Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 25.09.2025 nr 10-11/2363-1

Meie 17.10.2025 nr 9.3-4/25/7514-2

Tartu mnt 17 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teavitas Terviseametit (edaspidi amet) Tartu mnt 17

kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande eelnõu valmimisest. Amet on detailplaneeringu lahenduse varasemalt

kooskõlastanud 23.10.2018 kirjaga nr 9.3-1/6509-4.

Tartu mnt 17 kinnistu detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati

Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldusega nr 267. Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on muuta Tartu mnt 17 kinnistu ärimaa sihtotstarve elamu- ja ärimaaks ning määrata

ehitusõigus kuni 34 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu

ehitamiseks. Olemasolev hoone on ette nähtud lammutada. Planeeritud ala Tallinna

üldplaneeringu kohane juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki

hooneid, välja arvatud keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneeringus kavandatu on

kooskõlas Tallinna üldplaneeringu kohase juhtotstarbega.

KSH läbiviimise eesmärk on selgitada planeeringu elluviimisega kaasnev oluline

keskkonnamõju ning pakkuda välja meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks või vähendamiseks.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. KSH aruanne on koostatud

peamiselt aastal 2017. Seejärel planeeringu menetlusprotsess peatus. KSH aruanne ajakohastati

2025. aastal, arvestades vastavaks ajahetkeks koostatud planeeringulahendust, mida käsitleti

KSH aruandes alternatiiv II-na. Alternatiiv II korral lähtuti läbiviidud arhitektuurivõistluse

lahenduse tulemusest. Tegemist on vähendatud mahuga planeeringulahendusega. KSH

koostamisel lähtuti alal eelnevalt teostatud uuringutest. Täiendavalt koostati KSH käigus

radooniuuring ja hüdrogeoloogiline ekspertarvamus. 2025. aasta KSH aruande ajakohastamisel

lähtuti täiendavalt planeeringu alusuuringutena koostatud insolatsioonihinnangutest,

mürahinnangust, müra ja vibratsiooni mõõtmiste tulemustest ning haljastuse hinnangust.

Planeeringu elluviimisega on toodud esile järgnevad võimalikud mõjud:

 Planeeringu alternatiiv I mõju naaberhoonete insolatsioonitingimustele on hinnanud

Peep Soopere Fassaadprojekt OÜ-st. Planeeringu elluviimise (alternatiiv II) mõju

naaberhoonete insolatsioonitingimustele on samuti hinnanud Building Numerics OÜ

poolt, töö nr: INS-04042025 04.04.2025 (Joonis 16, Joonis 17). Analüüsi eesmärk oli

kontrollida kuidas on uuenenud Tartu mnt 17 kavandatud hoone võistlustöö detailse

mahu puhul muutunud insolatsiooni arvestuslik kestus võrreldes varasema

detailplaneeringu lahenduse kohase insolatsioonianalüüsiga (Fassaadiprojekt OÜ

2(5)

02.10.2018 töö nr 17-1217). Insolatsiooni mõju hindamisel arvestati ka koosmõju - Tartu

mnt 15 ehitatava hoone puhul on eeldatud ehitusloale vastavat hoone mahtu. Läbiviidud

insolatsiooni analüüside puhul võib kokkuvõtvalt järeldada, et alternatiiv I ja II

rakendamine mõjutab mitmete naaberhoonete insolatsiooni kestvust, kuid pärast Tartu

mnt 17 krundile kõrghoone ehitamist jääb lähiümbruses olemasolevates hoonete

korterites isolatsiooni kestus standardiga EVS-EN 17037:2019+A1:2021 lubatud

piiridesse.

 Alternatiivide I ja II rakendamine mõjutab mitmete naaberhoonete insolatsiooni

kestvust, kuid pärast Tartu mnt 17 krundile kõrghoone ehitamist jääb olemasolevate

hoonete korterites insolatsiooni kestus lähiümbruses vastavusse Eesti standardiga EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise

juhendiga. Valgustingimused olenevad konkreetsest arhitektuursest lahendusest, kuid

võib oodata normidele vastavust. Kuigi alternatiiv I korral on hoone kõrgus võrreldes

alternatiiv IIga suurem, siis olulist erinevust insolatsioonis ei ole.

 Tartu mnt 17 kinnistu pinnase radoonitase jääb mõõtmiste tulemusena vahemikku 8-16

kBq/m3 ehk tegu on normaalse radoonisisalduse tasemega, mis ei nõua erimeetmeid,

kuid vajalik on tagada tarindite radoonikindlad lahendused. Antud juhul tuleb ka

arvestada, et kavandatakse kuni kolme maa-alust korrust ning vajalik on tagada

nõuetekohane ventilatsioon välistamaks radooni kogunemist hoonesse. Järgida EVS

840:2023 nõudeid.

 Ehitusala ümbritsevad mitmed olemasolevad hooned, sh ajaloolise väärtusega hooned.

Ehitusala ning vibratsiooni suhtes tundlike objektide omavaheline vahekaugus on väike.

Planeeringu staadiumis ei ole võimalik vibratsioonitasemeid täpselt prognoosida, selleks

on vajalik ehitusprojekti olemasolu. Selge on, et vibratsioonirikkamate seadmete ja

konstruktsioonide rajamine võib põhjustada kahjustusi naaberhoonetele. Seega tuleb

ehitusel valida ehituskonstruktsioon ja - viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis

ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Keelatud on rammvaiade kasutamine hoone

vundeerimisel (kasutada puurvaiu).

 Ehitusmüra ja ehitusaegse õhusaaste näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab

keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Ehitustööde ajal on soovitatav

elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid:

o tööde ajastamine ja planeerimine – väga mürarikkaid töid mitte planeerida

õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele;

o kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest;

o vajadusel teostada müra ja/või vibratsioonitasemete monitooring;

o ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid;

o vajadusel korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja

teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati

paigaldamine vms);

o ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja

hooldus;

o vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui see pole vajalik;

o võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul

alternatiivseid variante, mis

o ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või

suunamoduleeritud signaalid - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb

arvestada võimalike ohutusprobleemidega;

o müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö.

o Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel ning

kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida

niisutamise abil. Puistematerjali laadimistöid vältida tugeva tuule tingimustes.

o Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket. Kuna

piirkonnas valitsevad keerulised hüdrogeoloogilised tingimused ning ehitusala

vahetusse naabrusesse jääb nii eluhooneid kui ka kultuurimälestisi, siis tuleb

3(5)

ehitusel erilist tähelepanu pöörata vibratsiooni ning vajumiste vältimisele.

Ehitusel tuleb valida ehituskonstruktsioon ja - viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ebasoovitav on

rammvaiade kasutamine hoone vundeerimisel (kasutada puurvaiu).

 Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka täiendav autotranspordi

(eeskätt raskeveokite) liikumine, mille leevendamiseks tuleb vajadusel kehtestada

kiirusepiirangud planeeringualale suunduvatel tänavatele. Ehitusmüra vähendamiseks

tuleb ööseks ehitustegevus kindlasti peatada ning erinevate hoonete ehitustöid on

otstarbekas teostada üheaegselt.

 Projekteeritavale hoonele tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid

ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Mürarikkad

seadmed kavandada võimalusel hoone sisesed. Hoonevälistele seadmete mürarikastele

osadele on soovitav kavandada müraekraanid. Müraekraanide projekteerimisel tuleb

kaasata vastavaid erialateadmisi omav ekspert, vältimaks ekraanidega müra leviku

suunamist naabruses paiknevatele elamutele. Tehnoseadmetest tulenevad müratasemed

ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud normtasemeid. Ilma meedet rakendamata võib hooneväliste mürarikaste

seadmete kasutamisel esineda mürahäiringuid lähialadel.

 Kokkuvõttes saab eelistada alternatiivi II rakendamist ehk kõrghoone rajamist

vähendatud mahus. Seega leiab KSH aruanne, et väljatöötatud detailplaneeringu

edasiarendus ehk alternatiiv II on võimalik rakendada ilma olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid põhjustamata. Alternatiiv II elluviimine omab lähialale mitmeti

positiivset keskkonnamõju - lisades kvartalisse olulisel määral haljastust, muutes

linnakeskuse maakasutuse efektiivsemaks ja tänavaruumi atraktiivsemaks, millega

vähendatakse valglinnastumist, autostumist ja suurendatakse linnakeskuse töö- ja

elukohtade arvu.

Amet on seisukohal, et aruandes väljatoodud ehitusaegsed meetmed ja tingimused

tehnoseadmete paigaldamiseks aitavad nende järgimisel hoida ära negatiivseid müra- ja

vibratsioonimõjusid.

Materjalid sisaldavad järgnevat kirjeldust selles osas, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab

rajatavat hoonet ja maa-ala:

 Helirõhutasemete mõõtmised (Akukon Eesti OÜ, töö nr 251048-M01-30105,

30.06.2025). Mõõtmised teostati 04.06.2025 kell 13.00 – 05.06.2025 kell 13.00.

Mõõtmiste kohaselt oli müra hinnatud tase päevasel ajal kuni 65 dB ja öisel ajal

kuni 63 dB. Maksimaalsed müratasemed päevasel ajal olid kuni 93 dB ja öisel ajal

kuni 91 dB ning olid mõõtmiste aruande kohaselt põhjustatud peamiselt trammide

möödasõidust. Eraldi on mõõdetud trammide müra, mis oli päevasel ajavahemikul 65

dB ja öisel ajavahemikul 63 dB.

 Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine (Akukon Eesti OÜ, töö nr

251048-1-A). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni

liiklusmudeli 2022. a andmeid olemasoleva olukorra kaardistamiseks ning 2045. a

liiklussagedusi. Tartu mnt 17 ala juures on Paberi peatus, kus sõidavad tammiliinid nr 2

ja 4. Trammiliinide 2 ja 4 liiklussagedused pärinevad Tallinna Linnatranspordi AS–i

sõidugraafikust. Arvestatud on tööpäeva graafikut, nädalavahetustel on trammiliiklus

väiksema mahuga. Planeeritava tammiliikluse (Liivalaia tramm) esialgsed andmed on

võetud mürauuringust „Akukon 241740-1 Liivalaia tn tramm eskiisprojekti

mürauuring.“ Mürahinnangu kohaselt ulatuvad detailplaneeringu alal liiklusmüra

tasemed päevasel ajavahemikul Tartu mnt poolsel küljel kuni 69 dB ja öisel

ajavahemikul kuni 59 dB, teistel külgedel päeval kuni 64 dB ja öisel ajavahemikul

kuni 54 dB. Planeeritava hoone fassaadil ulatuvad päeval liiklusmüra tasemed kuni

64 dB ja öisel ajal kuni 56 dB. Planeeritava alani ulatuvad prognoositavas

olukorras liiklusmüra tasemed päevasel ajal kuni 65 dB ja öisel ajal kuni 57 dB.

4(5)

Planeeritava hoone fassaadini mõjub prognoositavate liiklusandmete kohaselt

päevasel ajal kuni 65 dB, öisel ajal kuni 57 dB suurune liiklusmüra tase.

Kuna detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu kohase

juhtotstarbega, rakenduvad planeeritavale alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55

dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr

71 § 6 lg 3. Tulenevalt eeltoodust ei ületa modelleeritud müratasemed lubatud

normtasemeid, kuid mõõtmiste käigus fikseeritud öine müratase ületas lubatud normtaset.

Lisaks ületatakse liiklusmüra maksimaalseid tasemeid.

Vibratsioonitasemete mõõtmised (Akukon Eesti OÜ, töö nr 251048-M02, 13.08.2025) viidi läbi

14.07.2025 kell 16:40 kuni 15.07.2025 kell 16:40 Tartu mnt 17 hoone I korruse ruumis nr 103.

Mõõtmised teostati vastavalt ISO standardile ISO 2631-2. Saadud mõõtmistulemuste alusel võib

järeldada, et Tartu mnt 17 olemasolevas hoones trammide möödasõidu ajal fikseeritud

vibratsioonitasemed vastavad sotsiaalministri määrusega nr 78 kehtestatud vibratsiooni

piirväärtustele nii eluhoonetes kui ka büroohoonetes. Planeeringuga ei kavandata hoonet

trammiteele lähemale kui on käesoleval ajal olemasolev hoone. Mõõdetud

vibratsioonitasemed αv ulatusid päeval kuni 0.0036 m/s2 ja Lαv kuni 71 dB. Sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud normtasemete kohaselt ei ületata

lubatud tasemeid päeval ega öösel.

Edastatud materjalide kohaselt tuleb müra mõju vähendamiseks võtta kasutusele järgnevaid

meetmeid:

 Hoone välispiiretele õige heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab

tagada siseruumides head akustilised tingimused, milleks rakendatakse järgmisi

meetmeid:

o ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue

kujul R’tr,s,w+Ctr;

o akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

o välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav

müratase ruumis oleks ületatud;

o rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

o elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige

magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele

küljele.

o Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed

soovitame määrata eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. Välispiirde heliisolatsiooni

valikul on oluline päevane müratase, mis on öise ajaga võrreldes kõrgem, et

tagada normtasemete täitmine siseruumides.

o Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral eluhoonete

välispiirde ühisisolatsioon tänavate poolsel alal olema R’tr,s,w = 40- 45 dB, mida

5(5)

tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt

standardi tabelile 6.4. muus osas võib arvestada R’tr,s,w = 30 dB.

o EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja

üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui

ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².

Lisaks KSH aruandes väljatoodule juhib amet tähelepanu järgnevale:

 Planeeritud hoone elektrivarustus on ette nähtud uue hoonesisese trafoalajaama baasil.

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja

jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende

puudumisel seadmest. Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb tagada, et alajaamast

lähtuvad müratasemed ei ületaks rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatava uue

siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määruses toodud normtasemeid.

Lisaks arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse

piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides

ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ tooduga.

 KSH aruande eelnõus on kirjutatud: „Planeeringuga ei kavandata hoonet trammiteele

lähemale kui on käesoleval ajal olemasolev hoone. Kuna mõõtmiste alusel trammitee

vibratsioonitasemed vastavad käesoleval ajal hoones kehtivatele nõuetele, siis ei ole

oodata et ka samasse asukohta uue kaasaegsetele ehitusnõuetele vastava hoone

rajamisel trammiliiklusest tulenevaid vibratsiooni normtasemeid hoones ületataks.

Arvestama peab ka, et vibratsiooni teket ja levikut on sealjuures võimalik vähendada

eeskätt trammi tehniliste ja trammitee konstruktsiooniliste lahendustega, mitte

hoonestuslahendusega.“. Amet juhib tähelepanu, et vibratsioonitingimused tuleb tagada

ka praeguses olukorras, kuna trammipargi ja -taristu kaasajastamise aeg ja ulatus ei ole

teada. Peamine vibratsiooninõuete tagamine peaks leidma lahenduse hoonestuse

ehitustehniliste meetme kaudu.

 Materjalides viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise

meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada

sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Elamute siseruumide müratasemed ei tohi

ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

kehtestatud normtasemeid.“. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on

samuti tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada rahvatervishoiu

seaduse alusel kehtestatava uue siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva

määrusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]