Tere!

Kirjutan vastused allapoole küsimuste vahele:

Tiit Palgi
peaspetsialist
Laevateede ja sadamate osakond
+372 5243 875
www.transpordiamet.ee

Tere,

Telefonikõnele jätkuküsimused Peipsi poi asjus, kui olete läbi mõelnud, soovin telefonitsi hiljem arutada.

-Millisest määrusest peaks lähtuma hanke koostamisel, kas vanast või tulevasest? Kas määruse eelnõud on praktikas korrektne hankesse kirjutada? Või peaks lihtsalt ära ootama kuni uus määrus rakendub?

Juriidiliselt on korrektne lähtuda igal juhul kehtivast juhendist. Praegu ei ole mul teavet, kuna uus määrus hakkab kehtima. Seetõttu on rakse soovitada mõnda teist juhendit. Mis puudutaks Teid huvitavat lainemõõdupoid, siis sisulised muudatused selles osas puuduvad.

-Uue määruse kohaselt peab navigatsioonimärgile tegema projekti. Esiteks, loen rahvusvahelistest nõuetest, et erimärk ujuvpoina ei käsitleta kui navigatsioonimärki. Kas selles valguses peab ikkagi tegema poile projekti? Või kui siiski peab, siis kas see projekt saab olema märgatavalt lihtsamate nõuetega ja juhtumipõhine? Sellest nõudest ilmselt sõltub ka kas peaksin projekti koostamise hankesse sisse kirjutama.

Teadusaparatuuri paigaldamiseks on vajalik Transpordiameti kirjalikku luba (vt meresõiduohutuse seadus § 45 lg 7). Selle loa väljaandmiseks on meil vaja mitmeid andmeid, kuna see teave on vajalik ka navigatsiooniteabe edastamiseks veeliiklejatele (sh navigatsioonikaardil ujuvmärgi kujutamiseks omal asukohal). Sisuliselt on meile vajalik teave kirjeldatud navigatsioonimärgistuse projektis ( vt Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord § 6). Selline projekt annab peaasjalikult projekti koostajale ettekujutuse võimalikest riskidest seoses laevaliiklusega ning meile vajaliku teabe. Projekti detailsus jääb projekti koostaja otsustada. Samuti ei ole Eestis kehtestatud nõudeid navigatsioonimärgistuse projekti koostaja pädevusele.

-Lisas „Eestis kasutatav navigatsioonimärkide süsteem“ on kirjas tule karakteristik Fl(5) 20s. Varasemalt oli Fl(5) Y 20s. Kas siin on tegemist kirjaveaga või peabki nii olema, ilma „Y“-ita? Lisaks, 1.2 sätestab, et erimärgil VÕIB olla radaripeegeldi, reaalsuses hetke Peipsil olevale poile meilt nõuti radaripeegli lisamist, aga alles pärast paariaastast kasutamist. Kas lisan hankesse radaripeegli kohe alguses?

Esimesena toodud tule karakteristik ei kirjelda tule värvust. Kollasele erimärgile on ette nähtud ka kollane tuli. Meile edastatavas teabe kontekstis sobivad mõlemad variandid. Esimesel juhul on vajalik siiski täiendada teavet, et tuli on kollane (Yellow).

Õigusaktides pole otsest kohustust passiivse radaripeegeldi kasutamiseks. Siiski on laevaradarid olulised navigatsiooniohutuse tagamisel. Peipsil sõidab mitmeid aluseid, mis on varustatud radaritega, mistõttu igal juhul soovitatav võtta kasutusele meetmed, mis suurendaksid ujuvmärgi paremat tuvastamist radari abil. Üheks sobilikuks näiteks võib pidada siin toodud passiivset radaripeegeldit: https://www.echomax.co.uk/e12 .

-kas tulele peab lisama nähtavuskauguse?

Jah. See on meile oluline näitaja, kuna mõningal juhul kajastatakse see ka navigatsioonikaartidel. Samuti annab teave nähtavuskauguse (meremiili) kohta meile täiendavalt teavet tule võimaliku tugevuse kohta. Kui ei ole teada tule nähtavuskaugus, siis on meil võimalik seda hinnata ka tule tugevuse kaudu (cd). Sellisel juhul võib olla vajalik täiendava teabena laterna kupli läbipaistvuskoefitsient (kui laternat kaitseb laternakuppel).

Tänan,

Tanel Toots

Keskkonnaagentuur, Kliimaosakond

56699831

Tere!

Vabandan vastuse viibimise pärast.

Määrus Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord on hetkel uuendamisel (vt Eelnõude infosüsteem dokument nr: 25-1056/01 ). Kuna rahvusvahelised nõuded pole muutunud, siis peavad mereuuringutega seotud märgid jätkuvalt vastama eriotstarbelise märgi nõuetele.

Vaatasin üle ka pakutud koordinaadid:

Esimese koordinaadi korral paigutatakse poi u. 800 m  kaugusele kontrolljoonest. Praegusel ajal võib see osutuda mõnevõrra problemaatiliseks ning seetõttu oleks soovitav juba sellel aastal rääkida poi paigaldamisest ka Politsei- ja Piirivalveametiga (kontakt: [email protected] ). Piirilähedastel aladel on ka keeruline olukord satelliitidel põhineva asukohamääramisega. Antud asukoht on siiski piisavalt kaugel segajatest, mistõttu pole eeldatavasti probleemid pidevad.

Ka teise koordinaadi puhul on samad probleemid, kui esimesega. Lisaks on see koordinaat laevateel (vt lisatud pilt. Piiratud sügavuste ning kontrolljoone lähedusest tingituna võib paigaldatav poi hakata oluliselt takistama veeliiklust.

Seetõttu oleks veeliiklusele tekkivaid piiranguid silmas pidades otstarbekas paigaldada poi Teie kirjas toodutest esimestele koordinaatidele.

Lugupidamisega,

Tiit Palgi
peaspetsialist
Laevateede ja sadamate osakond
+372 5243 875
www.transpordiamet.ee

Lisaks, millistele nõuetele peab poi vastama?

Varasemalt oli:

Poi peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 18 (02.12.2002) „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ lisas 1 kirjeldatud eriotstarbelise märgi nõuetele.

Kas seda määrust on uuendatud?

Tanel Toots

Keskkonnaagentuur, kliimaosakond

56699831

2026 aastal soovib Keskkonnaagentuur paigaldada Peipsi järvele teise ujuvpoi.

Esimeses järjekorras kaalume asukohtadena ajaloolisi mõõtepunkte

58.586667 27.436667 või 58.233333 27.486667

Liikluspiirangu ala mõlemal juhul oleks 50-100 meetri raadius.

Kas üks või mõlemad asukohad oleks transpordiameti vaatest sobivad?

Tanel Toots

Keskkonnaagentuur, kliimaosakond

56699831