Väljaminev kiri

1

Kiur Põld

Saatja: Kiur Põld Saatmisaeg: kolmapäev, 13. märts 2024 19:00 Adressaat: 'Andres Aruhein' Teema: Vs: AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna määramine Manused: AS Emajoe Veevark 28.02.24 otsus.pdf

Tere Edastan väljavõtte 28.02.2024 otsusest. Väljavõttel on märge, et AK märge on eemaldatud 13.03.2024. Lugupidamisega Kiur Põld Jurist Regulatsiooniteenistus Konkurentsiamet T 667 2590 _______________________________ Konkurentsiamet | Tatari 39 10134 Tallinn Tel: 667 2400 | E-post: [email protected]

Väljavõte

13.03.2024 eemaldatud märge „Asutusesiseseks

kasutamiseks“.

K.Põld, Regulatsiooniteenistuse jurist

OTSUS

28.02.2024 nr 9-3/2024-003

AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna

määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

12.10.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Emajõe Veevärk (edaspidi EVV) ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus ja hinnataotluse aluseks olev

dokumentatsioon (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-

ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud

teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide

kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse

tegemiseks.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi

tasusid:

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;

5) tasu sademevee puhastamise eest;

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise

ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad

tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi

puhastamistasu kehtestamiseks.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et

vee-ettevõtjal oleks tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023003

2 (55)

toimepidevuse tagamiseks;

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes

§-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja

järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja

töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli

tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustikud on välja töötatud

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad

andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud

hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning

tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel

on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud

„Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud

põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendis on arvestatud

vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu (edaspidi ka põhivara kulum) ja põhjendatud

tulukuse jagamisel müügikogusega (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on

hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi

eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud

hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju

nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning

proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama

Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga

seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle

ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult

kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku

omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.

2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4 Juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k

Juhendit rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks.

3 (55)

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib

Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne

esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei

ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

EVV (registrikood 11044696, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sõbra tn 56, 51013)

põhitegevusalaks äriregistri andmetel on kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisa-tegevusaladeks

veekogumine, -töötlus ja -varustus ja muu mujal liigitamata teenindus.

EVV-l on üksteist omavalitsusest aktsionäri: Elva vald, Jõgeva vald, Kambja vald, Kastre vald,

Luunja vald, Mustvee vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Räpina vald, Tartu vald ja Vinni vald.

EVV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. EVV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu

(EVEL) liige.

3. Menetluse käik

12.10.2023 registreeriti Konkurentsiametis registreeriti Konkurentsiametis EVV Hinnataotlus

koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga.

ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse

saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi

registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab

tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks

tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt

algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele

järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges EVV 12.10.2023 registreeritud Hinnataotluse

nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 13.10.2023.

18.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike

selgituste ja lisaandmete saamiseks (II grupi reovee kogus, sisseostetava teenuse hinnad,

elektrienergia kogus, põhivara ja investeeringud).

30.10.2023 esitas EVV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse.

31.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele

järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

09.11.2023 Räpina Vallavalitsuselt, 10.11.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 13.11.2023 Nõo

Vallavalitsuselt, 14.11.2023 Elva, Kastre ja Luunja Vallavalitsustelt, 15.11.2023 Mustvee

Vallavalitsuselt, 20.11.2023 Vinni Vallavalitsuselt, 21.11.2023 Peipsiääre Vallavalitsuselt ja

04.12.2023 Jõgeva Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

14.11.2023 palus Konkurentsiamet EVV-l esitada lõpetamata ehitiste saldo. EVV vastuskiri

4 (55)

registreeriti ametis 16.11.2023.

20.11.2023 esitas Konkurentsiamet EVV-le omapoolsed seisukohad Hinnataotluse osas (II grupi

reovee müügikogus, saastetasu, üldelektri kogus, elektrienergia hind, tegevuskulud, kapitalikulu

ja käibekapital) seades EVV-le vastamise tähtajaks 11.12.2023.

11.12.2023 registreeriti Konkurentsiametis EVV vastuskiri ameti seisukohtadele ning

korrigeeritud Hinnataotlus.

11.12.2023 palus amet EVV-l esitada võetud joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise

tegelikud müügikogused viimasel 12 kuul (periood detsember 2022-november 2023). EVV esitas

nõutud müügikogused 14.12.2023.

19.12.2023 esitas Konkurentsiamet EVV-le ettepanekud Hinnataotluse müügikoguste

muutmiseks.

Kuna 11.12.2023 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses oli EVV muutnud investeeringute

andmeid, siis 19.12.2023 saatis amet muutunud investeeringuid puudutavatele kohalikele

omavalitsustele (Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Tartu ja Vinni) täiendava järelepärimise

arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

20.12.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 08.01.2024 Elva Vallavalitsuselt, 09.01.2024 Vinni

Vallavalitsuselt, 10.01.2024 Mustvee ja Kambja Vallavalitsustelt ja 23.01.2024 Luunja ja Kastre

Vallavalitsustelt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud

investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavaga.

27.12.2023 esitas EVV korrigeeritud Hinnataotluse ning vastused ameti 19.12.2023 kirjale.

05.01.2024 esitas Konkurentsiamet EVV-le täiendavad selgitused tegevuskulude osas ning

mõningad täpsustused Hinnataotluse osas (elektrienergia leping, taastuvenergia tasumäär,

saastetasumäärad).

22.01.2024 esitas EVV omapoolsed vastuväited tegevuskulude osas ning korrigeeritud

Hinnataotluse.

Kuna 20.01.2024 oli EVV osaliselt jätnud vastamata Konkurentsiameti küsimustele, siis esitas

amet EVV-le täiendava päringu tegevuskulude osas 02.02.2024.

14.02.2024 registreeriti Konkurentsiametis EVV vastuskiri tegevuskulude osas.

21.02.2024 pikendas Konkurentsiamet menetluse tähtaega 90 päevani.

22.02.2024 toimus Konkurentsiameti ruumides ameti ja EVV esindajate vahel kohtumine, milles

arutati Hinnataotluses esitatud andmeid ning 23.02.2024 esitas EVV digitaalselt allkirjastatud

korrigeeritud Hinnataotluse.

ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 19.10.-

30.10.2023, 01.11.2023-23.01.2024; 03.02.2024-14.02.2024 (kokku 103 päeva), sest puudusid

Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus

Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

5 (55)

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb

ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12),

täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust

menetletakse järgneva aasta andmete alusel (veerg „hinna arvutus 12 kuu andmetel“). Tulenevalt

asjaolust, et VV esitas Hinnataotluse 12.10.2022 ehk 2023.a II poolaastal, teostas

Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2024.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi

andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt

esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6

ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-

ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate

kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et

veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise

aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga

enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel.

23.02.2024 registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb EVV veeteenuse hind

alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste

alusel.

Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid7

Rida Hinnakomponendid Ühik 2024

1 Tegevuskulud tuh € 2 812,3

2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 189,6

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 101,1

4 Saastetasu tuh € 66,7

5 Ostetavad veeteenused tuh € 21,8

6 Kontrollitavad kulud tuh € 2 622,7

7 Elektri kulu tuh € 616,4

8 Muud tegevuskulud tuh € 2006,3

9 Kapitalikulu tuh € 615,0

10 Tulukus tuh € 992,2

11 Lubatud müügitulu tuh € 4 419,4

12 Järelevalvetasu tuh € 8,8

13 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 4 428,3

14 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 1 069,5

15 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 978,8

16 Müügikogus kokku tuh m3 2 048,3

17 Kaalutud keskmine veeteenuse tasu €/m3 2,16

5 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 6 https://ariregister.rik.ee/ 7 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

6 (55)

Konkurentsiamet analüüsib EVV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid

kulusid ja tulukust, s.t kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu

ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg 2024). Konkurentsiamet on seisukohal, et

EVV poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul,

kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad EVV poolt taotletud veeteenuse hinna

kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt

esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

EVV osutab veeteenust järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel:

Piirkond Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus

(ie)

Elva valla Elva linn, Käärdi alevik,

Metsalaane ja Kurelaane küla ning Nõo

valla Vissi küla

Elva RKA0780454 9 921

Mustvee valla Ulvi küla Ulvi RKA0440113 203

Mustvee valla Avinurme alevik Avinurme RKA0440114 1167

Tartu valla Maarja-Magdaleena küla Maarja RKA0490123 230

Tartu valla Tabivere alevik Tabivere RKA0490124 1431

Jõgeva valla Kaarepere küla Kaarepere RKA0490138 735

Jõgeva valla Palamuse alevik Palamuse RKA0490139 869

Peipsiääre valla Koosa küla Koosa RKA0780421 313

Peipsiääre valla Vara küla Vara RKA0780422 406

Tartu valla Erala küla Erala RKA0780425 157

Tartu valla Kärkna küla Kärkna RKA0780426 174

Tartu valla Äksi küla Äksi RKA0780427 395

Tartu valla Lähte alevik Lähte RKA0780428 353

Elva valla Rannu alevik Rannu RKA0780434 407

Elva valla Kureküla alevik Kureküla RKA0780603 149

Elva valla Rõngu alevik Rõngu RKA0780435 480

Elva valla Rämsi küla Rämsi RKA0780436 300

Elva valla Ulila alevik Ulila RKA0780437 332

Elva valla Puhja alevik Puhja RKA0780438 1002

Kastre valla Kaagvere küla Kaagvere RKA0780439 308

Kastre valla Melliste küla Melliste RKA0780440 603

Kastre valla Kurepalu küla Kurepalu RKA0790606 475

Kastre valla Haaslava küla Haaslava RKA0790610 656

Nõo valla Nõgiaru küla Nõgiaru RKA0780441 150

Nõo valla Tõravere alevik Tõravere RKA0780442 277

Nõo valla Luke küla Luke RKA0780443 176

Luunja valla Luunja alevik Luunja RKA0780444 750

Räpina valla Mehikoorma alevik Mehikoorma RKA0780445 501

Tartu valla Laeva küla Laeva RKA0780446 554

Elva valla Annikoru külas Annikoru RKA0780447 303

7 (55)

Piirkond Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus

(ie)

Peipsiääre valla Kallaste linn Kallaste RKA0780450 1400

Kastre valla Roiu alevik Roiu RKA0780453 667

Peipsiääre valla Alatskivi alevik Alatskivi RKA0780456 390

Nõu valla Nõo alevik Nõo RKA0780570 1366

Nõo valla Meeri küla Meeri RKA0780595 80

Tartu valla Vasula küla Vasula RKA0780602 280

Mustvee valla Mustvee linn Mustvee RKA0490144 1170

Mustvee valla Lohusuu alevik Lohusuu RKA0440099 400

Mustvee valla Kasepää küla Kasepää RKA0490575 1060

Mustvee valla Kääpa küla Kääpa-Mustvee RKA0490125 241

Mustvee valla Voore küla Voore RKA0490126 1062

Elva valla Palupera küla Palupera RKA0820469 202

Elva valla Hellenurme küla Hellenurme RKA0820470 655

Kastre valla Võnnu alevik Võnnu RKA0780423 549

Elva valla Aakre küla Aakre RKA0820473 400

Jõgeva valla Luua küla Luua RKA0490137 558

Peipsiääre valla Pala küla Pala RKA0490140 604

Nõo valla Vissi küla suvilapiirkond Vissi RKA0780605 354

Vinni valla Vinni alevik Vinni-Pajusti RKA0590222 1625

Vinni valla Viru-Jaagupi Viru-Jaagupi RKA0590221 430

Vinni valla Vetiku Vetiku RKA0590218 94

Vinni valla Kakumäe Kakumäe RKA0590224 73

Vinni valla Kadila Kadila RKA0590572 110

Kambja valla Kambja Kambja RKA0780449 677

Kambja valla Vana-Kuuste Vana-Kuuste RKA0780448 184

Vinni valla Laekvere Laekvere RKA0590252 626

Vinni valla Moora Moora RKA0590249 90

Vinni valla Muuga Muuga RKA0590251 441

Vinni valla Roela Roela RKA0590219 415

Vinni valla Tudu Tudu RKA0590220 298

Vinni valla Ulvi Ulvi RKA0590242 290

Vinni valla Küti Küti RKA0590225 115

Tartu valla Kukulinna, Salu, Sojamaa, Tammistu, Vedu ja Vesneri külad ning Saadjärve ümbrus ja

Kastre valla Mäksa, Poka, Päkste, Ignase ja Võõpste külad asuvad väljaspool reoveekogumisalasid.

Elva valla Väike-Konguta, Teedla ja Valguta külad. Räpina valla Aravu küla. Nõo valla Etsaste,

Tamsa ja Sassi külad.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust

mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada

ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 50 lg 5 lähtuvalt soovis EVV kehtestada kogu tegevuspiirkonnale ühise ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna ettevõtja summaarsete kulude alusel.

Viimati on Konkurentsiamet määranud EVV veeteenuse hinnad 16.08.2023 otsusega nr 9-3/2023-

018 (edaspidi ka 2023 Otsus). 2023 Otsus tugines põhiosas Konkurentsiameti 24.11.2020 otsusele

8 (55)

nr 9-3/2020-012 (edaspidi ka 2020 Otsus), millega analüüsiti viimati ettevõtja veeteenuse

müügikoguseid ja kulusid. Pärast 2020 Otsust on Konkurentsiamet lisaks kooskõlastanud EVV-le

veeteenuse hindasid 10.12.2021 otsusega nr 9-3/2021-012, 13.07.2022 otsusega nr 9-3/2022-018

ja 10.10.2022 otsusega nr 9-3/2022-041. Kõigis 2020 Otsusele järgnenud otsustes muudeti

hinnakomponentidest elektrienergia kulu tulenevalt elektrienergia hinna tõusust, kahandati

hinnavahet ning otsuses nr 9-3/2022-018 lisati järelevalvetasu.

Ülevaade kehtivatest ja taotletud veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel

2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad

Rida Ühik

Kehtiv

hind

Taotletav

hind

Muutus

%

Elva linnas:

1 tasu võetud joogivee eest füüsilisele isikule €/m3 1,321 1,782

34,9

2 tasu võetud joogivee eest juriidilisele isikule €/m3 1,372 29,9

3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

füüsilisele isikule €/m3 1,880

2,525 34,3

4

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

juriidilisele isikule €/m3 2,160

16,9

5

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

II hinnagrupp €/m3 2,692 3,314

23,1

Ülejäänud tegevuspiirkond:

6 tasu võetud joogivee eest €/m3 1,339 1,782 33,1

7 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,950 2,525 29,5

8

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II

grupp

€/m3 2,692 3,314

23,1

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks kohaliku omavalitsuse

volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja

teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning tegevuskulude suurenemine

seoses piirkondade lisandumisega.

ÜVVKS § 568 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale

võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus

ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või

teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra

Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja

sademevee saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu

arvutamise korra (ÜVVKS § 34 lg 2 p 4). ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni

juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis-

8 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta

piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu

näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi

ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud

kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Piirnormi ületava

reostuse tasu võtmise alused kehtestab omavalitsuse volikogu ÜVVK kasutamise eeskirjaga.

9 (55)

või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule.

ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad

ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.

Nõo Vallavolikogu9 on oma 13.06.2013 määruse nr 63 lisas 1, Elva Vallavolikogu10 oma

28.01.2019 määruse nr 67 lisas, Vinni Vallavolikogu11 oma 18.04.2019 määruses nr 5, Peipsiääre

Vallavolikogu12 oma 27.02.2019 määruse nr 9 lisas 1, Kastre Vallavolikogu13 oma 06.03.2018

määruses nr 25, Saare Vallavolikogu14 oma 31.05.2017 määruse nr 3 lisas 1, Avinurme

Vallavolikogu15 oma 19.09.2013 määruse nr 81 lisas 1, Kasepää Vallavolikogu16 oma 29.05.2017

määruses nr 9 lisas 1 ja Jõgeva Vallavolikogu17 oma 27.08.2020 määruses nr 132 kehtestanud

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee üldreostusnäitajate piirväärtused järgmiselt:

Tabel 3 Üldreostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja I grupp II grupp Maksimaalne

piirkontsentratsioon / LPK

Hõljuvaine mg/l Kuni 240 241 - 800 Üle 800

BHT7 mg/l Kuni 600 601 - 1400 Üle 1400

Üldfosfor mg/l Kuni 5 6 - 15 Üle 15

Üldlämmastik mg/l Kuni 25 26 - 75 Üle 75

PH 6,0...9,0 6,1…9,0 Alla 6,0 ja üle 9,0

Rasvad mg/l Kuni 50 51 - 160 Üle 160

Naftasaadused mg/l Kuni 0,4 0,5 - 2 Üle 2

KHT7 mg/l Kuni 500 500 - 1000 Üle 1000

Tartu Vallavolikogu18 on oma 18.06.2008 määruses nr 9 ja Räpina Vallavolikogu19 oma

21.05.2014 määruses nr 19 kehtestanud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

üldreostusnäitajate maksimaalsed piirväärtused (LPK) järgmiselt:

1) hõljuvaine (mg/l) 1300;

2) BHT7 (mg/l) 1400;

3) üldfosfor (mg/l) 30;

4) üldlämmastik (mg/l) 90;

5) pH alla 6 või üle 9;

6) KHT (mg/l) 2500;

7) naftasaadused (mg/l) 5.

Kambja Vallavolikogu20 31.05.2007 määruses nr 28 on sätestatud, et ühiskanalisatsiooni on

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429032014057 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/406022019025 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/407052019030 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/412032019009 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/409102018027 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/428062017010 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013038 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/420072017016 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/404092020017 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/411102012099 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/430042015027 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/416072013025

10 (55)

lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mille BHT7 ei ületa 500 mg/l ning kanaliseeritava

reovee pH peab jääma vahemikku 6,5-8,5. Luunja Vallavolikogu21 05.04.2022 määruses nr 4-7 ei

ole ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtuseid kehtestatud.

Seega kehtib taotletav veeteenuse hind EVV klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni

juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa eelnevalt kajastatud reostusnäitajate

piirväärtuseid (vt Tabel 3 veerg „Maksimaalne piikontsentratsioon / LPK“ ja tabelile

järgnevad lõigud) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalsete reoainete sisalduseni. Reostusnäitajate

piirväärtuseid ületava reovee ärajuhtimine ja puhastamine on käsitletav muu tegevusena.

Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud EVV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja

veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2020 - 2024.

Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad

rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1

Võetud joogivee teenuse

abonendid tk 5 017 5 355 5 730 5 881 6 744

2

Reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse

abonendid tk 4 325 4 663 5 038 5 189 6 052

3

Ühisveevärgi torustike

pikkus km 392,9 408,2 423,6 434,9 459,6

4

sh rekonstrueeritud ja

uued km 221,2 226,6 162,7 174,0 198,0

5

rekitud torustike

osatähtsus % 56,3 55,5 38,4 40,0 43,1

6

Ühiskanalisatsiooni

torustike pikkus km 394,0 413,4 430,9 441,4 469,9

7

sh rekonstrueeritud ja

uued km 231,3 225,0 147,0 157,5 183,8

8

rekitud torustike

osatähtsus % 58,7 54,4 34,1 35,7 39,1

9 Puurkaevude arv tk 95 97 98 99 102

10 Veepumplate arv tk 123 125 126 127 132

11 Veetöötlusjaamade arv tk 81 83 84 84 87

12 Reovee pumplate arv tk 155 160 187 192 215

13 Reovee puhastite arv tk 72 72 73 73 75

14 Objekte kokku tk 526 537 568 575 611

Eelnevast tabelist nähtub, et EVV veeteenuse üldnäitajad on pidevalt kasvanud: suurenenud on

teenust tarbivate abonentide arv, kasvanud torustike pikkus ja lisandunud objekte (pumplad,

veetöötlusjaamad, reovee pumplad ja puhastid). See on kooskõlas uute piirkondade lisandumisega

ettevõtte tegevuspiirkonda.

2024.a-ks on EVV kasutuses 102 puurkaevu ja 132 veepumplat, 87 veetöötlusjaama, 215 reovee

pumplat ja 75 reovee puhastit. Ühisveevärgi torustike pikkuseks on 459,6 km ja

ühiskanalisatsiooni torustikke on 469,9 km.

21 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/1201/6057/7_2002_TT.pdf#

11 (55)

EVV on pidevalt teinud investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidesse. Lisaks

omavahenditele on saadud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) järgmiselt22:

Rahastamise

aasta Projekti nimi Maksumus (€) Toetuse summa (€)

2022 Kavastu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimine 681 423 340 712

2022 Luua küla ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 859 084 429 542

2022

Mehikoorma aleviku vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja

laiendamine (II etapp) 315 193 141 837

2023 Haaslava küla puurkaevu ja veetorustiku

rajamine 175 200 78 840

2023

Jõgeva maakond, Mustvee vald, Kükita, Tiheda

ja Kasepää külade vee- ja

kanalisatsioonirajatised, III etapp 1 240 370 620 187

2023

Maarja-Magdaleena küla vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 1 464 190 732 093

2023

Puhja asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rajamine, I etapp 1 601 290 800 645

2023

Viru-Jaagupi aleviku vee- ja

kanalisatsioonitorustiku rajamine ja

rekonstrueerimine 814 500 407 250

Lisaks veeteenusele osutab EVV ka purgimisteenust. Kuna purgimisteenus ei ole veeteenus

ÜVVKS-i mõttes, siis selle teenuse hinda Konkurentsiamet ei määra. Seetõttu tuleb

purgimisteenuse kulud eristada ameti määratavatest veeteenuste hindade kuludest. Hinnataotluse

andmetel prognoosib EVV 2024.a-ks purgimisteenuse koguseks 3,2 tuh m3 ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks 978,8 tuh m3. Kogu puhastitele jõudva reovee

müügikoguseks kujuneb seega 981,9 tuh m3 (978,8 + 3,2 = 981,9). EVV on eristanud

purgimisteenusega seotud kulud võttes arvesse purgitava reovee koguse osakaalu ning elektri ja

kemikaalide kulu puhul on täiendavalt arvestatud ka purgitava reovee kontsentratsiooni võrreldes

ühiskanalisatsiooni kaudu puhastile jõudva reoveega.

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad

müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme

kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning

vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet

Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid

22 Andmed KIK-i koduleheküljel www.kik.ee avaldatud „Rahastatud projektide“ andmebaasi kohaselt.

12 (55)

meetodeid:

1) müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogused, majandusprognoosid,

pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad);

2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus

EVV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 1 069,5 tuh m3

EVV on prognoosinud 2024.a võetud joogivee müügikoguseks 1069,5 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 1 069,5 tuh m3 kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5), kus on

kajastatud EVV võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2020-2024.

Tabel 5 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus

rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 919,9 953,6 963,3 1 013,3 1 069,5

2

Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga % 3,7 1,0 5,2 5,5

3 Piirkonna abonendid kokku tk 5 017 5 355 5 730 5 881 6 744

3.1. abonentide muutus tk 338 375 151 863

3.2. abonentide muutus % 6,7 7,0 2,6 14,7

4

Keskmine võetud joogivee

müügikogus abonendi kohta m3 aastas 183,4 178,1 168,1 172,3 158,6

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 371 248 119 73 216

Joogivee teenuse abonente oli 2020.a-l 5017 tükki. Aastatel 2021-2022 lisandus kokku 713 uut

abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 5730 tükki (vt Tabel 5 rida 3 ja 3.1). Uued kliendid on

lisandunud seoses uute piirkondade lisandumisega (2021.a-l lisandusid Kurepalu ja Mõra külad

ning 2022.a-l alustati opereerimist Järvselja ja Piira külades). 2023.a-ks liitus uusi abonente 151

tk seoses Haaslava, Kakumetsa ning Nõlva tee arenduste valmimisega ning seoses Kasepää II

etapi, Piira Metsaveere ning Ojakalda projektiga ja Elva torustike rajamisega.

Regulatsiooniperioodiks ehk 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvaid abonente 863 tk ning

abonentide koguarvuks 6744 tk. 2024.a-l valmib mitmeid projekte, mille raames on välja

arendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu piirkondades, kus see varasemalt puudus:

valmivad Kallaste Kiriku tänava projekt, Mehikoorma II etapp, Tammistu piiriülene projekt,

Kasepää III etapp, Puhja I etapp ja Viru-Jaagupi rekonstrueerimise projekt. Lisaks on oodata

2024.a-l liitujaid uutest arendustes nagu Age tee, Meegleri ja Männiku ning Männijärve ja Vestika

ning veeteenuse osutamist alustatakse Mustvee linnas ja Lohusuu alevikus.

Võttes arvesse, et EVV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate klientide arvu

(aastatel 2020-2024 1727 tk) kõrgemaks vaadeldaval perioodil rajatud liitumispunktide

arvust (aastatel 2020-2024 1027 tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodi abonentide arvu 6 744 tk.

Hinnamenetluse käigus esitas EVV Konkurentsiametile tegelikud võetud joogivee müügikogused

13 (55)

perioodil detsember 2022-november 2023 (menetluse hetkel viimased 12 kuud23), millest annab

ülevaate tabel 5.1:

Tabel 5.1 Võetud joogivee müügikogused

m3

dets.22 79 904

jaan.23 80 047

veebr.23 73 604

märts.23 81 722

apr.23 80 991

mai.23 93 272

juuni.23 93 493

juuli.23 83 709

aug.23 87 363

sept.23 84 361

okt.23 83 583

nov.23 81 256

Kokku 1 003 305

Kokku (tuh m3) 1 003,3

Tabelist 5.1 nähtub, et perioodi detsember 2022 – november 2023 võetud joogivee müügikogus

(1 003,3 tuh m3) on madalam kui 2023.a võetud joogivee müügikogus (1 013,3 tuh m3).

2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvat müügikogust piirkondade lõikes järgnevalt (vt Tabel 5.2):

Tabel 5.2 2024.a-l lisanduvad joogivee müügikogused

Lisanduv asula m3/aastas

Mustvee linn 33 381

Lohusuu alevik 2 577

Vissi küla 560

Mehikoorma alevik 1 956

Kallaste linn 1 679

Tammistu küla 560

Kõivuküla 560

Nõo alevik 1 846

Elva linn 615

Kasepää küla 6 379

Puhja 3 301

Viru-Jaagupi 2 798

Kokku 56 212

Kokku (tuh m3) 56,2

Lisades 2023.a võetud joogivee müügikogusele 1013,3 tuh m3 2024.a-ks lisanduva prognoositud

müügikoguse 56,2 tuh m3, saame 2024.a prognoositavaks võetud joogivee müügikoguseks 1069,5

23 Menetluse käigus 22.11.2023 ettevõtjalt nõutud viimase 12 kuu andmed perioodil 01.11.2022 – 31.10.2023

(edastatud 30.11.2023), mille taasesitamist menetluse kulgedes lisandunud kuude osas ei pidanud amet otstarbekas,

kuivõrd ei olnud põhjust eeldada olulisi erinevusi esitatavates (12 kuu) andmetes.

14 (55)

tuh m3 (1013,3+56,2=1069,5).

2024.a-ks prognoositava müügikoguse ja eelnevalt põhjendatuks peetud abonentide arvu 6744 tk

põhjal kujuneb 2024.a-ks ühe abonendi keskmiseks aastaseks müügikoguseks 158,6 m3. Tabelist

5 nähtub, et ühe abonendi keskmine aastane müügikogus on aastatel 2020 - 2022 järjepidevalt

kahanenud (vt Tabel 5 rida 4 veerud 2020-2022), olles 2020.a-l 183,4 m3 ja vähenedes 2022.a-ks

tasemele 168,1 m3 (vt Tabel 5 rida 4). Regulatsiooniperioodiks prognoositud abonendi keskmine

aastane müügikogus 158,6 m3 on mõnevõrra väiksem 2022.a tegelikust müügikogusest 168,1 m3.

Ühe abonendi keskmist tarbimist regulatsiooniperioodil alandab asjaolu, et uued lisanduvad

kliendid on eramajad, kelle aastane vee tarbimine on oluliselt väiksem keskmisest.

Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks regulatsiooniperioodi

võetud joogivee teenuse abonendi keskmist tarbimist 158,6 m3 aastas.

Põhjendatuks peetud võetud joogivee abonentide arvu 6 744 tükki ja abonendi keskmise

tarbimise 158,6 m3 alusel kujuneb regulatsiooniperioodi võetud joogivee müügikoguseks

1069,5 tuh m3 (6744 × 158,6 / 1000 = 1069,524).

5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus

EVV Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 978,8

tuh m3

EVV on prognoosinud 2024.a reovee ärajuhtimise ja puhastamise (edaspidi ka reoveeteenuse)

müügikoguseks 978,8 tuh m3, millest I grupi reovesi (ehk olmereovesi) kogus on 913,3 tuh m3 ja

II grupi reovesi 65,5 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse 978,8 tuh m3

kohta

Hinnataotlusega esitanud andmetel jaguneb reovesi reostusnäitajate alusel kahte gruppi vastavalt

Tabel 3 piirväärtustele. Neist I grupi reovesi on nn olmereovesi. II grupi reovett (ehk kõrgendatud

tasuga reovett) juhitakse ühiskanalisatsiooni ainult Nõo vallas.

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6), kus on

kajastatud EVV reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2020-2024.

Tabel 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate arv ja müügikogus

rida Reovee müügikogused ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Reovee müügikogus kokku tuh m3 835,0 866,3 879,2 933,6 978,8

1.1. sh I grupi reovesi tuh m3 777,0 804,1 825,0 868,1 913,3

1.2. sh II grupi reovesi tuh m3 58,0 62,2 54,2 65,5 65,5

2

Reovee koguse muutus võrreldes eelneva

aastaga % 3,8 1,5 6,2 4,8

2.1.

Reovee koguse muutus võrreldes eelneva

aastaga (I grupp) % 3,5 2,6 5,2 5,2

24 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

15 (55)

rida Reovee müügikogused ühik 2020 2021 2022 2023 2024

2.2.

Reovee koguse muutus võrreldes eelneva

aastaga (II grupp) % 7,3 -12,8 20,7 0,0

3 Piirkonna abonendid kokku tk 4 325 4 663 5 038 5 189 6 052

3.1. abonentide muutus tk 338 375 151 863

3.2. abonentide muutus % 8 8 3 17

4

Keskmine reovee müügikogus abonendi

kohta

m3

aastas 193,1 185,8 174,5 179,9 161,7

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 381 287 120 88 214

Reovee teenuse abonente oli 2020.a-l 4325 tükki. Aastatel 2021-2022 lisandus kokku 713 uut

abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 5038 tükki (vt Tabel 6 rida 3 ja 3.1). Uued kliendid on

lisandunud seoses uute piirkondade lisandumisega (2021.a-l lisandusid Kurepalu ja Mõra külad

ning 2022.a-l alustati opereerimist Järvselja ja Piira külades). 2023.a-ks liitus uusi abonente 151

tk seoses Haaslava, Kakumetsa ning Nõlva tee arenduste valmimisega ning seoses Kasepää II

etapi, Piira Metsaveere ning Ojakalda projektiga ja Elva torustike rajamisega.

Regulatsiooniperioodiks ehk 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvaid abonente 863 tk ning

abonentide koguarvuks 6052 tk. 2024.a-l valmib mitmeid projekte, mille raames on välja

arendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu piirkondades, kus see varasemalt puudus:

valmivad Kallaste Kiriku tänava projekt, Mehikoorma II etapp, Tammistu piiriülene projekt,

Kasepää III etapp, Puhja I etapp ja Viru-Jaagupi rekonstrueerimise projekt. Lisaks on oodata

2024.a-l liitujaid uutest arendustes nagu Age tee, Meegleri ja Männiku ning Männijärve ja Vestika

ning veeteenuse osutamist alustatakse Mustvee linnas ja Lohusuu alevikus.

Võttes arvesse, et EVV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate klientide arvu

(aastatel 2020-2024 1727 tk) kõrgemaks vaadeldaval perioodil rajatud liitumispunktide

arvust (aastatel 2020-2024 1090 tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodi abonentide arvu 6 052 tk.

Hinnamenetluse käigus esitas EVV Konkurentsiametile tegelikud reovee teenuse müügikogused

perioodil detsember 2022-november 2023 (menetluse hetkel viimased 12 kuud25), millest annab

ülevaate tabel 6.1:

Tabel 6.1 Reovee müügikogused

I grupp II grupp Kokku m3

dets.22 66 387 6763 73 150

jaan.23 71 518 4127 75 645

veebr.23 65 112 3605 68 717

märts.23 72 546 4072 76 618

apr.23 68 028 7179 75 207

mai.23 77 041 6004 83 045

juuni.23 74 287 7308 81 595

juuli.23 71 665 5856 77 521

aug.23 76 340 4329 80 669

sept.23 75 132 4125 79 257

25 Menetluse käigus 22.11.2023 ettevõtjalt nõutud viimase 12 kuu andmed perioodil 01.11.2022 – 31.10.2023

(edastatud 30.11.2023), mille taasesitamist menetluse kulgedes lisandunud kuude osas ei pidanud amet otstarbekas,

kuivõrd ei olnud põhjust eeldada olulisi erinevusi esitatavates (12 kuu) andmetes.

16 (55)

okt.23 74 080 4222 78 302

nov.23 69 655 7897 77 552

Kokku (m3) 861 791 65 487 927 278

Kokku (tuh m3) 861,8 65,5 927,3

Tabelist 6.1 nähtub, et II grupi reovee müügikogus perioodil detsember 2022 – november 2023 oli

65,5 tuh m3. Kuna selle grupi reovett tootvate klientide arvu muutumist ei ole teada, siis on EVV

prognoosinud 2024.a-ks II grupi reovee müügikoguse samale tasemele ehk 65,5 tuh m3, mis on

vaadeldavate aastate kõrgeim näitaja (vt Tabel 6 rida 1.2.).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt 2024.a-ks prognoositud II grupi reovee

müügikogust 65,5 tuh m3, kuna see on sama kliendibaasi juures võrdne viimase teadaoleva

12 kuu müügikogusega.

Tabelist 6.1 nähtub, et I grupi reovee müügikogus perioodil detsember 2022 – november 2023

(861,8 tuh m3) on madalam kui 2023.a I grupi reovee teenuse müügikogus (868,1 tuh m3).

2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvat I grupi reovee müügikogust piirkondade lõikes järgnevalt

(vt Tabel 6.2):

Tabel 6.2 2024.a-l lisanduvad reovee teenuse müügikogused

Lisanduv asula m3/aastas

Mustvee linn 22 365

Lohusuu alevik 2 577

Vissi küla 560

Mehikoorma alevik 1 956

Kallaste linn 1 679

Tammistu küla 560

Kõivuküla 560

Nõo alevik 1 846

Elva linn 615

Kasepää küla 6 379

Puhja 3 301

Viru-Jaagupi 2 798

Kokku 45 196

Kokku (tuh m3) 45,2

Lisades 2023.a I grupi reovee müügikogusele 868,1 tuh m3 2024.a-ks lisanduva prognoositud

müügikoguse 45,2 tuh m3, saame 2024.a-ks prognoositavaks I grupi reovee teenuse

müügikoguseks 913,3 tuh m3 (868,1+45,2=913,3).

Võttes arvesse, et 2023.a I grupi reovee teenuse müügikogus on mõnevõrra kõrgem perioodi

detsember 2022 – november 2023 tegelikust müügikogusest ning EVV on esitanud lisanduva

müügikoguse detailse prognoosi asulate kaupa, siis saab Konkurentsiamet pidada

põhjendatuks 2024.a-ks prognoositud I grupi reovee teenuse müügikogust 913,3 tuh m3.

Eelnevalt põhjendatuks peetud I grupi reovee teenuse müügikoguse 913,3 tuh m3 ja II grupi

reovee teenuse müügikoguse 65,5 tuh m3 alusel kujuneb reovee teenuse müügikoguseks

2024.a-l kokku 978,8 tuh m3.

17 (55)

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse

kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao

tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei

arvestata müüdud vee koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee

pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee

töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

EVV Hinnataotluses prognoositud veekadu 73,2 tuh m3 ja omatarbevesi 74,2 tuh m3

EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodi omatarbevee koguseks 74,2 tuh m3 ning veekaoks

73,2 tuh m3, mis moodustab 6,4% ammutatud veest ilma omatarbeveeta.

Konkurentsiameti seisukoht veekao 73,2 tuh m3 ja omatarbevee 74,2 tuh m3 kohta

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet

ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 7).

Tabel 7 Veekadu ja omatarbevesi rida Veekadu ja omatarve ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Ammutatud vee kogus kokku tuh m3 1 015,9 1 063,7 1 095,3 1 144,4 1 208,3

1.1. Maksustatav ammutatud vee kogus tuh m3 994,2 1 045,5 1 083,3 1 132,3 1 196,3

1.2.

Ammutatud vesi muu ehk ilma

loata tuh m3 21,7 18,2 12,0 12,0 12,0

2 Ostetud vee kogus tuh m3 104,6 48,5 6,9 8,5 8,5

3

Ammutatud ja ostetud vesi kokku

(rida 1 + rida 2) tuh m3 1 120,5 1 112,2 1 102,2 1 152,9 1 216,9

4 Omatarbevesi kokku tuh m3 81,0 99,1 70,0 71,4 74,2

4.1 Omatarbe vesi (joogiveepuhastid) tuh m3 81,0 87,5 47,9 49,3 52,1

4.2

Omatarbe vesi (torustike

omatarve; muda pressimiseks) tuh m3 0,0 11,6 22,1 22,1 22,1

5

Omatarbevee osakaal ammutatud

ja ostetud veest %

7,2 8,9 6,4 6,2 6,1

6

Ammutatud ja ostetud vesi ilma

omatarbe veeta tuh m3

1 039,5 1 013,1 1 032,1 1 081,5 1 142,7

7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 919,9 953,6 963,3 1 013,3 1 069,5

8 Veekadu tuh m3 119,6 59,5 68,8 68,2 73,2

9

Veekao osakaal ammutatud veest

ilma omatarbe veeta %

11,5 5,9 6,7 6,3 6,4

10 Ühisveevärgi torustike pikkus km 392,9 408,2 423,6 434,9 459,6

18 (55)

rida Veekadu ja omatarve ühik 2020 2021 2022 2023 2024

11

sh renoveeritud ja uued

torustikud km

221,2 226,6 162,7 174,0 198,0

12

Renoveeritud ja uute torustike

osakaal %

56,3 55,5 38,4 40,0 43,1

13 Müümata vee osakaal % 17,9 14,3 12,6 12,1 12,1

Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu

ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele.

Omatarbevee kogus

Omatarbevett kasutatakse peamiselt filtrite läbipesuks, muda pressimiseks ja väga väiksel hulgal

ka tuletõrje veevõtuks.

Tabelist 7 nähtub, et aastatel 2020–2022 oli omatarbevee maht 70,0 tuh m3 kuni 99,1 tuh m3 (vt

Tabel 7 rida 4 veerg 2020–2022) ehk 6,4% – 8,9% kogu ammutatud vee kogusest. 2024.a-ks

prognoosib ettevõtja omatarbevee koguseks 74,2 tuh m3 ehk 6,1% kogu ammutatud veest, mis on

madalaim saavutatav tase vaadeldaval perioodil.

Kuna EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks omatarbevee osakaalu tasemele 6,1%

ammutatud veest, mis on madalam aastate 2020–2022 osakaaludest (6,4-8,9%), siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee osakaalu ning

omatarbevee kogust 74,2 tuh m3.

Veekadu

EVV poolt esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma

omatarbeveeta aastatel 2020 – 2022 vahemikus 5,9 – 11,5% (vt Tabel 7 rida 9 veerud 2020-2022).

Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV veekaoks 73,2 tuh m3 ehk 6,4% ammutatud ja ostetud

veest ilma omatarbeveeta, mis on madalam aastate 2020–2022 keskmisest näitajast 8,0% [(11,5 +

5,9 + 6,7) / 3 = 8,0] ning 2022.a tegelikust veekao osakaalust 6,7%.

Kuna EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalamaks aastate

2020–2022 keskmisest osakaalust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja poolt

prognoositud veekadu tasemel 6,4% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao

kogust 73,2 tuh m3.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Juhendi järgi on veeteenuse hindade arvutamise

aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud,

kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning

võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata

veeteenuse hinda järgmiseid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

19 (55)

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Juhendi p 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud:

1) mittekontrollitavad kulud ehk mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud, millest

Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ning saastetasule;

2) kontrollitavad kulud, millest Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule

ning muudele tegevuskuludele.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi

mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid

sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4

kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad ÜVVKS § 48 lg 1 nimetatud tasud vastavalt

Konkurentsiameti hinnaotsusele;

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad;

3) administratiivselt reguleeritavad hinnad;

4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad,

tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid

koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).

EVV-l on mittekontrollitavateks kuludeks teistelt vee-ettevõtjatelt ostetavad veeteenuse kulud

(kooskõlastatud/ määratud tasud), vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja

saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu

(elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi komponent). Lisaks

võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu ja riigilõivu kulu, kuid kuna nende kulude

osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet maamaksu ja riigilõivu

kulu koos muude tegevuskuludega.

Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja

töötanud Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“ ja „Kasumiaruanne“.

EVV Hinnataotluses prognoositud mittekontrollitavad kulud 189,6 tuh €

EVV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks teistelt vee-

ettevõtjatelt ostetavate veeteenuse kuludeks 21,8 tuh €, vee erikasutusõiguse tasuks 101,1 tuh € ja

saastetasuks 66,7 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 189,6 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude 189,6 tuh € kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu EVV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele

mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes.

20 (55)

6.1.1. Ostetava veeteenuse kulu

EVV on läbi aastate ostnud vähesel määral nii võetud joogivee teenust kui ka reovee ärajuhtimise

ja puhastamise teenust teistelt vee-ettevõtjatelt. Seoses muutustega EVV tegevuspiirkonnas on

muutunud ka EVV-le veeteenust osutavad ettevõtted. Seetõttu on teiselt vee-ettevõttelt ostetava

kulu puhul vaadeldud ainult regulatsiooniperioodil veeteenust osutavate ettevõtete seniseid

tegelikke ja prognoositud andmeid.

Regulatsiooniperioodil ostab EVV võetud joogivee teenust ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenust Rakvere Vesi AS-lt. Rakvere Vesi AS-lt ostetavaid teenuseid kasutatakse Piira asulas

veeteenuse osutamiseks.

EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud sisse ostetava veeteenuse kulu 21,8 tuh €

Sisse ostetava veeteenuse kuluks kokku on prognoositud 21,8 tuh €, millest 11,4 tuh € on võetud

joogivee teenuse ostukulu ja 10,4 tuh € reovee teenuse ostukulu.

Konkurentsiameti seisukoht sisse ostetava veeteenuse kulu 21,8 tuh € kohta

Ülevaate saamiseks sisse ostetava veeteenuse kulu osas koostas Konkurentsiamet ettevõtte poolt

esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8) , milles on kajastatud sisse ostetavate teenuste kogused,

tasud ja kulu 2024. a-l.

Tabel 8 Teistelt vee-ettevõtjatelt ostetav veeteenus

rida Ostetud veeteenuste kulu ühik

2024

Võetud joogivee teenuse ost

1 Rakvere Vesi AS-lt ostetav võetud joogivee kogus tuh m3 8,5

2 Tasu võetud joogivee eest (Rakvere Vesi AS) €/m3 1,33

3 Võetud joogivee teenuse ostukulu tuh € 11,4

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ost

4 Rakvere Vesi AS-le suunatava reovee kogus tuh m3 8,3

5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (Rakvere Vesi AS) €/m3 1,26

6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ostukulu (Rakvere Vesi AS) tuh € 10,4

7 Veeteenuste ostukulu kokku tuh € 21,8

Võetud joogivee teenuse ostukulu

Vinni Vallavolikogu tegi 28.06.2021 ettepaneku EVV-le alustada opereerimist Vinni valla Piira

asulas. Tulenevalt sellest tuli EVV-l alustada veeteenuse ostmist ettevõttelt Rakvere Vesi AS.

EVV on võetud joogivee teenuse ostukoguse leidnud Piira küla müügikoguse (8,2 tuh m3) alusel

lisades sellele piirkonna tegeliku veekao 5%26 (0,4 tuh m3). Konkurentsiamet, olles tutvunud

EVV võetud joogivee ostukoguse prognoosiga, peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi

võetud joogivee ostukogust 8,5 tuh m3 Rakvere Vesi AS-lt.

ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti

hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Rakvere Vesi AS veeteenuse hinnad

26.04.2023 otsusega nr 9-3/2023-016, mille kohaselt on tasu joogivee eest 1,33 €/m3.

Seega kujuneb Rakvere Vesi AS-lt ostetava võetud joogivee teenuse põhjendatud kuluks 11,4

tuh € (vt Tabel 8 rida 3 veerg 2024), mis kujuneb põhjendatuks peetud ostetava võetud

26 Leitud 2022.a tegelike andmete alusel.

21 (55)

joogivee kogusest 8,5 tuh m3 ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud võetud joogivee

hinnast 1,33 €/m3 (8,5 × 1,33 = 11,4).

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukulu

Sarnaselt võetud joogivee teenuse ostmisega, alustas EVV reovee teenuse ostmist Rakvere Vesi

AS-lt seoses veeteenuse osutamise alustamisega Piira asulas.

EVV on reovee teenuse ostukoguse leidnud Piira küla müügikoguse (7,7 tuh m3) alusel lisades

sellele piirkonna tegeliku infiltratsiooni määra 6%27 (0,5 tuh m3). Konkurentsiamet, olles

tutvunud EVV reovee teenuse ostukoguse prognoosiga, peab põhjendatuks

regulatsiooniperioodi reovee teenuse ostukogust 8,3 tuh m3 Rakvere Vesi AS-lt.

ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti

hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Rakvere Vesi AS veeteenuse hinnad

26.04.2023 otsusega nr 9-3/2023-016, mille kohaselt on tasu reovee eest 1,26 €/m3.

Seega kujuneb Rakvere Vesi AS-lt ostetava reovee teenuse põhjendatud kuluks 10,4 tuh € (vt

Tabel 8 rida 6 veerg 2024), mis kujuneb põhjendatuks peetud ostetava reovee teenuse

kogusest 8,3 tuh m3 ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud reovee teenuse hinnast 1,26

€/m3 (8,3 × 1,26 = 10,4).

Kokkuvõtlikult loeb Konkurentsiamet põhjendatuks EVV poolt regulatsiooniperioodil

ostetava võetud joogivee teenuse kulu 11,4 tuh € ning ostetava reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse kulu 10,4 tuh €, ehk ostetavate teenuste kuluks kokku 21,8 tuh € (11,4

+ 10,4 = 21,8 tuh €).

6.1.2. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu

õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu

kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust

või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse

tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.

EVV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 101,1 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib EVV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas

101,1 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 101,1 tuh € kohta

EVV-le on väljastatud 38 keskkonnaluba, millede alusel on EVV-l õigus ammutada vett

kvaternaari põhjaveekihist, devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist ja ordoviitisiumi-kambriumi

põhjaveekihist. Hinnataotluse kohaselt prognoosib EVV vee erikasutusõiguse tasuga

maksustatud ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil 1196,3 tuh m3 (vt Tabel 7 rida

1.1 veerg 2024).

27 Leitud 2022.a tegelike andmete alusel.

22 (55)

Lisaks veelubades nimetatud kaevudele ammutab EVV vett veel loata puurkaevudest. Veeseaduse

§ 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit

kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. KeTS § 5 lg 3 sätestab, et keskkonnatasu maksmise

kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu.

Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV sellistest puurkaevudest ammutada vett 12,0 tuh m3.

Kuna EVV kasutuses olevate puurkaevude poolt ammutatavad veekogused jäävad alla veeloa

kohustuse piirmäära, siis ei pea neil olema veeluba ning ammutatud vee eest ei pea maksma vee

erikasutusõiguse tasu.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja

veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus

+ veekadu.

Konkurentsiamet luges otsuse p-s 5.1.1 põhjendatuks võetud joogivee müügikoguse 1069,5 tuh

m3, otsuse p-s 5.2 omatarbevee koguse 74,2 tuh m3 ja veekao koguse 73,2 tuh m3. Osaliselt ostab

EVV võetud joogivee tarbimisvajaduse katmiseks teenust sisse teiselt vee-ettevõtjalt, mis on

regulatsiooniperioodil 8,5 tuh m3 (otsuse p 6.1.1). Ostetav võetud joogivee kogus ammutatava vee

koguse arvestusse ei lülitu ning tuleb arvata maha võetud joogivee müügikogusest. Seega

kujuneb EVV poolt regulatsiooniperioodil vajaminevaks ammutatava vee koguseks

1208,3 tuh m³: võetud joogivee müügikogus 1069,5 tuh m3 – ostetav võetud joogivee kogus

8,5 tuh m3 + omatarbevee kogus 74,2 tuh m3 + veekao kogus 73,2 tuh m3 (1069,5 – 8,5 + 74,2

+ 73,2 = 1208,3).

Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV maksustamata ammutatud vee koguse 2022.a tegeliku

kogusega samale tasemele ning seetõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks ammutatava

maksustamata vee kogust 12,0 tuh m3.

Kuna Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks ammutatava vee koguse 1208,3 tuh m3 ja

vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee koguse 12,0 tuh m3, siis kujuneb põhjendatud

vee erikasutusõiguse tasuga maksustatavaks vee koguseks 1196,3 m3 (1208,3 – 12,0 = 1196,3).

Ammutatud (vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud) vee kogus jaguneb eelnevalt nimetatud

põhjavee kihtidest ammutatavaks veeks. Erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee koguste

ja osakaalude andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9).

Tabel 9 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel

rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Maksustatud ammutatud vee

kogus tuh m3 994,2 1045,5 1083,3 1132,3 1196,3

2 Ammutatud veekoguse muutus % 5,2 3,6 4,5 5,7

3 Ammutatud vesi kvaternaar

põhjaveekihist tuh m3 48,1 56,4 54,4 57,1 60,3

4

Ammutatud vesi devon-

ordoviitsium põhjaveekihist tuh m3 914,46 918,57 912,25 957,2 1011,2

5

Ammutatud vesi ordoviitsium-

kambrium põhjaveekihist tuh m3 29,68 70,14 112,58 118,1 124,8

6 üle loa tuh m3 1,90 0,38 4,07 - -

7 Kvaternaar põhjaveekihi osakaal % 4,8 5,4 5,0 5,0 5,0

8 Devon-ordoviitsium põhjaveekihi

osakaal % 92,0 87,9 84,2 84,5 84,5

9

Ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihi osakaal % 3,0 6,7 10,4 10,4 10,4

10 üle loa ammutatud koguse osakaal % 0,2 0,0 0,4 0,0 0,0

23 (55)

Vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud vee kogus jaguneb kolme põhjaveekihi vahel. EVV

osutab veeteenust väga paljudes suhteliselt väikestes piirkondades, kus üldiselt ei ole võimalik

valida, millisest põhjaveekihist vett ammutada. Seega kujunevad nii erinevatest kihtidest

ammutatava vee kogused kui ka nende osakaalud vastavalt EVV tegevuspiirkonda kuuluvate

asulate järgi. Muutused vee kogustes ja osakaaludes tulenevad tegevuspiirkondade lisandumisest-

lahkumisest kui ka arendustegevusest olemasolevates piirkondades.

Esitatud andmete kohaselt oli kvaternaari põhjaveekihist ammutatud vee osakaal 2020.a-l 4,8% ja

kasvas 2022.a-ks tasemele 5,0% (vt Tabel 9 rida 7). 2024.a-ks prognoositud kvaternaari

põhjaveekihi osakaal 5,0% on sarnane eelnevate aastate tegeliku tasemega.

Devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist ammutatud vee osakaal oli 2020.a-l 92,0% ja langes 2022.a-

ks tasemele 84,2% (vt Tabel 9 rida 8). 2024.a-ks prognoositud devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihi

osakaal 84,5% on sarnane 2022.a tegeliku tasemega.

Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatud vee osakaal oli 2020.a-l 3,0% ja kasvas

2022.a-ks 10,4%-ni (vt Tabel 9 rida 9). 2024.a-ks prognoositud ordoviitsiumi-kambriumi

põhjaveekihi osakaal 10,4 % on sama 2022.a tegeliku tasemega.

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee-erikasutusõiguse tasu

arvutamisel põhjaveekihtide osakaalusid 5,0% kvaternaari põhjaveekihist (ehk vee kogust

60,3 tuh m3), 84,5% devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist (ehk vee kogust 1011,2 tuh m3) ja

10,4% ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist (ehk vee kogust 124,8 tuh m3).

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest

veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2024.a-l vee erikasutusõiguse

tasumäär vee ammutamisel kvaternaari põhjaveekihist 63,01 €/tuh m3, devoni põhjaveekihist

ordoviitsiumi kihini 84,68 €/tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh

m3, mis vastab EVV poolt Hinnataotluses rakendatud vee erikasutusõiguse tasumäärale.

Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ammutatava vee kogused ning vee

erikasutusõiguse tasumäärad kujuneb regulatsiooniperioodi vee erikasutusõiguse eest makstav

summa järgnevalt:

60,3 tuh m3 × 63,01 €/tuh m3 + 1011,2 tuh m3 × 84,68 €/tuh m3 + 124,8 tuh m3 × 93,49 €/tuh

m3 = 101 097 € (ehk 101,1 tuh €), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee

erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.3. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee

puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama

endale veeloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel

keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid

heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete

keskkonda heitmisega võimalikku kahju.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult

veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5

kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid.

24 (55)

Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS §

5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu

vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku

Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida

vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta

veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt

regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme.

EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 66,7 tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib EVV regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks 68,2 tuh

€. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenusega seotud tasu 1,5 tuh € ja veeteenuse hinda

soovib ettevõtja lülitada saastetasu summas 66,7 tuh €.

Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5

nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena.

Kuna EVV veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega

põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 1,5% (66,7

/ 4419,4 × 100 = 1,5), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid

komponente detailselt28, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale.

Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2020-2024 on

esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).

Tabel 10 Saastetasu

rida Saastetasu Ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Kogu makstud saastetasu tuh € 58,6 66,0 77,0 65,1 68,2

2 sh muu tegevuse ja purgimise saastetasu tuh € 18,9 18,4 17,0 1,3 1,5

3 sh veeteenuse hinda lülitatav saastetasu tuh € 39,7 47,6 60,0 63,8 66,7

4 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 835,0 866,3 879,2 933,6 978,8

5

Veeteenuse saastetasu erikulu reovee

müügikoguse kohta €/m3 0,048 0,055 0,068 0,068 0,068

Tabelist 10 nähtub, et EVV veeteenuse saastetasu oli 2020.a-l 39,7 tuh €, 2021.a-l 47,6 tuh € ja

2022.a-l 60,0 tuh € (vt Tabel 10 rida 3 veerud 2020 – 2022). Regulatsiooniperioodiks on EVV

prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks saastetasuks 66,7 tuh € (vt Tabel 10 veerg rida 3 veerg

2024).

2020.a-l kujunes saastetasu kuluks 1 m3 reovee teenuse hinnas 0,048 €-t, 2021.a-l 0,055 €-t ja

2022.a-l 0,068 €-t (vt Tabel 10 veerud 2020 – 2022 rida 5). Regulatsiooniperioodiks prognoosib

EVV saastetasu kuluks 1 m3 reovee teenuse hinnas 0,068 €-t, mis on võrdne viimase teadaoleva

2022.a näitajaga 0,068 €.

Kuna EVV prognoositud saastetasu erikulu samale tasemele 2022. tegelikule näitajale ning

on eristatud on muu tegevuse saastetasu, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja

2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 66,7 tuh €.

28 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi,

kuna saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale.

25 (55)

6.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS

§ 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8.

Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida

ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Juhendi p 4.8 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel

järgmisest:

1)  kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi29 (THI) dünaamikaga;

2)  kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3)  vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste

vee-ettevõtjate kuludega.

EVV Hinnataotluses prognoositud kontrollitavad kulud summas 2 622,7 tuh €

EVV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks

kokku 2 622,7 tuh €, millest:

1) elektri kulu 616,4 tuh €,

2) muud tegevuskulud 2 006,3 tuh €.

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet järgnevates punktides eraldi

hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet EVV poolt

Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

6.2.1. Elektrienergia kulu

EVV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu 616,4 tuh €

Hinnataotluses prognoosib EVV regulatsiooniperioodil veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia

koguseks 4034,8 MWh ja elektri kuluks 623,6 tuh €. Kogu elektri kulust on ettevõtja eristanud

purgimisega seotud elektri kulu 7,2 tuh € ning veeteenuse hinda lülitatav elektri kulu on 616,4 tuh

€ (sh 246,2 tuh € võetud joogivee teenuse kulu ja 370,2 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse kulu).

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 616,4 tuh € kohta

Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt

kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu

eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

EVV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja

puhastamiseks ning kontoriruumides. Konkurentsiamet koostas EVV poolt esitatud andmete

29 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub

lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

26 (55)

alusel tabeli (vt Tabel 11) veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 11 Veevaldkonna elektritarbimine ja kulu

rida Elektrienergia ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1

Elektrienergia tarbimine

veevaldkonnas MWh 3 473,3 3 772,8 3 778,4 3 782,3 4 034,8

2

Muutus võrreldes eelneva

aastaga % 8,6 0,1 0,1 6,7

3

Ammutatud vee kogus ja

reovee ja purgimise kogus tuh m3 1 853,0 1 932,6 1 977,7 2 081,1 2 190,3

4

Muutus võrreldes eelneva

aastaga % 4,3 2,3 5,2 5,2

5

Elektritarbimise erikulu vee

mahu kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 1,87 1,95 1,91 1,82 1,84

6 Elektrienergia kulu tuh € 296,1 501,8 889,3 574,7 623,6

7 Elektrienergia keskmine hind senti/ kWh 8,526 13,300 23,537 15,194 15,456

8

Elektrienergiat tarbivate

objektide arv tk 526 537 568 575 611

9

Elektrienergia tarbimine

objektide kohta MWh/tk 6,60 7,03 6,65 6,58 6,60

Veevaldkonnas kasutatud elektrienergia kogus oli 2020.a-l 3473,3 MWh ja kasvas 2022.a-ks

3782,3 MWh-ni (vt Tabel 11 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV

tarbitavaks elektrienergia koguseks 4034,8 MWh.

Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu

andmiseks veevaldkonna elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu

(elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguse ning purgimise koguse summaga, vt Tabel 11 rida 5).

Veevaldkonna elektrienergia erikulu on aastatel 2020-2022 olnud vahemikus1,87-1,91 kWh/m3.

EVV poolt prognoositud andmete alusel kujuneb regulatsiooniperioodi veevaldkonna

elektrienergia erikuluks 1,84 kWh/m3, mis on madalam aastate 2020-2022 erikuludest.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi elektrienergia erikulu 1,84

kWh/m3, kuna see on vaadeldaval perioodil madalaim saavutatud erikulu tase.

Veevaldkonnas kasutatav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud vee

koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimisteenuse koguse ja

põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse

punktis 6.1.2 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 1208,3 tuh m3, käesoleva otsuse

punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest 978,8

tuh m3, purgimisteenuse kogusest 3,2 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud

elektrienergia erikulust 1,84 kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonnas tarbitavaks

elektrienergia koguseks 4034,8 MWh [(1208,3 + 978,8 + 3,2) × 1,80 = 4034,8]30.

30 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli

tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest

andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma).

27 (55)

Elektrienergia hind

Esitatud Hinnataotluses on EVV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 95,68

€/MWh (9,568 senti/kWh).

EVEL hanke raames (riigihange nr 257886, EVEL sõlmitud raamlepingu „Eesti Vee-ettevõtete

Liidu liikmetele elektrienergia 2023-2024“ alusel) sõlmisid 14.12.2023 EVV ja Eesti Energia AS

elektrienergia hankelepingu nr 481925, mis on sõlmitud perioodiks 01.01.2024 – 31.12.2024.

Sõlmitud lepingu punktist 4 nähtub, et elektrienergia hinnaks on Nord Pool Eesti piirkonna

tunnihind, millele lisandub teenustasu 2,41 €/MWh. Elektrienergia hinna prognoosimisel on EVV

lähtunud perioodi veebruar 2023 – jaanuar 2024 keskmisest elektrienergia börsihinnast31 (vt Tabel

12).

Tabel 12 Elektrienergia keskmised börsihinnad

Rida Nord Pool Eesti hinnapiirkonna viimase 12

kuu elektrienergia keskmised hinnad €/MWh

1 2024 jaanuar 126,48

2 2023 detsember 89,00

3 2023 november 105,20

4 2023 oktoober 87,37

5 2023 september 113,46

6 2023 august 94,38

7 2023 juuli 79,56

8 2023 juuni 92,08

9 2023 mai 65,56

10 2023 aprill 65,89

11 2023 märts 87,18

12 2023 veebruar 113,12

13 Viimase 12 kuu keskmine hind 93,27

14 Lepinguline marginaal 2,41

15 Elektrienergia hind koos marginaaliga

(rida 13 + rida 14) 95,68

Alates jaanuarist 2023.a-l on elektrienergia börsihinnad mõnevõrra stabiliseerunud (võrreldes

2022.a elektrienergia hindadega) olles käesoleva aasta jooksul vahemikus 65,56 – 113,46 €/MWh.

EVV on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi veebruar 2023 kuni

jaanuar 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 93,27 €/MWh ehk 9,327 senti/kWh, millele

lisandub marginaal 2,41 €/MWh ehk 0,241 senti/kWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-lt

ostetavaks prognoositavaks elektrienergia hinnaks 9,568 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,327

+ marginaal 0,241 senti/kWh = 9,568 senti/kWh (vt Tabel 12 rida 15).

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia

kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos

müügimarginaaliga) 95,68 €/MWh ehk 9,568 senti/kWh.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Kui ettevõtja sõlmib

elektrienergia tarneks uue lepingu, mille hind on madalam käesolevast Eesti Energia AS-ga

sõlmitud lepingulisest hinnast, siis on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse

31 Veebiaadress: https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

28 (55)

veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes

mh arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut32. Kui vee-ettevõtja elektrienergia kulu langeb tulenevalt

uuest madalamast elektrienergia hinnast, siis ei vasta veeteenuse hind enam ÜVVKS-is sätestatud

kulupõhisuse nõuetele ja vee-ettevõtja hakkab teenima kumuleeruvalt ülemäärast tulu, mis on

vastuolus ÜVVKS § 50 lg 1, mille kohaselt tohib veeteenuse hinnaga katta vaid veeteenuse

põhjendatud kulud ning põhjendatud tulukuse. Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema

piiratud vältimaks turgu valitseval ettevõttel teenida tarbija arvelt ülikasumeid ning

hinnaregulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) seadusejärgne ülesanne on kontrollida, et

seadusest tulenevad hinnaregulatsiooni põhimõtted on monopoolsete ettevõtjate puhul rakendatud

ning tarbijate õigusi õiglasele monopoolse teenuse hinnale ei ole rikutud.

Võrguteenuse hind33

EVV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia

võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 2 kuutasuga, Võrk 3, Võrk 4, VML1,

VML2, VMA2) Konkurentsiameti poolt 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129 kooskõlastatud

hindadega.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ

hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse

tasude (s.h reaktiivenergia tasu) rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist

võrguteenuse tasu 4,738 senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu34

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub

elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh35 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592

lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,05 senti/kWh36. EVV on Hinnataotluses kajastanud

antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab

põhjendatuks.

Elektrienergia kulu kujunemine

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse

hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet

põhjendatuks veevaldkonnas tarbitud elektrienergia kaalutud keskmist hinda

15,456 senti/kWh (9,568 + 4,738 + 1,05 + 0,145 = 15,456).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veevaldkonnas tarbitavast elektrienergia kogusest

32 Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis

mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu

ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30

päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue

hinnataotluse. 33 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse

p 6.1) 34 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul

põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 35 Aktsiisi määr 0,145 senti/kWh kehtib alates 01.05.2024. 36 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

29 (55)

4034,8 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 15,456 senti/kWh tulenevalt kujuneb

veevaldkonna elektrienergia kuluks 623,6 tuh € (4034,8 × 15,456 / 100 = 623,6).

Kogu veevaldkonna elektrikulust on ettevõtja eritanud purgimisega seotud elektrikulu. Võttes

arvesse purgitava reovee kogust ja kontsentratsiooni kujunes eristatavaks elektrikuluks 7,2 tuh €.

Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektrienergia kuluks 616,4 tuh € (623,6 – 7,2 = 616,4).

Arvestades võetud vee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse

elektrienergia kulust 246,2 tuh € seotud võetud joogivee teenusega ning 370,2 tuh € reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenusega.

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse

hinda elektri kulu 616,4 tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud elektri kulu 246,2 tuh €

ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud elektri kulu 370,2 tuh €), kuna

see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise

elektrienergia hinna alusel ning eristatud on purgimisega seotud elektrienergia kulu.

6.2.2. Muud tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele

ning punktis 6.2.1 kontrollitavatest kuludest elektri kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet

muid tegevuskulusid.

ÜVVKS § 52 lg 2 sätestatud alustest ja Juhendi p 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja

tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning

vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste

vee-ettevõtjate näitajatega.

ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Juhendi p 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi

korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt

arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine

veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema.

EVV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 2 006,3 tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on EVV veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks

tegevuskuludeks prognoosinud 2006,3 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 2 006,3 tuh € kohta

EVV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks

kokku 2006,3 tuh €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda

lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 13), kus ei kajastu muule tegevusele eristatud

kulu.

Tabel 13 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas

rida Muud tegevuskulud ühik 2020 Otsus 2020 2021 2022 2023 2024

1 Tööjõukulud tuh € 769,3 834,4 867,1 896,4 1092,2 1163,8

2 Mitmesugused tegevuskulud tuh € 508,6 736,0 830,1 917,7 925,6 842,5

3

Kokku muud

tegevuskulud tuh € 1 277,9 1 570,5 1 697,2 1 814,1 2 017,8 2 006,3

4 Muutus vrs eelmine aasta % 8,1 6,9 11,2 -0,6

30 (55)

rida Muud tegevuskulud ühik 2020 Otsus 2020 2021 2022 2023 2024

5

Tarbijahinna indeksi muutus

(THI)* % 4,6 19,4 9,2 4,6

6

Võetud vee ja reovee

puhastamise müügikogus tuh m3 1742,4 1 754,9 1 819,9 1 842,5 1 946,9 2 048,3

7

Tegevuskulud müügikoguse

kohta €/m3 0,73 0,89 0,93 0,98 1,04 0,98 * Statistikaameti37 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4% ja 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi

2023.a suvise majandusprognoosi38 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 4,6%. THI muutus 2022.a-l

19,4% tähendab, et 2021.a hinnad on 2022.a-ks kasvanud 19,4% võrra.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 2 006,3 tuh € kohta

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu

samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul

tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva

seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale

kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat

seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav

ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli

omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu

oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida,

kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS §

15 tulenevalt on EVV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et EVV-l

oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub EVV, kui loomuliku monopoli,

tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui EVV kulutused ning sellest

tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt EVV turgu valitsevast seisundist on

oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest

ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja

põhjendatud tulukust.

Konkurentsiamet märgib, et otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on

põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud

alustest ning Juhendi p 4.3 – 4.8 sätestatust.

ÜVVKS ja Juhendi punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad

(kontrollitavad) kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt

mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega

sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab

Konkurentsiamet Juhendi p 4.8 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI

dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate

võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja

ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks

veeteenuse hinna analüüsimisele ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg

8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel.

37 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 38 Avaldatud 23.08.2023, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-

rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos

31 (55)

Tabelist 13 nähtub, et Konkurentsiamet on 2020 Otsuses pidanud põhjendatuks muid

tegevuskulusid summas 1 277,9 tuh € (vt Tabel 13 rida 3 veerg „2020 Otsus“), kusjuures

regulatsiooniperioodiks oli 2020.a. EVV tegelikud muud tegevuskulud olid 2020.a-l tasemel

1570,5 tuh € ja kasvasid 2022.a-ks 1814,1 tuh €-ni (vt Tabel 13 rida 3 veerud 2020-2022).

Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV muude tegevuskulude summaks 2006,3 tuh €, mis on

10,6% kõrgem 2022.a tegelike kulude summast ehk väiksem THI ehk hindade kallinemist

kajastava indeksi muutusest (9,2% 2023.a-l ja 4,6% 2024.a-l).

Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega

üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on tarbijahinna indeks (edaspidi THI).

Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on EVV regulatsiooniperioodiks prognoosinud

muude tegevuskulude kasvu 57,0% (2006,3 / 1277,9 × 100 - 100 = 57,0; vt Tabel 13 rida 3).

Statistikaameti andmetel oli THI muutus 2021 kuni 2023. a-l vastavalt 4,6% (2021.a), 19,4%

(2022.a) ja 9,2% (2023.a) (vt https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 ning

rahandusministeeriumi 2023. a suvise majandusprognoosi kohaselt (vt viide nr 38) on 2024. a-l

THI muutuseks prognoositud 4,6%, st alates 2021. a-st prognoositav THI muutus on 42,7%

[1×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/100×(100+4,6)/100×100-100=42,7].

Seega ületab EVV prognoositud muude tegevuskulude kasv (57,0%) oluliselt aastatel 2021-2024

sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (42,7%).

EVV tegevuspiirkond on samas laienenud aastatel 2020-2023 väiksematesse ja hajali

asetsevatesse asulatesse (2021.a-l Kurepalu ja Mõra külad ning 2022.a-l alustati opereerimist

Järvselja ja Piira külades, 2024.a-l alustatakse veeteenuse osutamist Mustvee linnas ja Lohusuu

alevikus). 2020.a-st kuni 2024.a-ni on EVV opereeritavate objektide arv kasvanud 16% (vt Tabel

4 rida 14), ühisveevärgi torustikke pikkus on kasvanud 17% (vt Tabel 4 rida 3) ning

ühiskanalisatsiooni torustike pikkus on kasvanud 19% (vt Tabel 4 rida 6). Lisandunud

piirkondadega seoses suurenesid EVV-l märgatavalt remondi- ja hoolduskulud ning tekkis vajadus

täiendava tööjõu järele. Suur opereeritavate objektide (hajali väikeasulates) arv ja selliste

objektide täiendav lisandumine regulatsiooniperioodil toob vee-ettevõtjale kaasa täiendava

koormuse ja kulu keskkonnanõuete tagamise ja veekvaliteedi analüüsidega seoses.

Kuna EVV tegevuspiirkond on võrreldes 2020 Otsusega märgatavalt suurenenud, on

põhjendatud nimetatud asjaolu arvesse võtta THI muutust järgiva põhimõtte rakendamisel

(nt võib piirkonna laienemisel lisanduda konkreetsetest uutest veemajandusobjektidest tulenevaid

(lisa)kulusid, mille mõjul kogukulud THI muutust ületavad).

Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude

tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee

müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel 13 rida

7). EVV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb Konkurentsiameti poolt

käesoleva otsuse punktides 5.1.1 – 5.1.2 põhjendatuks loetud müügikoguste alusel 0,98 €/m3.

Konkurentsiamet võrdles EVV muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt

teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. EVV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on

sellised, kelle müügikoguse ja torustike pikkuse suhe jääb EVV müügikoguse ja torustike pikkuse

suhtega 2,2 tuh m3/km võrreldavasse vahemikku 1,3 – 3,1 tuh m3/km s.t +/- 40% EVV

müügikoguse ja torustike pikkuse suhtest. EVV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude

tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu (koos veapiiriga) on 0,86 €/m3. Seega EVV poolt

regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu

32 (55)

0,98 €/m3 ületab võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset,

mis iseloomustab EVV ebaefektiivset majandamist tegevuskuludega.

EVV on muuhulgas põhjendanud muude tegevuskulude kõrgemat taset asjaoluga, et tema

tegevuspiirkonnas ei ole kogu ulatuses ühtset infrastruktuuri, vaid igas asustatud punktis on

eraldiseisev infrastruktuur (eraldiseisva puhasti või puurkaevpumplaga ühendatud süsteem),

samuti on EVV tegevuspiirkonnad väikese tarbijate arvuga (EVV suurim tegevuspiirkond on Elva

linn) ja paiknevad hajusalt (EVV osutab veeteenust territooriumil, mis asub põhjast-lõunasse 200

km ja idast-läände 100 km alal). Kuna EVV tegevuspiirkonnas on rohkem eraldiseisvaid

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteeme kui võrreldavatel ettevõtetel keskmiselt ning asulate

vahelised kaugused on suuremad, siis on Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, et EVV

muude tegevuskulude erikulu võib mõnevõrra ületada võrreldavate vee-ettevõtjate muude

tegevuskulude kaalutud keskmist taset.

Eeltoodut arvesse võttes ning kaalutlusõigusest tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada

põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 2006,3 tuh €, mis on

võrreldes eelmise aastaga väiksemad. Samas peab vee-ettevõtja järgmistel aastatel

rakendama muude tegevuskulude juhtimisel meetmeid kuluefektiivsuse saavutamiseks

arvestades ka mastaabiefekti, mis võimaldavad neid võrreldes üldise majanduskeskkonna

muutusega sh THI-ga võrreldes vähem kasvada liginedes nii järk-järgult teiste vee-

ettevõtjate kaalutud keskmise erikuluga sarnasele tasemele.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg

1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise

(välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute

põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku

omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute

vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute

lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.

EVV Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest aastatel

2020 – 2024 teostatud ja teostatavad investeeringud on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis

(vt Tabel 14 ning detailselt käesoleva otsuse lisas 1 „AS Emajõe Veevärk investeeringud“):

Tabel 14 Investeeringud

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

1 2 Ühik 3 4 5 6 7

Veeteenuse investeeringud

1. Veevarustuse teenus tuh € 557,74 505,62 429,17 782,93 987,5

2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenus tuh € 1 001,78 461,44 952,69 1 741,24 1 347,28

3.

Sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning

puhastamine

tuh € 0 0 0 31,57 0

33 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

4. Ühiskasutatavatesse põhivaradesse

tehtud investeeringud tuh € 37,23 127,37 11,77 129,87 0

Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 1 596,74 1 094,43 1 393,63 2 685,61 2 334,79

5. Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest

teostatud investeeringud tuh € 255,75 443,76 0 0 0

6.

Muu tegevus (hinnad ei ole

reguleeritavad ÜVVKS kohaselt +

muu)

tuh € 51,07 0 0 0 0

7.

Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine)

arvel teostatud investeeringud

veesektoris (v.a ühtekuuluvusfondist

saadud abi)

tuh € 3 389,10 3 209,42 2 647,26 1 603,38 2 312,53

8.

Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine)

arvel teostatud investeeringud

veesektoris ainult ühtekuuluvusfondist

saadud vahenditest

tuh € 0 98,56 0 3 843,15 0

9. Lõpetamata ehitise saldo aasta lõpus tuh € 0 0 0 0 521,52

9.1 sh liitumistasude arvelt tuh €

235,66

9.2 sh tagastamatust abist

(sihtfinantseerimistest) tuh € 58,39

9.3 sh ettevõtte vahenditest tuh € 227,47

31.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele

järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

09.11.2023 Räpina Vallavalitsuselt, 10.11.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 13.11.2023 Nõo

Vallavalitsuselt, 14.11.2023 Elva, Kastre ja Luunja Vallavalitsustelt, 15.11.2023 Mustvee

Vallavalitsuselt, 20.11.2023 Vinni Vallavalitsuselt, 21.11.2023 Peipsiääre Vallavalitsuselt ja

04.12.2023 Jõgeva Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

Kuna 11.12.2023 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses oli EVV muutnud investeeringute

andmeid, siis 19.12.2023 saatis amet muutunud investeeringuid puudutavatele kohalikele

omavalitsustele (Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Tartu ja Vinni) täiendava järelepärimise

arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

20.12.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 08.01.2024 Elva Vallavalitsuselt, 09.01.2024 Vinni

Vallavalitsuselt, 10.01.2024 Mustvee ja Kambja Vallavalitsustelt ja 23.01.2024 Luunja ja Kastre

Vallavalitsustelt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud

investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavaga.

Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohalike omavalitsuste kinnitusest, et

Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas EVV poolt

aastatel 2020 - 2024 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud

koos lõpetamata ehitisega summas 9332,67 tuh € (1596,74 + 1094,43 + 1393,63 + 2685,61 +

2334,79 + 227,47 = 9332,67tuh €).

34 (55)

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale.

Juhendi p 5.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks

vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud

tulukuse arvutamiseks. Juhendi p 5.5 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele tasutud

liitumistasud reguleeritava vara hulka.

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Juhendi p 5.6 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

põhivara hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud;

2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

3) liitumistasudest soetatud põhivara;

4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

erisusi.

Juhendi p 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist

jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises

kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi p 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK,

kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud

ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal

oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja

tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei

arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

35 (55)

Juhendi p 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara

soetamisega. Juhendi p 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud

kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi p 5.3

järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara

hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud

käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

Juhendi p 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = rp × RV;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

rp - põhjendatud tulunorm (WACC);

RV - reguleeritav vara.

Konkurentsiamet kasutab Juhendi p 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa

ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)

leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud

keskmise kapitali hinna arvutamiseks“39. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud

kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu EVV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara

lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas EVV aastate 2020 – 2024 veeteenuse (varadest on eemaldatud

purgimisteenuse osutamiseks seotud varad) põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste,

investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 15). ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja Juhendi

p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest

ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult EVV

omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda

liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid.

Tabel 15 Veeteenuse osutamisega seotud põhivara Rida Veeteenuse põhivara Ühik 2020 2021 2022 2023 2024

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses (ilma

lõpetamata ehitise ja maata) tuh €

9 364,1 11 536,0 12 596,6 14 031,8 16 882,8

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses (ilma

lõpetamata ehitise ja maata) tuh €

7 434,5 9 218,7 9 841,7 10 782,5 13 126,8

3 Investeeringud põhivarasse (va maa) tuh € 145,7 83,1 0,0 0,0 0,0

39 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on

avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

36 (55)

Rida Veeteenuse põhivara Ühik 2020 2021 2022 2023 2024

4 Põhivara kulum (kapitalikulu) tuh € 435,9 470,0 494,4 506,6 615,0

5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 4,2 3,9 3,7 3,3 3,4

6 Müüdud, likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 137,5 32,5 0,0 0,0 0,0

7 Müüdud. likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 89,3 0,0 0,0 0,0 0,0

8 Muud muudatused soetusmaksumuses** tuh € 713,8 0,0 41,7 196,9 563,6

9 Muud muudatused põhivara jääkmaksumuses tuh € 713,8 0,0 41,7 196,9 563,6

10 Ümber klassifitseeritud soetusmaksumuses tuh € 1 450,0 1 010,0 1 393,5 2 654,0 2 334,8

11 Ümber klassifitseeritud jääkmaksumuses tuh € 1 450,0 1 010,0 1 393,5 2 654,0 2 334,8

12 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 11 536,0 12 596,6 14 031,8 16 882,8 19 781,2

13 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 9 218,7 9 841,7 10 782,5 13 126,8 15 410,2

14 Maa ja lõpetamata ehitised aasta lõpus tuh €

251,7

15 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos maa ja

lõpetamata ehitisega tuh € 15 661,9

* Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara

soetusmaksumus aasta lõpus (rida 12)) / 2] × 100.

** Muudes muutustes on peamiselt osanikvaldade mitterahalised sissemaksed aktsiakapitali suurendamisse.

EVV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse

punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2020 – 2024 teostatud ja teostatavaid

veevaldkonnaga seotud investeeringuid summas 9332,67 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada

nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist 15 nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on EVV omavahenditest ja

laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivara (ilma maa ja

lõpetamata ehitiseta) soetusmaksumus 16 882,8 tuh € ning jääkmaksumus 13 126,8 tuh € (vt

Tabel 15 read 1 ja 2 veerg 2024).

Lisaks sellele on EVV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud

sihtfinantseerimise vahenditest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis.

Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veeteenuse osutamiseks

kasutatavate varade soetusmaksumus koos lõpetamata ehitise ja maaga 63 956,0 tuh € ja

jääkmaksumus 43 921,3 tuh € ning liitumistasudest soetatud veeteenuse varade

soetusmaksumuseks 1546,0 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks 1431,4 tuh €.

8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara

EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 615,0 tuh €

Hinnataotluses soovib EVV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 615,0 tuh €, millest

vastavalt varade kasutusotstarbest on 246,0 tuh € võetud joogivee teenuse osutamiseks

kasutatavate varade kapitalikulu ja 369,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu.

Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 615,0 tuh € kohta

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas

väljendab põhivara kulum. Juhendi p 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi)

leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2

kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

37 (55)

osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule

tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb EVV veeteenusega seotud varadelt arvestatud

kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 615,0 tuh €.

Veeteenusega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb

EVV esitatud andmete kohaselt 3,4% (vt Tabel 15 rida 5 veerg 2024) ehk varade keskmiseks

elueaks 29,4 aastat (100 / 3,4 = 29,4). See näitab, et ettevõtja veeteenuse varadest suurema osa

moodustavad pikema elueaga varad.

EVV majandusaasta aruandes (2022.a) esitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse

osutamiseks kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse

veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kasulikke eluigasid ja kuluminorme:

Põhivara Kasulik eluiga Kuluminorm

Võrgustikud ja torustikud 20 – 50 aastat 2,0 – 5,0 %

Tootmishooned 10 – 50 aastat 2,0 – 10 %

Reservuaarid 10 – 50 aastat 2,0 – 10 %

Masinad ja seadmed 3 – 15 aastat 6,7 – 33,3%

Konkurentsiamet võrdles EVV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i

administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides40

kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 16).

Tabel 16 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat)

1. Võrgustikud, torustikud 40

2. Tootmishooned 40

3. Reservuaarid ja mahutid 40

4. Masinad ja seadmed 15

Eelnevatest andmetest nähtub, et EVV rakendab veeteenuse varadele valdavalt kasulikke

eluigasid, mis vastavad KIK Juhendmaterjalides soovitatud varade kasulikele eluigadele. Muu

põhivara osas kasutab EVV tavapärases äripraktikas kasutatavaid kapitalikulunorme

(transpordivahendid, IT jms), mis põhinevad nimetatud varade kasulikul elueal. EVV

omavahenditest ja laenukohustustest soetatud varade regulatsiooniperioodi keskmine eluiga 29,4

aastat näitab, et valdava osa varadest moodustavad pika elueaga põhivarad (torustikud,

tootmishooned). Mida pikemaid kasulikke eluigasid kasutada, seda väiksemaks kujuneb

kapitalikulu veeteenuse hinnas, lubades tarbijatele ajas sujuvamat hinnatõusu, kuid vee-ettevõtjale

võimalust teenida varade jääkväärtuselt pikema perioodi jooksul tulukust.

Kuna EVV rakendab ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud põhivarade

amortiseerimisel peamiselt KIK-i Juhendmaterjalides kajastatud varade soovituslike

kasulikke eluigasid, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks EVV poolt rakendatavaid

kapitalikulunorme.

40 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja

majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi

rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud

eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).

38 (55)

Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks EVV rakendatavad

kapitalikulunormid ja määratlenud ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvel soetatud

põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 15 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS

§ 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks EVV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud

põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 615,0 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (sh

246,0 tuh € on võetud joogivee teenuse hinda ning 369,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse hinda).

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub

Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Juhendi punktist 5.4, leides EVV reguleeritava vara

väärtuse. Juhendi p 5.8 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites

regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus.

Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

Tabelist 15 (vt Tabel 15 rida 15 veerg 2024) nähtub, et EVV omavahenditest ja laenukohustustest

soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivarade jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata

ehitusega regulatsiooniperioodi lõpus on 15 661,9 tuh €.

EVV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2020.a-l 2394,9 tuh €, 2021.a-l 2738,0

tuh € ja 2022.a-l 3121,7 tuh €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 2751,5 tuh €

[(2394,9 + 2738,0 + 3121,7) / 3 = 2751,5]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 137,6 tuh € (2751,5

× 5 / 100 = 137,6). Seega kujuneb EVV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara

jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 15 661,9 tuh € + käibekapital 137,6 tuh € = 15 799,5

tuh €.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV reguleeritava vara väärtuse summas

15 799,5 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda

tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.

8.3. Põhjendatud tulukus

EVV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 992,2 tuh €

EVV esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 992,2

tuh €, sh tasusse võetud joogivee eest summas 396,9 tuh € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest summas 595,3 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 992,2 tuh € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5,

s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-

ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. EVV on Tartu, Jõgeva, Lääne-Viru ja Põlva maakonna

üheteistkümnes vallas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub

võimalus osta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja

poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi p 5.7 või

5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava

39 (55)

põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse

punkt 8.2). Juhendi p 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud

tulunormi rakendamisel.

Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks EVV reguleeritava vara

väärtuse summas 15 799,5 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades

reguleeritava vara väärtusele 15 799,5 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Seega

kujuneb EVV maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 992,2 tuh €

(reguleeritav vara 15 799,5 tuh € × WACC 6,28% = 992,2 tuh €). EVV lülitab veeteenuse hinda

tulukust 992,2 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud

tulukuse maksimaalset summat 992,2 tuh €.

ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja

põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi

laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud

suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Juhendi p 7.4). EVV

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel laenukohustusi.

Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et EVV

veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud

ulatuses 992,2 tuh €.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu

regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse

alljärgnevad kulud:

a) tegevuskulud;

b) kapitalikulu;

c) põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

TK - tegevuskulud;

A - kapitalikulu;

PT - põhjendatud tulukus.

Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema

põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;

n - veeteenus.

Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad

järgmiselt:

40 (55)

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;

mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil;

hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud EVV poolt prognoositud

müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille

põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 17).

Tabel 17 Veeteenuse hindade kujunemine

rida Veeteenuse hind Ühik

Tasu võetud

joogivee

eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise

eest I grupp

Tasu reovee

ärajuhtimise

ja

puhastamise

eest II grupp KOKKU

1 Müügikogus tuh m3 1 069,5 913,3 65,5 2 048,3

2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 112,5 72,7 4,5 189,6

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 101,1 - - 101,1

4 Saastetasu tuh € - 62,3 4,5 66,7

5 Ostetava veeteenuse kulu tuh € 11,4 10,4 0,0 21,8

6 Kontrollitavad kulud tuh € 1 146,5 1 328,6 147,6 2 622,7

7 Elektrienergia kulu tuh € 246,2 303,8 66,4 616,4

8 Muud tegevuskulud tuh € 900,4 1 024,7 81,2 2 006,3

9 Kapitalikulu tuh € 246,0 344,3 24,7 615,0

10 Põhjendatud tulukus tuh € 396,9 555,5 39,8 992,2

11 Lubatud müügitulu tuh € 1 901,9 2 305,6 216,6 4 419,4

12 Järelevalvetasu tuh € 3,8 4,6 0,4 8,8

13

Lubatud müügitulu

järelevalvetasuga tuh € 1 905,7 2 305,6 217,0 4 428,3

14 Veeteenuse hind €/m3 1,782 2,525 3,314

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks

määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas

ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil

hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

41 (55)

EVV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:

1) Vee erikasutusõiguse tasu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud joogivee eest. Kuna

vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud joogivee teenuse osutamisega, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud joogivee

eest.

2) Saastetasu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

ning on jagatud reovee gruppide vahel lähtudes vastava grupi müügikoguse osakaalust. Kuna

saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga

teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest ning selle jagamist reovee ärajuhtimise ja puhastamise gruppide vahel

müügikoguste osakaaludest lähtuvalt.

3) Sisse ostetava veeteenuse kulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes sellest, kumma teenuse osutamiseks kulu

on tehtud. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud teiselt vee-ettevõtjalt

ostetava teenuse kulu jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamiseks ostetava teenuse kulu lülitamine

tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet

läbi selle teenuse hinna;

b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks ostetava teenuse

kulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks

tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.

4) Elektrienergia kulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate

tarbimispunktide elektrienergia kulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise elektrikulu on

jagatud gruppide vahel võttes aluseks vastava grupi reovee müügikoguse ja kontsentratsiooni

alusel kujunevat osakaalu. Elektrienergia kulu, mida kasutatakse üheaegselt mitme

veeteenuse osutamiseks (näiteks elektrienergia kulu kontoris) on vee-ettevõtja jaganud

erinevate veeteenuste vahel vastavalt erinevate teenuste osutamisega seotud tööjõuressursi

proportsioonile. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud elektrikulu

jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu

lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab

leidma katet läbi selle teenuse hinna;

b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide

elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse ning jagamine gruppide

vahel võttes arvesse grupi müügikoguse ja kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu,

kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna;

c) põhjendatud on üldise elektrienergia kulu jagamine veeteenuste vahel tööjõuressursi

proportsioonist lähtuvalt, kuna see näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse

valdkonda lülitada.

5) Muud tegevuskulud on EVV jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti.

Muudes tegevuskuludes sisalduva kemikaalide kulu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse

reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning jaganud gruppide vahel lähtudes grupi

42 (55)

müügikoguse ja kontsentratsiooni alusel kujunevast osakaalust. Muud tegevuskulud, mida

tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldhalduse kulud) on vee-ettevõtja

jaganud erinevate veeteenuste vahel vastavalt veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi

proportsioonile. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud muude

tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab

kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud

on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on

vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada.

6) Kapitalikulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade

kapitalikulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kapitalikulu on EVV jaganud

erinevate gruppide vahel proportsionaalselt grupi müügikogusega. Üheaegselt mitme

veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu on jagatud erinevate veeteenuste vahel

vastava veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi proportsiooni alusel. Konkurentsiamet

peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse

osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas.

7) Tulukuse on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tulukuse on EVV jaganud erinevate gruppide vahel

proportsionaalselt grupi müügikogusega. Üheaegselt mitme teenuse osutamisega seotud

varadelt arvestatud põhjendatud tulukus on jagatud erinevate veeteenuste vahel teatava

veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks EVV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse

osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab

võimaldama tagada põhjendatud tulukuse.

Järelevalvetasu

ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras.

01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel

tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS §

531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus,

maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS

§ 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab

Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud

haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale.

KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute,

kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud

nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr

on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal

kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides

kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise

tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub

järelevalvetasu riigieelarvesse.

EVV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud

Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast

43 (55)

regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 8,8 tuh €, mille lülitab veeteenuse

hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 17 rida 12). Võttes arvesse, et vee-

ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda

Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 8,8 tuh

€ veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 17 rida 12 veerg „Kokku“).

Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et EVV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel

kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja

KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel põhjendatuks

loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind.

10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise

eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud

müügitulu.

Tabel 18 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus

(tuh m³)

Veeteenuse

hind (€/m³)

Müügitulu

(tuh €)

1 Tasu võetud joogivee eest 1 069,5 1,782 1 905,8

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 913,3 2,525 2 306,0

3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 65,5 3,314 217,0

4 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 4 428,8

5 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 4 428,3

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav

planeeritav tulu 4428,8 tuh € (vt Tabel 18 rida 4) erineb ebaolulisel määral (0,560 tuh €)41 ÜVVKS

§ 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulust 4428,3 tuh € (vt Tabel 17 rida 13 veerg Kokku ja

Tabel 18 rida 5).

41 Erinevuseks kujuneb 0,01%

44 (55)

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning

Juhendist

otsustan:

1) Määrata AS Emajõe Veevärk taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad

alljärgnevalt:

- tasu võetud joogivee eest 1,782 €/m3;

- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 2,525 €/m3.

- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 3,314 €/m3.

Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Emajõe Veevärk

klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa vastavas

kohalikus omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas

kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi (vt ka otsuse p 4).

2) Elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama

taotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava

elektrienergia kulu vähenemise tõttu (vt käesoleva otsuse p 6.2.1).

ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab

hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-

ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid

asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest,

mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra

majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest

arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates

käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

45 (55)

Lisa 1 AS Emajõe Veevärk investeeringud

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

1 2 Ühik 3 4 5 6 7

Taotletava hinnaga teenuste investeeringud

1. Veevarustuse teenus tuh € 557,74 505,62 429,17 782,93 987,50

1.1 uusehitised tuh € 189,87 372,06 429,17 523,63 596,79

1.1.1

Mehikoorma veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 51,67

1.1.2 Uderna veetorustikud (KOV) tuh € 6,06

1.1.3 Püsivõrgu ehitus (2020) tuh € 15,74

1.1.4 Kaugloetavad veearvestid tuh € 50,61

1.1.5

Tammistu Keskuse 10 veetorustik

(KOV) tuh € 8,08

1.1.6 Võnnu joogiveepuhasti rajamine tuh € 20,53

1.1.7 Haaslava veetorustik tuh € 37,18

1.1.8 Kasepää II etapp veetorustik tuh € 16,63

1.1.9 Kasepää II etapp veetorustik (KOV) tuh € 67,25

1.1.10 Kaugloetavad veearvestid tuh € 7,55

1.1.11 Vinni joogiveepuhasti rajamine tuh € 3,50

1.1.12

Vinni joogiveepuhasti rajamine

(KOV) tuh € 63,74

1.1.13 Nõo Lätte joogiveepuhasti rajamine tuh € 39,46

1.1.14 Kaugloetavad veearvestid tuh € 24,06

1.1.15

Kurepalu veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 96,20

1.1.16

Kurepalu veemajandusprojekt

MAK tuh € 31,29

1.1.17

Kurepalu veemajandusprojekt

MAK (KOV) tuh € 1,97

1.1.18 Kaugloetavad veearvestid tuh € 20,43

1.1.19 Vinni veetorustik (KOV) tuh € 298,93

1.1.20 Vinni veetorustik MAK tuh € 48,00

1.1.21 Vinni veetorustik MAK (KOV) tuh € 16,90

1.1.22 Kaugloetavad veearvestid tuh € 9,20

1.1.23 Püsivõrgu ehitus (2022) tuh € 13,72

1.1.24 Kaugloetavad veearvestid tuh € 28,32

1.1.25 Veemõõdukaevud tuh € 14,10

1.1.26 Piira veetorustik (KOV) tuh € 61,33

1.1.27 Piira veemõõdukaevud (KOV) tuh € 16,82

1.1.28 Püsivõrgu ehitus (2023) tuh € 53,57

1.1.29 ÜF Elva torustikud tuh € 118,48

1.1.30 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 3,85

1.1.31 Kaugloetavad veearvestid tuh € 10,00

1.1.32

Mehikoorma II etapp veetorustiku

rajamine (KOV) tuh € 69,18

1.1.33

Kavastu veetorustike rajamine

MAK tuh € 16,06

1.1.34

Age tee ÜVK projekteerimine ja

ehitus tuh € 0,22

46 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

1.1.35

Age tee ÜVK projekteerimine ja

ehitus (KOV) 2,92

1.1.36

Päkste küla Järve tee vee-kanali

ehitus tuh €

1,39

1.1.37 Männijärve torustike rajamine tuh € 10,17

1.1.38

Laane JVP uue joogiveemahuti

rajamine tuh €

32,58

1.1.39

Kakumetsa ühendamine Luunjaga

ÜVK rajamine tuh €

56,70

1.1.40 Tuigo tee ÜVK rajamine tuh € 28,96

1.1.41

Kallaste Kiriku tänava veetorustiku

rajamine (KOV) tuh € 12,83

1.1.42 Luua mitteabikõlblikud lisatööd tuh € 24,30

1.1.43

Luua mitteabikõlblikud lisatööd

KOV tuh € 4,27

1.1.44 Haaslava uue puurkaevu rajamine tuh € 122,39

1.1.45 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 179,80

1.1.46 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 294,61

1.2.

sh olemasolevate

rekonstrueerimine tuh € 367,86 133,56 0,00 259,31 390,71

1.2.1

Kambja veemajandusprojekt

(kortermajad) (KOV) tuh € 10,33

1.2.2 Voore veemajandusprojekt (KOV) tuh € 53,77

1.2.3

Voore joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 9,24

1.2.4 Voore veetorustik (MAK) tuh € 1,49

1.2.5

Kallaste Võidu veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 43,68

1.2.6 Kallaste Võidu MAK veetorustik tuh € 12,37

1.2.7 Kääpa veemajandusprojekt (KOV) tuh € 21,51

1.2.8 Kääpa veetorustik MAK tuh € 20,46

1.2.9

Tabivere veemajandusprojekt

(Pargi-Aia) (KOV) tuh € 9,33

1.2.10 Võnnu veemajandusprojekt (KOV) tuh € 39,21

1.2.11 Võnnu veetorustik (MAK) tuh € 4,16

1.2.12 Aakre veemajandusprojekt tuh € 30,89

1.2.13 Aakre veetorustikud (MAK) tuh € 23,55

1.2.14 Elva joogiveepuhasti seadmed tuh € 5,48

1.2.15 Pala joogiveepuhasti seadmed tuh € 10,56

1.2.16

Puhja kortermajade veetorustiku

ostmine tuh € 59,21

1.2.17

Puhja kortermajade joogiveepuhasti

ostmine tuh € 11,95

1.2.18

Puhja kortermajade joogiveepuhasti

maa ostmine tuh € 0,70

1.2.19

Kääpa joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 20,83

1.2.20

Vetiku joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 2,00

47 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

1.2.21

Vetiku joogiveepuhasti

rekonstrueerimine (KOV) tuh € 20,30

1.2.22

Tabivere joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 41,76

1.2.23 Konguta veetorustik tuh € 16,14

1.2.24

Puhja joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 11,37

1.2.25

Voore joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 15,43

1.2.26 Kadila veetorustik tuh € 5,73

1.2.27

Luua veetorustike

rekonstrueerimine tuh € 1,62

1.2.28

Luua veetorustike

rekonstrueerimine KOV tuh € 149,83

1.2.29

Kavastu veetorustiku

rekonstrueerimine (KOV) tuh € 93,31

1.2.30

Tammistu veetorustiku

rekonstrueerimine (KOV) tuh € 13,38

1.2.31

Tammistu veetorustiku

rekonstrueerimine tehnoloogiline

projekt

tuh €

1,17

1.2.32

Maarja-Magdaleena ÜVK

rekonstrueerimine tuh € 227,85

1.2.33

Viru-Jaagupi ÜVK

rekonstureerimine tuh € 162,87

2. Reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenus tuh € 1 001,78 461,44 952,69 1 741,24 1 347,28

2.1 sh uusehitused ja seadmed tuh € 169,76 405,93 939,17 1031,04 714,86

2.1.1

Mehikoorma veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 97,28

2.1.2 Uderna kanalisatsioonitorustik tuh € 6,90

2.1.3 Vetiku reoveepuhasti väljavool tuh € 7,71

2.1.4 Tammistu juurdepääsu tee tuh € 12,61

2.1.5

Tammistu Keskuse 10

kanalisatsioonitorustik tuh € 8,08

2.1.6 Haaslava kanalisatsioonitorustik tuh € 37,18

2.1.7

Mehikoorma reoveepuhasti

laiendamine tuh € 42,98

2.1.8

Kasepää II etapp

veemajandusprojekt tuh € 27,12

2.1.9

Kasepää II etapp

veemajandusprojekt (KOV) tuh € 109,68

2.1.10

Kurepalu veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 184,86

2.1.11

Kurepalu veemajandusprojekt

MAK tuh € 37,55

2.1.12

Kurepalu veemajandusprojekt

MAK (KOV) tuh € 2,36

2.1.13 Elva reoveepuhasti maa tuh € 1,38

2.1.14 Vinni kanalisatsioonitorustik KOV tuh € 898,48

2.1.15 Vinni kanalisatsioonitorustik MAK tuh € 30,00

48 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

2.1.16

Vinni kanalisatsioonitorustik MAK

(KOV) tuh € 10,56

2.1.17

Vissi Vapra tee reoveepumpla maa

soetamine tuh € 0,02

2.1.18 Roela Allika põik 2 maa soetamine tuh € 0,01

2.1.19 Siuksu biotiigi maa soetamine tuh € 0,04

2.1.20 Teedla biotiigi maa soetamine tuh € 0,06

2.1.21

Piira isevoolne

kanalisatsioonitorustik (KOV) tuh € 58,96

2.1.22 Piira survekanalisatsioon (KOV) tuh € 1,41

2.1.23 Piira reoveepumplad (KOV) tuh € 48,83

2.1.24 Aunasegaja tuh € 36,00

2.1.25 Mudapress tuh € 58,35

2.1.26 Mudapressi tehniline kirjeldus tuh € 0,15

2.1.27 Elva reoveepumbad tuh € 40,58

2.1.28 ÜF Elva torustikud tuh € 47,90

2.1.29 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 1,55

2.1.30 ÜF Elva RVP asfaltplats tuh € 109,44

2.1.31 ÜF Elva RVP tehnohoone tuh € 197,82

2.1.32

ÜF Elva RVP tehnohoone

projekteerimine tuh € 21,23

2.1.33 ÜF 2019 projektijuhtimine tuh € 15,07

2.1.34 ÜF 2019 omanikujärelevalve tuh € 3,48

2.1.35

ÜF 2019 tehnohoone

omanikujärelevalve tuh € 3,25

2.1.36 ÜF 2019 Eksperthinnang tuh € 0,22

2.1.37 ÜF 2019 Ekspertiis tuh € 0,25

2.1.38

Mehikoorma II etapp

kanalisatsioonitorustiku rajamine

(KOV)

tuh € 88,63

2.1.39

Kavastu kanalisatsioonitorustike

rajamine MAK tuh € 75,94

2.1.40

Age tee ÜVK projekteerimine ja

ehitus tuh € 3,59

2.1.41

Age tee ÜVK projekteerimine ja

ehitus (KOV) tuh € 47,08

2.1.42

Päkste küla Järve tee vee-kanali

ehitus tuh €

2,57

2.1.43 Männijärve torustike rajamine tuh € 10,73

2.1.44

Kakumetsa ühendamine Luunjaga

ÜVK rajamine tuh €

92,36

2.1.45 Tuigo tee ÜVK rajamine tuh € 40,69

2.1.46

Kallaste Kiriku tänava

kanalisatsioonitorustiku rajamine

(KOV) tuh € 20,47

2.1.47

Luua mitteabikõlblikud lisatööd

(KOV) tuh € 4,49

2.1.48 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 309,89

2.1.49 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 404,97

49 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

2.2.

sh olemasolevate

rekonstrueerimine 832,02 55,51 13,52 710,20 632,42

2.2.1

Kambja veemajandusprojekt

(kortermajad) (KOV) tuh € 12,54

2.2.2 Voore veemajandusprojekt (KOV) tuh € 107,99

2.2.3

Voore kanalisatsioonitorustik

(MAK) tuh € 14,82

2.2.4

Kallaste Võidu veemajandusprojekt

(KOV) tuh € 65,05

2.2.5

Kallaste Võidu MAK

kanalisatsioonitorustik tuh € 12,42

2.2.6 Kääpa veemajandusprojekt (KOV) tuh € 30,22

2.2.7 Kääpa kanalisatsioonitorustik MAK tuh € 20,46

2.2.8

Tabivere veemajandusprojekt

(Pargi-Aia) (KOV) tuh € 26,29

2.2.9 Rõngu Tehase tn kanalisatsioon tuh € 183,35

2.2.10 Võnnu veemajandusprojekt (KOV) tuh € 119,68

2.2.11 Võnnu veetorustik (MAK) tuh € 4,16

2.2.12 Männi tee kanalisatsioonikaevud tuh € 22,39

2.2.13

Männi tee kanalisatsioonikaevud

(KOV) tuh € 4,91

2.2.14 Aakre veemajandusprojekt tuh € 85,96

2.2.15 Aakre veetorustikud (MAK) tuh € 53,65

2.2.16

Puhja kortermajade

kanalisatsioonitorustike ostmine tuh € 59,65

2.2.17

Puhja kortermajade reoveepumpla

ostmine tuh € 8,08

2.2.18

Puhja kortermajade reoveepumpla

maa ostmine tuh € 0,41

2.2.19

Kääpa reoveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 6,75

2.2.20

Kääpa reoveepuhasti

rekonstrueerimine (KOV) tuh € 40,46

2.2.21

Elva Pikk tänav

kanalisatsioonitorustik tuh € 8,31

2.2.22

Vinni reoveepuhasti

diiselgeneraator tuh € 10,00

2.2.23

Vinni reoveepuhasti

diiselgeneraator (KOV) tuh € 3,52

2.2.24

Luua kanalisatsioonitorustike ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine tuh € 3,78

2.2.25

Luua kanalisatsioonitorustike ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine

(KOV) tuh € 348,33

2.2.26

Kavastu kanalisatsioonitorustike ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine

(KOV) tuh € 336,43

2.2.27

Tammistu kanalisatsioonitorustike

rekonstrueerimine (KOV) tuh € 19,92

2.2.28

Tammistu kanalisatsioonitorustike

rekonstrueerimine tehnoloogiline

projekt tuh €

1,74

50 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

2.2.29

Maarja-Magdaleena ÜVK

rekonstrueerimine tuh € 413,07

2.2.30

Viru-Jaagupi ÜVK

rekonstrueerimine tuh € 219,35

3.

Sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimine ning puhastamine

tuh € 0 0 0 31,57 0

3.1. Kirde tänava sademevee torustik

(KOV) tuh € 24,90

3.2. Kakumetsa ühendamine Luunjaga

ÜVK rajamine tuh € 6,67

4.

Ühiskasutatavatesse

põhivaradesse tehtud

investeeringud

tuh € 37,23 127,37 11,77 129,87 0

4.1 Kasepää II taastamistööd tuh € 30,46

4.2 KeyAqua lisamoodulid tuh € 6,77

4.3 Mercedes-Benz Vito 003SLH tuh € 38,75

4.4 MAN TGE 4x4 SB tuh € 8,77

4.5 Toyota Hilux tuh € 28,29

4.6 Miniekskavaator Hyundai tuh € 7,25

4.7 Büroo inventar tuh € 28,11

4.8 Juhtimiskeskus tuh € 16,21

4.9 Uus SCADA (piiriülene projekt) tuh € 11,77

4.10 Toimekindluse tagamiseks

generaatorid ja kütusemahutid tuh € 10,21

4.11 Konksliftauto tuh € 46,58

4.12 Veemahuti tuh € 12,30

4.13 Tahvelarvutid tuh € 2,01

4.14 Laboriseadmed tuh € 4,76

4.15 Miniekskavaator Hyundai (kopp ja

kiirliide) tuh € 1,35

4.16 Töömasinad ja nutiseadmed tuh € 10,37

4.17 Dokumendihaldussüsteem tuh € 42,28

Veeteenuse hinda lülitatavad

investeeringud tuh € 1 596,74 1 094,43 1 393,63 2 685,61 2 334,79

5.

Tarbijate poolt tasutud

liitumistasudest teostatud

investeeringud

tuh € 255,75 443,76 0,00 0,00 0,00

5.1 Männi tee kanalisatsioonikaevud tuh € 58,00

5.2 Haaslava veetorustik tuh € 10,00

5.3 Uderna veetortustikud tuh € 66,61

5.4 Uderna kanalisatsioonitorustik tuh € 75,83

5.5 Parkla kinnistu veetorustik tuh € 6,25

5.6 Parkla kinnistu

kanalisatsioonitorustik tuh € 6,25

5.7 Oja 9 kinnistu veetorustik tuh € 3,47

5.8 Oja 9 kinnistu

kanalisatsioonitorustik tuh € 3,47

5.9 Viisijärve liitumispunktid (vesi) tuh € 2,93

51 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

5.10 Viisijärve liitumispunktid (kanal) tuh € 2,93

5.11 Melliste Tartu mnt 1 veetorustik tuh € 10,02

5.12 Melliste Tartu mnt 1

kanalisatsioonitorustik tuh € 10,02

5.13 Nõo Kaare-Sügaoru veetorustik tuh € 14,04

5.14 Nõo Kaare-Sügaoru

kanalisatsioonitorustik tuh € 14,04

5.15 Nõo vahe tänava veetorustik tuh € 14,01

5.16 Nõo Vahe tänava

kanalisatsioonitorustik tuh € 26,66

5.17 Roiu Oja 3 veetorustik tuh € 3,94

5.18 Roiu Oja 3 kanalisatsioonitorustik tuh € 3,94

5.19 Elva Järve 9 veetorustik tuh € 8,72

5.20 Elva Järve 9 kanalisatsioonitorustik tuh € 8,72

5.21 Nõo Veski veetorustik tuh € 15,13

5.22 Nõo Veski kanalisatsioonitorustik tuh € 31,27

5.23 Kakumetsa Vankri veetorustik tuh € 94,94

5.24 Kakumetsa Vankri

sademeveetorustik tuh € 97,47

5.25 Kakumetsa Vankri isevoolne

kanalisatsioonitorustik tuh € 110,89

6.

Muu tegevus (hinnad ei ole

reguleeritavad ÜVVKS kohaselt

+ muu)

tuh € 51,07 0 0 0 0

6.1 Reola Unipiha tänava torustikud tuh € 51,07

7.

Tagastamatu abi

(sihtfinantseerimine) arvel

teostatud investeeringud

veesektoris (v.a

ühtekuuluvusfondist saadud abi)

tuh € 3 389,10 3 209,42 2 647,26 1 603,38 2 312,53

7.1 Kambja veemajandusprojekt tuh € 102,96

7.2 Voore veemajandusprojekt tuh € 684,87

7.3 Kallaste Võidu veemajandusprojekt tuh € 438,63

7.4 Kääpa veemajandusprojekt tuh € 209,65

7.5 Tabivere Pargi-Aia

veemajandusprojekt tuh € 168,21

7.6 Mehikoorma veemajandusprojekt tuh € 567,99

7.7 Võnnu veemajandusprojekt tuh € 619,68

7.8 Aakre veemajandusprojekt tuh € 511,70

7.9 Võnnu joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 85,42

7.10 Kääpa joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 75,64

7.11 Vetiku joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 61,23

7.12 Tabivere joogiveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 172,15

7.13 Mehikoorma reoveepuhasti

laiendamine tuh € 179,03

52 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

7.14 Kasepää II etapp

veemajandusprojekt tuh € 879,82

7.15 Vinni joogiveepuhasti rajamine tuh € 285,16

7.16 Nõo Lätte joogiveepuhasti rajamine tuh € 150,99

7.17 Kääpa reoveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 200,72

7.18 Kurepalu veemajandusprojekt tuh € 1204,70

7.19 Vinni veemajandusprojekt tuh € 2460,93

7.20 Uus SCADA (piiriülene projekt) tuh € 186,34

7.21 Mehikoorma II etapp tuh € 141,84

7.22 Luua ÜVK rekonstrueerimine tuh € 429,54

7.23 Kavastu ÜVK rekonstrueerimine tuh € 340,71

7.24 Piiriülene projekt toimekindluse

tagamiseks RTK tuh € 91,89

7.25 Kallaste Kiriku tänava

veemajandusprojekt RTK tuh € 299,70

7.26 Tammistu veemajandusprojekt

RTK tuh € 299,70

7.27 Haaslava uue puurkaevu rajamine tuh € 100,134

7.28 Maarja-Magdaleena ÜVK

rekonstrueerimine tuh € 640,919

7.29 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 489,689

7.30 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 699,580

7.31 Viru-Jaagupi ÜVK

rekonstrueerimine tuh € 382,212

8.

Tagastamatu abi

(sihtfinantseerimine) arvel

teostatud investeeringud

veesektoris ainult

ühtekuuluvusfondist saadud

vahenditest

tuh € 0 98,56 0 3 843,15 0

8.1 MAN TGE 4X4 SB tuh € 49,68

8.2 Miniekskavaator Hyndai tuh € 41,06

8.3 Elva reoveepuhasti maa tuh € 7,82

8.4 Aunasegaja tuh € 204,16

8.5 Mudapress tuh € 330,65

8.6 Konksliftauto tuh € 230,78

8.7 Veemahuti tuh € 69,70

8.8 Tahvelarvutid tuh € 11,39

8.9 Laboriseadmed tuh € 26,99

8.10 Miniekskavaator Hyundai (kopp ja

kiirliide) tuh € 7,66

8.11 Mudapress tehniline kirjeldus tuh € 0,83

8.12 ÜF Elva torustikud tuh € 942,79

8.13 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 30,60

8.14 ÜF Elva RVP asfaltsplats tuh € 620,15

8.15 ÜF Elva RVP tehnohoone tuh € 1120,96

53 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

8.16 ÜF Elva RVP tehnohoone

projekteerimine tuh € 120,28

8.17 ÜF 2019 projektijuhtimine tuh € 85,42

8.18 ÜF 2019 omanikujärelevalve tuh € 19,73

8.19 ÜF 2019 tehnohoone

omanikujärelevalve tuh € 18,42

8.20 ÜF 2019 Eksperthinnang tuh € 1,23

8.21 ÜF 2019 Ekspertiis tuh € 1,43

9. Lõpetamata ehitise saldo aasta

lõpus tuh € 0 0 0 0 521,52

9.1 sh liitumistasude arvelt tuh €

235,66

9.1.1 Pilka tee 7, Pilka küla liitumine tuh € 2,40

9.1.2 Teeääre, Luua kanali projekt tuh € 3,17

9.1.3 Melliste Tartu mnt 1 liitumine tuh € 18,25

9.1.4 Sõpruse 96 kinnistu liitumine tuh € 0,10

9.1.5 Tartu mnt 1 liitumistorustikud tuh € 1,78

9.1.6 Uue-Kruusi kinnistu liitumispunkt tuh € 1,05

9.1.7 Vesneri Tulbi kinnistu

liitumispunkt tuh € 1,53

9.1.8 Vestika 6 ja 8 liitumispunkti

rajamine tuh € 4,22

9.1.9 Kooli 3, Palamuse liitumispunkt tuh € 2,35

9.1.10 Tiigi 11 ja 11a, Tabivere liitumine tuh € 1,07

9.1.11 Tiheda Põllu 3a projekteerimine tuh € 3,01

9.1.12 Liivaoru 1, Nõo liitumine tuh € 1,36

9.1.13 Rannu katlamaja ühendus tuh € 9,29

9.1.14 Piira Mõisa 4 liitumine tuh € 4,75

9.1.15 Männijärve ja Vestika tn ÜVK

rajamine tuh € 40,11

9.1.16 Männijärve ja Vestika tn ÜVK

lisatööd tuh € 12,07

9.1.17 Meegleri tn ja Männiku tn ÜVK

rajamine tuh € 129,15

9.2 sh tagastamatust abist

(sihtfinantseerimistest) tuh € 58,39

9.2.1 Pikkjärve küla projekt KIK tuh € 10,04

9.2.2 Kureküla vee- ja kanali RVPJ

projekt KIK tuh € 7,40

9.2.3 Sojamaa küla ÜVK projekteerimine

KIK tuh € 6,84

9.2.4 Vesneri küla ÜVK projekteerimine

KIK tuh € 4,84

9.2.5 Muud projektid tuh € 29,27

9.3 sh ettevõtte vahenditest tuh € 227,47

9.3.1 Pikkjärve küla projekt tuh € 2,19

9.3.2 Kureküla vee- ja kanali RVPJ

projekt tuh € 1,31

9.3.3 Sojamaa küla ÜVK projekteerimine tuh € 1,26

54 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

9.3.4 Vesneri küla ÜVK projekteerimine tuh € 0,93

9.3.5 Tiksoja küla tehnoloogiline projekt

(Keskkonnaprojekt) tuh € 2,95

9.3.6 Melliste-Poka tehn projekt

(Alkranel) tuh € 3,77

9.3.7 Võõpste kanali ja RVP rek

(Alkranel) tuh € 1,09

9.3.8 Mälgi küla tehnoloogiline projekt

(Europolis) tuh € 5,68

9.3.9 Võõpste tehn projekt (Alkranel) tuh € 4,38

9.3.10 Külitse tehnoloogiline projekt tuh € 6,96

9.3.11 Rahinge reoveepuhasti

tehnoloogiline projekt tuh € 10,88

9.3.12 Valguta küla tehnoloogiline projekt tuh € 2,74

9.3.13 Pilka tehnoloogiline projekt

(Europolis) tuh € 3,46

9.3.14 Tammistu projekteerimine tuh € 7,64

9.3.15 Kasepää projekteerimine tuh € 10,88

9.3.16 Luunja RVP väljavoolutorustik ja

heitveepumpla projekteerimine tuh € 3,78

9.3.17 Kaarlijärve projekteerimine tuh € 0,45

9.3.18 Rahinge torustike projekteerimine tuh € 7,36

9.3.19 Aardlapalu-Haaslave

projekteerimine tuh € 17,66

9.3.20 NAV projekti juhtimine (EJ) tuh € 1,13

9.3.21 Peedu tee ja Uuta küla kinnistute

torude ehitus tuh € 2,67

9.3.22 Vissi küla, Nõo vald vee- ja kanali

rek (EV) tuh € 3,93

9.3.23 Kukulinna ja Äksi ÜVK

laiendamine tuh € 3,16

9.3.24 Avinurme ja Kasepää ehituse

järelvalve (Korbovek) tuh € 0,05

9.3.25 Tammistu tehnoloogiline projekt

(Keskkonnaprojekt) tuh € 0,58

9.3.26 Luunja RVP väljavoolutorustik ja

heitveepumpla tuh € 3,78

9.3.27 Palupera Klaveriküla piirkonna

projekteerimine tuh € 8,68

9.3.28 Roiu reoveepuhasti

rekonstrueerimine tuh € 5,83

9.3.29 Laguja puurkaevu rek tuh € 4,10

9.3.30 Elva JVP seadmed tuh € 7,76

9.3.31 Rebase puurkaevu rek tuh € 4,23

9.3.32 Pala JVP rekonstrueerimine tuh € 10,56

9.3.33 Kasepää II taastamistööd tuh € 2,18

9.3.34 EST-RUS ER29 mitteabikõlblik tuh € 7,64

9.3.35 QGIS juurutamine tuh € 6,20

9.3.36 Pilka rvp septiku paigaldus tuh € 6,50

55 (55)

Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024

9.3.37 Elva RVP seadmed tuh € 4,33

9.3.38 Hellenurme mõis kinnistu

kanalisatsioon tuh € 8,65

9.3.39 NAVi server tuh € 20,57

9.3.40 Kambja liistuvabriku ÜVK

rajamise tööprojekt tuh € 10,66

9.3.41 Võõpsu aleviku ÜVK rajamise

tehnoloogiline projekt tuh € 6,43

9.3.42 Elva reoveepumbad tuh € 2,47

Lühend KOV tähendab, et ettevõtte omafinantseering teostati läbi kohaliku omavalitsuse

sissemaksena aktsiakapitali.

Lühend MAK tähendab mitteabikõlbulikke töid.