MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika tn 1

Kesklinna linnaosa,Tallinn

10122 Harju maakond

EESTI

[email protected]

24.09.2025 nr 13-40.5/25/302-2

Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia 2023

– 2029 muutmine

Mittetulundusühing Võrumaa Partnerluskogu esitas 05.09.2025 PRIA-le strateegia 2023-2029

muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse

vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud

strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Angelika Parts

rakendusjuht

Toetuste rakendamise osakond

Toetuste rakendamise büroo

Lisa(d):

Stateegia muutmine

Võrumaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 copy

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 24.09.2025

Kehtib kuni: 23.09.2100

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

ARENGUSTRATEEGIA

2023-2029

Võrus

2023

1

Sisukord:

1. Tegevuspiirkonna arenguvajadused 4

2. Visioon, strateegilised eesmärgid ja põhimõtted 10

3. Sekkumise kirjeldus ja meetmete struktuur 12

3.1. Strateegiakaart 12

3.2. Kogukonna meede 15

3.3. Ettevõtluse meede 17

3.4. Ühistegevuse meede 20

3.5. Koostöö meede 22

3.6. Sotsiaalse kaasatuse meede 24

4. MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia elluviijana 26

4.1. Organisatsiooni juhtimine ja töökorraldus 26

4.2. Organisatsiooni roll strateegia elluviimisel 28

4.2.1. Meetmete rakendamine 28

4.2.2. Koosloome formaatide väljatöötamine ja elluviimine 29

4.2.3. Arenguprogrammide väljatöötamine ja käivitamine 29

4.2.4. Organisatsiooni juhatuse, töötajate ning hindamiskomisjoni pädevuste arendamine 30

4.2.5. Piirkonnaülene, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö 30

5. Strateegia seire ja hindamine, sisehindamine 33

6. Rahastamiskava 34

7. Eelmise perioodi tulemuslikkuse kokkuvõte 35

LISAD:

Lisa 1. Tegevuspiirkonna kirjeldus ja prognoositavad trendid

Lisa 2. Strateegia seosed piirkondlike ja riiklike arengusuundadega

Lisa 3. Strateegia seire- ja hindamisviisid, Võrumaa Partnerluskogu sisehindamine

Lisa 4. Eelmise perioodi tulemuslikkus ja elluviidud arendusprojektid

Lisa 5. Strateegia koostamise protsess ja kaasamiskava

Lisa 6. SWOT analüüs ja järeldused

Lisa 7. Mõisted

2

Strateegia protsessi kaasatud eksperdid: Kadri Kangro, Erkki Peetsalu, Aleksandr Miina

Mõõdikute konsultatsioon ja nõustamine: Jaan Aps

Statistiliste andmete osas nõustamine Anu Tõnurist

Strateegia koostamise protsessi juhtisid Kerli Kanger ja Mai Timmi

Arutelusid viis läbi ja tekstid koostas: Mai Timmi

Kujundus: Heleriin Jõesalu

Aitäh kõigile aruteludel osalenutele, juhatuse ja üldkogu liikmetele!

www.voruleader.ee

2023. aasta

3

Sissejuhatus

Võrumaa Partnerluskogu on piirkonna arenguorganisatsioon, mille uus ajajärk käib sama

sammu strateegia ja uuendatud arengusuundade kujundamisega. Iga uue strateegiaperioodi

algus loob põhjuse põhjalikumaks tagasivaatamiseks ning suunab ümber vaatama muutunud

olukorra tegevuspiirkonnas, eesmärgid ja tegevused, julgustab kujundama uuenduslikkust

soodustavat lähenemisviisi läbi LEADER põhimõtete.

Võrumaa Partnerluskogu tegevusrühma moodustavad Antsla, Rõuge (va endine Misso vald)

ja Võru vald (va endine Orava vald). Tegevusrühma kuulub kokku 442 asulat, mille seas on

üks linnaline asula (Antsla linn), üheksa alevikku ning 432 küla. Tegevusrühm paikneb

Võru linna vahetus läheduses, mis on siinse piirkonna tõmbekeskus. Tegemist on piirkonnaga,

mida iseloomustab hajaasustus ning suur külade arv.

Võrumaa Partnerluskogu maalise piirkonna edendamine ja toetamine laiemate globaalsete

trendide tingimustes on käesoleva strateegia üks läbivaid printsiipe. Vaadates ja muutes

vaatenurki väljakutsetest võimalusteks, toetades ja soodustades läbi erinevate tegevuste ja

toetusmeetmete piirkonna üldist arengut.

Maaelu tulevikule mõtlemist looritab sageli tume ääremaastumise vari, sest arengu

vaatenurgast kiputakse maaelu ennekõike kirjeldama majanduslikus mõttes ebasoodsate

tingimuste ning puuduvate ressurssidega. Selline negatiivne seos piirkonna elujõulisusega ei

ole alati tõene. Mõned eriti kauged piirkonnad, kus on hõre asustus, vähene regionaalpoliitiline

tähelepanu, kehvad majandusnäitajad, võivad osutuda elujõulisemaks kui piirkonnad, kus on

rohkem majandusressursse ja toetust. (Kangro, 2022).

Kestlik areng seisneb tasakaalu leidmises inimesele minimaalse vajaliku ja ökosüsteemile

maksimaalse võimaliku ressursikasutuse vahel. Tasakaalustav areng puudutab vahetult

inimesi, kogukondi, elukvaliteeti ja elukeskkonda, mida me õpime ümber hindama uutest

kriteeriumidest lähtuvalt. Eeldusel, et me soovime oma lastele jätta kestliku planeedi, terve

ökosüsteemi, on kohane ka Võrumaa piirkonna eripärasid arvestavalt strateegiaid kujundades

küsida: kas oleks aeg hakata liikuma turumajanduselt n-ö tasakaalumajanduse poole?

Ehitame senisest suurema teadlikkusega üles uutel alustel toimiva tervikliku kestliku mudeli.

(Peetsalu, 2022).

Paljud viimase aja maapiirkondade arengu uuringud toovad välja asjaolu, et klassikalisel

tööstusel on nõrk positsioon maaelu “päästmiseks” ning tuleb tõsiselt otsa vaadata nüüdisaja

reaalsusele, kus kandvat rolli mängivad muuhulgas ka kaugtöö ja erinevad ärid võrgus

(ettevõtted, mida on võimalik juhtida asukohast sõltumata, näiteks e-kaubandus; virtuaalsed

nõustamised / koolitused jne). Selle muutuse esimene ja kandev aspekt on ettevõtlik mõtteviis

ja suhtumine end ümbritsevasse. Kohalik toit, turism ja puidu väärindamine on Võrumaa

tähtsamaid tegevusvaldkondi, mille edasist arendamist ettevõtlik mõtteviis kahtlemata toetab.

(Miina, 2022).

Käesolev strateegia on koostatud erinevaid osapooli kaasates, tihedas koostöös erinevate

ekspertidega ning võttes arvesse piirkonnas tehtavat, arengudokumentides sätestatud

arengusuundi. Seeläbi on selgitatud välja just need arenguvajadused ja kitsaskohad, mille

4

osas Võrumaa Partnerluskogul on täita oma roll, et piirkonna areng oleks toetatud ning

erinevad arendusorganisatsioonid täiendaksid üksteist.

1. Tegevuspiirkonna arenguvajadused Tuginedes andmete analüüsile, piirkonna SWOT analüüsi tulemustele ning aruteludele, on

sõnastatud peamised tegevusrühma arenguvajadused (viis), millele strateegia elluviimisel

keskenduda. Järgnevalt on iga arenguvajaduse juures esitatud kandvad statistilised näitajad

ning väljavõtted SWOT analüüsist. Põhjalikumad andmed tegevuspiirkonna statistiliste

näitajate kohta on leitavad lisas 1 ning SWOT analüüsi kohta lisas 6.

Arenguvajadus 1. ETTEVÕTLIKKUSE SUURENDAMINE

Tingimustes, kus noori siseneb tööturule vähem kui sealt vanemaid lahkub, rahvastik on

vananev ning vähenev, on vaja soodustada ning toetada ettevõtliku mõttelaadi kujunemist -

läbi erialase hariduseta sihtgrupi suurema toetamise, mitmekülgsete kestlike

majandusmudelite arendamise ning ettevõtluskeskkonna edenemise erinevatel viisidel.

Inimeste enda ettevõtlikkuse suurenemine (seda nii isiklikust, ettevõtluse kui kogukondliku

eestvedamise vaatest) tagab hajaasustusega piirkonnas täisväärtuslikud võimalused ja

tingimused ise hakkama saamiseks (võimekuse, töökohad, maaelu säilimise laiemalt) ning

kujundab piirkonna mainet (sh noorte jäämine, tagasitulemine piirkonda). Ettevõtluse ja

ettevõtlikke inimeste toel säilib maaline eluviisi.

Tegevusrühma territooriumil elab kokku 18 495 inimest (Statistikaamet, seisuga 01.01.2022),

neist ligi 71% elab külades. Rahvaarv väheneb ja seda oluliselt kiiremas tempos kui

Eestis keskmiselt. 20 aastaga on rahvaarv vähenenud ca 4000 elaniku võrra. Viimastel

aastatel on küll rahvaarvu vähenemise tempo aeglustunud, kuid see on endiselt kordades

kõrgem kui Eestis keskmiselt. Näiteks võrreldes 2012. aastaga on 2022. a rahvaarv ca 6%

väiksem.

Näitaja 2002 2022 Muutus 10 aastaga

Rahvaarv

tegevuspiirkonnas ja

selle muutus

22 430 18 495 - 6,15 %

Tabel 1. Statistikaamet, 2022. Tegevuspiirkonna rahvaarv

Ettevõtete arv on viimastel aastatel tegevuspiirkonnas olnud kasvutrendis, mis loob eeldused

ettevõtluse elavdamiseks ning mõjutab tegutsemiskeskkonda tervikuna. Tabel

SWOT analüüsile tuginedes saab välja tuua, et:

● Ulatuslikud muudatused piirkonna rahvastikustruktuuris (ränne, vanemaealiste suur

osakaal) ja tööealise elanikkonna vähenemine tõstatab vajaduse tegeleda ettevõtliku

mõttelaadi kujundamisega nii ettevõtluse kui kogukondade vaatest, kujundades

5

seeläbi piirkonna mainet ja atraktiivsust.

● Viimaste aastate ebastabiilsus ja ebakindlus majanduses (inflatsioon, tooraine ja

materjalide kättesaadavuse halvenemine) loob soodsa pinnase ettevõtjate senisest

tihedamaks koostööks sh teadusasutustega.

● Puudus on koordineeritud ja sisulisest koostööst, mis toetab olemasolevaid kogukonna

eestvedajaid ja aitab kasvada uutel eestvedajatel, selle üheks võimalikuks

lahenduseks on elujõuliste kogukondade ja ühenduste senisest suurem kaasamine

partnerina piirkonna arendamisesse sh läbi teenuste delegeerimise.

● Kaugtöö võimaluste paljusus piirkonnas ja valdkonna võrgustikupõhine arendus

KUPLANDi kaudu loob head eeldused kogukonnakeskuste senisest suuremaks

kasutamiseks ning soodustab omatulu teenimist, (töötavate) külaliste piirkonda

tulemist.

● Tugev kultuuri ja oma keele taust, Vana-Võromaa kultuurilise ja loodusliku omapära

rakendamine toetab elustiiliettevõtluse ja väikeste ettevõtete tegevust piirkonnas.

Arenguvajadus 2. ELANIKKONNA TERVISE PARANDAMINE

Võrumaa inimeste vilets tervis mõjutab vananeva ja väheneva rahvastiku tingimustes

märkimisväärselt siinset elu- ja tegutsemiskeskkonda. Meie piirkonnas elavad ja aktiivselt

tegutsevad inimesed on siinse piirkonna arengu jaoks hindamatu väärtusega. Selleks, et

parandada Võrumaa inimeste oodatavat tervena elatud eluaastaid, on vaja pöörata

tähelepanu tervislikele eluviisidele ning sellest tulenevalt elukvaliteedi parandamisele, seda

nii kogukondade, ettevõtjate kui ka erinevate osapoolte koostöö ja algatuste ning süsteemsete

lahenduste kaudu.

Võru maakonnas elatakse tervena oluliselt vähem kui Eestis keskmiselt ning vahe Euroopa

keskmisega on veelgi suurem. Võrumaa mehed elavad tervena vaid 46 ja naised 49 eluaastat.

Eesti keskmisega võrreldes on see ligi 10 aastat vähem ning Euroopa keskmisega võrreldes

meestel 18 aastat ning naistel 16 aastat vähem ning see näitaja ei ole viimase kuue aasta

jooksul oluliselt paranenud.

Tervena elada jäänud aastad

(vanuses 0 aastat)

2015 2019 Eesti keskmine

(2019 a)

Euroopa

keskmine (2019)

Naised 50,6 49,0 54,7 65,1

Mehed 46,3 46,1 58,5 64,5

Tabel 3. Oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastate näitajad Võru maakonnas. Allikas: Maakonna

tervise ja heaolu ülevaade 2018 ja 2022, Eurostat.

SWOT analüüsile tuginedes saab välja tuua, et:

● Võrumaa inimeste vilets tervis avaldab negatiivset mõju nii tööturule kui piirkonna

elujõulisusele tervikuna, selle leevendamiseks on vaja pöörata suuremat tähelepanu

6

liikumisele ning terviseedenduslikele teemadele (sh toitumine, meelemürkide tarbimise

vähendamine, vaimne tervis jne) erinevaid vanusegruppe ja sihtrühmi silmas pidada.

Tehes seda läbi ettevõtete, kogukondade ja omavalitsuste igapäevase tegevuse ning

kujundada Võrumaa elukeskkond tervist väärtustavaks.

● Pensionieelikute ja pensioniealise elanikkonna vähene kaasatus (sh ettevõtlus,

kogukonnad) vajab täiendavat tähelepanu läbi eneseteostust ja tervislikke eluviise

toetavate teenuste, tegevusvõimaluste ja - keskkonna kujundamise.

Arenguvajadus 3. ETTEVÕTETE ARENDAMINE JA TASUVAMATE TÖÖKOHTADE

LOOMISE TOETAMINE

Tasuvamate töökohtade ja siinsete elanike parema toimetuleku poole püüdlemine, mis tõstaks

siinsete tööandjate väärtust ning kujundaks piirkonna kuvandit nii ettevõtlus- kui elukeskkonna

võtmes. Selle olulisteks eeldusteks on elanikkonna tervise parandamine, samuti erialase

haridusega inimeste arvu suurendamine ning sotsiaalvaldkonna probleemide leevendamine.

Võtmetähtsusega on ettevõtete elujõulisus, uuenduslikkus ning tootlikkuse kasvu toetamine,

mis toob kaasa lisandväärtust loovaid töökohti ning võimaldab leevendada piirkonda

kimbutavat suhteliselt madalat keskmist töötasu. Võrumaal on suhtelise vaesuse määr üks

suuremaid Eestis ja suur sissetulekute ebavõrdsus. Ka siinjuures ei saa tähelepanuta jätta

erialase hariduseta inimeste osakaalu vähendamise vajadust, mis aitaks ettevõtjatel

tööjõukriisiga toime tulla ning tasuvamaid töökohti kohalike inimestega täita.

Võrumaa Partnerluskogu tegevusrühma iseloomustab majandusüksuste järgi eelkõige kuni

10 töötajaga tööandjate profiil. Osakaaluna kõige enam kuni 10 töötajaga majandusüksuseid

asub Rõuge vallas, ent vahed Võru ja Antsla vallaga ei ole kuigi suured. 10-49 töötajaga

paistab silma Võru vald, kus sellesse jaotusse liigituvaid majandusüksusi on 31. Kusjuures

suurema kui 250 töötajaskonnaga ettevõtteid on vaid üks ja see asub Võru vallas.

Näitaja Kuni 10 töötajat 10-49 töötajat

Antsla vald 96,4% ehk 380 3,0% ehk 12

Võru vald 96,2% ehk 952 3,1% ehk 31

Rõuge vald 97,4% ehk 557 2,3% ehk 13

Tabel 4. Majandusüksused1 töötajate arvu järgi tegevuspiirkonnas, Statistikaamet, 2022. a.

Vaadates paralleelselt ettevõtluskeskkonnaga ka Võru tegevusrühma keskmist tulu, siis

selgub, et elanike aasta keskmine tulu on ca 15% madalam kui Eesti keskmine. Märgata

on siiski, et tulu on kasvutrendis, kuid viimastel aastatel aeglasema tempoga Eesti keskmisest.

1 Majandusüksusteks loetakse ettevõte, omavalitsus, osaühing, mittetulundusühing, aktsiaselts, sihtasutus.

7

Näitaja 2015

(tegevus-

piirkond)

2015

(Eesti)

2018

(tegevus-

piirkond)

2018

(Eesti)

2022

(tegevus-

piirkond)

2022

(Eesti)

Keskmine

brutotulu

841 € 1013 € 907 € 1146 € 1169 € 1448€

Tabel 5. Keskmine brutotulu võrdluses Eesti keskmisega tegevuspiirkonnas, Statistikaamet, 2022

Märkimisväärseks tööturu mõjutajaks on ülalpeetavate määr, mis on Eesti keskmisega enam-

vähem samal tasemel, Rõuge ja Antsla vallas veidi suurem. Aasta-aastalt ülalpeetavate

määr kasvab ja seda kõikides tegevusrühma omavalitsustes. Murettekitav on ka suhtelise

vaesuse määr Võru maakonnas, mis on ligi 10 % suurem kui Eestis keskmiselt.

Näitaja Tegevus-

piirkonnas

2018

Eesti

keskmine

2018

Tegevus-

piirkonnas

2022

Eesti

keskmine

2022

Ülalpeetavate määr (%)

tegevuspiirkonnas

53,7 % 56 % 58,8 % 58,2%

Suhtelise vaesuse määr Võru

maakonnas (%)

28,1% 21,1% 30,0% 20,6%

Tabel 6. Ülalpeetavate määr tegevuspiirkonnas ja suhtelise vaesuse määr maakonnas.

Statistikaameti andmed; Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2018 ja 2022.

SWOT analüüsile tuginedes saab välja tuua, et:

● Viimaste aastate ebastabiilsus, ebakindlus majanduses (inflatsioon, tooraine ja

materjalide kättesaadavuse halvenemine) loob soodsa pinnase ettevõtjate senisest

tihedamaks koostööks sh teadusasutustega.

● Aktiivsed, stabiilsed ja suhteliselt väikesed ning kiire kohanemisvõimega ettevõtjad

võimaldavad liikuda rohelisema tootmise poole, võttes kasutusele senisest enam

taaskasutus- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ning suurendades toodete

lisandväärtust.

Arenguvajadus 4. ÜLE-ELUKAARELINE OSALUS

Vanemaealiste osakaal on tõusutrendis, palju inimesi (sh noori) rändab piirkonnast välja.

Erinevad ühiskonnagrupid on erinevas info- ja tegutsemisväljas, vanemaealised sageli vähem

kaasatud, sotsiaalse üksinduse riskis ning võimalusi võimetekohaseks eneseteostuseks neile

pigem napib. Selleks, et märgata rahvastikus senikasutamata ressursse, kujundada keskkond

ning sobilikud lahendused rahvastiku trendidega toimetulekuks (sh suurendada noorte seotust

piirkonnaga), on vaja nii erinevate osapoolte teadlikkust, koostööd kui ka julgust uuenduste

ellukutsumiseks.

8

Siinsete elanike aktiivsust ning valmisolekut muutusega kohaneda ja end arendada , näitab

mh elukestvas õppes osalemise määr (hõlmab nii formaalset kui ka mitteformaalset õppimist)

Võru maakonna inimesed osalevad elukestvas õppes järjest aktiivsemalt. 2021.a näitajaga

18,8 paigutub Võrumaa võrrelduna teiste maakondadega keskmiste sekka (madalaim

Raplamaal 14,9% ja kõrgeim Tartumaal 25,6 %)

Märkimisväärsed on siinkohal ka Kantar Emori ja Praxise läbiviidud „Vanemaealiste ja eakate

toimetulek uuringu“ (2015) tulemused, mille kohaselt vanemaealised (50-74 aastat) Eestis

tervikuna tunnevad end ühiskonna otsuste tegemisest pigem kõrvalejäetuna. Ent on valmis

panustama ühiskonda rohkem kui seda täna teeb/teha saab.

46% ei leia, et tema eakaaslasi kaasatakse ühiskonna otsust tegemisse piisavalt

45% vanemaealistest on valmis senisest rohkem ühiskonda panustama.

SWOT analüüsile tuginedes saab välja tuua, et:

● Kogukonnakeskuste vähene kasutus erinevas vanuses elanikele vajab selgemat

arendamist ning keskuste kujundamist eneseteostust toetavate teenuste,

tegevusvõimaluste ja -keskkonnaks kogu tegevuspiirkonnas.

● Pensionieelikute ja pensioniealise elanikkonna vähene kaasatus (sh ettevõtlus,

kogukonnad) vajab täiendavat tähelepanu läbi eneseteostust ja tervislikke eluviise

toetavate teenuste, tegevusvõimaluste ja -keskkonna kujundamise.

Arenguvajadus 5. KESKKONNA - JA KLIIMASÕBRALIKE LAHENDUSTE LAIALDASEM

KASUTUSELEVÕTT

Taastuvenergia ja keskkonnasäästlikkuse lahendused erinevates sektorites on alakasutatud,

ent on selged poliitilised ja laiemad suundumused nende suuremaks kasutuselevõtuks. Sellel

on selge mõju ka majandusele ning töökohtade struktuurile. Selleks, et soodustada leidlikke

keskkonnasäästlikke lahendusviise, taastuv(energia)lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu

sh ringmajandusega seotud lahendusi, on vaja julgust katsetada, muuta seniseid tootmis/

toimimisprotsesse ja tõsta teadlikkust, valmistuda töökohtade struktuuri muutusteks ning

kohanemiseks ka kohaliku tasandi ettevõtete ja majanduse vaatest.

9

SWOT analüüsile tuginedes saab välja tuua, et:

● Andmed piirkonna kohta täna kasutatavate kliimasõbralike lahenduste osas on

puudulikud, valdkond vajab selgemaks suunamiseks ja mõjutamiseks täiendavaid

uuringuid.

● Aktiivsed, stabiilsed ja suhteliselt väikesed ning kiire kohanemisvõimega ettevõtjad

võimaldavad liikuda rohelisema tootmise poole, võttes kasutusele senisest enam

taaskasutus- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiad.

10

2. Visioon, strateegilised eesmärgid ja põhimõtted

Käesolev strateegia on ühisstrateegia, mille rakendamine panustab ÜPP-strateegiakava

erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas

naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut

maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse

ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärgi (k)

“inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine” saavutamisse.

LEADER sekkumise üldeesmärgina eesootavaks perioodiks on sõnastatud: “maapiirkondade

atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade

terviklik arendamine” ning spetsiifilisteks eesmärkideks on:

● ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste

lahenduste kaudu;

● kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

● teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise;

● keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste

väljatöötamine ja rakendamine;

● maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade

edendamine.

Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia panustab läbi meetmete ja toetatavate tegevuste

ning organisatsiooni poolt kavandatavate tugi- ja arendustegevuste kõikidesse loetletud

spetsiifilistesse eesmärkidesse.

Visioon

Võrumaa on uudsete lahenduste, ettevõtlike eestvedajate, hoolivate

kogukondade ning elujõuliste ettevõtete kestlik kasvulava.

Strateegia fookused on seatud läbi strateegiliste eesmärkide ning need tõstavad keskmesse

ettevõtlikud inimesed, hoolivad kogukonnad ning elu- ja

ettevõtluskeskkonna.

Arengustrateegia strateegilised eesmärgid on

1. Ettevõtlikud eestvedajad, kes väärtustavad tervislikke eluviise ning läbi

võimetekohase eneseteostuse kujundavad piirkonna arengut.

2. Kohanemisvõimelised ja hoolivad kogukonnad, mis säilitavad maalist

elustiili, panustavad heaolu tagamisse ning loovad osalusvõimalusi

kõikidele ühiskonnagruppidele.

3. Elu- ja ettevõtluskeskkond, kus rakendatakse targalt ja kestlikult

piirkonna omapära ja potentsiaali ning luuakse kohalikke lahendusi

ühiskondlikele väljakutsetele.

11

Eesmärgid toetavad LEADER spetsiifiliste eesmärkide saavutamist. Rõhutatud on kestlikke

lahendusi nii elu- kui ettevõtluskeskkonna kujundamisel, mis on läbi keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste ka LEADER spetsiifiline eesmärk. Ettevõtlikud inimesed on

oluliseks alustalaks kogukondade arendamisel, ettevõtluse edendamisel ning tasuvate

töökohtade loomise oluliseks eelduseks. Tervikuna toetavad strateegilised eesmärgid

ääremaalise kestliku elukorralduse positiivse kuvandi loomist ning otsides, leides ja kasutades

erinevate osapoolte, kogukondade potentsiaali ja suurendades koostööd, paranevad ka

piirkonnas pakutavad teenused.

Strateegia koostamisel ja selle elluviimisel on oluliseks järgmiste põhimõtete

järgimine:

● Uuenduslikkus. Uute, seni proovimata lahenduste väljatöötamine ja elluviimine on

seotud riskivalmidusega ja juurdunud arusaamade, tegutsemisviiside muutmisega. On

oluline julgustada tegevuste kaudu õppima, seniseid lahendusi edasi arendama,

piirkonna jaoks uusi lahendusi välja töötama ning neid julgelt katsetama. Samuti uurida

teaduspõhiseid lähenemisi ning kohandada teiste valdkondade praktikaid.

● Koostöö. Strateegia eesmärkide saavutamiseks / piirkonna edendamiseks ja

LEADER põhimõtete juurutamiseks on oluline avaliku sektori, kolmanda sektori ja

erasektori sisuline ja läbimõeldud avatud koostöö, mis aitab kaasa kestlike lahenduste

loomisele ning toob seeläbi kaasa suuremat ja pikemaajalist positiivsest mõjus

piirkonnale.

● Vana-Võromaa kultuuripärand. Piirkonna üks väärtustest on Vana-Võromaa rikkalik

kultuuripärand (võro keel, tavad, kombed, keskkond), mis annab ainest nii loovate

lahenduste ilmestamiseks kui tugevdab paigatunnetust. Tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel on oluline väärtustada kõrgelt kultuuriruumi elementide põimimist ja

toetada seeläbi Vana-Võromaa kultuuripärandi säilimist ning edasikandumist.

● Koosloome. Strateegia tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on oluline rakendada

erinevate osapoolte potentsiaali, et luua mitmekülgsemat arusaama ja uuenduslikkust.

Erinevate huvitatud osapoolte avatus, aktiivne tegutsemine on vastastikku võimestav

ja loominguline, jõudes jätkusuutlikumate tulemusteni ja kandudes seeläbi kaugemale

projekti raames tehtust. Väärtusena kaasneb projektipõhisest tegevusest laiem

ühiskondlik mõju ning kasvab sotsiaalne kapital.

● Kestlikkus. Kestlikkus seisneb tasakaalu leidmises inimesele minimaalse vajaliku ja

ümbritseva keskkonna vaates maksimaalse võimaliku ressursikasutuse vahel. Kestlik

ja keskkonda säästev mõtteviis ja tegutsemine puudutab vahetult inimesi, ettevõtteid,

kogukondi, elukvaliteeti ja elukeskkonda laiemalt. Tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel on oluline mõelda säästva arengu eesmärkidele2 ja aidata teadlikult kaasa

nende saavutamisele.

2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

12

3. Sekkumise kirjeldus ja meetmete struktuur

Eelpool kirjeldatud eesmärgid ja nende saavutamine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest,

ühiskondlikest muutustest ja teiste organisatsioonide tegutsemisest Võrumaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas.

Partnerluskogu roll eesmärkide saavutamisel on:

● algatustesse ning tegevuskeskkonna parandamisse panustamine läbi

toetusmeetmete rakendamise (LEADER ja ESF + meetmete kaudu läbipaistev ja

õiglane rahastussüsteem)

● sihtgrupi võimekuse suurendamine (teadmised, motivatsioon ehk

arenguprogrammid ning teadmistevahetus )

● sotsiaalse kapitali suurendamine (võrgustumine, ühendamine, erinevad koosloome

formaadid)

Tulenevalt piirkonna peamistest arenguvajadustest ning võttes arvesse eelnevate perioodide

kogemusi ja kogutud tagasisidet, on sekkumiste struktuur kujundatud selge ülesehituse ja

fookusega, täites strateegia eesmärke ning panustades LEADER spetsiifiliste ja ESF +

määruse poolt seatud eesmärkide täitmisesse.

Strateegiat viiakse ellu viie meetme kaudu, millele lisanduvad Võrumaa Partnerluskogu

tugitegevused: 1) kogukonna meede; 2) ettevõtluse meede; 3) ühistegevuse meede; 4)

koostöö meede ja 5) sotsiaalse kaasatuse meede, millele lisanduvad Võrumaa

Partnerluskogu tugitegevused.

Meetmete kujundamisel ja ellurakendamisel on läbivalt fookus uuenduslikel ja innovaatilistel

lahendustel, mis toetavad käesoleva strateegia põhimõtteid (uuenduslikkus, koostöö,

kultuuripärand, koosloome ja kestlikkus). Uute lähenemisteni jõudmiseks toetab Võrumaa

Partnerluskogu aktiivselt taotlejaid erinevate arendus- ja tugitegevuste kaudu.

3.1. Strateegiakaart

ARENGUVAJADUSED

Ettevõtlikkuse suurendamine

Elanikkonna tervise parandamine

Tasuvamate töökohtade arendamine

Üle-elukaareline osalus

Keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste laialdasem kasutuselevõtt

STRATEEGIA PÕHIMÕTTED

13

Uuenduslikkus

Koostöö

Vana-Võromaa kultuuripärand

Koosloome

Kestlikkus

VISIOON

Võrumaa on uudsete lahenduste, ettevõtlike eestvedajate, hoolivate kogukondade ning

elujõuliste ettevõtete kestlik kasvulava.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1. Ettevõtlikud eestvedajad, kes väärtustavad tervislikke eluviise ning läbi võimetekohase

eneseteostuse kujundavad piirkonna arengut.

2. Kohanemisvõimelised ja hoolivad kogukonnad, mis säilitavad maalist elulaadi, panustavad

heaolu tagamisse ning loovad osalusvõimalusi kõikidele ühiskonnagruppidele.

3. Kestlik elu- ja ettevõtluskeskkond, kus rakendatakse targalt piirkonna omapära ja potentsiaali

ning luuakse kohalikke lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele.

MEETMETE STRUKTUUR

Kogukonna meede

(35% LEADER vahenditest)

Võimekad, isemajandavad ja

partnerlusele orienteeritud

kogukonnad

Ettevõtluse meede

(40% LEADER vahenditest)

Piirkonna majanduselu

mitmekülgselt ja jätkusuutlikult

edendavad ettevõtjad.

Sotsiaalse kaasatuse meede

(100% ESF vahenditest)

Haavatavate sihtrühmade

sotsiaalne kaasatus ning

mitmekesised võimalused

eneseteostuseks.

Ühistegevuse meede

(20% LEADER vahenditest)

Koosloomes kujundatud lahendused leevendavad piirkonna väljakutseid ning tõstavad osapoolte

võimekust muutustega kohaneda.

Koostöö meede

(5% LEADER vahenditest)

Mitmekülgsed õppimis- ja arenguvõimalused uudsete lahenduste, ettevõtlike eestvedajate, hoolivate

kogukondade ning elujõuliste ettevõtete arendamiseks.

Võrumaa Partnerluskogu loob eeldused piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda edendavate

ideede kasvamiseks.

Organisatsiooni arendamine ja tugitegevused uuenduslike lahenduste loomiseks piirkonnas

● Innovatsiooni soodustavate uuenduslike formaatide, arenguprogrammide väljatöötamine ja

elluviimine piirkonnas (inspiratsioonipäevad, pilootprojektid, häkatonid, loometalgud,

ideekonkursid, teenusedisain jne)

14

● Projektitaotlejate ja projektide elluviijate tugiprogrammide arendamine, eelduste loomine

tegevuste jätkusuutlikkuseks (arukate külade arenguprogramm, omavalitsuste ja ühenduste

koosloomeprogramm jm).

● Arendus- ja tugitegevused organisatsiooni erinevate tasandite ja koosluste kompetentside

arendamiseks, pädevuste tõstmiseks (juhatus, hindamiskomisjonid, töötajad)

Tabel 7. Strateegiakaart.

15

3.2. Kogukonna meede

Kogukonna meetme fookuses on kogukondade isemajandamisele, keskkonna- ja

kliimasõbralikele lahendustele, tervislike eluviiside edendamisele ning jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamisele suunatud investeeringute elluviimine.

Rakendamise vajadus:

● Taaskasutus, keskkonnasäästlike ning taastuvenergialahenduste senisest tõhusam

loomine ja rakendamine.

● Kogukondade (eelkõige külakogukondade) eesmärgistatud arendustegevused läbi

arukate külade kontseptsiooni rakendamise, kogukonnakeskuste isemajandamise

ning valmisoleku suurendamise toimetulekuks ja erinevate teenuste pakkumiseks (sh

kriisivalmidus; koostöö omavalitsusega jne).

● Kogukonnakeskuste suurem kasutus eneseteostust toetavate tegevuste,

kultuurisündmuste ning liikumisharrastuse kättesaadavuse parandamisele, samuti

õpihuvi säilitamine ja hoidmine nii toimetuleku, vaimse kui ka füüsilise tervise

parandamise eesmärgil.

Eesmärk: Võimekad, isemajandamise võimelised ja partnerlusele orienteeritud kogukonnad

Sihtrühm: Mittetulundusühendused, sihtasutused, kohalikud omavalitsusüksused.

Arukate Külade3 (Smart Villages) kontseptsioon viitab jätkusuutlikele

maapiirkondadele ja kogukondadele, kus tegeletakse nii olemasolevate tugevuste ja

väärtustega kui arendatakse välja uusi / uuenduslikke ja nutikaid tegevusi, viise ja

võimalusi elukeskkonna paremaks muutmiseks, luuakse uusi koostöiseid suhteid

ja/või parandatakse olemasolevate kööstöiste suhete kvaliteeti. arukate külade

lähenemine eeldab, et luuakse aruka küla strateegia, mille alusel kogukonnaelu

edendatakse. Arukate külade strateegia ja tegevus võib ühendada mitut

administratiivselt erinevat küla. Käesoleva meetme raames toetatakse aruka küla

strateegia koostamist ning selle alusel piloottegevuste elluviimist.

Kogukondadena käsitletakse enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslusi,

keda ühendavad näiteks territoorium, ajalugu (nt külakogukonnad), aga ka avatud

kogukondi, kuhu kuuluvad ja tahavad kuuluda inimesed, keda ühendab ühine huvi,

ühistegevused, ühesugused väärtused, vajadused. Käesoleva strateegia tähenduses

peab kogukonnal olema organisatsiooniline vorm (mittetulundusühendus, sihtasutus)

ning selgelt seatud eesmärgiks laiemalt kogukondlike vajaduste, huvide eest seismine.

Kogukonnakeskused on käsitletavad füüsilise ruumina, mille ülalpidamisega ja

arendamisega tegelevad kogukonnaliikmed ja mille tegevus on suunatud piirkonna

elanikele. Kogukonnakeskus on mõeldud avalikuks kasutuseks, rendile võetud või

kuulub mittetulundusühendusele / sihtasutusele.

3 Eesti Maaeluvõrgustik, https://www.maainfo.ee/index.php?page=3824

16

TOETATAVAD TEGEVUSED

LIGIPÄÄSETAVUS, KESKKONNA- JA KLIIMASÕBRALIKUD LAHENDUSED (sh

energiajulgeolek)

● Energiajulgeoleku tagamine läbi taastuvenergia lahenduste (nt päikesepaneelid,

akupangad, elektriautode laadimisvõimalused)

● Ligipääsetavuse ja turvalisuse tõstmisele suunatud investeeringud avalikes ruumides (sh

puuetega inimeste ja vanemaealiste vajadusi silmas pidades)

● Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate, nt toidukapid)

lahenduste väljatöötamine ja rakendamine

ARUKATE KÜLADE STRATEEGIAD, ISEMAJANDAMISE JA TOIMEPIDEVUSE VÕIMEKUSE

ARENDAMINE

● Aruka küla strateegiate koostamine ja sellega seotud investeeringute ja/või

(piloot)tegevuste elluviimine

● Kogukonnakeskuste isemajandamist soodustavad investeeringud

● Kaugtöö võimaluste edendamine

● Omavalitsustega koostöös delegeeritud teenuste käivitamiseks vajalikud investeeringud

INVESTEERINGUD KOGUKONNAKESKUSTESSE, AVALIKESSE RUUMIDESSE

● Kogukondlikuks tegevuseks vajalikud investeeringud (sh valmisoleku tõstmine kriisideks,

ootamatusteks, nutikad lahendused õppimisvõimaluste kättesaadavamaks tegemiseks)

● Elanikkonna erinevate vanuse- ja tervisliku seisundiga gruppidele terviseedendust

soodustavad investeeringud

● Vana-võromaa keelelise / kultuurilise omapära säilitamist ja arendamist soodustavad

investeeringud

● Taristu investeeringud (teed, kanalisatsioon, liitumistasud, energia/ amprite ostmine kui

vaja jm).

NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSE SAAJALE

● Taotleja tegutseb Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas

● MTÜ ja SA peavad olema tegutsenud vähemalt 6 kuud

● Taotleja saab ühes voorus esitada ühte meetmesse ühe taotluse

TOETUSE ANDMISE VIIS JA TAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

Toetuste taotlemiseks avab Võrumaa Partnerluskogu avaliku taotlusvooru, mis viiakse läbi vastavalt

hindamiskorrale ja määruses sätestatule.

Meetmespetsiifilised kriteeriumid, sh:

● panus strateegia väljakutsete leevendamisele

17

● mõju meetme eesmärgi ja indikaatorite täitmisele

● olulisus tegevuspiirkonna arengus

● vastavus strateegias toodud läbivatele põhimõtetele

Universaalsed hindamiskriteeriumid, mis kehtivad kõikide meetmete puhul:

● Projekti ja eelarve põhjendatus

● Projekti tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus

● Taotleja suutlikkus projekti teostamisel

TOETUSE SUURUS JA MÄÄR

Minimaalne summa 5000 eurot (toetuse määr 85%)

Maksimaalne summa 60 000 eurot (toetuse määr 85%)

Meetme tulemuslikkuse näitaja Sihtväärtus Arenguvajadustele vastavus

Toetatud arukate külade strateegiate arv (ÜPP, R.40)

6 strateegiat Kestlike lahenduste laialdasem kasutuselevõtt Üle-elukaareline osalus Elanikkonna tervise parandamine

Kogukondades arendatud teenuste arv (sh koostöös KOVide ja teiste partneritega)

10 teenust

Tervist edendavate investeeringute / rajatud objektide arv

5

Renoveeritud ja taastatud kogukondlikus kasutuses olevate objektide arv

20

Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu maapiirkondades (ÜPP, R.27), toetatud tegevuste, projektide arv

3 projekti

Kogukonna meede toetab LEADER spetsiifilistest eesmärkidest eelkõige eesmärki “maaelu

positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine”,

toetatud on arukate külade kontseptsiooni kaudu strateegia koostamine ning selle alusel

piloottegevuste elluviimine. Samuti toetab meede eesmärki “kohalike kogukondade, elanike

ning noorte tulevikuliidrite võimestamine” ning “teenuste kättesaadavuse parandamine,

sh läbi kogukonnateenuse arendamise”. Meetme raames toetatavates tegevustes on

oluline rõhk kogukondade elujõulisusel ning toimetulekul ja heaolu parandamisel

maapiirkonnas eelkõige läbi investeeringutoetuste, mis võimaldavad luua eeldusi erinevate

teenuste pakkumiseks (isemajandamise eesmärgil), tegevuste elluviimiseks ning seeläbi

eneseteostus- ja õppimisvõimaluste pakkumiseks erinevatele sihtrühmadele (sh

tulevikuliidrid).

18

3.3. Ettevõtluse meede

Meetme kaudu on eelistatud kestlike lahenduste väljatöötamine ettevõtluse tavapäraste ja ka

uute teenuste / toodete arendamisel, kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamisel läbi

tasuvamate töökohtade loomise ning palga ebavõrdsuse vähendamisel. Üldjuhul on

meetmest toetatud investeeringud, erandina on koostöös partneritega lubatud tööturult eemal

olevatele sihtrühmadele välja töötada ettevõtte profiiliga sobituvaid sekkumisi (nt

leevendamaks tööjõu puudust ning teisalt omades ühiskondlikult olulist mõju vaesusriskis

olevate sihtrühmade vähenemisele vmt).

Rakendamise vajadus:

● Tegevuskeskkonna üheks olulisemaks mõjutajaks on kujunemas taastuvenergia ning

keskkonnasäästlikkuse ja taaskasutusega seotud lahendused, mis vajavad

täiendavaid investeeringuid ning mõtte- ja tegutsemisviiside muutust.

● Võru tegevusrühma elanike aasta keskmine tulu on ca 15% madalam kui Eesti

keskmine, mis viitab vajadusele soodustada ja toetada ettevõtete konkurentsivõime

tõusu ning tasuvamate töökohtade kujundamist.

● Enim ettevõtteid tegutseb põllumajandussektoris, mis on tööjõumahukas. Teisalt

tööjõu leidmisega on olnud ja jääb ka tulevikus olema raskusi.

● Toimivate ettevõtete konkurentsivõime toetamine ning mitmekülgsete kestlike

majandusmudelite arendamise toetamine.

Eesmärk: Piirkonna majanduselu mitmekülgselt ja jätkusuutlikult edendavad ettevõtjad.

Sihtrühm:

● Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas vähemalt 1 aasta tegutsenud

mikroettevõtjad, väikeettevõtjad või füüsilisest isikust ettevõtjad:

1) kes tegutsevad valdkonnas töötlev tööstus või on teenust pakkuvad

ettevõtted sh turismi- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevad), mis on suunatud

Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna elanikele

2) annavad tööd alla 10 (1-9) inimesele ja kelle aastane käive ja/või

aastabilansi kogumaht on kuni 2 miljonit eurot või

3) annavad tööd alla 50 (10-49) inimesele ja kelle aastane käive ja/või

aastabilansi kogumaht on kuni 10 miljonit eurot.

● MTÜd, SA ja ettevõtjad, kes edendavad turismivaldkonda tegevusrühma piirkonnas.

Loomemajandus on majandusharu, mis käsiteleb kultuuri (sealhulgas Vana-Võromaa kultuuri-

ja keelepärand) sisendina, millel on kultuuriline mõõde ning mille kaudu kujundatakse

piirkonna mainet.

TOETATAVAD TEGEVUSED

19

ENERGIAJULGEOLEK JA ETTEVÕTETE TÕHUSUSE TÕSTMINE

● Energiajulgeoleku ja terviklike taastuvenergialahenduste väljatöötamine, rakendamine

● Taaskasutuse- ja keskkonnasäästlike, ringmajanduse tehnoloogiate kasutuselevõtt,

rakendamine

● Kohaliku ressursi kasutamise soodustamine, lahenduste väljatöötamine (sh mahetootmine)

TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE

● Toodete või piirkondlike teenuste (kasusaaja peamiselt piirkonna elanik) arendamine

(hoonete parendamine ja seadmete ost),

● Turismi elavdamisele suunatud investeeringud, mis on suunatud turistide piirkonda

toomisele (sh aktiivne puhkus)

● Kaugtöökohtade infrastruktuuri arendamine piirkonna külastatavuse parandamiseks

(seadmed, spetsiifiliselt kaugtöövõimekust piirkonnas tõstvad investeeringud)

● Ettevõtluse edendamine piirkonna maine kujundamise eesmärgil, põhitöökoha kõrvalt

äritegevuse edendamine (sh loomemajandus)

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE KAASATUS

● Tööturult eemal olevatele sihtrühmadele ettevõtja profiili ja eripäraga sobituva sekkumise

väljatöötamine ning rakendamine (ettevõtlusõppe, tööampsude, kaugtöö vm uuenduslike

viiside kaudu)

● Erinevate vanuse- ja tervisliku seisundiga gruppidele terviseedendust (sh vaimset),

paremat toimetulekut ja aktiivset osalemist tööturul toetavad investeeringud (sh

töökeskkonna kohandamine, ligipääsetavuse loomine, parandamine)

NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSE SAAJALE

Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded:

● Taotleja tegutseb Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas

● Taotleja reaalne majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 1 aasta

● MTÜd ja SAd, kes on tegutsenud turismi - või loomemajanduse edendamise valdkonnas

vähemalt 1 aasta

TOETUSE ANDMISE VIIS JA TAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

Toetuste taotlemiseks avab Võrumaa Partnerluskogu avaliku taotlusvooru, mis viiakse läbi vastavalt

hindamiskorrale ja määruses sätestatule.

Meetmespetsiifilised kriteeriumid, sh:

● Panus strateegia väljakutsete leevendamisele

● Mõju meetme eesmärgi ja indikaatorite täitmisele

● Mõju ettevõtte arengule

● Vastavus strateegias toodud läbivatele põhimõtetele

Universaalsed hindamiskriteeriumid, mis kehtivad kõikide meetmete puhul:

● Projekti ja eelarve põhjendatus

● Projekti tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus

● Taotleja suutlikkus projekti teostamisel

20

TOETUSE SUURUS JA MÄÄR

Minimaalne summa 10 000 eurot (toetuse määr 60%)

Maksimaalne summa 80 000 eurot (toetuse määr 60%)

Meetme tulemuslikkuse näitaja Sihtväärtus Arenguvajadustele vastavus

Töökohtade arv, mis on kohandatud ligipääsetavaks

4 Kestlike lahenduste laialdasem kasutuselevõtt Tasuvamate töökohtade

arendamine

Ettevõtlikkuse suurendamine

Üle-elukaareline osalus

Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu maapiirkondades (R.27)

5

Töökohtade arv, kus töö on investeeringust tulenevalt muutunud tõhusamaks

15

Arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (ÜPP, R.39)

20

Arendatud toodete /teenuste arv 10

LEADER spetsiifilistest eesmärkidest toetab meede eelkõige “ettevõtluse arendamine, uute

tasuvate töökohtade ja / või innovaatiliste lahenduste kaudu” ning “keskkonna- ja

kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine”. Meetme toetatavate tegevuste kaudu on fookuses mitmekülgsete majandust

elavdavate mudelite rakendamine, samuti loomemajanduse ning kaugtöö investeeringute

toetamine. Fookus on piirkonna energiajulgeolekul ning taastuvenergialahenduste

kasutuselevõtul. Tugev ja elujõuline ettevõtluskeskkond, mis on toetatud erinevate

investeeringute kaudu, kujundab maaelu positiivset kuvandit ning panustab seeläbi LEADER

spetsiifilisse eesmärki “maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine”.

3.4. Ühistegevuse meede

Meetme peamine fookus on arenguvajadustele vastavate tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel partnerite ja osapoolte omavahelises koostöös tegevuspiirkonna üleselt.

Meetmest on rahastatud peamiselt tegevuspõhised ettevõtmised ning investeeringud on

võimaldatud juhul, kui need on tegevuste lahutamatuks osaks. Tegevuste mõju antud meetme

raames peab olema tegevuspiirkonna ülene.

Rakendamise vajadus:

21

● Vähenev ja vananev rahvastik, kehvad tervisenäitajad, madal haridustase, suhteliselt

suur vaesus ja puuetega inimeste arv on ulatuslikud väljakutsed, mille lahendused

peituvad uudsetes ja nutikates lähenemistes ning milleni jõudmine saab teostuda vaid

erinevate osapoolte potentsiaali ja võimekust ühendades.

● Ettevõtluskeskkonda tugevdab märkimisväärselt ettevõtjate omavaheline ja erinevaid

osapooli (sh teadusasutusi) ühendav koostöö, ent see vajab selget koordineeritust,

vajaduste väljaselgitamist ning panustamist koostööharjumuste ning- viiside

kujundamisesse.

● Kogukondade võimekus ning elujõulisus on tugevalt seotud eestvedajatega. Oluline

on kujundada viisid ja praktikad, mis aitavad eestvedajatel aktiivsena püsida, areneda

ning tegutseda järjepidevalt kogukonna ühendamise ja võimekuse kasvatamisel.

● Piirkonnaülene ja/või kohalike omavalitsuste ülene piirkondlik koostöö on muutumas

järjest olulisemaks erinevate probleemkohtade lahendamisel ning suurema mõju

saavutamisel. Koostöine tegevus eeldab olulist ressurssi ja panustamist

koostöö/võrgustikupõhise tegevuse juhtimisel, eestvedamisel.

Eesmärk: Koosloomes kujundatud lahendused leevendavad piirkonna väljakutseid ning

tõstavad osapoolte võimekust muutustega kohaneda.

Sihtrühm: Mittetulundusühendused, sihtasutused, kohalikud omavalitsusüksused.

Ühisprojekt käesoleva meetme tähenduses on projekt, mida ühiselt taotlevad ja saavad ellu

viia mittetulundusühendus, sihtasutus ja / või kohalik omavalitsus piirkonnaülese tegevuse

teostamiseks.

Toetatavad tegevused

Koostöövormide ja -algatuste ellukutsumine, võrgustikupõhine arendustegevus erinevate

valdkondade arenguhüppeks ja edendamiseks.

Elanikkonna suund:

● Elanikkonna oskuste ja teadmiste vastavusse viimine muutunud oludega kohanemiseks (nt

digioskused, keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtt, kriisideks valmistumine jne)

● Tegevused, mis julgustavad, kutsuvad üles ja toetavad erialase hariduse omandamist

● Elukaare ulatuses inimeste tervislikke eluviise, terviseedendust ning

eneseteostusvõimalusi toetavad tegevused

Kogukondade suund:

● Kogukonnakeskuste isemajandamisvõimekuse suurendamine, seda toetavad tegevused.

● Kogukonnakeskuste aktiivne ning regulaarne toimepidevuse tagamine erinevas vanuses

elanikele eneseteostust toetavate teenuste, tegevusvõimaluste kaudu

● Arenguvõimaluste loomine kogukondade eestvedajatele ning uute eestvedajate

kasvatamisel, kujundamisel

● Tegevused, mis tõstavad valmisolekut teenuste koosloomeks ja delegeerimiseks

kogukondade, omavalitsuste (ettevõtjate) vahel

22

Ettevõtluse suund:

● Loomemajanduse edendamine piirkonna maine ja ettevõtlikkuse suurendamise eesmärgil

● Ettevõtlikkust soodustava keskkonna arendamine (sh erialaste oskuste arendamine)

● Ettevõtete väärtusahelapõhise koostöö soodustamine ja edendamine

● Ettevõtjate senisest tihedam koostöö teadusasutustega

NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSE SAAJALE

Mittetulundusühendus, sihtasutus, kohalik omavalitsus

TOETUSE ANDMISE VIIS JA TAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

Toetuste taotlemiseks avab Võrumaa Partnerluskogu avaliku taotlusvooru, mis viiakse läbi vastavalt

hindamiskorrale ja määruses sätestatule.

Meetmespetsiifilised kriteeriumid, sh:

● Panus strateegia arenguvajaduste leevendamisele

● Mõju meetme eesmärgi ja indikaatorite täitmisele

● Olulisus tegevuspiirkonna arengus

● Vastavus strateegias toodud läbivatele põhimõtetele

● Koostööpartnerite rollide koostööst sündiva lisandväärtuse põhjendatus

Universaalsed hindamiskriteeriumid, mis kehtivad kõikide meetmete puhul läbivalt:

● Projekti ja eelarve põhjendatus

● Projekti tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus

● Taotleja suutlikkus projekti teostamisel

TOETUSE SUURUS JA MÄÄR

Minimaalne summa 5000 eurot (toetuse määr 85%)

Maksimaalne summa 30 000 eurot (toetuse määr 85%)

Meetme tulemuslikkuse näitaja Sihtväärtus Arenguvajadustele vastavus

Elluviidud projektide arv 12

Ettevõtlikkuse suurendamine

Üle-elukaareline osalus

Elanikkonna tervise

parandamine

Tasuvamate töökohtade

Arengu- ja koolitusprogrammides osalejate rahulolu

Keskmine hinnang viiepalliskaalal vähemalt 3,8

Tegevustesse kaasatud osalejate arv

500

23

Sotsiaalse kaasatuse edendamine: toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv (ÜPP, R42)

100 arendamine

Keskkonnasäästlike lahenduste

laialdasem kasutuselevõtt

Toimivate partnerlussuhete arv peale projekti lõppu

5

LEADER spetsiifilistest eesmärkidest panustab käesolev meede kõikidesse eesmärkidesse

läbi laiemale elanikkonnale suunatud, kogukondade elavdamisele ja võimestamisele ning

ettevõtluskeskkonna arendamisele mõeldud tegevuste toetamise. Ühistegevuse meetmest

toetatavate tegevuste mõjul tugevneb piirkondlik koostöö ning tegevused omavad laiemat

mõju oluliste väljakutsete lahendamiseks.

3.5. Koostöö meede

Meetme peamine fookus on Võrumaa Partnerluskogu kui arendusorganisatsiooni tegevuse ja

projektide kaudu käesoleva strateegia elluviimise toetamine. Meetmest on rahastatud

peamiselt tegevuspõhised ettevõtmised ning tegevuste mõju antud meetme raames peab

olema tegevuspiirkonna ülene.

Rakendamise vajadus:

● Käesolev strateegiaperiood tõstatab teemad, millega tegevuspiirkonnas ja Võrumaa

Partnerluskogul kui organisatsioonil on varasemast perioodist vähene kokkupuude,

nagu kliimasõbralikud lahendused ja ringmajanduse teemad, arukate külade

kontseptsiooni rakendamine ning haavatavate sihtrühmade kaasamispraktikad.

● Meetme raames elluviidavad tegevused võimaldavad toetada tegevuspiirkonnas

tegutsevaid organisatsioone ja ettevõtjaid tegevuspiirkonna väljakutsetele lahenduste

leidmisel ja tegevuste kavandamisel ning elluviimisel läbi parimate praktikate

vahendamise ja õppimise teistelt nii rahvusvahelistelt kui siseriiklikelt partneritelt.

● Uuenduslikud ideed vajavad kasvuks soodsat keskkonda ning toetavaid

arenguprogramme, kus fookus on ideede arendamisel, osapoolte teadlikul kaasamisel

ning koostööl. See on teravalt tõstatanud vajaduse kutsuda ellu Võrumaa

Partnerluskogu poolt erinevaid koostööd ja innovatiivsete lahendustele orienteeritud

formaate kogukondadele, organisatsioonidele, ettevõtetele.

Eesmärk: Mitmekülgsed õppimis- ja arenguvõimalused uudsete lahenduste, ettevõtlike

eestvedajate, hoolivate kogukondade ning elujõuliste ettevõtete arendamiseks.

Sihtrühm: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, kohalik LEADER tegevusrühm.

24

Koostööprojekti ettevalmistamises ja elluviimises osaleb kohalik tegevusrühm koos teise

kohaliku tegevusrühmaga (ehk LEADER tegevusrühmad omavahel). Koostööprojekti võib olla

kaasatud muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk

on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma tegevuspiirkonna kohta välja töötanud

strateegia.

Toetatavad tegevused

● Arendustegevuste kavandamine ja elluviimine sh keskkonna- ja ringmajanduse, maaelu

positiivse kuvandi, maine kujundamine (sh kollaste raamide teema arendamine),

haavatavate sihtrühmade kaasamise ning arukate külade kontseptsiooniga seotud teemadel

● Uuenduslike formaatide, arenguprogrammide väljatöötamine ja rakendamine (sh

potentsiaalsete) projektide elluviijate toetamiseks

● Rahvusvaheliste ja siseriiklike parimate praktikatega tutvumine ning üksteiselt õppimise

soodustamine

● Siseriiklike ja välispartneritega koostöö kaudu sekkumiste ja tegevuste elluviimine käesoleva

strateegia arenguvajadustega tegelemiseks

NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSE SAAJALE

Käesolevast meetmest saab taotleda vaid Võrumaa Partnerluskogu koostöös teise kohaliku

tegevusrühmaga ja / või kaasatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle

põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma tegevuspiirkonna kohta välja

töötanud strateegia.

TOETUSE ANDMISE VIIS

Võrumaa Partnerluskogu üldkogu otsusega viiakse koostööprojektid ellu.

TOETUSE SUURUS JA MÄÄR

Koostööprojekti ettevalmistav projekt on 100% toetuse määraga, muud siseriiklikud ja piiriülesed

koostööprojektid on toetuse määraga 90%.

Maksimaalne toetussumma Võrumaa Partnerluskogu projektidele 60 000 eurot.

Meetme tulemuslikkuse näitaja Sihtväärtus Arenguvajadustele vastavus

Elluviidud projektide arv 4

Ettevõtlikkuse suurendamine

Üle-elukaareline osalus

25

Tegevustesse kaasatud osalejate arv

300

Elanikkonna tervise parandamine

Tasuvamate töökohtade arendamine

Keskkonnasäästlike lahenduste

laialdasem kasutuselevõtt Toimivate uute partnerlussuhete arv peale projekti lõppu

3

LEADER spetsiifilistest eesmärkidest panustab käesolev meede kõikidesse eesmärkidesse,

tegevusgruppide üleselt, koondades ning kasutades teiste tegevusgruppide parimaid

praktikaid, elluviidud projektide kogemusi (nii siseriiklike kui rahvusvahelisi) õppimisressursina

ning töötades välja strateegia elluviimist toetavaid tegevusi, lähenemisi. Meetme raames

tehtavate projektide tulemusel tugevneb koostöö LEADER tegevusrühmade vahel.

3.6. Sotsiaalse kaasatuse meede

Meetme kaudu on seatud eesmärgiks haavatavate sihtrühmade kaasatus ning mitmekesised

võimalused eneseteostuseks. Oluline on leida uuenduslikke lahendusi, suunata erinevaid

osapooli katsetama ja ellu viima tegevusi vähemosalevate sihtrühmade kaasatuse

suurendamiseks. Meetme tegevused on suunatud eelkõige haavatavatele sihtrühmadele ja /

või nendega tegelevatele osapooltele.

Rakendamise vajadus:

● Vananev ja vähenev rahvastik, suur puuetega inimeste osakaal ning märkimisväärne

vaesusrisk, millele lisanduv hajaasustusest tingitud eraldatus loob väljakutseid

haavatava sihtrühma aktiivsena hoidmisel ühiskonnas tervikuna.

● Kogukondade, ühenduste ja omavalitsuste poolt ellu kutsutud väiksemamahulised

piloteeriva iseloomuga uuenduslikud lahendused võimaldavad leida siinsele

piirkonnale sobituvaid lahendusi haavatava sihtrühma ulatuslikumaks kaasamiseks ja

neile eneseteostusvõimaluste loomiseks.

● Läbi sotsiaalsete ettevõtete tegevuse soodustamise on võimalik piirkonna

majandusmudeleid mitmekesistada ning võimendada ettevõtjate panust piirkonna

haavatavate sihtrühmade heaolusse panustamisel (võimalik perspektiivne suund

näiteks noorte kaasamisel, tegevuste ellukutsumisel läbi ettevõtluse perspektiivi).

26

Eesmärk: Haavatavate sihtrühmade sotsiaalne kaasatus ja inimväärikus ning mitmekesised

võimalused eneseteostuseks.

Sihtrühm:

● Haavatavate (või haavatavuse riskis olev) sihtrühm vanuses 16+, kes ei osale üldjuhul

aktiivselt tööelus ega õpingutes ning on ühiskondlikult väheaktiivsed.

● Vanemaealiste sihtgrupp vanuses 55+, kes vajab nii sotsiaalset kui emotsionaalset

tuge ning eakohaseid võimalusi eneseteostuseks.

● Eelpool nimetatud sihtrühmadega töötavad, tegevusi kavandavad osapooled.

Mini-projektid on Võrumaa Partnerluskogu põhitaotluse osad, mida viivad ellu erinevad

kaasatud partnerid Võrumaal. Partnerid viivad ellu projektitegevusi, mis on suunatud

tegevuspiirkonna inimestele. Mini-projektide partnereid ja nende tegevust koordineerib

Võrumaa Partnerluskogu.

TOETATAVAD TEGEVUSED

● Ühiskondliku aktiivsuse tõstmine, iseseisvust ja toimetulekut toetavad tegevused

● Tugitegevuste ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning piloteerimine (grupiviisilised,

individuaalsed, tehnoloogilised) haavatavate sihtrühma tingimuste parandamiseks

ühiskondlikus elus, sh hariduses, tööturul (sh sotsiaalsete ettevõtete tegevus)

● Oskuste arengu ja võimete toetamine (sh vanemaealiste digioskused, kognitiivsete võimete

säilitamine jne)

● Kogukondade valmisoleku, oskuste ja teadmiste kasvatamine haavatavate sihtrühmadega

teadlikult tegelemiseks

● Vabatahtlike võrgustike laiendamine (sh noored 16 + jmt) haavatavatele sihtrühmadele

tegevuskeskkonna loomisel, haavatavate sihtrühma kaasamine vabatahtlikku töösse

● Seeniortöö tegijate ettevalmistus ja võrgustikutöö (digimentorlus, vanemaealiste

mälutreening, terviseedendus, liikumisharjumused jne)

● Ühised arendustegevused, koolitused, arenguprogrammid haavatavate sihtrühmadega

töötavatele inimestele

● Innovatsioonialgatuste toetamine läbi uuenduslike meetodite nagu ideekonkursid-laagrid,

kiirendid, hub’id, living-lab’id, häkatonid jm formaadid - haavatavate sihtgruppidega

töötavate inimeste kompetentside arendamiseks

NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSE SAAJALE

Mittetulundusühendused, sihtasutused, kohalikud omavalitsusüksused, sotsiaalsed ettevõtted,

kohalik LEADER tegevusrühm.

Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded:

● Taotleja tegutseb Võrumaa Partnerluskogu tegevusrühmas;

● Taotleja reaalne majandustegevus peab olema kestnud vähemalt 1 aasta (ettevõtja puhul)

MTÜ ja SA peavad olema tegutsenud vähemalt 6 kuud.

TOETUSE ANDMISE VIIS JA TAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

27

Mini-projektide väljavalimiseks korraldab Võrumaa Partnerluskogu avaliku konkursi, mille tingimused

sätestatakse juhatuse otsusega. Toetuse saajad selgitatakse välja hindamiskomisjoni töö

tulemusena.

Meetmespetsiifilised kriteeriumid, sh:

● Projekti vastavus strateegia arenguvajadustele

● Projekti mõju meetme eesmärgi täitmisele

● Projekti olulisus tegevuspiirkonna arengus

● Projekti vastavus strateegias toodud läbivatele põhimõtetele

Universaalsed hindamiskriteeriumid, mis kehtivad kõikide meetmete puhul:

● Projekti ja eelarve põhjendatus

● Projekti tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus

● Taotleja suutlikkus projekti teostamisel

TOETUSE SUURUS JA MÄÄR

Vastavalt määruses kehtestatud ühikuhinnale, toetuse määr 100%.

Meetme tulemuslikkuse näitaja Sihtväärtus Arenguvajadustele vastavus

Projektitegevustes osalevate ja kasusaajate arv

500 sh 200 meest

Ettevõtlikkuse suurendamine

Üle-elukaareline osalus

Elanikkonna tervise

parandamine

Uute tegevussuundade lisandumine töös haavatavate sihtrühmadega organisatsioonide igapäevatöösse

5

Elluviidud mini-projektide arv tegevusrühmas

50

Sotsiaalse kaasatuse meede toetab määruses kirjeldatud eesmärki, milleks on “inimväärikuse

tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine”. Tegevusrühma projekt panustab

järgmistesse näitajatesse:

1) Võrdsed võimalused, mille näitaja on hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

2) Ligipääsetavus, mille näitaja on ligipääsetavuse näitaja

4. MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia elluviijana

4.1. Organisatsiooni juhtimine ja töökorraldus

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu on avatud ning avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute

vabatahtlik ühendus, mille põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu

28

arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine,

tuginedes kolme sektori partnerlusele.

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu loob läbi projektipõhise tegevuse toetamise uusi ning

edasiviivaid võimalusi maapiirkonna arenguks tegevuspiirkonnas toetuste eraldamise ja uute

algatuste ellukutsumise kaudu.

Võrumaa Partnerluskogu kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, mille pädevusse

kuulub ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine, strateegia, tegevuskava ja eelarve

vastuvõtmine ning muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse liikmete arvu ja selle

liikmed. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusest tulenevad õigused.

Üldkoosoleku moodustavad Võrumaa Partnerluskogu liikmed. Kontrollorganiks on

kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mille koosseisu kuuluvad kõigi kolme sektori esindajad.

13. septembri 2022 seisuga on Võrumaa Partnerluskogul kokku 51 liiget, neist 3 avaliku

sektori esindajat, 19 ettevõtjat ning 29 kolmanda sektori organisatsiooni.

Organisatsiooni tegevust juhib üheksaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad igast

omavalitsusest omavalitsuse, kolmanda sektori ja ettevõtjate esindajad. Juhatuse pädevusse

kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, strateegia ja

tegevuskava koostamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande

esitamine üldkoosolekule. Juhatus vastutab ka põhivara soetamise ja laenude võtmise eest.

Juhatuse otsusega võetakse tööle töötajad ning määratakse neile tasu. Juhatuse pädevusse

kuulub ühtlasi tegevusgrupi toetuse ja projektitoetustega seotud otsuste langetamine ning

komisjonide moodustamine. Juhatus moodustab ka projektide valikut tegeva

hindamiskomisjoni ja töötab välja projektide valiku põhimõtted.

Võrumaa Partnerluskogul on kolm hindamiskomisjoni:

1) kogukonna ja koostöö meetme komisjon,

2) ettevõtluse meetme komisjon ja

3) sotsiaalse kaasatuse meetme komisjon, mis on kolme- kuni viieliikmelised.

Komisjoni koosseisud kinnitatakse kolmeks aastaks. Iga komisjoni puhul määratakse kaks

hindamiskomisjonide asendusliiget. Projektitaotluste tehnilise hindamise korraldab büroo,

vaadates läbi taotlused ning tehes järelepärimisi puudulike dokumentide või muu osas.

Taotluste hindamise aluseks on hindamiskriteeriumid, mis tulenevad konkreetse strateegilise

suuna eesmärkidest ning hindavad suures osas taotluste sisulist panust.

Võrumaa Partnerluskogu on nii sisuliselt kui finantsiliselt hästi toimiv organisatsioon.

Varasemate perioodide strateegiate elluviimine on õnnestunud ootuspäraselt.

Finantsjuhtimise vaatest on senini kõik tegevuskulud kaetud LEADER meetmest (sh

projektipõhised tegevused, mida Võrumaa Partnerluskogu ise ellu viib), mille aastane eelarve

kinnitatakse rakenduskavaga ja vastavalt vajadusele muudetakse. Eelarvet jälgitakse rangelt

tagamaks finantsjätkusuutlikkus. Arvestades maksetaotluste menetlusaegu PRIA-s,

esitatakse igakuuliselt PRIA-le maksetaotlus. Kulude regulaarne deklareerimine tagab pideva

raha laekumise, mille tulemusena ei teki olukorda, et tegevuskulude katmiseks puuduvad

rahalised vahendid. Võrumaa Partnerluskogu projektide elluviimisel jälgitakse samu

põhimõtteid, esitades PRIA-le regulaarselt projektikulude maksetaotlused. Projektide

omafinantseeringute ja kulude, mis ei ole LEADER meetmest abikõlblikud, kaetakse

29

omavahendite (liikmemaksude) eelarvest. Liikmemaksude suurus on kinnitatud MTÜ

üldkoosolekul. Vaadates 2019., 2020. ja 2021. aastate võrdlust ei ole märkimisväärset

erinevust liikmemaksude laekumises olnud. See tähendab seda, et liikmeskond on suhteliselt

stabiilne, on toimunud väheseid väljaarvamisi ja uute liikmete lisandumist.

Tegevmeeskonda kuulub koosseisuliselt tegevjuht, projektijuht ja arenguekspert.

Tegevmeeskonna tööd juhib Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht, kelle ülesanneteks on

organisatsiooni strateegia elluviimine, piirkonnale suunatud arendustegevuste juhtimine,

tegevusplaani ja eelarve koostamine ning nende elluviimise jälgimine, kommunikatsiooni

korraldamine, koostöö korraldamine ja Võrumaa Partnerluskogu tegevuse seire korraldamine.

Samuti on tema ülesandeks meetmete nõustamine ja arendusprojektide juhtimine.

Projektijuht tegeleb arengustrateegia elluviimisega seotud dokumentatsiooni korrashoiu,

strateegia statistika ja seireandmete kogumise, sündmuste korraldamisega. Samuti veebilehe

päevakohasuse jälgimise ja pideva uuendamisega, projektide elluviimise kajastamine

organisatsioonisiseselt ja väljapoole, strateegia elluviimist ja piirkonna elavdamistegevusi

kajastava infomaterjali järjepideva koostamise ning väljaandmisega. Lisaks ka taotlejate

projektide menetlemisega seotud aruandluse ja taotlusvoorudega (sh projektitaotluste

tehniline kontroll ja hindamiskomisjoni töö koordineerimine).

Arenguekspert tegeleb esmajoones organisatsiooni arendustegevuste kavandamise ja

disainimise ning läbiviimise korraldamisega. Arengueksperdi vastutada on koosloome ja

arenguprogrammide formaatide väljatöötamine ning läbiviimine käesoleva strateegia

eesmärke silmas pidades.

Võimalusel ja vajadusel võetakse strateegia rakendamise perioodil juurde täiendavaid

töötajaid töölepingu või töövõtulepingu alusel.

Raamatupidamine on korraldatud sisseostetava teenuse kaudu.

4.2. Organisatsiooni roll strateegia elluviimisel

Võrumaa Partnerluskogu roll strateegia elluviimisel on meetmete rakendamine (ehk

investeeringu - ja tegevuste elluviimiseks toetuste menetlemine) ning tugi- ja

arendustegevused, mille kaudu toetatakse jätkusuutlike ning laiema mõjuga projektide

ettevalmistamist ja elluviimist.

Tugi- ja arendustegevused on jaotatud neljaks peamiseks tegevussuunaks:

1) Koosloome formaatide väljatöötamine

2) Arenguprogrammide väljatöötamine ja käivitamine

3) Organisatsiooni juhatuse, töötajate ning hindamiskomisjoni pädevuste arendamine

4) Koostöö tegemine praktikate vahetamiseks ning mõju suurendamiseks

Järgnevalt on kirjeldatud tegevussuundi ja nende raames kavandatavaid tegevusi.

30

4.2.1. Meetmete rakendamine

Võrumaa Partnerluskogu korraldab taotlusvoore lähtuvalt rakenduskavas kehtestatust.

Üldjuhul toimub aastas üks kuni kaks taotlusvooru, sõltuvalt eelarve vahenditest (sh projektide

jääkidest ülejäävate vahendite mahust).

Esitatud projekte menetleb Võrumaa Partnerluskogu tegevbüroo ning hindab selleks

moodustatud hindamiskomisjon. Komisjonid moodustatakse valdkonna sõltumatutest

ekspertidest, kellel on projektide koostamise ja / või hindamise varasem kogemus. Oluline on

leida eksperte, kes on taotlejate ja piirkonna suhtes neutraalsed, mistõttu kaasatakse eksperte

ka väljastpoolt piirkonda.

Taotluse prioriteetsust hindab vähemalt kolme- kuni viieliikmeline hindamiskomisjon, mille

koosseisu on kinnitanud MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatus. Hindamiskomisjon kasutab

taotluste prioriteetsuse määramisel väljatöötatud hindamismetoodikat. Taotluste hindamise

aluseks on hindamiskriteeriumid, mille detailid täpsustatakse strateegia rakenduskava

tasandil hindamiskorras. Hindamiskriteeriumid tulenevad konkreetse meetme eesmärkidest

ning hindavad suures osas taotluste sisulist panust.

Hindamine toimub kolmes etapis:

1) hindamiskomisjoni liikme individuaalne töö projektitaotlustega;

2) Projektitaotlustes kirjeldatud objektide paikvaatlused hindamiskomisjoni poolt ja/või

kohtumised projektitaotluse esitaja(te)ga;

3) Hindamiskomisjoni koosolek, kus projektitaotluste kohta moodustuvad lõplikud

hinnangud, koostatakse paremusjärjestus ning vormistatakse ettepanek Võrumaa

Partnerluskogu juhatusele paremusjärjestuse kinnitamiseks.

Projektitaotluste hindamiskord vormistatakse eraldi dokumendina. Hindamiskriteeriumite

täpsem sisu koos hindamisskaalaga kirjeldatakse hindamiskorras.

4.2.2. Koosloome formaatide väljatöötamine ja elluviimine

Uuenduslikud ideed ja innovaatilised lähenemised ei teki iseenesest. Selleks on vaja

teadvustatud vajadust, valmisolekut ja tõuget probleeme teisiti lahendada, samuti

inspiratsiooni ja koosloomelist keskkonda, mis uuenduslike ideede tekkimist toetaksid.

Koosloomeliste programmide väljatöötamine projektide eestvedajate toetamiseks võimaldab

parandada projektide kvaliteeti ning suurendab oluliselt tõenäosust jätkusuutlikumaks

tegevuseks ka pärast projektide lõppemist. Samuti suunavad seesugused programmid

taotlejaid laiendama projektimeeskondi, nii on võimalik vähendada eestvedajate läbipõlemist

ning teisalt viia koostöö tegemine uuele tasemele.

Eestis ning Võrumaal on tänaseks katsetatud ning välja töötatud mitmeid erinevaid

koosloomelisi formaate ja metoodikaid (Vunki Mano loometalgud, häkatonid, ideekonkursid),

mille rakendamine käesoleva strateegia raames on asjakohane ja põhjendatud.

Taolised formaadid võimaldavad:

● kindla ja toimiva metoodika alusel tuua kokku erinevaid osapooli, luua uusi suhteid

ning usaldust osapoolte vahel,

● kaasata valdkondlike eksperte juba probleemide sõnastamise ja ideede kujundamise

31

etapis,

● kujundada leidlikke ning jätkusuutlikke ideid, mille arendamisel on erinevate osapoolte

arvamusega arvestatud,

● ideede elluviimiseks (sh piloteerimiseks) liikuda edasi projektide taotlemise etappi.

Koosloome formaate on kavas rakendada kõikide meetmete puhul, kus koostöö ning

arendustegevuste komponent on enim esindatud.

4.2.3. Arenguprogrammide väljatöötamine ja käivitamine

Käesoleva strateegia perioodi raames on kavas viia ellu arenguprogramme erinevatel

teemadel. Nendeks on arukate külade kontseptsiooni kohandamine, omavalitsuste ja

ühenduste koosloome soodustamine ning ettevõtluskeskkonna arendamine

teadusasutustega koostöös. Tegemist on teemadega, mis vajavad täiendavat tuge ning

mõtestamist, samuti erinevate praktikatega tutvumist väljaspool tegevusrühma, väljaspool

Eestit. Arenguprogrammid kutsutakse ellu eesmärgiga “nügida” nimetatud valdkondade

arengut tegevuspiirkonnas.

Arenguprogrammid sisaldavad koolitusi, õpisündmusi, mentorlust, õppereise. Läbi erinevate

toetavate tegevuste süveneb programmis osalejate teadlikkus käsitletavast teemast, tekib

enesekindlus ning luuakse olulisi eeldusi nii arukate külade strateegiate loomiseks,

elluviimiseks kui ka omavalitsuste ja ühenduste koostöö uuele tasemele viimiseks ning

ettevõtete arendamiseks.

Kavas on välja töötada vähemalt kolm arenguprogrammi (võimalik, et programmperioodi

jooksul tekib täiendavaid vajadusi veel juurde):

1) Arukate külade arenguprogramm, mis on suunatud Võrumaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna külakogukondadele, fookusega töötada välja aruka küla strateegia

ning leida võimalused selle elluviimiseks.

2) Omavalitsuste ja ühenduste koosloomeprogramm, mis on suunatud

omavalitsustele ja ühendustele, kes on huvitatud ja valmis omavahelises koostöös ja

koosloomeliselt liikuma edasi teenuste delegeerimiseni. Programmi fookus on välja

töötada ühiselt erinevaid lahendusi, kasvatada teadlikkust ja usaldust teenuste

delegeerimiseks / üleandmiseks nii omavalitsuste kui ühenduste osalusel.

3) Ettevõtjate koostööprogramm, mis on suunatud ettevõtluskeskkonna arendamisele

ning mis pöörab suuremat tähelepanu koostööle teadusasutustega.

Arenguprogramme töötatakse välja koostöös erinevate partneritega, vajadusel ja võimalusel

kaasates vahendeid ka teistest fondidest.

4.2.4. Organisatsiooni juhatuse, töötajate ning hindamiskomisjoni pädevuste

arendamine

Tagamaks pidev organisatsiooni professionaalne toimimine ning strateegia elluviimine

kavandatud kujul, on läbi strateegia perioodi oluline hoida fookuses nii töötajate, juhatuse

liikmete kui hindamiskomisjonide liikmete eneseareng ning teadmiste ja oskuste ajakohasus.

Selleks Võrumaa Partnerluskogu:

32

1) juhatuse- ja hindamiskomisjonide liikmete vahetumisel viib uued liikmed kurssi vajaliku

infoga, tagades büroo poolt tugimaterjalid ning viies läbi sisseelamisvestluse.

2) suuremate muutuste korral (nt strateegia muudatused, määruse muudatused vm)

korraldab infotunde (sh virtuaalselt) ja koolitusi, tagamaks kõikide juhatuse ja

hindamiskomisjonide liikmete teadmiste ajakohasus.

3) korraldab iga-aastaselt juhatusele toetavaid koolitusi, õppevisiite, teema täpsustub

vastavalt vajadustele.

4) ajakohastab pidevalt bürootöötajate infotehnoloogilisi ning tööalaseid pädevusi, leides

selleks sobivaima viisi (konsultatsioon, koolitus, mentorlus, kootsing vm).

4.2.5. Piirkonnaülene, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö

Võrumaa Partnerluskogu üheks viisiks käesoleva strateegia eesmärke saavutada on

rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö erinevate organistsioonidega. Selleks kujundab Võrumaa

Partnerluskogu teadlikult koostöösuhteid erinevatel tasanditel nii praktikate vahetamiseks kui

konkreetsete projektide elluviimiseks.

Strateegia elluviimiseks ning seatud eesmärkide saavutamiseks tihendatakse suhteid nii

olemasolevate koostööpartneritega kui otsitakse ka uusi kontakte ja võimalusi, mis aitavad

tuua tegevusrühma uusi teadmisi, oskusi ning loovad lisandväärtust strateegia elluviimise

vaatest. Koostöövõimalusi arendatakse järgmiste organisatsioonidega: haridus- ja

teadusasutused, piiriülesed LEADER tegevusgrupid, siseriiklikud LEADER tegevusgrupid ja

maakondlikud arengu- ja katusorganisatsioonid.

Haridus- ja teadusasutused

Nii sise- kui välisriikide haridus- ja teadusasutustega koostöö võimaldab aktiivselt osaleda

erinevates arenguprojektides, mis toob piirkonda väärtuslikku teadmist, kujundab Võrumaa

Partnerluskogu kui arenguorganisatsiooni ning tõhustab organisatsiooni ühiskondlikku mõju

läbi paremini läbi mõeldud ja kujundatud tegevuste ning protsesside.

Peamised fookusvaldkonnad välispartnerite ning teadusasutusega on:

● Võrumaa Partnerluskogu kui arenguorganisatsiooni arendamiseks tugiteenuste ja

arenguprogrammide väljatöötamise,

● uute lähenemiste piloteerimise, mis toetab uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja

elluviimist piirkonnas projektide toel.

Nimetatud suunal alustas Võrumaa Partnerluskogu tegevusi 2023. aastal, ühinedes

projektipartnerina (koos 17-ne teise partneriga üle-Euroopa) HORIZON fondi esitatava

projektitaotlusega “Social Economy for Resilience, Inclusion and Good life in Rural areas”.

Lisaks nimetatud algatusele alustas 2023. aastal Võrumaa Partnerluskogu aktiivset koostööd

Tallinna Ülikooliga, otsimaks võimalusi seeniortöö tegija mikrokraadiõppe läbiviimiseks

Võrumaal.

Piiriülesed LEADER tegevusrühmad

33

Piiriüleste tegevusrühmadega koostöö ellukutsumine võimaldab Võrumaa Partnerluskogu

liikmeskonnal, juhatusel, hindajatel, tegevmeeskonnal ja taotlejatel (sh potentsiaalsetel

taotlejatel piirkonnas) läbi erinevate rahvusvaheliste koostööprojektide, õppereiside

korraldamise ja vastuvõtmise ning kohtumiste kaudu üksteiselt õppida. Eriti oluline on koostöö

piiriüleste partnerlustega just uute kontseptsioonide rakendamisel, mille osas Eesti kogemus

on tagasihoidlik - näiteks arukate külade kontseptsioon, samuti rohepöörde ja

ringmajandusega seotud teemad. Rahvusvaheline koostöö võimaldab uute teemade puhul

kõikidel organisatsiooni tasanditel end teemaga paremini kurssi viia ning kogeda praktilisi

näiteid, kuidas valdkondi on arendatud.

Peamised fookusvaldkonnad piiriüleste LEADER tegevusrühmadega on:

● arukate külade kontseptsiooni ellukutsumine ja lähenemise rakendamine

● kliimasõbralike lahenduste ja ringmajandusega seotud teemad

● parimate praktikate vahetamine käesoleva strateegia arenguvajadustega seoses

● LEADER projektide toetamine ja nõustamis- ning hindamispraktikad,

organisatsioonide toimimine ja erinevate juhtimismudelitega tutvumine.

Tihedamad koostöösidemed on Võrumaa Partnerluskogul Leader Sepra (Soome), Aluksne

Piirkonna Tegevusgrupp (Läti), kellega on kavas käesoleva strateegia raames koostööd

jätkata ja tihendada. Samuti on esimesed sammud tehtud koostööks Taani LEADER

tegevusrühmadega, kes paistavad silma arukate külade kontseptsiooni eduka

rakendamisega.

Siseriiklikud LEADER tegevusrühmad

Võrumaa Partnerluskogu kuulub Eesti LEADER liidu liikmeskonda, mis tähendab seda, et

aktiivselt räägitakse kaasa LEADER teemadel ning seisukohtade kujundamisel riigi tasandile

edastamiseks.

Koostöö siseriiklike LEADER tegevusrühmadega on eelnevatel perioodidel olnud aktiivne ning

tulemuslik, peamised koostööpartnerid on olnud Lõuna-Eesti LEADER tegevusrühmad.

Regionaalne lähedus ning tugev koostööharjumus on soodustanud ühistegevuste elluviimist.

Peamised fookusvaldkonnad siseriiklike tegevusrühmadega (kaasates vajadusel ka

välisriikide partnereid) on:

● maaelu positiivse kuvandi toetamine (sh kollaste raamide teema arendamine)

● parimate praktikatega tutvumine ning üksteiselt õppimise soodustamine strateegia

valdkondades, kus Võrumaa Partnerluskogu taotlejate toetamise kogemus on vähene

(nt keskkonna- ja ringmajandusega seotud teemad, arukate külade kontseptsioon ning

haavatavate sihtrühmade kaasamine)

● koostööprojektid siseriiklike ja välispartneritega käesoleva strateegia arenguvajaduste

lahendamiseks

● strateegia elluviimisega seotud praktikate vahetamine

Peamised siseriiklikud partnerid LEADER tegevusrühmade näol on Valgamaa

Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider,

Jõgevamaa Koostöökoda.

Maakondlikud arengu- ja katusorganisatsioonid

Koostöös maakondlike arengu- ja katusorganisatsioonidega panustab Võrumaa

34

Partnerluskogu siinse piirkonna terviklikku arendamisesse läbi oma tegevuse, hoides häid

ning avatud suhteid ka arengu - ja katusorganisatsioonidega ning rääkides kaasa

maakondlikult olulistes protsessides ja tegevustes. Samuti on koostöö maakonna tasandil

oluline prioriteetsete teemade ja arenguvajadustega tegelemise osas erinevate projektide ja

arendustegevuste raames, mida Võrumaa Partnerluskogu ellu kutsub. See võimaldab

regioonis jagada selgemalt vastutusvaldkondi ja tegevusi, jagada ressursse.

Seniseks parimaks koostöö näiteks maakondlike arengu - ja katusorganisatsioonidega on

kaubamärk UMA MEKK, mille omanikuks on Võrumaa Partnerluskogu, ent mille tegevusi viib

ellu Võrumaa Talupidajate Liit. Omapoolse panusega toetab ettevõtmist Võrumaa

Arenduskeskus.

Peamised fookusvaldkonnad maakondlike arengu- ja katusorganisatsioonidega:

● piirkonna arenguvajadustele vastavate arendusprojektide ellukutsumine

organisatsioonide omavahelises koostöös

● infovahetus maakonna arengut puudutavatel teemadel (sh kogukondade,

omavalitsuste ja ettevõtjate vajaduste osas info vahetamine)

● piirkonna jaoks olulistesse ettevõtmistesse panustamine ning kaasarääkimine

Peamised koostööpartnerid maakondlike arengu- ja katusorganisatsioonide näol on Võrumaa

Arenduskeskus, Võrumaa Talupidajate Liit, Võrumaa Spordiliit.

5. Strateegia seire ja hindamine, sisehindamine Strateegia seire ja hindamise protsessid annavad ülevaate kohaliku tegevuspiirkonna

arengust, sisehindamise protsessi puhul on keskmes kohaliku tegevusrühma areng.

Fookuses on strateegia raames elluviidud tegevused ja nende mõju strateegia

eesmärkide täitmisele, võttes arvesse ümbritseva keskkonna olukorda ja toimuvaid

muutuseid. Täpsemad kriteeriumid ning andmete kogumise viisid on kirjeldatud

strateegia lisas 3.

Seire ja hindamise ülesanne on jälgida strateegia täitmist, andes sellest ülevaate nii

tegevusrühma liikmetele kui laiemalt huvitatud osapooltele ja elanikkonnale. Võrumaa

Partnerluskogu kogub ja analüüsib andmeid regulaarselt strateegia elluviimise jälgimiseks

ning mõju hindamiseks. Seeläbi on loodud pidev ülevaade strateegia täitmisest ning see

võimaldab reageerida muutustele ja kõrvalekalletele võimalikult operatiivselt.

Strateegia seirega tegeleb Võrumaa Partnerluskogu jooksvalt, kogudes erinevaid andmeid

ja infot läbi projekti elluviijate aruandluse, seire ringreiside ning kasutades vajadusel

täiendavaid küsitlusi või intervjuude formaate. Võrumaa Partnerluskogu viib seiretegevused

läbi iga projekti puhul, aruandluse esitamise järgselt. Põhjalikumad ülevaated strateegia

seireandmete kohta esitatakse regulaarselt üldkogule ja juhatusele ülevaate korras.

Strateegia hindamine viiakse läbi strateegia elluviimise perioodil kahel korral- perioodi

keskel (2026) ning lõpus (2029). Selleks kaasatakse protsessi juhtima ja andmekogumist ning

analüüsi läbi viima väline ekspert, kelle ülesandeks on viia läbi kvalitatiivne andmete kogumine

35

intervjuude kaudu ning analüüsida olemasolevaid kui ka täiendavalt kogutavaid andmeid, teha

järeldusi strateegia elluviimise ning püstitatud meetme eesmärkide ja strateegiliste

eesmärkide saavutamise kohta. Väline kaasatud ekspert esitab soovitused strateegia

muutmiseks ning uuendamiseks. Vahe- ja lõpphindamise tulemused avalikustatakse, tulemusi

arutab Võrumaa Partnerluskogu juhatus. Vahehindamise tulemustele tuginedes teeb juhatus

otsuse strateegia muutmise / mitte-muutmise kohta.

Sisehindamine on juhtimise üks osa, mis aitab kujundada toimivat arenguorganisatsiooni

ning kindlustada selle kaudu tegevuspiirkonnale strateegia elluviimiseks vajalikud tugi- ning

arendustegevused, kvaliteetse nõustamisteenuse projektitaotluste koostajatele ja projektide

elluviijatele, sõltumatu ning põhjaliku taotluste hindamise. Sisehindamine annab ülevaate

kohaliku tegevusgrupi arengust.

Sisehindamine viiakse läbi kord kahe aasta jooksul ehk strateegiaperioodi jooksul kolmel

korral (2024; 2026 ja 2029). Sisehindamise läbiviimise aluseks on organisatsiooni

tegevussuunad (kirjeldatud käesoleva strateegia peatükis 6.4. Organisatsiooni roll strateegia

elluviimisel). Sisehindamise tulemused esitatakse hindamise järgselt juhatusele, kes võtab

nende põhjal vastu otsuse organisatsiooni töö- ja juhtimiskorralduse muutmise / mitte-

muutmise kohta. Sisehindamise tulemusi võetakse arvesse strateegia muutmise

kavandamisel.

6. Rahastamiskava

Järgnevalt on välja toodud planeeritava eelarve põhimõtteline jaotus strateegia valdkondade

ja meetmete kaupa.

Leader meetme toetuse summa on indikatiivselt 2 518 579 2 538 778 eurot, millest

tegevusrühma ülalpidamise kulud moodustavad kuni 25%. Sotsiaalfondi eelarve on

indikatiivselt 302 698 301 450 eurot.

Strateegili

ne

valdkond

Kogu-

konnad

Ettevõtlus Ühis-

tegevus

Koostöö Sotsiaalne

kaasatus

Strateegia

rakendamin

e, sh

jooksvad ja

elavdamise

kulud

25% kogu

eelarvest

Meetmed Kogukonna

meede

35%

38%meetm

ete mahust

66126 €

744665 €

Ettevõtluse

meede

40%

meetmete

mahust

755573 €

781080 €

Ühistegevu

se meede

20% 17%

meetmete

mahust

377786 €

329320 €

Koostöö

meede

5%

meetmete

mahust

94446 €

97635 €

Sotsiaalse

kaasatuse

meede

100%

meetme

mahust

302698 €

301450 €

36

Projektide toetusmäärad:

Kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimise ja piirkonna elavdamise kulud – kuni 100%

abikõlblikest kuludest

Võrumaa Partnerluskogu enda koostööprojektide puhul on toetuse määr 90%

Toetusmäär omavalitsustele ja kolmanda sektori organisatsioonidele – kuni 85%

Toetusmäär ettevõtetele – kuni 60%

Investeeringud taristusse (trassid jms) - kuni 60% abikõlblikest kuludest

Tabel 16. Võrumaa Partnerluskogu kavandatava eelarve põhimõtteline jaotus

Toetuste eelarve planeeritav jaotus aastate lõikes on järgmine:

● 2024 – 10% 0%

● 2025 – 30% 42%

● 2026 – 30% 51%

● 2027 – 20% 5%

● 2028 – 10% 2%

● 2029 – 0%

Selleks, et viia ellu erinevaid arendustegevusi, on lisaks LEADER ja ESF+ meetmete

rahastusele Võrumaa Partnerluskogu jaoks oluline ka muude rahastusallikate kasutamine (sh

rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides osalemine).

7. Eelmise perioodi tulemuslikkuse kokkuvõte

Perioodi 2014-2020 analüüsimiseks ning tulemuslikkuse hindamiseks viis Civitta 20214. aastal

Võrumaa Partnerluskogu tellimusel läbi hindamise. Hindamise eesmärk oli analüüsida

LEADER meetmete (v.a. riigisisese- ja väliskoostöö meede) kaudu perioodil 2014-2020

toetatud projektide mõju ja tulemuslikkust, sh kuidas on need aidanud kaasa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna arengule. Uuringu läbiviimise hetkel oli ellu viidud 93 projekti. Lisas 4 on

esitatud ülevaade mõõdikute lõikes sihttasemetest ja tulemustest strateegia koostamise

hetkel (mais 2023 seisuga).

Tulemuslikkuse hindamise dokumendi ühe osana esitati ettepanekut, kuidas meetmeid

järgmiseks perioodiks täiendada või muuta. Ettepanekud on strateegia koostamise etapis

põhjalikult läbi töötatud ning arutatud erinevate osapooltega. Uuringus välja toodud

ettepanekutega on käesoleva strateegia koostamisel arvestatud ning need on leidnud väljundi

kas organisatsiooni arendus- ja tugitegevuste korraldamises ja / või meetmete kaudu

toetatavate tegevuste kirjelduses. Täpsem ülevaade on esitatud lisas 4.

Möödunud rahastusperioodil viis Võrumaa Partnerluskogu ise ellu kokku seitse projekti, neist

kolm siseriiklikku koostööprojekti ning neli rahvusvahelist projekti. Projektidega olid kaetud

valdkonnad: piirkonna maine kujundamine, jahindus ja kohalik toit, kogukondade võimekuse

tõstmine, kultuurisündmuste elluviimine, ettevõtluskeskkonna arendamine.

4 MTÜ Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia 2014-2020 tulemuslikkuse hindamine. (2021).

Civitta. Dokument on leitav siit: https://voruleader.ee/images/vorumaa-partnerluskogu- arengustrateegia-2014-2020-tulemuslikkuse-hindamine.pdf

37

Ülevaade elluviidud koostööprojektidest on esitatud käesoleva strateegia lisas nr. 4. Eelmise

perioodi tulemuslikkus ja elluviidud arendusprojektid.

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 153

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia muudatuste

heakskiitmine

Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31

lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ (edaspidi LEADER määrus) § 9 lõike 6 alusel.

Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi

määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud

kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid

strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 31 lõike 8 alusel.

Strateegia muutmise peamised põhjused:

- lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla

õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 03.09.2025 toimunud MTÜ Võrumaa

Partnerluskogu üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna arengustrateegiasse 2023-

2029 sisse vajalikud muudatused, sealhulgas meetmete 3.2 (kogukonna meede) ja 3.4

(ühistegevuse meede) rahastamiskava osas.

Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Võrumaa Partnerluskogu esitatud strateegia

muudatused.

MTÜ-l Võrumaa Partnerluskogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt

alates 03.09.2025.

Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Võrumaa Partnerluskogu heakskiidetav strateegia koos

lisadega, MTU_Vorumaa_Partnerluskogu_heakskiidetav_strateegia.asice

Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister