Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ca km 2,20 ringristmiku põhiprojekti koostamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vintselle OÜ ja Kurna Development OÜ

[email protected]

[email protected]

Meie 20.10.2025 nr 8-1/25-076/17864-1

Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ca km 2,20

ringristmiku põhiprojekti koostamine

Edastame Teile tehnilise kirjelduse riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ca km 2,20 ringristmiku

põhiprojekti koostamiseks vastavalt koostöölepingu nr 7.1-1/24/10041-2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Tehniline kirjeldus koos lisadega

Hans Keskrand

59819102, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ca km 2,20 ringristmiku põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Riigiteele nr 11115 Kurna–Tuhala ca km 2,20 ringristmiku kavandamine, tagamaks normide

kooskõlas oleva ja ohutu juurdepääs Kuusiku (30401:001:2042) ja Kuusiku (30401:001:2041)

kinnistute arendusalade ning riigiteega nr 11505 Kangru tee külgnevate arendusaladele.

Projekti eesmärgiks on projekteerida normidele ja Transpordiameti juhenditele vastav

liiklusohutu ristmiku lahendus, mis tagab piisava ristmiku läbilaskevõime ning arvestab ka

piirkonna arenduspotentsiaaliga. Sh tuleb tagada kergliiklejate liiklemisvõimalused, ohutud

teeületuskohad ja projekti realiseerimiseks vajalik teemaa määramine.

2. Olemasolev olukord

Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala (edaspidi riigitee nr 11115 või Kurna-Tuhala maantee)

liiklussagedus vaadeldaval lõigul km 2,20 piirkonnas on 2023.a andmetel 6118 autot/ööp.

Kavandatav ristmik asub riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala Kangru aleviku ja Kangru küla

vahelisel teelõigul, kus on kehtestatud piirkiirus 70 km/h.

Vastavalt Teeregistri andmetele on riigitee nr 11115 katteks antud lõigul killustikmastiksasfalt

(SMA 16), mis ehitati 2015. aastal. Riigiteega ristuva riigitee nr 11505 Vaela tee (edaspidi

riigitee nr 11505 või Kangru tee) katteks on Teeregistri andmetel tihe asfaltsegu (AC 12 surf),

mis ehitati samal aastal.

Transpordiamet on koostöös Kiili Vallavalitsuse ja Rae Vallavalitsusega tellinud 2022. aastal

Teedeprojekt OÜ-lt töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee

nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiis“, mille lahenduses on riigitee nr 11115 ja

riigitee nr 11505 ristmik (edaspidi Vaela ristmik) ette nähtud kavandada ringristmikuks.

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on Lisas 1 esitatud Transpordiameti korraldus

projekteerimistingimuste andmiseks.

3.2. Koostada põhiprojekt ringristmiku ja muud tee terviklikuks toimimiseks vajalike osade

kavandamiseks riigiteele nr 11115 Kurna – Tuhala km 2,20. Projektiga käsitletav teelõik

on orienteeruvalt riigitee nr 11115 km 2,00 – 2,40, näidatud Lisas 2. Olemasoleva teega

kokkuviimise täpsed asukohad selgitada välja projekti käigus. Sh tuleb arvestada riigitee

pikemas ulatuses liikluskorralduse (liiklusmärkide ja teekattemärgistuse) kokku viimise

ja ühtlustamisega.

3.3. Projekti koostamisel tuleb arvestada ringristmiku kavandamiseks väljastatud

projekteerimistingimustega.

3.4. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette

katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.

3.5. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.

3.6. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.6.1. Sõiduradade arv riigiteel – 2 (1+1);

2

3.6.2. Projektkiirus ringristmikule suunduvatel riigitee harudel – 70 km/h

3.7. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimise juhend“.

3.8. Ringristmiku parameetrite valimisel lähtuda normidest ja Transpordiameti

juhendmaterjalidest (sh Transpordiameti „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtete“ lisa 1 joonisel toodud ringristmiku soovituslikest parameetritest) ja

Teedeprojekt OÜ-lt tööst nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556

ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiis“.

3.9. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h (põhjendatud juhtudel

lõiguti madalam).

3.10. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.12. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

4.2.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Transpordiametiga enne tööde algust

topo-geodeetiliste tööde kava.

4.2.3. Mõõdistamisel kasutatavad seadmed ja nende täpsusnõuetele vastavuse kontrolli

meetmed kooskõlastada Transpordiametiga enne tööde algust topo-geodeetiliste

tööde kavas.

4.2.4. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.5. Mõõdistamisel kasutatav mõõdistamisviis, seadmed ja metoodika peavad tagama

punktis 4.2.1. nimetatud dokumentides nõutud täpsuse. Töövõtja peab aruande

seletuskirjas kirjeldama, milliste töövõtetega on täpsus tagatud.

4.2.6. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu

mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu

punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni

või vähemalt 5 aastat.

4.2.7. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö

eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja

olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.8. Projekteeritava maanteega külgnevad riigiteed mõõdistada vähemalt 100 m

ulatuses alates ristmikust. Täpsustada uuringute kavas.

4.2.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses

mõlemalt poolt alates tee teljest).

3

4.2.10. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles-

ja allavoolu).

4.2.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,

absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas

kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,

läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord). Projektlahendusega

seotud kaevudel määrata kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max).

4.2.12. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude

sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja

sügavus/kõrgus kanda plaanile.

4.2.13. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses ja kanda leitud kaevud maa-ala plaanile.

Aruandes tuua välja kaevud, mida looduses ei leitud ja kaevud, mille tegelik

asukoht looduses ei vasta kitsenduste kaardil toodule.

4.2.14. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja

väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline

uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse

projekteerimist.

4.2.15. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma

märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis

numbriga ja tähistada ka plaanil.

4.2.16. Topo-geodeetiline uuring esitada kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele või

valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolul Põllumajandus- ja

Toiduametile. Aruande koosseisus tuleb esitada kooskõlastused ja vastused.

4.2.17. Vormistusnõuded:

4.2.17.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg

ja LandXML formaadis.

4.2.17.2. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala

kohta.

4.2.17.3. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,

kraavide ülemine ja alumine serv).

4.2.17.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinna

samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,5 m.

4.2.17.5. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ja hoonete ning muude

rajatiste juures.

4.2.17.6. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevate failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

4.2.17.7. Maa-aluste tehnovõrkude ja rajatiste andmete puudumisel (nt

sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti ning

täpsusklass kirjeldada mudeli atribuutides.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehniliste uuringute juhis”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab

maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus

ning piki teed soise ala algus ja lõpp.

4.3.6. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga

50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata

kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad

pinnased.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.4. Liiklusuuringud:

4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;

4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.

4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendus. Enne uuringu

teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga

Transpordiametile ettepanekute esitamiseks.

Liiklusuuringu koostamisel on võimalik arvestada ka riigiteel nr 11115 km 2,4

2022. aasta septembris teostatud liiklusloenduse andmeid.

Sh tuleb arvestada ka Inseneribüroo Stratum „Rae vald, Põlluvälja kinnistu

liiklusuuringu“ andmeid perspektiivse liikluse hindamisel.

4.4.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

4.4.3.1.liikluse prognoosi (20 aasta prognoos), ehitusjärgset prognoosi;

4.4.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;

4.4.3.3.teenindustaset;

4.4.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikul;

4.4.3.5.aruande kokkuvõtet.

4.4.4. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu

juhendi ja baasprognoosi koostamine".

4.4.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:

4.5.1. Projekteerida olemasoleva katendiga samaväärne katend.

4.5.2. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni

alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni

põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.5.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.

4.5.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

4.5.5. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.

4.5.6. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete

teekatendite projekteerimine“ L2.T3 alusel.

5

4.5.7. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab

katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Transpordiametile.

4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid

ning arvestada nendega projekti koostamisel.

4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused

projekti seletuskirjas.

4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

5. Keskkonnamõjude eelhinnang

5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti

andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.

5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga

kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste

täpne asukoht.

5.3. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud, mis eemaldatakse veekogust

või paigaldatakse veekogusse, hindamaks KMH algatamise vajadust.

5.4. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents

või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).

5.5. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima

olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule.

5.6. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad

joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana.

5.7. Keskkonnamõjude eelhinnangu lõppjäreldusse koondada kokku kõik eelhindamisel

leitud ehitusloa menetlemise jaoks asjakohased tingimused ja leevendavad meetmed (sh

vajadusel korrashoiu etapiks).

6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

6.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

6

6.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

6.3. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub).

7. Põhiprojekt

7.1. Koostada Kurna-Tuhala maantee km 2,20 ristmiku põhiprojekt vastavalt määruses „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

7.2. Koostada katendi aruanne.

7.3. Koostada tehnovõrkude projektid ehitusloa saamiseks/ehitusteatise esitamiseks

vajalikus mahus.

7.4. Vajadusel koostada sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide vm ehitusprojektid.

7.5. Koostada valgustuse põhiprojekt ristmikuala ja kergliiklejate teeületuskoha

valgustamiseks.

7.6. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

7.7. Koostada krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse joonised tehnovõrkudele ja

kergliiklusteedele.

7.8. Transpordiamet tellib arendaja finantseerimisel projektile liiklusohutuse auditeerimise

ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt

auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise

vajaduse.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,

katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Asendiskeemil näidata

ära ka projekteeritud teede kandevõimed.

8.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

8.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

8.7. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga

projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib

samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem.

8.8. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

8.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

8.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

7

8.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

8.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt

tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti

koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb

põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

8.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

8.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

8.11. Riigimaantee lõigus tuleb ette näha olemasoleva eratee nr 3040424 Nellise tee

ristumiskoha ja ühendusteede sulgemine. Ühendus riigiteega tagada kavandatava

ringristmiku kaudu.

8.12. Täiendavaid ristmike mitte kavandada.

8.13. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirded lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest

nõuetest.

8.14. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

8.15. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

8.16. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

8.17. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

8.18. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

8.19. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34

0079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.

6944%2C3301).

8.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele ja loogiliste sektsioonide kaupa.

8.22. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

9. Liikluskorraldusvahendid

9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8

9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

9.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

10. Tee valgustus

10.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse

põhiprojekt.

10.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

10.3. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Transpordiameti valgustuse

juhtimissüsteemi.

10.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele tehnilised

nõuded valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 4.

10.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

11. Tehnovõrgud

11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa

kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega

seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

11.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

11.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

12. Maaparandusehitised

12.1. Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotleda maaparandusseaduse alusel

projekteerimistingimused Maa- ja ruumiametilt (MARU) .

12.2. Täiendava sademevee juhtimine maaparandussüsteemi kooskõlastada MARU-ga.

12.3. Arvestada, et maaparandussüsteemi rajatiste ümberehitamiseks (uued kollektorid,

eesvoolu asukoha ja voolusängi lõigu muutmine, uus drenaažikaev jms) on vajalikud

täiendavad uuringud ja ehitusprojekti koostamine. Maaparanduse uuringute ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostaja peab omama maaparandusseaduse kohast

õigust tegutseda maaparandusalal.

13. Haljastus ja hooldus

13.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

13.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

9

13.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

13.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

14.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

14.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega (sh Kiili Vallavalitsusega).

14.3. Kergliiklusteed kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega ning sõlmida vastavad

koostöökokkulepped kergliiklusteedele isiklike kasutusõiguste määramiseks.

14.4. Kaasata Transpordiamet Kiili Vallavalitsusega seotud koosolekutele, kus arutatakse

antud riigitee ristumiskohaga seotud asjaolusid.

14.5. Selgitada välja erinevate tehnovõrkude (sh valgustuse) ja kergliiklusteede üleandmiseks

vajalikud asjaolud.

15. Vormistusnõuded

15.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

15.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

15.2.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

15.2.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

15.2.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

15.2.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

15.3. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

15.4. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris

(1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Hans Keskrand, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks (koos lisadega) (eraldi

failina)

2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

3. Murdejoonte näidised

4. Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele

(eraldi failina)

Lisa 3. Murdejoonte näidised

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115 Kurna-Tuhala

tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja vahel on sõlmitud koostöökokkulepe.

Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 30401:001:2043; 30401:001:0472; 30401:001:2042;

30401:001:2041

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Kiili vald (Vaela küla)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 2.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,2 paikneb T-kujuline

kanaliseerimata ristmik. Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala

maantee liiklussagedus on vastavalt 2024. aasta teeregistri

andmetele 5507 autot ööpäevas ning kehtestatud on kiirus 70

km/h. Riigitee nr 11505 Kangru tee liiklussagedus on

teeregistri andmetele tuginedes 551 autot ööpäevas ning

kehtestatud kiirus on 70 km/h.

Ristmiku ümbruskond on kiiresti arenevas piirkonnas, kus

tulenevalt arendustegevustest on olemasoleva T-kujulise

ristmiku läbilaskvus ammendumas.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on olemasoleva maantee ristmiku

ümberehitmaine ringristmikuks tagamaks korrakohane ja ohutu

juurdepääs piirkonna arendusaladele. Projekt sisaldab tee

katendi ning muldkeha remonti (sh mahasõidud,

teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldus-

vahendid jmt), et tagada ohutu juurdepääs arendusaladele, tõsta

liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Sealhulgas on projekti

eesmärgiks tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Ringristmikule suunduvatel harudel 70 km/h

5.1.4. Ristlõige Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Projekteerida riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,2 olemasoleva ristmiku asukohta

ringristmik, võttes aluseks lisas 1 toodud eskiislahendus. Projektlahendus täpsustub

ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.4. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest

kinnipidamiseks.

5.2.5. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.6. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.7. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate ristmike remont vastavalt

tüüplahendustele või likvideerimine, kui ristmik on ebavajalik või dubleeriv (näiteks:

samale kinnistule mitu juurdepääsu). Täiendavaid ristmikke projektiga mitte

kavandada. Ristmike all on peetud silmas kõiki ristmikke, sh neid, mida kuni

17.11.2023 kehtinud tee projekteerimise normide alusel nimetati mahasõitudeks.

5.2.8. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja

ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega

kogujateede/ühendusteede/kohalike teede abil.

5.2.9. Teeregistris registreeritud ristmikud on näidatud asendiplaani joonistel. Juhul, kui

projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei ole olemasolevat ristmikku näidatud,

kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette selle rekonstrueerimine.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Ei kavandata

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.2. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.4.3. Projekteerimisel selgitada koostöös omavalitsustega välja, millises ulatuses on sobilik

ja vajalik riigiteega nr 11115 Kurna-Tuhala teega paralleelne kergliiklustee

kavandada.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht, jms)

5.5.1. Ei kavandata.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Püsikatend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva

Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Hans Keskrand, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

Lisa 1. Projekteeritava ristmiku eskiislahendus

Lisa 2. Asukohasekeem

Lisa 2. Asukohaskeem

Riigitee nr 11115 Kurna-

Tuhala tee km 2,2

Ø36 m

km 2,0

km 2,5

11505 Vaela tee (Kangru tee)

11115 Kurna - Tuhala

11115 Kurna - Tuhala

2 0

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

km 1,9

km 2,1

km 2,2

km 2,3

km 2,4

6,50

6,50

3.00

3.0 0

14. 00

4.5 0 3.00

4.50

12.00

4.5 0

4.5 0

3.5 0

15. 30

3040424 Nellise tee

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

4.50

4.5 0

MUUDATUSED:

MÄRKUSED:

10.11.22

10.11.22

TÖÖ NIMETUS:

STAADIUM:

KOOST.

PLOT.

TÖÖ NR:

T03322

Teedeprojekt OÜ

rg-kood 11365874

Kanali tee 4, 10112 Tallinn

tel +372 682 5717

[email protected]

MTR reg-nr EPE001067,

EEP003359, EEK001233

ELK000052

JOONISE NR: LEHE NR:

H.Grenzen

PROJEKTEERIJA:

PROJEKTIJUHT:

M.Paloots

Riigiteede 11115 Kurna - Tuhala ja

11505 Vaela tee ristmik

OBJEKTI ASUKOHT:

JOONISE NIMETUS:

VAELA küla, KIILI vald

HARJU MAAKOND

TELLIJA:

ESKIIS

KUUPÄEV: MÕÕTKAVA:

Vintselle OÜ

ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS

TL1+2 1

1:500

KATTED

PROJEKTEERITUD HALJASTUS (MURU)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD KIVISILLUTIS

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

PROJEKTEERITUD TEE TELG

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI

TEEMAA PIIRI ETTEPANEK

DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV KRUNDI PIIR

PERSPEKTIIVNE TEEJOON

PROJEKTEERITUD KÜNNIS, TÕSTETUD RISTMIK

DETAILPLANEERINGU KRUNDI PIIR MUUDATUS

DETAILPLANEERINGU HOONESTUSALA PIIR

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

26.08.2025 kiri nr

6-2/25/16216-2

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal,

hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei asu projektala ühegi veekogu

kalda veekaitse-, ehituskeelu- või -piiranguvööndis.

Projektalast ca 550 m kaugusele jäävad registreeritud kaitsealuse linnuliigi püsielupaigad. Tööde planeerimisel

tuleb arvestada nii kaitsealuste kui ka teiste linnuliikide pesitusperioodidega.

Otsused:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Võtta teadmiseks, et projektalast ca 550 m kaugusele jääb

kaitsealuse linnuliigi püsielupaik. Tööde planeerimisel

arvestada lindude pesitsusperioodidega.

2 Maa- ja Ruumiamet

4.09.2025 kiri nr

6-3/25/12754-2

Asendiplaani järgi piirneb projektala riigi omandis oleva Tea (katastritunnus 30401:001:2362, maatulundusmaa)

kinnisasjaga, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning valitsema volitatud

asutus MaRu.

MaRul ei ole vastuväiteid 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimis-tingimuste andmisele. Palume edastada valminud projekt(id) MaRule tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks. Palume kaasata MaRu ehitusloa menetlusse.

Otsused:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Esitada projektlahendus Maa- ja Ruumiametile tutvumiseks

ja arvamuse avaldamiseks.

3. Kaasata Maa- ja Ruumiamet ehitusloa menetlusse.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kiili Vallavalitsus - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2 Telia Eesti AS

26.08.2025 kiri nr EC.1-

5.1/1304-1

Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tehnilised tingimused Telia

„Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu.

Tegutsemiseks siderajatiste kaitsevööndis, tuleb see kooskõlastada järelevalvega ja võtta selleks vastav

tegutsemisluba Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu.

Otsused:

1. Võtta teadmiseks Telia Eesti AS esitatud seisukohad.

2. Projekteerimiseks taotleda Teliast projekteerimise tehnilised

tingimused ning projektlahendus kooskõlastada Telia Eesti

AS-ga.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kuusiku;

Kuusiku

30401:001:2041;

30401:001:2042

- Meile tundub, et antud asukohas ringristmiku projekteerimiseks ei ole vaja

teostada keskkonnamõjude eelhinnangut nagu on toodud manuses olevas

projekteerimistingimuste eelnõus – ei lähe olulise mõjuga tegevuse alla

https://www.riigiteataja.ee/akt/

110102024009?leiaKehtiv § 6 lg 1 p 13 mõttes ja arvestades ülejäänud loetelu, ei

tundu ka, et saaks minna punkti 22 alla;

Lisaks teeme ettepaneku projekteeritaval teelõigul muuta lubatud suurimaks

sõidukiiruseks 50km/h.

Põhjendused:

1. Keskkonnamõju hinnangu ja keskkonnamõju eelhinnangu algatamine või algatamata

jätmise vajalikkus on asjaomaste asutuste pädevuses hinnata. Käesoleval juhul on tegemist

riigitee ristmiku olulise ümber ehitamisega (laiendamisega), mis vastab Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi

valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 punktile 8,

mis eeldab keskkonnamõjude eelhinnangu koostamist.

2. Riigitee lõik paikneb asulavälises piirkonnas, kus olemasolev hoonestusjoon riigiteest

kaugel. Riigitee lõigus on sõidutee oma olemuselt lai ning paikneb võrdlemisi sirgel

teelõigul, kus suulima lubatud sõidukiiruse vähendamine 50 km/h ei ole põhjendatud.

Taolised ümberkaudsed olud ei soodusta kiiruse langetamist 50 km/h, kuna liiklejale ei ole

arusaadav, miks vastav suurim lubatud sõidukiirus on kehtestatud. Transpordiamet võib

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

kiiruse langetamist uuesti kaaluda, kui piirkonnas on välja kujunenud kiiruse langetamiseks

sobilik liikluskeskkonda ja hoonestusjoon.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga keskkonnamõjude eelhinnangu ära jätmiseks.

2. Mitte arvestada ettepanekuga muuta riigitee lõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50

km/h.

2 Nellise tee 4

30401:001:0903

Suured tänud teatamast ees ootavast planeeringust.

Minu kõige suurem soov on, et Nellise tee ääres olev tammeallee jääks alles. Lisan

ka pildi selle kohta. Pilt on tehud suunaga vaatega Kangru/Vaela tee poole ning see

lõppeb paremal pool servas umbes selle koha peal kuhu on planeeriitud ristmik

teega, mis suundub ringristmikkule.

Lisaks soovin täpsustada mõningaid eskiisil olevaid detaile:

1. Kas eskiisil olev maaala kinnistusteks jagamine on hüpoteetilne või baseerub

mingil kindlal plaanil? Sellest oleneb kus ja kuidas täpselt hakkab asuma uus tee,

mis ühedab ringristmikku maaalal olevate kinnistutega.

2. Kas ma saan õigesti aru, et plaan on Nellise tee asfalteerida kuni Nellise 4 ja 5

kinnistuteni? Sooviks arutada teemal, et Nellise tee asfalteeritaks lõpuni kuni Nellise

tee 7 kinnistuni.

3. Kas ja milliseid kommunikatsioonide ehitusi see kaasa toob? Side, kanalisatsioon,

vesi?

Selgitused/põhjendused:

1. Teie poolt viidatud tammeallee paikneb Kuusiku (30401:001:2042) kinnisasjal, mille

omanik on antud ristmiku kavandamisest huvitatud osapool. Tammeallee säilitamise

võimalikkus selgub projekti koostamise käigus. Tammeallee säilitamise võimalikkuse osas

soovitame pöörduda Kuusiku kinnistu omaniku või Kiili Vallavalitsuse poole. Käesolevale

informatsioonile tuginedes ei saa välistada et, mõni puu tuleb likvideerida. Puude säilitamise

võimalus selgub projekteerimise käigus.

2. Transpordiamet juhib muuhulgas tähelepanu asjaolule, et tee nr 3040424 Nellise tee ei ole

riigitee ning Transpordiametiga poolt antavad projekteerimistingimused näevad ette üksnes

olemasolev Nellise tee ühendamise mahus, mis tagab juurdepääsu tulenevalt likvideeritavast

mahasõidust riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala maanteelt km 2,061.

3. Transpordiametile teadaolevalt on projekteerimis-tingimustega kaasas olev asendiplaan

Kuusiku kinnistu arendaja ja Kiili Vallavalitsuse kompromisskokkulepe detailplaneeringu

nr DP0063 „Kuusiku kinnistu I maatüki detailplaneering“ osaliseks realiseerimiseks.

Projekteerimistingimustes määratud ühendustee asukoht ja kinnistute jagamine tugineb

huvitatud isiku poolt esitatud joonisele. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Kiili

Vallavalitsuse poole.

4. Käesolevate projekteerimistingimuste eesmärk on riigitee ringristmiku kavandamine.

Ühendustee kavandatakse Nellise teeni mahus, mis on vajalik olemasolevate juurdepääsude

säilitamiseks. Projekteerimistingimustega käsitletav ala on toodud eraldiseisva joonena

eskiisi joonisel. Uue juurdepääsutee katend täpsustatakse projekti koostamise käigus, kuid

eelduslikult on tegemist tolmuvaba katendiga.

Antud projekteerimistingimused Nellise tee 4 ja 5 kinnistuteni ühendusteega ei ulatu, kuna

tegemist pole Transpordiameti pädevuses oleva teelõiguga.

5. Tehnovõrkude ümberehitamise vajadus selgub projekti koostamisel. Antud

projekteerimistingimustega uusi tehnovõrgu ühendusi ei kavandata.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks, et tee nr 3040424 Nellise tee ääres on tammeallee.

2. Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja tammeallee säilitamise võimalus. Projekteerijal

teha koostööd Kuusiku kinnistu omanikuga.

3 Kõrtsi

30401:001:2865

1. Teeme ettepaneku piirata piirkiirus IKEA ringtee ning plaanitava ringtee

vahelisel lõigul 50 km/h senise 70 km/h asemel. Olemasolev olukord on selline, et

tipptundidel ja nädalavahetustel on krundilt ohutu väljasõit raskendatud, sest

liiklussagedus on kõrge. Nagu olete projektitingimuste eelnõus välja toonud on

tegemist kiiresti areneva piirkonnaga, kus on oodata arendustegevusest. Sellest

tulenevalt liiklussagedus suureneb, mistõttu olemasolev taristu ja ka piirangud

ammenduvad. Kergliiklustee lisandumisega muutub krundilt väljasõit

keerulisemaks, sest lisaks liiklusele sõiduteel tuleb arvestada liiklusega

kergliiklusteel. Näeme, et kiiruse langetamine on hädavajalik kõigi liiklejate ohutuse

tagamiseks.

Ühtlasi palume antud teelõigul kaaluda süsteemsemat tegelemist kiiruse

mõõtmisega, nt mobiilsete kiiruskaameratega või paigaldada püsiv kiiruskaamera.

Selgitused/põhjendused:

1. Antud projekteerimistingimuste eesmärk on projekteerida ümber riigitee nr 11115 Kurna-

Tuhala maantee km 2,20 asuv ristmik, mille ulatus riigiteel on orienteeruvalt km 2,0–2,4.

Teie poolt viidatud ristumiskohad (mahasõidud km 2,468 ja km 2,551) paiknevad küll

projekteerimistingimustega kaetud ala läheduses, kuid ei ole projekteerimistingimuste alaga

kaetud. Sellegipoolest anname Teie ettepanekute ja arvamuste osas selgitusi.

2. Riigitee lõik km 2,2 – 3,3 paikneb asulavälises piirkonnas, kus olemasolev hoonestusjoon on

riigiteest kaugel. Riigitee lõigus on sõidutee oma olemuselt lai ning paikneb võrdlemisi sirgel

teelõigul, kus suurima lubatud sõidukiiruse vähendamine 50 km/h ei ole põhjendatud.

Taolised ümberkaudsed olud ei soodusta kiiruse langetamist 50 km/h, kuna liiklejale ei ole

arusaadav, miks vastav suurim lubatud sõidukiirus on kehtestatud. Transpordiamet võib

kiiruse langetamist uuesti kaaluda, kui piirkonnas on välja kujunenud kiiruse langetamiseks

sobilik liikluskeskkonda ja hoonestusjoon.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

Kahjuks on kiiruse ületamine antud lõigul valdav, mis omakorda raskendab ohutut

krundilt väljumist ja sõiduteelt krundile keeramist.

2. Saadetud jooniselt ei nähtu kuidas saavad lahendatud Metsavälja tee ja

Kõrtsi kinnistu sissesõiduteed kui kergliiklus tee lahendatakse tänase kraavi

kohapeale. Puudutatud sissesõiduteed märkisime allolevale joonisele rohelise

ringiga. Antud lahendus mõjutab paratamatult kinnistu haljastuse planeerimist,

vete äravoolusüsteemi jms, mistõttu selle osa kooskõlastamist oleks vaja pigem

varem kui hiljem. Kinnistu omanikuna on mõistagi huvi, et olemasolevale

haljastusele jms oleks projekti realiseerimisel mõju minimaalne. Palume edastada

nimetatud sissesõiduteede lahenduse joonis.

Märkus: Originaalkirjas on lisadena ka joonised

3. Kavandatav ringristmik oma olemuselt piirab riigitee km 2,2 ristmiku kiiret ületamist ja

sellega tagab kahe ristmiku vahelisel alal (km 2,2-3,3) parema kiirusest kinni hoidmise.

Sellest tulenevalt paraneb liikluskäitumine, liiklusohutus ja ka kiirusest kinni pidamine ning

Transpordiamet ei pea statsionaarse kiiruskaamera paigaldamist antud asukohas

põhjendatuks.

4. Transpordiamet ei tegele liiklusjärelevalvega. Eesti Vabariigis tegeleb liiklusjärelevalvega

Politsei ja Piirivalveamet. Transpordiamet jätab kiiruse mõõtmise ettepaneku tähelepanuta.

5. Juhime tähelepanu, et projekteerimistingimustega kaasas olev joonis on eskiislahendus ning

joonisel toodud riigiteega paralleelne kergliiklustee on joonisele kantud pikemas ulatuses,

kui projekteerimistingimused käsitlevad. Sh võivad eskiisjoonisel toodud lahendused

mõnevõrra muutuda. See tähendab, et muutuda võib ka perspektiivse kergliiklustee

paigutus, et tulevikus oleks mahasõidult võimalik ohutult ka manöövreid teostada.

Riigiteega paralleelse kergliiklustee kavandamisel tuleb menetleda eraldiseisvad

projekteerimistingimused, mille osas saate täpsemad ettepanekuid esitada tulevikus, kui

antud kergliiklusteed asutakse kavandama. Täiendasime projekteerimistingimusi punktiga

5.4.3.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga muuta riigitee lõigul km 2,2 – 3,3 suurimaks lubatud

sõidukiiruseks 50 km/h.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada riigitee lõigule statsionaarne kiiruskaamera.

3. Lisada projekteerimistingimuste punkt, mis sätestab, et projekteerimisel tuleb selgitada

koostöös omavalitsustega välja, millises ulatuses on sobilik ja vajalik riigiteega nr 11115

Kurna-Tuhala teega paralleelne kergliiklustee kavandada.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Nellise tee T2 30401:001:0904

Nellise tee 5 30401:001:2053

Nellise tee 7 30401:001:2052

Mikuhansu 30401:001:2090

Rahnu tee 9 30401:001:2855

Rahnu tee 14 30401:001:2848

Kangru tee 27 30401:001:2850

Kangru tee 25 30401:001:2058

Rahnu tee 4 30401:001:2843

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

19.09.2025 nr 1.1-3/25/587

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11115

Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 22.08.2025 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 11115

Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuv

Vaela ristmik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 30401:001:2043) Harju

maakonnas Kiili vallas Vaela külas. Projekteerimistingimustega käsitletav ristmiku ulatus on

riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala tee lõigus km 2,00-2,40 ja riigitee nr 11505 Kangru tee lõigus km

0,00 – 0,10.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, milles menetluse

esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasoleva ja perspektiivse maanteetrassi ristumise

asukohta. Praeguseks on perspektiivne maanteetrass välja ehitatud ning tegemist on olemasoleva

ristmikuga. Projekteerimistingimused on kooskõlas ka Kiili valla koostamisel oleva

üldplaneeringuga.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee ristmiku ümberehitamine ringristmikuks tagamaks

korrakohane ja ohutu juurdepääs piirkonna arendusaladele. Projekt sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), et tagada ohutu juurdepääs arendusaladele, tõsta liiklusohutuse

taset ja sõidumugavust. Sealhulgas on projekti eesmärgiks tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

2

lõige 4 punkti 2 alusel.

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 2,20 asuva Vaela

ristmiku ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Ø36 m

km 2,0

km 2,5

11505 Vaela tee (Kangru tee)

11115 Kurna - Tuhala

11115 Kurna - Tuhala

2 0

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

km 1,9

km 2,1

km 2,2

km 2,3

km 2,4

6,50

6,50

3.00

3.0 0

14. 00

4.5 0 3.00

4.50

12.00

4.5 0

4.5 0

3.5 0

15. 30

3040424 Nellise tee

Maantee kaitsevöönd 30 m

Maantee kaitsevöönd 30 m

4.50

4.5 0

MUUDATUSED:

MÄRKUSED:

10.11.22

10.11.22

TÖÖ NIMETUS:

STAADIUM:

KOOST.

PLOT.

TÖÖ NR:

T03322

Teedeprojekt OÜ

rg-kood 11365874

Kanali tee 4, 10112 Tallinn

tel +372 682 5717

[email protected]

MTR reg-nr EPE001067,

EEP003359, EEK001233

ELK000052

JOONISE NR: LEHE NR:

H.Grenzen

PROJEKTEERIJA:

PROJEKTIJUHT:

M.Paloots

Riigiteede 11115 Kurna - Tuhala ja

11505 Vaela tee ristmik

OBJEKTI ASUKOHT:

JOONISE NIMETUS:

VAELA küla, KIILI vald

HARJU MAAKOND

TELLIJA:

ESKIIS

KUUPÄEV: MÕÕTKAVA:

Vintselle OÜ

ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS

TL1+2 1

1:500

KATTED

PROJEKTEERITUD HALJASTUS (MURU)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD KIVISILLUTIS

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

PROJEKTEERITUD TEE TELG

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI

TEEMAA PIIRI ETTEPANEK

DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV KRUNDI PIIR

PERSPEKTIIVNE TEEJOON

PROJEKTEERITUD KÜNNIS, TÕSTETUD RISTMIK

DETAILPLANEERINGU KRUNDI PIIR MUUDATUS

DETAILPLANEERINGU HOONESTUSALA PIIR

Lisa 4

Tehnilised tingimused riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 2,2 ringristmikule valgustuse

põhiprojekti koostamiseks ja valgustite valikuks

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded

elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi

eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1

Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.

Valgustusklass tuleb Transpordiametiga kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti

poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.08.2019“ või värskemasse

nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi

kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee

valgustitel 4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-

3300 K;

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on

lubatud;

 Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.

Transpordiametil on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud

vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures.

Transpordiametil on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt

IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et

valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust

metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.

Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-

idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika

komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja

kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma

pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud

sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria

TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.

Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga HO5RR-F 3g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15

kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust. Valgustitele võimsusega

alla 29W ei pea eelprogrameeringu profiil seadistama.

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema

kogu eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu

suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite

väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

 Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit

kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

Valgustatavad alad määrata koostöös Transpordiametiga enne põhiprojekti koostamise algust.

Valgustus projekteerida riigitee T-11115 Kurna-Tuhala ja T-11505 Vaela tee uuele ringristmiku

sõidutee alale. Samuti projekteerida ringristmiku ületuskohtadele ÜKR erivalgustus. Ringristmiku

alas olevatele JJT -de lõikudele peab langema valgustustihedust vähemalt 3 lx.

Projektlahenduses projekteerida ristmikule valgustusmastid h=10-12m , et ristmiku alal valgustus

oleks ühtlasem . Ristmikul sõidutee alal valida valgustusklasiks C4, sõiduteedel valida

valgustusklassiks M5 . ÜKR erivalgustid projekteerida h=6m mastidele.

Riigiteede valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25m2 +2,5 mm2, mis paigaldada

rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu

perspektiivset arengut, projekteerida Transpordiameti poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid

torusid.

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete

kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel

selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.

Uuele Transpordiameti valgustusele projekteerida Elektrilevi OÜ liitumispunkt ja valgustuse

juhtimiskilp kõrvutu transpordimaa alale. Joonisele märkida liitumiskilbi X-Y koordinaadid ja

katastritunnus.

Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde

tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised

tingimused tehnovõrgu valdajalt. Liitumiskilpide ja valgustuse juhtimiskilpide kauguse valikul

teekatte äärejoonest peab arvestama „Tee projekteerimise normides” kehtestatud vabaruumi

miinimum kaugusega.

Asendiplaani joonisele näidata uute valgustusmastide kaugused sõidutee äärejoonest, valgustite

võimsus, metallmasti ja konsooli pikkus.

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete

kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel

selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.

4. Mastid

Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-12 m ja kergliiklusteel 6m . Valgusti

mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE.

Valgustimastid , mis asuvad asula piires või 60 km/h piirkiiruse alas, ei pea kasutama ohutuid HE

maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee,

eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse

projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

Valgustusmastid paigaldada nii, et masti luuk peab jääma sõiduteest vastas suunda.

5. Valgustite juhtimine

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance)

poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0)

spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.

Kergliiklusteedele projekteeritud valgustid peavad olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book

18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus

kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.

Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga). Öise alanduse

profiili valik lepitakse kokku Transpordiametiga enne valgustite tellimist.

Kergliiklustee valgusteid ei pea öö tundide eelprogrammeeringu profiiliga alandama.

6. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus

standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on

käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb

teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud

vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus

1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-

4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast

nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,

kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS

piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,

erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.

Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava

töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib

olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma

kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud

projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg

eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia

esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,

standarditest ja normdokumentidest.

7. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Transpordiametiga

projekteerimistööde käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.