Kiri

Hiiumaa Vallavolikogu 18.09.2025

otsuse nr 273

Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna ranna-ala detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.2 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna

üldplaneering

1.3 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering

1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.

1.5 Kehtivad detailplaneeringud

Joonis 1. detailplaneeringu ala

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Planeeringuala andmed:

1. Hausma tee 1

Katastritunnus: 37101:003:0012

Katastriüksuse suurus: 3136 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Ärimaa 70%, Transpordimaa 30%

Olemasolev hoonestus: puudub

Omandivorm Munitsipaalomand

2. Ranniku

Katastritunnus: 20501:001:1357

Katastriüksuse suurus: 3708 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus: puudub

Omandivorm Munitsipaalomand

3. Sadama tn 28

Katastritunnus: 20501:001:0106

Katastriüksuse suurus: 3789 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Tootmismaa 100%

Olemasolev hoonestus: paadikuur-suverestoran 248.0 m²

Omandivorm Munitsipaalomand

4. Sadama tn 30

Katastritunnus: 20501:001:0105

Katastriüksuse suurus: 22122 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Tootmismaa 100%

Olemasolev hoonestus: Sadamahoone 339 m²

Omandivorm Munitsipaalomand

5. Sadama tn 30a

Katastritunnus: 37101:003:0068

Katastriüksuse suurus: 7234 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Tootmismaa 100%

Olemasolev hoonestus: Väikelaevade hoiu-ja remondihall 2984

m²

Omandivorm Munitsipaalomand

6. Sadama tn 32

Katastritunnus: 37101:003:0046

Katastriüksuse suurus: 11217 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus: puudub

Omandivorm Munitsipaalomand

7. Lubjaahju tn 5

Katastritunnus: 37101:003:0029

Katastriüksuse suurus: 3117 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Tootmismaa 100%

Olemasolev hoonestus: paadisadama hoone (54 m²)

Omandivorm Eraomand

8. Lubjaahju tänav T1

Katastritunnus: 37101:003:0071

Katastriüksuse suurus: 8990 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Transpordimaa 100%

Olemasolev hoonestus: puudub

Omandivorm: Munitsipaalomand

9. Lubjaahju tn 5a

Katastritunnus: 37101:003:0054

Katastriüksuse suurus: 10941 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus:

Omandivorm: Munitsipaalomand

10. Lubjaahju tn 3b

Katastritunnus: 37101:003:0058

Katastriüksuse suurus: 13465 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus:

Omandivorm Munitsipaalomand

11. Lubjaahju tn 3a

Katastritunnus: 37101:003:0057

Katastriüksuse suurus: 28667 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus:

Omandivorm Munitsipaalomand

12. Hausma rand

Katastritunnus: 20401:001:0299

Katastriüksuse suurus: 5995 m2

Katastriüksuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%

Olemasolev hoonestus: ujumissild

Omandivorm: Munitsipaalomand

13. Sadama tn L1

Katastritunnus: 37101:003:0052

Katastriüksuse suurus: 7560 m2

Katastriüksuse sihtotstarve: Transpordimaa 100%

Olemasolev hoonestus:

Omandivorm: Munitsipaalomand

14. Lubjaahju tn 3

Katastritunnus: 37101:001:0560

Katastriüksuse suurus: 2145 m2

Katastriüksuse sihtotstarve: Ärimaa 100%

Olemasolev hoonestus: Restoran-Kohvik Rannapaargu,

maasoojuspuuraugud

Omandivorm: Eraomand

15. Sadama tn 28b

Katastritunnus: 37101:003:0051

Katastriüksuse suurus: 431 m2

Katastriüksuse sihtotstarve: Ärimaa 100%

Olemasolev hoonestus: Sadama laohoone

Omandivorm: Munitsipaalomand

16. Sadama tn 33

Katastritunnus: 37101:003:0031

Katastriüksuse suurus: 1945 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Olemasolev hoonestus: Villaait, veevarustuse ja kanalisatsiooni

liitumine

Omandivorm: Munitsipaalomand

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ja Ruumiameti andmetel:

1. Hausma tee 1: Sideehitis maismaal, Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või

kalda piiranguvöönd, Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Rehemäe tee, Kärdla-

Hausmaa-Lennujaam), Ranna või kalda veekaitsevöönd.

2. Ranniku: Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd, Veekogu

kallasrada, Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (Sadama laohoone 2,

Sadama laohoone 1), Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120), Ranna või kalda

veekaitsevöönd.

3. Sadama tn 28: Geodeetilise märgi kaitsevöönd (0646, 113), Ranna või kalda

piiranguvöönd, Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (Sadama laohoone 2,

Sadama laohoone 1), Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x240, AXPK.4x50).

4. Sadama tn 30: ), Ranna või kalda piiranguvöönd, Veekogu kallasrada,

Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (Sadama laohoone 2, Sadama

laohoone 1).

5. Sadama tn 30a: Ranna või kalda veekaitsevöönd, Ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

Ranna või kalda piiranguvöönd, Veekogu kallasrada, Muinsuskaitseala või

kinnismälestise kaitsevöönd (Sadama laohoone 2, Sadama laohoone 1).

6. Sadama tn 32: Geodeetilised märgid (26672), Ranna või kalda veekaitsevöönd, Ranna

või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd, veekogu kallasrada,

Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (Sadama laohoone 2, Sadama

laohoone 1).

7. Lubjaahju tn 5: Ranna või kalda veekaitsevöönd, Ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

Ranna või kalda piiranguvöönd, veekogu kallasrada, Elektrimaakaabelliin (Nimi:

AXPK.4x120; TARBIJA MP kaabelliin)

8. Lubjaahju tänav T1: Kaitseala (Kärdla rannapark), Geodeetilised märgid (0236),

Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd, Muinsuskaitseala

või kinnismälestise kaitsevöönd (Kärdla hiiurootslaste kalmistu, Kalevivabriku "Pika

maja" kelder Kärdlas Vabrikuväljak 8, Kalevivabriku elamu Kärdlas Vabrikuväljak 4,

Kalevivabriku elamu kelder Kõrdlas Vabrikuväljak 4, Kärdla reservelektrijaama

korsten, Kalevivabriku elamu kelder Kärdlas Vabrikuväljak 6, Kalevivabriku elamu

Kärdlas Vabrikuväljak 2a, Kalevivabriku elamu Kärdlas Vabrikuväljak 6, Kärdla

reservelektrijaama direktori auto varjualune, Kärdla reservelektrijaama peahoone koos

sisseseadega, Kalevivabriku "Pikk maja" Kärdlas Vabrikuväljak 8, Kärdla

reservelektrijaama väravahoone), Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120, AXMK.4x120,

TARBIJA MP kaabelliin, AXPK.4x120, AXPK.4x300, Ranna või kalda

ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd (Nuutri jõgi).

9. Lubjaahju tn 5a: Kaitstav looduse üksikobjekt (Kärdla rannakivi, Kärdla rändrahn),

Ranna või kalda veekaitsevöönd, Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda

piiranguvöönd, Veekogu kallasrada.

10. Lubjaahju tn 3b: Kaitstav looduse üksikobjekt (Kärdla rannakivi, Kärdla rändrahn),

Kaitstav looduse üksikobjekt (Kärdla rannakivi, Kärdla rändrahn), Ranna või kalda

veekaitsevöönd, Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd,

Veekogu kallasrada.

11. Lubjaahju tn 3a: Geodeetilised märgid (29), Ranna või kalda veekaitsevöönd, Ranna

või kalda ehituskeeluvöönd, Ranna või kalda piiranguvöönd, Veekogu kallasrada,

Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (Kärdla hiiurootslaste kalmistu,

Kalevivabriku "Pika maja" kelder Kärdlas Vabrikuväljak 8, Kalevivabriku elamu

Kärdlas Vabrikuväljak 4, Kalevivabriku elamu Kärdlas Vabrikuväljak 2, Kalevivabriku

elamu kelder Kõrdlas Vabrikuväljak 4, Kärdla reservelektrijaama korsten,

Kalevivabriku elamu kelder Kärdlas Vabrikuväljak 6, Kalevivabriku elamu Kärdlas

Vabrikuväljak 2a, Kalevivabriku elamu Kärdlas Vabrikuväljak 6, Kärdla

reservelektrijaama direktori auto varjualune, Kärdla reservelektrijaama peahoone koos

sisseseadega, Kalevivabriku "Pikk maja" Kärdlas Vabrikuväljak 8, Kärdla

reservelektrijaama väravahoone, Elektrimaakaabelliin (AXMK.4x120).

12. Hausma rand: avalikult kasutatava tee kitsevöönd; veekogu kallasrada; ranna

piiranguvöönd; ranna veekaitsevöönd; ranna ehituskeeluvöönd; navigatsioonimärgi

kaitsevöönd.

13. Sadama tn L1: kinnismälestise kaitsevööndid; elektripaigaldise kaitsevööndid;

geodeetilise märgi kaitsevöönd; ranna piiranguvöönd; ranna ehituskeeluvöönd.

14. Lubjaahju tn 3: elektripaigaldise kaitsevööndid; geodeetilise märgi kaitsevöönd; ranna

piiranguvöönd; ranna ehituskeeluvöönd; puurkaevud.

15. Sadama tn 28b: kinnismälestise kaitsevöönd; ranna piiranguvöönd, ranna

ehituskeeluvöönd.

16. Sadama tn 33: kinnismälestise kaitsevööndid; elektripaigaldise kaitsevööndid; ranna

piiranguvöönd; kinnismälestise ala.

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla

linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on alale määranud erinevad juhtfunktsioonid ning

paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega

alal.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla

linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20.

sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi

hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane

loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt

väärtustatud alad.

Üldplaneeringuga määranud juhtfunktsioonid ja kehtivad detailplaneeringud:

Kinnistu Juhtfuntksioon

üldplaneeringu järgi

Juhtfunktsioon

koostatava

üldplaneeringu järgi

Kehtiv DP

Hausma tee 1 Looduslik haljasmaa,

kaubandus-, teenindus ja

büroohoone maa

Supelranna maa, roheala,

liikluse maa-ala

Hausma tee 1, Sadama 26, 28,

28a kruntide DP (2002)

Ranniku Looduslik haljasmaa Liikluse maa-ala Hausma tee 1, Sadama 26, 28,

28a kruntide DP (2002)

Sadama tn 28 Sadama maa Sadama maa-ala,

ühiskondliku ehitise maa-

ala

1.Hausma tee 1, Sadama 26, 28,

28a kruntide DP (2002)

2. Sadama tn 28 ja 30 DP

(2010)

Sadama tn 30 Sadama maa Sadama maa-ala 1.Sadama tn 28 ja 30 DP (2010)

2. Sadama tn 30 maaüksuse

DP(2012)

Sadama tn 30a: Sadama maa Sadama maa-ala 1. Sadama tn 28 ja 30 DP

(2010)

2. Sadama tn 30 maaüksuse

DP(2012)

Sadama tn 32 Supelranna maa,

haljasala ja parkmetsa

maa

Sadama maa-ala Kärdla sadama maa-ala DP

(2005)

Lubjaahju tn 5 Sadama maa Sadama maa-ala Puudub

Lubjaahju

tänav T1

Teemaa Liikluse maa-ala Kärdla sadama maa-ala DP

(2005)

Lubjaahju tn

5a

Supelranna maa Supelranna maa-ala Kärdla sadama maa-ala DP

(2005)

Lubjaahju tn

3b

Supelranna maa, puhke-

ja virgestusmaa

Supelranna maa-ala 1.Kärdla sadama maa-ala

detailplaneering (2005)

2.Lubjaahju tn 3 maaüksuse

detailplaneering (2015)

3. Lubjaahju tn ja Nuutri jõe

vaheline maa-ala

detailplaneering (2006)

Lubjaahju tn

3a

Puhke- ja virgestusmaa Segahoonestuse maa-ala 1. Lubjaahju tn 3a ja Väike-

sadama tn 1d maaüksuste

detailplaneering (2012)

2. Lubjaahju tn ja Nuutri jõe

vaheline maa-ala

detailplaneering (2006)

Hausma rand Looduslik haljasmaa Supelranna maa-ala Hausma tee 1, Hausma tee 2 ja

Ranna tn 1 maaüksuste ning

nendega piirneva rannaala

detailplaneering (2016)

Sadama tn L1 Teemaa Liikluse maa-ala Kärdla sadama maa-ala DP

(2005)

Lubjaahju tn 3 Kaubandus-, teenindus-

ja büroohoone maa

Äri- ja

teenindusettevõtete maa

Lubjaahju tn 3 maaüksuse

detailplaneering (2015)

Sadama tn 33 Üldkasutatava hoone

maa

Segahoonestuse maa-ala Kärdla sadama maa-ala DP

(2005)

Juurdepääsud detailplaneeringu alale on tänavatelt ja teedelt: Lubjaahju tänav T1

(37101:003:0071), Lubjaahju põik (37101:003:0048), Sadama tänav L1 (37101:003:0052),

Sadama tn L2 ( 20501:001:0608), Väike-Sadama Tänav (20501:001:0610), 12111 Rehemäe tee

(37101:003:0061) ja 12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee (37101:003:0062)

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hiiumaa Vallavalitsusel koos Sihtasutusega

Hiiumaa Sadamad ja erakinnistute omanikega ning avaliku kogukonnaga planeerida Kärdla

linna ranna-ala ja sadamate ala terviklik ja avalik ruum, mis on ligipääsetav, mitmekesine,

pakkudes vaimset ja füüsilist heaolu kõigile kasutajatele ning annab võimaluse teenuste

osutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Laiem eesmärk on parandada ühendust linna keskusega,

tõsta ranna-ala atraktiivsust, võimaldada erinevate tegevuste lisandumist linnaruumi, luua uusi

jalutusteekondi koos vaheldusrikka rannapromenaadiga jmt mis aitaks tugevdada Kärdla kui

sadamalinna kuvandit.

Planeeringu eesmärk on planeeringuala kruntidele sihtotstarbe määramine, hoonestusalad ja

määrata arhitektuursed tingimused, ehitusõiguse määramine koos juurdepääsu,

liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendusega ning sadamate laiendamise võimaldamine.

Koostav detailplaneering on üldplaneeringu muutev, sest tehakse ettepanekut vähendada ranna-

või kalda ehituskeeluvööndit ja muuta kehtiva üldplaneeringu juhtfunktsioone mitmetel

kinnistutel.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta 30.-31 mail 2024. aastal Kärdlas toimunud

avaliku koosloome töötoa visioone https://vald.hiiumaa.ee/kardla-ranna-ala-visiooni-avalik-

tootuba

Kinnistu Planeeritavad hooned/rajatised Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vahendamine; juhtotstarbe

muutmine

Hausma tee 1 • Juhinduda olemasolevast

detailplaneeringust

• ei muudeta

Ranniku • Kalasadama ja selle

teenindamiseks rajatiste ning

juurdepääsu planeerimine

• jalgsi liikumisteed näidata, sh

kaldal kulgev vaheldusrikas

rannapromenaad

• tootmismaa funktsiooni

lisamine

• puhke-virgestuse funktsiooni

lisamine

• puhkekohad/mänguväljak • ehituskeeluvööndi

vähendamine

Sadama tn 28 • ehitusõigus majutus-toitlustus-

klubihoonele

• ärimaa funktsiooni lisamine

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

Sadama tn 30 • sadama akvatooriumi

laiendamine

• mängu- ja puhke väljakute

lisamine, lipuväljaku asukoha

muutmine, autode

laadimisjaamade planeerimine

• haagissuvilate ala

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

Sadama tn 30a: • olemasoleva hoone laiendamine

üle 33%

• ehitusõigus abihoonele

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

• äri funktsiooni lisamine

Sadama tn 32 • Ehitusõiguse ja hoonestusala

määramine äri, teenuste

osutamiseks

• Puhke ja virgestusala

planeerimine

• kinnistu piiri korrastamine

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

• ärimaa funktsiooni

Lubjaahju tn 5 • sadama akvatooriumi

laiendamine

• ehitusõigus ehitistele sadama

teenindamiseks ja muude

teenuste osutamiseks

• juurdepääsu seadmine

• ärimaa funktsiooni lisamine

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

Lubjaahju tänav

T1 • liikluskorralduse, jalgsi

liiklemise ja parkimise

planeerimine

• ei muudeta

Lubjaahju tn 5a • suplusranna teenindamiseks

hooned ja rajatised

• keskkonda sobituvad puhke

kohad

• keskkonda sobituvad

hoonestusalad teenustele, äridele

• jalgsi liiklemise teede

planeerimine

• ehituskeeluvööndi

vähendamine

• ärimaa funktsiooni lisamine

Lubjaahju tn 3b • suplusranna teenindamiseks

hooned ja rajatised

• keskkonda sobituvad puhke

kohad

• jalgsi liiklemise teede

planeerimine

• vajadusel ehituskeeluvööndi

vähendamine

Lubjaahju tn 3a • parkimine, liikluskorraldus, jalgsi

ligipääsud rannale ja ühendus

Nuutri jõe läänekaldal jätkuvale

matkateele (osa laiemast

võrgustikust)

• puhkealad, vaba aja veetmine

• mänguväljakud

• kogukonna/ürituste plats

Hausma rand • suplusranna teenindamiseks

hooned ja rajatised

• keskkonda sobituvad puhke

kohad

• ühenduse matkateega (osa

laiemast võrgustikust)

• supelranna funktsioon

• vajadusel ehituskeeluvööndi

vähendamine

Lubjaahju tänav

T1 • liikluskorralduse ja parkimise

lahendamine

• ei muudeta

Sadama tn 33 • olemasolev hoone • ei muudeta

Sadama tn L1 • liikluskorralduse ja parimise

lahendamine

• ei muudeta

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Kruntide ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, loodusliku olukorraga,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti tingimustega.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda olemasolevast lähipiirkonna

hoonestusest;

• ehitiste suurim lubatud kõrgus 12 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

miinimumnõuetest;

• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.3 Liikluskorralduse määramine

Detailplaneeringuga lahendatakse mootorsõidukite, teenindava transpordi ja jalgsi liiklejate

teekonnad ja parkimisalad. Planeeringuala saab olema ligipääsetav ja terviklikult ühendatud

ala, mis on kasutatav aastaringselt. Sadama tn L1 katastriüksusele planeerida ringtee.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Kruntide haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest

tulenevate kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Selgitada välja tingimused kinnistuid läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma

vajalikuks uute hoone ja rajatiste paremaks paigutuseks kruntidele.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada koostatavas üldplaneeringus määratud

kaugküttepiirkonnaga.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.11 Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga tegevust, ehituskeeluvööndi vähendamist ja juhtotstarvete muutmist.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

- Maa-ja Ruumiamet

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Keskkonnaamet

-Muinsuskaitseamet

- AS Kärdla Veevärk

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

• Sadama tn 30 20501:001:0105

• Sadama tn 30a 37101:003:0068

• Väike-Sadama tn 3 37101:003:0021

• Sadama tn 33 37101:003:0031

• Sadama tn 26 37101:003:0500

• Sadama tn 35 37101:003:0069

• Lubjaahju tn 5 37101:003:0029

• Lubjaahju tn 3 37101:001:0560

• Kalamaja tn 6 37101:002:0450

Pikk tn 2c 37101:003:0036

• Pikk tn 2a 37101:003:0034

• Sadama tn 31 37101:003:0065

• Sadama tn 29 37101:003:0066

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected].

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistute omanikega, tehnovõrkude

valdajate, Transpordiametiga, Keskkonnaametiga, Muinsuskaitseameti ja Päästeametiga.

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal

toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

nr 9-6.1/2209

Meie 20.10.2025 nr 7.2-2/25/16302-2

Seisukohtade väljastamine Kärdla linna

ranna-ala detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kärdla linna ranna-ala detailplaneeringu algatamisest Hiiumaa

Vallavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 273.

Planeeringu eesmärgiks on kujundada Kärdla linna ranna-ala terviklikuks ja ligipääsetavaks

avalikuks ruumiks, mis toetab kasutajate vaimset ja füüsilist heaolu ning võimaldab mitmekesiste

teenuste ja vaba aja tegevuste korraldamist. Laiem eesmärk on parandada ühendust linna

keskusega. Planeering muudab Kärdla linna üldplaneeringut, vähendades ranna ehituskeeluvööndi

ulatust ja täpsustades juhtotstarvet mitmel kinnistul.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee km 0,00-0,24 ja nr

12111 Rehemäe tee km 2,19-2,33 kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

122 autot (nr 12165) ja 550 autot (nr 12111).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS), lennundusseaduse (LennS)

ja meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 12111 Rehemäe tee km 2,33

ristumiskohalt läbi olemasoleva tänavavõrgustiku. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1

punktile 7.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega.

5. Planeeringuala siduda olemasoleva jalgratta- ja jalgteevõrgustikuga. Tagada kergliiklusteede

sidumine tõmbepunktidega ning nende jätkuvus ka väljaspool planeeringuala. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks ühendada jalgteed peamiste tõmbepunktide ja ühistranspordipeatustega.

Ette näha kergliiklejatele ohutud riigitee ületuskohad. Tagada kergliiklusteede sidumine

tõmbepunktidega ning nende jätkuvus ka väljaspool planeeringuala.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

2 (3)

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2).

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

16. Planeeringuala kohal paikneb Kärdla lennuvälja lähiümbruse sisemine horisontaalpind.

Detailplaneering ning kavandatavate hoonete ehitusprojektid palume vastavalt

lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 Transpordiametiga kooskõlastada.

17. Palume detailplaneeringu lähteseisukohtades arvestada navigatsioonimärkidest põhjustatud

nähtavussihtidega.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Hiiumaa Vallavolikogu 18.09.2025 otsuse nr 273 Lisa 1

3 (3)

Rita Źereen

5120275, [email protected]