Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 03.10.2025 nr 8-1/8040-1; JDM/25-

1086/-1K

Meie 20.10.2025 nr 2-3/3467-2

Eelnõu kooskõlastamine

Austatud justiits- ja digiminister

Täname võimaluse eest anda tagasisidet vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise

ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõule.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega

arvestamise korral.

1. Palume täpsustada eelnõus ja seletuskirjas eelnõuga kavandatavate vangistusseaduse §-

de 10423 ja 10424 alusel Eesti Töötukassaga (edaspidi Töötukassa) vahetatavate andmete

koosseis ning vastavate andmete töötlemise eesmärk.

Eelnõu § 1 punktiga 25 kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) §-d 10423 ja § 10424, mis

puudutavad võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Eelnõuga lisatava §-ga 10424

täpsustatakse andmekoosseis, mida kriminaalhoolduse teostamise käigus tehtava võrgustikutöö

raames töödeldakse. Punkti 11 kohaselt kuuluvad võrgustikutööks vajalike andmete hulka muu

hulgas ka kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus.

Justiits- ja Digiministeerium (endine Justiitsministeerium) ja Eesti Töötukassa (edaspidi

Töötukassa) on sõlminud kriminaalhoolduse osas koostöökokkuleppe, kus on sätestatud, milliseid

andmeid pooled vahetavad ja millisel viisil. Hetkel kehtiva koostöökokkuleppe alusel ei väljasta

Töötukassa andmeid töövõime kohta. Samas vahetatakse muid andmeid, mida eelnõus mainitud

ei ole, nt töötuna arvelolekuga seotud andmed ja tegevuskava andmed. Kui nimetatud andmeid

soovitakse ka edaspidi Töötukassaga vahetada, tuleks ka need samuti eelnõus ära nimetada. Kuna

võrgustikutööks vajalikud andmed sätestatakse edaspidi seaduses, peaks vastav säte hõlmama

kogu võrgustikutööks vajalikku andmekoosseisu, sh ka neid andmeid, mida seni on

vahetatud koostöökokkuleppe alusel. Vastasel korral saab eelnõuga kavandatud muudatuste

jõustumisel Töötukassa väljastada üksnes andmed töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse

kohta.

Eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb arusaamatuks, kuidas aitab kriminaalhoolduse teostamise käigus

inimese toetamisele kaasa üksnes kriminaalhooldusalusel vähenenud töövõime esinemise fakt.

Paraku ei ole seda ka seletuskirjas lahti selgitatud. Sisulist infot inimese piirangute ja võimaluste

2 (3)

kohta annaks andmed tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, kuid praeguse muudatusega

nende andmete edastamist ei taotleta. Kui Teil on siiski soov saada ka täpsemaid andmeid, siis

tuleks need andmed samuti eelnõu §-s 10424 nimetada.

Kuna inimese töövõimega seotud andmete näol on tegemist eriliigiliste isikuandmetega, mida

Töötukassa seni võrgustikutöö raames edastanud ei ole, palume eelnõu seletuskirjas ka

täpsemalt selgitada, miks on töövõime ja töövõimetoetuse andmeid võrgustikutööks vaja.

Hetkel on seletuskiri selles osas väga üldine ning ei maini andmestiku kasutamise eesmärke

konkreetsemalt. Seletuskiri ei sisalda ka andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka selge, milliste tehniliste lahenduste abil on vastav

andmevahetus mõeldud toimima. Juhul, kui andmete vahetamist kavandatakse nt X-tee

vahendusel, on vaja õigusaktis sätestada ka muudatuse rakendamise ettevalmistamiseks

vajaminev aeg, kuna rakendamine eeldab sellisel juhul ka infosüsteemides vastavate arenduste

tegemist.

2. Palume eelnõu § 1 punktiga 46 kavandatav muudatus eelnõust välja jätta. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse VangS § 137 lõiget 11. Kehtiv VangS näeb ette, et

vanglaametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 41 lõigetes 1–3 sätestatud

piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Eelnõuga

soovitakse seadust täiendada eeldusega, mille kohaselt „töötamine ei kahjusta vanglaametniku

tervist ja ohutust, kui järjestikune puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku

jooksul“.

Soovime juhtida tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete olulisusele. Piisav puhkeaeg täidab töötaja

tervise kaitse eesmärki. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada enda ja kolleegide elu ja tervise,

kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega ning on vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada

tööõnnetusi ja pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla tööst põhjustatud haigestumine.

Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik eeldada, et töötaja tervis ei saa kahjustada olukorras, mil

töötajale tagatakse kahenädalase perioodi vältel poolteist päeva puhkeaega. Seletuskirja selgitus,

et eeldus kehtestatakse töökorralduse lihtsustamise eesmärgil, ei ole sisuliselt veenev ega

põhjendatud. Seejuures tekitab küsimusi, kuidas nimetatud eeldust praktikas rakendada tuleks,

näiteks kes ja kuidas saab eeldusele vaidluse korral tugineda, kellel lasub milline

tõendamiskohustus jne. Isegi kui EL direktiiv 2003/88/EÜ võimaldab liikmesriikidel teha teatud

töö- ja puhkeaja miinimumreeglitest erandeid, läheb eelnõus välja pakutud eeldus direktiivi

eesmärgist liiga kaugele ja sellega vastuollu. Vahetustega töö ja pikkade tööpäevade korral on eriti

oluline pöörata tähelepanu pika tööajaga kaasnevate terviseriskide maandamisele ning töötajate

tervise ja ohutuse tagamisele.

Eelnevast tulenevalt palume muudatus eelnõust välja jätta. 3. Teeme ettepaneku kehtestada VangS-s ületunnitöö hüvitamise tingimused samadest

põhimõtetest lähtuvalt, nagu seda on tehtud ATS-is ja töölepingu seaduses (TLS).

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse VangS § 139 lõiget 3. Kehtiv VangS sätestab järgmist:

„Vanglateenistus maksab ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses

ulatuses või kompenseerib ületunnitöö vaba aja andmisega.“ Seejuures tuuakse seletuskirjas välja

järgmist: „Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt

teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta

valikuõigust vanglateenistujale.“

3 (3)

Meie hinnangul ei tulene seaduse tekstist tingimata välja seletuskirjas viidatud põhimõte.

Seejuures juhime tähelepanu, et nii ATS kui TLS jätavad ametnikule/töötajale kaalutlusõiguse,

kas ületunnitöö hüvitada rahas või vabas ajas. ATS § 39 lõike 6 kohaselt hüvitatakse „ametniku

taotlusel“ ületunnitöö vabas ajas ja TLS § 44 lõige 6 seab selgesõnalise eelduse, et ületunnitöö

hüvitatakse vabas ajas, v.a kui pooled lepivad kokku ületunnitöö hüvitamise rahas. Selgitame, et

TLS lähtub ületunnitöö hüvitamise regulatsioonis kaalutlusest, et võttes arvesse tööaja piirangu

eesmärke täidab tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga

võrdses ulatuses. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav

puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette

eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas,

tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.

Eelneva pinnalt teeme ettepaneku ka VangS samadest kaalutlustest lähtuda, et ületunnitöö

hüvitamise küsimuses arvestada vanglaametniku soovidega ning seletuskirja ja/või eelnõu

vastavalt muuta.

4. Palume täiendada eelnõu seletuskirja eelnõu § 1 punktiga 45 kavandatud muudatuse osas.

Palume lisada eelnõu seletuskirja selgitus, mille alusel ja kuidas hakatakse rakendama eelnõu § 1

punktiga 45 kavandatud paragrahv 1364 lõiget 3, mis nõuab õppijalt kolme aasta pikkust töötamist

pärast õpinguid, kui õppija läheb pärast õpinguid näiteks ema-, isa- või vanemapuhkusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ilona Säde

[email protected]