20251020_selgitus_TSIRKS_Riigikogu

Tere Aivar!

Aitäh pöördumise eest ja vabandust, et alles nüüd jõuan vastamiseni.

Esmalt kinnitan, et Irina esindab meid komisjoni istungitel, kui meid sinna osalema kutsutakse. Vajadusel toetan teda mina või mõni teine kolleeg, mida otsustame jooksvalt.

Mis puudutab aga kirja ametlikkust, siis oleme seni oma praktikas teiste komisjonidega suhelnud pigem mitteformaalselt ja meili teel. Loomulikult registreerime sellise suhtluse ka dokumendiregistris nagu AvTS ette näeb, nii ka seekord. Kui ametlik kirja number on vajalik, siis see on 2.3-4/25/3246-1 (lingitud ka kanne ADR-is). Juhul, kui teil on aga mingeid konkreetseid ootusi või ettepanekuid, kuidas me riigikaitsekomisjoniga suhtlema peaks, oleme neile avatud.

Nüüd lubage aga selgitada minu varasemat osalust TSIRKSi eelnõu väljatöötamisel. Vastab tõele, et osalesin kohtumistel seoses TSIRKS eelnõuga. Siiski juhin tähelepanu, et ametlikult AKI-lt arvamust eelnõule küsitud ei ole. IKÜM art 36 lg 4 kohustab liikmesriiki konsulteerima järelevalveasutusega, kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusliku meetme ettepanek või sellisel õiguslikul meetmel põhinev reguleeriv meede, mis seondub isikuandmete töötlemisega. Meie saame sellest aru nii, et AKI-le peaks eelnõud tulema vähemalt ametliku arvamuse küsimise ringis läbi EIS-i. Tõsi, siseriiklik õigus seda kuidagi ei konkretiseeri, aga kui see säte nüüd asetada siseriikliku õigusloome praktika konteksti, siis oleks see kõige loogilisem lähenemine. Loomulikult, igasugune varasem kaasamine, kui on aega arutada ja kõigi osapoolte arusaama ühtlustada, on alati samuti teretulnud ja hindame alati seda võimalust kõrgelt ning omalt poolt seda ka teha soovitame, et isikuandmete kaitse küsimused viimasel hetkel üllatusena ei tuleks. Siiski ei saa see meie hinnangul asendada võimalust anda oma seisukoht viimasele valminud eelnõu versioonile. Lisaks on AKI-l IKS § 56 lg 2 p 9 alusel õigus ka igal ajal oma arvamust avaldada mis iganes isikuandmete kaitse küsimustes ja vajadusel proaktiivselt.

Mis puudutab kehtivast õigusest normide ülevõtmist, siis juhin tähelepanu, et nagu mõned kaasused sellel aastal on näidanud, ei ole kehtiv õigus alati tõe kriteerium. Meie igapäevane praktika näitab, et siseriiklikud kehtivad normid ei vasta paraku alati andmekaitseõiguse nõuetele. Leiame, et kui mingi seaduse muudatuse eelnõu on menetluses, annab see hea võimaluse juhtida tähelepanu ka neile puudujääkidele, mis on kehtivas õiguses ja mida oleks võimalik selle raames parandada isegi, kui need sätted ei ole menetletava eelnõu osa.

Eelnõu seletuskirjaga seonduvalt märgin, et meie arusaama järgi on seletuskiri vajalik ka selleks, et kõik need, keda normid puudutavad, saaks aru millistel põhjustel on nt põhiõiguste piirangud saanud just sellised nagu nad on. AKI peab selgust ja läbipaistvust ka andmesubjektide vaatest väga oluliseks. Seletuskirjas normi selgitamise asemel on võimalik norm ise nii selgeks ja detailseks kirjutada, et seletust juurde ei ole vaja. Kuigi Riigikogu protseduurireeglid ei ole meie pädevuses ja jätame lõppastmes seadusandja otsustada, kuidas korrektne menetluse käik toimub, juhime tähelepaneku, et meil on kogemus õiguskomisjonist (VangS eelnõu 474 SE), kus siiski koostati ka lisaseletuskiri pärast esimest lugemist vahetult enne teist lugemist, kuhu said kirja kõik meie murekohad ja lõppu järgmine tekst: Justiitsministeeriumi esindaja ja AKI esindaja selgitasid, et eelnõu rakendusakte on arutatud ja leitud lahendused, millise täpsusastmega ja millises ulatuses teatud isikute suhtes taustakontrolli teostamine proportsionaalne on. AKI poolt esile toodud probleemkohtade osas on leitud konsensus. Teema on juba väga pikalt alates regulatsioonide jõustumisest üleval olnud ning selle aja jooksul on praktikast näiteid, kus on muudatus vajalik ja mis on proportsionaalne. Dokument on leitav järgneva lingi alt: Eelnõu - Riigikogu, teise lugemise alla lisatud dokument nimega Seletuskiri. Millise protseduurika alusel see lähenemine võeti, selles osas ei oska me kaasa rääkida.

Loodan, et minu selgitustest oli abi ja meid ootab ees konstruktiivne koostöö.

Kõike paremat soovides

Tere!

Kuigi allolev e-kiri tuli ilma registreerimisnumbrita eeldan sisust lähtuvalt, et olete ametlikult AKI esindaja ning hakkate osalema riigikaitsekomisjoni nendel istungitel, kus allolevat ettepanekut käsitletakse?

Riigikantselei esindaja kinnitusel osales AKI peadirektor TSIRKSi eelnõu ettevalmistamisel osas, mis puudutas AKI valdkonnaga seonduvat.

Teie märkuseid kiiresti üle vaadates märgin, et osa sätetest on võetud kehtivast õigusest -  RIKSist. Mis puudutab tähelepanekuid eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu seletuskirja kohta, siis riigikaitsekomisjon ega ka Riigikogu seda muuta  ei saa.

Paraku ei saa käimasolevas eelnõu menetlusetapis esitada eelnõu algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul koos uue seletuskirjaga.  Seega, kui leiate, et tegemist on põhimõtteliste puudustega,  jääks eelnõu seletuskirja muutmise  võimaluseks valitsusel eelnõu tagasi võtta ja uuesti esitada.  Seetõttu lisan käesolevasse e-kirja Riigikantselei  ja Kaitseministeeriumi esindaja. Samas juhin tähelepanu, et eelnõu seletuskiri on seaduse tõlgendamisel ja ratio legise kindlakstegemisel  nõrgalt kohustavaks ehk abistavaks tõlgendusmeetodiks. Seadust tõlgendab selle rakendaja ja kohus kasutades selleks klassikalisi tõlgendamise esmaseid meetodeid.

Lugupidamisega

Mag. iur. Aivar Engel

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

T: +372 631 6470

Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 

www.riigikogu.ee

Lugupeetud Riigikaitsekomisjon,

Kuigi Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) ei olnud Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) arvamuse avaldamiseks edastatud, peame siiski vajalikuks esitada komisjonile meiepoolsed tähelepanekud, mis on toodud allpool.

Eelnõu § 130 lg 2 sõnastus ei ole piisavalt selge:  Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates.

Seletuskirjas on toodud, et ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate objektidele, ei ole võimalik määrata objektide kategooriate erisuste tõttu. Sarnane olukord on ka andmekogudel, et erinevaid kategooriaid säilitatakse erineva aja jooksul. Sellistel juhtudel pannakse seadusega maksimaalne tähtaeg ning täpsemad tähtajad reguleeritakse määrusega, nagu ka antud juhul reguleeritakse täpsemad tähtajad määrusega (eelnõu § 19 lg 7). Eelnõu sätte konstruktsioon raskendab arusaamist ning tekitab küsimusi, et kui üldjuhul on andmeid vaja aasta jooksul, millised on need juhtumid, millal andmeid võib säilitada kümme korda kauem. Seaduse tasandil on oluline reguleerida maksimaalset riivet, mitte ajavahemikku. AKI hinnangul on minimaalse tähtaja mainimine üleliigne ning pigem segadust tekitav.

Eelnõu § 132 – isikuandmete säilitamine: põhimääruse volitusnorm on sätestatud lg-ga 4, kus puudub volitus sätestada täpsemad säilitamise tähtagad. Lg 6 aga täpsustab, et andmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse registri põhimääruses. Lg 6 näol ei ole tegemist volitusnormiga, volitusnorm peab olema ammendavalt sõnastatud lg-s 4.

Eelnõu § 132 lg 5 loetleb tsiviiltoetuse registris töödeldavad isikuandmed, kusjuures nende isikuandmete töötlemise vajadust ei ole seletuskirjas kuidagi selgitatud. Arvestades, et tegemist on isikuandmete üsna laia koosseisuga, peaks nende töötlemise vajadus olema selgelt määratletud, seega oleks vaja täiendada seletuskirja vastavate põhjendustega andkoosseisu osas. Oleme sellele vajadusele tähelepanu ka varem juhtinud, hetkel on täiendatud ainult mobilisatsiooniregistris töödeldavate andmete põhjendus (eelnõu § 133), tsiviiltoetuse registri osas võiks sama töö ära teha.

Eelnõu § 134 lg 3 osas samuti tahaks näha seletuskirjas täpsem põhjendus iga isikuandmete liigi (eriti tervisenõuetele vastavuse andmete) osas. Lg 5 sätestab isikandmete säilitamist, seletuskirjas puudub põhjendus tähtaegade osas, st miks nii kaua andmeid on vaja. Seletuskirjas on öeldud, et kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud juurdepääsuga andmekogu, seaduses aga ei ole juurdepääsupiirangutest midagi öeldud, sh arusaamatuks jääb, kas see tähendab ka andmesubjekti õiguste piiramist. Juurdepääsupiirang ei tule ju automaatselt ning peab olema seadusega sätestatud.  

Lugupidamisega