| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-5/3605-1 |
| Registreeritud | 20.10.2025 |
| Sünkroonitud | 21.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-5 Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 11-5/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Krista Erg-Scacchetti (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Eesti Arhitektide Liit Meie: 17.10.2025 nr 62
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kompetentsikeskus
Riigi Tugiteenuste keskus
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine seoses avaliku ruumi
ligipääsetavusega
Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,
tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas
puuetega inimestele, kes vajavad ligipääsetavuse erilahendusi.
EPIKoda nõustub, et avaliku ruumi edendamise ja kaasatuse osas on tehtud olulisi samme, kuid
soovime siiski välja tuua mõned kitsaskohad, mis tõstatusid 11.septembril toimunud avaliku
ruumi teemalisel arutelul. Arutelul tõdeti, et linnaruumi ja keskväljakute projektid jätkuvad
lähiaastatel, mistõttu on oluline käsitleda ligipääsetavuse ja kaasamise teemasid süsteemselt ja
õigeaegselt.
Arutelu alguses ei osatud täpselt sõnastada, mis on avalik ruum. Küsimus „Kelle jaoks on avalik
ruum?“ jäi lahtiseks. Näiteks esmajoones aluseks võetud Rakvere keskväljak, mida toodi esile
kui eeskuju, kuid mis tegelikkuses ei vasta takistustevaba liikumise põhimõtetele (samuti Võru,
Valga, Kärdla, Põlva jt keskväljakud) ega anna suunda väljaku ületamiseks kätte ka
nägemispuudega inimestele (nt Tallinn, Tõrva, Rakvere, Võru, Pärnu jpt). Samuti on osade
väljakute kasutamine toonud kaasa igapäevaseid väljakutseid liikumisabivahendite kasutajatele
(ratastool, lapsevanker jt). Materjalide valik, liikumisteed ja lahendused ei tohi välistada
liikumisabivahendiga inimesi, eakaid ega teisi puudega kasutajaid.
Avalik ruum peab olema mõeldud laiemale avalikkusele, mitte üksnes esteetiliste või
professionaalsete eesmärkide realiseerimiseks. Kvaliteetne arhitektuur peab olema lisaks ilule ka
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kasutajasõbralik ja ligipääsetav erinevatele kasutajatele. Avaliku ruumi loomisel tuleb kaasata
kogukondi, sh puuetega inimeste organisatsioone, juba planeerimise varajases faasis – oluline on
mõista puuetega inimeste erinevaid vajadusi ja elatud kogemust ning mõista, et kvaliteetse
avaliku ruumi tagamine on inimeseks olemise juures seotud väärikuse, kuuluvuse ja
iseseisvusega keskkondade kasutamisel.
Näiteks mootorsõiduki-vaba kultuur ei toeta puuetega inimeste vajadusi, vaid vähendab
liikuvusvõimalusi. Neid vajadusi tundes oleks linnaväljakute äärtes juba täna olemas nii
tähistatud parkimiskohad kui juhteed ja kombatavad alaplaanid.
Eesti Arhitektuuripoliitika (2002) sätestab, et riik vastutab elukeskkonna eest ning kvaliteetne
elukeskkond on igaühe põhiõigus. Ruumiloomel on sotsiaalne mõõde: see peab olema nii
esteetiline, funktsionaalne kui ka kaasav. EPIKoja kogemus näitab, et luues lahendusi puuetega
arvestavalt pakutakse võimalusi ka teistele ühiskonnagruppidele.
Üritusel ütlesid mitmed arhitektid, et nad ei olnud saanud oma tööle sisulist tagasisidet. Tekkis
küsimus, kas MKM ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, RTK
või keegi kolmas on edastanud kogutud tagasiside Eesti Arhitektide Liidule ja kas liit on seda
oma töös arvesse võtnud? Kasutajakogemuste süsteemne kogumine ja analüüs aitab seada
eesmärke ja vältida takistuste juurde loomist.
EPIKoja ettepanekud edasiseks aruteluks:
- luua süsteemne mehhanism kasutajate tagasiside kogumiseks ja arvestamiseks
varajases projekteerimisfaasis ning tagada kogutud info õigeagne edastamine;
- määratleda Eesti Arhitektide Liidu roll avaliku ruumi loomes laiemalt ehk
kaasamine ja sotsiaalne vastutus peavad olema projekteerimise lahutamatu osa.
Oleme valmis koostööks ja oma ettepanekute täpsemaks selgituseks koostöös oma võrgustiku
organisatsioonide ja puudega inimestega. Edasiste arutelude ja kohtumiste kokkuleppimiseks
palume võtta ühendust EPIKoja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõuniku Mari Puuramiga
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Ligipääsetavus on keskse ja olulise tähendusega, et puudega inimesed, nende lähedased ja ka
paljud teised sihtgrupid saaksid meie ühises ruumis ja hoonetes end turvaliselt ja oodatuna tunda
ning iseseisvalt liikuda, ühiskonnaelus osaleda, teenuseid tarbida. Teeme koostööd, et see päriselt
nii oleks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame EPIKoja pöördumise avaliku ruumi ligipääsetavuse teemal.
Ootame teie ettepanekuid ja mõtteid.
Parimate soovidega
Mari Puuram
|
|
Mari Puuram Ligipääsetavuse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0437 |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Eesti Arhitektide Liit Meie: 17.10.2025 nr 62
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kompetentsikeskus
Riigi Tugiteenuste keskus
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) pöördumine seoses avaliku ruumi
ligipääsetavusega
Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud,
tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas
puuetega inimestele, kes vajavad ligipääsetavuse erilahendusi.
EPIKoda nõustub, et avaliku ruumi edendamise ja kaasatuse osas on tehtud olulisi samme, kuid
soovime siiski välja tuua mõned kitsaskohad, mis tõstatusid 11.septembril toimunud avaliku
ruumi teemalisel arutelul. Arutelul tõdeti, et linnaruumi ja keskväljakute projektid jätkuvad
lähiaastatel, mistõttu on oluline käsitleda ligipääsetavuse ja kaasamise teemasid süsteemselt ja
õigeaegselt.
Arutelu alguses ei osatud täpselt sõnastada, mis on avalik ruum. Küsimus „Kelle jaoks on avalik
ruum?“ jäi lahtiseks. Näiteks esmajoones aluseks võetud Rakvere keskväljak, mida toodi esile
kui eeskuju, kuid mis tegelikkuses ei vasta takistustevaba liikumise põhimõtetele (samuti Võru,
Valga, Kärdla, Põlva jt keskväljakud) ega anna suunda väljaku ületamiseks kätte ka
nägemispuudega inimestele (nt Tallinn, Tõrva, Rakvere, Võru, Pärnu jpt). Samuti on osade
väljakute kasutamine toonud kaasa igapäevaseid väljakutseid liikumisabivahendite kasutajatele
(ratastool, lapsevanker jt). Materjalide valik, liikumisteed ja lahendused ei tohi välistada
liikumisabivahendiga inimesi, eakaid ega teisi puudega kasutajaid.
Avalik ruum peab olema mõeldud laiemale avalikkusele, mitte üksnes esteetiliste või
professionaalsete eesmärkide realiseerimiseks. Kvaliteetne arhitektuur peab olema lisaks ilule ka
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kasutajasõbralik ja ligipääsetav erinevatele kasutajatele. Avaliku ruumi loomisel tuleb kaasata
kogukondi, sh puuetega inimeste organisatsioone, juba planeerimise varajases faasis – oluline on
mõista puuetega inimeste erinevaid vajadusi ja elatud kogemust ning mõista, et kvaliteetse
avaliku ruumi tagamine on inimeseks olemise juures seotud väärikuse, kuuluvuse ja
iseseisvusega keskkondade kasutamisel.
Näiteks mootorsõiduki-vaba kultuur ei toeta puuetega inimeste vajadusi, vaid vähendab
liikuvusvõimalusi. Neid vajadusi tundes oleks linnaväljakute äärtes juba täna olemas nii
tähistatud parkimiskohad kui juhteed ja kombatavad alaplaanid.
Eesti Arhitektuuripoliitika (2002) sätestab, et riik vastutab elukeskkonna eest ning kvaliteetne
elukeskkond on igaühe põhiõigus. Ruumiloomel on sotsiaalne mõõde: see peab olema nii
esteetiline, funktsionaalne kui ka kaasav. EPIKoja kogemus näitab, et luues lahendusi puuetega
arvestavalt pakutakse võimalusi ka teistele ühiskonnagruppidele.
Üritusel ütlesid mitmed arhitektid, et nad ei olnud saanud oma tööle sisulist tagasisidet. Tekkis
küsimus, kas MKM ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, RTK
või keegi kolmas on edastanud kogutud tagasiside Eesti Arhitektide Liidule ja kas liit on seda
oma töös arvesse võtnud? Kasutajakogemuste süsteemne kogumine ja analüüs aitab seada
eesmärke ja vältida takistuste juurde loomist.
EPIKoja ettepanekud edasiseks aruteluks:
- luua süsteemne mehhanism kasutajate tagasiside kogumiseks ja arvestamiseks
varajases projekteerimisfaasis ning tagada kogutud info õigeagne edastamine;
- määratleda Eesti Arhitektide Liidu roll avaliku ruumi loomes laiemalt ehk
kaasamine ja sotsiaalne vastutus peavad olema projekteerimise lahutamatu osa.
Oleme valmis koostööks ja oma ettepanekute täpsemaks selgituseks koostöös oma võrgustiku
organisatsioonide ja puudega inimestega. Edasiste arutelude ja kohtumiste kokkuleppimiseks
palume võtta ühendust EPIKoja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõuniku Mari Puuramiga
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Ligipääsetavus on keskse ja olulise tähendusega, et puudega inimesed, nende lähedased ja ka
paljud teised sihtgrupid saaksid meie ühises ruumis ja hoonetes end turvaliselt ja oodatuna tunda
ning iseseisvalt liikuda, ühiskonnaelus osaleda, teenuseid tarbida. Teeme koostööd, et see päriselt
nii oleks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437