Selgitustaotlus PEEK-meetme määruse §15 ja §21 rakendamise osas

Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule

SA Viljandimaa Arenduskeskus esitab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule ülevaate kavandatavast projektitaotlusest eesmärgiga saada nõukogult kinnitus projekti vastavusele arenguleppes seatud strateegilistele eesmärkidele.

Projekti lühitutvustus: Projekt „Linnuste tee“ ühendab Kesk-Eesti ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised objektid – Viljandi, Lõhavere, Tarvastu ja Karksi ordulinnused ning Helme, Põltsamaa ja Paide linnuse – ühtseks maakondade üleseks turismitooteks. Projekti eesmärk on kujundada seitsmest linnusest terviklik külastajateekond koos ühise visuaalse identiteedi, digiplatvormi, turundusstrateegia ja külastustaristuga.

Tulemuseks on atraktiivne, ligipääsetav ja tänapäevane päranditurismi sihtkoht, mis kasvatab piirkonna nähtavust, külastatavust ja konkurentsivõimet.

Vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele

Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus

Arenguleppes nähakse ette piirkondlike keskuste elukvaliteedi ja teenuste kättesaadavuse parandamist.

Projekt tugevdab Viljandi ja Paide kui Kesk-Eesti ajalooliste ja kultuuriliste keskuste positsiooni, sidudes need väiksemate keskustega nagu Karksi-Nuia, Helme ja Põltsamaa.

Linnuste võrgustiku kaudu paraneb ligipääs avalikele turismiobjektidele, mis omakorda kasvatab piirkondlikku ettevõtlust, turismivoogusid ning kohalike teenuste kasutust.

Nii toetab projekt regionaalset tasakaalu ja aitab vältida ääremaastumist – eesmärki, mis on arenguleppe üldises visioonis (ptk I, p 1.7 ja 1.8) kesksel kohal.

Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu

Arenguleppe eesmärk on arendada ettevõtlust toetavat füüsilist ja digitaristut.

„Linnuste tee“ loob külastustaristu, mis hõlmab teekonna tähistust, parkimisalasid, puhkealasid, viidastust ja ligipääsetavust erivajadustega külastajatele. Lisaks rajatakse ühine veebikeskkond, mis toimib digitaalse külastusteekonnana ja turundusplatvormina.

Antud investeering tugevdab kogu piirkonna ettevõtluskeskkonda: see suurendab turismiteenuste (majutus, toitlustus, giiditeenus, käsitöö, transport) nõudlust ja loob uusi ettevõtlusvõimalusi.

Projekt on otseselt kooskõlas arenguleppe ülesandega tagada ettevõtluseks vajalik taristu ja tugevdada regioonidevahelist koostööd.

Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime

Arenguleppes rõhutatakse vajadust kasvatada innovatsioonivõimekust ja lisandväärtust läbi teadmiste, tehnoloogia ja koostöö.

„Linnuste tee“ rakendab päranditurismi arendamisel uuenduslikke digilahendusi: interaktiivseid ekspositsioone, 3D-visualiseeringuid ja keskset digikaarti, mis ühendab linnuseid virtuaalselt.

Need tegevused suurendavad piirkonna turismisektori innovatsioonipotentsiaali ja loovad eeldused nutikate turismiteenuste tekkeks.

Projekt aitab tõsta Kesk-Eesti tuntust kui kaasaegse ja uuendusliku turismisihtkohana, kus ajalugu ja tehnoloogia on ühendatud.

Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine

See tegevussuund on Linnuste tee projekti tuum. Arenguleppes rõhutatakse koostööpõhist ettevõtluskooslust ja piirkondliku identiteedi tugevdamist.

Projekt ühendab seitsme linnuse haldajaid, kohalikke omavalitsusi, turismiettevõtjaid, muuseume ja kogukondi ühise eesmärgi nimel.

Koostöös luuakse ühine turundusstrateegia, korraldatakse koolitusi ja võrgustikusündmusi ning töötatakse välja ühtne müügiplatvorm.

Selline koostöö loob tugeva maakondadevahelise turismikoosluse ja tugevdab Kesk-Eesti kui ühtse kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna kuvandit.

Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus

Arenguleppes on fookuses kestlik areng ja keskkonnahoid.

„Linnuste tee“ lähtub põhimõttest, et kultuuripärandi säilitamine ja majanduslik kasutamine peavad käima käsikäes.

Projekt soodustab keskkonnasõbralikku külastust – rajatakse jalgsi ja jalgrattaga ligipääsetavad teekonnad, eelistatakse looduslähedasi lahendusi ning kasutatakse energiatõhusaid ja digitaalset külastusinfot vähendavaid lahendusi.

Projekt aitab vähendada turismi ökoloogilist jalajälge ja toetab arenguleppes seatud kestliku ettevõtluse eesmärke.

Projekti mõju Kesk-Eesti regioonile

„Linnuste tee“ loob Kesk-Eestis tervikliku päranditurismi sihtkoha, mis suurendab külastusvoogusid ja majanduslikku aktiivsust kolmes maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.

• piirkonna turismi- ja majutusteenuste nõudluse kasvus; • uute ettevõtlusvõimaluste tekkes (teenused, giidid, toitlustus, elamused); • kohalike elanike kaasamises ja kogukondade tugevnemises; • Kesk-Eesti tuntuse kasvus nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul.

Projekti mõju ulatub üle maakondade piiride, ühendades eri sektorid ja kogukonnad. See suurendab Kesk-Eesti ettevõtlusaktiivsust, loob uusi koostöövorme ning tugevdab piirkonna identiteeti ja majanduslikku konkurentsivõimet.

Palume Kesk-Eesti arenguleppe nõukogul kinnitada, et projekt „Linnuste tee“ vastab arenguleppe strateegilistele eesmärkidele ja toetab selle elluviimist Kesk-Eesti kui ühtse ja atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamisel.

Lugupidamisega, Kadi Ploom Viljandimaa Arenduskeskus Juhatuse liige [email protected]

SELGITUSKIRI

Riigi Tugiteenuste Keskusele Rahandusministeerium

Saatja: SA Viljandimaa Arenduskeskus Kuupäev: 17.10.2025 Teema: Küsimused ja ettepanek seoses PEEK meetme määruses sätestatud arenguleppe nõukogude rolli ja pädevusega

Austatud Riigi Tugiteenuste Keskus,

Lähtudes riigihalduse ministri 19. detsembri 2022 määrusest nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (muudetud 22.05.2025, jõust. 25.05.2025), soovin juhtida tähelepanu mitmele olulisele probleemile ja vastuolule, mis on seotud regionaalsete arengulepete nõukogude rolli, pädevuse ja praktika erinevustega.

1. Ebavõrdne olukord Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti vahel

PEEK meetme rakendamisel on tekkinud olukord, kus Lõuna-Eesti regionaalne arenguleppe nõukogu on väljastanud projektidele kinnituskirjad vastavalt määruse §15 lg 6 ja §21 lg 72 nõuetele, Kesk-Eesti nõukogu aga ei ole seda teinud, viidates häälteenamuse puudumisele.

Viljandimaa taotlejana on seetõttu sattunud ebavõrdsesse olukorda – me tegutseme ja esitame taotluse Lõuna-Eesti NUTS piirkonnast, kuid peame määruse alusel taotlema kinnituskirja Kesk-Eesti nõukogult, kes pole suutnud otsust vastu võtta. Tulemusena on Viljandimaa projektid juba eos halvemas konkurentsiolukorras võrreldes teiste Lõuna-Eesti piirkonna taotlejatega, kes said nõukogu kinnitused ja 0,5 lisahindepunkti.

• Lõuna-Eesti piirkonnast esitati 11 taotlust. Piirkonna toetuse eelarve on 17 754 601 eurot;

• Kesk-Eesti piirkonnas ei olnud nõukogu suuteline andma ühelegi projektile kinnitust; • See tähendab, et sama meetme piires on erinevate piirkondade taotlejaid hinnatud

ebavõrdselt ja erinevatel alustel.

Selline olukord ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ega haldusmenetluse põhimõtetega, mis peaksid tagama ühetaolise menetluse kõigile toetuse taotlejatele.

3. Kesk-Eesti nõukogu uus ettepanek RTK-le

16.10.2025 on Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu teinud RTK-le ettepaneku hinnata projekte tervikuna pärast taotluste esitamist, mitte enne, nagu määruse §21 lõige 72 ette näeb.

Määrus sätestab selgelt, et kinnituskirjad peavad olema esitatud koos taotlusega taotlusvooru avamise tähtpäevaks. Seega ei ole nõukogul pädevust anda kinnituskirju hilisemalt hindamisprotsessi käigus.

Palun selgitada, kas RTK peab sellist ettepanekut õiguspäraseks ja kas RTK-l on volitusi lubada määruse sõnastusest kõrvalekalduvat tõlgendust.

4. Hindamis- ja kinnituskirjade andmise juhendi puudumine

Palun selgitada, kas Riigi Tugiteenuste Keskusele on arenguleppe nõukogude poolt esitatud ametlik hindamise juhend või kord, mis reguleerib kinnituskirjade väljastamist.

Kui määruses on sätestatud, et nõukogud annavad kinnituskirju, peab sellele olema kehtestatud selge ja võrdselt kohaldatav alus, sh:

• millal ja kuidas kinnitus antakse; • millised on hindamiskriteeriumid; • kes ja millise pädevuse alusel otsustab.

Hetkel puudub igasugune dokument või juhis, mis tagaks otsustusprotsessi läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kõikides piirkondades.

5. Õiguslik ja menetluslik ebajärjekindlus

Soovin selgitust, kuidas ja millistel alustel on otsustatud, et arenguleppe nõukogud on pädevad projektidele lisapunkte andma ning väljastama kinnituskirju.

Meetme Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond (PEEK) eelarve on piiratud ja konkurents äärmiselt tihe. Sellises olukorras on 0,5 hindepunkti otsustaval kaalul ning võib määrata projekti edukuse või mitteedukuse.

Arusaamatu on, kuidas on selline mehhanism määrusesse lisatud ilma selge metoodika, hindamisjuhendita, mis reguleeriks nõukogude otsustusõigust.

Kui nõukogude pädevus ja hindamiskord ei ole määratletud — kas ja millisel õiguslikul alusel saavad need nõukogud üldse teha otsuseid, mis mõjutavad toetuse andmist.

Selline olukord võib kaasa tuua vaidlustamis- ja tühistamisriski, sest ühelegi konkreetsele õigusnormile ei ole viidatud, mis kinnitaks nõukogude kui haldusotsuse andjate pädevust.

Selline ebaselge regulatsioon võib olla käsitletav kui haldusorgani tegematajätmine või õigusvastane delegeerimine, kuna nõukogude otsused mõjutavad otseselt toetuse jaotamist ilma, et nende tegevus oleks õiguslikult kontrollitav.

6. Ettepanek määruse muutmiseks

Arvestades eeltoodut, teen ettepaneku määruse §21 lõike 72 ja §15 lõike 6 muutmiseks või ajutiseks peatamiseks, kuni:

• on kinnitatud ja avalikustatud ametlik juhend, mille alusel nõukogud kinnituskirju annavad;

• on õiguslikult selge, et mõlemad nõukogud on kehtivalt moodustatud ja tegutsemispädevad;

• on tagatud, et kõigi piirkondade taotlejaid koheldakse võrdselt ja läbipaistvalt.

Hetkel kehtiv sõnastus loob ebavõrdse konkurentsiolukorra, kus ühes piirkonnas (Lõuna- Eestis) on taotlejatele antud võimalus saada täiendavaid punkte, samas kui teises piirkonnas (Kesk-Eestis) puudub selleks sisuline ja formaalne võimalus.

Kokkuvõtteks palun RTK-l anda kirjalik vastus järgmistele küsimustele:

1. Millistel õiguslikel ja sisulistel alustel on arenguleppe nõukogudele antud roll anda kinnituskirju ja mõjutada hindepunkte?

2. Kas RTK peab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu ettepanekut õiguspäraseks ja kas RTK-l on volitusi lubada määruse sõnastusest kõrvalekalduvat tõlgendust?

3. Kas RTK-l on olemas või on nõutud ministeeriumilt juhend, mis reguleerib nende kinnituskirjade andmist ja hindamisprotsessi?

4. Kas selline regulatsioon võib tekitada õiguskaitse- või vaideolukordi taotlejate võrdse kohtlemise rikkumise tõttu?

5. Kas RTK peab põhjendatuks määruse §21 lõike 72 ja §15 lõike 6 muutmist või eemaldamist, kuni vastavad protseduurid ja alused on läbipaistvalt reguleeritud?

Lisatud:

1. Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu vastus kinnituskirja taotlusele (16.10.2025) 2. Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule – projekt „Linnuste tee“ (07.10.2025)

Lugupidamisega

Kadi Ploom SA Viljandimaa Arenduskeskus Juhatuse liige +372 5696 4686 [email protected]

Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule

SA Viljandimaa Arenduskeskus esitab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule ülevaate kavandatavast projektitaotlusest eesmärgiga saada nõukogult kinnitus projekti vastavusele arenguleppes seatud strateegilistele eesmärkidele.

Projekti lühitutvustus: Projekt „Linnuste tee“ ühendab Kesk-Eesti ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised objektid – Viljandi, Lõhavere, Tarvastu ja Karksi ordulinnused ning Helme, Põltsamaa ja Paide linnuse – ühtseks maakondade üleseks turismitooteks. Projekti eesmärk on kujundada seitsmest linnusest terviklik külastajateekond koos ühise visuaalse identiteedi, digiplatvormi, turundusstrateegia ja külastustaristuga.

Tulemuseks on atraktiivne, ligipääsetav ja tänapäevane päranditurismi sihtkoht, mis kasvatab piirkonna nähtavust, külastatavust ja konkurentsivõimet.

Vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele

Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus

Arenguleppes nähakse ette piirkondlike keskuste elukvaliteedi ja teenuste kättesaadavuse parandamist.

Projekt tugevdab Viljandi ja Paide kui Kesk-Eesti ajalooliste ja kultuuriliste keskuste positsiooni, sidudes need väiksemate keskustega nagu Karksi-Nuia, Helme ja Põltsamaa.

Linnuste võrgustiku kaudu paraneb ligipääs avalikele turismiobjektidele, mis omakorda kasvatab piirkondlikku ettevõtlust, turismivoogusid ning kohalike teenuste kasutust.

Nii toetab projekt regionaalset tasakaalu ja aitab vältida ääremaastumist – eesmärki, mis on arenguleppe üldises visioonis (ptk I, p 1.7 ja 1.8) kesksel kohal.

Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu

Arenguleppe eesmärk on arendada ettevõtlust toetavat füüsilist ja digitaristut.

„Linnuste tee“ loob külastustaristu, mis hõlmab teekonna tähistust, parkimisalasid, puhkealasid, viidastust ja ligipääsetavust erivajadustega külastajatele. Lisaks rajatakse ühine veebikeskkond, mis toimib digitaalse külastusteekonnana ja turundusplatvormina.

Antud investeering tugevdab kogu piirkonna ettevõtluskeskkonda: see suurendab turismiteenuste (majutus, toitlustus, giiditeenus, käsitöö, transport) nõudlust ja loob uusi ettevõtlusvõimalusi.

Projekt on otseselt kooskõlas arenguleppe ülesandega tagada ettevõtluseks vajalik taristu ja tugevdada regioonidevahelist koostööd.

Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime

Arenguleppes rõhutatakse vajadust kasvatada innovatsioonivõimekust ja lisandväärtust läbi teadmiste, tehnoloogia ja koostöö.

„Linnuste tee“ rakendab päranditurismi arendamisel uuenduslikke digilahendusi: interaktiivseid ekspositsioone, 3D-visualiseeringuid ja keskset digikaarti, mis ühendab linnuseid virtuaalselt.

Need tegevused suurendavad piirkonna turismisektori innovatsioonipotentsiaali ja loovad eeldused nutikate turismiteenuste tekkeks.

Projekt aitab tõsta Kesk-Eesti tuntust kui kaasaegse ja uuendusliku turismisihtkohana, kus ajalugu ja tehnoloogia on ühendatud.

Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine

See tegevussuund on Linnuste tee projekti tuum. Arenguleppes rõhutatakse koostööpõhist ettevõtluskooslust ja piirkondliku identiteedi tugevdamist.

Projekt ühendab seitsme linnuse haldajaid, kohalikke omavalitsusi, turismiettevõtjaid, muuseume ja kogukondi ühise eesmärgi nimel.

Koostöös luuakse ühine turundusstrateegia, korraldatakse koolitusi ja võrgustikusündmusi ning töötatakse välja ühtne müügiplatvorm.

Selline koostöö loob tugeva maakondadevahelise turismikoosluse ja tugevdab Kesk-Eesti kui ühtse kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna kuvandit.

Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus

Arenguleppes on fookuses kestlik areng ja keskkonnahoid.

„Linnuste tee“ lähtub põhimõttest, et kultuuripärandi säilitamine ja majanduslik kasutamine peavad käima käsikäes.

Projekt soodustab keskkonnasõbralikku külastust – rajatakse jalgsi ja jalgrattaga ligipääsetavad teekonnad, eelistatakse looduslähedasi lahendusi ning kasutatakse energiatõhusaid ja digitaalset külastusinfot vähendavaid lahendusi.

Projekt aitab vähendada turismi ökoloogilist jalajälge ja toetab arenguleppes seatud kestliku ettevõtluse eesmärke.

Projekti mõju Kesk-Eesti regioonile

„Linnuste tee“ loob Kesk-Eestis tervikliku päranditurismi sihtkoha, mis suurendab külastusvoogusid ja majanduslikku aktiivsust kolmes maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.

• piirkonna turismi- ja majutusteenuste nõudluse kasvus; • uute ettevõtlusvõimaluste tekkes (teenused, giidid, toitlustus, elamused); • kohalike elanike kaasamises ja kogukondade tugevnemises; • Kesk-Eesti tuntuse kasvus nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul.

Projekti mõju ulatub üle maakondade piiride, ühendades eri sektorid ja kogukonnad. See suurendab Kesk-Eesti ettevõtlusaktiivsust, loob uusi koostöövorme ning tugevdab piirkonna identiteeti ja majanduslikku konkurentsivõimet.

Palume Kesk-Eesti arenguleppe nõukogul kinnitada, et projekt „Linnuste tee“ vastab arenguleppe strateegilistele eesmärkidele ja toetab selle elluviimist Kesk-Eesti kui ühtse ja atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamisel.

Lugupidamisega, Kadi Ploom Viljandimaa Arenduskeskus Juhatuse liige [email protected]

Selgituskiri

Riigi Tugiteenuste Keskusele

Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ projektitaotluse juurde

Projekt: „Linnuste tee“ Taotleja: SA Viljandimaa Arenduskeskus

Käesolevaga edastame Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule esitatud projekti „Linnuste tee“ taotluse ja nõukogu vastuskirja.

Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu teatas oma vastuses, et ei ole saanud häälteenamusega langetada otsust, millega kinnitatakse projekti vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele ja selles sisalduvale tegevuskavale. Nõukogu jäi seisukohale, et enne kõigi projektitaotluste esitamist sellise kinnituse andmine ei oleks nende hinnangul kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning tegi Riigi Tugiteenuste Keskusele ettepaneku tõlgendada määrust viisil, mis võimaldaks hinnangu anda alles pärast kõigi taotluste esitamist ja hindamisprotsessi käigus.

Sellest tulenevalt ei ole taotlejal praegu võimalik esitada nõukogu kinnituskirja, mida nõuab riigihalduse ministri 19.12.2022 määrus nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (§ 15 lg 6).

Kuna olukord ei ole tekkinud taotlejast tulenevalt, vaid seetõttu, et Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu ei ole suutnud oma pädevuses otsust vastu võtta, on taotleja sattunud olukorda, kus kohustusliku lisadokumendi puudumine ei sõltu tema tegevusest.

Soovime tähelepanu juhtida, et selline olukord loob Kesk-Eesti regiooni taotlejate jaoks ebavõrdse konkurentsiolukorra võrreldes teiste piirkondadega, kus nõukogu on oma kinnitused õigeaegselt väljastanud. Samuti viitab see halduskoormuse ja koordineerimise puudulikkusele, mis võib mõjutada projektide menetlemise õiglast ja võrdset kohtlemist riikliku meetme raames.

Meetme PEEK raames on konkurents väga tihe ja määruse kohaselt on arenguleppe nõukogu kinnitus osa formaalsetest nõuetest, mistõttu on tekkinud olukord, kus üks piirkond on sisuliselt ilma võimaluseta vastata kõikidele taotlusnõuetele samadel alustel. Selline olukord ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ega haldusmenetluse põhimõtetega ning seab kahtluse alla nõukogu võimekuse oma rolli täita.

Lisatud:

1. Projektitaotlus „Linnuste tee“ 2. Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu vastuskiri

Lugupidamisega

Kadi Ploom SA Viljandimaa Arenduskeskus Juhatuse liige +372 5696 4686 [email protected]