Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine

EELNÕU 20.10.2025

Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes

Osaühing Eesti Killustik 05.09.2025 esitatud taotlusele, otsustan:

1.1 esitada Osaühing Eesti Killustikule (registrikood 10126848) kuuluva Krundi

liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/333548 alusel

kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised

korrastamistingimused:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada osaliselt metsamaaks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked

ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva moodustava materjali looduslik

varisemisnurk.

1.1.2.2. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib

jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade,

kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse

korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või

mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele;

1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m

kõrgemal maksimaalsest põhjaveetasemest.

1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.5.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata

kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.5.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha

mehhaniseeritult.

1.1.6. Lisatingimused:

1.1.6.1. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

1.1.6.2. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud

nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning

maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.1.6.3. Peale kaevandamise tööde lõppemist korrastada riigitee 19355 Jaagupi-Urissaare

teekaitsevöönd ja kaasata Transpordiameti esindaja korrastuskomisjoni koosseisu.

2. ASJAOLUD

Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla

küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas 05.09.2025 Keskkonnaametile taotluse

(registreeritud 09.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) nr DM-

133429-1 all) Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks.

Osaühing Eesti Killustikule on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi ka

kaevandamisluba) nr L.MK/333548 (kehtivusajaga kuni 12.09.2029.), mille alusel

kaevandatakse Krundi liivamaardla (registrikaardi nr 0961) Krundi liivakarjääri

mäeeraldisel liiva ja täiteliiva. Krundi liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa

asuvavad Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas riigiomandisse kuuluval kinnistul

Liivakarjääri (katastritunnus 21401:001:0177). Katastriüksuse omanikuks on Eesti

Vabariik, valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud

asutuseks on Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise pindala on 8,03 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala 10,13 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on

osaliselt metsamaa.

Loa juurde kuuluval graafilisel lisal "Korrastatud maa plaan" on teekaitsevööndis kajastatud

korrastamine rohumaaks. Loale on kantud järgmine kõrvaltingimus: peale kaevandamise

tööde lõppemist korrastada riigitee 19355 Jaagupi-Urissaare teekaitsevöönd ja kaasata

Transpordiameti esindaja korrastuskomisjoni koosseisu.

Antud kõrvaltingimust tuleb korrastamisel jälgida ning lisatakse seetõttu ka

korrastamistingimuseks.

Tulenedes asjaolust, et korrastamistöid on vajalik teostada teekaitsevööndis, edastab

Keskkonnaamet korrastamistingimuste eelnõu ka Transpordiametile tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks.

3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa

korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud

korrastamistingimustest lähtuvalt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale

Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja

kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Juhul, kui kaevandatud maa asub

riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka

Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9

sätestatud nõuetest.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa

kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/333548 kehtib kuni 12.09.2029.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku

ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel XX kirjaga nr XX Maa- ja Ruumiametilt

(maaomaniku volitatud esindaja) ja Häädemeeste Vallavalitsuse arvamust Krundi

liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Maa- ja Ruumiamet märkis xx kirjas nr xx.

Häädemeeste Vallavalitsus märkis xx kirjas nr xx.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis

asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa

omanikule.

Ette antud aja jooksul loa omanik arvamust korrastamistingimuste eelnõule ei

esitanud/esitas ning märkis xx.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg

2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud

maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus

(Krundi liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ega ka määruse

loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul

keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut

Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste esitamisel.

3.3. Jäätmete kasutamine

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb

juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab

olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks

reoveesette ja ehitus-lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete

korduskasutuseks või ringlusse võtuks.

Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed

sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav

materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat

(oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla

klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul

tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel.

Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud

nõudeid.

4. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.