Transpordi teekaardi arutelu
14.oktoboober 2025

KOKKUVÕTE

Asukoht: Suur-Ameerika 1, Tallinn
Koosolekuruum: Lõhmus/Pärn
Kell 10.30-12.30

Osalejad

Nimi
Organisatsioon
Raimo Vahtrik
CIRCLE-K
Ott Tahk
Eesti Lennuakadeemia
Kalle Toomet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ermo Perolaine
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Tarmo Trei
Eesti Taristuehituse Liit
Ülle Tamme
Eesti Transpordikütuste Ühing
Gea Tiits
Eesti Varude Keskus
Priit Enok
Eesti Varude Keskus
Eva Killar
Kliimaministeerium
Mariann Leps
Kliimaministeerium
Mati Mõtte
Kliimaministeerium
Jaana Härma
Kliimaministeerium
Ursula Sarnet
Kliimaministeerium
Laura Remmelgas
Kliimaministeerium
Ain Tatter
Kliimaministeerium
Kaidi Katus
Kliimaministeerium
Merilyn Möls
Kliimaministeerium
Kristjan Truu
Kliimaministeerium
Triinu Tirmaste
Kliimaministeerium
Andres Valgerist
Logistika ja Sadamate Liit
Andres Ruubas
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Sigrid Soomlais
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Hannes Luts
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Tarvo Mill
Tallinna Tehnikakõrgkool
Johann Peetre
Transpordiamet


Kokkuvõte:

• Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaasi tutvustas kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) hetkeseisu ning selgitas teekaartide põhimõtteid.
• Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar tegid ülevaate KKMSi transpordi teekaardi sisust ja sihtidest.
• Toimus lühike arutelu. Ülle Tamme Eesti Transpordikütuste Ühingust tõi välja, et teekaardil ei ole Eesti õigusruumis juriidilist jõudu ning soovis selles osas selgitusi. Kliimaministeeriumi (KLIM) esindajad selgitasid, et teekaardid kinnitatakse ministri (või ministrite) allkirjaga ning neist saab nende tööplaan. Teekaart ei saa olla üldine, seal peavad olema konkreetsed sammud, kuidas seatud sihtideni jõutakse. Paralleel valitsuse tegevusprogrammiga. Samuti selgitati, et teekaart ei ole arengukava, küll aga on see sisendiks arengukavale.
• Osalejate poolt toodi välja, et teekaardis toodud meetmete kujunemise aluseks olevad alusdokumendid, arvutustabelid ning uuringud tuleb teekaardis välja tuua.
• Sooviti näha valmimisel olevat kütuste teekaarti.

Toimus maailmakohviku stiilis töötuba, kus arutati kolme transpordi teekaardi läbiva teema – ühistransport ja liikuvus, taristu ja innovatsioon ning alternatiivkütused ja sõidukipark – osas välja pakutud meetmete üle.
• Millised on seatud eesmärkide võimalikud pudelikaelad?
• Rahastus - mida saab teha riik, mida erasektor?
• Millised on võimalikud motivaatorid? Piits vrs präänik?
• Poliitilised ja regulatiivsed meetmed – mis aitab, mis takistab sihile jõudmist? Kas midagi on puudu?
• Millised teadusarendustegevused aitaksid eesmärke paremini saavutada?


ÜHISTRANSPORT JA LIIKUVUS

2025–2030
• Ühistransport ja liikuvus: uued trammiliinid ja akutrollid Tallinnas, säästva linnaliikuvuse kavad (Tallinn, Tartu), taktipõhised rongigraafikud, nõudepõhine transport maapiirkondades, jalgratta- ja jalgteede arendamine, ühtne piletisüsteem.
2030–2035
• Ühistransport ja liikuvus: kõik suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Pärnu) bussid alternatiivkütustel, nõudepõhised ja mikromobiilsuse lahendused, eesmärk 60% liikumistest jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga.
2035–2040
• Ühistransport ja liikuvus: kõigi linnade ühistransport nullheite tehnoloogial, üleriigiline säästva liikuvuse võrk (raudtee, tramm, rattateed, jalakäiguteed integreeritud).

Miks ei ole tõusnud säästva liikuvuse osakaal?
• Liinivõrk, graafikud + ühenduvus omavahel ja eriliikide ühenduvus, sh parkimisvõimalused sõlmedes, sh el.laadimisvõimalused (ettevõtjad soovivad kiirlaadimisi, aga mõistlik on ka pikaajalisi laadijaid paigaldada)
• Koostöö KOV-idega ja KOVidel omavahel (killustunud)
• Seostatud liinivõrk
• Prioriteet bussidele linnas -> ühissõidukirajad, tänavakujundus
PUDELIKAEL: koostöö, ühine juhtimine, raha, võimalused
• Rahastus -> automaks -> taristu arendused
• Kompromiss rööbastransport vs maanteed
• Jalgratta kompensatsioonimehhanism sisse viia
• Stabiilne rahastus on vajalik
• Seostada autorent laadimistaristuga (laadimistaristu Pargi ja Reisi parklatesse), seostada erasektori teenused ühistranspordiga
POLIITILINE
• Päevapoliitika ülene lähenemine on vajalik
• Teaduspõhine lähenemine
• Killustatuse vähendamine transpordi korraldamises
AUTOSTUMINE
• Ühiskonna kulude kasv
• Täiendav taristu
• Saaste, müra
• Aeg ummikutes
• Sund kasutada autot

TARISTU JA INNOVATSIOON

2025–2030
• Taristu ja innovatsioon: Rail Balticu ehituse lõpuleviimine, Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste tõstmine, sadamate ja lennujaama alternatiivkütuste taristu, digitaalne kaubavedu (eFTI Värav).
2030–2035
• Taristu ja innovatsioon: Rail Baltic kasutuses (al 2031), uued sadamate lahendused vesiniku ja biometaani tarbeks, pikemate autorongide kasutuselevõtt, rongiühendused kiirenemas (Tallinn–Narva 1h45, Tallinn–Tartu 1h30).
2035–2040
• Taristu ja innovatsioon: sadamad valmis alternatiivkütuste kasutuseks, vesinikutaristu täielikult välja arendatud, rongiliikluse taktipõhised sõiduplaanid kogu Eestis (sh Tallinn–Viljandi), RB taristu kohandamine taktipõhisuseks.

2025–2030
• investeerimiskindlus (nt vaja selget signaali laadimistaristu rajamiseks)
• taristu jätkusuutliku rahastuse mudel
• investeeringutele selged prioriteedid kooskõlas võetud eesmärkidega
• tehnoloogilised lahendused vs investeeringud -> investeeringud on pika mõjuga + nt kaldataristu – kas keegi kasutab? -> kohustus laevadel osta?
• innovatsioon riigihangetes

2030–2035
• elektrivõimsused
• rahastusmudelid
• taristu puhul vaja arvestada autopargi vanuseid
Taristu investeeringud on kallid ja ajamahukad. Kas jõuame valmis, et olla EL eesmärkidega kooskõlas? Kas oleks võimalik prioriteete seada - äkki tahame kõike korraga (raudtee, maanteeveod jne).


ALTERNATIIVKÜTUSED JA SÕIDUKIPARK

2025–2030
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: ühistranspordi üleminek biometaanile ja elektrile, taksod elektrile, vesinikutaksod Tallinnas, laadimistaristu (kortermajade piirkond, raskeveokid), avaliku sektori sõidukite elektrifitseerimine.
2030–2035
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: elektriautode arv ~115 000, raskeveokid biometaanil ja vesinikul, kõik uued sõiduautod nullheitega, teine Saaremaa parvlaev alternatiivkütusel.
2035–2040
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: elektriautode arv ~240 000, raskeveokite ulatuslik üleminek vesinikule ja elektrile, kõik parvlaevad süsinikuneutraalsel kütusel.

Millised on seatud eesmärkide võimalikud pudelikaelad?
• Elektrivõrgu võimsused ning hind (mis vahel tundub muutuvat üle öö) on takistuseks
• Koostöövõimalused elektriliitumiseks. Võimsusi pole võimalik broneerida. Nt riik võiks saada broneerida olulisemates kohtades võimsusi?
• Elektriveoki hind 3-5x kallim ning see on ettevõtjate vaatest suureks takistuseks.
• Puudub laia katvusega aeglase laadimise võrgustik ning seda oleks vaja arendada
• Pudelikael on tehnoloogiaküpsus (käis eelkõige vesiniktehnoloogiate kohta)
• Laadimise mugavus annab soovida (makselahendused, laadimiskiirus)
• Rakendada võiks uusi tehnoloogiaid, kuid seda takistavad regulatsioonide aeglane valmimine (võtavad kaua aega)
• elektrilaevade sadamataristu – suured investeeringuvajadused, aga rahastust ei ole

Poliitilised ja regulatiivsed meetmed – mis aitab, mis takistab sihile jõudmist? Kas midagi on puudu?
• Alternatiivkütuste maksustamisega on näha, et riik ei soosi seda, sest hind on kallim.
• Alternatiivkütustele peaks panema võrdsed aktsiisisoodustused. Ettepanek tagasi panna see KKMS-i (s.o HVO vaade, mis täielikult kadus laualt).
• Alternatiivkütuste võrdne kohtlemine – ettepanek heitepõhine maksustamine.
• Kolmandate riikide vedajad – kuidas neile piiranguid seada või sundida neid olema keskkonnasõbralikumad?

Millised on võimalikud motivaatorid? Piits vrs präänik?
• Motivaator – rahvusvahelised ettevõtjad, kliendid nõuavad juba nullheitele minekut, kuid kallis hind nullib tihti selle algatuse.

Millised teadusarendustegevused aitaksid eesmärke paremini saavutada?
• Akuvahetuslahendus innovatsioonina
Lisasoovitused transpordi teekaardi osas:
• Soovitati võtta transpordi teekaardis ka taskukohasus fookusesse (nt ENMAK-is jookseb taskukohasus läbivalt läbi)
• Tuua välja ka negatiivsed mõjud (s.o ettevõtjale: mis kasvatavad toote/teenuse sisendhinda)
• Soovitus on teekaardis ka rahaline mõju välja tuua, sest praeguste plaanidega läheb kallimaks!
• Soovitati teha lisaks ka HVO/jt biokütuste teekaart

Kohtumise lõpus lepiti kokku, et transpordi teekaardi mustandile ootab KLIM ettepanekuid 28.oktoobrini 2025.a

Transpordi teekaardi arutelu
14.oktoboober 2025

KOKKUVÕTE

Asukoht: Suur-Ameerika 1, Tallinn
Koosolekuruum: Lõhmus/Pärn
Kell 10.30-12.30

Osalejad

Nimi
Organisatsioon
Raimo Vahtrik
CIRCLE-K
Ott Tahk
Eesti Lennuakadeemia
Kalle Toomet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ermo Perolaine
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Tarmo Trei
Eesti Taristuehituse Liit
Ülle Tamme
Eesti Transpordikütuste Ühing
Gea Tiits
Eesti Varude Keskus
Priit Enok
Eesti Varude Keskus
Eva Killar
Kliimaministeerium
Mariann Leps
Kliimaministeerium
Mati Mõtte
Kliimaministeerium
Jaana Härma
Kliimaministeerium
Ursula Sarnet
Kliimaministeerium
Laura Remmelgas
Kliimaministeerium
Ain Tatter
Kliimaministeerium
Kaidi Katus
Kliimaministeerium
Merilyn Möls
Kliimaministeerium
Kristjan Truu
Kliimaministeerium
Triinu Tirmaste
Kliimaministeerium
Andres Valgerist
Logistika ja Sadamate Liit
Andres Ruubas
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Sigrid Soomlais
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Hannes Luts
Regionaal-ja Põllumajandusministeerium
Tarvo Mill
Tallinna Tehnikakõrgkool
Johann Peetre
Transpordiamet


Kokkuvõte:

• Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaasi tutvustas kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) hetkeseisu ning selgitas teekaartide põhimõtteid.
• Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar tegid ülevaate KKMSi transpordi teekaardi sisust ja sihtidest.
• Toimus lühike arutelu. Ülle Tamme Eesti Transpordikütuste Ühingust tõi välja, et teekaardil ei ole Eesti õigusruumis juriidilist jõudu ning soovis selles osas selgitusi. Kliimaministeeriumi (KLIM) esindajad selgitasid, et teekaardid kinnitatakse ministri (või ministrite) allkirjaga ning neist saab nende tööplaan. Teekaart ei saa olla üldine, seal peavad olema konkreetsed sammud, kuidas seatud sihtideni jõutakse. Paralleel valitsuse tegevusprogrammiga. Samuti selgitati, et teekaart ei ole arengukava, küll aga on see sisendiks arengukavale.
• Osalejate poolt toodi välja, et teekaardis toodud meetmete kujunemise aluseks olevad alusdokumendid, arvutustabelid ning uuringud tuleb teekaardis välja tuua.
• Sooviti näha valmimisel olevat kütuste teekaarti.

Toimus maailmakohviku stiilis töötuba, kus arutati kolme transpordi teekaardi läbiva teema – ühistransport ja liikuvus, taristu ja innovatsioon ning alternatiivkütused ja sõidukipark – osas välja pakutud meetmete üle.
• Millised on seatud eesmärkide võimalikud pudelikaelad?
• Rahastus - mida saab teha riik, mida erasektor?
• Millised on võimalikud motivaatorid? Piits vrs präänik?
• Poliitilised ja regulatiivsed meetmed – mis aitab, mis takistab sihile jõudmist? Kas midagi on puudu?
• Millised teadusarendustegevused aitaksid eesmärke paremini saavutada?


ÜHISTRANSPORT JA LIIKUVUS

2025–2030
• Ühistransport ja liikuvus: uued trammiliinid ja akutrollid Tallinnas, säästva linnaliikuvuse kavad (Tallinn, Tartu), taktipõhised rongigraafikud, nõudepõhine transport maapiirkondades, jalgratta- ja jalgteede arendamine, ühtne piletisüsteem.
2030–2035
• Ühistransport ja liikuvus: kõik suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Pärnu) bussid alternatiivkütustel, nõudepõhised ja mikromobiilsuse lahendused, eesmärk 60% liikumistest jalgsi/jalgrattaga/ühistranspordiga.
2035–2040
• Ühistransport ja liikuvus: kõigi linnade ühistransport nullheite tehnoloogial, üleriigiline säästva liikuvuse võrk (raudtee, tramm, rattateed, jalakäiguteed integreeritud).

Miks ei ole tõusnud säästva liikuvuse osakaal?
• Liinivõrk, graafikud + ühenduvus omavahel ja eriliikide ühenduvus, sh parkimisvõimalused sõlmedes, sh el.laadimisvõimalused (ettevõtjad soovivad kiirlaadimisi, aga mõistlik on ka pikaajalisi laadijaid paigaldada)
• Koostöö KOV-idega ja KOVidel omavahel (killustunud)
• Seostatud liinivõrk
• Prioriteet bussidele linnas -> ühissõidukirajad, tänavakujundus
PUDELIKAEL: koostöö, ühine juhtimine, raha, võimalused
• Rahastus -> automaks -> taristu arendused
• Kompromiss rööbastransport vs maanteed
• Jalgratta kompensatsioonimehhanism sisse viia
• Stabiilne rahastus on vajalik
• Seostada autorent laadimistaristuga (laadimistaristu Pargi ja Reisi parklatesse), seostada erasektori teenused ühistranspordiga
POLIITILINE
• Päevapoliitika ülene lähenemine on vajalik
• Teaduspõhine lähenemine
• Killustatuse vähendamine transpordi korraldamises
AUTOSTUMINE
• Ühiskonna kulude kasv
• Täiendav taristu
• Saaste, müra
• Aeg ummikutes
• Sund kasutada autot

TARISTU JA INNOVATSIOON

2025–2030
• Taristu ja innovatsioon: Rail Balticu ehituse lõpuleviimine, Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste tõstmine, sadamate ja lennujaama alternatiivkütuste taristu, digitaalne kaubavedu (eFTI Värav).
2030–2035
• Taristu ja innovatsioon: Rail Baltic kasutuses (al 2031), uued sadamate lahendused vesiniku ja biometaani tarbeks, pikemate autorongide kasutuselevõtt, rongiühendused kiirenemas (Tallinn–Narva 1h45, Tallinn–Tartu 1h30).
2035–2040
• Taristu ja innovatsioon: sadamad valmis alternatiivkütuste kasutuseks, vesinikutaristu täielikult välja arendatud, rongiliikluse taktipõhised sõiduplaanid kogu Eestis (sh Tallinn–Viljandi), RB taristu kohandamine taktipõhisuseks.

2025–2030
• investeerimiskindlus (nt vaja selget signaali laadimistaristu rajamiseks)
• taristu jätkusuutliku rahastuse mudel
• investeeringutele selged prioriteedid kooskõlas võetud eesmärkidega
• tehnoloogilised lahendused vs investeeringud -> investeeringud on pika mõjuga + nt kaldataristu – kas keegi kasutab? -> kohustus laevadel osta?
• innovatsioon riigihangetes

2030–2035
• elektrivõimsused
• rahastusmudelid
• taristu puhul vaja arvestada autopargi vanuseid
Taristu investeeringud on kallid ja ajamahukad. Kas jõuame valmis, et olla EL eesmärkidega kooskõlas? Kas oleks võimalik prioriteete seada - äkki tahame kõike korraga (raudtee, maanteeveod jne).


ALTERNATIIVKÜTUSED JA SÕIDUKIPARK

2025–2030
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: ühistranspordi üleminek biometaanile ja elektrile, taksod elektrile, vesinikutaksod Tallinnas, laadimistaristu (kortermajade piirkond, raskeveokid), avaliku sektori sõidukite elektrifitseerimine.
2030–2035
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: elektriautode arv ~115 000, raskeveokid biometaanil ja vesinikul, kõik uued sõiduautod nullheitega, teine Saaremaa parvlaev alternatiivkütusel.
2035–2040
• Alternatiivkütused ja sõidukipark: elektriautode arv ~240 000, raskeveokite ulatuslik üleminek vesinikule ja elektrile, kõik parvlaevad süsinikuneutraalsel kütusel.

Millised on seatud eesmärkide võimalikud pudelikaelad?
• Elektrivõrgu võimsused ning hind (mis vahel tundub muutuvat üle öö) on takistuseks
• Koostöövõimalused elektriliitumiseks. Võimsusi pole võimalik broneerida. Nt riik võiks saada broneerida olulisemates kohtades võimsusi?
• Elektriveoki hind 3-5x kallim ning see on ettevõtjate vaatest suureks takistuseks.
• Puudub laia katvusega aeglase laadimise võrgustik ning seda oleks vaja arendada
• Pudelikael on tehnoloogiaküpsus (käis eelkõige vesiniktehnoloogiate kohta)
• Laadimise mugavus annab soovida (makselahendused, laadimiskiirus)
• Rakendada võiks uusi tehnoloogiaid, kuid seda takistavad regulatsioonide aeglane valmimine (võtavad kaua aega)
• elektrilaevade sadamataristu – suured investeeringuvajadused, aga rahastust ei ole

Poliitilised ja regulatiivsed meetmed – mis aitab, mis takistab sihile jõudmist? Kas midagi on puudu?
• Alternatiivkütuste maksustamisega on näha, et riik ei soosi seda, sest hind on kallim.
• Alternatiivkütustele peaks panema võrdsed aktsiisisoodustused. Ettepanek tagasi panna see KKMS-i (s.o HVO vaade, mis täielikult kadus laualt).
• Alternatiivkütuste võrdne kohtlemine – ettepanek heitepõhine maksustamine.
• Kolmandate riikide vedajad – kuidas neile piiranguid seada või sundida neid olema keskkonnasõbralikumad?

Millised on võimalikud motivaatorid? Piits vrs präänik?
• Motivaator – rahvusvahelised ettevõtjad, kliendid nõuavad juba nullheitele minekut, kuid kallis hind nullib tihti selle algatuse.

Millised teadusarendustegevused aitaksid eesmärke paremini saavutada?
• Akuvahetuslahendus innovatsioonina
Lisasoovitused transpordi teekaardi osas:
• Soovitati võtta transpordi teekaardis ka taskukohasus fookusesse (nt ENMAK-is jookseb taskukohasus läbivalt läbi)
• Tuua välja ka negatiivsed mõjud (s.o ettevõtjale: mis kasvatavad toote/teenuse sisendhinda)
• Soovitus on teekaardis ka rahaline mõju välja tuua, sest praeguste plaanidega läheb kallimaks!
• Soovitati teha lisaks ka HVO/jt biokütuste teekaart

Kohtumise lõpus lepiti kokku, et transpordi teekaardi mustandile ootab KLIM ettepanekuid 28.oktoobrini 2025.a