Vastuskiri

Tere

Ehk siis jõuame ikkagi sinna punkti tagasi, et vajalik on rajada mürasein. Sisuliselt tähendab see 7 meetri kõrgust seina kinnistupiirile, mis on ilmselgelt linnaplaneerimise seisukohast välistatud ning seega sinna kinnistule hooldekodu rajamine on välistatud.

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]

Tere

Antud juhul on asjakohane lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest - müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Ainult siseruumides leviva müra normide tagamiseks tegevuse planeerimine jätaks lahendamata välisõhus leviva müra küsimuse.

Lugupidamisega

Raul Sarri

menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5840 8524

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Tänud vastuse eest. Küsimus on kuidas antud olukorda lahendada. Saan aru, et sisuliselt on kaks varianti:

1. 1. Piirata kinnistule levivat müra müraseinaga – kuna trammimüra tekitavad seadmed on trammi katusel, siis see tähendab, et kinnistupiirile tuleks rajada 6-7 meetrine müratõkkesein. Mis ilmselt ei ole linnaarhitektuurselt aktsepteeritav ning sisuliselt ei ole reaalne ja teostatav.

2. 2. Piirata hoonesse kanduvat müra välispiiretega – see võib eeldada keskmisest müratõkestavamaid avatäiteid ja välisseinu, aga on ehituslikult teostatav.

Palun kinnitust, kas saame variant kahte rakendades projektiga edasi liikuda.

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]

Tere

Müra normtasemed on kehtestatud esmalt maa-alale. Müratundlikele hoonetele on liiklusmüra puhul sätestatud tõepoolest ka teepoolse külje piirväärtused, kuid see ei tähenda võimalust vältida maa-alale kehtestatud norme.

Näiteks kui müratundliku hoone teepoolse külje normtase on 65 dB ning sinna jõuab müratase 64 dB, ei ole tegemist hoone küljele mõeldud normi ületamisega. Kuid see tähendab, et maa-alale kehtestatud norm 60 dB oleks sellise näite puhul ületatud, kuna maa-alal leviv müratase ei saa olla sellisel juhul madalam kui 64 dB. Nii nagu välja toote - 64 dB maja juures on juba vähenenud müratase ning ülejäänud maa-alal võib müratase olla veel kõrgem. Elulisema näitena, kui Teil on eramaja ning suur hoov, mille ääres on autotee, siis liiklusmüra vastavust ei hinnata mitte selle järgi, milline müratase Teie majani fassaadini jõuab, vaid milline müratase Teie hoovis levib.

Teepoolse külje müranorm võib mängu tulla näiteks momendil, kui hoone ise on vahetult tee ääres ning mõjub ülejäänud kinnistule müratõkkena. Siis võib olla olukord, kus hoone küljele leviv müratase ja maa-alal leviv müratase kumbki ei ületa lubatud normtasemeid.

Loodan, et täpsustusest oli abi. Kui jäi veel küsimusi, siis vastan meeleldi.

Lugupidamisega

Raul Sarri

menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5840 8524

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Tänud vastuse eest!

Uurisin ka veidi seda teemat ja leidsin et lubatud müratasemete tabelis on eraldi välja toodud müratasemed hoone teepoolsel küljel. Kuna mõõtmine toimus praktiliselt trammitee ääres, siis peaks need piirväärtused vastavalt mõõdistustele meil ka tulevasel hoonel olema pigem väiksemad kui suuremad ning ka praeguste tulemuste juures annavad need välja – 65 dB päeval ja 60 dB öösel:

Andke teada, kui olen millestki valesti aru saanud.

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]

Tere

Korraks kordan üle asjakohased kohalduvad nõuded, koos viidetega:

-Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele:  II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

-Liiklusmüra on määruse tähenduses müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel;

-Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel L_pA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

-liiklusmüra päevane piirväärtus II kategooria maa-alal on 60 dB ja öösel 55 dB;

-Kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõtmisprotokollis märgitud.

-Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes:
päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00;
õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00;
öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00;
öine mürarikkaim tund T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00.

Akukoni mürauuringu kohaselt:

-mõõtmistulemused iseloomustavad kogu mürataset, sisaldades liiklusmürale lisaks ka olmemüra ja looduslikku mürafooni;

-arvestan, et mõõtmiste eesmärgiks oli selgitada välja üldine müraolukord ja müra hindamisel ei ole seega arvestatud aasta keskmist liiklussagedust;

-mõõtmispunkt oli kinnistu piiril, vahetult trammitee kõrval;

-mõõdeti 24 tundi;

-tabelis 4 on välja toodud ekvivalentsed, maksimaalsed ja minimaalsed helirõhutasemed 1-tunniste ajaperioodide kohta, lisaks L_n ja L_d;

-peamiseks müraallikaks olid autod ja trammid.

Mürauuringu kohaselt:

Kõrgeim ekvivalentne müratase mõõtmise ajavahemikku tundide kaupa vaadeldes oli päeval (07.00-23.00) 64 dB (kell 17 ja kell 10), öösel  (23.00-07.00) 60 dB (kell 6). Mõlemad tulemused ületavad II kategooria maa-alale kehtestatud piirnorme, milleks on päeval 60 dB ning öösel 55 dB.

Maksimaalsed müratasemed olid päeval ületatud kolmel korral: 94 dB (kell 17:00), 87 dB (kell 19:00), 96 dB (kell 10:00) ja öösel ületatud kolmel korral: 77 dB (kell 23:00), 89 dB (05:00) ja 87 dB (06:00). Päeval on piirnorm 85 dB(A) ja öösel piirnorm 75 dB(A).

Kui saan õigesti aru ja mõõtmiste tabelis 4 mõõdetud ajavahemikud L_d ja L_n tähistavad määruse mõistes müra hinnatud tasemeid päevase (07.00-19.00) ning öise (23.00-07.00) ajavahemiku jooksul, siis saadud tulemuste põhjal võib öelda, et L_d tulemus 62 dB vastab II kategooria müra piirväärtusele, kuid öine tulemus L_n 60 dB ületab II kategooria müra piirväärtust (55 dB).

Kokkuvõtvalt:

Praeguse info järgi, kui plaan on rajada kinnistule sotsiaalhoolekande asutus, tuleks kinnistu maa-alal tagada II mürakategooria normtasemed. Mürauuring järgi on vaja müraleevendavaid meetmeid kuna maa-alal lubatud liiklusmüra tasemed on tõenäoliselt ületatud. Juhin korra veel tähelepanu, et mürauuringu eesmärk ei olnud liiklusmüra uurimine, vaid kinnistu üldine müraolukord.

Lugupidamisega

Raul Sarri

menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5840 8524

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Kas jõuate see nädal selle üle vaadata ja omapoolse hinnangu anda?

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]

Tere Raul,

Edastan Treiali 4 kinnistupiiril tehtud müramõõtmise protokolli.

Tundide keskmised müranormid vastavad nõuetele, aga on üksikud ületamised maksimaalse osas.

Müramõõdistajalt sain info, et suuremat müra tegi üks konkreetne tramm, mis pidurdamisel kas siis juhi sõidustiilist või muul tehnilisel põhjusel tekitas teistest trammidest valjemat vilisevat häält.  

Milline on teie hinnang, kas saame lähtudes keskmisest müratasemest antud kinnistu müranõuded lugeda vastavaks ning täiendavaid mürameetmeid pole tarvis edasisel projekteerimisel rakendada?

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]

Tere

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Sealjuures tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused kuuluvad II kategooria alla.

Välisõhus levivaid müra normtasemeid reguleeriva määruse kohaselt on II kategooria maa-alal liiklusmüra piirväärtused päeval 60 dB ning öösel 55 dB.

2022 strateegilise mürakaardi kohaselt levib kinnistul trammitee poolsel küljel liiklusmüra päeval 65-69 dB ning enamusel territooriumist 60-64 dB. Need tulemused ületavad päevast piirnormi, milleks on 60 dB.

Öösel jääb liiklusmüra maa-ala trammitee poolsel küljel vahemikku 55-59 db ning vaiksemal poolel kinnistust 50-54 dB. Trammiteele lähemale jääval osal maa-alast on tulemus üle piirnormi, milleks on 55 dB.

Müra piirväärtus on AÕKS kohaselt suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Seega eelnevat arvestades tuleks praeguste andmete põhjal kindlasti võtta kasutusele meetmeid, et liiklusmüratasemed maa-alal tagada.

Lisaks eelnevale tuleks arvestada trammide liiklusest põhjustatud vibratsiooniga siseruumides ning liiklusmüra maksimaalseid tasemeid välisõhus, mis ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. Samuti asub kinnistu läheduses Vene-Balti Sadam, mis on põhjustanud mürahäiringuid ümbruses elavatele elanikele. Sadama alalt leviva müra osas tuleks arvestada tööstusmüra piirväärtustega ning ka tööstusmüra maksimaalsete tasemetega. Mürakaardid annavad küll üldise ülevaate tööstuse mürast, kuid meie kogemuste järgi ei kirjelda need alati piisavalt tööstusalalt tulevat muutuvat mürapilti, ennekõike just lühiajalisemate mürasündmuste osas, millele tuleks rakendada tööstusmüra maksimaalsete tasemete piirväärtusi. Seega tööstusmüra osas võib enne asutuse rajamist kinnistule olla asjakohane täiendavate mürauuringute teostamine.

Seoses uue rahvatervishoiu seaduse tulekuga on hetkel veel jõustumata määrused, mis kehtestavad nõuded sotsiaalhoolekande osutamise elukeskkonnale ja vibratsioonile ning mürale siseruumides.

Seega võib veel lisanduda täiendavaid nõudeid, millega kõnealusele kinnistule erihooldekodu rajamisel tuleks arvestada. Kahjuks hetkel, kuni määruste jõustamiseni, neid kommenteerida ei oska.

Lugupidamisega

Raul Sarri

menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5840 8524

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Planeerime Tallinna linna rajada erihooldekodusid ning üheks sobivaks kinnistuks on valitud P-Tallinnas asuv Treiali 4 kinnistu. Kinnistule planeerime rajada kaks 12 kohalist erihooldekodu vastavalt detailplaneeringu lubatud hoonestusalale.

Kuna kinnistu asub trammitee kõrval, siis tekkis küsimus, kas antud asukohta saame hooldekodud rajada ning see ei tooks kaasa liiga suuri kulutusi täiendavaks müratõkestuseks. Olemas on kehtiv detailplaneering, kus on näidatud hoonelaune pind (punasega ring ümber) ning Tallinna linna mürakaart.

Palun teie seisukohta, kas hindate antud kinnistule erihooldekodud rajamise sobivaks ning kui on täiendavaid märkusi millega arvestada, siis palun need välja tuua.

Tervitades,

Rene Tarros

kinnisvaraarenduse projektijuht

tel: 53056031

e-post: [email protected]