Vastamise tähtaja muudatus

E-kiri.eml

Tere

Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Pealkiri: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine_ Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine" elluviimiseks" muutmine

Registreerimise kuupäev: 16.10.2025
Registreerimisnumber: 8-2/25/4504

Vastamise tähtaeg 30.10.2025

Haridus- ja Teadusministeerium
tel 735 0222
[email protected]

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine_ Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 _Toetuse andmise tingimuste kehtestam.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTINA KALLAS PNOEE-47601292229 2025-10-16 05:07:14

Eelnõu lisa.pdf

1

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste

rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine“

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks

toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning

korda.

1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne

ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse

suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist

(edaspidi SKP)“.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

2

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärgid on

− suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises;

− suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse

strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade

arendamist;

− tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja

poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti-

sisest ja rahvusvahelist koostööd;

− tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning

soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd.

1 .6. Mõisted:

1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,

süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja arendustegevus

jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada

saadud teadmisi praktikas;

3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus-

ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle

struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja

elluviimist;

4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused;

5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel

töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada

ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse

küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja

arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja

arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid;

6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle

3

liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas,

erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja

avalikustamine;

7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada

liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid .

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel

järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Alategevus 1: Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete lahendamiseks

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine.

2.1.1. Tegevuse partneriteks on valitsusasutused ja Arenguseire Keskus.

2.1.2. Tegevusega toetatakse Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete

lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist nutika

spetsialiseerumise valdkondades.

2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused:

2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite

seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste

hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele

arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru

mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru.

2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitab partner või

mitu partnerit ühiselt seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning

kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud

eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate

arenguvajadustega. Juhul kui probleemipüstituse esitab ministeeriumi

vastutusalas olev valitsusasutus, peab probleemipüstituse enne esitamist

kooskõlastama selle ministeeriumiga, mille vastutusalasse valitsusasutus

kuulub.

2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal

õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks.

2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika

spetsialiseerumise valdkondadega. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole

seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, loetakse

probleemipüstitus toetuse andmise tingimustele mittevastavaks ning

probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse.

2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste hindamiseks ja

4

paremusjärjestusse seadmiseks Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu

(asendus)liikmetest ja TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud isikutest

hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni moodustamisel arvestab elluviija

komisjoni liikmete võimaliku huvide konfliktiga. Komisjoni koosseisus on

TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud isikuid rohkem kui Eesti

Teadusagentuuri Hindamisnõukogu (asendus)liikmeid.

2.1.3.7. Hindamiskomisjon lähtub esitatud probleemipüstituste hindamisel ja

paremusjärjestusse seadmisel probleemipüstituste hindamisjuhendist, sh

alljärgnevatest kriteeriumitest:

1) Probleemi aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning

mõjust ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele

(hindamiskriteeriumi kaal 50%)

2) Probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide

saavutamise teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse

määratlusele (hindamiskriteeriumi kaal 35%).

3) Probleemi lahedamise panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed

võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng)

eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%).

2.1.3.8. Probleemipüstitusi hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Hindeid antakse 0,5-punktise sammuga.

2.1.3.9. Probleemipüstitusele, mille 1) või 2) kriteeriumi hinne jääb alla 3,0 punkti,

rakendusuuringuid ei tellita ning probleemipüstituse menetlemine

lõpetatakse.

2.1.3.10. Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel teeb

hindamiskomisjon elluviijale ettepaneku, millistele probleemipüstitustele

rakendusuuringuid tellida. Valituks osutunud probleemipüstitustele

koostatakse probleemipüstituse esitanud partneri ja elluviija koostöös

rakendusuuringu lähteülesanne, kaasates vajadusel erialaeksperte.

Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust, tellib elluviija

rakendusuuringu, kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19

sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit.

2.1.3.11. Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja

maksimaalselt 850 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat.

Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise

perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu

maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu eeldatava

maksumuse määrab elluviija, olles ära kuulanud probleemipüstituse

esitaja(te) ettepaneku. Rakendusuuringu maksumusest 21% katab

probleemipüstituse esitaja.

2.1.3.12. Rakendusuuringu teostajaks saab olla:

5

1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

(TAIKS) mõistes teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool

või ülikool;

2) asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on teadus- ja arendusasutus,

evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool.

2.1.3.13. Rakendusuuringut läbi viia sooviv teostaja esitab probleemipüstitusele

vastava rakendusuuringu ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija

poolt kinnitatud vormil. Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi

enne kinnitamist probleemipüstituse esitanud partneri(te)le arvamuse

avaldamiseks.

2.1.3.14. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone.

Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija.

2.1.3.15. Ekspertkomisjonil on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid

eksperte.

2.1.3.16. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel,

mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s

7 nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale:

Hindamiskriteerium ja selle

kaal

Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi

kaal kriteeriumist

Kriteeriumi

lävend

Kriteerium 1

Rakendusuuringu põhjendatus

ja mõju (50%)

1.1. Rakendusuuringu

põhjendatus ning vastavus

probleemipüstitusele, uuringu

tulemuste mõju püstitatud

probleemide lahendamisele (sh

tulemuste rakendatavus ja

rakendamise plaan)

50%

3,5 1.2. Uurimisteema panus

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisse

20%

1.3. Uurimisteema ja tulemuste

mõju uuringuvaldkonna

arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja

jätkusuutlikkusele

30%

Kriteerium 2

Rakendusuuringu teaduslik

tase ja teostatavus

(50%)

2.1. Uuringu uuenduslikkus

ning teaduslik tase, sh

metoodika asjakohasus

50%

3,5

2.2. Teostaja võimekus

uuringut ellu viia (sh

vastutavate täitjate ja

põhitäitjate pädevus ja senise

teadustöö tulemuslikkus) ning

vajaliku taristu olemasolu

25%

6

2.3. Eelarve planeerimise

asjakohasus ja kuluefektiivsus,

ajakava põhjendatus ja

realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja

riskide maandamise plaani

asjakohasus

25%

2.1.3.17. Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise

sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse

hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena.

2.1.3.18. Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb

alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku

hindamine lõpetatakse.

2.1.3.19. Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning

moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingerea.

2.1.3.20. Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse

uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu

põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem.

2.1.3.21. Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku:

uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on

õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad

tingimused.

2.1.3.22. Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas

kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht

võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui

ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni

ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid

uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei

rahastata.

2.1.3.23. Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada

uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida

rakendusuuringu teostaja on kohustatud täitma.

2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused:

2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal

probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7

liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse

esitanud partneri(te) nimetatud esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni

liikmed nimetatakse rakendusuuringu teostaja poolt.

2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab

7

rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste

ning eelarve muudatused.

2.1.4.3. Rakendusuuringu teostaja esitab elluviija poolt määratud tähtajaks

rakendusuuringu vahearuande ning lõpparuande.

2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu teostaja poolt

nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid.

Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale

põhjendatud ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi

täiendamiseks või lükata aruanne tagasi.

2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu

vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande teostajale tagasi

täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande

tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine

lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi,

jäetakse rakendusuuringu lõppmakse teostajale tegemata.

2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire

ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate

pädevuse kasvatamine.

2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2.2.2. Tegevusega toetatakse:

− rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“

teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks;

− partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija

ise.

2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest

juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega.

2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning

pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib

8

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist.

2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija

teenusena või koostab need ise.

2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21%

katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse

kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad

partnerid.

2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning

ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse

kasvatamine.

2.3.1. Tegevusega toetatakse:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise

toetamise kaudu;

− ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;

− teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist

poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist.

2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise põhimõtteid.

2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning

kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt

rakendusasutusega.

2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik

toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija

tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise

rakendusasutusega.

2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama

Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui

toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud

tingimustele, toetust taotlejale ei määrata.

2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:

2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi

korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot;

9

2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi

andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud

suhetes;

2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks

antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;

2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat

alates kuupäevast, mil abi anti.

2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena.

2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus.

2.4.1. Tegevuse raames toetatakse:

− ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;

− ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist;

− ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi;

− ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega.

2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest,

sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele.

2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e

volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

elluviija koostöös.

2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb

ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile.

2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija.

2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

välistustega.

3. Tulemused

3.1. Punktis 2 nimetatud:

10

3.1.1. alategevuse 1 tulemusena:

− rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse

olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades;

− teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi

jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti

ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad;

− kasvab valitsusasutuste ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute

tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine;

3 .1.2. alategevuse 2 tulemusena:

− on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning

arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine;

− on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja

elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus;

3 .1.3. alategevuse 3 tulemusena:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja

koostöö on kasvanud;

− ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima

ja tulemusi oma töös rakendama;

3 .1.4. alategevus 4 tulemusena:

− on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on

vajadusel kaasajastatud;

− on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel;

− on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus;

− ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele,

toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist

poliitikakujundamist;

− ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse

konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks.

3 .2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega (tabel 1):

11

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemusnäitaja Toetatud

innovatsiooniprojektide

arv

0 Ei

kohaldu

15 Innovatsiooniprojektide

kumulatiivne arv.

Innovatsiooniprojektid

peavad põhinema teadus-

ja arendustegevusel ning

pakkuma praktilist, (Eesti

jaoks) uut lahendust

eelnevalt määratletud

probleemidele, lahendused

võib edasi suunata

testimisele. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Väljundnäitaja

Ühistes

teadusprojektides

osalevad teadusasutused

0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste

kumulatiivne arv. Näitaja

hõlmab vaid aktiivset

osalemist ühistes

uurimisprojektides

(koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peab

kestma vähemalt toetatava

projekti kestuse) ning

välistab muud lepingulised

kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub

aktiivne koostöö.

TAT spetsiifilised väljundnäitajad

Alategevus 1 Läbiviidud

rakendusuuringute arv

0 0 20 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid.

Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 2 Läbiviidud

rakendusuuringute,

poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute arv

0 2 16 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid või

hinnanguid. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Alategevus 3 Läbiviidud koolituste,

seminaride, õppereiside

arv

0 7 34 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 3 Koolitusprogrammis

osalenud isikute arv

0 0 150 Andmed koondab ja esitab

elluviijale

koolitusprogrammi

läbiviija , elluviija esitab

andmed.

Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud

taotlusvoorude arv

0 4 30 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

12

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus).

4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus).

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija).

5.2. Punktis 2 toodud:

5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on valitsusasutused ja Arenguseire Keskus, kelle

ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine, lähteülesannete

koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline panustamine

omafinantseeringu katteks;

5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös

osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine

ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks.

6. Sihtrühm

6.1. Tegevuse sihtrühm on valitsusasutused, Arenguseire Keskus, teadus- ja arendusasutused,

ülikoolid või evalveeritud rakenduskõrgkoolid , teadus- ja arendustegevusega või

poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted , erialaliidud ning nimetatud asutuste

töötajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2).

Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse periood id.

Tegevus Abikõlblikkuse periood

Alategevus 1: Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete

lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse-

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike

teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029

Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029

8. Tegevuste eelarve

8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust

13

kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444

eurot.

Tegevuse nr

Eelarve (EUR) Osakaalud (%)

EL toetus

Riiklik kaas-

finantseering

Omafinant-

seering

Eelarve

kokku EL

RK

F OF Kokku

Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 70,0

% 9,0 % 21,0%

100,0 %

Alategevused 3- 4, horisontaalsed tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136

70,0 %

30,0 % 0,0%

100,0 %

Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486

70,0 %

13,9 % 16,1%

100,0 %

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9 .2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §

21 lg-tele 1 ja 4−6.

9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja

arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele;

9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki-

ja kujundustööde kulud;

9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade,

õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste

osavõtutasu, välislähetuse kulud;

9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna

loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT-

arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega;

9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise

kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja

populariseerimise kulud;

9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

14

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja

§ 28 lõikele 3.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning

ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise

tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja

kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ,

sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise juhendid ja vormid;

11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse

taotlemisel;

11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve

alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega

rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb

rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise

aastate ja alategevuste lõikes;

11.1.6. teenuste tellimisel järgima riigihangete seadust, kui elluviija on hankija riigihangete

seaduse tähenduses;

11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele;

15

11.1.8. jälgima, et sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058 artiklis 7 toodud tegevusi ja valdkondi;

11.1.9. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.1.10. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse

andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;

11.1.11. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja

säästlikult;

11.1.12. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks

(31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine

informatsioon:

12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“

sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

16

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Eelnõu.pdf

EELNÕU

14.10.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a

käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks”

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine”

elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine_ Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 _Toetuse andmise tingimuste kehtestam.pdf

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

16.10.2025 nr 8-2/25/4504

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa

3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet, Rahvusarhiiv, Andmekaitse

Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, Välisluureamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Maa-

ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Ravimiamet,

Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Arenguseire Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Eesti Teadusagentuur, ülikoolid, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja kõrgkoolid

Indrek Ots 735 1074 [email protected]

Seletuskiri.pdf

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr

317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ja selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” lisa 1 (edaspidi RITA+).

RITA+ koosneb neljast alategevusest, ilmnenud on probleemid Alategevuse 1 “Ministeeriumite

valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tegemine nutika

spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks”

elluviimisel:

• Alategevuses toetatakse ministeeriumite valitsemisalade üleste teemadel tehtavaid

rakendusuuringuid. Nüüdseks on mitmed Eesti ühiskonna suured väljakutsed/teemad

koondunud ühe ministeerimi vastutusalasse (nt. Kliimaministeerium) ning üksnes

valitsemisalade üleste uuringute rahastamise piirang takistab (osade) oluliste

probleemide lahendamist.

• Alategevuse partnerite ringi piiramine üksnes ministeeriumidega ei taga toetusmeetme

maksimaalset mõju. Teadus- ja tõenduspõhine poliitikate elluviimine ei toimu ainult

ministeeriumide tasandil, vaid selles osalevad olulised määral ka ministeeriumide

allasutused – näiteks ametid ja inspektsioonid.

• Rakendusuuringu teostajaks saab olla üksnes vähemalt kahe asutuse konsortsium, mille

juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud asutus või ülikool. Samas, Eesti

tingimustes on reaalne olukord, kui asjakohane TA-pädevus on üksnes ühes TA-

asutuses.

• Alategevuse partneritel (st. ministeeriumitel) on olnud soov kasutada tegevuse

vahendeid kiireloomuliste ja kitsama fookusega poliitikakujundamise küsimuste

lahendamiseks. Selle tulemusel on juhtumeid, kus esitatud probleemipüstitused on

olnud piiratud ulatusega ega ole käsitlenud Eesti ühiskonna ja majanduse suuri ja

strateegilisi väljakutseid. Samas on just see olnud tegevuse raames tehtavate uuringute

eesmärgiks.

• Probleemipüstituste hindamiskomisjoni kuuluvad kõikide programmi partnerite, st.

probleemipüstituse esitajate esindajad, mille tulemusena tekib hindamisel huvide

konflikti risk.

• Probleemipüstituste vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele on hinnatud

RITA+ elluviija poolt “on - ei ole” skaalal. Teaduses, kunstis jm. loometegevuses ei ole

nii jäikade piiride seadmine mõistlik ega ka põhjendatud.

• Probleemipüstituste hindamisse ei ole kaasatud teadlasi, kes oleksid pädevad hindama

probleemipüstituse teaduslikku tausta, sh kas probleemipüstituses toodud eesmärkide

saavutamiseks on teadusuuring vajalik/põhjendatud.

Eelpool toodud probleemide lahendamiseks muudab käskkirja lisa 1 Alategevusega 1 seotud

punkte alljärgnevast lähtuvalt:

• Täpsustab Alategevus 1 kirjeldust - toetatakse Eesti ühiskonna või majanduse suurte

väljakutsete lahendamiseks rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist.

• Probleemipüstitusi saab esitada programmi partner üksinda, ei pea olema mitme

ministeeriumi ülene ettepanek.

• Rakendusuuringuid ei pea läbi viima (teadus)asutuste konsortsium, piisab ühest TA-

asutusest.

• Laiendab partnerite ringi - partneriteks on valitsusasutused (st. ministeeriumid ja (osad)

nende vastutusalas olevad asutused) ja jätkuvalt ka Arenguseire Keskus.

• Probleemipüstituste hindamise korraldab osaliselt ümber, sh.:

o TA-komponendi hindamisel kasutab edaspidi sarnaselt teiste;

hindamiskriteeriumitega eristavat skaalat (st. hinnatakse skaalal “1“ kuni „5”);

o hindamiskomisjoni koostamisel minimeeritakse huvide konflikti riski;

o hindamiskomisjoni koosseisu kaasatakse teadlased.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna teadmussiirde valdkonna nõunik Indrek Ots (735 1074,

[email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadussüsteemi valdkonna

juht Kairi Värv (735 4048, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi

Mölder (735 0234, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna

välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja nõunik Ragne Hoff (735

0306, [email protected]).

Eelnõu koostamisel on konsulteeritud ministeeriumite teadusnõunikega ja Eesti

Teadusagentuuri valdkonna ekspertidega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatused tehakse käskkirja lisa 1 järgmistes punktides:

Punktis 2.1. muudetakse alategevuse nimetust, enam ei ole fookus ministeeriumite

valitsemisalade üleste probleemide lahendamine, st. probleemipüstituse saab esitada partner

(sh. ministeerium) üksinda, mitme partneri/ministeeriumi ühine probleemipüstituse esitamine

ei ole enam kvalifitseerumistingimus. Muudetud sõnastusega rõhutatakse suurte väljakutsete

lahendamiseks rakendusuuringute tellimist, antud alategevus ei ole mõeldud kiireloomuliste

probleemide lahendamiseks väikesemahuliste uuringute tellimiseks. Esimeses alategevuses

tellitakse jätkuvalt rakendusuuringuid nutika spetsialiseerumise valdkondades, kuid üksnes

Eesti ühiskonna ja majanduse suurte väljakutsete lahendamiseks. Lisaks jäetakse välja seni

kehtinud piirang, mille kohaselt sai rakendusuuringuid tellida üksnes ministeeriumide

valitsemisalade ülestel teemadel. Toetusmeetme rakendamisel on selgunud, et vastav piirang ei

toeta meetme eesmärkide saavutamist, kuna mitmed Eesti ühiskonna suured väljakutsed on ühe

ministeeriumi valitsemisalas (näiteks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine

Kliimaministeeriumi all või rahvastiku tervisega seotud küsimused Sotsiaalministeeriumi all).

Varasema piirangu väljajätmine võimaldab laiendada teemade ringi, millele on võimalik RITA+

toetusmeetmest rakendusuuringuid tellida.

Alategevuse nimetuse muutumisest tulenevalt muudetakse ka käskkirja lisa 1 punkte 2.1.2,

2.1.3.3., 2.1.3.10., 2.1.3.11. ning Tabel 2 olevat Alategevuse 1 kirjeldust.

Punktis 2.1.1. laiendatakse alategevuse partnerite nimekirja. Kui senini said alategevuse

partneriks olla Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Riigikantselei, siis nüüd laiendatakse

võimalust kõikidele valitsusasutustele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 39 on

valitsusasutused riigi eelarvest finantseeritavad asutused, mille põhiülesanne seaduse alusel on

täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, Kaitsevägi,

Riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja teised seadusega ettenähtud asutused.

Alategevuse partneriks jääb edasi ka Arenguseire Keskus. Laiem valitsusasutuste kaasamine

suurendab RITA+ raames tellitud uuringute rakendatavust, kuna poliitikate elluviijad saavad

osaleda nii probleemide kaardistamises, uurimisküsimuste püstitamiseks kui ka

rakendusuuringute tulemustele tagasiside andmises.

Partnerite ringi laiendamisest tulenevalt muudetakse ka käskkirja lisa punkte 3.1.1., 5.2.1. ja

6.1.

Punktis 2.1.3.3. sõnastuse järgi saavad probleemipüstituse esitada partner üksinda kui ka mitu

partnerit ühiselt. Vältimaks olukorda, kus ministeerium ja selle vastutusalas olev asutus

esitavad sarnasel teemal konkureerivaid või hoopis vastandlikke ettepanekuid, peab

ministeeriumi vastutusalas olev partner kooskõlastama probleemipüstituse eelnevalt

ministeeriumiga, mille vastutusalasse ta kuulub.

Punktis 2.1.3.5. käsitletakse üksnes probleemipüstituse kooskõla nutika spetsialiseerumise

valdkondadega. Varasemalt kirjeldas see punkt ka teadus- ja arendustegevuse määratlusele

vastavuse hindamist, edaspidi hinnatakse seda punkti 2.1.3.7. kohaselt.

Punktis 2.1.3.6. kirjeldatakse probleemipüstituste hindamiskomisjoni moodustamist.

Varasemalt kuulusid hindamiskomisjoni kõigi partnerite juhtkonna liikmed (kokku 13 liiget).

Edaspidi on partnerite ring oluliselt laiem (st. kõik valitsusasutused) ja ei ole mõeldav, et kõigi

partnerite esindaja oleks komisjonis (nii suur komisjon ei oleks reaalselt töövõimeline). Juhul

kui hindamiskomisjonis on üksnes partnerite juhtkonna liikmed, siis paratamatult tekib

hindamisel huvide konflikti risk. Lisaks kaasab hindamiskomisjoni töösse teadlased.

Edaspidi kuuluksid hindamiskomisjoni koosseisu TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud

liikmed ja elluviija poolt Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu (asendus)liikmete seast

valitud teadlased. TAI koordinatsioonikogu on ministeeriumite ja ministeeriumite ülese teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika koordineerimiseks haridus- ja teadusministri

käskkirjaga valdavalt ministeeriumite teadusnõunikest moodustatud kogu. Alategevus on

otseselt suunatud ministeeriumite vajadusest lähtuvate rakendusuuringute tellimisele ning

seetõttu on olemasoleva TAI koodinatsioonikogu pädevuse kaasamine probleemipüstituste

hindamisse põhjendatud ja vajalik. Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu on Haridus- ja

teadusministri poolt kinnitatud eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud

teadlastest koosnev ekspertnõukogu, kuhu on koondunud erinevate erialade parim

teadusekspertiis Eestis. Hindamisse ei kaasata Hindamisnõukogu kui sellist, vaid

Hindamiskogu liikmete seast valitakse parimad võimalikud eksperdid. Probleemipüstituste

hindamisel osalenud teadlased ei tohi osaleda tellitavate rakendusuuringute läbiviimisel (st. ei

tohi olla rakendusuuringu ettepanekus kirjeldatud projekti vastutav täitja, põhitäitja või täitja).

Komisjoni isikkoosseis kinnitatakse peale probleemipüstituste laekumist - see annab võimaluse

maandada huvide konflikti riski ning kaasata asjakohaste erialade teadlasi. Kindlasti oleks

komisjonis TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud liikmeid rohkem kui Eesti

Teadusagentuuri Hindamisnõukogu liikmetest teadlasi – juhul kui hindamiskomisjon ei saavuta

otsuse tegemisel konsensust, saab määravaks poliitikakujundajate hääl.

Punktis 2.1.3.7. kirjeldatakse probleemipüstituste hindamise kriteeriume. Hindamisel

lähtutakse alljärgnevatest kriteeriumitest:

1) probleemi aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning mõjust ühiskonna

ja majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi kaal 50%). Varasemalt

oli sama kriteerium, kuid selle kaal oli 85%

2) probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide saavutamise

teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele

(hindamiskriteeriumi kaal 35%). Tegemist on uue lisanduva kriteeriumiga, millega

hinnatakse probleemipüstituses toodud eesmärkide saavutamiseks teadusuuringu

läbiviimise põhjendatust. Üksiti hinnatakse selle kriteeriumiga vastavust TA-tegevuse

määratlusele, mis võimaldab rakendusuuringu tellimisel kohaldada riigihangete

seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandit.

3) Probleemi lahendamise panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused,

keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele

(hindamiskriteeriumi kaal 15%). Varasemalt oli sama kriteerium.

Detailse hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse

avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks (vt. punkt 2.1.3.1.).

Punktis 2.1.3.9. sätestatakse hindamiskriteeriumite lävendid. Varasemalt kehtis lävend

koondhindele (st. kui kriteeriumite koondhinne jäi alla 3,0 punkti, siis rakendusuuringuid ei

tellitud ning probleemipüstituse menetlemine lõpetati). Edaspidi rakendab lävendit 1) ja 2)

kriteeriumi hindele eraldi. Kriteeriumi hinnetele lävendite seadmise tulemusena osutuksid

valituks üksnes need probleemipüstitused, mis on riigi jaoks olulised ning mille eesmärkide

saavutamiseks on ka teadusuuringud vajalikud. Samas, koondhindele lävendi rakendamine võib

tekitada olukorra, kus valituks osutub teaduslikult väga hea ettepanek, kuid selle mõju

ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele on väike. Ja ka vastupidi – väljakutse on

väga oluline, kuid selle lahendamiseks pole teadusuuring põhjendatud.

2) kriteeriumi lävendi ületanud hinne tähendab üksiti seda, et probleemipüstitus ja selle põhjal

algatatud rakendusuuring vastab teadus- ja arendustegevuse määratlusele.

Detailse hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse

avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks (vt. punkt 2.1.3.1.).

Punktis 2.1.3.10. täpsustatakse, et rakendusuuringu lähteülesanne koostatakse

probleemipüstituse esitanud partneri ja elluviija koostöös, kaasates vajadusel erialaeksperte.

Varasema regulatsiooni kohaselt koostas lähteülesande partner (st. ministeerium), oluline on

rõhutada, et ka elluviija panus on lähteülesande koostamisel vajalik.

Punktis 2.1.3.12. sätestatakse, et rakendusuuringu teostaja saab olla nö. positiivselt

evalveeritud teadusasutus üksinda või asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on positiivselt

evalveeritud teadusasutus. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

kohaselt kuuluksid nende asutuste hulka juriidilised isikud või asutused, rakenduskõrgkoolid ja

ülikoolid, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne

evalveerimisotsus. Käesoleval juhul on nõue, et rakendusuuringu teostaja peab olema Eestis

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, põhjendatud teadus- ja arendustegevuse

kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamisega. Evalveerimisega hinnatakse asutuse teadus- ja

arendustegevuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust iga seitsme aasta järel võrreldes seda

rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Lisaks aitab positiivselt evalveeritud asutuste

jätkusuutlikkust tagada teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest.

Rakendusuuringu teostajale sellise TA-tegevuse kvaliteediga ja jätkusuutlikkusega seotud

nõude/piirangu seadmine on mõistlik ja asjakohane. Evalveerimisega samaväärne

rakendusuuringu teostaja TA-tegevuse kvaliteedi kontrollimine hindamise käigus oleks nii

rahastajale/hankijale kui ka uuringu teostajale ebamõistlikult koormav.

Varasemalt kehtiva regulatsiooni kohaselt sai uuringut teostada üksnes mitme asutuse

konsortsium, edaspidi võib uuringut teostada nii TA-asutus üksinda kui ka konsortsium, mille

juhtpartneriks on TA-asutus. Vastavalt muudetakse ka punktile 2.1.3.16. järgnevas tabelis

Kriteeriumi 2 Alamkriteeriumi 2.2. kirjeldust ning punktide 2.1.3.13., 2.1.3.23., 2.1.4.1.,

2.1.4.3., 2.1.4.4. ja 2.1.4.5. sõnastusi.

Punktis 2.1.3.15. parandatakse loogikaviga: ekspertkomisjoni väliste ekspertide kaasamist

saab otsustada ekspertkomisjon, mitte elluviija.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju horisontaalsetele teemadele (regionaalsele

arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele,

ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja

rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too – alategevuste eelarveid ei muudeta.

Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuse vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse

avaldamiseks teistele valitsusasutustele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti

Teadusagentuur, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele ning

ülikoolidele.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja