliselt olla lühiajaline ning selle kompenseerivad

materjalide suuremad kogused ja innovatsioon. Pakendijäätmete kokku kogumine segapakendina võib

suurendada sorteerimisjäägi kogust. Sortimisjäägi kõrvaldamine on kulukas ja senine praktika on

näidanud, et ettevõtetel võib tekkida soov jäätmeid ebaseaduslikult käidelda, mistõttu võib omakorda

suureneda riikliku järelevalve koormus.

Paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) ning paber- ja kartongpakendi kogumise ühildamine avaldab

väheolulist mõju nii kohalikele omavalitsustele kui ka taaskasutusorganisatsioonidele.

Kogumissüsteemide ristkasutus toimub juba praegu. Lisandub halduskoormus seoses kogutavate paberi-

ja kartongijäätmete koguste hindamisega ning tasaarveldamisega. Kuna kaks paberi- ja kartongijäätmete

kogumissüsteemi ühildatakse, saab kogumismahutite arvu vähendada.

Sotsiaalne mõju

Olemasolevatesse jäätmete kogumiskohtadesse tekivad täiendavad mahutid, mille tühjendamiseks pole

tõenäoliselt vaja palgata uusi inimesi. Võib-olla tekib vajadus üksikute täiendavate töökohtade järele.

See sõltub jäätmevedajate tehnilistest võimalustest ning töökorraldusest. Eeldus on mitmesektsioonilise

kogumisauto kasutamine. Võib eeldada, et märkimisväärselt täiendavaid töökohti juurde ei teki.

Eelduslikult kõikide alternatiivide puhul täidetakse seadustest tulenevaid nõudeid inimese tervisele (nt

müra) ja seetõttu olulist negatiivset sotsiaalselt mõju ei saa prognoosida.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

27

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Elukeskkond paraneb, sest pakendijäätmete äraandmise

võimalused paranevad. Pakendijäätmete kohtkogumise rakendamisel väheneb avalike

pakendikonteinerite prügistamise probleem ning lendprahi hulk nende ümbruses, tänu millele muutub

elukeskkond puhtamaks. Senisest tõhusam pakendijäätmete kokku kogumine vähendab negatiivseid

keskkonnamõjusid, mis on seotud segaolmejäätmete ladestamise või põletamisega. Ka esmase toorme

kasutamine eeldatavasti väheneb, kuna suureneb liigiti kogutud pakendijäätmete hulk, mis suunatakse

ümbertöötlusse.

Mõju riigiasutustele ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Otseseid mõjusid ei tuvastatud

halduskoormuse ja infoühiskonna kriteeriumi seisukohalt.

Regionaalarengule otseseid mõjusid ei tuvastatud, mõju on ühtlane.

Lahendusel puudub mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt: pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumise tõhustamisega kaasneb positiivne mõju

keskkonnale, sh Eesti riigile kehtestatud olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade

saavutamisele. Lahendusel võib olla teatav mõju pakendiettevõtjatele, kuid arvestades asjaolu, et

pakendite disainis toimub järjest suuremal määral üleminek ringlusse võetavatele pakenditele ning

suureneb nõudlus teisese toorme järele, siis suuremal määral pakendijäätmete tekkekohal kokku

kogumine tagab kvaliteetsema jäätmematerjali, millele on turul suurem nõudlus, sh suurem rahaline

väärtus ning mis aitab võimalikke täiendavaid kulusid katta.

4.2.2 Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine

Kuivõrd suur osa pakendeid (enamasti müügipakendid) on olmejäätmed, siis üheks lahenduseks

pakendivaldkonna tootjavastutuse süsteemi tõhustamiseks ja olmejäätmete sihtarvu saavutamise

toetamiseks on keskenduda senisest enam müügipakendite ringlussevõtule. Need on hetkel enamasti ka

see osa turule lastud pakenditest, mis satuvad segaolmejäätmete hulka. Selleks, et tõhustada

müügipakenditest tekkinud pakendijäätmete kokku kogumist ja ringlussevõttu, pakuti VTK mustandiga

välja kehtestada müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäär, et see motiveeriks

TKOsid tõhusamalt panustama lõpptarbijatelt pakendijäätmete kokku kogumisse.

Ümarlaudade jm laekunud tagasiside alusel leiti, et see on tehniliselt raskesti teostatav ning sellist

mudelit ei rakenda ükski teine EL liikmesriik, mistõttu puudub edukas kogemus, millest lähtuda. See

oleks ka ettevõtetele koormav meede, mistõttu hinnati ettevõtete poolt seda ebaproportsionaalselt

koormavaks arvestades võimalikku mõju. Takistusena toodi muuhulgas välja, et see dubleeriks

pakendite tekkekohalt kogumisega saavutatavat eesmärki. Kuivõrd teistes EL liikmesriikides on

rakendatud pigem pakendijäätmete tekkekohalt kogumist ning kuna müügipakendi sihtarvu

kehtestamine koos pakendite tekkekohalt kogumise kohustuse laiendamisega oleks ebamõistlik,

otsustati sellest meetmest loobuda.

4.2.3 Pakendi ja pakendijäätmete maksustamine

Turule lastavad pakendid ei ole sageli ringlusse võetavad, mistõttu on isegi väga eeskujuliku liigiti

kogumise puhul keeruline tagada, et kokku kogutud pakendid ka ringlusse võetakse. Kehtiv

pakendiaktsiisi süsteem ei võta piisaval määral arvesse põhimõtet, et keskkonnasõbralik pakend peaks

olema odavam kui mittekeskkonnasõbralik pakend ega motiveeri turule lastavat pakendivoogu

vähendama. Üksnes kehtivast pakendiaktsiisi süsteemist ei piisa, et vähendada pakendijäätmete teket

ning motiveerida ringlussevõetavate pakendite turule laskmist. Samuti tuleb Eesti riigil maksta EL

eelarvesse 80 eurosenti iga sellise plastpakendi kilogrammi eest, mida ei ole uuesti ringlusse võetud (vt

eespool). Kuivõrd plastpakendite ülekülluse ja ringlussevõetavusega on raskustes kogu Euroopa, siis

kehtivad hetkel mitmetes riikides pakendijäätmete ringlussevõttu stimuleerivad süsteemid ning kogu

Euroopa liigub turule suunatava pakendimassi ja -jäätmete vähendamise poole21. Järgnevalt on toodud

21 Euroopa Komisjoni ringmajanduse algatused (nt PPWR muutmine) ning teiste EL riikide teadaolevad plaanid.

28

Plastic Taxation in Europe22 andmete alusel mõned näited Euroopa riikidest, kus kavandatakse või

kehtib plasti ja pakendi maksustamine.

Saksamaa – plaanitakse nn plastikumaksu 2024. aastaks. Maksustada kavatsetakse tulenevalt

ühekordse plasti direktiivist (EL) 2019/90423 ühekordsed toidu- ja joogipakendid ja nõud, pudelid,

kilekotid, niisutatud salvrätikud ja tubakaproduktide plastist komponendid. Esimese liidumaana on

Tübingen välja pakkunud ka pakendimaksu munitsipaalsel tasandil, mis peaks toimima

deposiitsüsteemina. Pakendite hind sõltuvalt selle liigist on 0,2-1,5 eurot. Kuna teine liidumaa Baden-

Württemberg on kaevanud süsteemi kohtusse, ei ole seda reaalselt rakendatud enne kohtuotsuse

jõustumist.

Läti –Läti regionaalarengu- ja keskkonnaministeeriumist saadud info põhjal on valminud eelnõu,

millega kavandatakse alates 1. juulist 2024.a maksustada ka plastpakendid. Maksed teeb TKO

80 senti/kg sellise plastpakendi eest, mis on küll ringlussevõetav, kuid mida tegelikkuses ringlusse ei

võetud ning 1,25 eur/kg sellise plastpakendi eest, mis ei ole ringlussevõetav. Eelnõu ei ole läbinud

parlamendi menetlust.

Leedu – alates 1999.a kehtib turule suunatavale pakendile saastetasu, maksustatakse esimene müük

turule. Kehtiv seadus vaadati üle ja alates 2024.a kehtivateks maksumääradeks on 618 eurot PET

pakendile ja taaskasutatavale pakendile tonni kohta, komposiitmaterjalist pakendile 900 eurot tonni

kohta ja mitte-töödeldavale komposiitmaterjalist pakendile 1200 eurot tonni kohta. Importöörid, kes

müüvad Leedus pakendatud kaupu, peavad end registreerima vastavas süsteemis ja selle kaudu ka aru

andma. Maksustamise perioodiks on aasta.

Hispaanias alates 1. jaanuarist 2023 kehtib plastpakendi maks0,45 eurot ringlussevõtmata

plastpakendi kilogrammi kohta. Sarnaselt on maks kehtestatud Itaalias.

Ühendkuningriigid – alates 2022.a maks määraga 210,82 naela plastikpakendile, millest vähem kui

30% on ringlussevõetav. Alates 1. aprillist 2024 on tasumäär 217,85 naela. Tasu rakendub

Ühendkuningriigis toodetud või sinna imporditud plastpakenditele, mille valmistamisel kasutatud

plastist on ringlussevõetud vähem kui 30 protsenti.

Kokkuvõttes, plasttooteid, sh pakendit maksustatakse mitmes EL liikmesriigis. Ka Eestis tuleks

vähendada pakendi teket ja tuleks anda selgemad signaalid, millised pakendid oleksid ringlussevõtu

vaatest eelistatumad.

VTK eelnõu esmastel konsultatsioonidel viidati, et väljapakutud eraldiseisev nn pakendimaks turule

laskmisel ei ole sobilik meede, kuna dubleerib olemasolevat aktsiisi, samuti leiti, et ka teised riigid ei

rakenda sellist meedet. Seda arvesse võttes oleks lahenduseks kehtiva pakendiaktsiisi süsteemi

põhjalikum kohandamine. Pakendiaktsiisi süsteem tuleks muuta kaheosaliseks, et tekiks pakendiaktsiis

ja pakendijäätmete aktsiis. Neist esimene motiveerib turule lastavat pakendit ringlussevõetavamaks

tegema, samuti pakendamist tervikuna vältima või vähendama, kus võimalik. Teine osa on seotud

kohustusega koguda kokku pakenditest tekkinud jäätmed ja saata nad nõuetekohaselt käitlusse, milleks

peaks olema valdavalt ringlussevõtt. Need kaks poolt moodustavad loogilise terviku, mis katab pakendi

elukaare selle disaini ja tootmise hetkest kuni momendini, mil pakendijäätmed on nõuetekohaselt

käideldud või lakkavad olemast jäätmed.

Pakendiaktsiisiga maksustatakse pakendit pakendatud kauba turule suunamise hetkel. Pakendiaktsiisi

maksaksid kõik pakendiettevõtted, kes lasevad pakendit turule24. Pakendiaktsiisi eesmärk on suunata

ettevõtjaid kasutama väiksema keskkonnamõjuga pakendimaterjale ja vähendama pakendite koguseid.

22 Plastic Taxation in Europe: Update 2023. WTS Global. Kättesaadav: https://wts.com/global/publishing-

article/20230522-plastic-taxation-europe-update-2023~publishing-article?language=en 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise

kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19). 24 Vastavalt pakendiseadusele on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab

kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendatud kauba turule laskmine on Eestis pakendatud oma

kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või

kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist

Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

29

Tasu arvestus oleks pakendiregistri põhine, kuhu turule suunatud pakendi kohta kannaksid andmeid

ettevõtjad. Aktsiisisüsteemi muutmine hõlmab kõiki pakendimaterjali liike, et vähendada ühekordset

pakendamist tervikuna, ning sellega seotud keskkonnamõjusid, ja soodustada korduskasutuslahendusi

ning seeläbi pakendijäätmete tekke vähenemist. On teada, et teatud sektorites/toodete puhul, ei ole hetkel

võimalik kasutada korduskasutuslahendusi või pakendina alternatiivseid materjale, kuid selle

edendamiseks on kavandamisel EL toetusmeetmed ettevõtetele.

Pakendijäätmete aktsiisiga maksustatakse pakendijäätmed, mis on pakendiregistri andmetel jäänud

järgmise maksustamisperioodi (aasta) näiteks 1. juuliks ringlusse võtmata. Eeldades, et ringlusse tuleb

võtta jäätmeid pakendiseaduses või direktiivis kehtestatud sihtmäära ulatuses. Aktsiisimäärad oleksid

kõrgemad plasti puhul ja madalamad muude pakendimaterjalide puhul. Pakendijäätmete aktsiisi

maksjateks oleksid peamiselt TKO-d ja eraldiseisvalt need ettevõtted, kes ei ole TKO-dega lepingut

sõlminud või ei ole seda sõlminud kogu turule suunatud pakendijäätmete ulatuses.

Aktsiisist vabastatakse nii pakendiaktsiisi kui ka pakendijäätmete aktsiisi puhul korduskasutuspakend

ja tagatisrahaga pakend, kui sellest võetakse ringlusse vähemalt 80%. Lisaks võib kaaluda tulevikus

aktsiisivabastust pakenditele, milles on juba kasutatud teatud määral ringlussevõetud materjali.

Kaheosaline pakendiaktsiisi rakendamiseks on vajalik sisse viia täpsem pakendialane andmevahetus,

mistõttu tuleb teha muudatusi vastavates süsteemides (nt pakendiregister). Oluline on muudatuste

kavandamisel jälgida printsiipi, et kui ettevõte on ühte andmekogusse juba samad andmed sisestanud,

ei peaks ta teistkordselt seda mujale tegema. Sama oluline on tagada erinevate ametkondade (MTA,

KeA) sujuv valdkondlik koostöö ning ligipääs vajalikele andmetele. Seetõttu jõustub kaheosaline

pakendiaktsiisi regulatsioon pärast vastavaid muudatusi infosüsteemides 2-3 aastat alates seaduse

kehtestamisest.

Pakendiaktsiisi mõjud

Pakendiaktsiisi suurus sõltuks sellest, kui hästi on võimalik turule lastavat pakendimaterjali ringlusse

võtta. Aktsiisimäärade kujundamisel on võetud alusväärtuseks plastmaterjali hind 450 eur/t. Plasti hinna

kujundamisel on lähtutud Hispaania praktikast. Lisaks on EL kehtestanud omavahendi, mille kohaselt

iga riik tasub 80 eurosenti iga ringlusse võtmata plastpakendi kilo kohta. Samas suurusjärgus

plastpakendi maksustamist kasutavad ka mitmed EL liikmesriigid.

Alternatiiv 1: Müügipakend ning rühma- ja veopakend on tasustatud erineva aktsiisimääraga.

Kuna puhta rühma- ja veopakendi kättesaamine on lihtsam ning seetõttu ka paremini ringlussevõetav

kui müügipakend, on rühma- ja veopakendi tasustamisel kasutatud koefitsienti suurusega 0,5.

Pakendimaterjalide hinnad on välja toodud Tabel 4.

Tabel 4 Pakendimaterjalide aktsiisimäärade alternatiiv 1

Pakendimaterjal Hind (eur/t)

(müügipakend)

Hind (eur/t)

(rühma- ja veopakend)

Plast 450 225

Muu 250 125

Puit 200 100

Värviline metall 80 40

Mustmetall 70 35

Paber ja kartong 60 30

Klaas 20 10

30

Alternatiiv 2: Müügipakend ning rühma- ja veopakend on tasustatud erineva aktsiisimääraga.

Lähtuvalt ringlussevõetavusest on erinevalt hinnastatud mono- ja komposiitsed materjalid.

Pakendimaterjalide hinnad on välja toodud Tabel 5.

Tabel 5 Pakendimaterjalide aktsiisimäärade alternatiiv 2

Pakendimaterjal Hind (eur/t)

(müügipakend)

Hind (eur/t)

(rühma- ja veopakend)

Plast komposiit 450 225

Kartong + plast 450 225

Kartong + plast +

metall 450 225

Muu 250 125

Plast mono 225 112,5

Puit 200 100

Metall - alumiinium 80 40

Metall - mustmetall 70 35

Paber- ja kartong 60 30

Klaas 20 10

Mõju majandusele

Sihtrühm: pakendiettevõtjad

Kulu pakendiettevõtjatele sõltub pakendimaterjali liigist ja kaalust. Pakendiettevõtjad võivad valida, kas

toodavad jätkuvalt sama tüüpi pakendeid ja kanda tekkiv kulu osaliselt edasi tarbijale või teha

investeeringuid uuenduslikesse ja keskkonnasõbralikumatesse pakendilahendustesse, et vähendada

kulusid pikemas perspektiivis. Sõltuvalt pakendiettevõtjast võib mõju toote hinnale olla väheoluline.

Näiteks uudses monopakendis Rakvere hakkliha puhul oleks pakendiaktsiis alternatiivi 1 puhul u 6 eurot

ja alternatiivi 2 puhul 3 eurot ühe tonni toote kohta.

Mõju riigieelarvele

Sihtrühm: riik

Mõju arvutamisel ettevõtetele on lähtutud turule lastud pakendimaterjali kogusest. Pakendiregistri

(PAKIS) andmetel oli 2022. aastal Eestisligikaudu 4000 pakendiettevõtet. Alates 2023. aastast peavad

end pakendiregistris registreerima ka ettevõtted, kes lasevad turule alla 100 kg plastist ning 200 kg muust

materjalist pakendit. Sellest tulenevalt lähiaastatel pakendiettevõtete arv eeldatavasti suureneb.

Alternatiivi 1 korral laekuks riigieelarvesse u 20,9 mln eurot ja alternatiivi 2 korral u 18,5 mln eurot

aastas.

Sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud

Sihtrühm: inimesed (leibkonna suurus 2,35 inimest)

Kui pakendiettevõtjad kannavad kulud üle tarbijale, võib see põhjustada hinnatõusu erinevate toodete

puhul, mis võib mõjutada tarbijate valikuid. Tarbijad võivad eelistada tooteid, mis on pakendatud

keskkonnasõbralikumalt või on odavamad tänu paremale pakendivalikule. Järgnevalt on toodud mõju

leibkonnale hinnates pakendiaktsiisi mõju toidukorvile. Mõju arvutamisel inimesele on lähtutud

31

Statistikaameti minimaalsest toidukorvist25. Ühe liikmega leibkonna minimaalne toidukorvi maksumus

2023. aastal oli 148, 2 eurot ühe kuu kohta. 2,35 inimesega leibkonna minimaalne toidukorvi maksumus

2023. aastal oli 348,3 eurot ühe kuu kohta. Alternatiiv 1 järgi mõju leibkonna toidukorvile kuus oleks

kuni 0,81eurot, mõju aastas kuni 10 eurot. Alternatiiv 2 järgi mõju leibkonna toidukorvile kuus kuni

0,90 eurot, mõju aastas kuni 11 eurot. Täiendavalt muudest valdkondadest (majapidamistarbed,

kosmeetika, elektroonika jne) oleks mõju leibkonnale alternatiiv 1 korral kuni 2,2 eurot kuus ja

alternatiiv 2 korral kuni 1,75 eurot kuus.

Pakendijäätmete aktsiisi mõjud

Arvestades pakendiregistri andmeid, võtavad taaskasutusorganisatsioonid materjale ringlusesse juba

praegu sihtmäärade ulatuses, mistõttu aktsiisi laekumine pakendijäätmetelt üldiselt võrreldes

praegusega (u 300 000 eur/aastas) ei suureneks. Samas ei soodusta pakendijäätmete aktsiis pakendite

teket tervikuna vähendama ega tooma turule paremini ringlussevõetavaid pakendeid.

Pakendiaktsiisi ja pakendijäätmete aktsiisi mõjud riigiasutustele

Pakendiaktsiisi administreerib hetkel Maksu- ja Tolliamet (MTA), seega jätkaks MTA nii

pakendiaktsiisi kui ka pakendijäätmete aktsiisi administreerimisega. Pakendiaktsiisi muutmisel

suureneb töökoormus riigiasutuste töökorraldusele, võib tekkida täiendavate töökohtade vajadus.

Pakendiaktsiisi muutmine eeldab ka IT-arendusi pakendiregistris ja MTA IT-süsteemides.

4.3 JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTTU MOTIVEERIVAD TASUSÜSTEEMID

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist on kehtiv saastetasumäär tavajäätmete kõrvaldamisel 29,84 eurot

jäätmetonni kohta. Täna on see tekitanud olukorra, kus olmejäätmete ringlussevõtt on kulukam, kui

jäätmete põletamine või ladestamine. Valdav osa olmejäätmetest suunatakse energiakasutusse (2020.a

43%) ja ladestusse (15%) ning need liiguvad ringlusest välja. Seega kehtivad jäätmete ladestamise tasud

ei toeta olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.

Oluline on märkida ka, et olmejäätmete hulka kuuluvate pakendijäätmete liigiti kogumine ja

ringlussevõtt panustab olmejäätmete liigiti kogumisse ja ringlussevõttu. Arvestades ambitsioonikaid

jäätmekäitluse eesmärke, on tekkinud vajadus täiendavate majandusmeetmete järele, mis suunaksid

jäätmete käitlust vajalikus suunas.

4.3.1 Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele on võimalik kaasa aidata läbi keskkonnakasutuse

maksustamise. Ühe variandina on võimalik suurendada saastetasu jäätmete kõrvaldamisel. Alates

2015. aasta 1. jaanuarist on kehtiv saastetasumäär tavajäätmete, sh olmejäätmete kõrvaldamisel

29,84 eurot jäätmetonni kohta. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil

jaanuar 2015 – jaanuar 2023 46%26. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga

saame tulemuseks 43,56 eurot jäätmetonni kohta. Antud summa ei pruugi aga reaalselt kajastada

jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu. Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud

väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse

keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus, lähipiirkonna teede rikkumine, muuks kasutuseks

väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire, järelevalve, ametiasutuste

töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju

vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete

kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim, kui jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses

nihe jäätmehierarhia ülemiste tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna

25 Statisitikaameti poolt arvutatav minimaalse toidukorvi maksumus on leitav veebilehel:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-

elatusmiinimum 26 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator on leitav: https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

32

piisavalt suur erinevus ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida

ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima.

2020. aastal ladestati prügilasse 15% olmejäätmetest. Prügila väravahind enamiku jäätmeliikide puhul

on näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5 eur+km. Iru jäätmepõletustehases on see u

63,5 eur+km (seejuures imporditavate jäätmete eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda) ning kõige

kõrgem tariif on 70 eur/t. Perioodil 2019-2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt

3,8% aastas. Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui

alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas

suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib arvestada

100 eur+km juurde. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda,

mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks kui seda on ringlussevõtt. See aga omakorda

motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral ringlussevõttu. Ladestamise tasumäära

tõus peaks kõikide eelduste kohaselt jõudma ligikaudu samas suurusjärgus ka põletuse väravahinda. Nt

tõstes ladestamise saastetasu tasemini 60 eur/t, oleks uus olmejäätmete prügilasse ladestamise

väravahind u 110-115 eur+km. Võttes aluseks kõrgeima põletamise tariifi, kujuneks uueks põletamise

väravahinnaks hinnanguliselt 100 eur+km. Selleks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult

eelistatumaks käitlusviisiks, tuleks ladestutasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta.

Tavajäätmete ladestustasu tõstmise mõjud

Mõju majandusele

Sihtrühm: ettevõtted

Tavajäätmete ladestustasu tõus mõjutaks otseselt Eestis tegutsevaid prügilaid. Eestis majanduslikult

aktiivseid prügilaid on 5, millest puhaskasumit teenis 2021. aastal 4. Tõstes ladestustasu inflatsiooni

võrra (46%), ning lähtudes 2022. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2021. aasta puhaskasumist

jääks kolme ettevõte puhaskasum positiivseks. Ärikasumit teenival kolmel ettevõttel on võimalik

kasumimarginaali arvelt vastuvõtutasude tõusu ajatada ning viia ladestustasu tõus väravahinda

järkjärgult. Arvestades inflatsiooni ja kasvavat palgasurvet jõuaks tasu tõus mingil hetkel siiski

väravahinda. Kasumit teenivate ettevõtete puhul moodustaks ladestustasu tõus keskmiselt 104%

teenitud kasumist, jäädes vahemikku 56-192%. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t ning lähtudes

2022. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2021. aasta puhaskasumist, teeniksid kõik ettevõtted

kahjumit. Antud juhul peaksid ettevõtted viima ladestustasu tõusu ka jõulisemalt vastuvõtutasusse.

Tavajäätmete ladestustasu tõus tähendaks hinnatõusu jäätmevedajale juhul, kui veetavad jäätmed

suunataks prügilasse ladestamiseks. Kui olmejäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo

hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu

korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. Võib tekkida vajadus olemasolevate korraldatud jäätmeveo

hankelepingute muutmiseks või lõpetamiseks ning uute hangete korraldamiseks. Teine võimalus on

suurendada ajavahemikku eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahel (nt poole aasta asemel aasta).

Mõju riigieelarvele

Sihtrühm: riik

Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha riigieelarvesse. 2022. a ladestatavate

jäätmete koguse juures laekuks saastetasumäära korrigeerimisel tarbijahinnaindeksi võrra

riigieelarvesse rohkem u 6,6 mln eurot. Tasumäära tõstmisel 90 eur/t u 13,6 mln eurot aastas. Arvestada

tuleb aga sellega, et jäätmete ladestamine eelduste kohaselt tulevikus väheneb ning seetõttu vähenevad

ka laekumised riigieelarvesse.

Sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud

Sihtrühm: inimesed

Kuna kaasneb üldine jäätmete käitluskulu tõus, jõuab ladestustasu tõus ka jäätmevaldajate

(majapidamiste) teenuse hinda - jäätmevedaja kannab selle kulu saastaja maksab põhimõtte alusel edasi

jäätmevaldajale juhul, kui tegemist on segaolmejäätmetega, mis ladestatakse. Teenusehinna tõus poleks

aga määrava tähtsusega, kuna hinnatõus hajub jäätmekäitlusahelas ning leibkonnal on võimalik

33

olmejäätmete üleandmise hinda jäätmete liigiti kogumise teel vähendada. Korrigeerides praeguse

saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga tähendaks see leibkonnale u 3,21 eurost tõusu aastas. Tõstes

tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t oleks tõus u 13 eurot leibkonna kohta aastas.

4.3.2 Jäätmete põletamise maksustamine

Energiakasutusse suunati 2020.–2021. aasta andmetele tuginedes keskmiselt 230 000 tonni

olmejäätmeid aastas. Seega hinnanguliselt 47% olmejäätmetest suunatakse energiakasutusse. Perioodil

2019–2023 on Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu kasvanud keskmiselt 3,8% aastas. Hetkel

on see hinnanguliselt 63,5 eur+km ning kõige kõrgem tariif on 70 eur/t. Põletuse vastuvõtutasude hinnad

on ühise turu kaudu seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasuga ning jäätmete ladestamise tasu

tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete

vastuvõtutasud, kuid seda vaid juhul, kui Iru jäätmepõletustehasel säilib turul monopoolne staatus. Kui

turule tekivad täiendavad käitlusvõimsused mõne teise ettevõtte näol, võib see viia jäätmete põletamise

hinna oluliselt madalamale. Jäätmete ladestamine ning põletamine energiakasutusel konkureerivad

samal turul samadele mahtudele ning on oma olemuselt sarnased tegevused, mistõttu on põhjendatud

nende sarnane maksustamine. Põletamine energiakasutusel on küll jäätmehierarhia seisukohalt kõrgemal

asuv tegevus, kuid peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmematerjali ringlusse suunamine. Selleks, et

vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt, on vaja jäätmete

põletusse suunamine maksustada.

VTK eelkonsultatsioonidel pakuti välja põletamisele tasu kehtestamine või arvestades Eesti

kliimaeesmärke, Iru Elektrijaama liitmise EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute

kauplemissüsteemiga (edaspidi HKS). Seda eeldusel, et suureneb jäätmepõletusjaama vastuvõtutasu.

Põletustasu kehtestamist on soovitanud varase hoiatuse aruandes Euroopa Komisjon, seda rakendavad

ka mitmed teised Euroopa riigid (nt Läti, Taani, Belgia).

EL direktiivi 2003/87/EÜ27 lisas 1 loetletud tegevusaladel (sh kütuste põletamine käitistes, mille

summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, v.a ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad

käitised) tegutsevad ettevõtted peavad kuuluma HKS-i. Euroopa Komisjoni koostatud

juhenddokumendi kohaselt tuleks olmejäätmete põletamisele kehtiva erandi rakendamisel teha vahet

jäätmepõletustehastel (käitise peamine tegevusala on jäätmete käitlemine põletamise teel) ja

koospõletustehastel (käitise peamine tegevusalal on energia tootmine, milleks kasutatakse kütusena

jäätmeid). Arvestades, et Iru EJ jäätmepõletusplokis on tegemist eelkõige koospõletusega, peaks

ettevõtte kuuluma HKSi.

Jäätmete põletamise käitisena tuleks Iru seega liita HKS süsteemiga ning väravahinna

tasakaalustamiseks saab rakendada täiendavalt ka eraldi põletamise tasu. Sellist kombineeritud süsteemi

kasutatakse näiteks Taanis.

VTK eelkonsultatsioonidel on välja toodud, et HKSiga liitmine ega jäätmete põletamise maksustamine

ei pruugi mõjutada jäätmete vastuvõtuhinda väravas, kuna hind kujuneb hangete tulemusel, jäätmeid

üle anda soovivate ettevõtete konkurentsis. Seega võib hinnakujundamise muudatuse tõttu osutuda

vajalikuks muuta senist jäätmete vastuvõtmise süsteemi. Juhul, kui jäätmete vastuvõtutasu siiski, kasvõi

osaliselt, kantakse väravahinda, võib CO2 ühikuhindade muutumine tuua erinevaid riske - ühelt poolt

võib CO2 ühikuhind tõusta hüppeliselt kõrgeks, mille tulemusena võib muutuda jäätmete põletamise

hind kõrgemaks kui ladestamise oma, mis omakorda võib viia jäätmete ladestamise mahu

suurenemiseni. Teiselt poolt võib CO2 ühikuhind ka langeda madalamaks jäätmete ringlussevõtu

hinnast, mis omakorda pärsiks ringlussevõttu. Nende riskide maandamiseks tuleb kaaluda erinevaid

meetmeid. Nt riikliku põletustasu rakendamine annaks võimaluse tagada tasanduse väravahinnas ja

reguleerida jäätmehierarhia põhist hinnastamist nii, et ringlussevõtu hind oleks madalam ning

ladestamise hind kõrgem.

27 Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi

turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134—202); LR ülevõtmine art 3 lg 1 järgi

01.01.2024 ja 30.06.2024.

34

Käesoleva VTK-ga tehaksegi seega ettepanek rakendada jäätmete põletamisele kombineeritud

tasusüsteem: liita Iru jäätmepõletustehas HKS-iga ning kehtestada põletusse suunatavate jäätmetele

põletustasu. Nende meetmete kombinatsiooniga on võimalik tagada ettevõtetele kindlus uute

käitlusvõimsuste rajamiseks, tänu sellele suureneb jäätmete ringlussevõtt ja väheneb põletamine.

Tarvitusele tuleb võtta seejuures meetmeid, mis väldiksid hüppelist hinnatõusu jäätmete põletusele ja

mis võib viia jäätmete ladestamise kasvuni. Iru HKS-i liitmise ja vastuvõtutasu alammäära kehtestamise

mõju kanduks edasi jäätmevaldajateni nende jäätmete osas, mis suunatakse põletusse.

Jäätmete põletamise maksustamise mõjud

Sihtrühm: Iru Elektrijaam (Enefit Green AS)

Jäätmepõletuse maksustamine mõjutaks otseselt Enefit Greeni, kes on hetkel ainuke ettevõte Eestis, kes

oma Iru jäätmepõletusplokis olmejäätmete energiakasutusega tegeleb. 2022. aastal suunas ettevõte

energiakasutusse 238 408 tonni jäätmeid. 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli Enefit Greeni

puhaskasum 79,7 mln eurot. Jäätmete vastuvõtust saadi 15,4 mln eurot. Võrreldes 2020. aastaga oli

antud näitaja 0,6 mln euro võrra suurenenud (vastuvõtutasu tõus 3,8% aastas). Arvestada tuleb ka

sellega, et ladestustasu tõstmisel tõuseb kõigi eelduste kohaselt samas suurusjärgus ka

energiakasutuseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasu, mis peaks Enefit Greeni jäätmete vastuvõtust

saadavat tulu suurendama.

ELi HKSi rakendamise peamised kulud on seotud heite seiramisega, aruannete koostamise ning

tõendamisega. Maagaasi põletusseadme ulatuses kuulub Iru EJ juba täna HKSi. Iru EJ tootmises on

oluliselt vähenenud viimastel aastatel maagaasist toodetava energia kogus ning on suurenenud

olmejäätmete põletamine. 2022. aasta heitkoguse aruande järgi oli Iru EJ maagaasist tekkiv

kasvuhoonegaaside heide 644 tonni CO2.

Jäätmete põletamisega kaasneva heite kohta annab Iru EJ aru iga-aastases keskkonnaloa aruandes.

2023. aasta kohta esitatud aruande järgi oli Iru EJ kasvuhoonegaaside heide olmejäätmete põletamisest

ligi 148 103,11 tonni CO2, sellest kogusest 75% tekkis soojuse tootmisest ja 25% elektri toomisel.

Vastavalt keskkonnatasude seadusele on keskkonnatasu 2 eurot ühe tonni CO2 eest. Keskkonnatasude

seaduses jõustub 1. juulil 2024 CO2 kõrgem tasumäär, 25 eurot ühe tonni kohta ja samas vabastatakse

CO2 tasu maksmisest HKSiga liitunud soojatootjad. Kui olmejäätmete põletamine kuuluks samuti ELi

HKSi, tuleks ettevõttel tasuda viimase aja keskmisi kauplemishindu arvestades ligikaudu 80 eurot tonni

CO2 kohta. Seega suureneksid Iru EJ kulud 9,06 mln eurot aastas.

Kehtestades jäätmete energiakasutusele saastetasu 60 eur/t tekiks Irule lisakulu ligikaudu 14,3 mln eurot

aastas, mis laekuks riigieelarvesse.

Sihtrühm: riik

HKS-i makstud vahendid ei laeku riigieelarvesse. Põletustasust laekuks tänaste koguste alusel

riigieelarvesse 14,3 mln, kuid see summa hakkab ajas vähenema, olenevalt põletatavate jäätmete

mahust. Samuti on riigil vajalik teha kulutusi infosüsteemi arendamiseks. Tänu jäätmete põletamise

kallinemisele suureneks jäätmete ringlussevõtt ning väheneks risk, et riik peab tasuma nn prügitrahvi.

Põletustasu administreerimiseks on vaja teha vastav IT-arendus.

Sihtrühm: inimesed

Iru Elektrijaama liitmine HKSi ning jäätmete põletustasu rakendamine mõjutab pakutavate teenuste

hindu – soojuse ja elektrihinda. Iru EJ-l on lubatud 70% CO2-ga seotud kuludest seostada soojusenergia

hinnaga. Eeldatav toasooja hinna tõus oleks sel juhul sõltuvalt hoone kaasajastamisest 21-28 eurot

aastas. Iru EJ-s toodetud soojusenergia müüakse edasi AS-le Utilitas Tallinn, seega mõjutab soojahinna

tõus kõiki AS Utilitas Tallinn kliente Tallinnas ja Maardus. Arvestades, et kütteperiood kestab umbes

kaheksa kuud, lisanduks Utilitas Tallinna klientide küttearvele kütteperioodil 2,63-3,50 eurot korteri

kohta kuus.

35

Kui HKSiega liitmisest tulenev lisakulu kantakse soojus- ja elektrienergia hinna asemel jäätmete

vastuvõtutasusse, tähendaks see leibkonnale, kes jäätmeid liigiti ei kogu, lisakulu 1,77 eurot kuus ja

leibkonnale, kes kogub jäätmeid liigiti, 0,58 eurot kuus.

Põletustasu 60 eur/t kehtestamisel lisanduks leibkonnale, kes kogub jäätmeid liigiti vähe, 2,80 eurot

kuus ning leibkonnale, kes kogub enamuse jäätmetest liigiti, 0,91 eurot kuus.

4.4 JÄÄTMEMAJANDUSE DIGITALISEERIMINE JA JÄÄTMEANDMETE

AVALIKUSTAMINE

Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (va

edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta. Andmed

esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete esitamine, kontrollimine ja vajadusel ka aruannete

parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes poolteist aastat. Samuti on andmete

sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus, mis võib kaasa tuua ettevõtete poolseid

eksimusi andmete esitamisel ning lisaks on korraga suure hulga andmete esitamise korral järelevalvel

keerulisem teostada kontrolli andmete tõele vastavuse üle. Poliitikakujundamise otsused tehakse

tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei ole praegust jäätmearuandluse süsteemi

kasutades aga piisavalt ajakohased ja usaldusväärsed.

Lisaks on ilmnenud, et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib

tekitada jäätmete liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse

jäätmearuandes jäätmete vastuvõtjana edasimüüjat. Kuivõrd edasimüüjal ei ole jäätmearuande esitamise

kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete analüüsimiste ja

keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad seetõttu lõpuni tuvastamata.

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmearuanded mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks ning avalikkusele

on kättesaadavad üksnes Keskkonnaagentuuri poolt koostatud jäätmekäitluse koondandmed. See on

tekitanud olukorra, kus jäätmekäitluse sektor ei ole avalikkuse jaoks piisavalt läbipaistev (ja seega ka

usaldusväärne), mistõttu inimesed ei usu, et jäätmete liigiti kogumisest on kasu ning levib arvamus, et

liigiti kogutud jäätmed jõuavad lõpuks ikkagi prügilasse või põletusse. See omakorda vähendab inimeste

motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda.

Läbipaistvuse probleemi on korduvalt välja toonud ka Maailmapanga analüüs. Maailmapanga

ekspertide hinnangul peavad jäätmetega seotud info haldamise süsteemid olema omavahel kooskõlas,

läbipaistvad ja sisaldama usaldusväärset, kontrollitud teavet, mis on geograafiliselt ja halduslikult

rohkem liigendatud.Kõigi tasandite sidusrühmade jaoks peaks olema tulemuslikkuse standardnäitajad,

et paraneksid võrdlusanalüüs, planeerimine ja aruandlus. Infohaldussüsteem peaks olema kooskõlas

uute ELi tasandi õigusnormidega ning sisaldama sidusrühmade (eriti omavalitsuste, TKOde ja

teenuseosutajate) rolle ja vastutusalasid. Dokumenteerimise ja aruandluse nõudeid ning asjaomaste

andmete kontrolli korda tuleb sellele vastavalt läbi vaadata ja muuta.

Kohalikud omavalitsused on välja toonud, et tänaste jäätmetega seotud andmete alusel ei ole võimalik

saada kvaliteetseid võrreldavaid andmeid omavalitsuste kohta, mis viitab nii andmehalduse

probleemidele (sh jäätmevaldajate registriga, mida KOV-id on kohustatud pidama) kui andmete

vähesele läbipaistvusele.

Kehtiv asjade korraldus ei aita täita Eestil olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (30% pealt 55% peale

aastaks 2025). Pikemas perspektiivis mõjutab see negatiivselt ettevõttete konkurentsivõimet ja

üleminekut ringmajandusele, kui puuduvad kvaliteetsed andmed ringlusse võetavate jäätmete osas.

4.4.1 Digitaalsed saatekirjad ja andmepõhine aruandlus

Paremat läbipaistvust, kontrolli jäätmevoogude üle ja andmete ajakohasust on kõige lihtsam saavutada

võttes tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele saatekirjad (veodokumendid), sarnaselt

ohtlike jäätmete saatekirjadele, ja vastava kohustuse kehtestamisega regulatsioonis. Samuti aitab

jäätmevoogude jälgitavust ja kontrolli suurendada edasimüüjate hõlmamine jäätmearuandluse süsteemi.

36

Täiendavalt aitab andmete kvaliteedile ning suurema läbipaistvuse ja avalikustamise eesmärgile kaasa

jäätmevaldajate registri pidamisega seotud nõuete täpsustamine.

Üksnes saatekirjade kasutusele võtmine olemasolevas andmehalduse süsteemis tähendaks

halduskoormuse kasvu nii ettevõtjale kui riigile. Selle vältimiseks katsetab Kliimaministeerium 2023-

2024 jooksul terviklahendust, mis hõlmab endas kogu jäätmete andmehalduse süsteemset muutust alates

andmete esmatekkest ja andmekorjest kuni nende lõppkasutaja (nt avalikkus, järelevalve inspektor,

KOV ametnik) poolt kasutamiseni töölaudadel.

Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas laiendada ja muuta digitaalset jäätmete

saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele reaalajamajanduse28

andmepõhine aruandlus koos töölaudadega. See terviklahendus võimaldab eeldatavalt lahendada

andmete kvaliteedi ja detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete ajakohasuse ning

usaldusväärsuse probleemid. Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse

iseteeninduskeskkonnad. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel:

• Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Ettevõtted ei pea riigiasutustele eraldi

dubleerivaid aruandeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt.

• Kasvab võimekus jäätmevaldkonna poliitika otsuste tegemisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab

andmed kiiremini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid nii operatiivselt järelevalves

kui muude sisuliste probleemide lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt).

• Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurssi sinna,

kus on enim probleeme.

• Kogu jäätmete liikumise ahel muutub paremini jälgitavaks.

• Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks.

• Ettevõtted saavad paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Näiteks on võimalik

e-veoseleht saata selle lõpetamisel (lõpp-punkti jõudmisel) jäätmeveo tellinud jäätmevaldaja

e-postile. Sellega saab inimene kindluse, et tema jäätmed jõudsid õigesse kohta.

• Tõuseb inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kuna nad näevad, et nende liigiti kogutud

jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil.

• Kiireneb ringmajandusele üleminek ja paraneb ettevõtete konkurentsivõime.

Terviklahendus ei võimalda jälgida konkreetse jäätmeks muutunud eseme/asja liikumist ja käitlemist

jäätmekäitluskohas, aga see võimaldab anda parema pildi kogu jäätmete liikumise ahelast ehk teadmise

selle kohta, mitu protsenti jäätmekäitluskohas vastu võetud jäätmetest võeti ringlusse, suunati põletusse,

ladestati prügilasse vms. Saadud andmed on võrreldes praegusega oluliselt kvaliteetsemad ja

usaldusväärsemad.

Jäätmevaldajate registri pidamisega seotud nõuete täpsustamise all peetakse silmas eelkõige:

1) minimaalse andmekoosseisu määratlemist;

2) teiste registritega seotud andmeobjektide üle vaatamist ja võimalusel ühtlustamist;

3) standardiseeritud andmevahetuse ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamist.

Jäätmevaldajate registri nõuete eesmärk on muuhulgas tagada omavalitsustele paremad võimalused

turutingimustel jäätmekäitluse korraldamist toetava kliendihaldustarkvara hankimiseks. Nõuded aitavad

vältida olukorda, kus kliendihaldustarkvara hankimisel või vahetamisel tuleks igakordselt uus

jäätmevaldajate register luua.

28 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel

toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute

asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul

(täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/)

37

4.4.2 Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine

Selleks, et suurendada sektori läbipaistvust ja inimeste usaldust süsteemi vastu on vajalik

jäätmearuannetes olevate andmete senisest suuremal määral avalikustamine luues muuhulgas

avalikkusele suunatud töölaua, mis annaks infot inimesi kõige rohkem puudutavate jäätmealaste

näitajate osas. Näiteks avalikustades jäätmeliikide lõikes info jäätmete tekke, vastu võetud ja üle antud

jäätmete koguste ning käitlusviiside kohta. Andmete senisest avalikumaks tegemisel tuleb tagada, et

ettevõtete ärisaladus oleks kaitstud.

Eesti õiguses on ärisaladus defineeritud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse

§ 5 lõikes 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

• see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav

nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

• sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

• selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et

hoida seda salajas.

Jäätmeandmete digitaliseerimise ja avalikustamise mõjud

Enim mõjutavad need lahendused jäätmekäitlejaid (sh jäätmete vedajad ja edasimüüjad). Mõjutatud on

ka avalik sektor, kohalikud omavalitsused ja avalikkus.

Mõju sihtrühm: isikud, kes tegelevad jäätmete veoga majandus- või kutsetegevusena (573 isikut)

Autoveoseaduse § 29 lg 3 kohaselt peab tasulisel veoseveol (sh jäätmete vedu) autojuhil olema kaasas

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist

(veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. 20.08.2020 jõustus Euroopa Liidu

elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest

2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet.

Kohtumistelt Eesti kahe suurema jäätmekäitlejaga (Ragn-Sells AS ja AS Eesti Keskkonnateenused) on

selgunud, et nemad juba kasutavad oma sisemiste äriprotsesside automatiseerimiseks digitaalseid

veodokumente ja osaliselt nõuvad neid ka teenusepakkuja käest tellitavatel vedudel. Seega võib eeldada,

et suuremaid jäätmekäitlejaid mõjutavad muudatused vähe. Samuti on mainitud ettevõtted avaldanud

toetust digitaliseerimisele ning senisest suuremas mahus andmete avalikustamisele.

Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtuga väheneb nende ettevõtete halduskoormus, kes seni koostasid

paberil veodokumente. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, jäätmete

üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaaliseerimise abil. See võimaldab ettevõtetel

hoida kokku ressurssi, mis kuluks veodokumentide alusel arvete käsitsi koostamiseks või iga-aastasele

jäätmearuande käsitsi (Excelis) koostamisele, kontrollimisele ja esitamisele. Seega on mõju jäätmete

vedamisega tegelevatele isikutele pigem positiivne.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma süsteemide muutmisele ja/või turul pakutavate digitaalsete

veodokumentide teenuspakkujate (nt Waybiller) süsteemidega ja/või riigi süsteemiga liidestumiseks.

Väiksematele jäätmete vedamisega tegelevatele ettevõtjatele on eeldatav mõju marginaalne. Väikese

koguse paberil veodokumentide asendamine digitaalse dokumendiga on teenuspakkujate süsteemis

tasuta või väikese tasu eest. Samuti jääb võimalus esitada andmeid ja/või veodokumente tasuta riigi

poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel.

Kõige suurem mõju on keskmise suurusega ettevõtetele, kes seni digitaalseid veodokumente ei kasuta,

aga peavad need edaspidi kasutusele võtma.

Mõju sihtrühm: isikud, kes tegutsevad edasimüüjatena (156 isikut)

Edasimüüjate hõlmamisega jäätmearuandluse süsteemi kaasneb edasimüüjatele kohustus esitada

sarnaselt teistele jäätmekäitlejatele riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta. Kuigi

edasimüüjatel ei ole hetkel kohustust jäätmearuannet esitada (seda tuleb teha üksnes Keskkonnaameti

38

nõudmisel) peab jäätmeseaduse kohaselt olema jäätmevaldajal ülevaade tema valduses olevate jäätmete

liigist, hulgast ja päritolust. Seega peavad edasimüüjad juba praegu pidama arvestust enda jäätmealase

tegevuse kohta. Antud kohustusega kaasneb teatav lisakoormus seoses andmete esitamisega.

Mõju sihtrühm: isikud, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne (1332 isikut)

Digitaaliseerimise ja andmepõhise aruandluse (reaalajalähedaselt otse majandustarkvarast andmete

riigile esitamine) kasutuselevõtuga väheneb ettevõtete halduskoormus aruannete käsitsi (Excelis)

koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra. Samuti tekib ettevõtetel võimalus

sisemiste äriprotsesside (arvelduste, raamatupidamise, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) lihtsamaks

automatiseerimiseks digitaaliseerimise abil. Ettevõtetel tekib võimalus soovi korral ühildada

finantsarvestus jäätmete üle arvestuse pidamisega.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma majandustarkvara(de) arendamisele ja riigi süsteemiga

liidestamisele. Kulu on väiksem ettevõtetel, kes kasutatavad turul laialt kasutatavat majandustarkvara,

sest riigi süsteemiga liidestamise kulu on neil jagatud tarkvara kasutajate vahel.

Väiksemad jäätmekäitlejad, kellel puudub võimekus riigi süsteemiga liidestuda, saavad edaspidi

iseteeninduskeskkonna vahendusel esitada kokkulepitud sagedusega (nt kord kuus) jäätmekäitluse

andmeid, mida ei ole võimalik muul viisil saada. Seega muutub jäätmete üle arvestuse pidamine ja

vastavate andmete esitamine neile senisega võrreldes sagedasemaks. Töö maht ega sisu sellest otseselt

ei muutu ja pigem väheneb, kuna osa senisest aruandlusest (nt veoaruanne) kaotatakse. Võib eeldada, et

enamik jäätmekäitlejaid peab kuupõhist jäätmete arvestus juba täna, kuna see on seotud kuupõhiselt

toimiva finantsarvestusega. Samuti võib eeldada, et ka väiksemad jäätmekäitlejad kasutavad turul

levinud majandus- või haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu masin-masin liidestusele.

Kõikidel ettevõtetel jääb võimalus esitada andmeid käsitsi tasuta riigi poolt pakutava

iseteeninduskeskkonna vahendusel, st ettevõtte tarkvara liidestamine riigi süsteemiga ei ole kohustuslik.

Digitaalsete jäätmeveo dokumentide kasutusele võtmine võimaldab eeldatavalt (selgub 2023.a sügisel

prototüüpimise käigus) vabastada aruandluse kohustusest need jäätmete vedajaid, kes ise jäätmeid ei

käitle, aga kes olid seni kohustatud jäätmearuandeid (jäätmeveo aruanne) esitama. Samuti võimaldab

veodokumentide kasutuselevõtmine loobuda üleandmise-vastuvõtmise toimingu dubleerimisest

jäätmearuannetes. Kui hetkel tuleb jäätmete üleandmist-vastuvõtmist kajastada mõlema poole

aruannetes, siis digitaliseerimise terviklahendus võimaldab selliseid toiminguid kajastada ühe korra (ühe

andmekirjena).

Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suurem avalikustamine loob paremad võimalused ausaks ja

läbipaistvaks konkurentsiks. Andmete avalikustamisel on oluline tagada ettevõtete ärisaladuse kaitse.

Eeldusel, et ettevõtete ärisaladus on piisavalt kaitstud, on andmete senisest suuremal määral

avalikustamise mõju jäätmearuannete esitajatele positiivne.

Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga

aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel laekuvad andmed riigile jooksvalt (reaalajalähedaselt

või muu kokkulepitud sagedusega nagu nt kord kuus) ja riik koostab laekuvate andmete (veokirja ehk

saatekirja andmed ja jäätmekäitluse andmed) alusel vajalikud aruanded ise. Teatud juhtudel, eelkõige

jäätmete käitlemisel jäätmekäitluskohas, on eeldatavalt siiski vajalik eraldi aruande esitamine. Sellistel

juhtudel lähtutakse põhimõttest, et aruanne eeltäidetakse jooksvalt laekuvate andmete alusel niipalju kui

võimalik. Kokkuvõttes on digitaliseerimise mõju jäätmearuannete esitajatele kindlasti positiivne.

Mõju sihtrühm: isikud, kes pakuvad jäätmevaldajate registri teenust või seda ise peavad

(76 omavalitsust, 2 teenusepakkujat)

Mõju sihtrühm peab ühekordselt üle vaatama jäätmevaldajate registri ja seotud registritega ühised

andmeobjektid ning võimalusel need sisuliselt ühtlustama (nt aadressikirjed viima identsele ühiselt

kokkulepitud kujule jms). Suurem kulu on seotud kohustusega arendada välja standardiseeritud

andmevahetuse liides ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamine. Avalikustamise all peetakse

silmas eelkõige agregeeritud ja andmekaitse nõuetele vastavaid koond- ja üldandmeid.

Positiivse aspektina võib eeldada, et väheneb käsitööna andmepäringutele vastamine, kui teatud andmed

on edaspidi avalikult kättesaadavad. Väheneb käsitööna andme parandamine nii mõju sihtrühmal, kui

39

teistel jäätmevaldajate registriga andmeid vahetavatel või andmeid saavatel osapooltel (nt

jäätmevedajad). Kvaliteetsemad andmed võimaldavad korraldatud jäätmeveo hangetel teha täpsemaid

pakkumisi ja vältida sellega seotud vaidlusi.

Mõju sihtrühm: avalik sektor

Avaliku sektori jaoks on mõju positiivne. Riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks oleksid olemas

ajakohased ja usaldusväärsed andmed otsuste tegemiseks, sh käitluskohtade planeerimiseks. Väheneb

koormus jäätmearuannete esitamisele ja kontrollimisele ning samuti võimaldab andmete

digitaliseerimine tõhustada järelevalvet.

Olemasolevate IT-süsteemide muutmise ja uue süsteemi loomisega kaasneb ühekordne investeeringu

vajadus ning püsikulu loodava süsteemi ülalpidamiseks. Samas võimaldab uue süsteemi loomine

sulgeda olemasolevaid (OJS ja KOTKAS jäätmearuande esitamise moodul), mis annab ka kokkuhoiud.

Täpsemad summad ja uue süsteemi tasuvus selguvad 2024.a jooksul, aga riigieelarve kontekstis on need

väikesed.

Mõju sihtrühm: avalikkus

Mõju avalikkusele on positiive, kuna andmete digitaliseerimine ja jäätmearuannetes olevate andmete

senisest suurema avalikustamise korral muutub jäätmete liikumine läbipaistvamaks ja avalikkusel tekib

võimalus saada senisest täpsemat infot.

Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna andmete digitaliseerimine ja digitaalsete saatekirjade

kasutuselevõtt parandavad andmete kvaliteeti, sh paraneb andmete kvaliteet KOVide lõikes, mis

omakorda võimaldab teha paremaid poliitilisi otsuseid nii riigi kui regionaalsel tasandil (sh planeerida

kohalikke olusid ja vajadusi arvestades jäätmekäitlusrajatisi).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna digitaalsete saatekirjade kasutamine võimaldab

varakult tuvastada elu- ja looduskeskkonda mõjutavad probleemid (nt laoseisude ületamine, jäätmete

selleks luba mitte omavale isikule üle andmine ja nõuetele mitte vastav käitlemine jne).

Lahendusel puudub otsene sotsiaalne mõju ja mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt:Digitaalsetele jäätmete saatekirjadele ja andmepõhisele aruandlusele üleminek ei avalda

sihtrühmadele negatiivset mõju. Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suurem avalikustamine

mõjutab ettevõtete äritegevust pigem positiivselt, sest loob paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks

konkurentsiks. Andmete senisest avalikumaks tegemisel on oluline tagada piisav ärisaladuse kaitse.

Vajadusel tuleb andmete avalikustamise ja ärisaladuse osas läbi viia täiendav analüüs.

5 EDASINE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE

Maailmapank on aastatel 2020-2021 läbi viinud põhjaliku Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsi. Samuti

on riigi jäätmekava 2023-2028 raames läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõlemal

analüüsil on suur puutumus käesoleva VTK-ga ning pakutavad lahendused johtuvad nimetatud

analüüsidest.

VTK tulemusena ei ole kavas välja töötada uut tervikseadust, vaid kavandatakse muudatusi

kehtivates seadustes: nt jäätmeseadus, pakendiseadus, keskkonnatasude seadus, pakendiaktsiisi

seadus ja autoveoseadus. Jäätmevaldkonnas on aastaid olnud ootel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse

kodifitseerimine ehk sätete liitmine ühte seadusesse. Arvestades aga olmejäätmete ringlussevõtu

2025. aasta sihtarvu lähenemist ning kodifitseerimise ajamahukust, on otsustatud hetkel muuta eraldi

seadusi. Kindlasti on vajalik uue nii jäätmeseaduse kui pakendiseaduses sätteid sisaldava tervikseaduse

väljatöötamine edaspidi, et luua õigusselgust, vähendada sätete dubleerivust jm.

VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele hiljemalt märtsis 2024.

VTK kooskõlastamise tähtaeg on aprill 2024.

40

VTK alusel seaduste muutmise eelnõu väljatöötamisega seoses kutsutakse ellu erinevad

temaatilised töörühmad.

Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg on mai 2024.

Eeldatav seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise aeg on september 2024.

Eeldatav muudetavate õigusaktide jõustumise aeg on jaanuar 2025.

Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid

Regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,

justiitsministeerium, rahandusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll,

Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Korteriühistute

Liit, Eesti Omanike Keskliit, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pakendiringlus OÜ,

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ,

Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop

OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Eesti

Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse

Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti

Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja

Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, SA Rohetiiger, SA Things, SEI Tallinn, Eesti

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ning kliimaministeeriumi

valitsemisala asutused Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Vastutavad ametnikud on Katrin Koppel, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik, e-posti

aadress [email protected], tel 626 0700; Laurina Šinkejeva, Kliimaministeeriumi

ringmajanduse osakonna nõunik, e-posti aadress [email protected],

tel 625 0290; Kerli Ojakivi, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik,

e-posti aadress [email protected], tel 626 0746; Käthlin Raudla,

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik, e-posti aadress [email protected],

tel 626 0798, Kristina Parnaul-Ollik, Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist, e-post kristina.parnaul-

[email protected], tel 626 2870 ja Sigrid Soomlais, Kliimaministeeriumi ringmajanduse

osakonna juhataja, e-posti aadress [email protected], tel 626 2921.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

19.03.2024 nr 1-4/24/1465

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine

kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on

aluseks võetud Maailmapanga poolt 2021. aastal koostatud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs

ning Riigi jäätmekava 2023-2028. Väljatöötamiskavatuse ja selle alusel välja töötatava

seaduseelnõu põhieesmärk on saavutada Eestis olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu

sihtarvude täitmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisa: Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus

Teadmiseks: vastavalt jaotuskavale

Katrin Koppel, 626 0700

[email protected]

1

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsus

SISUKORD

1 PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK .......................................................................................... 2

1.1 PROBLEEM: OLMEJÄÄTMETE MADAL RINGLUSSEVÕTT ............................................................ 2 1.2 SIHTRÜHM ............................................................................................................................................... 5 1.3 EESMÄRK JA SAAVUTATAVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................ 5

2 HETKEOLUKORD, UURINGUD JA ANALÜÜSID ............................................................................ 6

2.1 KEHTIV REGULATSIOON, SEOTUD STRATEEGIAD JA ARENGUKAVAD ................................... 6 2.2 TEHTUD UURINGUD.............................................................................................................................. 8 2.3 KAASATUD OSAPOOLED ..................................................................................................................... 8

3 VÕIMALIKUD MITTEREGULATIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 9

4 VÕIMALIKUD REGULATIIVSED LAHENDUSED......................................................................... 10

4.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUSE MÄÄRAMINE, JÄÄTMEHOOLDUSE

RAHASTAMISE MUUTMINE JA JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMIST MOTIVEERIV TEENUSTE

HINNASTAMINE ............................................................................................................................................ 11 4.1.1 Omavalitsustele sihtarvu kehtestamine ........................................................................................... 12 4.1.2 Omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamiseks täiendava võimaluse loomine .................................. 18

Omavalitsusele suunatud muudatuste mõjud ............................................................................................................. 20 4.2 OLMEJÄÄTMETE HULKA KUULUVATE PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE, KOGUMISE

SIHTARV JA PAKENDITELE RAKENDATAV TASU ................................................................................ 23 4.2.1 Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine .......................................................................................... 24

Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise mõjud .......................................................................................................... 25 4.2.2 Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine ..................................................................................... 27 4.2.3 Pakendi ja pakendijäätmete maksustamine ..................................................................................... 27

Pakendiaktsiisi mõjud ................................................................................................................................................ 29 Pakendijäätmete aktsiisi mõjud .................................................................................................................................. 31 Pakendiaktsiisi ja pakendijäätmete aktsiisi mõjud riigiasutustele .............................................................................. 31

4.3 JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTTU MOTIVEERIVAD TASUSÜSTEEMID ........................................ 31 4.3.1 Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel .......................................................................................... 31

Tavajäätmete ladestustasu tõstmise mõjud ................................................................................................................ 32 4.3.2 Jäätmete põletamise maksustamine ................................................................................................. 33

Jäätmete põletamise maksustamise mõjud ................................................................................................................. 34 4.4 JÄÄTMEMAJANDUSE DIGITALISEERIMINE JA JÄÄTMEANDMETE AVALIKUSTAMINE ..... 35

4.4.1 Digitaalsed saatekirjad ja andmepõhine aruandlus ........................................................................ 35 4.4.2 Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine ............................. 37

Jäätmeandmete digitaliseerimise ja avalikustamise mõjud ........................................................................................ 37

5 EDASINE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE ................................................................................. 39

2

1 Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) on koostatud eesmärgiga parandada olmejäätmete

ringlussevõttu, keskendudes eeskätt olmejäätmete liigiti kogumise võimaluste ja motivatsiooni

parandamisele. Väljatöötamiskavatsuses keskendutakse nii liigiti kogumise korraldamise regulatsiooni

tõhustamisele, aga ka ringlussevõtu edendamisele. Muudatusettepanekud puudutavad peamiselt

jäätmetekitajaid, kohalikke omavalitsusi (edaspidi ka KOV), pakendiettevõtjaid,

taaskasutusorganisatsioone (edaspidi TKO), jäätmevedajaid ja -käitlejaid, samuti erinevaid riigiasutusi.

Lisaks väljatöötamiskavatsusele töötatakse paralleelselt välja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks

ja ringlussevõtu edendamiseks toetusmeetmeid, mida rahastatakse EL vahenditest. Meetmed on

plaanitud avada SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi SA KIK) kaudu juba 2024. aastal ja

on mõeldud toetavateks tegevusteks reformi elluviimisel. Valdavalt tuginetakse

väljatöötamiskavatsuses Maailmapanga poolt 2021.a sügisel valminud Eesti jäätmevaldkonna

tervikanalüüsile1 ning teiste EL liikmesriikide praktikale.

Muudatuste eesmärk on eraldada prügi kasutatud, kuid väärtuslikest materjalidest ning muuta teenused

neile, kes on valmis jäätmeid liigiti koguma, mugavamaks, lihtsamaks ja paremaks. Sadu tuhandeid

tonne segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist on tegelikult võimalik uuesti kasutusele võtta. Seega

läbi senise jäätmepõletuse ja prügilas ladestamise läheb suur osa materjali raisku ning saastab loodust

ja elukeskkonda.

VTK-s välja pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute

tööstuste ja investeeringute tekkeks. Elanike jaoks muudavad kavandatud muudatused jäätmete liigiti

kogumise mugavamaks ja lihtsamaks. Mitmeid jäätmeliike saab edaspidi ära anda kodule lähemal.

VTK muudatused on suunatud olulistele ringmajanduse etappidele:

• pakendiaktsiisi muutmisega suunatakse tootjad turule laskma vähem ja paremini ringlusse

võetavaid pakendeid;

• tekkinud jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks seatakse omavalitsustele konkreetne sihtarv

ning selle saavutamiseks võimaldatakse jäätmetasu küsimist; pakendijäätmete kogumisel

minnakse suuresti üle tekkekohalt kogumisele;

• kokku kogutud jäätmete käitlemisel luuakse eelis ringlussevõtule, selleks tõstetakse jäätmete

ladestustasu ja kehtestatakse põletustasu ning liidetakse jäätmepõletus EL-i

heitmekaubandussüsteemiga.

Kõigi nende etappide edukal korraldamisel on vajalik usaldusväärsete, kvaliteetsete ja ajakohaste

andmete olemasolu, mistõttu nähakse VTK-s ette ka jäätmeandmete digitaliseerimisega seotud

muudatused.

1.1 PROBLEEM: OLMEJÄÄTMETE MADAL RINGLUSSEVÕTT

Euroopa Liidu üleselt on liikmesriikidele kehtestatud sihtarvud olmejäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Vastavalt jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ2 artiklile 11 tuli

aastaks 2020 korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta 50% sellel aastal tekkinud

olmejäätmetest, 2025. aastal on sihtarv 55%, 2030. aastal 60% ning 2035. aastal 65%. Alates

1 Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Maailmapank. 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-

ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098.

3

2025. aastast võivad liikmesriigid kasutada vaid üht meetodit, mis on sisuliselt praeguse IV meetodi

sarnane.

Ringlussevõtu üheks eelduseks on korrektselt liigiti kogutud olmejäätmed. 2020.a segaolmejäätmete

sortimisuuringu3 andmetel on segaolmejäätmete koostises 32% biojäätmeid, 31% pakendijäätmeid, 10%

vanapaberit ja 6% tekstiili ja rõivajäätmeid. Neid oleks võimalik aga ümber töödelda ja ringlusse võtta

juhul, kui need oleks liigiti kogutud, mitte segaolmejäätmete hulgas.

Biojäätmete osas jõustus 2023.a lõpust kõikjal Eestis kohustus koguda biojäätmeid tekkekohalt liigiti

juhul, kui neid tekkekohal ringlusse ei võeta (st ei kompostita). Hetkel on vaid 2 omavalitsust, kus

korraldatud jäätmeveo (edaspidi KOJV) hange sellisel kujul jõustunud ei ole. Samuti on

Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu jagatud aastatel 2021-2024 toetust konteinerite ja

kodukompostrite ostuks, et seda nõuet täita.

Kolmandiku segaolmejäätmetest moodustavad pakendijäätmed ning see protsent ei ole paraku

muutunud võrreldes 2013. aastaga4. Pakendijäätmete kogumissüsteemi on Eestis rakendatud juba üle

15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. Valdavalt kogutakse

pakendeid avalike pakendikonteineritega, mis ei ole osutunud tõhusaks meetmeks müügipakendite

kogumisel. Küll pakutakse teatud Eesti piirkondades järjest enam kohtkogumise teenuse võimalust

(eraldi konteinerid, nn kollase koti teenus). Eesti taaskasutusorganisatsioonid on viimastel aastatel

koostöös kohalike omavalitsustega täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud

amortiseerunud kogumisvahendeid uute vastu ning kohati läinud üle kolme erinevat liiki

pakendijäätmete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning paber- ja kartongpakend). Siiski

näitas Maailmapanga poolt läbi viidud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs, et selleks, et Eesti suudaks

täita pikaajaliselt järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud, on vaja

oluliselt suurendada pakendijäätmete kohtkogumist ja viia süsteem kodumajapidamistele lähemale.

Ka vanapaberit on võimalik hõlpsasti ringlusse võtta, kui see on eraldi kogutud ega ole segunenud

muude jäätmetega. Tekstiilijäätmete osas on ringlussevõtu võimalused hetkel küll piiratud (otsitakse

lahendusi), kuid ka nende liigiti kogumise kohustus jõustub juba 2025.a.

Euroopa Komisjon leidis juba oma 2018. aasta aruandes, et Eesti on üks 14-st EL liikmesriigist, kel on

raskusi jäätmete raamdirektiivis 2020. aastaks ette nähtud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutamisega.5 Ka 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes6

on Eesti üks 18 liikmesriigist, kes tõenäoliselt ei suuda täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta

ringlusse 55% olmejäätmetest. Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuriga on

probleemidena välja toonud muuhulgas, et Eestis on madal biojäätmete liigiti kogumise tase, jäätmete

liigiti kogumist majapidamistes ei ole piisavalt motiveeritud, puuduvad kohustuslikud sihtarvud

kohalikele omavalitsustele ning erinevused kohaliku taseme ja riigi taseme jäätmeandmetes. Peamiste

soovitustena on 2023. a raportis toodud:

• olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja pakendite korduskasutuse süsteemide

toetamine;

3 Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguse uuring.

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2020. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5318/download. 4 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise

uuring. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2013. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5291/download. 5 Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta (kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:1dfc5184-c003-11e8-9893-

01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF) ja varajase hoiatuse aruanne Eesti kohta 2018 (kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0416) 6 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht

(kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec-

01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav:

https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view)

4

• segaolmejäätmete põletusmaksu kehtestamine;

• omavalitsuste või suuremate asustusüksuste muutmine vastutavaks kohustuslike liigiti kogumise

eesmärkide täitmise eest;

• jäätmete liigiti kogumist motiveeriva hinnastamise kasutamine korraldatud jäätmeveo puhul.

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on vajalik liigiti koguda ja ringlusse võtta eelkõige

pakendijäätmeid, biojäätmeid ja vanapaberit. Ringlussevõtu saavutamise võimalik teekond on toodud

Tabel 1.

5

Tabel 1. Olmejäätmete teke, osakaal segaolmejäätmetes, ringlussevõtu tase 2022. aastal ja vajalik

korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr sihtarvu saavutamiseks riigi tasemel, sh

võimalik jaotus jäätmeliikide kaupa. Metallijäätmete ringlussevõtt 2022.a sisaldab ka

segaolmejäätmete põletamisel tuhas oleva metalli ringlussevõttu. (Keskkonnaagentuuri andmed)

2022.a liigiti kogutud jäätmed ja

segaolmejäätmed

Segaolmejäätmet

e hulgas

Jäätmeliigi

koguteke

Ringlussevõtt

2022.a

Ringlussevõtu

eesmärk

tonni % tonni tonni % tonni % tonni

Olmejäätmed kokku 503 164 55 276 740

Segaolmejäätmed 313 291

Olmes tekkiv pakend 87 594 31,65 99 157 186 750 48 89 348 65 121 388

Biojäätmed 43 326 31,74 99 438 142 764 27 38 219 90 128 488

Paber ja kartong (v.a

pakend) 21 221 9,66 30 264 51 485 40 20 520 90 46 337

Metallid (v.a pakend) 7 600 0,51 1 598 9 198 121 11 137 97 8 922

Plast (v.a pakend) 1 2,13 6 673 6 674 0 20 55 3 671

Klaas (v.a pakend) 122 0,01 31 153 37 56 75 115

Puit (v.a pakend) 510 0,91 2 851 3 361 2 76 30 1 008

Tekstiil (v.a pakend) 1 349 5,81 18 202 19 551 0 0 25 4 888

Kokku 31,7 159 376 63 314 816

1.2 SIHTRÜHM

Jäätmehoolduse kvaliteet ja jäätmete ringlussevõtt mõjutavad kogu Eesti elanikkonda. Mõjutatud

sihtrühmade hulka kuuluvad kõik jäätmetekitajad (kodumajapidamised, korteriühistud, ettevõtted,

asutused), jäätmete veoga tegelevad ettevõtted, jäätmekäitlusettevõtted, kes tegelevad olmejäätmete

kogumise ja käitlemisega, pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid (Eestis tegutseb enam kui

4000 pakendiettevõtjat ning neli pakendivaldkonna taaskasutusorganisatsiooni) ning avalik sektor, sh

79 kohalikku omavalitsust ja riik. Probleemist on mõjutatud ka Keskkonnaamet kui lube väljastav ja

keskkonnavaldkonnas järelevalvet korraldav asutus ning Keskkonnaagentuur kui keskkonnavaldkonna,

sh jäätmevaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostaja. Samuti Maksu- ja Tolliamet, kes

vastutab pakendiaktsiisi rakendamise eest.

1.3 EESMÄRK JA SAAVUTATAVA OLUKORRA KIRJELDUS

Jäätmehooldus tuleb korraldada läbipaistvalt ja vajaduspõhiselt nii, et tagatud on maksimaalne tervise-

ja keskkonnakaitse. VTK eesmärk on lisaks saavutada Eesti jäätmehoolduses üleminek

ringmajandusele. Selleks on vaja ellu viia struktuursed muudatused, mis aitavad tagada olmejäätmete

liigiti kogumise ning olmejäätmete piisava ringlussevõtu, sealhulgas sihtarvude saavutamise. Kiire

kohanemine ringmajanduslike põhimõtetega ning teisese toorme (jäätmetes sisalduva ressursi)

kasutamine võimaldab Eesti ettevõtetel püsida konkurentsivõimelisena.

Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu

sihtarvudena. Olmejäätmeid (sh olmes tekkivaid pakendijäätmeid) tuleb korduskasutuseks ette

valmistada ja ringlusse võtta:

1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

6

Eraldi on seatud ringlussevõtu sihtarvud nii pakendijäätmetele üldiselt kui ka pakendimaterjalide lõikes,

kuid VTK-s käsitletakse eelkõige olmejäätmete ringlussevõtu madala taseme probleemi, kuhu olulisel

määral panustavad ka pakendijäätmed. Tabel 2 on toodud pakendijäätmetele kehtivad EL-is

kokkulepitud sihtarvud.

Tabel 2 Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud

Hetkel kehtiv sihtarv Sihtarv

2025 Sihtarv

2030 kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% plastpakend 22,5% 50% 55% puitpakend 15% 25% 30% mustmetallist pakend 50% 70% 80% alumiiniumist pakend 50% 60%

klaaspakend 60% 70% 75% paber- ja kartongpakend 60% 75% 85%

2 Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

2.1 KEHTIV REGULATSIOON, SEOTUD STRATEEGIAD JA ARENGUKAVAD

VTK-s käsitletava probleemi puhul on olukorda reguleerivad õigusaktid eelkõige jäätmeseadus,

pakendiseadus, keskkonnatasude seadus ning keskkonnaministri määrus, millega on kehtestatud

olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ning jäätmete liigitamise alused. Pakendiaktsiisi

reguleerib pakendiaktsiisi seadus. Probleemiga seotud strateegiadokumendid on eelkõige Riigi

jäätmekava 2023-20287 ning Rohepöörde tegevusplaan8.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse

ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse

alusel on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust,

mis hõlmab jäätmehoolduse kavandamist, kohalikul tasandil kehtivate jäätmehooldusnõuete

kehtestamist ning korraldatud jäätmeveo tingimuste määramist.

Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning

jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise

tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise

järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, riikliku

järelevalve alused ja ulatuse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

Jäätmeseadusega on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning kohalike omavalitsuste

kohustused jäätmehoolduse korraldamisel.

Samuti on jäätmeseaduses sätestatud kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (va vahendajad,

edasimüüjad ja suletud prügilate käitajad) peavad esitama kord aastas jäätmearuande. Jäätmeseaduse

kohaselt on jäätmearuanne mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks.

Pakendiseadus (edaspidi PakS) sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, pakendi ja

pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete

taaskasutussüsteemi korralduse, nõuded audiitorkontrollile ning ringlussevõtu sihtarvud, nõuded

pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollile ja nõuete riikliku järelevalve alused ning vastutuse

kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

Ühtlasi kehtestab pakendiseadus taaskasutusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kohustused

pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamisel.

7 Riigi jäätmekava 2023-2028. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava 8 Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan

7

Pakendiaktsiisi seadus (edaspidi PakAS)- sätestab aktsiisimäärad ja aktsiisi maksmise korra.

Pakendi ja pakendijäätmete määrus (edaspidi PPWR) on EL tasandil väljatöötamisel ning lõplikud

kokkulepped on plaanis Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel teha 2024.a I kvartalis. See seab

pakenditele ja pakendijäätmetele uusi nõudeid, kuid jätab samuti teatud osas liikmesriikidele

paindlikkust, kuidas nõuded ellu viia.

EL pakendite ja pakendijäätmete määruse eelnõu artiklis 6 on kirjas, et aastaks 2030 peavad olema turule

lastud pakendid ringlussevõetavad. Põhjenduspunkt 25 toob välja, et laiendatud tootjavastutuse tasude

kohandamine on tõhus majanduslik vahend kestlikuma pakendisaini stimuleerimiseks, et saada paremini

ringlussevõetavaid pakendeid ja samas siseturu toimimist parandada. Seepärast on vaja ühtlustada

laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume, mis põhinevad ringlussevõetavuse

hindamise käigus määratud ringlussevõtu tulemusklassil, kehtestamata seejuures selliste tasude

tegelikke summasid. Põhjenduspunkt 30 toob välja, et ringlussevõetud materjali kasutamise stiimuliks

plastpakendite puhul võib rakendada tootjavastutuse tasusid. Samuti on ettepanek vähendada

pakendijäätmete teket ning ei välistata, et selle soodustamiseks võib rakendada täiendavaid tasusid.

PPWR artikkel 43 toob välja, et liikmesriigid peavad looma süsteemid, millega kõik pakendijäätmed

tagastatakse ja kogutakse liigiti lõppkasutajatelt, et töödelda pakendijäätmeid kooskõlas direktiivi

2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 13 ning hõlbustada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist ja

kvaliteetset ringlussevõttu. Ringlussevõetava disainiga pakendite kriteeriumid, mille liigid on toodud

Lisa II tabel 1, peavad olema kogutud ringlussevõtuks ning ei tohi jõuda põletusse ega ladestusse. PPWR

eelnõu kohaselt on liikmesriigil võimalik otsustada, milliseid meetmeid rakendada, et need nõuded ellu

viia. VTK-s on välja pakutud pakendite tekkekohalt kogumine, mis tagab pakendite suurema kogumise

määra ja ringlussevõtu ning turule laskmise tasu kehtestamine selliselt, et see suunaks välja töötama

paremini ringlussevõetavaid pakendeid ning vältima senisest enam ka pakendite teket tervikuna.

Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) määratleb keskkonnakasutuse valdkonnad, millele on

kehtestatud kasutusõiguse hind, tasumäärad, tasu kasutamise alused ja sihtotstarve. Muuhulgas on

KeTSiga määratud keskkonnatasu jäätmete kõrvaldamisele.

Kohalike maksude seadusega on sätestatud maksud, mille kehtestamise õigus on kohalikul valla- või

linnavolikogul. Kohalikul tasemel kehtestatavad maksud on praegu kuus ning neist ükski ei puuduta

jäätmehoolduse korraldamist.

Keskkonnaministri 03.06.2022 määrusega nr 22 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ on kehtestatud olmejäätmete liigiti

kogumise kord selleks, et suurendada ringlusse võetavate toodete ja pakendite kogust ning muude

taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete

kogust, et saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 36 lõike 1 punktis 2 ja

lõigetes 21 ja 22 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate

olmejäätmete, sealhulgas pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete, kogust.

Ühtlasi kehtestab määrus jäätmetekitaja kohustused jäätmete liigiti kogumisel, kohaliku omavalitsuse

kohustused liigiti kogutud jäätmete kokku korjamisel ning nõuded jäätmete edasiseks sortimiseks.

Riigi jäätmekava 2023-2028 on kogu jäätmevaldkonda hõlmav strateegiline arengudokument, milles

kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava

tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate

arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses ja pakendiseaduses püstitatud keskkonnapoliitika

eesmärgid. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele

omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekaval on kolm strateegilist eesmärki.

Esimene eesmärk keskendub jäätmetekke vältimisele, teine tekkinud jäätmete uuesti ringlusse võtmisele

ning kolmas jäätmete ohutule käitlemisele.

VTK eesmärgiga on eelkõige seotud jäätmekava järgmised alameesmärgid:

• olmejäätmete teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal;

• kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust;

8

• kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud

jäätmete materjalina ringlusse suunamist;

• Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus

ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olmejäätmete

korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäätmetes sisalduvat

ressurssi toormena;

• suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme-

ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud;

• Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning

tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal;

• biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal.

Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 eesmärk on negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine,

nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna loomine ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku

ettevõtluse toetamine. Tegevusplaani eelnõu kohaselt on jäätmete valdkonna peamisteks väljakutseteks

vähendada senist suurt jäätmeteket elaniku kohta ja suurendada madalat ringlussevõtu taset.

Väljakutsena on loetletud ka ringmajanduse riikliku koordinatsiooni edendamine, ringsete lahenduste

kasutuselevõtu arendamine ettevõtetes, uute ja innovaatiliste ringsete ärimudelite toetamine ning

jäätmekäitluse korraldamine vastavalt ELi tasemel seatud eesmärkidele. Tegevusplaani juurde kuulub

detailne tegevuste loetelu. Vajalike tegevustena on loetelud muuhulgas käesoleva VTK koostamine ning

kohalike omavalitsustega jäätmevaldkonnas rollijaotuse kokku leppimine.

2.2 TEHTUD UURINGUD

• Maailmapanga koostatud jäätmevaldkonna tervikanalüüs (2021).1 Uuring keskendus

olmejäätmetele, sh biojäätmed, pakendijäätmed. Uuringus analüüsiti olemasolevat laiendatud

tootjavastutussüsteemi, jäätmete liigiti kogumise korraldust, regulatsioone, vastutuse jaotust ja

andmehaldust. Uuringu tulemusena koostati Eesti olemasoleva jäätmehoolduse olukorra ülevaade

ning poliitikasoovitused.

• Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu

koostise ja koguste uuring (2020).3 Uuringu raames viidi läbi muuhulgas segaolmejäätmete üle-

eestiline koostise analüüs, et välja selgitada, kui suur on erinevate liigiti kogutavate jäätmete osakaal

segaolmejäätmete hulgas. Regulaarselt läbiviidava (2008.a, 2013.a) uuringu tulemusena on

võimalik hinnata liigiti kogutavate jäätmete kogumissüsteemi toimivust ning selleks rakendatud

meetmete tõhusust.

• Euroopa Komisjoni 2022. aruandes ELi keskkonnapoliitika rakendamise kohta9 antakse

muuhulgas ülevaade ringmajanduse ja jäätmekäitluse hetkeseisu kohta ning tuuakse prioriteetsed

meetmed EL nõuete paremaks täitmiseks.

2.3 KAASATUD OSAPOOLED

VTK ettevalmistamiseks koostatud Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi raames kaasati

pakendite taaskasutusorganisatsioone, kohalikke omavalitsusi, tootjate ühendusi, jäätmekäitlejaid,

ettevõtete esindusorganisatsioone, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajaid.

Riigi jäätmekava 2023-2028 koostamisel viidi läbi temaatilised fookusgruppide arutelud, muuhulgas

regulatiivsete lahenduste aruteluks. Nendesse fookusgruppidesse kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Jäätmehoolduskeskus, Tallinna Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, Eesti

Korteriühistute Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Rõiva- ja

Tekstiililiit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, AS Ragn-Sells,

Maaülikool, SEI Tallinn, SA Things, SA Rohetiiger, Uuskasutuskeskus, Maaeluministeerium,

9 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2022. aastal. Riigiaruanne – Eesti. Euroopa Komisjon. 2022.

Kättesaadav: https://environment.ec.europa.eu/law-and-governance/environmental-implementation-review_en

9

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, taaskasutusorganisatsioonid

(OÜ Eesti Pandipakend, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus OÜ,

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon).

Jäätmevaldkonna digitaliseerimise projekti on erasektorist kaasatud Ragn-Sells AS, AS Eesti

Keskkonnateenused, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja SA Things

esindajad. Kohalikest omavalitsustest on kaasatud Saku ja Saue valla esindajad. Riigiasutustest on

kaasatud Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

3 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivseteks lahendusteks oleksid avalikkuse täiendav teavitamine, rahastuse suurendamine,

senise regulatsiooni parem rakendamine ja olemasoleva olukorra säilitamine.

Avalikkuse teavitamisel on väga oluline roll jäätmevaldkonna eesmärkide saavutamisel ja

rakendamisel, näiteks elanikkonna liigiti kogumise harjumuste kujundamisel. Selleks peab avalikkuse

teavitamine olema järjepidev ja hõlmama eri valdkonnaga seotud osapoolte teavitamist. Ühtlasi peab

see alati käima kaasas regulatiivsete muudatustega, et seotud osapooli teavitada muutuvatest

kohustustest ja õigustest. Küll aga ei ole avalikkuse teavitamisel üksi piisavat mõju, et kutsuda ellu

struktuurseid muutusi jäätmehoolduse korraldamisel. Samuti vähendab avalikkuse teavitamise mõju

ebapiisav rahastus, mille tõttu toimub teavitamine enamasti kampaaniate raames ja mitte järjepidevalt.

Viimastel aastatel on ellu viidud mitmeid avalikkuse teavitamise projekte ja kampaaniaid, kuid seni ei

ole need avaldanud piisavat mõju olmejäätmete ringlussevõtule. Kliimaministeerium (kuni 30.06.2023

Keskkonnaministeerium) on tellinud videoklippe10 tekstiili, biojäätmete ja pakendijäätmete liigiti

kogumisest, liigiti kogumise alast teavitustööd on teinud ka ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv

Keskkonnaamet11. Jäätmekäitlejate ja taaskasutusorganisatsioonidega on viimastel aastatel käsitletud

jäätmete liigiti kogumise parendamist, konteinerite ja juhendite visuaali ühtlustamist. Ühtsete

värvilahenduste ja piktogrammide väljatöötamine ja nende kasutusele võtmiseks kokkulepete sõlmimine

toimus avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti kogumine“ raames, milles

osalesid Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja

taaskasutusorganisatsiooni esindajad. Lisaks täiendati jäätmete liigiti kogumise hõlbustamiseks

mõeldud piktogramme koostöös SA-ga Things Põhjamaade Ministrite Nõukogu ellu kutsutud projektis.

Selle raames võeti üle Taanis kasutusel olevad piktogrammid12, mis katavad pea kõiki

kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeliike ja mida saab kasutada jäätmejaamades olevatel konteineritel,

majapidamiste konteineritel ja siseruumides olevatel prügikastidel. Samuti on regulaarselt korraldatud

kampaaniaid patareide liigiti kogumise („Patakas pole prügi“) ning toidujäätmete tekke vältimise teemal

(„Austa toitu jäägitult“). Laiemaks jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on

Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vähendamise nädala kampaaniaid. Iga-

aastaselt panustavad teavitustegevustesse ka ettevõtjad. Näiteks peavad tootjate ühendused ja

taaskasutusorganisatsioonid korraldama avalikkuse teavitamise kampaaniaid.

Taaskasutusorganisatsioonidel on pakendiseadusest tulenev kohustus suunata iga-aastaselt vähemalt 1%

käibest teavitustegevustesse.

Rahastuse suurendamisel ning rahastusel üldisemalt on samuti väga oluline roll jäätmevaldkonna

eesmärkide saavutamisel, kuna selleks on vaja teha investeeringuid, soetada vahendeid ja teha teavitust.

EL vahenditest suunati 2014-2020 perioodil jäätmete kogumisse ja töötlusse ligikaudu 12 mln eurot.

Uuel perioodil 2021-2027 suunatakse veelgi rohkem, u 70 mln € (jäätmetekke vältimine, jäätmete liigiti

kogumine ja jäätmete ringlussevõtu edendamine). Lisaks toetatakse väiksemaid projekte KIK-i

keskkonnaprogrammist. Samas tuleb arvestada, et rahastatud projektide mõju on pikaajalisem ning

10 Kliimaministeeriumi videoklipid: https://www.youtube.com/@EestiKliimaministeerium/videos 11 Tarbi targalt kampaania. Keskkonnaamet. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-

avalikustamised/kampaaniad/tarbi-targalt 12 Üle-eestiline liigiti kogumise piltsüsteem, kättesaadav: https://liigitikogumine.ee/

10

ainuüksi toetustega 2025. aastaks seatud ringlussevõtu eesmärke saavutada ei saa, kuna toetatakse

projekte, kuid eesmärkide saavutamine nõuab erinevate osapoolte järjepidevat panust. Tihti võtavad

suured ja mõjusad projektid aega 3-5 aastat ning toetuse saaja peab ka omaosaluse tagama, mis siiani

on olnud ja arvatavasti jääb üheks takistuseks toetusmeetmetega edu saavutamisel. Senine praktika

näitab, et toetused ei jagune ühtlaselt riigi peale ning huvi nende vastu on olnud leige. Sõltuvalt

jäätmevoost võib probleem olla omafinantseeringu puudumises, ebaühtlases sisendjäätmete voos,

väheses nõudluses jäätmetest valmistatud toodete järele või kartuses, et ei suudeta täita toetuse andmise

tingimusi. VTK-s kavandatavate regulatiivsete muudatuste eesmärk on muuhulgas jäätmete liigiti

kogumise edendamine, mis loob ühtlasi eeldused edukamateks jäätmete ringlussevõtu projektideks ja

suuremaks huviks toetusmeetmete vastu.

Senise regulatsiooni parem rakendamine on oluline selleks, et jäätmevaldkonna eesmärkide suunas

liikuda, kuid olemasolevate meetmete parema rakendamisega üksi ei ole võimalik üha

ambitsioonikamaid olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke saavutada. Samuti on selgunud, et senise

regulatsiooni parem rakendamine võib osutuda oodatust keerukamaks, kui valdkonna huvirühmadel on

ootus seni rakendatud erandite ja leevenduste jätkumisele. Näiteks on PakSis kehtestatud avalikule

pakendijäätmete kogumisvõrgustikule nõuded, mida peavad taaskasutusorganisatsioonid igas kohalikus

omavalitsuses täitma. Samas on hetkel kehtivate nõuete rakendamine olnud väga ajamahukas protsess,

osades omavalitsustes on endiselt PakS miinimumnõuded täitmata ning teatud juhtudel on osapooled

kokkulepeteni jõudnud alles pärast järelevalveasutuse sekkumist. Samuti on tõenäoline, et avalike

konteinerite abil, mis asuvad majapidamistest kuni kilomeetri kaugusel, ei olegi võimalik saavutada

piisavas koguses ja kvaliteetset pakendijäätmete liigiti kogumist.

Liigiti kogutud jäätmevoogude olemasolu on eeldus selleks, et piisav kogus jäätmeid jõuaks ringlusse.

Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustus (JäätS § 31 lg 1) ning edasise käitluse

korraldamise kohustus (JäätS § 70) on omavalitsustel ka praegu. Sellele vaatamata kogutakse jätkuvalt

liigiti alla poole olmejäätmetest.

Riigikontroll on 2016. aasta auditis “Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja

taaskasutusse suunamisel“13 rõhutanud, et omavalitsustel on suur roll jäätmehoolduse korraldamisel ja

jäätmete ringlusse võtmisel, kuid nende initsiatiiv liigiti kogumise korraldamiseks on olnud väike (vt

auditiaruande punktid 19 ja 88). Omavalitsused peavad senisest tõsisemalt tegelema jäätmete liigiti

kogumise ja taaskasutamise korraldamisega.

Olemasoleva olukorra säilitamist ei ole kaalutud, kuna tegu ei ole kuluefektiivse ega eesmärgi

saavutamiseks piisava lahendusega. Senine olukord ei ole aidanud saavutada olmejäätmete

ringlussevõtu sihtarvu (2020.a 50%) ega tõhustanud jäätmete liigiti kogumist. Aastatel 2011–2021 on

olmejäätmete ringlussevõtu tase kõikunud 28–32 protsendi vahel.

Mitteregulatiivsed lahendused üksi ei ole avaldanud oodatud mõju jäätmete liigiti kogumisele ja

ringlussevõtule vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Mitteregulatiivsete lahendustega ei ole võimalik

rakendada Maailmapanga pakutud vajalikke meetmeid ehk viia ellu struktuurseid muudatusi

jäätmevaldkonnas. Kuigi kohalikud omavalitsused panevad ringlusse võtmise eesmärgid vahel oma

jäätmekavadesse, ei ole neil praeguse korralduse juures nende saavutamise üle kontrolli, mistõttu on

nende rolli eesmärkide saavutamises vaja täpsustada.

4 Võimalikud regulatiivsed lahendused

Maailmapanga poolt koostatud jäätmevaldkonna tervikanalüüsis, millele VTK suures osas tugineb, on

võetud aluseks senine rahvusvaheline kogemus. Euroopa Komisjoni poolsed soovitused ning

Maailmapanga ekspertide poolt Eestile antud soovitused lähtuvad teiste riikide parimatest praktikatest.

13 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel. Riigikontroll.

2016. Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2417/language/et-EE/Default.aspx

11

4.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUSE MÄÄRAMINE, JÄÄTMEHOOLDUSE

RAHASTAMISE MUUTMINE JA JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMIST MOTIVEERIV

TEENUSTE HINNASTAMINE

Eestis on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise eest vastutus hajutatud. Selle probleemi tõi

muuhulgas välja Euroopa Komisjon 2023.a Eestile esitatud varajase hoiatuse aruandes. Nii Komisjon

kui ka Maailmapank soovitavad panna vastutuse liigiti kogumise või ringlussevõtu eesmärkide

saavutamise eest kohalikele omavalitsustele koos rahaliste soodustustega või trahvidega, kui eesmärki

pole täidetud. KOV ülesanne on ka täna korraldada jäätmete liigiti kogumist (JäätS § 31) ja edasist

käitlust (JäätS § 70) ning vastavad hoovad on KOVile selleks jäätmeseaduses (JäätS 4. peatükk) antud,

kuid puuduvad tulemusnäitajad, mille saavutamine oleks KOVile kohustuslik. Arvestades, et

mitteregulatiivsed meetmed ei ole senini tulemust andnud ning tuginedes Euroopa Komisjoni ning

Maailmapanga ekspertide poolt antud soovitustele, võib pidada omavalitsustele sihtmäärade seadmist

proportsionaalseks meetmeks.

Omavalitsused ja Eesti Linnade ja Valdade Liit esindusorganisatsioonina on mitmel pool välja toonud,

et KOVidel puuduvad rahalised vahendid jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks. Mitmete teiste EL

riikide eeskujul soovitakse ka Eestis omavalitsuskeskse jäätmemudeli võimaldamist. Jäätmehoolduse

rahastamine toimub praegu KOV eelarvest ja SA KIK toetuste abil. KOV eelarvest tuleb omavalitsusel

korraldada ka kõik muud KOVi vastutusel olevad teenused (haridusvaldkond, majandusvaldkond, sh

kohalike teede hooldus, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalvaldkond jm). SA KIK toetuste saamiseks

konkureerivad KOVid omavahel, kuna toetuste maht ei ole piisavalt suur, et toetust oleks võimalik

jagada enamikele KOVidele.

Kohalike omavalitsuste tasandil oleks lahenduseks kõikidele KOVidele olmejäätmete ringlussevõtu

või liigiti kogumise sihtarvu kehtestamine koos eesmärgi saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite

võimaldamisega. VTK koostamise käigus toimunud arutelude tagasisidena on märgitud, et liigiti

kogumise sihtarvu saavutamiseks ja selle jälgimiseks on hetkel olemas paremad eeldused kui

ringlussevõtu sihtarvu puhul. Liigiti kogumise korraldamise kohustus on KOV-idel juba praegu, kuid

konkreetse taseme saavutamise kohustust ei ole. Liigiti kogumise tase on seetõttu praegu paremini

mõõdetav (nt sortimisuuringute kaudu) ja tagatav kui ringlussevõtt. Seetõttu pakume VTK-s

lahendusena välja kohalikule omavalitsusele liigiti kogumise sihtarvu ja selle saavutamise kohustuse.

Rahalise katte selle kohustuse täitmiseks saab KOV tagada jäätmetasu rakendamise kaudu. Seeläbi

motiveeritakse KOVe jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu edendama. Lisaks on vaja rahaliselt

motiveerida ka jäätmetekitajaid, et jäätmed saaksid tekkekohas liigiti kogutud. Jäätmetekitajaid on

otstarbekas motiveerida eelkõige läbi KOV jäätmetasu nii, et jäätmetekitajal oleksid olemas kõik

vahendid korrektseks liigiti kogumiseks ning õigesti liigitatud jäätmete äraandmisel on kulu madalam

ja liigiti kogumata jäätmete äraandmisel oluliselt kõrgem.

KOVide sihtarvu saavutamist hakkab edaspidi hindama Keskkonnaagentuur koostöös

Keskkonnaametiga. Sihtarvu täitmist arvestatakse KOVi-põhiste jäätmeandmete põhjal, mis laekuvad

näiteks KOTKASe infosüsteemi. Selleks on eelnevalt vaja vastavat andmehaldust muuta ja pilootprojekt

selleks on riigi tasandil juba ka käivitunud.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lg 1 järgi teostab kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide üle

järelevalvet Justiitsministeerium. VVS § 753 lg 3-11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui

järelevalvemenetlust viib läbi Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul

valdkonna eest vastutav ministeerium.

Seega võiks selleks, et tagada kohaliku omavalitsusüksuse teenuse osutamise kvaliteet jäätmekäitluse

korraldamisel, mis aitab omakorda saavutada jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist, kaaluda ka

Keskkonnaametile haldusjärelevalve ülesannete üleandmist. Keskkonnaameti läbiviidavale

järelevalvemenetlusele kohaldatakse VVS 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid.

Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate EL õigusaktide rakendamise kohta, mis sisaldab sh

varajase hoiatamise aruannet liikmesriikidele, kelle puhul on ohus püstitatud olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmine, järgi on Eestil sihtmäärade

saavutamisel üheks takistuseks see, et Eestil pole tõhusaid vahendeid, millega sundida omavalitsusi

12

ringlussevõtu eesmärke täitma. Aruandes on Eestile sihtmäära saavutamise soovitusena mh tehtud

ettepanek kehtestada omavalitsuse tasandil kohustuslikud eesmärgid kas ringlussevõtu või võimalike

jäätmejääkide jaoks (olenevalt andmete kättesaadavusest) koos rahatrahviga omavalitsustele, kes

eesmärke ei täida. Seetõttu on võimalus valdkondlikus seaduses ette näha haldusjärelevalve pädevus

valitsemisala asutusele koos järelevalve korraga ning tegemist on erinormiga VVSis sätestatud

üldnormist. Haldusjärelevalve pädevus valdkonnaministeeriumi valitsemisala asutusele toimub samadel

tingimustel nagu seda viib läbi Justiitsministeerium ehk mitte ületades järelevalve pädevusraamistikku.

Järelevalvet saab teostada vaid haldusakti seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise

otstarbekuse kontroll. Sellega tagab riik teenuse osutamise kvaliteedi jäätmete taaskasutamise

sihtarvude täitmise saavutamisel ja jäätmete raamdirektiivi muudatustega olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmise. Valdkondliku

ministeeriumi asutusele järelevalve ülesannete täitmise viimine võimaldab teha järelevalvet

maakondades ühetaoliselt ning seeläbi mõjutada osutatavate teenuste kvaliteeti ühtmoodi.

4.1.1 Omavalitsustele sihtarvu kehtestamine

Tulenevalt KOKS § 6 lõikest 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muu hulgas korraldada vallas või

linnas heakorda ja jäätmehooldust. JäätS § 12 lõike 2 järgi on kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduse

arendamisel oma haldusterritooriumil juhtiv roll.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) nõuab artikli 3 lõike 1 järgi, et kohaliku

omavalitsuse võimuorganitel oleks nii õigus kui ka võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides

korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. EKOH artikkel 4 lg

3 järgi riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid.

Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning

efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. Seega mingi ühiskondliku funktsiooni täitmine kuulub

suurema ühiskondliku üksuse kompetentsi alles siis, kui väiksem seda täita ei suuda. Riik täidab üksnes

neid ülesandeid, mis ei ole kohalikule omavalitsusele jõukohased.

Seadusandja on andnud kohalikule omavalitsusele juhtiva rolli jäätmehoolduse arendamisel oma

haldusterritooriumil. Jäätmekorralduse osutamine (sh liigiti kogumise korraldamine) on kohaliku

omavalituse olemuslikuks ülesandeks. Jäätmete liigitamine on otsustava tähtsusega alates jäätmete

tekitamisest kuni lõpptöötlemiseni. See määrab kindlaks nii jäätmekäitlusotsused, kui ka nende

kogumise praktilisuse ja majandusliku otstarbekuse, võimaluse valida ringlusse võtmise või

kõrvaldamise vahel ning vajaduse korral ringlusse võtmise meetodi. Seega on olmejäätmete sihtarvu

saavutamine seotud suuresti kohaliku omavalitsuse olemusliku kohustuse ehk jäätmekorralduse

osutamise tulemusliku täitmisega. Järelikult ei saa ka seda kohustust oma iseloomust tulenevalt üle anda

riigile.

Lahenduse kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi osas

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv ning hankida veoteenusest eraldi jäätmekäitlusteenus. See

tähendab, et iga KOV peab seaduse muudatuste rakendumisest korraldama olmejäätmete liigiti

kogumist nii, et oleks võimalik saavutada talle seatud liigiti kogumise sihtmäär. Olmejäätmete hulka

loetakse ka olmes tekkivad pakendijäätmed.

Jäätmete liigiti kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eelduseks. Seetõttu peab liigiti kogumise

tase olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära oleks võimalik tervikuna

saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et kõik liigiti

kogutavad jäätmed ei ole täna veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr olema ringlussevõtu

sihtarvust kõrgem: näiteks 2025. aastal 65% ning edaspidi igal aastal 1 protsendi võrra kõrgem kuni

75%-ni 2035. aastal. Tabelis 3Tabel 3Tabel 3 on toodud olmejäätmete14 liigiti kogumise andmed Paide

linna näitel. Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse

14 Pakendijäätmete puhul on arvesse võetud vaid olmes tekkivaid pakendijäätmeid. Selleks on pakendijäätmete

koguteke korrutatud läbi vastavas arvutusjuhendis lk 7 toodud osakaaludega. Juhend on kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5296/download

13

alates 2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika

on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigi EL liikmesriikide kohta ning on toodud

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/100415.

Keskkonnaagentuur viib 2024.a läbi analüüsi, et selgitada välja praegune olmejäätmete liigiti kogumise

tase omavalitsuste lõikes. Keskmine liigiti kogumise tase Eestis on ligikaudu 40%. Sihtarvu

saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise lahendused

(kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu korraldatud jäätmevedu,

millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus

rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille maht on kõige suurem (pakendijäätmed,

biojäätmed, vanapaber). Taustsüsteem (avalikud konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks

olema selline, et korraldatud jäätmeveoga hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks

jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama

jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade

võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide

jäätmejaamade kasutamiseks), avalike konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms.

Omavalitsustele seatud ringlussevõtu sihtarvu saavutamine ja selle üle arvestuse pidamine on

keerulisem võrreldes liigiti kogumise sihtarvuga. Hetkel puudub näiteks selleks vajalik alusandmestik.

Ringlussevõtu üle arvestuse pidamine iga KOVi kohta on samuti keerulisem, kuna jäätmeid ei käidelda

veopiirkondade kaupa eraldi, vaid erinevatest KOVidest toodud jäätmeid käideldakse üldjuhul koos.

Seega ei saa käitleja hetkel esitada KOVi põhiseid andmeid ringlussevõtu kohta, vaid saab öelda

keskmise ringlussevõtu osakaalu, mida KOVid peaksid aktsepteerima sõltumata liigiti kogutud jäätmete

kvaliteedist. Liigiti kogumise sihtarvu üle arvestuse pidamine on lihtsam, kuna jäätmevedaja ja teised

jäätmete kogujad saavad vajadusel esitada andmed konkreetsest KOVist kogutud jäätmete kohta liikide

kaupa (ka ühiste veopiirkondade puhul). Oluline on tagada, et jäätmete vastuvõtmisel registreeritakse

jäätmete tekkekoht KOVi täpsusega.

Sellest tulenevalt ei seata omavalitsustele esimesena ringlussevõtu sihtarvu, seda saab teha siis, kui

ringlussevõtu andmed on eelistatult võimalik eristada KOVi põhiselt.

15 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D1004&from=EN

14

Tabel 3 Olmejäätmete teke, liigiti kogumise määr ja võrdlus liigiti kogumise sihtarvuga Paide linna

näitel (2022.a jäätmetekke andmed jäätmearuannete põhjal Tableau rakenduses16).

16 Tableau rakendus on leitav aadressil: https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020- 2022/Omavalitsusetasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y

Jäätmeliik Jäätmekood

Olmes

tekkivate

jäätmete

kogus, t

Segaolmejäätmetes

sisalduv kogus

üleriigilise

sortimisuuringu

alusel

Liigiti

kogutavad

jäätmed

segaolmejäätme

te hulgas

Jäätmeliigi teke

kokku (liigiti

kogutud +

segaolmejäätmete

hulgas)

Paber- ja

kartongpakendid 15 01 01 220 7,35% 161 381

Plastpakendid 15 01 02 234 15,7% 343 577

Puitpakendid 15 01 03 4 0,37% 8 12

Metallpakendid 15 01 04 20 1,82% 40 60

Komposiitpakend

id 15 01 05 0 0

Segapakendid 15 01 06 261 261

Klaaspakendid 15 01 07 60 6,41% 140 200

Tekstiilpakendid 15 01 09 0 0 0

Ohtlikke aineid

sisaldavad või

nendega

saastunud

pakendid 15 01 10* 5 0 5

Paber ja kartong 20 01 01 163 9,66% 211 374

Klaas 20 01 02 0 0,01% 0 0

Biojäätmed

20 01 08, 20 01 25, 20 02

01 225 31,74% 693 918

Tekstiil 20 01 10, 20 01 11 0 5,81% 127 127

Plast 20 01 39 7 2,13% 47 53

Metallid 20 01 40 3 0,51% 11 14

Elektri- ja

elektroonikaromu 20 01 35*, 20 01 36 36 0,89% 19 56

Patareid ja akud 20 01 33*, 20 01 34 1 0 1

Puit 20 01 37*, 20 01 38 76 0,91% 20 96

Suurjäätmed 20 03 07 79 0% 0 79

Ohtlikud jäätmed

20 01 13*, 20 01 14*, 20 01

15*, 20 01 17*, 20 01 19*,

20 01 21*, 20 01 23*20 01

26*, 20 01 27*, 20 01 29*,

20 01 31* 66 0,09% 2 68

Muud jäätmed

20 01 28, 20 01 30, 20 01

32, 20 01 41, 20 01 99, 20

02 03, 20 03 02, 20 03 03,

20 03 99 0 0 0

Segaolmejäätmed 20 03 01 2184 363

15

Pärast vastava metoodika kinnitamist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas liigiti

kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed.

KOVidele, kes sihtarvu ei täida, rakendatakse sanktsiooni. Selleks võib olla näiteks seaduses määratud

tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning tasu aluseks on sel juhul liigiti kogumata olmejäätmete kogus.

Sel juhul maksaks iga KOV sihtarvu saavutamisest puudujääva olmejäätmete iga tonni kohta kindla

summa riigikassasse. Näiteks kui KOVis tekib aastas Tabel 3 toodud näite kohaselt 3646 tonni

olmejäätmeid, siis sihtarvu kohaselt tuleks liigiti koguda neist esimesel aastal 2370 tonni. Kui

tegelikkuses kogutakse liigiti vaid umbes 2000 tonni, siis alates tasu rakendumisest tuleks sellel KOVil

tasuda riigikassasse 370 tonni olmejäätmete eest. Motiveerivana mõjuva tasu suurus pakutakse välja

järgmises etapis ellukutsutava temaatilise töörühma poolt. Selleks, et omavalitsused, kus

jäätmehoolduse teenuse tase ja finantsiline toimetulek on madalamal tasemel, ei satuks tasu tõttu veelgi

kehvemasse seisu, peaks olema võimalik tasu asendada investeeringutega jäätmete liigiti kogumise

tõhustamisse samas KOVis. Sihtarvu saavutamise kohustus rakendub omavalitsustele kohe, kui jõustub

vastav seadusemuudatus. Koheselt KOVe sanktsioneerima ei hakata, vaid antakse mõistlik

üleminekuaeg tasu rakendamiseks, sh vastavateks ettevalmistavateks tegevusteks. Eelduslikult võiks

üleminekuaeg lõppeda mitte hiljem kui 2030. a. Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse,

et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmitakse hetkel kuni viieks aastaks.

2024. aastal sõlmitud hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu

on KOVis üks jäätmete liigiti kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt

jäätmeliike, võib KOVile olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Enne sanktsiooni rakendamist tehakse

omavalitsusele varakult vastav märkus ning antakse soovitused jäätmete liigiti kogumise paremaks

korraldamiseks.

Arvestades kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ei ole kavas välja töötada üleriigilisi

käitlusteenuse ja veohanke tehniliste tingimuste kohustuslikke standardseid lahendusi. Küll aga peavad

kohalikud omavalitsused jäätmehooldust korraldades saavutama jäätmeseaduses sätestatud eesmärgid.

Piisava olmejäätmete liigiti kogumise taseme saavutamiseks omavalitsuse tasemel on vajalik alltoodud

põhimõtete kehtestamine KOV jäätmekavades, jäätmehoolduseeskirjades ja hangetes. Sealjuures tuleb

arvestada, et enamik meetmeid on efektiivsed koosmõjus, kuid ei pruugi seda olla valikuliselt

rakendades.

a) linnades ja tihedama asustusega piirkondades kogutakse KOJV raames tekkekohalt vähemalt

biojäätmeid, plast- ja metallpakendit, klaaspakendit ning paberit ja kartongi lisaks

segaolmejäätmetele. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine toimub koostöös TKOdega, seda on

täpsemalt kirjeldatud punktis 4.2.1. Juhul, kui tekkekohas on tagatud biojäätmete kompostimine, siis ei

pea biojäätmete äravedu toimuma. Eramajades võib jätkata osade jäätmeliikide kogumist kotiga (nt

metall- ja plastpakend, segapakend). Nii kortermajade kui eramajade puhul võib kasutada ka

ühiskonteinereid või ühiseid jäätmemaju või -aedikuid, kuhu mitme maja elanikud oma jäätmed liigiti

kogutuna toovad. Kasutada võib ka sektoriteks jagatud sisuga konteinereid17 või süvamahuteid, mille

puhul ühte mahutisse saab panna kuni neli erinevat liiki jäätmeid. Sellised mahutid aitavad kaasa

mõistlikumale ruumikasutusele, kuid teiselt poolt eeldavad ka vastavat tühjendusmehhanisimi

jäätmeveokil.

17 Näide Soomes kasutusel olevatest mitmeosalistest konteineritest: : https://www.lt.fi/fi/henkiloasiakkaat/kodin-

jatehuolto-ja-viemarit/nelilokero

Olmejäätmete teke kokku 3646

% tonni

Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal 2022.a 40 1462

Liigiti kogumise sihtarv 65 2370

Liigiti kogumise sihtarvu (65% ehk 2370 tonni) saavutamiseks tuleb suurendada olmejäätmete liigiti kogumist umbes 1000

tonni võrra, näiteks:

biojäätmed 225 t → 918 t (+ 693 t)

vanapaber 163 t → 374 t (+ 211 t)

pakendid 804 t → 1496 t (+ 692 t)

16

Segaolmejäätmed sisaldavad 2020. aastal valminud segaolmejäätmete sortimisuuringu kohaselt 32%

biojäätmeid ja 32% pakendijäätmeid. Nende jäätmete liigiti kogumine suureneks, kui neid oleks

võimalik tekkekohalt liigiti kogutuna ära anda. Segaolmejäätmete ja biojäätmete tekkekohalt äraveo

korraldamine on juba kohustuslik. Biojäätmete puhul on jätkuvalt lubatud ka nende tekkekohal

kompostimine vastavalt KOV kehtestatud kompostimise nõuetele. Pakendijäätmete puhul on

ringlussevõetavuse osas tulemuslikkus suurem, kui ülejäänud pakendimaterjalidest kogutakse eraldi

vähemalt klaaspakendid. Vanapaberi ringlussevõtt on edukas ja seetõttu on selle liigiti kogumiseks

mugavate võimaluste loomine igati põhjendatud. Vanapaberi kogumine peaks aga toimuma ühildatuna

paber- ja kartongpakendi kogumisega (vt täpsemalt punkt 4.2.1).

Biojäätmete ja pakendijäätmete korraldatud jäätmeveo raames tekkekohalt kogumine muudab nende

jäätmeliikide üleandmise elanikele senise korraldusega võrreldes oluliselt mugavamaks ja

kättesaadavamaks, mistõttu kaasneb sellega ka suurem liigiti kogumine. Sealjuures on oluline, et KOV

mitte ainult ei loo võimalust nende jäätmete korraldatud jäätmeveo raames üle andmiseks, vaid ka

tegelikult liidab kõik jäätmevaldajad nende jäätmeliikide veoteenusega. Nende jäätmete liigiti kogumine

korraldatakse ka avalikus ruumis (nt tänavatel, kaupluste juures, avalikes hoonetes, avalikel üritustel

jm).

KOV võib jätkuvalt korraldatud jäätmeveo raames koguda ka teisi jäätmeliike, kui see on otstarbekas ja

tulemuslikum võrreldes muude kogumisviisidega (jäätmejaam, kogumisring, avalik kogumispunkt jms).

KOVi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või tekkekohalt kogumine on raskendatud

ligipääsu puudumise tõttu, tuleb siiski tagada jäätmete äraveo teenus, kuid jäätmete üleandmine võib

toimuda ühismahutite, kokkukandepunktide, kogukondlike jäätmemajade või muude lahenduste kaudu.

Keskkonnaagentuuri poolt 2024.a kevadel valmiv jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudel aitab

hinnata iga KOVi osas, milliste jäätmeliikide puhul on otstarbekas rakendada tekkekohalt kogumist,

jäätmejaamadest kogumist, avalikke konteinereid vm lahendusi. Mudeli alusel eraldatakse

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt rahalisi toetusi kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti

kogumise taristu rajamiseks.

Selleks, et tagada piisav ruum jäätmete liigiti kogumise mahutitele, tuleb detailplaneeringus või

projekteerimisel vastav pind kas õuealal või hoones sees ette näha. Selleks võivad olla vajalikud

vastavad muudatused planeerimisseaduses.

b) KOV jäätmetasu (senine korraldatud jäätmeveo teenustasu komponent) kujundatakse selliselt, et

liigiti kogutud jäätmete üleandmine on vähemalt kolm korda odavam segaolmejäätmete

üleandmisest ning liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine on märgatavalt kallim ja

keerukam. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisel küsitav tasu ei tohi olla kõrgem kui

30% segaolmejäätmete üleandmise tasust. Hinnastamisel kasutatakse koefitsiente: kui enamus

jäätmetest kogutakse liigiti, kasutatakse jäätmetasu arvutamisel koefitsienti 0,75. Kui enamus jäätmeid

antakse üle segaolmejäätmetena, kasutatakse koefitsienti 1,25. Sellise hinnastamise kaudu antakse

jäätmevaldajatele majanduslik motivatsioon oma käitumisharjumuste muutmiseks ja jäätmete liigiti

kogumiseks.

Osa segaolmejäätmetest on sellised, mida ei olegi võimalik liigiti koguda ja need tulebki korrektse liigiti

kogumise korral panna segaolmejäätmete hulka (nt mähkmed, katkised esemed, pühkmed). Selliste

jäätmete teket on mingil määral võimalik vältida, kuid mitte täies ulatuses. Lahenduse puhul

rakendatakse segaolmejäätmetest kõrgemat tasu, kui omavalitsus on varustanud jäätmevaldajad liigiti

kogumise taristu ja juhenditega, kuid sellele vaatamata jäetakse jäätmed liigiti kogumata (nt pakendid

või biojäätmed on pandud segaolmejäätmete hulka või biojäätmete konteinerisse on pandud

pakendijäätmeid).

Sealjuures on vajalik, etKOV teeb jäätmete liigiti kogumise osas järelevalvet, et oleks võimalik

tuvastada, kas jäätmed on korrektselt kogutud. Valesti kogutud jäätmete tuvastamiseks on KOVil

võimalik teha pistelist kontrolli jäätmemahutite sisu üle (nt PrügiBinGO teenus). Samuti on KOVil

võimalik panna regulaarse kontrolli tegemiseks vastav kohustus jäätmevedajale nii, et jäätmeveoki juht

kontrollib visuaalselt üleantavate jäätmete koostist. Jäätmetekitaja peaks saama tagasisidet nii selle

kohta, kui jäätmed pole korrektselt kogutud (läbi suurema arve) kui ka selle kohta, kui need on

korrektselt kogutud. Tagasiside motiveeriks täiendavalt jäätmevaldajaid jäätmeid liigiti koguma.

17

Jäätmeveo teenustasu diferentseeritus jõuab jäätmetekitajani läbi talle esitatava KOV jäätmetasu arve

või jäätmeveo teenustasu arve. Arvel eristatakse liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete

teenustasud ning vajadusel liigiti kogumata jäetud või valesti kogutud jäätmete teenustasu. Mitme

korteriga elamus, kus jäätmekäitluse teenuse arve esitatakse korteriühistule, tuleb korteriomandi

omanikule esitataval teenuse arvel samuti teenustasud eraldi välja tuua. Sellise hinnastamise tulemusena

on jäätmevaldajad motiveeritud jäätmeid liigiti kogutuna üle andma ja vähendama segaolmejäätmete

teket, et vältida kõrgemaid teenustasusid.

c) KOVi poolt hangitavad jäätmeveoteenused ja kogumislahendused on kooskõlas kohalike

tingimustega. KOV peab jäätmete kokkukogumise ja veo teenust kujundades arvestama kohalike

tingimustega. See eeldab, et mõeldakse läbi näiteks, milliste jäätmeveokitega peaks vedu toimuma ning

milliseid paindlikumaid kogumislahendusi saab alternatiivina klassikalistele suurtele konteineritele

kasutada (nt jagatud sisuga konteinerid, kogumisringid, kogukondlikud jäätmemajad). Kohalike

tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele mugavamaks. Kohalike tingimustega

arvestamisel on omavalitsustele abiks Keskkonnaagentuuri poolt välja töötatav jäätmete liigiti kogumise

taristu mudel.

d) KOVi korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete edasised käitluskohad leitakse

käitlusteenuse hankega ning KOV sõlmib jäätmete käitlejatega hankelepingud. Selleks, et veo- ja

käitlusteenuse turul toimiks konkurents ning uued teenusepakkujad oleksid huvitatud turule tulemisest

ning et liigiti kogutud jäätmed jõuaksid ringlusse, on vajalik, et omavalitsused viivad läbi veoteenuse

hankest eraldi korraldatud jäätmekäitlusteenuse hanked, milles seatakse käitlejale kohustus kindlas

ulatuses jäätmete ringlussevõtuks. Selleks määratakse jäätmeseaduses korduskasutuseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu alammäärad olulisematele olmejäätmetele arvestades olemasolevat

ringlussevõtuvõimekust. Näiteks kui biojäätmete ringlussevõtu alammäär on 70%, peavad

omavalitsused leidma hanke korras biojäätmete käitleja, kes tagab 70% sellest KOVist kogutud

biojäätmete ringlussevõtu. Kui KOVil või KOV koostööorganisatsioonil on endale kuuluv käitluskoht,

kus on võimalik jäätmeid ringlusse võtta, ei ole hanke korraldamine vajalik ja ringlussevõtt tuleb sel

juhul tagada oma käitluskohas. KOV ei pea hankima käitlusteenust KOJV raames kogutud

pakendijäätmetele, kuna nende käitluse korraldavad TKOd. Biojäätmete ja vanapaberi puhul on

ringlussevõtuteenuse hankimine esmatähtis. Käitlusteenus hangitakse kõigi KOVi korralduslike

tegevuste kaudu kogutud olulisematele jäätmeliikidele, sh korraldatud jäätmevedu, jäätmejaam,

avalikud konteinerid, kogumisringid jms. Jäätmekäitlusteenuse hanked viiakse läbi enne jäätmeveo

hanget. Jäätmeveo hankes määratakse seejärel aadressid, kuhu kogutud jäätmed tuleb edasiseks

käitluseks vedada. Seaduses määratakse ka käitlusteenuse hankelepingute kestus, mis ei pea kattuma

veohanke lepingute kestusega. Lühemad hankelepingud võimaldavad ka uutel käitlejatel turule pääseda

ning suurendavad seeläbi konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.

e) Pädevuse ja kuluefektiivsuse suurendamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha koostööd.

Selleks võivad omavalitsused luua ühiseid koostööorganisatsioone, kellele delegeeritakse teatud KOV

ülesanded. Delegeeritavad ülesanded võivad olla õigusaktide ettevalmistamine, hangete läbiviimine,

jäätmealane nõustamine, jäätmehooldusega seotud korralduslikud ja administratiivsed ülesanded, aga

ka jäätmetasu kogumine ja lepingupartneritega arveldamine. Jäätmetasu kogumise õiguse andmisega

antakse koostööorganisatsioonile üle avaliku võimu teostamise õigus. See eeldab volitusnormi

kehtestamist jäätmeseaduses ja halduslepingu sõlmimist. Koostööorganisatsioon muutub siis

haldusorganiks. Halduslepingus pannakse paika ka järelevalve lepingu täitmise üle (nt regulaarsed ja

spontaansed inspekteerimised, kokkulepitult dokumentide läbivaatamine, tähtajad aruannete

esitamiseks, auditid jne). Koostööorganisatsiooni vorm võib olla kas MTÜ või äriühing, mille liikmed

või omanikud on vaid koostööd tegevad omavalitsused. KOVid võivad koostööd teha ka ilma

koostööorganisatsiooni loomata. Näiteks võivad KOVid rajada ühiseid käitlusrajatisi, kui olemasolevad

rajatised puuduvad, asuvad ebamõislikult kaugel, ei taga piisavat jäätmete ringlussevõttu vms. KOV

käitlusrajatised võimaldavad saada parema ülevaate ja kontrolli enda territooriumidel tekkivate jäätmete

ringlussevõtust. Ühised käitlusrajatised võivad olla nii jäätmete sortimiseks ja muuks eeltöötluseks kui

ka ringlussevõtuks.

KOVid võivad ka praegu teha ühiseid jäätmehoolduseeskirju ja jäätmekavasid, KOJV hankeid ning

ühildada veopiirkondi. Seni on piiratud veopiirkonna suurus 30 000 elanikuga. Mõistlik on selle

18

piirangu jäätmeseadusest kaotamine, mis suurendaks KOJV teenuse efektiivsust. Senised veopiirkonnad

piirnevad sageli ühe KOViga ning suuremad KOVid on jagatud väiksemateks veopiirkondadeks. See

tähendab, et veopiirkonna suurus jääb sageli vahemikku 5000 kuni 10 000 elanikku.

KOVid võivad ühiselt hankida ka erinevaid jäätmete liigiti kogumiseks vajalikke vahendeid

(konteinerid, kotid) ja koostada ühiseid juhiseid. Omavalitsuste koostöö edendamist soositakse riigi

poolt eesmärgiga suurendada jäätmehooldusteenuste tõhusust. Koostöö põhitingimused reguleeritakse

jäätmeseaduses (koostööorganisatsiooni õigused, kohustused ja vastutus, võimalik suuruse piirang,

delegeeritavad ülesanded, sh lepingute sõlmimine KOVi nimel, jäätmetasuga arveldamine). Riik saab

koostööd edendada läbi KOVdele suunatud toetuste, näiteks anda lisapunkte investeeringutaotlustele,

mis on esitatud KOVide koostöös.

f) Korraldatud jäätmeveo teenuse kaalupõhine hinnastamine (PAYT - pay as you throw).

Jäätmeseadusesse lisatakse säte, et KOV võib korraldatud jäätmeveo hankes näha ette veo hinnastamise

kaalupõhiselt. Eesmärk on motiveerida jäätmete liigiti kogumist, aga ka jäätmetekke vähendamist, kuna

jäätmetekitajad maksavad tekitatud jäätmete kaalu järgi, mitte enam konteineri suuruse järgi olenemata

selle täituvusest. Kaalupõhise hinnastamise rakendamine eeldab, et jäätmetekitajatele on loodud

mugavad ja mõistlikud tingimused jäätmete üleandmiseks, hinnastamine motiveerib koguma jäätmeid

korrektselt liigiti ning toimub kontroll korraldatud jäätmeveo teenusega liitumiste ja liigiti kogutud

jäätmete kvaliteedi üle.

Uue sätte rakendamine eeldab, et jäätmeveokid on varustatud kaaludega, mis võimaldavad iga mahutit

(konteiner, kott) kaaluda või need kaalud soetatakse ja soetuskulu lisatakse jäätmeveoteenuse hinnale.

Kaalupõhise hinnastamise korral ei ole jäätmeveo arved enam igal kuul sama suured, vaid sõltuvad

jäätmete kaalust. Suurema kaaluga on näiteks biojäätmed, seega kaalupõhine süsteem motiveerib

inimesi biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldi koguma, kuna liigiti kogutud biojäätmete vedu on

soodsam. Pakendijäätmete erikaal on aga oluliselt väiksem, seega pakendijäätmete osas ei pruugi

kaalupõhine hinnastamine soovitud tulemust anda.

Kaalupõhise hinnastamisega võib kaasneda prügistamise oht, kuna inimesel on võimalik igakordselt

vähendada jäätmete eest tasutavat summat pannes tekkivad jäätmed mujale (avalikesse konteineritesse,

põletades, metsa alla viies vms). Senise mahupõhise hinnastamise puhul maksab jäätmevaldaja

igakordselt vastavalt kasutusel oleva mahuti suurusele, seega ei ole motivatsiooni mahutisse vähem

jäätmeid panna. Fikseeritud jäätmetasu puhul on võimalik ennetada prügistamist ja vältida väiksemate

konteinerite soetamise vajadust, sest maksmine ei toimu enam igakordse teenuse eest eraldi.

4.1.2 Omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamiseks täiendava võimaluse loomine

Omavalitsuste võimalused jäätmehooldust arendada ja rahastada on täna kehtiva regulatsiooniga

piiratud. KOVid on korduvalt tõstatanud probleemi, et neil lasub küll kohustus korraldada

jäätmehooldust, kuid rahalisi vahendeid selleks oma eelarves napib ja riigi toetus läbi SA KIK

toetusmeetmete vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole piisav. Seega omavalitsustel puudub sisuliselt

jäätmehoolduse arendamiseks rahastusallikas. Jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks on KOVid

soovinud omavalitsuskeskse jäätmemudeli võimaldamist. See hõlmab jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamist, nendega arveldamist ja nõustamist läbi kohaliku omavalitsuse või vastava KOVide koostöö

üksuse. Sellise jäätmemudeli rakendamist võimaldav säte jäätmeseaduses tunnistati 2014. a kehtetuks18.

Jäätmetasu küsimise õigus (kohustus) on kohalikele omavalitsusele antud enamikes EL liikmesriikides

(nt Soome, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi). Jäätmehoolduse viimiseks uuele tasemele, mis tagab nii

ringlussevõtu sihtarvude täitmise, kasutajasõbralikud jäätmeteenused kui ka „saastaja maksab“ printsiibi

rakendamise, on vaja luua mehhanism, mille kaudu omavalitsused saavad jäätmehoolduse korraldamist

rahastada.

18 JäätS § 66 lg 11 kohaselt võis jäätmevedu korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja

temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing ning

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus oli sel juhul kohaliku omavalitsuse

üksusel või tema volitatud mittetulundusühingul.

19

Omavalitsus võib kehtestada jäätmevaldajatele KOV jäätmetasu, mis katab osaliselt KOVi

korraldatavate teenuste osutamise ehk jäätmehoolduse kulu. Kui omavalitsus jäätmetasu ei rakenda, siis

peab ta jäätmehoolduseks vajalikud kulud katma oma üldisest eelarvest. Toetusmeetmete avanemisel

saab teatud kulusid (jäätmete liigiti kogumise taristu investeeringud) katta ka toetuste abil, v.a

omafinantseeringu osa.

KOV jäätmetasu hulka võib arvestada vaid jäätmehooldusega seotud kulud, näiteks:

• kogumisvahenditega seotud kulu (sh konteinerid, biolagunevad kotid või paberkotid, süvamahutid,

kompostrid);

• jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud (ka kehtiva korra kohaselt), sh jäätmete vedu

jäätmejaamadest, avalikest konteineritest ja kogumisringide käigus;

• kogutud jäätmete käitlemise kulu (sh järelsorteerimine, segaolmejäätmete ladestus või põletus,

liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt);

• jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud (ka kehtiva korra kohaselt),

sh jäätmejaamade, kompostimisväljakute, sorteerimisjaamade, kogumiskohtade rajamine,

olemasolevate rajatiste hooldamine, arendamine ja opereerimine;

• korduskasutuslahendustega seotud kulud (sh ringlusmajad);

• administratiivne töö (jäätmevaldajate registri teenus, jäätmevaldajatega arveldamine, liikmemaks),

• teavitus (kampaaniad, üritused, juhendmaterjalide valmistamine ja levitamine),

• järelevalvega kaasnevad kulud (sh valvekaamerad, üleantavate jäätmete kontrollimine)

• jäätmehooldusega seotud tööjõukulu (sh järelevalve)

• muud seotud kulud (nt uuringud, prügikoristus, toetused).

Jäätmetasu komponent, mis hõlmab KOV jäätmehoolduse kulu, ei või jäätmevaldaja jaoks tõusta

rohkem kui 10% aastas. Jäätmete käitluse, veo ja kogumisvahenditega seotud kulu suurus selgub

vastavate hangete tulemusena. Eelnõu koostamise etapis on vaja kaaluda KOV jäätmetasule ülempiiri

kehtestamist, mis väldiks jäätmekulude liiga järsku tõusu ja tagaks jäätmehoolduskulude optimaalsuse.

Jäätmetasu ülesehitus peab arvestama ka sellega, kas tegemist on majapidamise või ettevõttega. Tasu

tegelik suurus sõltub sellest, millised kulud KOV jäätmetasu arvelt otsustab kanda, kas KOV teeb

koostööd teiste omavalitsustega ning kui hoolas on jäätmetekitaja ise jäätmete liigiti kogumisel, kuna

liigiti kogumata jäätmete üleandmine on kulukam. KOV jäätmetasust ei kaeta pakendijäätmete

käitlusega seotud kulusid, kuna need kulud peavad kandma pakendiettevõtjad.

Tasu läbipaistvuse saavutamiseks on oluline kindlalt fikseerida, mida konkreetse KOVi jäätmetasu sisse

arvestatakse ja milliseid kulutusi selle eest tehakse. Jäätmetasu optimeerituse, läbipaistvuse ja

võrreldavuse tagamiseks tuleb tasu kogumise ja kasutamise andmed avalikustada ja hoida need andmed

regulaarselt kättesaadavana KOVi veebilehel

Jäätmetasu makstakse KOVile perioodiliselt kas kord aastas, kord kvartalis või kord kuus. Tasu suuruse

üle otsustab iga omavalitsus ise, kehtestades selle näiteks kord aastas. Eelnevalt peab KOV olema teinud

ära vajalikud hanked, et oleks teada nendega kaasnevad kulud. Jäätmevedaja, jäätmejaama operaator,

jäätmete käitlejad jt esitavad eelnevalt sõlmitud hankelepingute alusel arved KOVile, kes tasub need

jäätmevaldajatelt kogutud jäätmetasu arvelt.

KOV jäätmetasu võib üles ehitada nii, et see koosneb kahest osast:

1. KOVi püsikulud ja investeeringud arvestatakse fikseeritud tasu osa ehk püsitasu sisse, näiteks:

• registripidamine, arveldamine, teavitus, järelevalve, jäätmejaama ülalpidamine,

• investeeringud kogumis- ja vajadusel ka käitlusrajatistesse.

2. Jäätmetekkega seotud kulud arvestatakse muutava tasu osa sisse. Muutuva komponendiga kaetakse

eelkõige jäätmete veo ja käitluse kulud, mistõttu jäätmetasu muutuva osa suurus sõltub konkreetse

jäätmevaldaja jäätmetekke kogusest, jäätmete liigiti kogumisest, KOVi poolt pakutavate

kogumisvahendite kasutamisest jms.

Soovi korral saab KOV võimaldada madalamat tasumäära pensionäridele, puuetega inimestele,

toimetulekuraskustes inimestele või teistele haavatavamatele kogukonna liikmetele. Jäätmetasu

arvestamiseks koostab Kliimaministeerium vastava juhendi omavalitsusele.

20

Olenemata sellest, kas KOV rakendab jäätmetasu või mitte, tuuakse jäätmevaldajale esitataval arvel

eraldi välja vähemalt järgmised kulud:

1. püsitasu (kui KOV soovib püsitasu komponenti kasutada)

2. veoteenus (tühjenduskordade alusel)

3. käitlusteenus (üleantud jäätmete koguse alusel ja jäätmeliikide kaupa, v.a pakendijäätmed)

a. segaolmejäätmed

b. biojäätmed

c. paber ja kartong jne

4. kogumisvahenditega seotud kulu

5. soodustus (kui KOV soovib soodustust teatud juhtudel rakendada)

6. muud lisateenused (loetletakse eraldi).

Jäätmetasu kogumine võib toimuda kas omavalitsuse enda poolt, omavalitsuste koostööorganisatsiooni

poolt või jäätmevedaja kaudu. Kui omavalitsus kogub jäätmetasu ise, siis toimub see analoogselt lasteaia

või huvihariduse tasu kogumisega ehk omavalitsus peab ise arvestust, kellele kui suur arve saadetakse.

Arve koostamise aluseks on jäätmevaldajate registrisse kantud teenused (jäätmeliik, mahutite arv ja

suurus, veosagedus), mida iga konkreetne jäätmevaldaja kasutab. Võimalust, et omavalitsus ise saaks

jäätmetasu koguda, toetab näiteks Tallinna linn, kellel on varasemast ka vastav kogemus Tallinna

Jäätmekeskuse kaudu. Kui jäätmetasu kogumine delegeeritakse KOV koostööorganisatsioonile, siis

peab tema vastavat arvestust ja tasub ka arved vedajale, käitlejatele, jäätmejaama operaatorile jne. Juhul

kui omavalitsus delegeerib jäätmetasu kogumise õiguse vedajale, siis peab vedaja kandma selle osa

jäätmetasust KOVile, mis pole seotud veoteenusega ja arvete esitamisega. Sel juhul peab KOVil olema

võimalik veenduda, et vedaja kannab talle üle KOVile kuuluva jäätmetasu täies ulatuses, st KOV peab

saama kontrollida, kellele arveid esitatakse ja milliseid teenuseid kasutatakse.

Kohalikul tasandil kehtestatud jäätmetasu võimaldab rohkem paindlikkust ja kohalike oludega

arvestamist kui riiklikul tasandil kehtestatud jäätmemaks. Kohalik omavalitsus saab jäätmetasu suuruse

üle otsustamisel võtta arvesse sihtarvu saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja investeeringuid.

Tõenäoliselt on mõningane eelis KOVidel, kes on juba varasematel aastatel teinud tegevusi ja kulutusi,

mis on tänaseks toonud kaasa parema jäätmehoolduse teenuse taseme19.

Omavalitsusele suunatud muudatuste mõjud

Enim mõjutavad need lahendused kohalikke omavalitsusi ja jäätmevaldajaid. Mõjutatud on ka pakendite

taaskasutusorganisatsioonid, kuid neile avalduvat mõju on kirjeldatud pakendite tekkekohalt kogumist

kirjeldava punkti juures. Riigi jaoks väheneb tõenäosus, et tuleb maksta nn prügitrahvi ringlussevõtu

sihtarvude mittetäitmise eest.

Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused (79)

Mõju omavalitsuste majandusele ja töökorraldusele

Olmejäätmete liigiti kogumise eest KOVidele vastutuse kehtestamine avaldab suuremat mõju

omavalitsustele, kelle jäätmehoolduse tulemuslikkus on seni olnud madalam. Mitmed eeltoodud hangete

miinimumnõuetest on osades omavalitsustes juba praegu kasutusele võetud.

Jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muutmine - KOVidel tekib vajadus oma jäätmehooldust

planeerida ja ellu viia nii, et liigiti kogumine oleks vajalikul tasemel ja ringlussevõtt oleks reaalselt

saavutatav. Selleks võib olla vajalik muuta kehtivat KOV jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja.

Hangete korraldamine - täiendav töökoormus võib tekkida KOVis seoses jäätmete käitlusteenuse

hankimisega, mida seni enamikes omavalitsustes ei tehta (enamasti hangitakse vaid jäätmete veoteenus,

mõnel juhul on veohankes seatud konkreetsed nõuded ka käitlusele). Koormust saab vähendada, kui

delegeerida hangete korraldamine KOVide ühendorganisatsioonidele või teha hankeid koostöös teiste

KOVidega mõnes muus formaadis. Märkimisväärseid lisakulusid KOVile käitlusteenuse hankimisega

19 Omavalitsuste jäätmemajanduse teenuse taset hinnatakse iga-aastaselt rahandusministeeriumi loodud

minuomavalitsus.ee veebilehel avaldatava mõõdikuga.

21

seoses ei teki, kuna käitluse kulud maksab kinni jäätmevaldaja ning vastav kulurida on arvel eraldi välja

toodud.

Jäätmetasu haldamine ja arvete väljastamine – kui omavalitsus haldab ja arveldab jäätmetasuga ise, siis

suureneb selle võrra KOVi töökoormus. Vastav lisakulu on võimalik arvestada jäätmetasu sisse.

Veopiirkondade määramine - Töökoormus väheneb seoses veopiirkondade suurenemisega tulevikus,

kuna suuremad KOVid ei pea oma territooriumi veopiirkondadeks jagama ning väiksematel KOVidel

on otstarbeks veopiirkonnad ühildada. Nii võib tulevikus senise 93 veopiirkonna asemel olla neid 2 või

3 korda vähem, seega on ka vähem hankemenetlusi.

Töökoormuse kasvu leevendamiseks ja pädevuse suurendamiseks ülalnimetatud teemadel võivad

omavalitsused teha omavahel koostööd läbi koostööorganisatsioonide. Sellisele organisatsioonile on

võimalik delegeerida mitmed jäätmehooldusega seotud ülesanded (v.a õigusaktide vastuvõtmine ja

järelevalve teostamine). Kui omavalitsus koostööorganisatsiooniga liituda ei soovi, siis võib olla vajalik

uue teenistuja (teenistujate) tööle võtmine, kelle tööülesanded on seotud jäätmehooldusega ning sel

juhul on võimalik ka tööjõukulu katta jäätmetasu arvelt. Töökoormuse leevendamiseks võib

jäätmeveoteenuse kliendisuhtlus olla ka edaspidi osa veoteenuse hankest, st vedaja teavitab

jäätmevaldajaid veograafikutest, lahendab veoga seotud küsimusi jms. Sealjuures tuleb arvestada, et

näiteks mittekvaliteetse teenuse puhul on kliendil vajadus suhelda ikkagi ka KOViga ning KOV, kes on

hanketingimused koostanud, peab jätkuvalt lahendama vedaja ja kliendi vahelisi vaidlusi.

Lepingute sõlmimine jäätmevaldajatega - KOVile ei teki täiendavat töökoormust seoses KOJV

lepingute sõlmimisega jäätmevaldajatega, kuna jäätmeveolepingute sõlmimine on vabatahtlik.

Jäätmeveo põhitingimused tulenevad jäätmehoolduseeskirjast, täpsemad veo tingimused on määratud

KOJV hankelepingus ning vedaja ülesanne on jäätmevaldaja automaatselt liita kohustuslike KOJV

teenustega. Kliendi poolt valitavatest teenuse tingimustest (mahuti suurus, veosagedus, lisateenused)

teavitamine võib toimuda iseteeninduskeskkonna, meili või telefoni teel. Sealjuures on kliendile

mugavam, kui ta teavitab nendest valikutest omavalitsust ühel korral ja edaspidi vastavalt vajadusele

ning ei pea seda tegema igakordselt seoses vedaja vahetumisega, mis sageli on olnud nii omavalitsusele

kui jäätmevaldajatele koormav.

KOVidel tekib vajadus täiendavate ressursside järele jäätmete liigiti kogumise edendamiseks (sh

kogumisvahendite soetamine jäätmevaldajatele, järelevalvega seotud teenused, teadlikkuse tõstmine

jms). See eeldab KOVide senise jäätmehoolduse rahastamise skeemi muutmist. Rahastusmudeli

muutmise puhul KOVi eelarvest muude tulude arvelt kaetud jäätmehooldusega seotud kulud vähenevad,

kui need kulud arvestatakse edaspidi jäätmetasu hulka ning kulud kannab jäätmevaldaja, seega rakendub

„saastaja maksab“ printsiip.

KOV jäätmetasu võimaldab omavalitsustele oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel

suuremat paindlikkust, suurendab omavalitsuste koostöö võimalusi ning loob tingimused kulude

õiglasemaks jaotumiseks eri jäätmevoogude ja tegevuste vahel.

Kohanemisraskuste vältimiseks on vaja suurendada omavalitsuste pädevust jäätmehoolduse

süsteemseks ja tulemuslikuks korraldamiseks ning järelevalve teostamiseks. Omavalitsus peab suutma

teha järelevalvet jäätmevaldaja jäätmeveoteenusega liitumise ja jäätmete liigiti kogumise üle. Teisalt

peab omavalitsus tegema järelevalvet sõlmitud hankelepingute täitmise üle. Selleks tuleb

omavalitsustele koostada käitlusteenuse ja jäätmeveo hangete juhendeid, korraldada koolitusi, jagada

omavahel parimaid praktikaid, luua jäätmete liigiti kogumise taristu mudel KOVi tööriistana ning

toetada taristu väljaarendamist.

Negatiivse mõju avaldumise risk on suurim vähemvõimekate KOVide puhul. Sellised võivad olla

omavalitsused, kelle jäätmehooldus ei vasta juba täna kehtivatele nõuetele. Minuomavalitsuse mõõdiku

alusel on 2022.a andmete kohaselt madalama hinde „1“ või „2“ saanud omavalitsusi neliteist. Enamikes

omavalitsustes on mõõdiku kohaselt jäätmehoolduse teenus keskmisel tasemel (teenustase 3-6). Risk

seisneb eelkõige omavalitsuste, aga ka jäätmekäitlejate ja jäätmevedajate suutmatuses hanke

miinimumnõudeid rakendada. Kui need omavalitsused ei suuda sihtarvu täita ning nad peavad seetõttu

liigiti kogumata jäetud jäätmete eest maksma riigikassasse tasu, võib mahajäämus veelgi süveneda.

Seetõttu on sellistel omavalitsustel otstarbeks kasutada tasu asendamise võimalust ning investeerida

22

sama summa jäätmete liigiti kogumise tõhustamisse. Oluline on sellistele omavalitsustele ennetavalt

pakkuda ka riigipoolset tuge, et tagada sihtarvuni jõudmine. Riigipoolne tugi võib seisneda nõustajate

kaasamises ning erinevate juhendmaterjalide (hankejuhised, jäätmetasu määramise juhend) koostamises

ja infotundide läbiviimises. KOVid saavad ka vastastikku jagada parimaid praktikaid (nt Tallinna

Jäätmekeskuse kogemus klienditeeninduse korraldamisel, käitlusteenuse hankimisel jms).

Suuremaid muudatusi (regulatsiooni ja korralduse muutmine, täiendava taristu rakendamine) on

KOVidel vaja teha regulatsiooni jõustumisel, edaspidi tuleb jälgida ellu viidud muudatuste

tulemuslikkust ja hinnata ning läbi oma regulatsioonide ja korraldusliku tegevuse tagada, et piisav

jäätmete liigiti kogumise tase on saavutatav. Kui analüüs näitab, et senine tegevus ei ole piisav, tuleb

võimalikult kiiresti jäätmehoolduses muudatusi teha.

Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad (elanikud, korteriühistud, ettevõtted, asutused)

Majanduslik mõju jäätmevaldajatele

Korraldatud jäätmeveo miinimumnõuded mõjutavad otseselt jäätmevaldajaid, kellele korraldatud

jäätmeveo teenust osutatakse. Majanduslikust seisukohast kaasnevad miinimumnõuete rakendamisega

jäätmevaldajale mõnel pool täiendavad kohustused (kui meetmeid pole KOVis juba varem rakendatud)

ja tugevneb järelevalve tema tegevuse üle (näiteks mahutisse pandud jäätmete osas). Kui jäätmevaldaja

kogub jäätmeid korrektselt liigiti, siis kaasneb temale küll mõningane hinnatõus, kuid sellega seoses

muutub jäätmete liigiti kogumine ka oluliselt mugavamaks. Kui jäätmeid korrektselt liigiti ei koguta,

kaasneb kohustus maksta märgatavalt kõrgemat jäätmetasu. Kõrgendatud tasu eesmärk ongi

korrigeerida jäätmevaldaja käitumist soovitud suunas. Jäätmetasu sisse on edaspidi võimalik arvestada

nii vajalikud kogumisvahendid, veoteenuse, pakendijäätmete kogumise, jäätmejaamateenuse jm, seega

enam ei ole vaja elanikul sõlmida lepinguid/tasuda arveid erinevatele jäätmeteenuste pakkujatele.

Jäätmete liigiti kogumist, arveid, veo korraldust, korraldatud jäätmeveost vabastamist puudutavates

küsimustes saab samuti vastuse oma KOVist või KOV koostööorganisatsioonist, st enam ei pea neis

küsimustes pöörduma erinevate osapoolte poole (nt vedaja, KOV või TKO).

Arvetel liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete kuluridade eraldi välja toomine eeldab

korteriühistutelt muudatusega kohanemist. Mõju on siiski väheoluline, kuna uus kulurida tuleb

arvemallile luua ühekordselt. Meede mõjutab neid korteriühistuid (kokku Eestis 24 651), kus

jäätmeveoteenuse arve esitatakse ühistule ja ühistu teeb omakorda arved ühistu liikmetele.

Alternatiivina võib KOV korralda ka ise arvete esitamise korteritele, kui ühistu seda soovib või toimiv

ühistu kortermajas üldse puudub.

Jäätmevaldaja jaoks suurenevad jäätmetega seotud kulud, kuna jäätmetasu hulka loetakse ka kaasnevad

kulud, mida varem kaeti KOVi eelarvest, KIKi toetustest või jäeti üldse tegemata. Lisandub ka jäätmete

ringlussevõtuga kaasnev kulu, mis võib olla suurem kui senine ladestamise või energiakasutusega seotud

kulu. Kulude tõusu on võimalik leevendada mastaabiefekti kaudu - enam ei pea igaüks vajalikke

vahendeid ise nö letihinnaga ostma, vaid vahendid on võimalik tagada kogu hankeperioodi jooksul

jäätmevedaja või KOVi poolt (nö hulgihinnaga). Ka KOVide omavaheline koostöö võimaldab kulusid

vähendada (ühised jäätmeveopiirkonnad võimaldavad efektiivsemaid veoringe, vähem veokite

seisuaega, suuremad kvaliteetselt liigiti kogutud jäätmevood, ühiseid teavitusmaterjalid jms).

Jäätmevaldaja ei pea aga edaspidi ise orienteeruma infokülluses, et leida endale õigeid

kogumisvahendeid, vaid nende soetamine ja kohale toomine on võimalik arvestada teenuse hinna sisse.

Jäätmekulude tõus ei too kaasa olulist negatiivset mõju majanduslikult kehvemal järjel majapidamistele

eeldusel, et jäätmetasu on sõltuvuses jäätmete senisest või eeldatavast tekkekogusest (väiksema

tarbimismahu juures tekib üldjuhul ka vähem jäätmeid). Omavalitsusel on võimalik kehtestada

vähendatud määras jäätmetasu toimetulekuraskustes leibkondadele. Jäätmetega seotud kulu on võimalik

elanikul endal madalal hoida jäätmeid korrektselt liigiti kogudes.

Jäätmetasuga elanikele kaasneva mõju suurus sõltub jäätmetasu suurusest. Kui jäätmetasu on liiga väike,

jätkub olukord, kus jäätmeid ei anta nõuetele vastavalt jäätmekäitlejale üle ja/või neid eelistatakse

kohapeal likvideerida neid kas põletades, mattes või valesse kohta sokutades. Positiivse efekti

prügistamise vältimiseks võiks anda tasu märkimisväärne suurus, kus elanikul puudub motivatsioon

23

jäätmeid mitte üle anda või käituda nendega nõuetele mittevastavalt, sest maksta tuleb igal juhul.

Eeldatavalt muudab selline tasu elanikkonna käitumist ja sellega kaasneb puhtam keskkond.

Kui jäätmetasu kogub ja selle suuruse määrab omavalitsus, siis suureneb eeldatavasti ka usaldusväärsus

raha eesmärgipärase kasutamise suhtes, kuna omavalitsus saab jäätmetasu suuruse kujundamist

kogukonnaga ühiselt arutada ja vajalikus määras ise kehtestada. Jäätmevedajad, kes seni jäätmeveo

teenustasu koguvad, ei ole pidanud elanikke teavitama sellest, kuidas jaguneb kogutud teenustasu

erinevate kulukomponentide vahel, samuti ei kaeta reeglina jäätmevedaja poolt kogutud teenustasust

kohalike jäätmejaamade rajamis- ja opereerimiskulusid.

Olukorras, kus KOV hangib käitlusteenuse kogutavatele jäätmeliikidele ning peab saavutama sihtarvu,

suureneb elanikkonna usaldusväärsus jäätmesüsteemi vastu. Lepingu kohaselt käitudes ei saa

jäätmevedaja viia liigiti kogutud jäätmeid ladestamisele või jäätmepõletustehasesse, vaid peab need

vedama KOVi poolt valitud konkreetsesse käitluskohta. See käitluskoht on KOViga lepingulises suhtes

ja tal on aruandekohustus. Läbipaistvust ja usaldusväärsust suurendab ka jäätmeandmete

digitaliseerimine (vt p 4.4).

Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna KOVidele suunatud muudatused aitavad kaasa

jäätmehoolduse ühtlustumisele piirkondade ja omavalitsuste lõikes ning koostöö tõttu suureneb KOVide

võimekus jäätmemajanduse korraldamiseks. Eriti tõhus on ühtlustumise seisukohast sihtarvu

kehtestamine, misjuhul iga KOV vastutab oma territooriumil tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise,

veo ja käitluse eest. Saarelistes omavalitsuses nagu Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, kus korraldatud

jäätmevedu ei ole kohustuslik, tuleb samuti tulemus saavutada, kuid selle korraldamine ei pea toimuma

korraldatud jäätmeveo kaudu. Küll aga on oluline tõhus jäätmete liigiti kogumine ja saarelt ära veetavate

jäätmete edasise käitluse korraldamine (soovitavalt koostöös teiste omavalitsustega).

KOV jäätmetasu puhul võivad tekkida piirkonniti erinevused, kui kehtestatakse väga madal tasu või ei

kehtestata seda üldse, mis tegelikkuses ei kata jäätmehooldusega seotud kulusid. Seda ohtu leevendab

paralleelselt omavalitsustele kehtestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarv, mille täitmata jätmisel peab

omavalitsus ikkagi maksma oma eelarvest rakendatavat tasu. Kohanemisraskuste ennetamiseks on

oluline riigipoolne nõustamine, vajadusel omavalitsusele vastava märkuse tegemine, KOVide

omavaheline kogemuste jagamine ning koostöö.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Elukeskkond paraneb, kuna jäätmete äraandmise

võimalused elanikele paranevad. Seeläbi väheneb mõju looduskeskkonnale, mida seni on põhjustanud

näiteks prügistamine ja ebatõhusast korraldusest tingitud jäätmemahutite ületäitumine või jäätmete

põletamine.

Lahendusel puudub otsene sotsiaalne mõju ja mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt: arvestades, et olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks antakse

omavalitsustele üleminekuaeg, jäätmetasu rakendamine jääb vabatahtlikuks ning täiendava

töökoormusega seotud kulu on võimalik katta jäätmetasu arvelt, avaldavad muudatused sihtrühmadele

mõõdukat mõju.

4.2 OLMEJÄÄTMETE HULKA KUULUVATE PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE,

KOGUMISE SIHTARV JA PAKENDITELE RAKENDATAV TASU

Pakendiseaduses on sätestatud pakendijäätmetele (nii terviklikult kui pakendimaterjali liigi järgi)

taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvud. Nende täitmise on pakendiettevõtjad delegeerinud valdavas osas

taaskasutusorganisatsioonidele. Sihtarvud on hetkeseisuga küll täidetud, kuid seda tehakse valdavalt

veo- ja rühmapakendiga. Kodumajapidamistes tekkiva nn müügipakendi kogumise motivatsioon on

väike ning valdaval osal Eesti territooriumist on nn müügipakendite kogumiseks ette nähtud avalikud

24

pakendikonteinerid (kogumiskohad)20. Need võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks asuda liiga kaugel,

on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Samuti on avalike kogumiskonteinerite puhul laialdaseks

probleemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab

pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Kohalikud omavalitsused on probleemidena esile tõstnud

asjaolu, et avalike kogumiskohtade leidmine avalikku ruumi on väga keeruline, mistõttu on teatud

piirkondades olemasolevate nõuete täitmiseks vajalike kogumiskohtade leidmine problemaatiline ja

aeganõudev protsess. Keskkonnaamet on pidanud hetkel kehtiva regulatsiooni osas teostama

järelevalvet nii taaskasutusorganisatsioonide kui ka kohalike omavalitsuste osas.

Olemasolev olukord tähendab teisisõnu seda, et tootjad on täitnud küll sihtmäärade ulatuses oma

kohustuse pakendijäätmete taaskasutuseks ja ringlussevõtuks, kuid olmejäätmetesse sattuv

pakendijäätmete hulk (u 1/3) on ikkagi üheks peamiseks takistuseks olmejäätmete ringlussevõtu

saavutamisel. Samuti puudub tootjatel motivatsioon pakendamist vähendada (pakendite hulk on olnud

ajas üha kasvav, seega ka pakendijäätmete hulk) ning disainida paremini ringlussevõetavaid nn

müügipakendeid. Välja peab tooma ka fakti, et Eesti riik maksab EL eelarvesse iga ringlusse võtmata

jäetud plastpakendi kg eest 80 eurosenti ning seda vaatamata sellele, kas plastpakendite sihtmäärad on

täidetud või ei. Hinnanguliselt on see summa vahemikus 20-24 mln eurot/aastas. Seda arvesse võttes ei

ole piisav, et tootjate pingutused piirduvad üksnes sihtmäärade täitmisega, vaid panustada tuleb

pakendijäätmete probleemi lahendamisse tervikuna.

Maailmapanga analüüs näitas, et üksnes senise regulatsiooni efektiivsem rakendamine ei too kaasa

vajalikke muudatusi selleks, et saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäärad 2025. ja 2030. aastaks.

Maailmapank on hinnanud, et avalike konteinerite asendamine tekkekohalt kogumisega parandaks

olmejäätmete ringlussevõttu tervikuna kuni 14%. Samuti on Maailmapank oma analüüsis hinnanud, et

praeguse süsteemi parendamine ei anna samaväärset efekti. Tekkekohalt kogumine suurendaks näiteks

plastpakendite kogumist pea 50%, metallpakendite puhul enam kui 10%, klaaspakendite puhul 20%,

samuti ka papp- ja paberpakendite puhul. Eesmärk võiks Maailmapanga hinnangul olla, et tekkekohalt

kogumine oleks norm kõikides linnapiirkondades ja 90% maapiirkondades, kusjuures tekkekohalt

kogumine võiks iga-aastaselt kasvada 1% võrra kuni jõuab 98%ni.

Seetõttu on vajalik pakendite liigiti kogumist ja ringlussevõttu edendada uute meetmetega ja

olemasoleva süsteemi pisikohendused ei aita. Esmalt on oluline korralda valdava osa pakendijäätmete

kogumine nende tekkekohas. Samaaegselt tuleb motiveerida ringlussevõetavate müügipakendite

turule laskmist.

Samuti on vajalik pakendijäätmete märgistamine selliselt, et tarbijale oleks jäätmete liigiti kogumisel

üheselt selge, millisesse mahutisse konkreetne pakendijääde tuleb panna. PPWR ettepanekuga on

Euroopa Komisjon teinud vastava ettepaneku pakendimärgistuse täiendamise kohta.

4.2.1 Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine

Üleminekul pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele toimuks kõigi pakendimaterjalide (paber- ja

kartongpakend, plast- ja metallpakend ning klaaspakend) kogumine tekkekohalt linnades ja tihedama

asustusega piirkondades. Vaid näiteks hajaasustuses võib olla põhjendatud mõne pakendimaterjali (nt

klaaspakend) kogumine jätkuvalt avalike pakendikonteineritega või kokkukandepunktide kaudu.

Tekkekohalt kogumine võib toimuda segapakendina (nn pakendikott) või pakendimaterjali liikide kaupa

(eraldi konteinerid). Mõlemad kogumisviisid on kasutusel juba praegu. Tekkekohalt kogumise all on

mõeldud kohta, kus on ka segaolmejäätmete kogumine korraldatud. See muudaks pakendijäätmete liigiti

kogumise elanike jaoks mugavamaks, sest kohast, kuhu tuleb viia segaolmejäätmed, viiakse ära ka

pakendijäätmed. Selleks, et tagada kvaliteetne pakendijäätmete ringlussevõtt, tuleks pakendijäätmed

20 Iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri

raadiuses juhul, kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril;

vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses, kui tiheasutusega alal on asustustihedus

rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril ning juhul, kui asutustihedus on alla 500 elaniku ühel

ruutkilomeetril, siis peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

25

liigiti koguda eristades kolm fraktsiooni: klaaspakendijäätmed, erinevad paberi- ja kartongijäätmed

(koos vanapaberiga) ning plast- ja metallpakendijäätmed.

Kuivõrd klaaspakendijäätmete kogumine toimuks üksnes piirkonniti avaliku kogumisvõrgu kaudu, siis

kogumiskohtade arvu võrreldes praeguse võrgustikuga saab vähendada ning mõistlik oleks näiteks, et

klaaspakendijäätmete kogumine toimuks vähemalt samades asukohtades, kus toimub hetkel

tagatisrahaga klaaspudelite tagasikogumine.

Pakendijäätmete kogumine oleks osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike

omavalitsuste poolt, kuid koostöös taaskasutusorganisatsioonidega. Taaskasutusorganisatsioonid

rahastavad pakendijäätmete kogumist ja saavad kokku kogutud pakendijäätmed vastavalt turuosadele

endale ning korraldavad nende edasise käitluse tagades pakendijäätmetele kehtestatud sihtarvude

täitmise.

Samas ühildatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumine vanapaberi kogumisega. Praegu on

probleemiks, et paber- ja kartongpakendite kogumiseks mõeldud konteineritesse pannakse paberit ja

kartongi, mis ei ole pakend (nt ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed) ning nende kogumise ja käitlemisega

seotud kulud jäävad pakendi TKOde kanda. Samuti pannakse vanapaberi konteineritesse paber- ja

kartongpakendit ning sel juhul jääb pakendijäätmete kogumis- ja käitluskulu jäätmevaldajate kanda. Ka

Maailmapank soovitas oma analüüsi tulemusena ühildada paberi- ja kartongijäätmete

kogumissüsteemid.

Ühildamise tulemusena muutub kogumissüsteem jäätmevaldajale paremini mõistetavaks ning suureneb

paberi ja kartongi liigiti kogumise määr. Paberi- ja kartongijäätmetel on positiivne väärtus ning nende

olemasolev ringlussevõtuvõimekus on piisav. 2021. a võeti ringlusse pea kõik olmes tekkinud ja liigiti

kogutud paberi- ja kartongijäätmed.

Arvestades, et paber- ja kartongpakendid kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla, tuleb tagada, et

jäätmevaldajad tasuvad vaid vanapaberi kogumise ja käitlemise kulu, kuna pakendite kogumise ja

käitlemise kulu peavad kandma pakendiettevõtjad. Seda on võimalik tagada kliiringusüsteemi kaudu.

Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise mõjud

Mõju majandusele

Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad ja hoonestatud kinnistute omanikud

Eeldatakse, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki olulist rahalist mõju leibkondadele, kuna

pakendijäätmete veo ja käitlusega seotud kulud kannavad valdavalt pakendiettevõtjad. Jäätmevaldajale

võib lisanduda nt kulu konteineri ostu või rendi eest. Hetkel toimiv pakendikotiga kogumise süsteem on

tasuta, samuti on jäätmevaldajale tasuta klaaspakendi kogumise konteinerid. Samas sätestab JäätS § 69,

et kui KOV on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud korraldatud olmejäätmeveo raames,

siis on võimalik jäätmevaldajalt küsida kuni 0,30 eurot kogumiskorra kohta. Seega on sellistes

piirkondades jäätmevaldajale juba kaasnev kulu pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega.

Maailmapank on oma analüüsis hinnanud, et tekkekohal kogumiseks üleminekuks on praeguses

süsteemis üldjoontes piisavalt rahalisi vahendeid ning ei ole eeldatud, et jäätmevaldaja peaks olulisel

määral juurde maksma. Seega ei ole ette näha, et VTK-s pakutavate ümberkorraldustega jäätmetekitaja

jaoks pakendijäätmete veo ja käitluse kulu oluliselt suureneks võrreldes tänasega. Samas on

taaskasutusorganisatsioonid välja toonud, et suurema pakendijäätmete vooga kaasneb vajadus

suuremateks sortimis- ja käitlusvõimsusteks, mis võib tekitada lisakulusid (nt täiendavad

investeeringuvajadused või suurenenud jäätmete mahust tekkiv tihedam veosagedus ja sellega

seonduvad kulud). Kuivõrd paralleelselt on plaanis SA KIK kaudu avada toetusmeetmete voorud

sortimis- ja käitlusvõimekuste rajamiseks, siis ei ole vajalik lisada kasvavaid kulusid kogumahus toodete

hinnale. Leibkondadele võib lisanduda mõningane rahaline mõju, kuid see ei ole ilmselt

märkimisväärne.

Mõju sihtrühm: avalik sektor

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade mittetäitmine võib kaasa tuua trahve Euroopa Liidu poolt,

samuti mõjutab riigi tulusid ettevõtete käekäik. Eesti riigil tuleb igal aastal Euroopa Liidule tasuda

26

ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi tasu ning see on sõltuvuses sellest, kui palju

plastpakendijäätmeid ringlusse võetakse (0,8 eur/kg). Mida rohkem ringlusse võetakse, seda vähem

tuleb maksta. 2022.a andmete alusel on EL eelarvesse makstav summa ringlusse võtmata plastpakendite

eest vahemikus 20-24 mln eur/aastas. Võib eeldada, et pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamisel

kasvab plastpakendijäätmete ringlussevõtt, mis vähendab plastpakendi omavahendi tasu. Avalikud

pakendikonteinerid põhjustavad ületäitumise tõttu prügistamist nende ümbruses, mille eest tasub

üldjuhul KOV oma eelarvest. Avalike konteinerite kaotamise või olulise vähendamise korral ja

asendamisega tekkekohalt kogumisega väheneb vajadus selliste kulude tegemise järele oluliselt. Sageli

on põhjustanud sellelaadne kulude katmine ka vaidluse TKO-de ja KOVide vahel, mis omakorda on

olnud KOVidele täiendav töökoormus. Tekkekohalt kogumise laiendamisel väheneb ka see mõju

oluliselt.

Mõju sihtrühm: pakendiettevõtjad (üle 4000), taaskasutusorganisatsioonid (4)

Maailmapank on hinnanud, et olemasoleva süsteemi (avalike konteinerite) asendamine olulisel määral

tekkekohalt kogumisega ei too ettevõtetele kaasa oluliselt suuremaid kulusid.

Taaskasutusorganisatsioonid on välja toonud, et võib tekkida täiendavaid kulusid/investeeringuvajadusi,

sest tekivad suuremad eraldi kogutud pakendijäätmete vood (sortimine, käitlemine). Investeeringuteks

on kavas läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus suunata EL toetusraha, mille voorude avamist on

plaanis alustada juba 2024.aastal. See tähendab, et investeeringuteks vajalikku kogukulu ei tule lisada

toodete hinnale.

Kui pakendijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse kaudu läbi korraldatud jäätmeveo, siis

võivad transpordikulud võrreldes tänase lahendusega mõnevõrra kallimaks muutuda (täiendavad sõidud,

uue tehnika vajadus), kuid hetkel on need kulud piiratud 30 sendiga kogumiskorra kohta, mis on

sätestatud JäätSis. Kokkuvõttes on ilmselt selline kogumine siiski odavam, kui alternatiivi puhul, mille

puhul kodumajapidamistes tekkivate pakendijäätmete kogumise korraldavad tekkekohalt paralleelselt 3

erinevat taaskasutusorganisatsiooni, sest transpordi logistikat on võimalik optimaalsemalt korraldada.

Seda hinnangut toetavad ka alates 2023.a käivitunud korraldatud olmejäätmeveod, kuhu on sisse arvatud

pakendijäätmed (nt Kesk-Eestis ja Valgamaal), mille alusel saab öelda, et pakendijäätmete veo lisamine

ei ole jäätmeveo hinda oluliselt mõjutanud.

Korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumine on optimaalseim lahendus, et saavutada

suurem pakendijäätmete tekkekohalt kogumine ja suurem liigiti kogumine (st vähem pakendeid

segaolmejäätmetes) ehk suuremad pakendikogused, mis peaks andma impulsi arendustegevusteks ja

innovatsiooniks.

Võimalik kulude kasv pakendiettevõtjatele võib tõenäoliselt olla lühiajaline ning selle kompenseerivad

materjalide suuremad kogused ja innovatsioon. Pakendijäätmete kokku kogumine segapakendina võib

suurendada sorteerimisjäägi kogust. Sortimisjäägi kõrvaldamine on kulukas ja senine praktika on

näidanud, et ettevõtetel võib tekkida soov jäätmeid ebaseaduslikult käidelda, mistõttu võib omakorda

suureneda riikliku järelevalve koormus.

Paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) ning paber- ja kartongpakendi kogumise ühildamine avaldab

väheolulist mõju nii kohalikele omavalitsustele kui ka taaskasutusorganisatsioonidele.

Kogumissüsteemide ristkasutus toimub juba praegu. Lisandub halduskoormus seoses kogutavate paberi-

ja kartongijäätmete koguste hindamisega ning tasaarveldamisega. Kuna kaks paberi- ja kartongijäätmete

kogumissüsteemi ühildatakse, saab kogumismahutite arvu vähendada.

Sotsiaalne mõju

Olemasolevatesse jäätmete kogumiskohtadesse tekivad täiendavad mahutid, mille tühjendamiseks pole

tõenäoliselt vaja palgata uusi inimesi. Võib-olla tekib vajadus üksikute täiendavate töökohtade järele.

See sõltub jäätmevedajate tehnilistest võimalustest ning töökorraldusest. Eeldus on mitmesektsioonilise

kogumisauto kasutamine. Võib eeldada, et märkimisväärselt täiendavaid töökohti juurde ei teki.

Eelduslikult kõikide alternatiivide puhul täidetakse seadustest tulenevaid nõudeid inimese tervisele (nt

müra) ja seetõttu olulist negatiivset sotsiaalselt mõju ei saa prognoosida.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

27

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Elukeskkond paraneb, sest pakendijäätmete äraandmise

võimalused paranevad. Pakendijäätmete kohtkogumise rakendamisel väheneb avalike

pakendikonteinerite prügistamise probleem ning lendprahi hulk nende ümbruses, tänu millele muutub

elukeskkond puhtamaks. Senisest tõhusam pakendijäätmete kokku kogumine vähendab negatiivseid

keskkonnamõjusid, mis on seotud segaolmejäätmete ladestamise või põletamisega. Ka esmase toorme

kasutamine eeldatavasti väheneb, kuna suureneb liigiti kogutud pakendijäätmete hulk, mis suunatakse

ümbertöötlusse.

Mõju riigiasutustele ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Otseseid mõjusid ei tuvastatud

halduskoormuse ja infoühiskonna kriteeriumi seisukohalt.

Regionaalarengule otseseid mõjusid ei tuvastatud, mõju on ühtlane.

Lahendusel puudub mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt: pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumise tõhustamisega kaasneb positiivne mõju

keskkonnale, sh Eesti riigile kehtestatud olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade

saavutamisele. Lahendusel võib olla teatav mõju pakendiettevõtjatele, kuid arvestades asjaolu, et

pakendite disainis toimub järjest suuremal määral üleminek ringlusse võetavatele pakenditele ning

suureneb nõudlus teisese toorme järele, siis suuremal määral pakendijäätmete tekkekohal kokku

kogumine tagab kvaliteetsema jäätmematerjali, millele on turul suurem nõudlus, sh suurem rahaline

väärtus ning mis aitab võimalikke täiendavaid kulusid katta.

4.2.2 Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine

Kuivõrd suur osa pakendeid (enamasti müügipakendid) on olmejäätmed, siis üheks lahenduseks

pakendivaldkonna tootjavastutuse süsteemi tõhustamiseks ja olmejäätmete sihtarvu saavutamise

toetamiseks on keskenduda senisest enam müügipakendite ringlussevõtule. Need on hetkel enamasti ka

see osa turule lastud pakenditest, mis satuvad segaolmejäätmete hulka. Selleks, et tõhustada

müügipakenditest tekkinud pakendijäätmete kokku kogumist ja ringlussevõttu, pakuti VTK mustandiga

välja kehtestada müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäär, et see motiveeriks

TKOsid tõhusamalt panustama lõpptarbijatelt pakendijäätmete kokku kogumisse.

Ümarlaudade jm laekunud tagasiside alusel leiti, et see on tehniliselt raskesti teostatav ning sellist

mudelit ei rakenda ükski teine EL liikmesriik, mistõttu puudub edukas kogemus, millest lähtuda. See

oleks ka ettevõtetele koormav meede, mistõttu hinnati ettevõtete poolt seda ebaproportsionaalselt

koormavaks arvestades võimalikku mõju. Takistusena toodi muuhulgas välja, et see dubleeriks

pakendite tekkekohalt kogumisega saavutatavat eesmärki. Kuivõrd teistes EL liikmesriikides on

rakendatud pigem pakendijäätmete tekkekohalt kogumist ning kuna müügipakendi sihtarvu

kehtestamine koos pakendite tekkekohalt kogumise kohustuse laiendamisega oleks ebamõistlik,

otsustati sellest meetmest loobuda.

4.2.3 Pakendi ja pakendijäätmete maksustamine

Turule lastavad pakendid ei ole sageli ringlusse võetavad, mistõttu on isegi väga eeskujuliku liigiti

kogumise puhul keeruline tagada, et kokku kogutud pakendid ka ringlusse võetakse. Kehtiv

pakendiaktsiisi süsteem ei võta piisaval määral arvesse põhimõtet, et keskkonnasõbralik pakend peaks

olema odavam kui mittekeskkonnasõbralik pakend ega motiveeri turule lastavat pakendivoogu

vähendama. Üksnes kehtivast pakendiaktsiisi süsteemist ei piisa, et vähendada pakendijäätmete teket

ning motiveerida ringlussevõetavate pakendite turule laskmist. Samuti tuleb Eesti riigil maksta EL

eelarvesse 80 eurosenti iga sellise plastpakendi kilogrammi eest, mida ei ole uuesti ringlusse võetud (vt

eespool). Kuivõrd plastpakendite ülekülluse ja ringlussevõetavusega on raskustes kogu Euroopa, siis

kehtivad hetkel mitmetes riikides pakendijäätmete ringlussevõttu stimuleerivad süsteemid ning kogu

Euroopa liigub turule suunatava pakendimassi ja -jäätmete vähendamise poole21. Järgnevalt on toodud

21 Euroopa Komisjoni ringmajanduse algatused (nt PPWR muutmine) ning teiste EL riikide teadaolevad plaanid.

28

Plastic Taxation in Europe22 andmete alusel mõned näited Euroopa riikidest, kus kavandatakse või

kehtib plasti ja pakendi maksustamine.

Saksamaa – plaanitakse nn plastikumaksu 2024. aastaks. Maksustada kavatsetakse tulenevalt

ühekordse plasti direktiivist (EL) 2019/90423 ühekordsed toidu- ja joogipakendid ja nõud, pudelid,

kilekotid, niisutatud salvrätikud ja tubakaproduktide plastist komponendid. Esimese liidumaana on

Tübingen välja pakkunud ka pakendimaksu munitsipaalsel tasandil, mis peaks toimima

deposiitsüsteemina. Pakendite hind sõltuvalt selle liigist on 0,2-1,5 eurot. Kuna teine liidumaa Baden-

Württemberg on kaevanud süsteemi kohtusse, ei ole seda reaalselt rakendatud enne kohtuotsuse

jõustumist.

Läti –Läti regionaalarengu- ja keskkonnaministeeriumist saadud info põhjal on valminud eelnõu,

millega kavandatakse alates 1. juulist 2024.a maksustada ka plastpakendid. Maksed teeb TKO

80 senti/kg sellise plastpakendi eest, mis on küll ringlussevõetav, kuid mida tegelikkuses ringlusse ei

võetud ning 1,25 eur/kg sellise plastpakendi eest, mis ei ole ringlussevõetav. Eelnõu ei ole läbinud

parlamendi menetlust.

Leedu – alates 1999.a kehtib turule suunatavale pakendile saastetasu, maksustatakse esimene müük

turule. Kehtiv seadus vaadati üle ja alates 2024.a kehtivateks maksumääradeks on 618 eurot PET

pakendile ja taaskasutatavale pakendile tonni kohta, komposiitmaterjalist pakendile 900 eurot tonni

kohta ja mitte-töödeldavale komposiitmaterjalist pakendile 1200 eurot tonni kohta. Importöörid, kes

müüvad Leedus pakendatud kaupu, peavad end registreerima vastavas süsteemis ja selle kaudu ka aru

andma. Maksustamise perioodiks on aasta.

Hispaanias alates 1. jaanuarist 2023 kehtib plastpakendi maks0,45 eurot ringlussevõtmata

plastpakendi kilogrammi kohta. Sarnaselt on maks kehtestatud Itaalias.

Ühendkuningriigid – alates 2022.a maks määraga 210,82 naela plastikpakendile, millest vähem kui

30% on ringlussevõetav. Alates 1. aprillist 2024 on tasumäär 217,85 naela. Tasu rakendub

Ühendkuningriigis toodetud või sinna imporditud plastpakenditele, mille valmistamisel kasutatud

plastist on ringlussevõetud vähem kui 30 protsenti.

Kokkuvõttes, plasttooteid, sh pakendit maksustatakse mitmes EL liikmesriigis. Ka Eestis tuleks

vähendada pakendi teket ja tuleks anda selgemad signaalid, millised pakendid oleksid ringlussevõtu

vaatest eelistatumad.

VTK eelnõu esmastel konsultatsioonidel viidati, et väljapakutud eraldiseisev nn pakendimaks turule

laskmisel ei ole sobilik meede, kuna dubleerib olemasolevat aktsiisi, samuti leiti, et ka teised riigid ei

rakenda sellist meedet. Seda arvesse võttes oleks lahenduseks kehtiva pakendiaktsiisi süsteemi

põhjalikum kohandamine. Pakendiaktsiisi süsteem tuleks muuta kaheosaliseks, et tekiks pakendiaktsiis

ja pakendijäätmete aktsiis. Neist esimene motiveerib turule lastavat pakendit ringlussevõetavamaks

tegema, samuti pakendamist tervikuna vältima või vähendama, kus võimalik. Teine osa on seotud

kohustusega koguda kokku pakenditest tekkinud jäätmed ja saata nad nõuetekohaselt käitlusse, milleks

peaks olema valdavalt ringlussevõtt. Need kaks poolt moodustavad loogilise terviku, mis katab pakendi

elukaare selle disaini ja tootmise hetkest kuni momendini, mil pakendijäätmed on nõuetekohaselt

käideldud või lakkavad olemast jäätmed.

Pakendiaktsiisiga maksustatakse pakendit pakendatud kauba turule suunamise hetkel. Pakendiaktsiisi

maksaksid kõik pakendiettevõtted, kes lasevad pakendit turule24. Pakendiaktsiisi eesmärk on suunata

ettevõtjaid kasutama väiksema keskkonnamõjuga pakendimaterjale ja vähendama pakendite koguseid.

22 Plastic Taxation in Europe: Update 2023. WTS Global. Kättesaadav: https://wts.com/global/publishing-

article/20230522-plastic-taxation-europe-update-2023~publishing-article?language=en 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise

kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19). 24 Vastavalt pakendiseadusele on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab

kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendatud kauba turule laskmine on Eestis pakendatud oma

kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või

kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist

Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

29

Tasu arvestus oleks pakendiregistri põhine, kuhu turule suunatud pakendi kohta kannaksid andmeid

ettevõtjad. Aktsiisisüsteemi muutmine hõlmab kõiki pakendimaterjali liike, et vähendada ühekordset

pakendamist tervikuna, ning sellega seotud keskkonnamõjusid, ja soodustada korduskasutuslahendusi

ning seeläbi pakendijäätmete tekke vähenemist. On teada, et teatud sektorites/toodete puhul, ei ole hetkel

võimalik kasutada korduskasutuslahendusi või pakendina alternatiivseid materjale, kuid selle

edendamiseks on kavandamisel EL toetusmeetmed ettevõtetele.

Pakendijäätmete aktsiisiga maksustatakse pakendijäätmed, mis on pakendiregistri andmetel jäänud

järgmise maksustamisperioodi (aasta) näiteks 1. juuliks ringlusse võtmata. Eeldades, et ringlusse tuleb

võtta jäätmeid pakendiseaduses või direktiivis kehtestatud sihtmäära ulatuses. Aktsiisimäärad oleksid

kõrgemad plasti puhul ja madalamad muude pakendimaterjalide puhul. Pakendijäätmete aktsiisi

maksjateks oleksid peamiselt TKO-d ja eraldiseisvalt need ettevõtted, kes ei ole TKO-dega lepingut

sõlminud või ei ole seda sõlminud kogu turule suunatud pakendijäätmete ulatuses.

Aktsiisist vabastatakse nii pakendiaktsiisi kui ka pakendijäätmete aktsiisi puhul korduskasutuspakend

ja tagatisrahaga pakend, kui sellest võetakse ringlusse vähemalt 80%. Lisaks võib kaaluda tulevikus

aktsiisivabastust pakenditele, milles on juba kasutatud teatud määral ringlussevõetud materjali.

Kaheosaline pakendiaktsiisi rakendamiseks on vajalik sisse viia täpsem pakendialane andmevahetus,

mistõttu tuleb teha muudatusi vastavates süsteemides (nt pakendiregister). Oluline on muudatuste

kavandamisel jälgida printsiipi, et kui ettevõte on ühte andmekogusse juba samad andmed sisestanud,

ei peaks ta teistkordselt seda mujale tegema. Sama oluline on tagada erinevate ametkondade (MTA,

KeA) sujuv valdkondlik koostöö ning ligipääs vajalikele andmetele. Seetõttu jõustub kaheosaline

pakendiaktsiisi regulatsioon pärast vastavaid muudatusi infosüsteemides 2-3 aastat alates seaduse

kehtestamisest.

Pakendiaktsiisi mõjud

Pakendiaktsiisi suurus sõltuks sellest, kui hästi on võimalik turule lastavat pakendimaterjali ringlusse

võtta. Aktsiisimäärade kujundamisel on võetud alusväärtuseks plastmaterjali hind 450 eur/t. Plasti hinna

kujundamisel on lähtutud Hispaania praktikast. Lisaks on EL kehtestanud omavahendi, mille kohaselt

iga riik tasub 80 eurosenti iga ringlusse võtmata plastpakendi kilo kohta. Samas suurusjärgus

plastpakendi maksustamist kasutavad ka mitmed EL liikmesriigid.

Alternatiiv 1: Müügipakend ning rühma- ja veopakend on tasustatud erineva aktsiisimääraga.

Kuna puhta rühma- ja veopakendi kättesaamine on lihtsam ning seetõttu ka paremini ringlussevõetav

kui müügipakend, on rühma- ja veopakendi tasustamisel kasutatud koefitsienti suurusega 0,5.

Pakendimaterjalide hinnad on välja toodud Tabel 4.

Tabel 4 Pakendimaterjalide aktsiisimäärade alternatiiv 1

Pakendimaterjal Hind (eur/t)

(müügipakend)

Hind (eur/t)

(rühma- ja veopakend)

Plast 450 225

Muu 250 125

Puit 200 100

Värviline metall 80 40

Mustmetall 70 35

Paber ja kartong 60 30

Klaas 20 10

30

Alternatiiv 2: Müügipakend ning rühma- ja veopakend on tasustatud erineva aktsiisimääraga.

Lähtuvalt ringlussevõetavusest on erinevalt hinnastatud mono- ja komposiitsed materjalid.

Pakendimaterjalide hinnad on välja toodud Tabel 5.

Tabel 5 Pakendimaterjalide aktsiisimäärade alternatiiv 2

Pakendimaterjal Hind (eur/t)

(müügipakend)

Hind (eur/t)

(rühma- ja veopakend)

Plast komposiit 450 225

Kartong + plast 450 225

Kartong + plast +

metall 450 225

Muu 250 125

Plast mono 225 112,5

Puit 200 100

Metall - alumiinium 80 40

Metall - mustmetall 70 35

Paber- ja kartong 60 30

Klaas 20 10

Mõju majandusele

Sihtrühm: pakendiettevõtjad

Kulu pakendiettevõtjatele sõltub pakendimaterjali liigist ja kaalust. Pakendiettevõtjad võivad valida, kas

toodavad jätkuvalt sama tüüpi pakendeid ja kanda tekkiv kulu osaliselt edasi tarbijale või teha

investeeringuid uuenduslikesse ja keskkonnasõbralikumatesse pakendilahendustesse, et vähendada

kulusid pikemas perspektiivis. Sõltuvalt pakendiettevõtjast võib mõju toote hinnale olla väheoluline.

Näiteks uudses monopakendis Rakvere hakkliha puhul oleks pakendiaktsiis alternatiivi 1 puhul u 6 eurot

ja alternatiivi 2 puhul 3 eurot ühe tonni toote kohta.

Mõju riigieelarvele

Sihtrühm: riik

Mõju arvutamisel ettevõtetele on lähtutud turule lastud pakendimaterjali kogusest. Pakendiregistri

(PAKIS) andmetel oli 2022. aastal Eestisligikaudu 4000 pakendiettevõtet. Alates 2023. aastast peavad

end pakendiregistris registreerima ka ettevõtted, kes lasevad turule alla 100 kg plastist ning 200 kg muust

materjalist pakendit. Sellest tulenevalt lähiaastatel pakendiettevõtete arv eeldatavasti suureneb.

Alternatiivi 1 korral laekuks riigieelarvesse u 20,9 mln eurot ja alternatiivi 2 korral u 18,5 mln eurot

aastas.

Sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud

Sihtrühm: inimesed (leibkonna suurus 2,35 inimest)

Kui pakendiettevõtjad kannavad kulud üle tarbijale, võib see põhjustada hinnatõusu erinevate toodete

puhul, mis võib mõjutada tarbijate valikuid. Tarbijad võivad eelistada tooteid, mis on pakendatud

keskkonnasõbralikumalt või on odavamad tänu paremale pakendivalikule. Järgnevalt on toodud mõju

leibkonnale hinnates pakendiaktsiisi mõju toidukorvile. Mõju arvutamisel inimesele on lähtutud

31

Statistikaameti minimaalsest toidukorvist25. Ühe liikmega leibkonna minimaalne toidukorvi maksumus

2023. aastal oli 148, 2 eurot ühe kuu kohta. 2,35 inimesega leibkonna minimaalne toidukorvi maksumus

2023. aastal oli 348,3 eurot ühe kuu kohta. Alternatiiv 1 järgi mõju leibkonna toidukorvile kuus oleks

kuni 0,81eurot, mõju aastas kuni 10 eurot. Alternatiiv 2 järgi mõju leibkonna toidukorvile kuus kuni

0,90 eurot, mõju aastas kuni 11 eurot. Täiendavalt muudest valdkondadest (majapidamistarbed,

kosmeetika, elektroonika jne) oleks mõju leibkonnale alternatiiv 1 korral kuni 2,2 eurot kuus ja

alternatiiv 2 korral kuni 1,75 eurot kuus.

Pakendijäätmete aktsiisi mõjud

Arvestades pakendiregistri andmeid, võtavad taaskasutusorganisatsioonid materjale ringlusesse juba

praegu sihtmäärade ulatuses, mistõttu aktsiisi laekumine pakendijäätmetelt üldiselt võrreldes

praegusega (u 300 000 eur/aastas) ei suureneks. Samas ei soodusta pakendijäätmete aktsiis pakendite

teket tervikuna vähendama ega tooma turule paremini ringlussevõetavaid pakendeid.

Pakendiaktsiisi ja pakendijäätmete aktsiisi mõjud riigiasutustele

Pakendiaktsiisi administreerib hetkel Maksu- ja Tolliamet (MTA), seega jätkaks MTA nii

pakendiaktsiisi kui ka pakendijäätmete aktsiisi administreerimisega. Pakendiaktsiisi muutmisel

suureneb töökoormus riigiasutuste töökorraldusele, võib tekkida täiendavate töökohtade vajadus.

Pakendiaktsiisi muutmine eeldab ka IT-arendusi pakendiregistris ja MTA IT-süsteemides.

4.3 JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTTU MOTIVEERIVAD TASUSÜSTEEMID

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist on kehtiv saastetasumäär tavajäätmete kõrvaldamisel 29,84 eurot

jäätmetonni kohta. Täna on see tekitanud olukorra, kus olmejäätmete ringlussevõtt on kulukam, kui

jäätmete põletamine või ladestamine. Valdav osa olmejäätmetest suunatakse energiakasutusse (2020.a

43%) ja ladestusse (15%) ning need liiguvad ringlusest välja. Seega kehtivad jäätmete ladestamise tasud

ei toeta olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.

Oluline on märkida ka, et olmejäätmete hulka kuuluvate pakendijäätmete liigiti kogumine ja

ringlussevõtt panustab olmejäätmete liigiti kogumisse ja ringlussevõttu. Arvestades ambitsioonikaid

jäätmekäitluse eesmärke, on tekkinud vajadus täiendavate majandusmeetmete järele, mis suunaksid

jäätmete käitlust vajalikus suunas.

4.3.1 Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele on võimalik kaasa aidata läbi keskkonnakasutuse

maksustamise. Ühe variandina on võimalik suurendada saastetasu jäätmete kõrvaldamisel. Alates

2015. aasta 1. jaanuarist on kehtiv saastetasumäär tavajäätmete, sh olmejäätmete kõrvaldamisel

29,84 eurot jäätmetonni kohta. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil

jaanuar 2015 – jaanuar 2023 46%26. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga

saame tulemuseks 43,56 eurot jäätmetonni kohta. Antud summa ei pruugi aga reaalselt kajastada

jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu. Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud

väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse

keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus, lähipiirkonna teede rikkumine, muuks kasutuseks

väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire, järelevalve, ametiasutuste

töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju

vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete

kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim, kui jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses

nihe jäätmehierarhia ülemiste tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna

25 Statisitikaameti poolt arvutatav minimaalse toidukorvi maksumus on leitav veebilehel:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-

elatusmiinimum 26 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator on leitav: https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

32

piisavalt suur erinevus ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida

ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima.

2020. aastal ladestati prügilasse 15% olmejäätmetest. Prügila väravahind enamiku jäätmeliikide puhul

on näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5 eur+km. Iru jäätmepõletustehases on see u

63,5 eur+km (seejuures imporditavate jäätmete eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda) ning kõige

kõrgem tariif on 70 eur/t. Perioodil 2019-2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt

3,8% aastas. Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui

alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas

suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib arvestada

100 eur+km juurde. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda,

mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks kui seda on ringlussevõtt. See aga omakorda

motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral ringlussevõttu. Ladestamise tasumäära

tõus peaks kõikide eelduste kohaselt jõudma ligikaudu samas suurusjärgus ka põletuse väravahinda. Nt

tõstes ladestamise saastetasu tasemini 60 eur/t, oleks uus olmejäätmete prügilasse ladestamise

väravahind u 110-115 eur+km. Võttes aluseks kõrgeima põletamise tariifi, kujuneks uueks põletamise

väravahinnaks hinnanguliselt 100 eur+km. Selleks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult

eelistatumaks käitlusviisiks, tuleks ladestutasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta.

Tavajäätmete ladestustasu tõstmise mõjud

Mõju majandusele

Sihtrühm: ettevõtted

Tavajäätmete ladestustasu tõus mõjutaks otseselt Eestis tegutsevaid prügilaid. Eestis majanduslikult

aktiivseid prügilaid on 5, millest puhaskasumit teenis 2021. aastal 4. Tõstes ladestustasu inflatsiooni

võrra (46%), ning lähtudes 2022. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2021. aasta puhaskasumist

jääks kolme ettevõte puhaskasum positiivseks. Ärikasumit teenival kolmel ettevõttel on võimalik

kasumimarginaali arvelt vastuvõtutasude tõusu ajatada ning viia ladestustasu tõus väravahinda

järkjärgult. Arvestades inflatsiooni ja kasvavat palgasurvet jõuaks tasu tõus mingil hetkel siiski

väravahinda. Kasumit teenivate ettevõtete puhul moodustaks ladestustasu tõus keskmiselt 104%

teenitud kasumist, jäädes vahemikku 56-192%. Tõstes tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t ning lähtudes

2022. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning 2021. aasta puhaskasumist, teeniksid kõik ettevõtted

kahjumit. Antud juhul peaksid ettevõtted viima ladestustasu tõusu ka jõulisemalt vastuvõtutasusse.

Tavajäätmete ladestustasu tõus tähendaks hinnatõusu jäätmevedajale juhul, kui veetavad jäätmed

suunataks prügilasse ladestamiseks. Kui olmejäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo

hankelepingu alusel, siis sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu

korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. Võib tekkida vajadus olemasolevate korraldatud jäätmeveo

hankelepingute muutmiseks või lõpetamiseks ning uute hangete korraldamiseks. Teine võimalus on

suurendada ajavahemikku eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahel (nt poole aasta asemel aasta).

Mõju riigieelarvele

Sihtrühm: riik

Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha riigieelarvesse. 2022. a ladestatavate

jäätmete koguse juures laekuks saastetasumäära korrigeerimisel tarbijahinnaindeksi võrra

riigieelarvesse rohkem u 6,6 mln eurot. Tasumäära tõstmisel 90 eur/t u 13,6 mln eurot aastas. Arvestada

tuleb aga sellega, et jäätmete ladestamine eelduste kohaselt tulevikus väheneb ning seetõttu vähenevad

ka laekumised riigieelarvesse.

Sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud

Sihtrühm: inimesed

Kuna kaasneb üldine jäätmete käitluskulu tõus, jõuab ladestustasu tõus ka jäätmevaldajate

(majapidamiste) teenuse hinda - jäätmevedaja kannab selle kulu saastaja maksab põhimõtte alusel edasi

jäätmevaldajale juhul, kui tegemist on segaolmejäätmetega, mis ladestatakse. Teenusehinna tõus poleks

aga määrava tähtsusega, kuna hinnatõus hajub jäätmekäitlusahelas ning leibkonnal on võimalik

33

olmejäätmete üleandmise hinda jäätmete liigiti kogumise teel vähendada. Korrigeerides praeguse

saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga tähendaks see leibkonnale u 3,21 eurost tõusu aastas. Tõstes

tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t oleks tõus u 13 eurot leibkonna kohta aastas.

4.3.2 Jäätmete põletamise maksustamine

Energiakasutusse suunati 2020.–2021. aasta andmetele tuginedes keskmiselt 230 000 tonni

olmejäätmeid aastas. Seega hinnanguliselt 47% olmejäätmetest suunatakse energiakasutusse. Perioodil

2019–2023 on Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu kasvanud keskmiselt 3,8% aastas. Hetkel

on see hinnanguliselt 63,5 eur+km ning kõige kõrgem tariif on 70 eur/t. Põletuse vastuvõtutasude hinnad

on ühise turu kaudu seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasuga ning jäätmete ladestamise tasu

tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete

vastuvõtutasud, kuid seda vaid juhul, kui Iru jäätmepõletustehasel säilib turul monopoolne staatus. Kui

turule tekivad täiendavad käitlusvõimsused mõne teise ettevõtte näol, võib see viia jäätmete põletamise

hinna oluliselt madalamale. Jäätmete ladestamine ning põletamine energiakasutusel konkureerivad

samal turul samadele mahtudele ning on oma olemuselt sarnased tegevused, mistõttu on põhjendatud

nende sarnane maksustamine. Põletamine energiakasutusel on küll jäätmehierarhia seisukohalt kõrgemal

asuv tegevus, kuid peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmematerjali ringlusse suunamine. Selleks, et

vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt, on vaja jäätmete

põletusse suunamine maksustada.

VTK eelkonsultatsioonidel pakuti välja põletamisele tasu kehtestamine või arvestades Eesti

kliimaeesmärke, Iru Elektrijaama liitmise EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute

kauplemissüsteemiga (edaspidi HKS). Seda eeldusel, et suureneb jäätmepõletusjaama vastuvõtutasu.

Põletustasu kehtestamist on soovitanud varase hoiatuse aruandes Euroopa Komisjon, seda rakendavad

ka mitmed teised Euroopa riigid (nt Läti, Taani, Belgia).

EL direktiivi 2003/87/EÜ27 lisas 1 loetletud tegevusaladel (sh kütuste põletamine käitistes, mille

summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, v.a ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad

käitised) tegutsevad ettevõtted peavad kuuluma HKS-i. Euroopa Komisjoni koostatud

juhenddokumendi kohaselt tuleks olmejäätmete põletamisele kehtiva erandi rakendamisel teha vahet

jäätmepõletustehastel (käitise peamine tegevusala on jäätmete käitlemine põletamise teel) ja

koospõletustehastel (käitise peamine tegevusalal on energia tootmine, milleks kasutatakse kütusena

jäätmeid). Arvestades, et Iru EJ jäätmepõletusplokis on tegemist eelkõige koospõletusega, peaks

ettevõtte kuuluma HKSi.

Jäätmete põletamise käitisena tuleks Iru seega liita HKS süsteemiga ning väravahinna

tasakaalustamiseks saab rakendada täiendavalt ka eraldi põletamise tasu. Sellist kombineeritud süsteemi

kasutatakse näiteks Taanis.

VTK eelkonsultatsioonidel on välja toodud, et HKSiga liitmine ega jäätmete põletamise maksustamine

ei pruugi mõjutada jäätmete vastuvõtuhinda väravas, kuna hind kujuneb hangete tulemusel, jäätmeid

üle anda soovivate ettevõtete konkurentsis. Seega võib hinnakujundamise muudatuse tõttu osutuda

vajalikuks muuta senist jäätmete vastuvõtmise süsteemi. Juhul, kui jäätmete vastuvõtutasu siiski, kasvõi

osaliselt, kantakse väravahinda, võib CO2 ühikuhindade muutumine tuua erinevaid riske - ühelt poolt

võib CO2 ühikuhind tõusta hüppeliselt kõrgeks, mille tulemusena võib muutuda jäätmete põletamise

hind kõrgemaks kui ladestamise oma, mis omakorda võib viia jäätmete ladestamise mahu

suurenemiseni. Teiselt poolt võib CO2 ühikuhind ka langeda madalamaks jäätmete ringlussevõtu

hinnast, mis omakorda pärsiks ringlussevõttu. Nende riskide maandamiseks tuleb kaaluda erinevaid

meetmeid. Nt riikliku põletustasu rakendamine annaks võimaluse tagada tasanduse väravahinnas ja

reguleerida jäätmehierarhia põhist hinnastamist nii, et ringlussevõtu hind oleks madalam ning

ladestamise hind kõrgem.

27 Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi

turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134—202); LR ülevõtmine art 3 lg 1 järgi

01.01.2024 ja 30.06.2024.

34

Käesoleva VTK-ga tehaksegi seega ettepanek rakendada jäätmete põletamisele kombineeritud

tasusüsteem: liita Iru jäätmepõletustehas HKS-iga ning kehtestada põletusse suunatavate jäätmetele

põletustasu. Nende meetmete kombinatsiooniga on võimalik tagada ettevõtetele kindlus uute

käitlusvõimsuste rajamiseks, tänu sellele suureneb jäätmete ringlussevõtt ja väheneb põletamine.

Tarvitusele tuleb võtta seejuures meetmeid, mis väldiksid hüppelist hinnatõusu jäätmete põletusele ja

mis võib viia jäätmete ladestamise kasvuni. Iru HKS-i liitmise ja vastuvõtutasu alammäära kehtestamise

mõju kanduks edasi jäätmevaldajateni nende jäätmete osas, mis suunatakse põletusse.

Jäätmete põletamise maksustamise mõjud

Sihtrühm: Iru Elektrijaam (Enefit Green AS)

Jäätmepõletuse maksustamine mõjutaks otseselt Enefit Greeni, kes on hetkel ainuke ettevõte Eestis, kes

oma Iru jäätmepõletusplokis olmejäätmete energiakasutusega tegeleb. 2022. aastal suunas ettevõte

energiakasutusse 238 408 tonni jäätmeid. 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli Enefit Greeni

puhaskasum 79,7 mln eurot. Jäätmete vastuvõtust saadi 15,4 mln eurot. Võrreldes 2020. aastaga oli

antud näitaja 0,6 mln euro võrra suurenenud (vastuvõtutasu tõus 3,8% aastas). Arvestada tuleb ka

sellega, et ladestustasu tõstmisel tõuseb kõigi eelduste kohaselt samas suurusjärgus ka

energiakasutuseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasu, mis peaks Enefit Greeni jäätmete vastuvõtust

saadavat tulu suurendama.

ELi HKSi rakendamise peamised kulud on seotud heite seiramisega, aruannete koostamise ning

tõendamisega. Maagaasi põletusseadme ulatuses kuulub Iru EJ juba täna HKSi. Iru EJ tootmises on

oluliselt vähenenud viimastel aastatel maagaasist toodetava energia kogus ning on suurenenud

olmejäätmete põletamine. 2022. aasta heitkoguse aruande järgi oli Iru EJ maagaasist tekkiv

kasvuhoonegaaside heide 644 tonni CO2.

Jäätmete põletamisega kaasneva heite kohta annab Iru EJ aru iga-aastases keskkonnaloa aruandes.

2023. aasta kohta esitatud aruande järgi oli Iru EJ kasvuhoonegaaside heide olmejäätmete põletamisest

ligi 148 103,11 tonni CO2, sellest kogusest 75% tekkis soojuse tootmisest ja 25% elektri toomisel.

Vastavalt keskkonnatasude seadusele on keskkonnatasu 2 eurot ühe tonni CO2 eest. Keskkonnatasude

seaduses jõustub 1. juulil 2024 CO2 kõrgem tasumäär, 25 eurot ühe tonni kohta ja samas vabastatakse

CO2 tasu maksmisest HKSiga liitunud soojatootjad. Kui olmejäätmete põletamine kuuluks samuti ELi

HKSi, tuleks ettevõttel tasuda viimase aja keskmisi kauplemishindu arvestades ligikaudu 80 eurot tonni

CO2 kohta. Seega suureneksid Iru EJ kulud 9,06 mln eurot aastas.

Kehtestades jäätmete energiakasutusele saastetasu 60 eur/t tekiks Irule lisakulu ligikaudu 14,3 mln eurot

aastas, mis laekuks riigieelarvesse.

Sihtrühm: riik

HKS-i makstud vahendid ei laeku riigieelarvesse. Põletustasust laekuks tänaste koguste alusel

riigieelarvesse 14,3 mln, kuid see summa hakkab ajas vähenema, olenevalt põletatavate jäätmete

mahust. Samuti on riigil vajalik teha kulutusi infosüsteemi arendamiseks. Tänu jäätmete põletamise

kallinemisele suureneks jäätmete ringlussevõtt ning väheneks risk, et riik peab tasuma nn prügitrahvi.

Põletustasu administreerimiseks on vaja teha vastav IT-arendus.

Sihtrühm: inimesed

Iru Elektrijaama liitmine HKSi ning jäätmete põletustasu rakendamine mõjutab pakutavate teenuste

hindu – soojuse ja elektrihinda. Iru EJ-l on lubatud 70% CO2-ga seotud kuludest seostada soojusenergia

hinnaga. Eeldatav toasooja hinna tõus oleks sel juhul sõltuvalt hoone kaasajastamisest 21-28 eurot

aastas. Iru EJ-s toodetud soojusenergia müüakse edasi AS-le Utilitas Tallinn, seega mõjutab soojahinna

tõus kõiki AS Utilitas Tallinn kliente Tallinnas ja Maardus. Arvestades, et kütteperiood kestab umbes

kaheksa kuud, lisanduks Utilitas Tallinna klientide küttearvele kütteperioodil 2,63-3,50 eurot korteri

kohta kuus.

35

Kui HKSiega liitmisest tulenev lisakulu kantakse soojus- ja elektrienergia hinna asemel jäätmete

vastuvõtutasusse, tähendaks see leibkonnale, kes jäätmeid liigiti ei kogu, lisakulu 1,77 eurot kuus ja

leibkonnale, kes kogub jäätmeid liigiti, 0,58 eurot kuus.

Põletustasu 60 eur/t kehtestamisel lisanduks leibkonnale, kes kogub jäätmeid liigiti vähe, 2,80 eurot

kuus ning leibkonnale, kes kogub enamuse jäätmetest liigiti, 0,91 eurot kuus.

4.4 JÄÄTMEMAJANDUSE DIGITALISEERIMINE JA JÄÄTMEANDMETE

AVALIKUSTAMINE

Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (va

edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta. Andmed

esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete esitamine, kontrollimine ja vajadusel ka aruannete

parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes poolteist aastat. Samuti on andmete

sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus, mis võib kaasa tuua ettevõtete poolseid

eksimusi andmete esitamisel ning lisaks on korraga suure hulga andmete esitamise korral järelevalvel

keerulisem teostada kontrolli andmete tõele vastavuse üle. Poliitikakujundamise otsused tehakse

tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei ole praegust jäätmearuandluse süsteemi

kasutades aga piisavalt ajakohased ja usaldusväärsed.

Lisaks on ilmnenud, et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib

tekitada jäätmete liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse

jäätmearuandes jäätmete vastuvõtjana edasimüüjat. Kuivõrd edasimüüjal ei ole jäätmearuande esitamise

kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete analüüsimiste ja

keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad seetõttu lõpuni tuvastamata.

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmearuanded mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks ning avalikkusele

on kättesaadavad üksnes Keskkonnaagentuuri poolt koostatud jäätmekäitluse koondandmed. See on

tekitanud olukorra, kus jäätmekäitluse sektor ei ole avalikkuse jaoks piisavalt läbipaistev (ja seega ka

usaldusväärne), mistõttu inimesed ei usu, et jäätmete liigiti kogumisest on kasu ning levib arvamus, et

liigiti kogutud jäätmed jõuavad lõpuks ikkagi prügilasse või põletusse. See omakorda vähendab inimeste

motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda.

Läbipaistvuse probleemi on korduvalt välja toonud ka Maailmapanga analüüs. Maailmapanga

ekspertide hinnangul peavad jäätmetega seotud info haldamise süsteemid olema omavahel kooskõlas,

läbipaistvad ja sisaldama usaldusväärset, kontrollitud teavet, mis on geograafiliselt ja halduslikult

rohkem liigendatud.Kõigi tasandite sidusrühmade jaoks peaks olema tulemuslikkuse standardnäitajad,

et paraneksid võrdlusanalüüs, planeerimine ja aruandlus. Infohaldussüsteem peaks olema kooskõlas

uute ELi tasandi õigusnormidega ning sisaldama sidusrühmade (eriti omavalitsuste, TKOde ja

teenuseosutajate) rolle ja vastutusalasid. Dokumenteerimise ja aruandluse nõudeid ning asjaomaste

andmete kontrolli korda tuleb sellele vastavalt läbi vaadata ja muuta.

Kohalikud omavalitsused on välja toonud, et tänaste jäätmetega seotud andmete alusel ei ole võimalik

saada kvaliteetseid võrreldavaid andmeid omavalitsuste kohta, mis viitab nii andmehalduse

probleemidele (sh jäätmevaldajate registriga, mida KOV-id on kohustatud pidama) kui andmete

vähesele läbipaistvusele.

Kehtiv asjade korraldus ei aita täita Eestil olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (30% pealt 55% peale

aastaks 2025). Pikemas perspektiivis mõjutab see negatiivselt ettevõttete konkurentsivõimet ja

üleminekut ringmajandusele, kui puuduvad kvaliteetsed andmed ringlusse võetavate jäätmete osas.

4.4.1 Digitaalsed saatekirjad ja andmepõhine aruandlus

Paremat läbipaistvust, kontrolli jäätmevoogude üle ja andmete ajakohasust on kõige lihtsam saavutada

võttes tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele saatekirjad (veodokumendid), sarnaselt

ohtlike jäätmete saatekirjadele, ja vastava kohustuse kehtestamisega regulatsioonis. Samuti aitab

jäätmevoogude jälgitavust ja kontrolli suurendada edasimüüjate hõlmamine jäätmearuandluse süsteemi.

36

Täiendavalt aitab andmete kvaliteedile ning suurema läbipaistvuse ja avalikustamise eesmärgile kaasa

jäätmevaldajate registri pidamisega seotud nõuete täpsustamine.

Üksnes saatekirjade kasutusele võtmine olemasolevas andmehalduse süsteemis tähendaks

halduskoormuse kasvu nii ettevõtjale kui riigile. Selle vältimiseks katsetab Kliimaministeerium 2023-

2024 jooksul terviklahendust, mis hõlmab endas kogu jäätmete andmehalduse süsteemset muutust alates

andmete esmatekkest ja andmekorjest kuni nende lõppkasutaja (nt avalikkus, järelevalve inspektor,

KOV ametnik) poolt kasutamiseni töölaudadel.

Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas laiendada ja muuta digitaalset jäätmete

saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele reaalajamajanduse28

andmepõhine aruandlus koos töölaudadega. See terviklahendus võimaldab eeldatavalt lahendada

andmete kvaliteedi ja detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete ajakohasuse ning

usaldusväärsuse probleemid. Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse

iseteeninduskeskkonnad. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel:

• Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Ettevõtted ei pea riigiasutustele eraldi

dubleerivaid aruandeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt.

• Kasvab võimekus jäätmevaldkonna poliitika otsuste tegemisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab

andmed kiiremini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid nii operatiivselt järelevalves

kui muude sisuliste probleemide lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt).

• Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurssi sinna,

kus on enim probleeme.

• Kogu jäätmete liikumise ahel muutub paremini jälgitavaks.

• Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks.

• Ettevõtted saavad paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Näiteks on võimalik

e-veoseleht saata selle lõpetamisel (lõpp-punkti jõudmisel) jäätmeveo tellinud jäätmevaldaja

e-postile. Sellega saab inimene kindluse, et tema jäätmed jõudsid õigesse kohta.

• Tõuseb inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kuna nad näevad, et nende liigiti kogutud

jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil.

• Kiireneb ringmajandusele üleminek ja paraneb ettevõtete konkurentsivõime.

Terviklahendus ei võimalda jälgida konkreetse jäätmeks muutunud eseme/asja liikumist ja käitlemist

jäätmekäitluskohas, aga see võimaldab anda parema pildi kogu jäätmete liikumise ahelast ehk teadmise

selle kohta, mitu protsenti jäätmekäitluskohas vastu võetud jäätmetest võeti ringlusse, suunati põletusse,

ladestati prügilasse vms. Saadud andmed on võrreldes praegusega oluliselt kvaliteetsemad ja

usaldusväärsemad.

Jäätmevaldajate registri pidamisega seotud nõuete täpsustamise all peetakse silmas eelkõige:

1) minimaalse andmekoosseisu määratlemist;

2) teiste registritega seotud andmeobjektide üle vaatamist ja võimalusel ühtlustamist;

3) standardiseeritud andmevahetuse ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamist.

Jäätmevaldajate registri nõuete eesmärk on muuhulgas tagada omavalitsustele paremad võimalused

turutingimustel jäätmekäitluse korraldamist toetava kliendihaldustarkvara hankimiseks. Nõuded aitavad

vältida olukorda, kus kliendihaldustarkvara hankimisel või vahetamisel tuleks igakordselt uus

jäätmevaldajate register luua.

28 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel

toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute

asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul

(täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/)

37

4.4.2 Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine

Selleks, et suurendada sektori läbipaistvust ja inimeste usaldust süsteemi vastu on vajalik

jäätmearuannetes olevate andmete senisest suuremal määral avalikustamine luues muuhulgas

avalikkusele suunatud töölaua, mis annaks infot inimesi kõige rohkem puudutavate jäätmealaste

näitajate osas. Näiteks avalikustades jäätmeliikide lõikes info jäätmete tekke, vastu võetud ja üle antud

jäätmete koguste ning käitlusviiside kohta. Andmete senisest avalikumaks tegemisel tuleb tagada, et

ettevõtete ärisaladus oleks kaitstud.

Eesti õiguses on ärisaladus defineeritud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse

§ 5 lõikes 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

• see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav

nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

• sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

• selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et

hoida seda salajas.

Jäätmeandmete digitaliseerimise ja avalikustamise mõjud

Enim mõjutavad need lahendused jäätmekäitlejaid (sh jäätmete vedajad ja edasimüüjad). Mõjutatud on

ka avalik sektor, kohalikud omavalitsused ja avalikkus.

Mõju sihtrühm: isikud, kes tegelevad jäätmete veoga majandus- või kutsetegevusena (573 isikut)

Autoveoseaduse § 29 lg 3 kohaselt peab tasulisel veoseveol (sh jäätmete vedu) autojuhil olema kaasas

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist

(veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. 20.08.2020 jõustus Euroopa Liidu

elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest

2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet.

Kohtumistelt Eesti kahe suurema jäätmekäitlejaga (Ragn-Sells AS ja AS Eesti Keskkonnateenused) on

selgunud, et nemad juba kasutavad oma sisemiste äriprotsesside automatiseerimiseks digitaalseid

veodokumente ja osaliselt nõuvad neid ka teenusepakkuja käest tellitavatel vedudel. Seega võib eeldada,

et suuremaid jäätmekäitlejaid mõjutavad muudatused vähe. Samuti on mainitud ettevõtted avaldanud

toetust digitaliseerimisele ning senisest suuremas mahus andmete avalikustamisele.

Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtuga väheneb nende ettevõtete halduskoormus, kes seni koostasid

paberil veodokumente. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, jäätmete

üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaaliseerimise abil. See võimaldab ettevõtetel

hoida kokku ressurssi, mis kuluks veodokumentide alusel arvete käsitsi koostamiseks või iga-aastasele

jäätmearuande käsitsi (Excelis) koostamisele, kontrollimisele ja esitamisele. Seega on mõju jäätmete

vedamisega tegelevatele isikutele pigem positiivne.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma süsteemide muutmisele ja/või turul pakutavate digitaalsete

veodokumentide teenuspakkujate (nt Waybiller) süsteemidega ja/või riigi süsteemiga liidestumiseks.

Väiksematele jäätmete vedamisega tegelevatele ettevõtjatele on eeldatav mõju marginaalne. Väikese

koguse paberil veodokumentide asendamine digitaalse dokumendiga on teenuspakkujate süsteemis

tasuta või väikese tasu eest. Samuti jääb võimalus esitada andmeid ja/või veodokumente tasuta riigi

poolt pakutava iseteeninduskeskkonna vahendusel.

Kõige suurem mõju on keskmise suurusega ettevõtetele, kes seni digitaalseid veodokumente ei kasuta,

aga peavad need edaspidi kasutusele võtma.

Mõju sihtrühm: isikud, kes tegutsevad edasimüüjatena (156 isikut)

Edasimüüjate hõlmamisega jäätmearuandluse süsteemi kaasneb edasimüüjatele kohustus esitada

sarnaselt teistele jäätmekäitlejatele riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta. Kuigi

edasimüüjatel ei ole hetkel kohustust jäätmearuannet esitada (seda tuleb teha üksnes Keskkonnaameti

38

nõudmisel) peab jäätmeseaduse kohaselt olema jäätmevaldajal ülevaade tema valduses olevate jäätmete

liigist, hulgast ja päritolust. Seega peavad edasimüüjad juba praegu pidama arvestust enda jäätmealase

tegevuse kohta. Antud kohustusega kaasneb teatav lisakoormus seoses andmete esitamisega.

Mõju sihtrühm: isikud, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne (1332 isikut)

Digitaaliseerimise ja andmepõhise aruandluse (reaalajalähedaselt otse majandustarkvarast andmete

riigile esitamine) kasutuselevõtuga väheneb ettevõtete halduskoormus aruannete käsitsi (Excelis)

koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra. Samuti tekib ettevõtetel võimalus

sisemiste äriprotsesside (arvelduste, raamatupidamise, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) lihtsamaks

automatiseerimiseks digitaaliseerimise abil. Ettevõtetel tekib võimalus soovi korral ühildada

finantsarvestus jäätmete üle arvestuse pidamisega.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma majandustarkvara(de) arendamisele ja riigi süsteemiga

liidestamisele. Kulu on väiksem ettevõtetel, kes kasutatavad turul laialt kasutatavat majandustarkvara,

sest riigi süsteemiga liidestamise kulu on neil jagatud tarkvara kasutajate vahel.

Väiksemad jäätmekäitlejad, kellel puudub võimekus riigi süsteemiga liidestuda, saavad edaspidi

iseteeninduskeskkonna vahendusel esitada kokkulepitud sagedusega (nt kord kuus) jäätmekäitluse

andmeid, mida ei ole võimalik muul viisil saada. Seega muutub jäätmete üle arvestuse pidamine ja

vastavate andmete esitamine neile senisega võrreldes sagedasemaks. Töö maht ega sisu sellest otseselt

ei muutu ja pigem väheneb, kuna osa senisest aruandlusest (nt veoaruanne) kaotatakse. Võib eeldada, et

enamik jäätmekäitlejaid peab kuupõhist jäätmete arvestus juba täna, kuna see on seotud kuupõhiselt

toimiva finantsarvestusega. Samuti võib eeldada, et ka väiksemad jäätmekäitlejad kasutavad turul

levinud majandus- või haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu masin-masin liidestusele.

Kõikidel ettevõtetel jääb võimalus esitada andmeid käsitsi tasuta riigi poolt pakutava

iseteeninduskeskkonna vahendusel, st ettevõtte tarkvara liidestamine riigi süsteemiga ei ole kohustuslik.

Digitaalsete jäätmeveo dokumentide kasutusele võtmine võimaldab eeldatavalt (selgub 2023.a sügisel

prototüüpimise käigus) vabastada aruandluse kohustusest need jäätmete vedajaid, kes ise jäätmeid ei

käitle, aga kes olid seni kohustatud jäätmearuandeid (jäätmeveo aruanne) esitama. Samuti võimaldab

veodokumentide kasutuselevõtmine loobuda üleandmise-vastuvõtmise toimingu dubleerimisest

jäätmearuannetes. Kui hetkel tuleb jäätmete üleandmist-vastuvõtmist kajastada mõlema poole

aruannetes, siis digitaliseerimise terviklahendus võimaldab selliseid toiminguid kajastada ühe korra (ühe

andmekirjena).

Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suurem avalikustamine loob paremad võimalused ausaks ja

läbipaistvaks konkurentsiks. Andmete avalikustamisel on oluline tagada ettevõtete ärisaladuse kaitse.

Eeldusel, et ettevõtete ärisaladus on piisavalt kaitstud, on andmete senisest suuremal määral

avalikustamise mõju jäätmearuannete esitajatele positiivne.

Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga

aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel laekuvad andmed riigile jooksvalt (reaalajalähedaselt

või muu kokkulepitud sagedusega nagu nt kord kuus) ja riik koostab laekuvate andmete (veokirja ehk

saatekirja andmed ja jäätmekäitluse andmed) alusel vajalikud aruanded ise. Teatud juhtudel, eelkõige

jäätmete käitlemisel jäätmekäitluskohas, on eeldatavalt siiski vajalik eraldi aruande esitamine. Sellistel

juhtudel lähtutakse põhimõttest, et aruanne eeltäidetakse jooksvalt laekuvate andmete alusel niipalju kui

võimalik. Kokkuvõttes on digitaliseerimise mõju jäätmearuannete esitajatele kindlasti positiivne.

Mõju sihtrühm: isikud, kes pakuvad jäätmevaldajate registri teenust või seda ise peavad

(76 omavalitsust, 2 teenusepakkujat)

Mõju sihtrühm peab ühekordselt üle vaatama jäätmevaldajate registri ja seotud registritega ühised

andmeobjektid ning võimalusel need sisuliselt ühtlustama (nt aadressikirjed viima identsele ühiselt

kokkulepitud kujule jms). Suurem kulu on seotud kohustusega arendada välja standardiseeritud

andmevahetuse liides ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamine. Avalikustamise all peetakse

silmas eelkõige agregeeritud ja andmekaitse nõuetele vastavaid koond- ja üldandmeid.

Positiivse aspektina võib eeldada, et väheneb käsitööna andmepäringutele vastamine, kui teatud andmed

on edaspidi avalikult kättesaadavad. Väheneb käsitööna andme parandamine nii mõju sihtrühmal, kui

39

teistel jäätmevaldajate registriga andmeid vahetavatel või andmeid saavatel osapooltel (nt

jäätmevedajad). Kvaliteetsemad andmed võimaldavad korraldatud jäätmeveo hangetel teha täpsemaid

pakkumisi ja vältida sellega seotud vaidlusi.

Mõju sihtrühm: avalik sektor

Avaliku sektori jaoks on mõju positiivne. Riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks oleksid olemas

ajakohased ja usaldusväärsed andmed otsuste tegemiseks, sh käitluskohtade planeerimiseks. Väheneb

koormus jäätmearuannete esitamisele ja kontrollimisele ning samuti võimaldab andmete

digitaliseerimine tõhustada järelevalvet.

Olemasolevate IT-süsteemide muutmise ja uue süsteemi loomisega kaasneb ühekordne investeeringu

vajadus ning püsikulu loodava süsteemi ülalpidamiseks. Samas võimaldab uue süsteemi loomine

sulgeda olemasolevaid (OJS ja KOTKAS jäätmearuande esitamise moodul), mis annab ka kokkuhoiud.

Täpsemad summad ja uue süsteemi tasuvus selguvad 2024.a jooksul, aga riigieelarve kontekstis on need

väikesed.

Mõju sihtrühm: avalikkus

Mõju avalikkusele on positiive, kuna andmete digitaliseerimine ja jäätmearuannetes olevate andmete

senisest suurema avalikustamise korral muutub jäätmete liikumine läbipaistvamaks ja avalikkusel tekib

võimalus saada senisest täpsemat infot.

Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna andmete digitaliseerimine ja digitaalsete saatekirjade

kasutuselevõtt parandavad andmete kvaliteeti, sh paraneb andmete kvaliteet KOVide lõikes, mis

omakorda võimaldab teha paremaid poliitilisi otsuseid nii riigi kui regionaalsel tasandil (sh planeerida

kohalikke olusid ja vajadusi arvestades jäätmekäitlusrajatisi).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna digitaalsete saatekirjade kasutamine võimaldab

varakult tuvastada elu- ja looduskeskkonda mõjutavad probleemid (nt laoseisude ületamine, jäätmete

selleks luba mitte omavale isikule üle andmine ja nõuetele mitte vastav käitlemine jne).

Lahendusel puudub otsene sotsiaalne mõju ja mõju julgeolekule.

Kokkuvõtvalt:Digitaalsetele jäätmete saatekirjadele ja andmepõhisele aruandlusele üleminek ei avalda

sihtrühmadele negatiivset mõju. Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suurem avalikustamine

mõjutab ettevõtete äritegevust pigem positiivselt, sest loob paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks

konkurentsiks. Andmete senisest avalikumaks tegemisel on oluline tagada piisav ärisaladuse kaitse.

Vajadusel tuleb andmete avalikustamise ja ärisaladuse osas läbi viia täiendav analüüs.

5 EDASINE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE

Maailmapank on aastatel 2020-2021 läbi viinud põhjaliku Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsi. Samuti

on riigi jäätmekava 2023-2028 raames läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõlemal

analüüsil on suur puutumus käesoleva VTK-ga ning pakutavad lahendused johtuvad nimetatud

analüüsidest.

VTK tulemusena ei ole kavas välja töötada uut tervikseadust, vaid kavandatakse muudatusi

kehtivates seadustes: nt jäätmeseadus, pakendiseadus, keskkonnatasude seadus, pakendiaktsiisi

seadus ja autoveoseadus. Jäätmevaldkonnas on aastaid olnud ootel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse

kodifitseerimine ehk sätete liitmine ühte seadusesse. Arvestades aga olmejäätmete ringlussevõtu

2025. aasta sihtarvu lähenemist ning kodifitseerimise ajamahukust, on otsustatud hetkel muuta eraldi

seadusi. Kindlasti on vajalik uue nii jäätmeseaduse kui pakendiseaduses sätteid sisaldava tervikseaduse

väljatöötamine edaspidi, et luua õigusselgust, vähendada sätete dubleerivust jm.

VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele hiljemalt märtsis 2024.

VTK kooskõlastamise tähtaeg on aprill 2024.

40

VTK alusel seaduste muutmise eelnõu väljatöötamisega seoses kutsutakse ellu erinevad

temaatilised töörühmad.

Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg on mai 2024.

Eeldatav seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise aeg on september 2024.

Eeldatav muudetavate õigusaktide jõustumise aeg on jaanuar 2025.

Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid

Regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,

justiitsministeerium, rahandusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu, Riigikontroll,

Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Korteriühistute

Liit, Eesti Omanike Keskliit, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pakendiringlus OÜ,

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend OÜ,

Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila, Amestop

OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Eesti

Jäätmehoolduskeskus MTÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse

Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti

Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja

Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, SA Rohetiiger, SA Things, SEI Tallinn, Eesti

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ning kliimaministeeriumi

valitsemisala asutused Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Vastutavad ametnikud on Katrin Koppel, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik, e-posti

aadress [email protected], tel 626 0700; Laurina Šinkejeva, Kliimaministeeriumi

ringmajanduse osakonna nõunik, e-posti aadress [email protected],

tel 625 0290; Kerli Ojakivi, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik,

e-posti aadress [email protected], tel 626 0746; Käthlin Raudla,

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik, e-posti aadress [email protected],

tel 626 0798, Kristina Parnaul-Ollik, Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist, e-post kristina.parnaul-

[email protected], tel 626 2870 ja Sigrid Soomlais, Kliimaministeeriumi ringmajanduse

osakonna juhataja, e-posti aadress [email protected], tel 626 2921.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

19.03.2024 nr 1-4/24/1465

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine

kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on

aluseks võetud Maailmapanga poolt 2021. aastal koostatud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs

ning Riigi jäätmekava 2023-2028. Väljatöötamiskavatuse ja selle alusel välja töötatava

seaduseelnõu põhieesmärk on saavutada Eestis olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu

sihtarvude täitmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisa: Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus

Teadmiseks: vastavalt jaotuskavale

Katrin Koppel, 626 0700

[email protected]