Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Viljandi Linnavalitsus

[email protected]

Linnu tn 2

71020, Viljandi

Teie 29.02.2024 nr 6-1/95-12

Meie 15.03.2024 nr 9.3-4/24/2376-2

Arvamus Viljandi linna üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi

eelnõule

Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ettepanekute

esitamiseks Viljandi linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse.

Viljandi Linnavolikogu algatas 25.augustil 2022 otsusega nr 74 Viljandi linna üldplaneeringu

2040+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Viljandi linna üldplaneeringu

eesmärgiks ja ülesandeks on kogu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste

arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine.

Üldplaneeringu alaks on kogu Viljandi linna haldusterritoorium.

Amet on tutvunud strateegiliste dokumentidega ning juhib tähelepanu järgnevatele

tervisekaitsealastele keskkonna aspektidele, millega üldplaneeringu ja KSH koostamisel tuleks

arvestada:

Joogivee kvaliteet.

Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel

soovitame tugineda liitunud valdade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavadele.

Arendamise kavad annavad põhjaliku ülevaate olemasolevast olukorrast, erinevatest

arendusprojektidest ja nende teostamise hinnangulisest maksumusest.

ÜVK arendamise eesmärgiks on tagada liitunud klientidele kvaliteetne joogivesi ja efektiivne

reovee puhastamine, kindlustamaks looduskeskkonna (sh põhja- ja pinnavee) kaitset.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kättesaadavuse tagamine võimalikult paljudele elanikele peaks

toimuma läbi järgmiste tegevuste:

 amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine;

 amortiseerunud reoveepuhastite rekonstrueerimine;

 amortiseerunud puurkaevpumplate rekonstrueerimine;

 vajadusel ÜVK süsteemide laiendamine.

2(3)

Hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise tõttu ei ole

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine nendesse piirkondadesse otstarbekas, kaasata elanikke

võimalikult palju hajaasustuse programmi raames joogivee kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamiseks ning reoveekäitluse kaasajastamiseks ja tagamiseks.

Supluskohad. Piirkonnas on veekogud, mida kasutatakse suveperioodil suplemiseks. Juhime

tähelepanu, nii olemasolevad ametlikud supluskohad kui ka planeeritavad peavad vastama

sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele.

Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik

või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas

pidada, et tegevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit. Võimalusel

märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

Liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS)

ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. Määrata üldplaneeringu alal (Viljandi linn)

AÕKSi § 57 järgsed mürakategooriad ning alad, kus tuleb tagada liiklus- ja tööstusmüra siht-

ning piirväärtused.

Müra- ja saastetundlikud objektid. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide

(elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda

liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse.

Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et

tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide

(haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised

piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad

piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

Tootmistegevuse negatiivsed mõjud. Ameti varasemale kogemusele tuginedes juhime

tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul on tootmisprotsesse, mida tehakse

tootmisettevõtte territooriumil: kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste

detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud

müra ning õhusaastet põhjustavad tegevused. Tootmistegevuse müra on reeglina kaootiline ja

keeruline hinnata. Ühekordsed mürasündmused ja müra muutlik iseloom võivad lähipiirkonna

elanikele häiringuid põhjustada isegi siis, kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Seetõttu

soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida

tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui

tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega.

Amet on seisukohal, et elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis

leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud

müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast

tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu

müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine

kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem

visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks

puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavat efekti.

Valgusreostus. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja

vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Kaitsevööndid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda

põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei

planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte.

Taastuvenergia alad. Ruumilise planeerimise tervikliku ruumilahenduse koostamisel tuleks

tasakaalustatult arvestada majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

3(3)

looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Võimalusel märkida sobivad

piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Kukk

vaneminspektor (keskkonnatervis)

+372 5593 7141 [email protected]