Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-1/25/8-5 |
Registreeritud | 20.10.2025 |
Sünkroonitud | 21.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | - - |
Sari | - - |
Toimik | - - |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tervisekassa |
Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
x
Hr Hanno Pevkur Teie 29.09.2025 nr 5-1/25/8
Kaitseminister
[email protected] Meie 20.10.2025 nr 1.5-1/9044-1
Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud kaitseminister
Kooskõlastame kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, pidades
vajalikuks teha järgnevad muudatusettepanekud.
1) Eelnõus kohaselt muudetud riigikaitseseaduse § 8711 lõikes 2 viidatakse, et sõjavangidele
tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja korra võib kehtestada Vabariigi
Valituse määrusega. Selgusetuks jääb, millistest reeglitest lähtudes Tervisekassa seda
teenust korraldama peab, kui vajadus tekib kohe. Vastavad reeglid peaksid olema paigas
hetkel, mil Tervisekassa vastutavaks isik määratakse, saamaks selgust pandavast
vastutusest. Selline võimalus on, sidudes korralduse ära olemasoleva vangistusseaduse
korraldusega (vt ettepanek nr 2 allpool)
a. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et sõjavangidele tervishoiuteenuse
osutamise reeglid ja kord kuuluks kehtestamisele koos seaduse muutmisega.
Alternatiivselt on oluline, et paigas oleksid seaduse tasemel vähemalt kõige
olulisemate küsimuste vastused. Veel alternatiivina on võimalik sõjavangide
regulatsioon siduda täna olemasoleva vangide tervishoiu korraldamise
regulatsiooniga.
SELGITUS: Praktikas on olnud korduvalt olukordi, kus detaile selgitama pidav määrus ei jõustu
veel aastaid või ka aastakümneid pärast seadusmuudatust, mis tekitab õiguslünga. Kui siin peaks
selline risk realiseeruma, siis on Tervisekassa pädevuses sisuliselt ilma reegliteta otsustada, millist
tervishoiuteenust sõjavangidele korraldada.
2) Leiame et eelarve sätte sõnastus on selgem ja seda on võimalik rakendada paremini, sidudes
selle sõjavangide vanglasse paigutamise juhtudel koheselt standardiga.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku TTKS § 52 uus lõigu lisamisel asemel sõnastada
riigikaitseseaduse § 8711 lõige 1 järgnevalt:
„(1). 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioonis ette nähtud tervishoiuteenuste osutamist
sõjavangidele korraldab Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49
ja 52 alusel. Kui sõjavangid on paigutatud mujale kui vanglasse riigikaitseseaduse § 878 lõige 4
mõistes, määratakse nendele osutatava tervishoiuteenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt
sõjavangide paigutamise koha võimalustele ning riigieelarveliste võimaluste piires Vabariigi
Valitsuse korraldusega.“
Kui eeltoodu sobib, tuleb lisada sõna „sõjavangid“ praegusesse TTKS § 52 lg 31 järgnevalt:
(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele, sh sõjavangidele tervishoiuteenuste
osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja
muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa
kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus
sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
SELGITUS: Tervisekassal ei ole sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamiseks reservvahendeid
ette nähtud. Sellest tulenevalt on oluline fikseerida, et finantsiline tugi nii tervishoiuteenuste
korraldamiseks kui ka teenuse osutamise tarbeks tuleb riigieelarvest. Samas on oluline, et
reguleeritud oleks teenuse standard, mida eeltoodud sõnastus tagab. Vastav sõnastus jätab ka
erisuse võimaluseks, kui teenust osutatakse vastavalt riigikaitseseaduse § 878 lg 4 Vabariigi
Valitsuse korraldusega mujal kui vanglas.
Märgime, et sõjavangide paigutamisel mujale kui vanglasse on oluline ka see, kas mujale
paigutatud kohas on tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui ei ole, peab olema läbi
mõeldud see, kas Vabariigi Valitsuse korraldusega antakse vastav tegevusluba eritingimustel või
nähakse selleks ette muu protsess.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karl-Hendrik Peterson
juhatuse esimehe kohusetäitja
Matis Rüütel