EHR- Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 maasoojuspuuraukude ehitusloa taotlus, menetlus nr 511115

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 13.10.2025

Meie 17.10.2025 nr 7.1-2/25/15893-3

Ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks ehitusloa taotluse nr 2511271/23564

aadressile Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 (Maasoojuspuuraugud)

kinnistu (katastritunnus 39201:004:1660) ehitusloa eelnõu (menetlus nr )

Kinnistu asub riigitee nr 12116 Kõrgessaare sadama tee km 1,42-1,48 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja kinnise maasoojussüsteemi puuraukude ehitamiseks. Ehitusloa aluseks

on „Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt“ Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 (Puurkaevumeistrid OÜ, töö nr MSP-

850)

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

tööle nr MSP-850

Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on

nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:

1.EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist.

2. Transpordiamet on varasemalt kooskõlastanud Hiiu maakonna Hiiumaa valla Kõrgessaare

aleviku Sadama tee 6 kinnistul rekonstrueeritava üürimaja (EHR-i kood 115008843) ehitusteatise.

3. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse

tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri

13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse

ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku

nõusolek.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

2 (2)

6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste

taastamine.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Mägi

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: TÖÖ NR MSP-850 Põhiprojekt

5184315, [email protected]

TÖÖ NIMETUS

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6

Katastritunnus: 39201:004:1660

OBJEKTI VALDAJA

Sadama Üürimajad OÜ esindaja Margo Laul

TÖÖ NR MSP-850 Põhiprojekt

Seletuskiri Versioon 2

KOOSTAJA

Marge Pree Hüdrogeol. tööde tegevusloa nr KHY000032 vastutav isik - puurkaevude ja -aukude projekteerimine - soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine - hüdrogeoloogilised uuringud

/allkirjastatud digitaalselt/ 10.10.2025

Puurkaevumeistrid OÜ

Reg.nr: 12521431

MTR-i reg. nr: EEP003922, EEH007335

Hüdrogeol. tööde tegevusluba nr: KHY000032

Salme tee 2, Papsaare küla,

Pärnu linn, Pärnumaa

[email protected]

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

2

SISUKORD 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................. 3

2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........... 4

3. KINNISE SOOJUSSÜSTEEMI PUURAUKUDE MÕJU ........................................... 4

4. SOOJUSTEHNILISED ARVUTUSED ....................................................................... 5

5. SOOJUSPUURAUKUDE KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE ............................ 6

6. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET .................................. 7

JOONISED 1. Soojuspuuraukude asendiplaan 2. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud 3. Kitsendused 4. Maasoojuspuuraugu konstruktsioon ja geoloogiline läbilõige LISAD - Volikiri - Soojuspuuraukude asukoha kooskõlastamise taotlus - Soojuspuuraukude asukoha kooskõlastus - Ohutuskaardid

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

3

1. ÜLDANDMED Puurkaevumeistrid OÜ taotleb ehitusluba kinnise maasoojussüsteemi puuraukude rajamiseks kinnistu omaniku volikirja alusel (lisad). Hoone küttevajaduse tagamiseks soovitakse kasutada maasoojuspumpa, kuna kivimite ja vee suur soojusmahtuvus võimaldavad maasoojussüsteemiga energiat akumuleerida. Selle tarbeks rajatakse kinnine maasoojussüsteem. Kinnise maasoojussüsteemi osaks on puurauk või puuraugud, kuhu paigaldatakse maapõuest soojuse ammutamiseks U-kujuline soojuskontuur, milles ringlev soojuskandevedelik kannab maasisest soojust soojusvahetisse, kus see põhjustab soojuspumba külmaaine aurustumist. Soojuskontuur on kinnine torustik, milles ringlev soojuskandevedelik ei puutu kokku kivimite ja põhjaveega. Puurauk tampoonitakse peale U- kontuuri paigaldamist ning energia ülekanne toimub nii, et põhjavett välja ei pumbata ehk veevõtt puuraugust puudub. Soojuspuuraukude ehitusprojekti koostamisel on arvestatud alltoodud seadustes ja määrustes toodud nõudeid: − Keskkonnaministri 09.07.2015. aasta määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”

− Ehitusseadustik − Veeseadus

Asukoht Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Katastritunnus: 39201:004:1660 Soojuspuuraukude asukoht kooskõlastati Hiiumaa Vallavalitsuses 04.09.2025 kirjaga nr 9- 6.2/2008-1 (lisad). Soojuspuuraukude koordinaadid ja sügavus on toodud tabelis 1 ning asukohad näidatud joonisel 1. Asendiplaani koostamisel on aluseks kasutatud: - Üürimaja rekonstrueerimine. Asendiplaan. Yks Arhitekt OÜ, töö nr 202420 (v3). Tabel 1. Rajatavad kinnise soojussüsteemi puuraugud.

Nr X Y Maapinna abs

kõrgus, m Puuraugu sügavus,

m SP-1 6539261.14 412008.75 1.9 85 SP-2 6539267.28 412001.41 1.9 85 SP-3 6539277.09 411999.35 1.8 85 SP-4 6539286.88 411996.98 1.8 85 SP-5 6539296.77 411995.00 1.7 85 SP-6 6539301.83 412026.65 1.7 85 SP-7 6539292.03 412024.05 1.7 85 SP-8 6539284.53 412030.69 1.8 85 SP-9 6539274.82 412028.30 1.8 85

SP-10 6539266.87 412034.59 1.8 85

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

4

2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Kvaternaari setete paksus on kuni 10 m. Lasundi moodustavad saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted (gQIII), milles esineb kruusakaid vahekihte. Kvaternaari setete all levivad aluspõhja lõhelised karbonaatkivimid, mis moodustavad Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi. Veekompleks koosneb valdavalt erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vahekihtidena esinevad vett vähejuhtivad merglid ja domeriidid. Karbonaatkivimite veeandvus sõltub eelkõige nende lõhelisusest, mis läbilõikes ja pindalaliselt on ebaühtlane. Veekompleksile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg- Ca-tüüpi vesi (mineraalsus 0,3 - 0,5 g/l), mis Lääne-Eestis ning veekompleksi sügavamates kihtides asendub HCO3-SO4-Mg-Ca-Na- ja HCO3-Cl-Na-tüüpi veega. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila, Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, savid ja diktüoneemakilt. Nimetatud kihistud moodustavad Siluri-Ordoviitsiumi veepideme. Soojuspuuraugud puuritakse sügavuseni 85 m. Puurimistöödel avatakse läbilõikesse jäävad Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestike karbonaatkivimid ajutiselt. Tabel 2. Geoloogiline läbilõige

Geoloogiline indeks

Litoloogiline koostis Veekompleks/veekiht/ veepide

Põhjaveekogum

gQIII Saviliivmoreen, kruusa vahekihid

Kvaternaar -

O3nb-O2vl Lubjakivi, savikas lubjakivi, mergli vahekihid

Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks

Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum

Projekteeritavate soojuspuuraukude eeldatav geoloogiline ja hüdrogeoloogiline läbilõige on toodud joonisel 4. Geoloogiline läbilõige täpsustatakse puurimistööde käigus ja vastavalt vajadusele korrigeeritakse puuraugu konstruktsiooni.

3. KINNISE SOOJUSSÜSTEEMI PUURAUKUDE MÕJU Soojuspuuraukude mõju põhjavee temperatuurile on minimaalne ning esineb üldjuhul kuni 5 m kauguseni soojuspuuraukudest, >100 m sügavustes soojuspuuraukudes kuni 10 m. Puuraukude asukoht on valitud selliselt, et nende võimalik mõjuala ei takista samalaadsete rajatiste planeerimist ja rajamist naaberkinnistutele ning ei mõjuta nende sihipärast kasutamist. Puuraukude omavaheline kaugus on vähemalt 10 m ning kaugus kinnistu piirist vähemalt 5 m. Soojuskontuuris peab kasutama keskkonnaohutut soojuskandevedelikku, et välistada põhjavee kvaliteedi halvenemise puurimise käigus ning hiljem. Kinnise soojussüsteemi puurauk on sisuliselt tampoonitud puurauk. Puuraukude ümber jäetakse piisav ruum, et maasoojussüsteemi vajadusel kontrollida ja hooldada. Soojuspuuraugu amortiseerumisel või muul põhjusel nende kasutamise lõpetamise järgselt peab olema võimalik soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada.

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

5

Soojuspuuraugu puurimise ning tsementeerimise ajal võib lühiajaliselt esineda mõningat mõju puurimistööde lähialal. Võimalik mõju avaldub eelkõige ajutiselt vee hägususe suurenemises. Hägusus väheneb kaevude kasutamisel ja vee välja pumpamisel. Vajadusel tuleb kaevus teostada puhastuspumpamine. Kuna puuraukudest veevõttu ei toimu, siis ei mõjuta nende rajamine tarbekaevude veeandvust. Maasoojuspuuraukudest 1 km raadiuses olevad Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud on toodud joonisel 2. Kitsendused Looduskaitselised piirangud maasoojussüsteemi rajamiseks puuduvad (joonis 3). Maasoojuspuuraugud SP-2, SP-3, SP-4 ja SP-5 paiknevad avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (Kõrgessaare sadama tee, 12116) (joonis 3), kus ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks on vajalik kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolek. Seega tuleb planeeritavaks tegevuseks saada enne puurimistööde algust nõusolek Transpordiametilt. Hooldus- või sanitaarkaitseala Vastavalt veeseaduse §-dele 148 ja 154 soojuspuuraukudele sanitaarkaitseala ja hooldusala ei moodustata.

4. SOOJUSTEHNILISED ARVUTUSED Maapõuest saadav energiahulk sõltub soojuspuurauguga läbitavate setete ja kivimite litoloogiast, kivimite vee sisaldusest, soojuspumba võimsusest ning soojuspumba tööajast aastas. Juhul kui puurauguga läbitakse erineva litoloogilise koostisega setteid ja kivimeid, siis sellise puuraugu võimsus arvutatakse sette/kivimikihtide erivõimsuste summana. Planeeritav soojuspumba võimsus (PSP) on 41,6 kW, soojuspumba sesoonne kasutegur (SCOP) on 5,5 ning sealjuures soovitud aastane soojusenergia on ~100000 kWh/a. Geoloogilises läbilõikes esinevate setete ja kivimite ligikaudne erivõimsus ja saadav soojushulk soojuspumba täiskoormusel töötundide 2400 h/a juures on toodud tabelis 3. Tabel 3. Soojuspuuraugu läbilõige, kivimite erivõimsus ja soojushulk.

Geol. indeks

Litoloogiline koostis Kihi paksus,

m

Eri- võimsus,

W/m

Saadav soojushulk, W

gQIII Saviliivmoreen, kruusa vahekihid 10 20 200

O3nb-O2vl Lubjakivi, savikas lubjakivi, mergli

vahekihid 75 50 3750

Kokku 85 3950 Kivimite kaalutud keskmine erivõimsus (Pkivimid) 46

Järgnevalt arvutame aurusti võimsuse (Paurusti) vastavalt valemile 1, kus PSP = 41,6 kW ja SCOP = 5,5.

P = P × (SCOP − 1)

SCOP 1

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

6

P = 41,6 × (5,5 − 1)

5,5 = 34 kW = 34000 W

Vajaliku soojuspuuraukude summaarse sügavuse (L) arvutame vastavalt valemile 2. Arvestades puuraukude sügavust ja omavahelist kaugust, siis arvutame soojuspuuraukude summaarse sügavuse tingimustel, kus Paurusti = 34000 W ning kivimite kaalutud keskmine erivõimsus on 10% väiksem Pkivimid = 42 W/m.

L = P

P !

2

34000

42 = 810 m

Lähtuvalt eeltoodust tagavad 10 soojuspuurauku sügavustega 85 m (üldmetraaž 850 m) aastase soojusenergia ~100000 kWh/a saamise.

5. SOOJUSPUURAUKUDE KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE Puuraugu konstruktsioon peab tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest ning välistama põhjaveekvaliteedi halvenemist, saastunud vee ja ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurauku. Puuraugu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid, millel on vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk. Puuraugud puuritakse topeltpuurpeaga puurmasinaga Bauer RB8R. Šlammi välja viimiseks kasutatakse suruõhku. Sügavuseni 15 meetrit puuritakse puurauk lahti Ø 140 mm puuriga ning puuraugu seinte püsivuse tagamiseks pudedates ja varisevates setetes ning kivimites kindlustatakse need ajutiste konduktortorudega Ø 140 mm. Edasi puuritakse Ø 115 mm puuriga sügavuseni 85 m. Puurimisel avatakse läbilõige ajutiselt soojuskontuuri paigaldamiseks. Puuraukudesse paigaldatakse U-kontuurina plastikust kollektortorud (Ø40 mm), millele lisatakse uputusraskus. Soojuskontuur on kinnine torustik, milles ringlev soojuskandevedelik on keskkonnaohutu ning ei puutu kokku kivimite ja põhjaveega. Torustikus kasutatakse soojakandevedelikuna esteraldehüüdfraktsiooni (ohutuskaar, lisad). Torustik täidetakse ja survestatakse kohapeal ja suletakse korgiga. Enne torustiku täitmist soojuskandevedelikuga tuleb teostada surveproov veendumaks, et torustik on hermeetiline. Pärast soojuskontuuri paigaldamist puurauk tsementeeritakse tsementeerimistoru (Ø 32 mm) abil suunaga alt üles, kuni tsemendilahu jõuab maapinnani. Seejärel eemaldatakse puuraugust ajutised konduktortorud. Puuraugu tsementeerimiseks kasutatakse kõrge soojusjuhtivuse ja hea külmataluvusega tsementeerimisseguga ThermoCem (ohutuskaart, lisad). Soojuspuuraugu rajamisel kasutatavad tooted ja materjalid võib asendada teiste analoogse kvaliteedi ja toimega toodete ja materjalidega, millel on olemas vastav sertifikaat. Kokku rajatakse 10 ühesuguse konstruktsiooniga maasoojuspuurauku.

Kinnise soojussüsteemi puuraukude ehitusprojekt Põhiprojekt (seletuskiri, v2) Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 6 Töö nr MSP-850 Koostaja: Marge Pree Kuupäev: 10.10.2025

7

Ehitusmaterjalide spetsifikatsioon: U-soojuskontuur koos uputusraskusega: 2 x Ø40 x 2,4 mm, pikkus 85 m, kogus 10 tk Soojuskandevedelik: Esteraldehüüdfraktsioon, kogus ~2140 l Tsementeerimissegu: ThermoCem, min kogus ~7,44 m3 Puuraugu eeldatav geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon toodud joonisel 4. Rajatava soojuspuuraugu konstruktsioon võib erineda ehitusprojektikohasest konstruktsioonist tegelike geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu, tagades sätestatud nõuete täitmise. Puurimistööde ajal tehtavaid puuraugu konstruktsiooni muudatusi tuleb põhjendada ja vajadusel kooskõlastada enne muudatuste tegemist Keskkonnaametiga e-kirja teel. Pärast puurimistööde lõpetamist esitatakse projekti ja puurimispäeviku andmete alusel maasoojuspuuraukude andmed Eesti Looduse Infosüsteemi. Ehitustööd Vältima peab ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Juhul kui ehitustööde käigus rikutakse maa-alasid (sh tee) väljaspool kinnistu piire, tuleb tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Jäätmed Puurimistööde käigus tekkivad jäätmed kuuluvad valdavalt mineraalsete jäätmete hulka (nt tsemendipulber, purustatud kivim jms). Jäätmed kogutakse kokku ning viiakse jäätmejaama. Selleks paigaldatakse kinnistule jäätmete konteiner. Ehitamiseks kasutatavaid materjale (tsementeerimissegu, soojuskande-vedelik lekkekindlas konteineris, soojuskollektorid, juhttorud, survevoolikud jms) ning puurmasina tarvikuid ja töödeks vajalikud lisaseadmed (puurvardad, segumasin jms) ladustatakse vaid ehitusplatsil. Horisontaalse soojustrassi rajamisel ekskaveeritud pinnas ladustatakse ning kasutatakse tagasi täitmiseks. Väljapumbatav vesi Maasoojuspuuraukude rajamisel väljapumbatav vesi immutatakse kinnistul või pumbatakse sadeveekanalisatsiooni või kraavi. Väljapumbatav vesi naaberkinnistutele edasi ei valgu, vastasel juhul peab selleks olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Kraavi või sademevee- kanalisatsiooni juhtimisel peab ärajuhitav vesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019.a. määrusele nr. 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1" §-des 5 ja 7 esitatud nõuetele. Kanalisatsiooni juhtimise puhul tuleb võtta kooskõlastus trassi valdajalt.

6. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET Keskkonnaministri 09.07.2015. a määruse nr 43 § 18 lg 1 kohaselt puuraugu puhastuspumpamist ei tehta, kui on rajatud kinnise soojussüsteemi puurauk. Keskkonnaministri 09.07.2015. a määruse nr 43 § 19 lg 2 kohaselt ei pea veeproove võtma kinnise soojussüsteemi puuraugu korral.