Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 103,650-109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1-3/20/200 kehtivuse pikendamine

Projekteerimistingimuste lisa. Pataste-Igavere lõigu asukohaskeem

KM 103,650

KM 109,543

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-

109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Maanteeamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse

juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 77302:002:2060, 77302:002:2030, 77302:002:2060,

77302:002:2001, 77302:002:2002, 77302:002:2020

4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Tartu vald (Pataste, Lilu ja Reinu külad).

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Tegemist on asulavälise lõiguga. Projekteeritavale lõigule on

1997. aastal ehitatud asfaltbetoonkate. Riigitee on halvas

seisukorras ja vajab rekonstrueerimist.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta

teeregistri andmetel km 103,650-106,208 on 2501 a/ööp (sh

raskeliiklust 7%), km 106,208-109,543 on 3157 a/ööp (sh

raskeliiklust 6%).

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee

katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine

jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada

katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.3. Kaaluda riigitee 14230 harude projekteerimist teineteise suhtes nihkesse, et vältida

otsesihis riigitee 3 ületamist.

5.2.4. Projekteerida riigitee 14215 ristmik riigitee 3 suhtes võimalikult täisnurga alla.

5.2.5. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.6. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.7. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse

vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Normikohase nihutusega

bussipeatuste asukohad on näidatud asendiplaani joonistel.

5.3.2. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna, täpsed parameetrid lahendada

projekteerimise käigus.

5.3.3. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate

ootepaviljonide ümbertõstmine.

5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (peenralaiendused, jalgteed,

teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).

5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Ei kavandata.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Põhiprojekti mahus lahendada vajadusel maantee rekonstrueerimisele ette jääva

olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse

terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 103,650-

109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Lisa. Pataste-Igavere lõigu asukohaskeem

Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

05.10.2020 nr 6-

2/20/15894-2

Alus: projekteeritav lõik

piirneb

maastikukaitsealaga

Esitasite Keskkonnaametile Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543

asuva Pataste–Igavere lõigu projekteerimistingimuste eelnõu, asendiplaani ja

kaasamise kirja. Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel tööalale

kaitstavaid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku ei jää.

Kavandatav lõik piirneb ca 400 meetrises osas Vooremaa maastikukaitsealaga

(keskkonnaregistri kood KLO1000294), mis ühtlasi on selles lõigus ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Vooremaa linnuala (keskkonnaregistri kood EE0080171).

Projektiga ei ohustata eeldatavalt ala kaitse-eesmärke ega terviklikkust, kuid sellele

tuleb tähelepanu pöörata projekteerimistingimuste p 5.12 ette nähtud eelhinnangu

koostamisel.

Lähim registreeritud kaitstav liigi leiukoht on tööalast ca 50 m kaugusele jääv valge

toonekure (Ciconia ciconia) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9108291). Valge

toonekurg on lind, kes pesitseb inimese vahetus läheduses ning arendustegevus

eeldatavalt teda ei heiduta, kuna pesitsuskoha läheduses on intensiivse liiklusega

maantee. Pesitsuse korral tuleks vältida häirivaid töid pesitusperioodil (aprilli

keskpaigast juuli lõpuni, (alus: looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2).

Esitatud materjalide kohaselt ei kavandata sildade ega truupide rekonstrueerimist

ning antud lõigul ei ole avalikult kasutatavat veekogu, mille tõttu puudub vajadus

tegevusi Keskkonnaametis registreerida (alus: veeseadus 196 lg 2 p 4).

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks.

2. KMH eelhinnangu koostamisel käsitleda rekonstrueeritava lõigu piirnemist Vooremaa

maastikukaitsealaga.

3. Projekti seletuskirja tööde teostamise peatükis esitada info, et valge toonekure elupaiga

läheduses tuleb pesitsusperioodil vältida häirivate tööde teostamist (aprilli keskpaigast juuli

lõpuni).

4. Kaasata Keskkonnaamet ehitusloa menetlusse.

2 Põllumajandusamet

25.09.2020 nr 14.2-

1/26161

Alus: projekteeritav lõik

piirneb

maaparandussüsteemidega

Põllumajandusamet, tutvunud Maanteeameti poolt esitatud Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-

Valga km 103,650-109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimisprojekti

projekteerimistingimuste andmise eelnõuga, kooskõlastab nimetatud eelnõu

järgnevatel tingimustel:

1. Rekonstrueeritava teelõigu projekti alusplaanile kanda kõigi projektiga hõlmatud

maa-alale jäävate maaparandusehitiste drenaažisüsteemid ja kraavid.

2. Uurida teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist teemaa laiendamise

asukohtades mahus, mis võimaldab teha maaparandussüsteemi toimimist tagava

lahenduse uuendustöödega (uuendamine on maaparandusseaduse mõistes

maaparandussüsteemi täiendamine või osa asendamine samaväärsega

maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (MaaParS § 46 lg 1)).

3. Põllumajandusametile esitada kooskõlastamiseks maanteelõigu rekonstrueerimise

eelprojekt (MaaParS § 50 lg 1).

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks.

2. Alusplaanile kanda projektiga hõlmatud maa-alale jäävate maaparandusehitiste

drenaažisüsteemid ja kraavid.

3. Projekti koostamisel arvestada, et tuleb tagada maaparandussüsteemide toimivus.

4. Kaasata Põllumajandusamet ehitusloa menetlusse.

3 Muinsuskaitseamet

01.10.2020 nr 5.1-

17.6/937-1

Seisukoht: 1. Projektialale jäävad järgmised arheoloogiamälestised:

 Asulakoht reg-nr 12985;

 Asulakoha reg-nr 9416 kaitsevöönd

2. Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub olemasolevast teetammist

välja (sh ka sügavamale), on kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi

rikkumisele. Seetõttu tuleb kaevetöödel teetammist väljaspool tagada

arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimised, vajadusel väljakaevamised)

läbiviimine.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.

2. Projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega:

2.1. Projektalal paiknevad arheoloogiamälestised: asulakoht reg.nr 12985, asulakoha reg.nr

9416 kaitsevöönd. Märkida mälestised ja nende kaitsevööndid teeprojekti joonistele.

2.2. Mälestiste alal või kaitsevööndis olemasolevast teetammist väljaspool (sh ka

sügavamal) kaevetööde teostamise korral tuleb läbi viia arheoloogiline uuring.

2.2.1. Arheoloogilise uuringu meetodideks on jälgimised, vajadusel väljakaevamised.

2.2.2. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

3. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada

seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise

materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

4. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema

Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -Tööde tegemise loa taotluse vorm).

Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule

hüvitatav 50 % ulatuses (1500 euro piires).

6. Pinnase-ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude

ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

7. Märkida mälestised ja nende kaitsevööndid teeprojekti joonistele. Valminud

projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2.2.3. Kaevetöödel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases

leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

2.2.4. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema

Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -Tööde tegemise loa taotluse vorm).

Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

2.2.5. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude

ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

3. Kaasata Muinsuskaitseamet ehitusloa menetlusse.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tartu Vallavalitsus - Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

2 Tartumaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

3 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

21.09.2020 e-kiri

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 103,650-109,543 asuva Pataste-Igavere lõigule jääb

ELA SA sidevõrgu objekt ELA099.

ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused

ning projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.

Otsus:

1. Lugeda, et Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga.

2. Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning

projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.

4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*vt märkus

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

5 Elering AS

19.10.2020

1. Rekonstrueeritav riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 asuva

Pataste–Igavere lõik ristub Elering AS 330kV kõrgepinge õhuliiniga L300 Balti-

Tartu (visangutes M384-M385 ja M394-M395). Eleringi liinide asukohti saab

vaadata: http://gis.elering.ee

2. Tehnilise projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud

üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja servituudialasid.

Otsus:

1. Lugeda, et Elering AS nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga.

2. Projekti koostamisel arvestada Elering AS tingimustega.

3. Projekt kooskõlastada ettevõttega Elering AS.

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

3

3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja

liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama

Ehitusseadustiku §70 (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.

(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu

elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja

korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara

või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis

massiüritusi).

4. Tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud minimaalselt 8,5 m gabariit tee ja

330kV õhuliini alumise juhtme vahel (juhtme temperatuuril +60°C juures) ja 7,0

m gabariit tee ja 110kV õhuliini alumise juhtme vahel (juhtme temperatuuril

+60°C juures). Tee projekteerimisel võib õhuliini kaitsevööndis

(paralleelkulgemisel) sõidu- või kergliiklustee planeerida mitte lähemale kui 5 m

õhuliini äärmise juhtme projektsioonist kindlustatud tee perveni. Kuivenduskraavi

projekteerimisel on kraavi perve ja õhuliini masti vundamendi mis tahes osa vahel

minimaalseks vahekauguseks 5 m. Torustike ja kaabelliinide projekteerimisel

võib 330kV ja 110 kV õhuliini kaitsevööndis torustikke ja kaableid paigaldada

mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist (ka masti tõmmitsast ja maandurist).

5. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu

korral ehitustegevuse tõttu näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

Kaevetööd lähemal kui 5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole lubatud.

6. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide

ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt Enno Bender`ilt tel. 71 68 385, 516

7771. Kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa

(asendiplaan koos lõigete ja ristumiste lahendustega) ning seletuskirja vastava

osaga digitaal kujul (dwg). Failid saata aadressile [email protected]

7. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema

kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil

https://elering.ee/taotlusvormidja-kooskolastused.

8. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast

kooskõlastamist vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa

väljastamist Elering AS-lt.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1,2 Auna

Mäenõlva

07.10.2020 e-kiri

77302:002:0440

77302:002:0024

Ettepanekuid on mitmeid, sest näeme iga päev ohtlike

liiklusolukordade tõsidust Pataste ristmikul eriti vasakpöörete

tegemisel, ka Maarja Magdaleena teele on ohtlik maha sõit vasakut

pööret tehes (sõidan iga päev sealt tööle).

1. Kindlasti peaks olema ristmikul kiiruse piirang olema mitte

enam kui 70, tean et „roolihulle“ see ei pidurda, aga

tasakaalustaks ikka olukorda.

Paremini tagaks turvalisust ja kiiruse maha võtmist muidugi

sarnane variant nagu kasutusel Kaarepere külla sissesõitudel

Jõgeva maakonnas.

Antud ristmikul on üpris tihe liiklusvool ning bussi peatuses on

ka osade Maarja Põhikooli koolilaste koolibussile võtmine ja

Selgitused/Põhjendused:

1. Kiirusrežiimi muutmise vajadus ja ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus. Juhul,

kui selgub vajadus Pataste I ristmikul (km 107,062) kiirusrežiimi muutmiseks, nähakse

projektiga ette liiklust rahustavad meetmed, millega mõjutatakse liiklejaid kiirust

alandama.

2. Projekteerimistingimuste punkt 5.3.2 kohaselt lahendatakse bussipeatused avatud

taskutena, mille täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel. Bussiootepaviljonide

rajamine on võimalik otsustada projekteerimise käigus koostöös Tartu Vallavalitsuse ja

Tartumaa Ühistranspordikeskusega.

3.-4. Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille

kohaselt rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul

üksikutele mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata. Teatud juhtudel

rajatakse ristmikele vasakpöörde sooritamiseks vasakpöörde lisarada või möödumislaiend.

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

4

tagasi toomise koht, seega on ka antud ristmikul teid ületavaid

lapsi.

Kui arvestada ristmiku asukohta ning maapinna reljeefi, siis

nähtavus kohas on tegelikult halb (sooalune osa on lohus).

Eriti kui sooritada vasakpöördeid maanteelt maha

kõrvalteedele ning seeläbi oleme ka ise kogenud ohtlike

olukordasid kus kaasliiklejad pressivad kõrvalt mööda, sest

vastutulevate autode puhul peaks ju maanteel seiskuma, et

pööret sooritada.

2. Kuna on bussipeatused, siis ettepanek teha bussidele laiemad

sissesõidud peatustesse.

Samuti kui bussipeatused lähevad täielikult uuendamisele, siis

Jõhvi suunal olev peatus võiks omada võimalust koolilastele

tuulevarjus olla, kunas antud peatuses on üks koolilaste

peale/maha võtu koht. Samuti antud peatuses sooritavad

kohalikud liinid (ka koolibuss) tagasipööret.

3. Jõhvi poolt tulles vasakule keeramiseks Alatskivi teele on

vajalik eraldi maha sõit.

4. Maha sõidu vajadus on ka Tartu poolt tulles nii Alatskivi teele

kui vasakule kohalikule teele.

5. Turvalisuse tagamiseks jalakäijatele on vajalik kõnnitee või

kõnniriba kuni Maarja-Magdaleena ristmikule, see tagaks

jalakäiatele turvalisuse kes tulevad bussilt ja suunduvad Jõhvi

poole kodudesse. Ka Maarja-Magdaleenasse liigub jalgsi ja

ratastega hulgaliselt küla õpilasi ja külarahvast ning bussi pealt

tulijaid, sest kõik bussid ei sõida Maarjast läbi.

Hämaramal /sajusel ajal on sellise maantee ääres jalgsi

liikumine isegi helkuri kasutamisel üpris ohtlik, eriti kui

jalakäijana satud kohakuti tagant ja eest tuleva autoga.

6. Ideaalis oleks et kõnnitee või kõnniriba algaks juba Igaverest ja

oleks terve renoveeritava tee ulatuses, sest ka sportratturid

kasutavad Tartu Jõhvi Maanteed treeninguteks.

Samuti elavdaks see kohalike spordihuvi, aeg ajalt on teeservas

näha üksikuid jooksjaid ning kepikõndijaid ning nende hulk

kindlasti suureneks kui oleks turvaline ja hea tee sportimiseks

kas jala, ratta või rulli peal.

7. Auna 1 ja Auna 2 väljasõit turvalisemaks, sest nende teeotsas

on ka Eesti Posti kirjakast ja külarahva postkastid.

Ka nende rajamine sõltub liiklussagedusest ja on reguleeritud projekteerimisnormidega ja

projekteerimise juhendmaterjalidega. Projekti koostamise käigus teostatakse

liiklusuuringud, mille järel on võimalik otsustada lisaradade ja möödumislaiendite

projekteerimise vajadus.

5. Projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus

kergliiklusteede vajaduse hindamine, mille abil selgitatakse välja, kas kergliiklusteede

rajamine on põhjendatud või mitte. Juhul, kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks,

eeldatakse, et jalakäijad ja jalgratturid liiguvad teepeenral. Punktis 5.1.6 viidatud

„Riigiteede liikluskorralduse juhis“ annab võimaluse põhjendatud vajaduse korral

laiemate teepeenarde projekteerimiseks.

6. Kergliiklusteede rajamisel ei ole Maanteeametil eesmärk luua inimestele

sportimisvõimalusi vaid suurendada liiklusohutust. Riigitee äärde kergliiklustee

rajamise vajaduse väljaselgitamiseks koostatakse projekteerimise käigus

projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt kergliiklusteede vajaduse hindamine.

7. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.7 kohaselt tuleb projektiga hõlmatud alal

mahasõidud korrastada vastavalt mahasõidu tüüplahendusele. Täpsed mahasõitude

lahendused selguvad projekteerimisel. Vajadusel muudetakse liiklusohutuse

suurendamiseks mahasõitude lõikumisnurka riigitee suhtes. Auna kinnistu

(77302:002:0440) mahasõidu lahenduse projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada

asjaoluga, et piirkonna elanikel ja postiljonil on vajadus mahasõidul peatuda.

Otsus:

1. Kiiruspiirangute rakendamine täpsustada ja otsustada projekteerimise käigus.

Põhjendatud juhtudel projekteerida kiirusepiirangud.

2. Bussipeatused projekteerida avatud taskutena vastavalt projekteerimistingimuste

punktile 5.3.2. Bussipeatustesse ootepaviljonide paigaldamise vajaduse

väljaselgitamiseks teha projekteerimisel koostööd Tartu Vallavalitsuse ja MTÜ-ga

Tartumaa Ühistranspordikeskus.

3.-4. Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade ja

möödumislaiendite projekteerimise vajadus. Projekteerida lisarajad ja möödumislaiendid

ristmikele, kus nende rajamine on projekteerimisnormide ja teiste projekteerimise

juhendmaterjalide kohaselt õigustatud ja põhjendatud.

5.-6. Projekteerimisel selgitada välja vajadus kergliiklusteede rajamiseks vastavalt

kergliiklusteede vajaduse hindamise uuringule. Juhul, kui kergliiklusteede rajamine Pataste

bussipeatusest Maarja 4 ristmikuni ei ole vajalik, kaaluda nimetatud lõigus riigiteele laiemate

teepeenarde projekteerimise vajadust.

7. Auna kinnistu mahasõidu projektlahenduse koostamisel arvestada, et sellel on sõidukite

peatumise vajadus ning manöövrite sooritamine peab olema ohutu.

3,4,5 Kaubi

Kaubi

Nurga

09.10.2020 e-kiri

77302:002:0071

77302:002:0072

77302:002:1670

Käesoleva kaasamise raames on tekkinud mõned küsimused.

Palume selgitada ja plaaniliselt esitada, millises mahus soovite mulle

kuuluvatel kinnistutel töid teostada?

Mis mahus on vajalik täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest?

Käesoleva tegevuse raames on vaja lahendada järgnevad probleemid:

1. Tagada juurdepääs kinnistule 77302:002:0072.

2. Takistada kinnistutele 77302:002:0071 ja 77302:002:1670 tee

kasutusest tekkiv valgus- ja mürareostus.

3. Korrastada maaparandussüsteemide toimimiseks katkine teetruup.

Selgitus/põhjendus:

Projekteerimistingimuste menetluses kogusime alusandmeid projekteerimise

ettevalmistamiseks. Seega praeguseks ei ole projektlahendust, mis võimaldaks selgitada, kas ja

missuguseid töid Teile kuuluvatel kinnistutel teostada tuleb. Juhul, kui selgub, et tee

ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, koostatakse

krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus ning alustatakse maade

omandamise menetlusega.

1. Riikliku teeregistri andmetel Kaubi (kt 77302:002:0072) kinnistule mahasõit riigiteelt

puudub ning Maanteeamet vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 uusi

mahasõite ei projekteeri. Kuna kinnistule puudub juurdepääs ka hetkel, siis mahasõidu

mitteprojekteerimine praegusega võrreldes kinnistu kasutamist kuidagi ei mõjuta.

Kinnistule mahasõidu rajamiseks on võimalik esitada Maanteeametile taotlus. Täpsemalt

saab protsessi kohta lugeda Maanteeameti veebilehel

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

5

https://www.mnt.ee/et/ametist/load-ja-kooskolastused/planeeringud#tab-1. Mahasõidu

rajamisega kaasnevad kulud on huvitatud isiku kanda.

2. Selgitame, et Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva

viie aasta jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“

(leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-

vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida). Tegevuskavaga on hõlmatud

maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki

aastas 2014. aasta põhjal) ning põhineb dokumendil „Välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas

2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud

prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Kaubi ja Nurga

kinnistutega külgnevas lõigus on riikliku teeregistri andmetel 2019. aasta liiklussagedus

3157 a/ööp ning eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud müra leevendavate meetmete

kavandamine.

Niinimetatud valgusreostuse välistamiseks leevendavate meetmete kavandamist

rekonstrueerimise ehitusprojektiga ei pea Maanteeamet põhjendatuks, sest kõnesolevate

kinnistutega külgnevas lõigus paikneb riigitee sirgel lõigul ning Kaubi kinnistu

hoonestus jääb riigiteest ca 150 m kaugusele. Nurga kinnistu ei ole hoonestatud.

Rekonstrueerimisprojektiga kavandatavad tegevused ei tingi nimetatud kinnistutele

praeguse olukorraga võrreldes täiendava valgusreostuse tekkimist.

3. Projekteerimisel tuleb hinnata truupide seisukorda ning vajadusel näha ette truupide

väljavahetamine.

Otsus:

1. Kaubi kinnistule (kt 77302:002:0072) mahasõitu mitte projekteerida vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.7.

2. Nurga (77302:002:1670) ja Kaubi (77302:002:0071) kinnistutele valgusreostuse ja müra

leevendavaid meetmeid mitte kavandada.

3. Projekti koostamisel hinnata truupide seisukorda ning vajadusel kavandada

amortiseerunud truupide väljavahetamine.

6 Liiva

06.10.2020 e-kiri

77302:002:0371 Oman teeäärset Liiva kinnistut Jõhvi mnt ääres, Maarja Magdaleena

teeristist paremale. Pole veel seal ehitamiseni jõudnud aga plaanis on

ikka jõuda,et kui plaanis Teil seal kaevata sügavamaid kraave siis

laiem teeots oleks ikka täielikult vajalik, et kui lähebki ehituseks,

mahuks ka suuremad autod manööverdama. Praegu on seal laiem ilus

ühtlane maa kus saab vabalt parkida mitmeid autosid.Mõttes oli kunagi

ka maanteeametiga kooskõlas rajadagi teeäärne parkla sest oli mõte

rajada võimaluste puhul toitlustuspunkt. Eespool on kunagi teeäär

kaevatud järsuks kraaviks, Maarja Magdaleena teeristi lähedal, rendin

oma kinnistul 5 hektarit maad välja aastaid kohalikule ettevõtjale ja tal

probleem põllule pääsemiseks. Küllaltki maantee ääres asub ka toimiv

kaev,mida eelmised omanikud kasutasid joogivee saamiseks.

Selgitus/põhjendus:

Riikliku teeregistri andmetel Liiva kinnistuga külgnevas lõigus riigiteel mahasõit puudub.

Hoone paiknemise tõttu kinnistul püüdsime analüüsi käigus tuvastada, kuidas on juurdepääs

hooneni lahendatud olnud. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduse abil ei tuvastanud

Maanteeamet, et lähiminevikus (2000. aastate algusest) oleks kinnistu juurdepääs riigiteelt

lahendatud olnud.

Kinnistu arendamise soovi korral tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab

vastava menetluse ning kaasab Maanteeameti menetlusse. Kõik arendustegevusega kaasnevad

kulud (sh kinnistu juurdepääs) on huvitatud isiku kanda.

Otsus:

1. Liiva kinnistule juurdepääsu tagamiseks riigiteelt mahasõitu mitte projekteerida.

2. Projektiga hõlmatud alal selgitada välja kaevude olemasolu ning tagada toimivate

kaevude säilitamine.

7,8 Metsakooli 11

Metsakooli 13

28.09.2020 nr

2.1-5/152-1

77302:002:0138

77302:002:1541

Vastavalt teie poolt saadetud kirjale „ Pataste-Igavere lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine“

palume säilitada ja korrastada mahasõidud Viidu-Kivinõmme teele

järgmistel katastriüksustel:

1. 77302:002:1541 - koordinaatidel XY: 6499192.66, 661453.11 ja

XY: 6498811.61, 661384.43. Antud mahasõite kasutatakse

metsamaterjali veol ja rasketehnika transportimisel, mahasõitudele

paigaldada vastavad liiklusmärgid.

Otsus:

Projekteerimisel selgitada välja, kas nimetatud mahasõidud on olemasolevad ning juhul kui on,

siis vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 näha ette nende remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendusele.

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

6

2. 77302:002:0138 – koordinaatidel XY: 6498289.57, 661142.56 ;

XY: 6498598.60, 661296.31. Antud mahasõite kasutatakse

metsamaterjali veol ja rasketehnika transportimisel, mahasõitudele

paigaldada vastavad liiklusmärgid.

3. 77302:002:0138- koordinaatidel XY: 6498801.89, 661353.44 ja

XY: 6499190.84, 661426.37. Antud mahasõite kasutatakse

metsamajanduslike tööde tegemisel kergema tehnikaga ja õppe-

praktikate teostamisel.

9 Pari

10.10.2020

77302:002:1640 Ettepanekud ja tähelepanekud oleks järgmised:

1. Põhimaanteele jõuab Maarja-Magdaleeenast tee number 213, kui

võimalik võiks kaaluda sellest teeotsast kuni Pataste bussipeatuseni

kergliiklustee või siis laiendatud teepeenra rajamist, et oleks ohutu

bussipeatusesse jõuda, sealt suunalt tulijaid on küll, järjest kolib

uusi inimesi ja eriti talvel oleks isegi sellest kilomeetrisest lõigust

suur abi paljudele.

2. Meie Pari talu kinnistule suubub üks truup, kuid suurt kasu sellest

ei ole, sest puuduvad kraavid ja kahjuks on meie krundil seetõttu

soostunud alasid, oleme kaalunud ka tiigi rajamist, et pisut maad

kuivendada, kuid ehk on projekteerijal häid mõtteid. Mõned aastat

tagasi tehti üle tee metsa ja needki vähesed kraavid mis seal olid

on nüüd risu täis. Meie krundil olev kraavisüsteem vajaks ka

uuendamist, kuid ehk ongi meil mõistlik seda koos tee

rekonstrueerimisega planeerida, et saaks nõnda nagu olema peab.

Oleksime tänulikud, kui projekteerija võtaks meiega ka ühendust,

et siis saab anda nõu, et kust ja kuidas võiks teha või mida ja kui

palju on lubatud teha.

3. Pataste bussipeatuses võiks mõlemal pool olla kaasaegne

bussiootepaviljon. Nõukogudeaegne WC-ga bussipeatus on ehk ka

juba oma aja ära elanud, külarahvas on proovinud seda küll

kodusemaks värvida, kuid see ei ole olukorda palju ilusamaks

teinud. WC sisemus ja ümbrus on ka väga räpane ja kole.

4. Tindimurru bussipeatuses võiks olla bussioote paviljonid. Hetkel

peatub seal küll vaid paar bussi, kuid eriti talvel on seal oodata väga

keeruline ja ohtlik. Iseenesest tundub, et 104km posti juures võiks

olla sellele peatusele parem koht, sest praegune on suure kraavi

ääres ja kurvi peal.

5. Meie talu sissesõidutee ots võiks jääda pigem laiem, kui kitsam,

sest siin pöörab ümber ka koolibuss. Oleme oma tee korda teinud

ja ka sissesõidutee korrastanud, et praegustes piirides on sellest

piisanud.

6. Kui kunagi on plaanis paigaldada kiiruskaameraid siis on meie

talust mööduv teelõik selleks suurepärane koht, sest siin

armastatakse sõita üsna hoogsalt, sest lõik on sirge ja meeldib

kihutajatele väga.

7. Võimalusel võiks kõrghaljastust säilitada nii palju kui võimlik, sest

tundub, et aastatega on liikluskoormus ja seetõttu ka müra

kasvanud.

Selgitus/põhjendus:

1. Projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus

kergliiklusteede vajaduse hindamine, mille abil selgitatakse välja, kas kergliiklusteede

rajamine on põhjendatud või mitte. Juhul, kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks,

eeldatakse, et jalakäijad ja jalgratturid liiguvad teepeenral. Punktis 5.1.6 viidatud

„Riigiteede liikluskorralduse juhis“ annab võimaluse põhjendatud vajaduse korral

laiemate teepeenarde projekteerimiseks.

2. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.7 alusel tuleb tagada vete piki- ja põiksuunaline

äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine,

ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega

piirnevatel katastriüksustel). Kokkuvõtlikult selguvad sademevete ärajuhtimise

lahendused projekteerimisel. Juhul, kui Pari kinnistu veerežiimi on võimalik parandada

teekraavide ja riigitee truubi projekteerimisega, on seda võimalik

rekonstrueerimisprojektis lahendada.

3. Pataste bussipeatuses olemasoleva ootekoja lammutamise ja uue kaasaegse

bussiootepaviljoniga asendamise küsimuses tuleb projekteerimisel teha koostööd Tartu

Vallavalitsuse ja Tartumaa Ühistranspordikeskusega.

4. Bussipeatuste asukohad ja ootepaviljonide paigaldamise vajadust hinnatakse

projekteerimisel ning tehakse koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa

Ühistranspordikeskusega.

5. Projekteerimisel tehakse koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa

Ühistranspordikeskusega, et selgitada välja busside (sh koolibussi) liikumise marsruudid

ning kui selgub vajadus tagasipöördeks, tuleb projektis anda vastavaks manöövriks

ohutu lahendus.

6. Projekteeritavasse lõiku kiiruskaamerate paigaldamine ei ole koostatava ehitusprojekti

eesmärk.

7. Rekonstrueerimisprojektiga nähakse ette haljastuse likvideerimist mahus, mis on vajalik

projekti eesmärgi täitmiseks (sh liiklusohutuse taseme tõstmine).

Otsus:

1. Projekteerimisel selgitada välja vajadus kergliiklusteede rajamiseks vastavalt

kergliiklusteede vajaduse hindamise uuringule. Juhul, kui kergliiklusteede rajamine

Pataste bussipeatusest Maarja 4 ristmikuni ei ole vajalik, kaaluda nimetatud lõigus

riigiteele laiemate teepeenarde projekteerimise vajadust.

2. Lahendada projektis vete ärajuhtimine vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7.

3.-4. Bussipeatuste asukohtade määramisel ja bussipeatustesse ootepaviljonide vajaduse

väljaselgitamiseks teha projekteerimisel koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa

Ühistranspordikeskusega.

5. Projekteerimisel selgitada välja busside liikumise marsruudid ning asjaolu, kas bussidel

on tagasipöörde vajadus. Vajaduse ilmnemisel projekteerida vastavad ohutud lahendused.

6. Rekonstrueerimise ehitusprojektis kiiruskaamerate paigaldamist mitte ette näha.

7. Projekteerida haljastuse likvideerimine mahus, mis on vajalik projekti eesmärgi

täitmiseks (sh liiklusohutuse taseme tõstmine).

10 Koolinurga 77302:002:0183 Otsus:

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

7

23.09.2020 nr 6-

3/20/13416-2

Projekti alas oleva 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnisasja (tunnus

77302:002:2060) lõik piirneb riigi omandis oleva Koolinurga

kinnisasjaga (tunnus77302:002:0183), mille riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Koolinurga

kinnisasjal on olemasolev mahasõit maanteelt. Palume säilitada

mahasõit Koolinurga kinnisasjale. Projekteerimistingimuste eelnõus ei

ole Koolinurga kinnisasja loetletud ehitamisega hõlmatavate

kinnisasjade loetelus.

Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km

103,650-109,543 asuva Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu osas. Palume kaasata

Maa-amet ehitusloa andmise menetlusse.

Juhul kui projekti koostamisel tekib vajadus Koolinurga kinnisasjale

kitsenduste või äralõigete kavandamiseks, palume edastada

krundijaotuskava joonis koos vastava projektlahendusega Maa-ametile

enne ehitusloa menetlust.

1. Lugeda, et arvamuse andja nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga.

2. Projektis lahendad olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.7.

3. Juhul, kui tekib vajadus Koolinurga kinnisasjale kitsenduste või äralõigete

kavandamiseks, alustada maade omandamise protseduuriga enne ehitusloa menetlust.

4. Kaasata Maa-amet ehitusloa menetlusse.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee

79601:001:1208

Aare-Laine 77302:002:0910

Aidaoru 77302:002:0092

Hobuposti 77302:002:0043

Hobupostijaama 77302:002:1962

Jaamavälja 77302:002:0051

Jaamavälja 77302:002:0052

Jõusa tee L4 79601:001:1269

Kapteni 77302:002:1950

Karu 77302:002:1770

Karusepa 77302:002:0220

Kilovati 77302:002:0020

Kilovati 77302:002:0361

Koidu 77302:002:1043

Koljati 77302:002:0921

Koljati 77302:002:0922

Kooli 77302:002:0480

Koolinurga 77302:002:0183

Kopli 77302:002:1480

Muriku 79601:001:0142

Musse 77302:002:0800

Puiestiku 77302:002:1291

Puiestiku tee 77302:002:0158

Puusta 77302:002:0068

Rehe 77302:002:2171

Rohutirtsu 77302:002:0045

Rätsepa 77302:002:0250

Savimäe 77302:002:0422

Saviveere 77302:002:0141

Sepa 77302:002:0167

Sepa 77302:002:0402

Siko 77302:002:0942

Sügaviku 77302:002:0036

Taaveti 77302:002:0820

Teeserva 77301:001:0391

Teevahe 77302:002:0031

Tuule 77302:002:0001

Ugandi 77302:002:0039

Ugori 77302:002:1141

Ugori 77302:002:1142

Vainu 77301:001:0289

Vareme 77302:002:0551

Vihma 77301:001:0267

Viira 77302:002:0159

Vraki 77302:002:0082

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

30.10.2020 nr 1-3/20/200

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere

lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-

109,543 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 77302:002:2060) Tartu

maakonnas Tartu vallas Pataste külas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Tabivere valla üldplaneeringuga, milles menetluse

esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele,

kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31

lõige 4 punkti 1 alusel.

Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

2

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade

omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud

või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud

projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.

Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti

põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a

määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,

otsustab Maanteeamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543

Pataste–Igavere rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale

1.

2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste

menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.

3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.

5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise talitus

3

Lisad: 1. Projekteerimistingimused Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

KORRALDUS

17.10.2025 nr 1.1-3/25/648

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 103,650-109,543

Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1-

3/20/200 kehtivuse pikendamine

Transpordiamet algatas Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane1) 30.10.2020 korraldusega

nr 1-3/20/200 antud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 103,650-109,543 Pataste-Igavere lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja

haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Maanteeameti 30.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/200 on antud projekteerimistingimused riigitee

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 103,650-109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks.

Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavast.

Projekteerimistingimuste andmise ajal oli Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimine teehoiukava

alusel ette nähtud 2024. aastal. Vabariigi Valitsuse 30.06.2025 korraldusega aastateks 2025-2028

kinnitatud teehoiukavas antud teelõigu ehitust ei ole kavandatud. Teelõigu ehitusaasta edasi

lükkumise tõttu ei ole käesolevaks hetkeks tee ehitusloa andmise menetlust läbi viidud ega

ehitusluba antud.

Eelnevast tulenevalt pikendab Transpordiamet nelja aasta võrra 30.10.2020 korraldusega nr 1-

3/20/200 antud projekteerimistingimuste kehtivust. Projekteerimistingimuste muutmine seisneb

antud juhul projekteerimistingimuste kehtivuse pikendamises.

Lähtudes asjaolust, et Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, puudub vajadus muuta

projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja

muutmine ei avalda täiendavat mõju riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, puudub vajadus

täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses. Korraldusega

pikendatakse vaid varem välja antud projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega.

Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

2

muuhulgas saadetakse kaasatavatele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust

avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused

asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist.

Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega

projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64

lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,

otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane):

4. OTSUS

1. Pikendada Maanteeameti 30.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/200 antud

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 4 aastat.

2. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise

menetluses kaasatud asutustele ja isikutele.

3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Maanteeameti 30.10.2020 korraldus nr 1-3/20/200

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus