Autoriõiguse seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu jaotuskava) edastamine Riigikantseleisse

1

EELNÕU

13.10.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamine)

§ 1. Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist

kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Audiovisuaalse

teose autoril, esitajal ja filmi esmasalvestuse tootjal, samuti teose helisalvestise autoril, esitajal ja

fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose sellise kasutamise eest (§ 27)“;

2) paragrahvi 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tasu jaotamise aluseks on jaotuskava, mille lepivad kolme kuu jooksul eelarveaasta lõpust

arvates kokku tasu koguja ja kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus

käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule.

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 81–84 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas

aluseks:

1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmärk;

2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste

reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid;

3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti;

4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus.

(82) Kui käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud isikud ei saavuta jaotuskavas kokkulepet ette

nähtud aja jooksul, teeb tasu koguja neile tähtpäeva saabudes esimesed väljamaksed jaotamisele

kuuluvast summast järgmiselt:

1) autoritele 30%;

2) esitajatele 20%;

3) tootjatele 20%.

(83) Käesoleva paragrahvi lõike 82 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vastavat õiguste omajate

kategooriat esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel summade jaotamisel

arvestatakse audiovisuaalsete teoste ja teose helisalvestiste isiklikeks vajadusteks koopiate

tegemise mahtu. Kui ühte kategooriat ja liiki õiguste omajaid esindavad mitu kollektiivse

esindamise organisatsiooni, arvestatakse summa jaotamisel iga kollektiivse esindamise

organisatsiooni liikmete arvu.

2

(84) Pärast käesoleva paragrahvi 82. lõikes sätestatud viisil tasu jaotamist jaotatakse ülejäänud tasu

käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud isikute vahel kokkuleppe kohaselt või kui kolme kuu

jooksul kokkulepet ei saavutata, arvatakse summa järgneval aastal jaotatava summa hulka.“;

4) paragrahvi 27 lõiked 9, 10, 11 ja 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab tasu tema poolt esindatavate autorite, teoste

esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes jaotuskavast, oma

liikmete üldkoosolekul kokku lepitud põhimõtetest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud

tingimustest.;

(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja

analüüside tegemiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne

protsendi jaotamisele kuuluvast tasust. Tasu taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja

aruandluse reeglid ning põhimõtted töötavad välja jaotuskava kokku leppivad kollektiivse

esindamise organisatsioonid ning need avalikustatakse tasu koguja veebilehel.

(11) Kollektiivse esindamise organisatsioonid esitavad käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud

jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle

kokkuleppimisest arvates.

(121) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks tehtud

põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks

õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise,

maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“;

5) paragrahvi 87 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“ tekstiosaga „§-dest 491

ja 492 ning § 27 lg-test 8 kuni 84“.

§ 2. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Eelnõu põhipunktid: Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotamispõhimõtete muutmine) Alustuseks - mis on erakopeerimise tasu Erakopeerimise tasu on õiguste omajatele makstav õiglane hüvitis selle eest, et isikud võivad ilma nende (õiguste omajate) loata teoseid (nt muusikat või filme) oma isiklikuks tarbeks alla laadida (kopeerida) ja sellevõrra lihtsamalt n-ö tarbida (kuulata, vaadata). Tasu kogutakse tavaliselt salvestusseadmete ja -kandjate ostu-müügi tehingu käigus, see sisaldub nende hinnas ning see kompenseerib õiguste omajatele saamata jäänud litsentsitulu. 1. Mis muutub? • Seadusemuudatuse kohaselt antakse erakopeerimise tasu jaotamise pädevus senisest enam kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO), kaotades senise ministeeriumi poolt nimetatud komisjoni ja jaotuskava ministri käskkirjaga kinnitamise. Jaotuskava muutub eraõiguslikuks mitmepoolseks lepinguks KEOde ja tasu koguja vahel, mis suurendab paindlikkust, vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi halduskoormust ning võimaldab osapooltel ise jaotuspõhimõtted kokku leppida. • Juhuks, kui kokkulepet ei saavutata, on ette nähtud ajutine jaotusproportsioon, et õiguste omajad ei jääks tasust ilma. 2. Miks on muudatust vaja? • Kehtiv süsteem on olnud keerukas, aeglane ja vaidlusterohke. • Uus kord muudab jaotamise paindlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks. • Väheneb bürokraatia • Õiguste omajad saavad kiiremini kätte õiglast tasu, mis kompenseerib

isiklikuks tarbeks kopeerimisega saamata jäänud tulu. 3. Mida on kõige olulisem muudatuse kohta teada? • Jaotuskava koostavad edaspidi KEOd omavahelise kokkuleppe alusel. • Minister ei kinnita enam jaotuskava – väheneb bürokraatia ja kiireneb tasude laekumine õiguste omajatele. • Kui kokkulepet ei saavutata, tehakse esmased väljamaksed seaduses fikseeritud proportsioonides. 4. Miks just nüüd? • Senine kogemus (2022–2024) on näidanud viivitusi ja vaidlusi. • 2023. aasta uuring pakkus toimiva lahendusena välja jaotuskava koostamise vastutuse andmise kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEOd). • Uus kord jõustub 2026. aastal, et jaotada 2025. aastal kogutud tasud juba uue süsteemi järgi. 5. Kelle jaoks muudatus tehakse? • Autorid, esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad. • Kollektiivse esindamise organisatsioonid (Eesti Autorite Ühing – EAÜ, Eesti Esitajate Liit – EEL, Eesti Fonogrammitootjate Ühing – EFÜ, Eesti Audiovisuaalautorite Liit – EAAL, Eesti Näitlejate Liit – ENL, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing – FETÜ) saavad suurema vastutuse ja paindlikkuse. 6. Keda see veel puudutab? • Tasu koguja, kelle määravad KEOd ise. • Justiits- ja Digiministeerium – töökoormus väheneb. • Kaudselt mõjutab muudatus kultuurisektorit, sest õiglane tasu toetab loomevaldkonna jätkusuutlikkust. 7. Kui palju muudatus maksab? Kuidas kulud kaetakse?

• Riigieelarvest lisakulusid ei kaasne. • Tasu kogumise ja jaotamise kulud kaetakse kogutud tasust, nagu seni. • 10% summast saab kasutada muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning jaotuskava uuringuteks. 8. Millised on muudatuse ohud/riskid? • Risk: KEOd ei jõua õigeaegselt jaotuskavas kokkuleppele – lahendus: esmased väljamaksed seaduse alusel. • Risk: Jaotuskava sisu üle võivad tekkida vaidlused – lahendus: vaidlused lahendatakse autoriõiguse komisjonis või kohtus. 9. Mis on ettepanekule eelnenud? 1. 2023. a uuring „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta“. 2. 2024. a väljatöötamiskavatsus, mis kaardistas senise süsteemi probleemid. 10. Millal muudatus jõustub? • 01.01.2026 – sellest aastast jaotatakse 2025. aastal kogutud erakopeerimise tasud juba uue korra järgi.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Riigikantselei Rahukohtu 3 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Saadame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Alex Luik 5787 2843 [email protected]

Meie 21.10.2025 nr 8-1/8512-1

1

13.10.2025

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamine) seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse1 (edaspidi AutÕS) §-s 27 sätestatud nn

erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi, mille eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis

isiklikuks kasutamiseks kopeerimisest tuleneva tulu kaotuse eest. Eelnõu eesmärk on muuta

erakopeerimise süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks. Selleks muudetakse tasu jaotamise sätteid,

millega antakse asjassepuutuvatele isikutele senisest enam pädevust ise otsustada erakopeerimise

tasu jaotamise üle.

Seni on valdkonna eest vastutav minister kinnitanud igal aastal nii erakopeerimise tasu jaotamise

komisjoni koosseisu kui ka komisjoni välja töötatud jaotuskava. Muudatustega kaotatakse ära

komisjon ja nõue jaotuskava kinnitamiseks käskkirjaga. Edaspidi lepiksid kollektiivse esindamise

organisatsioonid (KEOd) ise jaotuskavas kokku ja seejärel jaotaksid tasu omavahelise kokkuleppe

kohaselt. Sellega loodetakse KEOdele anda senisest enam paindlikkust ja pädevust ise otsustada

erakopeerimise tasu jaotuskava üle. Lisaks on eelnõus sätestatud mehhanism juhuks, kui KEOd ei

peaks vajaminevat kokkulepet tähtajaks saavutama. Seaduse planeeritud jõustumise aeg on

01.01.2026.

Seaduseelnõu rakendamisel väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ka JDM) töökoormus,

sest edaspidi pole JDMil vaja jaotuskava koostamisel osaleda ja seda käskkirjaga kinnitada. Samal

ajal ei kaasne halduskoormuse kasvu tasu kogujale, kuigi tasu koguja võtab üle toetuste

menetlemise ja aruandluse korraldamise. Nende ülesannetega seotud halduskulud kaetakse

kogutud tasust, arvestades need maha enne jaotamist.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunikud Brigita Rästas (teenistusest

lahkunud) ja Alex Luik ([email protected], 57872843) ning sama talituse juhataja Kärt

Nemvalts ([email protected], 53438846). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

1.2. Märkused

1 RT I, 14.03.2025, 22.

2

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus. Justiitsministeerium (nüüd Justiits- ja Digiministeerium)

saatis huvirühmadele VTK kohta arvamuste saamiseks 02.01.20242. Tagasiside ettepanekute

põhjal liigutakse edasi esialgu erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi uuendamisega.

Huvirühmadega kohtuti ümarlaual 29.04.2024.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seadust (RT I, 14.03.2025, 22).

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ3 (edaspidi ka

InfoSoc direktiiv) ja rakendamise tähtajad on varasemast täidetud.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Muudatused tasu jaotamise protsessis

2.1.1. Kehtiv kord ning selle puudused

Erakopeerimise süsteemi eesmärk on õiguste omajatele tekitatud kahju õiglane hüvitamine ning

selleks peab tasu jaotamist reguleeriv õigusraamistik võimaldama seda eesmärki täita.

Seadusemuudatuse eesmärk on muuta erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem

tõhusamaks, tasakaalustatumaks ja paindlikumaks, andes KEOdele rohkem otsustusõigust ja

vähendades JDMi rolli.

InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt on liikmesriikidel õigus sätestada autori ainuõiguste erand,

mille kohaselt on autori ja õiguste omajate nõusolekuta lubatud reprodutseerida teoseid ja muid

õiguste objekte enda isiklikeks vajadusteks (edaspidi erakopeerimise erand) ning autoril ja õiguste

omajatel on õigus saada selle eest õiglast tasu (edaspidi erakopeerimise tasu).

Eestis on erakopeerimise erand sätestatud AutÕSi § 26 lg-s 1, kus on nimetatud isikute ring, kellel

on õigus erakopeerimise tasule – autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse

tootjad. AutÕSi § 27 reguleerib erakopeerimise tasu kogumist, jaotamist ja tasu kogumiseks

õigustatud isiku määramist. Paragrahvi 27 lg 7 alusel on kehtestatud ka nn erakopeerimise tasu

määrus ehk Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja

teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“4.

AutÕSi § 27 lg 9 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, mis

töötab välja jaotuskava5. Selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 11 alusel

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/303c69a5-e75f-4496-abff-b5c5067a3f8d 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste

teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, ELT L 167, 22.6.2001, lk 10–19. 4 RT I, 04.03.2021, 8. 5 Edaspidi on spetsiifiliselt Eestile omast hüvitise jaotamise skeemi nimetatud kui „jaotuskava“, taoliste skeemide

kohta üldisemalt „jaotusskeem“ ehk ingl k distribution scheme.

3

kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu. Jaotuskava alusel teeb tasu koguja erakopeerimise

tasu väljamaksed KEOdele, kes teostavad kollektiivselt tasu saamiseks õigustatud isikute

autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi6. Seejärel teevad KEOd väljamaksed õiguste

omajatele. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi §

27 lg 10 alusel.

Kehtiv õigus näeb seega ette erakopeerimise tasu jaotamise kahes etapis. Esimene etapp algab

komisjoni moodustamisega ja lõpeb KEOdele tasu jaotamisega valdkonna eest vastutava ministri

kinnitatud jaotuskava alusel. Teine etapp algab, kui jaotuskava alusel on KEOdele tasu jaotatud, ja

lõpeb siis, kui KEOd on jaotanud tasud individuaalsetele õiguste omajatele. JDMi hinnangul on

puudusi just esimeses etapis, täpsemad põhjused on esitatud allpool.

Kuna eelnõu keskendub just erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile, on järgmisena

esitatud kokkuvõtlikult tegevused, mis esimeses etapis toimuvad ning tegevustega seonduvad

puudused. Esiteks kinnitab justiits- ja digiminister käskkirjaga komisjoni erakopeerimise tasu

jaotuskava väljatöötamiseks (AutÕS § 27 lg 9). Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama

(AutÕS § 27 lg 9). Kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile, kes

kinnitab jaotuskava käskkirjaga (AutÕS § 11). Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu

koguja KEOdele väljamaksed. JDM on nimetatud tegevuste puhul täheldanud järgnevaid

probleeme.

Erakopeerimise tasu jaotamise komisjon

Esimene probleem erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni juures tekib selle moodustamise

puhul. Nimelt on sätestatud AutÕSi § 27 lg-s 9, et komisjoni kuuluvad õiguste omajaid esindavad

KEOd proportsionaalselt. Seejuures on määratlemata sättes kasutatud sõna „proportsionaalselt“,

mis on jätnud liigset tõlgendamisruumi. Senise korra kohaselt on komisjoni kuulunud esindajaid

igast KEOst, kelle liikmetel on õigus erakopeerimise tasule nii, et erinevad õiguste omajate grupid

oleks võrdselt esindatud7. Samas võib sõna „proportsionaalne“ mõista ka teistmoodi, nt et

komisjoni peaks kuuluma igast KEOst esindajaid proportsionaalselt KEO liikmete arvule,

eelnevatel aastatel KEOdele jaotatud summadele või mõnele muule näitajale, mis iseloomustab

KEO osatähtsust kõikide KEOde seas. Selline tõlgendusruum on juba tekitanud vaidlusi tasu

jaotamise protsessi ettevalmistamisel ja enne kui komisjon sisulist tegevust alustab. KEOde hulgas

on seni puudunud ühtne seisukoht, milline oleks kõige õiglasem komisjoni koosseis. Senine kord

jätab võimaluse, et kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, võidakse

erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja KEO

esindajate arv komisjonis võib varieeruda. On tõenäoline, et mida rohkem KEO esindajaid

komisjonis on, seda parem on KEO läbirääkimise positsioon. Sellest tekib võimalus, et kõikuva

esindatuse korral on ühel aastal üks KEO, teisel aastal teine KEO eelisseisundis jaotuskava

koostamisel.

6 Eelnõu koostamise ajal kuuluvad tasu saajate hulka järgnevad KEOd: Eesti Autorite Ühing, Eesti

Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing 7 Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti

Näitlejate Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing.

4

Teine probleem on seotud JDMi rolliga komisjoni töös. Nimelt on komisjonis lisaks õiguste

omajate esindajatele ka üks JDMi esindaja. Sätte algne eesmärk oli ilmselt anda JDMile võimalus

komisjoni tööga kursis olemiseks, anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll.

Tegelikult on JDMi hinnangul komisjoni senine töö näidanud, et JDMi esindaja osalemine

komisjoni töös pole hädavajalik.

Kolmas probleem on seotud sellega, et komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi.

Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile

kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed.

Jaotuskava kinnitamine

AutÕS sätestab, et minister kinnitab käskkirjaga jaotuskava, olles selle enne kooskõlastanud

autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega (AutÕS § 27

lg 11).

Esimene probleem tekib sellest, et seaduses ei ütle üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada

komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Ühelt poolt on võimalik seadusest

tuletada, et jaotuskava (kavandi) koostab komisjon (AutÕS § 27 lg 9) ja esitab selle ministrile, kes

selle ka kinnitab (AutÕS § 27 lg 11). Teiselt poolt on öeldud, et minister peab jaotuskava kõigest

kooskõlastama õiguste omajate esindajatega (AutÕS § 27 lg 11), mis jätab ministrile laiema

otsustusruumi.

Jaotuskava teenib õiglase hüvitise tagamise eesmärke, sest sellest sõltuvad KEOdele ja hiljem

õiguste omajatele makstavad summad. Kui komisjon esitab ministrile jaotuskava, mis ei ole

õiglane, tuleks eelistada sellist tõlgendust, et ministril on õigus jaotuskava kinnitamisel irduda

jaotuskava (kavandis) kokkulepitud tasuprotsentidest. Siiski jääb ebaselgeks, milliste kaalutluste

alusel saab minister teha muudatusi komisjoni esitatud jaotuskavas enne selle kinnitamist.

Komisjonis on ülekaalus KEOde esindajad, kellel on andmed nt nende esindatud liikmete teoste

kasutamise ulatusest. Seega KEO ülesanne oma liikmete esindajana oleks need andmed komisjonis

välja tuua, komisjonis korrigeeritakse tasu maksmise proportsioone teoste tegeliku kasutamise

ulatuse järgi. JDMil sellised andmed puuduvad. Seega on JDMil ka keerukam hinnata, kas

jaotuskava on õiglane või mitte. Peamiselt saab aluseks võtta võrdluse eelmise aasta jaotuskavaga,

avalike allikate info teoste kasutamise kohta, JDMi esindaja kuuldud info komisjoni

läbirääkimistel. Seetõttu on JDMil keeruline komisjonis kokku lepitud jaotuskavas vigu leida ja

neid ka parandada sedasi, et ministri käskkiri, erinevalt komisjoni esitatud jaotuskavast, tagaks

õiguste omajatele õiglase tasu. Seetõttu on aastate 2022–2024, mil kehtib uus süsteem, tegevus

olnud selline, et minister kinnitab komisjoni esitatud jaotuskava muutmata kujul. Kogu sisuline

ekspertiis õiglase jaotuskava kinnitamiseks ja tulemuseni jõudmiseks on just KEOde endi käes.

Erapooletute uuringutega (milleks AutÕS riiki kohustab) saab jaotamise aluseks olevaid andmeid

välja selgitada mingites piirides. Esiteks saab uurida, milliseid teoseliike ja millisel määral

võrrelduna teiste teoseliikidega kopeeritakse, ning hinnata audio- ja audiovisuaalvaldkonna

omavahelisi osakaale. Teiseks saab nende kahe valdkonna sees jagada raha teose liigi järgi ja selle

põhjal, palju kopeeriti nt Eesti muusikat, kui palju välismaised sarju jne. Sellest jaotusest edasi ei

võimalda aga ükski uuring määrata, kui palju peaks konkreetse teoseliigi (nt kodumaised

audiovisuaalsed teosed) kopeerimise eest saama raha filmitootjad, filmiautorid, näitlejad,

filmimuusika tootjad, filmimuusika autorid, filmimuusika esitajad ehk milline on erinevate õiguste

omajate rühmade osakaal mõne konkreetse teoseliigi puhul. Kopeerimise ulatus on seejuures nende

5

puhul võrdne, sest kõik nimetatud osalised on panustanud Eesti filmidesse. Sektoritevaheline jaotus

ühe teoseliigi puhul vajab spetsiifilist ekspertiisi, mis ongi KEOdel, seda enam, et otsustamiseks

vajalikud andmed on sageli lepingutega kaetud ning võivad olla konfidentsiaalsed. Seda asjaolu on

iseenesest arvestatud ka kehtivas seaduses, kuna igal aastal moodustatava komisjoni tegevust ei

saa pidada nõu andvaks, nende teadmistele tuginedes ongi õiglane tulemus saavutatav ja nende

sisulist rolli kogu protsessis on võimatu alahinnata, mistõttu ka praegu ei näe AutÕS ette tegelikult

protseduuri, mille kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister ise asuda tasude jaotuse üle

otsustama ja minna jaotuskomisjoni otsusest mööda (olgu otsus saavutatud konsensuse või

hääletamise tulemusel).

Teine probleem jaotuskava kinnitamisel haldusaktiga on seotud erakopeerimise tasu kogumise ja

jaotamise mehhanismiga. Erakopeerimise tasu peab kompenseerima eeldatava kahju, mis tekib

õiguste omajatele, kuna isikud teevad teostest koopiaid õiguste omajate loata. Seega hüvitatakse

õiguste omajatele saamata jäänud litsentsitulu. Hüvitamise mehhanism seisneb selles, et esmalt

maksab AutÕSi § 27 lg-s 1 nimetatud isik (nt müüja) salvestusseadme või -kandja pealt tasu selle

kogujale (hetkel EAÜ). Seejärel jaotab EAÜ tasu KEOde vahel. Kolmandaks jaotab iga KEO tasu

oma liikmete vahel. Igas nimetatud etapis sooritab eraõiguslik isik makse teistele eraõiguslikele

isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni.

Järelikult on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga. Seda toetab ka Euroopa Kohtu

praktika. Nimelt on kohus rõhutanud, et isikud, kes teevad teostest koopiaid õiguse omajalt luba

küsimata ja kes seda tehes tekitavad neile kahju, peavad põhimõtteliselt neile selle heastama,

rahastades selleks ette nähtud õiglast hüvitist (C-470/14). Seega on oluline just seos, et kasutajad

peaksid õiguste omajatele saamata jäänud tulu kompenseerima.

Seetõttu ei ole JDMi hinnangul otstarbekas olukord, kus ühes eelmainitud etapis (jaotuskava

kinnitamisel) sekkutaks haldusaktiga. Vastupidi, haldusakt võib tekitada lisavaidlusi. Järgnenud on

kohtuvaidlused (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks lõppenud), mis on kokkuvõttes tasu

jaotamise protsessi oluliselt pidurdanud. See omakorda tähendab, et erakopeerimise tasu kas ei jõua

õigel ajal konkreetse õiguste omajani või kaasneb oluline õiguskindlusetus (nt kui küll kinnitatud,

kuid vaidlustatud haldusakti alusel on summad juba õiguste omajatele makstud ning kohus otsustab

käskkirja osaliselt või täielikult tühistada).

2.1.2. Lahendusettepanek

Võimalikud variandid

Nagu ülal selgitatud, tuleneb erakopeerimise õiguslik raamistik ELi õigusest, täpsemini on

liikmesriikidel InfoSoc direktiivi artikli 5 lg 2 p b alusel õigus autori ainuõigusi piirata tingimusel,

et õiguste omajad saavad õiglase tasu. InfoSoc direktiiv ei ole täisharmoniseeriv, mis tähendab, et

liikmesriikidel on vabadus otsustada esiteks, kas erakopeerimise erand üldse kehtestada, ning

teiseks lai kaalutlusõigus otsustamaks, mil viisil on õiguste omajatele tagatud õiglane tasu (C-

470/14 p 22). ELi liikmesriigiti on õiglase tasu süsteemi kehtestamisel lähenetud jaotusskeemile

erinevalt8, suures plaanis on kasutusel neli süsteemi:

- jaotusskeem on sätestatud õigustloova akti tasandil (nt BG, IT);

- jaotusskeem lepitakse kokku mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena (nt AT, HR);

8 CISAC uuring. Private Copying Global Study – Law and Practice.

6

- nn kombineeritud süsteemid, kus üks osa jaotusskeemist on seaduses sätestatud (nt jaotus

õiguste omajate – autorid, esitajad, tootjad – vahel), teine osa on ujuv ning lepitakse kokku või

määratakse nt vaid üheks aastaks (nt jaotus teose liikide – AV, muusika – vahel) (nt DK, FR);

- jaotusskeem kehtestatakse haldusaktiga, millele ei eelne läbirääkimisi õiguste omajatega (FI)

või millele eelnevad läbirääkimised (EE).

Lahendusettepanekus valitud tasumudeli kaalutlused

Erakopeerimise süsteemi eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis sellest, et kasutajad

saavad erakopeerimise erandile tuginedes audiovisuaalseid teoseid ja teose helisalvestisi

reprodutseerida. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tasu kogumist ja jaotamist käsitlev õigus

võimaldama tasakaalustatud ja tõhusat protsessi.

Kui jaotusskeem sätestatakse õigustloova akti tasandil ja kogutud tasust jaotatakse KEOdele aastast

aastasse sama proportsioon, tekitab järjepidev jaotusskeem õiguste omajatele õiguspärast ootust.

KEOd saavad oma tegevust ja eelarveid planeerida senisest suurema kindlusega, arvestades, et

proportsioon jääb samaks. Siiski kaob sellise süsteemi kehtestamisega paindlikkus, mis on

praeguses eelnõus valituks osutunud tasumudeli eeliseks.

Kombineeritud süsteemi kasutamine, kus jaotusskeem on nt õiguste omajate kategooriate (autorite,

esitajate ja tootjate) vahel seadusega sätestatud, samas kategooria sees muusika ja AV sektorite

vahel jaotatav tasu määratakse igaks aastaks eraldi, annab ühelt poolt järjekindlust ja teiselt poolt

lisab paindlikkust. Igale õiguste omajate kategooriale on tagatud püsiv osakaal kogutud tasust ning

on arvestatud sellega, et muusika ja AV sektorite vahel võivad osakaalud muutuda. Kuigi ka sellise

tasakaalustatud süsteemi kehtestamine oleks realistlik, on praeguse eelnõuga eelistatud süsteemi,

mis pakuks kõige enam paindlikkust. Ka praeguses süsteemis ei ole jaotusskeem aastast aastasse

püsiv ja JDMi hinnangul oleks uue süsteemi juures mõistlik seda paindlikkust säilitada, kuna

võimaldab arvestada praktilisi kaalutlusi.

Läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud jaotusskeemi puhul, mis on eelnõus valitud süsteem,

peetakse esmalt läbirääkimised huvirühmade, eelkõige KEOde endi vahel. Läbirääkimiste

tulemusena lepivad KEOd kokku jaotusskeemis, mille alusel tasud jaotatakse, jaotusskeem kehtib

intervalli piires. Järgnevaks intervalliks lepitakse kokku uues jaotusskeemis. Olemuselt on selline

jaotusskeem eraõiguslik kokkulepe ning sellise süsteemi eelis on paindlikkus õiguste omajate

jaoks. Kuna jaotusskeem lepitakse kokku läbirääkimistel, kujuneb selle sisu KEOde endi koostöö

tulemusena. KEOd, kel on eeldatavasti kõige asjakohasemad andmed oma liikmete teoste

kasutamise kohta, saavad jaotusskeemi läbi rääkides arvestada muutustega teoste kasutamises,

millega lõplik skeem peaks arvestama. Sellise süsteemi üks võimalik puudus on olukord, kus

jaotusskeemis ei õnnestu kokku leppida õigeaegselt, see on ebaõiglane või esinevad muud

puudused. Kuna liikmesriigi ülesanded piirduvad õiglase hüvitise süsteemi tagamisega, ei pea

liikmesriigid tingimata jaotusskeemi ise määrama, kuid selleks, et oleks täidetud õiglase tasu

jaotamise eesmärgid, on eelnõus arvestatud olukorraga, kus osapooled ei lepi jaotusskeemis

õigeaegselt kokku.

7

2023. aasta lõpus valmis Justiitsministeeriumi tellimusel Aleksei Kelli ja Age Värvi koostatud

uuring „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta“9. Uuringu eesmärk oli toetada

erakopeerimise tasu süsteemi tõhusamat toimimist Eestis, pakkudes rahvusvahelise võrdluse põhjal

teavet tasu kogumise ja jaotamise mehhanismide täiustamiseks. Peamine tähelepanu oli õiglasel ja

läbipaistval jaotuskaval, mis arvestab erinevate õiguste omajate huvidega ning vastab autoriõiguse

seaduse nõuetele. Uuringu kohaselt vajab erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise süsteem

Eestis ümberkorraldamist. Kehtiv süsteem, kus jaotuskava koostab komisjon ja kinnitab minister,

peaks asenduma KEOde suurema vastutuse ja otsustusõigusega. Samuti puuduvad Eestis

regulaarsetele empiirilistele andmetele tuginevad uuringud, mis takistab andmepõhise

jaotamismudeli rakendamist. Õiguste omajate ring on piiratud ning võiks olla laiem, nagu mitmes

teises EL riigis. Halduskoormuse vähendamiseks soovitatakse loobuda komisjoni iga-aastasest

moodustamisest ja võimaldada KEOdel jaotuskava iseseisvalt kinnitada. Lisaks vajab uuringu

koostajate hinnangul õigusraamistik suuremat paindlikkust ja selgust – sealhulgas tuleks

kehtestada üldised jaotuskriteeriumid ning luua lahendused olukordadeks, kus osapooled

kokkuleppele ei jõua.

2024. a VTKs selgitati välja erakopeerimise tasu maksmisel tekkinud probleemid (jaotuskomisjoni

koosseis, ministeeriumi roll) ja pakuti nendele lahendusvariante. VTKs ei pakutud välja

terviklahendust, eesmärk oli see leida kogunenud tagasiside pinnalt ning ühtlasi arvestada 2023. a

lõpus valminud analüüsi tulemusi. Mis puudutab jaotuskomisjoni koosseisu, siis sai välja pakutud

mudelid, mis põhinevad praegusel süsteemil (erakopeerimise tasu jaotamise lepivad kokku õiguste

omajate esindajad), pakuti uudsena välja ka nn erapooletute asjatundjate mudel ning lõpuks

kombinatsioon olemasolevast ning erapooletute asjatundjate mudelist (nn segamudel). Mingit

ühtset eelistust VTK tagasiside pinnalt ei selgunud, kollektiivse esindamise organisatsioonid

pidasid nende osalemist protsessis ka edaspidi äärmiselt oluliseks. Ministeeriumi (või ka

valitsemisala hallatava asutuse, ennekõike Patendiameti) rolli hindasid KEOd üldiselt vajalikuks,

kuid Tartu Ülikooli hinnangul on riigi roll pigem süsteemi regulatiivse raamistiku loomises, mitte

iga-aastases tasu jaotamise protsessis vahendajana osalemises ning suuresti kollektiivse esindamise

organisatsioonide esindajate tehtud otsuste kinnitamises.

Valitud lahendust toetab ka 2023. a lõpus valminud uuring, milles analüüsitud ELi liikmesriikides

on kasutusel erinevad lahendused ning mitmel neist on tasude jaotamine antud tasu saamiseks

õigustatud isikutele (ennekõike neid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele).

Näiteks toimivad samalaadsed süsteemid Rootsis, Austrias ja Leedus. Lätis on sätestatud üldised

jaotusprotsendid, kuid kui samale tasuosale on õigus mitme KEO liikmetel, siis tuleb jaotus nende

KEOdel omavahel kokku leppida. Saksamaal on üheksa KEOd moodustanud eraõigusliku

juriidilise isiku – mittetulundusühingu vormis tegutseva Zentralstelle für Private

Überspielungsrechte (ZPÜ) – ning selle koordineerimisel kiidavad liikmed jaotuskava heaks

ühehäälse otsusega. Kui kõik pole nõus, peab jaotuskava ümber tegema.

Tekib ka küsimus, kas seda ülesannet (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine ja kinnitamine)

tuleb pidada riigi tuumikfunktsiooniks, mida ei saaks delegeerida avalikust sektorist väljapoole.

Ühest vastust küsimusele, milline on nn riigi tuumikfunktsioon ehk ülesanded, mida avalikust

9 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Erakopeerimise%20tasu%20aruanne.pdf

8

sektorist väljapoole delegeerida ei oleks võimalik10. Samas on Eesti põhiseadus (PS) määranud

kõigi kolme avaliku võimu liigi (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) konkreetsete

funktsioonide täitjad:

1. Seadusandlik võim – Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS §-d 59 ja 65) ning Vabariigi

President annab seadlusi (PS § 78);

2. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (PS § 87);

3. Kohtuvõim – õigust mõistab ainult kohus (PS § 146).

Konkreetse täitjaga ülesanded (nt Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus) ülesandeid ei

ole üldjuhul lubatud erasektorile delegeerida11.

Lisaks konkreetse täitjaga ülesannetele võtab põhiseaduse § 14 kokku riigi rolli laiemalt: „Õiguste

ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste

kohustus“. Seega võib järeldada, et riigi ülesanne, mida erasektorile delegeerida ei tohi, on

kõigi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine. Haldus- ja kohtumenetluse valdkonnas

annab PSi §-st 14 tulenev põhiõigus korraldusele ja menetlusele lisaks õiguse nõuda tõhusat ja

õiglast menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks12.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalas nii õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine kui ka kitsamalt

intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine.

Intellektuaalomandi õiguskaitse moodustab laiemalt lahutamatu osa põhiseaduslikust

õiguskorrast. Intellektuaalse omandi õigusi, s.h autoriõigusi ning autoriõigusega kaasnevaid

õigusi kaitstakse põhiseaduse § 32 alusel (PS II peatükk ehk isikute põhiõigused ja vabadused),

mis näeb ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. PSi § 39 kohaselt on autoril ka

võõrandamatu õigus oma loomingule ning et riik kaitseb autori õigusi. Riik on nende õiguste kaitse

tagamiseks loonud vajamineva rahvusvahelise ja regionaalse õigusega kooskõlalise raamistiku

AutÕSiga. Erakopeerimist puudutav normistik on AutÕSi §-des 26 ja 27 ning rakendusaktis.

Alates 2021. a kehtiv AutÕS võimaldab koguda erakopeerimise tasu (ennekõike ajakohaste

seadmete ja vahendite kataloogi toel) ning selle süsteemi üks osa on ka kogutud tasu jaotuskava

iga-aastane koostamine. Kava koostamine ja kinnitamine on rakenduslik ülesanne, mille

volitamine riigist väljapoole on võimalik ning riigi sekkumine selle ülesande täitmiseks ei ole

otseselt vajalik (vt ka halduskoostöö seaduse §-e 3 ja 5). Kaitsemehhanismid kolmandate isikute

(s.h KEO liikmetest õiguste omajate) põhiseaduslike positsioonide kaitseks sisaldab eelnõu

tagavaravarianti tasude jaotamiseks juhul, kui KEOd mõne konkreetse aasta eest tasu jaotamisel

kokkulepet ei saavuta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 26 lg-t 1. Kehtiva õiguse kohaselt ei joonistu üheselt välja,

millistel õiguste omajatel on õigus erakopeerimise tasule. Muudetavas sättes on kirjas, et õigus

10 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 9. Kättesaadav:

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020-

10/2016_valitsussektori_asutuste_juriidiliste_vormide_ja_ulesannete_analuusimetoodika.pdf. 11 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 11. 12 Põhiseaduse § 14 kommentaarid, p 26. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3485.

9

tasule on: autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal.

Tegelikult on õiguste omajate kategooriaid kuus: 1) helisalvestiste autorid 2) helisalvestiste esitajad

3) fonogrammitootjad 4) AV teoste autorid 5) AV teoste esitajad 6) filmi esmasalvestuse tootjad.

Muudatusega tuuakse need õiguste omajate kategooriad eraldi välja. Kuna jaotuskavas kokku

leppimine antakse tasu koguja ja KEOde endi kätte, täpsustatakse selle muudatusega, et kõigil

mainitud õiguste omajate kategooriatel on õigus tasule ja neid esindavad KEOd peavad olema

jaotuskava pooled.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 8. Nagu ülal selgitatud, jaotatakse erakopeerimise tasu

kahes etapis. Esiteks jaotatakse kogutud tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle

liikmetel on õigus saada erakopeerimise tasu (kehtiv AutÕS § 27 lg-d 9 ja 11). Seejärel jaotavad

kollektiivse esindamise organisatsioonid saadud tasu oma nende liikmete vahel, kellel on õigus

erakopeerimise tasule (kehtiv AutÕS § 27 lg 8). Kehtivas õiguses on tasu jaotamise lõiked

süstemaatiliselt ebaloogilises järjekorras, kuna lõige 8 käsitab teisest jaotamise etappi, ent asub

eespool, ja lõige 9 esmast jaotamist, ent asub tagapool. Eelnõuga muudetakse tasu jaotamist

reguleerivate lõigete järjestust nii, et lõige 8 (ja eelnõuga lisatud lõiked 81 kuni 84) reguleerivad

tasu jaotamise esimest etappi, kavandatav lõige 9 reguleerib teist etappi.

Lisaks süstemaatilisele muudatusele muudetakse kavandatavat lõiget 8 (kehtivas õiguses lõige 9)

sisuliselt, muudatus puudutab erakopeerimise tasu esimest jaotamist. Lõiget muudetakse nii, et

jaotuskava haldusaktiga kinnitamise asemel lepivad KEOd ise jaotuskavas kokku. Eelnõus

sätestatakse, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine on nende kollektiivse esindamise

organisatsioonide pädevuses, kelle liikmetel on õigus nimetatud tasule. Kavandatav muudatus

võimaldaks osapooltel ise paindlikumalt otsustada nii formaalsete kui ka sisuliste kriteeriumide

üle, mida jaotuskava koostamisel oluliseks peetakse. Muudatuse eesmärk on anda pädevus

jaotuskava väljatöötamiseks neile, kelle jaoks erakopeerimise tasu kehtestatakse. Seda toetab ka

asjaolu, et erakopeerimise tasu ei koguta riigieelarvest, vaid seda kogutakse ja jaotatakse

eraõiguslikes suhetes – eraõiguslikud isikud maksavad seadme pealt tasu kogujale (eraõiguslik

isik), tasu koguja jaotab summa eraõiguslikele isikutele ehk KEOdele.

Jaotuskava ise on spetsiifiline eraõiguslik leping, millele kohalduvad TsÜSi sätted tehingute kohta,

VÕSi üldosa normid ja lisaks AutÕS § 27 lg-d 8–84. Jaotuskava poolteks, nagu lõige viitab, on

esiteks tasu koguja ja teiseks asjaomased KEOd, kusjuures eelnõuga jäetakse jaotuskava poolteks

olevate KEOde nimekiri lahtiseks ja viidatakse üldiselt AutÕS §-le 26. See tähendab, et iga KEO,

mis esindab AutÕS §-s 26 nimetatud isikuid, on õigustatud tasu saama ja seega üks jaotuskava

pooltest. Kui tasu saamiseks õigustatud KEOde nimekiri täieneb, tuleb kaasata täiendavad KEOd

jaotuskavasse. Nt asutatakse olemasolevate AutÕS §-s 26 nimetatud isikute esindamiseks uus KEO

või muudetakse AutÕS § 26 lg-t 1 ja tasu saamiseks õigustatud isikute ring laieneb, mistõttu

asutatakse uus KEO nende esindamiseks.

Kuigi jaotuskava kui lepingu sõlmimisel on üldisest privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt

pooltel õigus ise oma õigusi ja kohustusi kujundada, on kavandatavas AutÕS §-s 27 siiski

sätestatud mõningad kitsendused, millega jaotuskava pooled arvestama peavad ja mis piiravad

nende privaatautonoomiat. Need kitsendused on vajalikud, kuna Eesti peab liikmesriigina, kus on

erakopeerimise erand siseriiklikkusse õigusesse üle võetud, tagama oma pädevuse piires õiglase

10

hüvitise sissenõudmise, millega hüvitatakse autori kantud kahju13. Seega aitavad täiendavad

piirangud kaasa InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b eesmärkide saavutamisele hüvitada õiguste

omajatele tekkida võiv kahju14.

Kavandatud korra kohaselt on jaotuskava eraõiguslik mitmepoolne leping, millele kohalduvad

VÕSi üldosa sätted ja mille sõlmimiseks on sätte sõnastuse järgi vaja tahteavaldusi kõigilt

asjaomastelt KEOdelt ja ka tasu kogujalt. Kui tasu koguja või vähemalt ühe asjaomase KEO

tahteavaldus puudub, ei ole see seaduse mõttes jaotuskava. Tasu koguja võib ainult jaotuskava

alusel väljamaksed teha, s.o sellise mitmepoolse lepingu alusel, mis vastab seaduse nõuetele.

Jaotuskava alusel tekibki tasu kogujal KEOdele tasu väljamaksmise kohustus ja KEOdel õigus

saada jaotuskavas kokkulepitud tasu.

Jaotuskavas kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega.

Sellest tekivad pooltele tüüpilised vastastikused kohustused nagu lojaalsuskohustus (VÕS § 14 lg

1 lause 1), teavitamiskohustus (VÕS § 14 lg 2), pahauskselt läbirääkimiste katkestamise keeld

(VÕS § 14 lg 3), konfidentsiaalsuskohustus (VÕS § 14 lg 4). Jaotuskava läbirääkimiste kontekstis

on need kohustused seotud eelkõige koostööga jaotuskava väljatöötamise eesmärgil, nt KEOdel on

kohustus teavitada teisi pooli asjaoludest, mis võimaldaks seaduse nõuetele vastavas jaotuskavas

kokku leppida. Kui üks või mitu jaotuskava läbirääkimistes olevat isikut neid kohustusi rikuvad,

on õigustatud poolel või pooltel asjakohaste õiguskaitsevahendite kasutamise õigus.

Tasub märkida, et läbirääkimiste luhtumise korral ei teki iseenesest alust esitada teise poole vastu

nõudeid (VÕS I lk 61). Kui kolme kuu jooksul ei õnnestu KEOdel jaotuskavas kokku leppida,

luuakse mehhanism, millega jaotatakse kavandatava korra kohaselt esialgu vaid osa tasust

KEOdele. Kavandatud AutÕS § 27 lg 82 eesmärk seisnebki selles, et läbirääkimiste luhtumise

korral saaks õiguste omajad vähemalt mingigi osa sellest tasust, mida nad on õigustatud saama.

Seejärel on KEOdel ja tasu kogujal võimalik pidada läbirääkimisi ülejäänud tasu jaotamises kokku

leppimiseks (kavandatava § 27 lg 84). Jaotuskava kokkuleppimisele seatud ajaline piirang

tähendab, et kui KEOd selle ajaga jaotuskavas kokku leppinud ei ole, isegi kui läbirääkimised

kestavad, tekib tasu kogujale seadusest tulenev kohustus maksta esialgsed summad KEOdele

vastavalt ettenähtud proportsioonidele. Seejärel on pooltele antud lisaaeg leppida kokku

automaatse jaotusprotsendi alusel jaotamata jäänud summa jaotamises.

Kui pooled ei suuda täiendava aja jooksul tasu jaotamises kokku leppida, arvatakse jaotamata

summad automaatselt järgmisel aastal jaotatava summa hulka. See tähendaks, et kui jaotamata

summad on juba arvatud automaatselt järgmisel aastal jaotatava summa hulka, ei ole tasu kogujal

ega KEOdel õigust sõlmida kokkulepet selle summa jaotamiseks. Kui pooled jõuavad jaotuskavas

kokkuleppele, peab selline kokkulepe hõlmama kogu saadaolevat jaotamisele kuuluvat summat,

mitte üksnes osa sellest, s.t pooled ise ei saa kokku leppida, et nad jaotavad mingi osa ja ülejäänu

arvatakse järgmise aasta eelarvesse.

Kuigi sõnaselget vorminõuet jaotuskavale ette nähtud pole, peavad pooled arvestama sellega, et

jaotuskava tuleb esitada valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle

kokkuleppimisest.

13 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Stichting de Thuiskopie, C‑462/09, EU:C:2011:397, punkt 34 14 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Padawan, C‑467/08, EU:C:2010:620, punkt 41

11

Jaotuskavale ei ole ka konkreetseid sisunõudeid ette nähtud, kuigi kavandatud § 27 lg 91 sätestab

põhimõtted, mida jaotuskava koostamisel tuleb arvesse võtta. See tähendab, kui viidatud

põhimõtteid arvestatakse, on need peegeldatud lõplikus jaotuskavas. Kui põhimõtteid ei arvestata,

s.t jaotuskava neid põhimõtteid ei järgi, võib see õigustatud pooltele kaasa tuua võimaluse kasutada

õiguskaitsevahendeid. See tähendab sisuliselt lepinguvabaduse piiramist, sest kuigi jaotuskava sisu

on poolte määrata, on igale läbirääkimises osalevale isikule seatud piirid, millega peab arvestama.

Kui üks või mitu jaotuskava poolt rikuvad kohustusi, on õigustatud pooltel võimalik kasutada

õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on selle all mõeldav kahju hüvitamise nõudmine (VÕS § 115 lg

1). Näiteks võib rikkumine esineda olukorras, kus KEO esitas ülepaisutatud andmeid tema liikmete

teoste kasutamise kohta, mistõttu jaotuskavas on märgitud suurem osakaal tasust võrreldes sellega,

mida KEO oleks õigustatud tõeseid asjaolusid teades saama.

Kuna jaotuskava on kavandatava regulatsiooni kohaselt eraõiguslik leping, lahendaks edaspidi

tsiviilkohtud jaotuskavaga seotud küsimusi. Tsiviilkohtusse võib pöörduda TsMS § 3 lg 1 kohaselt

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millest tulenevalt on jaotuskava

võimalik kohtu teel vaidlustada selle pooltel – tasu kogujal ja KEOdel. Jaotuskava osapooli on

2026. aastal eelduslikult kuus. Sellest järeldub, et maksimaalne koormus, mis võib tsiviilkohtutele

uue regulatsiooniga aasta jooksul realistlikult tekkida, on kuus eelduslikult rahalise nõudega hagi.

Järgnevatel aastatel võib, sõltuvalt tasu saama õigustatud KEOde arvust, muudatuse prognoositav

aastane mõju muutuda. Kuna jaotuskava sisuks on raha jaotamine, esitatakse tõenäoliselt just

rahalisi nõudeid. Lisaks tuleb arvestada, et kohus võib liita TsMS § 374 asjaolude esinemisel ühte

menetlusse nt mitme erineva KEO individuaalsed hagid sama kostja (teine KEO) vastu.

Eelnõuga täiendatakse AutÕS § 27 lg-tega 81–84 ning eesmärk on anda § 27 lg 8 (vt p 2 eespool)

alusel tegutsevatele jaotuskava koostajatele kriteeriumid, mida tuleb kava kinnitamisel arvestada

(lg 81). Sätte kohaselt võetakse esiteks arvesse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks

vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks kogutava tasu olemust ja eesmärki. See tähendab, et

üldjoontes tuleb lähtuda ELi õiguses sätestatud reprodutseerimisõiguse piiramise reeglitest15 ja

neid tõlgendavast kohtupraktikast. Direktiivi kohaselt tuleb õiguste omajale maksta nende teoste

isiklikuks otstarbeks kopeerimise eest õiglast hüvitist. Mõiste „õiglane hüvitis“ omakorda on ELi

õiguse autonoomne mõiste ja seda tuleb tõlgendada kogu ELi territooriumil ühetaoliselt16. Seega

on tasu suuruse arvutamisel vaja arvestada erinevate nüanssidega, nii kohalikku turukäitumist kui

ka teiste ELi liikmesriikide praktikat selles küsimuses. Euroopa Kohus on muu hulgas täpsustanud,

et direktiivi 2001/29 art 5 lg 2 p b tuleb tõlgendada nii, et isikute huvide tasakaalu leidmine eeldab,

et õiglast hüvitist tuleb tingimata arvutada kriteeriumi alusel, kui palju on õiguste omajatele

(autorid, esitajad, tootjad) isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kahju

tekitatud17.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide

ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõike 2 punkt b. 16 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C-467/08, punktid 31–33 ja 37; 12.11.2015, Hewlett-Packard

Belgium, C-572/13, punkt 35 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 38. 17 Vt selle kohta kohtuotsus 21.10.2010, Padawan, C 467/08, punktid 39-44.

12

Teiseks tuleb jaotuskava koostamisel arvestada salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist

audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavaid

teoseliike. Selle kriteeriumi sisustamine on parimal moel võimalik tarbijaküsitlustes, mis tehti

2017. a ning uus uuring on käesoleva seletuskirja koostamise ajal läbiviimisel. AutÕSi § 27 lg 72

kohaselt hindab Vabariigi Valitsus salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete

teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise

mahu muutust vähemalt kord nelja aasta tagant. Kindlasti on oluline meeles pidada ka Euroopa

Kohtus kinnistunud põhimõtet, et ei ole oluline, kas isikud, kelle kasutuses on kopeerimisseadmed,

on ka tegelikult teinud isiklikuks tarbeks koopiaid. Kui nende kasutuses on kopeerimisseadmed,

piisab nimelt nende kasutamise võimalusest, et oleks õigustatud, et nad osalevad õiguste omajatele

ette nähtud õiglase hüvitise rahastamisel18.

Kolmandaks sätestab eelnõu, et arvestama peab ka salvestusseadmete ja kandjate osakaale, millelt

tasu koguti. See tähendab, et jaotuskava koostamisel tuleb luua seosed kopeerimiseks kasutatavate

seadmete ning selle sisu vahel, mida peamiselt on seda tüüpi seadmega kopeeritud. Kui

muusikateoseid kopeeritakse suurel määral nt nutitelefoniga ja kui kopeerimiseks kasutatud

seadmete hulgas on just nutitelefonide osakaal suur, tuleb seda arvestada ka jaotuskava

koostamisel.

Viimase kriteeriumina nimetab eelnõu kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust.

Selle kriteeriumi sisustamisel peaks lähtuma asjaolust, et mida vähem on esindatavaid KEOs, seda

väiksem on ka tekitatud kahju selle KEO esindatavatele õiguste omajatele. AutÕSi § 79 lg 3 järgi

jaotatakse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestuse isiklikuks vajaduseks kasutamise eest

saadud tasu õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise vormis. See tähendab, et erakopeerimise

tasude saamiseks õigustatud isikud ehk õiguste omajad saavad seda õigust teostada ainult KEOde

vahendusel. See tähendab, et nende õiguste omajate hulk, kes KEO liikmed ei ole, ei mõjuta ka

KEOle jaotatava erakopeerimise summa suurust. Seega tuleb erakopeerimise tasude jaotamisel

arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu

erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib.

Lõikes 82 sätestatakse lahendus juhuks, kui jaotuskava koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta.

Et tagada õiguste omajatele konkreetsel aastal siiski mingis osas tasu saamine, antakse seaduse

tasemel suunised jaotamisele kuuluvast summast esmaste väljamaksete tegemiseks järgmistes

proportsioonides:

1) autoritele 30%;

2) esitajatele 20%;

3) tootjatele 20%.

Aastail 2023-2024 on olnud jaotuskavas järgnevad osakaalud õiguste omajate kategooriate lõikes:

18 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C‑467/08, punktid 54–56; 5.3.2015, Copydan Båndkopi,

C‑463/12, punktid 24, 25 ja 64 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 28. Küll võib reprodutseerimisega seotud

tegevuse mitmefunktsionaalsus ja teisene tähtsus avaldada mõju õiglase hüvitise summale, s.h kui ilmneb, et teatava

andmekandja kõik kasutajad teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, ei pruugi õiglase hüvitise tasumise

kohustust tekkida, kui õiguste omajatele põhjustatud kahju saab lugeda minimaalseks (vt 5.3.2015, Copydan Båndkopi,

C‑463/12, punktid 27 ja 28).

13

1) autorid 41,82%;

2) esitajad 29,24%;

3) tootjad 28,94%.

Uue regulatsiooni kohaselt jaotatakse kokkuleppe mitte saavutamise korral kokku 70% tasust ja

30% jäetakse jaotamata ning KEOdele jäetakse võimalus jaotamata osa jaotamises kokku leppida.

Kui aga rakendada kavandatavas eelnõus sätestatud proportsioone ja nende alusel jaotada 100%

tasust KEOde vahel, siis oleks jaotuskava järgnev:

1) autorid 42,86%

2) esitajad 28,57%

3) tootjad 28,57%

See tähendab, et kavandatava korra kohaselt esmaselt jaotatav osa kogutud tasust jaotataks sellise

proportsiooni alusel, mis oleks mõistlikult lähedal viimastel aastatel praktikas kasutatud

jaotuskavale.

Nimetatud osakaaludele vastavad summad jaotatakse iga kategooria (autorid, esitajad, tootjad)

puhul eraldi nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste

omajatel on õigus erakopeerimise tasule (lg 83). Eelnõu koostamise seisuga on autorite sektoris

EAÜ, EAAL; esitajate sektoris ENL, EEL; tootjate sektoris EFÜ, FETÜ. KEOde vahel summade

jaotamisel arvestatakse audiovisuaalsete teoste ja teose helisalvestiste isiklikeks vajadusteks

koopiate tegemise mahtu. Kuna sättes on viidatud just „mahule“, tuleb arvestada kõige uuemate

empiiriliste andmetega, mis mõõdavad tarbijaskonna käitumist erakopeerimisel. Need andmed

selguvad eelkõige AutÕS § 27 lg 72 alusel koostatavatest küsitlusest, aga kuna täpsustatakse

KEOde õigust kasutada nn 10% tasusid ka uuringute läbiviimiseks AutÕS § 27 lg 10 uue

sõnastusega, siis on mõeldav ka olukord, kus KEOd tellivad uuringu koopiate tegemise mahu

uurimiseks. Viimase AutÕS § 27 lg 72 alusel koostatud küsitluse tulemuste kohaselt19 on viimase

12 kuu jooksul audiosalvestisi teinud 23%, videosalvestisi 16% elanikkonnast. Kui see näitaja

aluseks võtta, saab tasu jaotada igas kategoorias: muusika 59%, film 41%. Kui andmed muutuvad,

nt selguvad uued uuringu tulemused, siis saab muuta ka proportsioone.

Kui ühte kategooriat ja liiki õiguste omajaid esindavad mitu kollektiivse esindamise

organisatsiooni, arvestatakse summa jaotamisel iga kollektiivse esindamise organisatsiooni

liikmete arvu. Seletuskirja koostamise ajal esindab iga kategooria õiguste omajaid iga teose liigi

puhul (muusika ja AV) üks KEO, nt muusikateoste autoreid EAÜ. Samas ei ole välistatud, et ühe

teoste kategooria ja liigi juures esindab õiguste omajaid mitu KEOd. Nt kui muusikatootjaid

esindavaid KEOsid tekib mitu, siis jaotatakse tasu nende KEOde vahel vastavalt liikmete arvule.

Ülejäänud tasu kohta tehakse eraldi kokkulepe lg-te 8 ja 81 alusel või arvatakse järgneval aastal

jaotatava summa hulka (lg 84). Sellisel juhul koosneb järgneval aastal jaotatav summa sellele

vahetult eelnenud perioodi jooksul kogutud summast, millele liidetakse jaotamata jäänud summa.

See omakorda tähendab, et lg-s 84 nimetatud tähtaja möödumisel ei saa KEOd enam selle aasta

jaotuskavas kokku leppida.

19 2025. aastal läbi viidud küsitlus, tulemused kättesaadavad lingil: https://www.justdigi.ee/uuringud

14

Selle mehhanismiga adresseeritakse ka olukorda, kus tasu koguja ja asjaomased KEOd ei suuda

aastast aastasse tasu jaotamises kokku leppida. Kuna 70% summast makstakse automaatse

jaotusprotsendi alusel KEOdele välja ja 30% summast jääb välja maksmata ning arvatakse järgmise

aasta eelarvesse, on järgmisel aastal jaotamisele kuuluv summa eelmisest aastast ülekantud summa

võrra suurem. Oletades, et jaotamisele kuuluv summa on 1 miljon eurot mistahes aastal ja

jaotuskavas ei suudeta püsivalt kokku leppida, siis esimesel aastal jaotatakse välja 700 000 eurot,

järgmisesse aastasse kandub 300 000 eurot. Järgmisel aastal kuulub jaotamisele 1,3 miljonit eurot

ning kokkuleppe puudumisel jaotatakse sellest 910 000 eurot, 390 000 kantakse järgmisse aastasse.

See tagab olukorra, kus tasu ei hoita põhjendamatult kinni, järgmisel aastal avaneb KEOdel uus

võimalus tasus kokku leppida ja koos eelmisest aastast üle kantud osaga. Kokkuleppele mitte

jõudmise korral aastate lõikes suurenev järgmisse aastasse üle kantav summa võiks sellegipoolest

motiveerida KEOsid jaotuskavas kokkuleppele jõudmisele.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 9. Muudatus käsitleb teiselt jaotamist ehk millistel alustel

saavad õiguste omajad erakopeerimise tasust osa neid esindavalt KEOlt. Kehtivas õiguses võib

eelmainitud vahetegu jääda arusaamatuks ja tehtud täiendused aitavad paremini selgitada normi

eesmärki. Seda, mil moel otsustatakse tasu iga KEO liikmeni viia, saab otsustada nt liikmete

üldkoosolekul, samuti sisaldab AutÕS juba üldiseid reegleid õiguste omajatele saadaolevate

summade jaotamiseks (AutÕS § 799). Lisaks täiendatakse lõiget ja täpsustatakse, et iga KEO jaotab

tasu tema poolt esindatavate õiguste omajate vahel, olgu siis liikmelepingu või esinduslepingu

alusel. Kehtivas sättes on üldsõnaliselt kirjas, et KEO jaotab tasu õiguste omajate vahel,

täpsustamata, et tegelikult jaotab KEO tasu mitte õiguste omajatele üldiselt vaid just tema poolt

esindatavatele õiguste omajatele. Täpsustus teeb erakopeerimise tasu teisest jaotamist puudutava

sätte selgemaks.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 10. Uue sõnastuse kohaselt võib tasu maksta ka

organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide

rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks või

kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle 10% jaotamisele kuuluvast tasust.

Muudatus võrreldes kehtiva õigusega on see, et on otsesõnu lisatud võimalus nn 10% summadest

rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse. Lisaks kuna tasu koguja

menetleb edaspidi nn 10% summasid, on täiendava läbipaistvuse mõttes täpsustatud, et taotluste

esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja aruandluse reeglid ning põhimõtted töötavad välja

jaotuskava kokku leppivad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning need avalikustatakse tasu

koguja veebilehel. Jaotuskavaga seonduva korra muutmine mõjutab ka nn 10% tasu väljamaksmist.

Kuna säte on sõnastatud selliselt, et välja võib maksta kuni 10% „jaotamisele kuuluvast tasust“,

siis olukorras, kus kokkuleppele ei jõuta ja makstakse välja üksnes 70% kogutud tasust, siis

nimetatud 70% ongi kogu jaotamisele kuuluv tasu, millest 10% saab välja maksta sättes nimetatud

eesmärkidel.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 11, mille järgi esitavad kollektiivse esindamise

organisatsioonid lg-s 9 nimetatud jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale

ministeeriumile ühe kuu jooksul selle kokkuleppimisest. Kehtivas AutÕSis antakse kõnealuse

lõikega kohustus kinnitada hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava valdkonna

eest vastutaval ministril, kes peab olema selle kava esmalt kooskõlastanud autorite, esitajate,

fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega. Kuna jaotuskava kinnitamise

ülesanne antakse KEOdele, ei ole ka selle kava kinnitamist haldusaktiga ette nähtud. Küll aga tuleb

kokku lepitud jaotuskava esitada valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks. Riik on loonud

süsteemi, kus eraisikutel on õigus teoseid eratarbeks kopeerida ning õiguste omajatel on õigus

15

sellise kasutamise eest õiglast tasu saada, seega on põhjendatud ka huvi saada teavet loodud

mehhanismi toimimise kohta.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 121. Täpsustatud lg 121 järgi on tasu kogujal õigus

kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmise põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab

§-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise

organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis

aruande iga aasta 31. jaanuariks. Kehtiva seaduse kohaselt esitatakse aruanne Justiits- ja

Digiministeeriumile, aga kuna tasu jaotamises kokkuleppimise pädevus antakse KEOdele,

muudetakse ka kõnealust sätet. Sätte uues sõnastuses nähakse ette, et tasu koguja peab aruande

esitama teistele KEOdele, kes on jaotuskava pooled.

Eelnõuga muudetakse AutÕS § 87 lg 1 p 4 ning asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“

tekstiosaga „§-dest 491 ja 492 ning § 27 8. lõikest“.

AutÕSi § 87 reguleerib Patendiameti juurde moodustatud autoriõiguse komisjon tegevust.

Komisjoni tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes (§ 87 lg 1). Sättes loetletakse ka komisjoni

peamised ülesanded, millest üks puudutab vaidluste lahendamist poolte või nende esindaja

taotlusel. Sättes on otsesõnu viidatud, et muu hulgas lahendab komisjon vaidlusi, mis tulenevad

AutÕSi §-dest 491 ja 492 (teavitamiskohustuse täitmine ja lepingu kohandamise kord). Sellesse

loetellu lisatakse nüüd ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamist. AutÕSi § 26 kohase tasu saamiseks õigustatud isikud (neid esindavad

KEOd) saavad jaotuskava koostamisel tekkivaid võimalikke vaidlusi lahendada enne kohtusse

pöördumist ka autoriõiguse komisjoni vahendusel. Komisjon ei ole kohustusliku kohtueelse

vaidluste lahendamise organ, vaid on lepitusorgan lepitusseaduse20 § 19 tähenduses (AutÕS § 87

lg 11). Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid AutÕSis sätestatud

erisustega. Vaidluse lahendamisel tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus

on väljaspool mõistlikku kahtlust. Komisjon on moodustatud justiitsministri 9. septembri 2021. a

käskkirjaga nr 45 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ ning AutÕSi § 87 lg 11 viimase lause

kohaselt kaasatakse vajaduse korral Patendiameti peadirektori käskkirjaga komisjoni tegevusse

sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2026. aasta 1. jaanuar.

Põhjendused, miks seadus just sellel kuupäeval peaks jõustuma, on toodud seletuskirja punktis 9.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele senisega võrreldes uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega on endiselt tagatud Eesti õiguse

vastavus infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-le b ning seda sisustavale Euroopa Kohtu praktikale.

20 Lepitusseadus – RT I, 14.03.2025, 3

16

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatustega antakse põhiline roll erakopeerimise tasu jaotamise protsessis tasu

saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

Peamised mõjuvaldkonnad on: majanduslik mõju (sh halduskoormus), mõju riigiasutuste

töökorraldusele. Kaudne mõju avaldub ka kultuurivaldkonnale.

Kaasnev mõju 1: majanduslik mõju (halduskoormus).

Sihtrühm: sellised kollektiivse esindamise organisatsioonid, mille liikmetel on erakopeerimise tasu

saamise õigus: Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL), Eesti Fonogrammitootjate

Ühing (EFÜ), Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL), Eesti Näitlejate Liit (ENL), Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ).

Kollektiivse esindamise organisatsioonides on täpsemalt sihtrühmaks olevate inimeste hulk

sõltuvuses sellest, mitu esindajat kollektiivse esindamise organisatsiooni erakopeerimise tasu

komisjonis esindab. Senimaani on selleks olnud üks-kaks inimest kollektiivse esindamise

organisatsiooni kohta. Tulevikus on sihtrühma suurus kollektiivse esindamise organisatsioonide

enda teha, sest nende korraldada on see, kuidas kokkuleppeni jõutakse. Mõju sagedus jääb samaks,

nagu see on praegu kehtiva süsteemi puhul.

Muudatus mõjutab ülesannete jaotust nn 10% taotluste menetlemisel, sest muutub organisatsioon,

millele taotluseid ja aruandeid esitatakse. Väheneb võimalik eraldatav summa toetusteks, sest osa

summast läheb tasukoguja halduskulude katteks, mis on seotud taotluste ja aruannete

menetlemisega. Muudatus mõjutab kaudselt nn 10% toetuse saajaid, kuna taotlused ja aruanded

tuleb esitada JDMi asemel tasu kogujale.

KEOdele kaasnev mõju seisneb vastutuse ümberjaotumises. Edaspidi lepivad KEOd jaotuskavas

ise kokku selle asemel, et jaotuskava kinnitatakse ministri käskkirjaga. Kehtiva korra järgi osalevad

KEOd jaotuskava koostamises, osaledes jaotuskava komisjoni töös. Seega jaotuskava koostamise

ülesanne oleks endiselt KEOdel, vahega, et koostamisel ei osale JDMi esindajat. Uue korraga

jaotatakse jaotuskava kinnitamise vastutus ümber KEOdele. Siinkohal esineb risk, et KEOd ei lepi

õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Eelnõuga kavandatud mehhanismi kohaselt

makstakse sel juhul osa tasust KEOdele välja, et õiguste omajad ei jääks tasust sootuks ilma.

Ülejäänud tasu jaotamises kokku leppimiseks antakse KEOdele täiendav aeg.

Kaasnev mõju 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium, Vabariigi Valitsus.

Justiits- ja Digiministeeriumis puudutab muudatus ministeeriumi esindajat komisjonis ning

komisjoni koosseisu ja jaotuskava kui haldusakti allkirjastamisega seotud isikuid. Muudatuse

rakendamisega väheneb JDM töökoormus, sest enam ei sekkuta jaotuskava koostamise ja

kinnitamise protsessi.

Kaob ka ministeeriumi roll nn 10% taotluste menetlemisel, mis samuti töökoormust vähendab.

Ülesanne läheb tasu kogujale, kes võib selle tegevuse eest arvata maha halduskulu kogutud tasust

ning kokku leppida ka muud korralduslikud küsimused (vormid, protseduurid) AutÕSi § 27

lõike 10 alusel jaotatavate summadega.

Kaasnev mõju 3: kultuuriline mõju

17

Sihtrühm: õiguste omajad (autorid, esitajad, tootjad), kellel on õigus erakopeerimise tasule.

Kuigi eelnõu ei reguleeri kultuuriteenuste pakkumist, on sellel kaudne, kuid oluline mõju

kultuurivaldkonna mitmekesisusele ja kestlikkusele. Õiglane ja läbipaistev erakopeerimise tasu

jaotamine toetab autorite, esitajate, tootjate jätkusuutlikkust ning kultuuriteenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust. Samuti mõjutab jaotuskava ülesehitus erinevate kultuurivaldkondade (muusika,

film, kirjandus, etenduskunst) esindatust. Kultuur saab toetust nii otse tasude kaudu kui ka

toetusega, mille abil rahastatakse koolitus- ja teadusprojekte.

Mõju

Muudatus Mõjuvaldkond Sihtrühm Kirjeldus Komisjoni kaotamine ja

jaotuskava koostamine

KEOde poolt

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Justiits- ja

Digiministeerium,

KEOd

Ministeeriumi

töökoormus väheneb,

KEOd lepivad ise

jaotuskavas kokku,

suureneb paindlikkus ja

vastutus.

10% toetuste

menetlemise ülesanne

liigub tasu kogujale

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Justiits- ja

Digiministeerium, tasu

koguja, toetuste

taotlejad

Ministeeriumi

töökoormus väheneb,

tasu koguja menetleb

taotlusi ja aruandeid,

võimalik halduskulu

katmine tasust.

Jaotuskava muutub

eraõiguslikuks

mitmepoolseks

lepinguks

Mõju majandusele,

kultuurile

KEOd, tasu koguja,

õiguste omajad

Jaotuskava ei ole enam

haldusakt, vaid leping,

mis suurendab

paindlikkust ja

vastutust KEOdel.

Õiglane ja läbipaistev

tasu jaotamine võiks

kultuurisektorit

mõjutada positiivselt.

Ajutine

jaotusproportsioon, kui

kokkulepet ei saavutata

Mõju majandusele KEOd, õiguste omajad Tagatakse osaline tasu

väljamaksmine, kui

kokkulepet ei saavutata,

vähendades õiguste

omajate kahju.

Autoriõiguse komisjoni

rolli täpsustamine

Mõju riigiasutuste

korraldusele

Patendiamet, komisjoni

liikmed, komisjoni

poole pöördujad

Komisjoni pädevuse

täpsustamisel võib

kaasneda senisest enam

pöördumisi, mis

suurendab komisjoni

töökoormust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne. Riigieelarvesse laekuvaid

täiendavaid tulusid ei prognoosita. Seaduse rakendamisega seotud ülesanded jagunevad JDM ning

Patendiameti vahel. JDMi töökoormus väheneb, kuna ministeerium ei osale enam komisjoni

18

moodustamises ega jaotuskava kinnitamises. 10% toetuste menetlemise ülesanne liigub tasu

kogujale, kelle kulud kaetakse kogutud tasust.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrust nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks

tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning

kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“21.

Kõnealuse määruse § 4 (muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja

teadusprogrammide finantseerimiseks toetuse saamise avalduste esitamine) lg 1 kohaselt tuleb

AutÕSi § 27 lg-s 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel avaldus esitada Justiitsministeeriumile

1. veebruariks. Lõike 2 kohaselt peab avaldus olema vormistatud kirjalikult ning sisaldama

tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet. Lõige 3 lisab, et avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise

kasutamise kohta on raha saaja kohustatud esitama Justiitsministeeriumile aruande hiljemalt kahe

kuu pärast projekti lõppemisest arvates. Eelnõu kohaselt ei korralda Justiits- ja Digiministeerium

tasu jaotamist ning määruse § 4 lg-tes 1–3 tehakse sellekohased muudatused. Määrusele lisatakse

nn 10% tasu taotluse ja aruande vormid. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Jaotuskava koostatakse iga aasta kohta ja sellega jaotatakse tasud, mis koguti jaotuskavale eelneva

aasta jooksul. Eelnõu kohaselt on KEOdel õigus alustada läbirääkimisi jaotuskavas kokku

leppimiseks alates aasta algusest. Kuna tasude kogumise ja jaotuskavas kokku leppimise ajalised

piirid lähtuvad aastasest tsüklist, on mõistlik anda KEOdele pädevus uue jaotuskava

väljatöötamiseks alates uuest, 2026. aastast. Sellisel juhul oleks järgmise jaotuskava koostamine,

millega jaotatakse 2025. aastal kogutud tasud KEOde pädevuses vastavalt uuele korrale.

Sellepärast tehakse ettepanek, et seadus jõustuks 01.01.2026.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu

esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti

Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule,

mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate

Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate

Ühingule, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti

Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike

Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

21 RT I, 04.03.2021, 8.

19

Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile,

Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste

Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut.

Sisulise tagasiside esitasid Harju Maakohus, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Balti Uudismeedia

Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit (ühiselt), Eesti Kirjanike Liit, Eesti Ajakirjanike

Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti

Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Autorite Ühing,

Patendiamet. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.

Vabariigi Valitsuse

XX.XX.2025. a määruse nr XXX

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad

ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord”

Lisa 1

TAOTLUS MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA

TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE

EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL

Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse

seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne hiljemalt 2 kuu jooksul peale projekti

lõppemist. Aruande vorm on toodud määruse „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete

ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide

finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ lisas 2.

ÜLDINFO

Projekti nimi

Organisatsiooni nimi

Taotletav summa

Projekti kogumaksumus

TAOTLEJA ANDMED

Esindaja ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

E-posti aadress

PANGAKONTO ANDMED

Kontoomaniku nimi

Pangakonto number (IBAN)

Viitenumber (vajadusel)

SWIFT kood (vajadusel)

PROJEKT

Projekti eesmärk

(Milleks on projekt vajalik? Mida projektiga saavutatakse? Kuidas vastab projekti autoriõiguse

seaduse § 27 lõikele 10?)

Projekti lühikokkuvõte

Taotletava summa kasutamise eesmärk

Projekti toimumise periood

EELARVE

Kulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa

Kulud kokku

Tulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa

Tulud kokku

Vabariigi Valitsuse

XX.XX.2025. a määruse nr XXX

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad

ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord”

Lisa 2

MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA

TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE

EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL

SAADUD TASU KASUTAMISE ARUANNE

Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse

seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne 2 kuu jooksul projekti lõppemisest.

ÜLDINFO

Projekti nimi

Organisatsiooni nimi

Avalduse alusel saadud

summa

TAOTLEJA ANDMED

Esindaja ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

E-posti aadress

PROJEKT

Projekti toimumise aeg

Projekti toimumise lühikokkuvõte ja saavutatud tulemused

EELARVE

Kulu liik (lisa vajadusel

lahtreid juurde)

Planeeritud summa Tegelik summa

Kulud kokku

Tulu liik (lisa vajadusel

lahtreid juurde)

Planeeritud summa Tegelik summa

Tulud kokku

Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine)

seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise

isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja

nendelt kogutava tasu määrad ning

kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks

toetuse taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 27 lõigete 7 ja 14 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel

eesmärkidel tasu taotlemise kord“ §-s 4 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel tuleb avaldus

esitada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud tasu kogujale 1. veebruariks.“;

2) lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaldus peab olema vormistatud kirjalikult, määruse lisas 1 esitatud vormil, ning sisaldama

tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet.“;

3) lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise kohta on raha saaja kohustatud

esitama autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud tasu kogujale käesoleva määruse lisas 2

esitatud vormil aruande kahe kuu jooksul pärast projekti lõppemist.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel

eesmärkidel tasu taotlemise kord“ § 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määrus jõustub 01.01.2026. a.

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud autoriõiguse seaduse eelnõule

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti

Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate

Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühingule, Balti Uudismeedia Väljaandjate

Ühingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike

Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The

Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut.

Sisulise tagasiside esitasid Harju Maakohus, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit

(ühiselt), Eesti Kirjanike Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti

Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Autorite Ühing, Patendiamet. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.

Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.

Ettepaneku esitaja/märkuse sisu

Seisukoht/selgitus:

1. Harju Maakohus

Iseenesest on tervitatav, kui riik annab võimaluse erakopeerimise tasu kokkuleppele jõuda tasu

kogumisest kasusaavatel organisatsioonidel endal ning puudub vajadus tasu riigivõimu abil

jagada. Eelnõus ja selle seletuskirjas on puudutatud olukorda, kus KEOd ei jõua tasu jagamises

Arvestatud

Jaotuskavast kui eraõiguslikust lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste vaidlustamist

kokkuleppele ja tasu jagatakse seaduses sätesatud proportsiooni alusel. Seletuskiri ei puuduta

kahjuks seda, kas ja kuidas võiks olla võimalik sõlmitud lepingut vaidlustada, sellest taganed

jne. Kuna tegemist on eraõigusliku mitmepoolse lepinguga, siis kehtivad sellel ka TsÜS ja

VÕS üldosas ette nähtud võimalused kasutada õiguskaitsevahendeid. Haldusaktiga

erakopeerimise tasu jaotuse puhul võis esitada kaebuse halduskohtule. Eraõigusliku lepingu

puhul peaks võimalik olema vaidlustada lepingut või sellest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

maakohtus. Õigusselguse huvides tuleks seda teemat vähemalt eelnõu seletuskirjas kirjeldada

ning hinnata ka sellekohaseid mõjusid kohtutele.

on seletuskirjas täiendatud, samuti on täiendatud

mõju kohtutele.

2. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond

Eelnõu üheks tugevuseks on suurema paindlikkuse tagamine. Kui senises süsteemis kinnitab

autoriõiguse seaduse § 27 lg 11 kohaselt jaotuskava minister, olles selle eelnevalt

kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate

esindajatega, siis uue korra kohaselt lepivad KEO-d jaotuskavas kokku omavahelisel

läbirääkimisel. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu

jaotuskava koostamine) seletuskirja kohaselt „Muudatustega kaotatakse ära komisjon ja

jaotuskava käskkirjaga kinnitamise nõue. Edaspidi lepiksid KEOd ise jaotuskavas kokku ja

seejärel jaotaksid tasu omavahelise kokkuleppe kohaselt. Sellega loodetakse KEOdele anda

senisest enam paindlikkust ja pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotuskava üle“. See

lähenemine võimaldab reageerida muutuvatele turu- ja tehnoloogilistele tingimustele ning

vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi halduskoormust. Täiendava tugevusena võib märkida

seaduses sätestatud jaotuskava koostamise kriteeriumid (§ 27 lg 91), mis aitavad suurendada

läbipaistvust. Samuti tagab süsteemi toimimise järjepidevuse automaatne varumehhanism (§

27 lg 92), mille kohaselt jaotatakse tasud kindlaksmääratud protsentide alusel, kui KEO-d

kokkuleppele ei jõua.

Nõrkused ilmnevad eeskätt seoses riikliku järelevalve puudumisega. Infoühiskonna

direktiivi(2001/29) art 5 lg 2 punkti b tuleb erakopeerimisel õiguste omajatele tagada „õiglane

hüvitis“, mis Euroopa Kohtu praktika (C‑467/08 Padawan, C‑457/11‒C‑460/11 VG Wort)

Selgitus

Kavandatav kord võiks motiveerida KEOsid

läbirääkimistesse astuma ja jaotuskavas kokku

leppima. Kui kokkulepet ei saavutata, on

eelnõus sätestatud automaatne jaotusprotsent.

Konsensusele suunatud mudeliga, mis on

eelnõukohase seadusega valitud, võiks

väljamakstav hüvitis olla kahjuga rohkem

seotud ja proportsionaalsem võrreldes

regulatsiooniga, kus tasu jaotataksegi üksnes

mehaaniliselt, automaatse jaotusprotsendi

alusel.

Eelnõukohane kord peaks suunama KEOsid

kokkuleppele, automaatne jaotusprotsent on

üksnes tagavaraks, kui KEOd ei peaks

kokkulepet saavutama.

kohaselt peab kompenseerima õiguste omajatele tekkinud kahju ja säilitama õiglase tasakaalu

õiguste omajate ja kasutajate huvide vahel. Padawan kaasuses tuuakse punktides 39-40 välja

järgnev: „mis puutub õiglase hüvitise arvutamisel arvesse võetavasse autori kantud kahju

kriteeriumi, siis tuleneb direktiivi 2001/29 põhjendustest 35 ja 38, et õiglase hüvitise eesmärk

on kompenseerida autoritele „nõuetekohaselt” nende kaitstud teoste loata kasutamine. Õiglase

tasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb „kasuliku kriteeriumina” arvestada asjaomasest

reprodutseerimisest autorile „tuleneda võivat kahju”, kusjuures olukordades, kus kahju „mõju

[…] on minimaalne”, võib tasu maksmise kohustust mitte tekkida. Seega peab isikliku

kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kaasnema tasusüsteem, millega „hüvitatakse

mõju õiguste valdajatele […] Neist sätetest tuleneb, et õiglase hüvitise kontseptsioon ja selle

suurus on seotud kahjuga, mida autor kannab kaitstud teose isiklikul eesmärgil loata

reprodutseerimise tõttu. Sellest vaatenurgast tuleb õiglast hüvitist käsitada kui vastutasu autori

kantud kahju eest.“ VG Wort lahendi punkt 75, viitega Padawan’ile, kordab selle mõtte üle:

„hüvitise eesmärk on heastada autoritele kaitstud teoste nende loata reprodutseerimine

isiklikuks tarbeks, nii et seda hüvitist tuleb lugeda kompensatsiooniks kahju eest, mis autorile

tekib sellise loata kopeerimise tagajärjel“. Seega peab hüvitis olema kahjuga seotud ja

proportsionaalne – mitte mehaaniline ega abstraktne.

Kui jaotuskava koostamine ja kinnitamine jäetakse täielikult KEO-de otsustada, võib

küsitavaks osutuda, kas riik täidab piisavalt oma kohustust tagada süsteemi efektiivne

toimimine. Eesti varasem kogemus näitab, et KEO-de vahelised kokkulepped ei ole alati

saavutatavad. Sellest järeldub, et KEO-de vaheline koostöö on pingeline, mistõttu võib uue

süsteemi tulemusel suureneda ebastabiilsuse risk.

Täiendava probleemina võib esile tõsta automaatse protsentjaotuse (eelnõu § 27 lg 92). Kuigi

see tagab tasude liikumise õiguste omajateni, ei pruugi mehaaniline skeem arvestada tegelikku

erakopeerimise ulatust ega õiguste omajatele tekkinud kahju. Selline lahendus võib tõstatada

küsimuse selle kooskõlast Euroopa Kohtu seatud nõudega, mille kohaselt õiglane hüvitis peab

olema seotud kahju suurusega. Lisaks võib teoreetiliselt väiksemate KEO-de positsioon uues

süsteemis nõrgeneda, kuna neil on võrreldes suuremate organisatsioonidega vähem ressursse

ja läbirääkimisjõudu. Samas võivad väiksemad KEO-d ka kogu protsessis blokeerida.

Õiguslikust vaatenurgast tuleb tähele panna, et ministri kinnituse kadumisega väheneb õiguste

omajate võimalus vaidlustada jaotuskava halduskohtus. Kui varasem süsteem võimaldas

tugineda ministri käskkirjale kui haldusaktile, siis uue korra kohaselt jäävad vaidlused

tõenäoliselt eraõiguslikule tasandile. Samas tuleb pidada silmas ka asjaolu, et eelnõu

väljatöötamise tingisid eksisteerivad probleemid. Kuigi direktiiv jätab liikmesriikidele

laialdase kaalutlusruumi, võib küsimuse alla tulla, kas Eesti süsteem tagab piisaval määral

direktiivi art 5 lg 2 p b järgimise.

Eelnõu seletuskiri jaotuskava olemust järgmiselt: „Jaotuskava on seega eraõiguslik leping,

mille pooled on kollektiivse esindamise organisatsioonid ja tasu koguja, kes võib samal ajal

olla ka kollektiivse esindamise organ. Kavandatav muudatus võimaldaks osapooltel ise

paindlikumalt otsustada nii formaalsete kui ka sisuliste kriteeriumide üle, mida jaotuskava

koostamisel oluliseks peetakse […] Kavandatud korra kohaselt on jaotuskava eraõiguslik

mitmepoolne leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa sätted ja mille sõlmimiseks

on sätte sõnastuse järgi vaja tahteavaldusi kõigilt KEOdelt ja ka tasu kogujalt. Kui tasu koguja

või vähemalt ühe KEO tahteavaldus puudub, ei ole see seaduse mõttes jaotuskava. Tasu koguja

võib ainult jaotuskava alusel väljamaksed teha, s.o sellise mitmepoolse lepingu alusel, mis

vastab seaduse nõuetele. Jaotuskava alusel tekibki tasu kogujal KEOdele tasu väljamaksmise

kohustus ja KEOdel õigus saada jaotuskavas kokkulepitud tasu“.

Eelnõu tugevusena tuleb rõhutada, et selle lähenemine toetab privaatautonoomia põhimõtet

ning osapoolte vaba enesetoestuse kaitset. Kui senine kord nägi ette ministri sekkumise ja

lõpliku kinnituse haldusakti vormis, siis uus süsteem eeldab, et õiguste omajaid esindavad

organisatsioonid jõuavad tasakaalustatud lahenduseni läbirääkimiste ja kokkulepete teel.

Selline lahendus lähtub põhimõttest, et riik ei pea olema n-ö „lapsevanem“, kes osapooltele

oma otsuse peale surub, vaid võib usaldada valdkonna sisemisi mehhanisme ja osapoolte

autonoomiat. Samasugust lähenemist võiks analoogia korras kujutleda olukorras, kus riik

asuks haldusaktiga ühis- ja kaasautorite vahel autoritasude jaotust otsustama – see sekkuks

põhjendamatult privaatautonoomia sfääri. Uue regulatsiooni järgi on jaotuskava olemuselt

eraõiguslik mitmepoolne leping ning see tugevdab õigussuhete eraõiguslikku loogikat. Selline

konstruktsioon on kooskõlas kaasaegse vabadusel ja privaatautonoomial põhineva

demokraatiapõhimõtetega, mille kohaselt lepingu pooled vastutavad ise õiglaselt

tasakaalustatud lahenduse leidmise eest. Samal ajal on osalistel võimalus pöörduda kohtu

poole.

Kokkuvõttes suurendab eelnõu KEO-de autonoomiat ja lihtsustab haldusmenetlust, tuues

õigussuhetesse rohkem privaatautonoomiat ning võimaldades osapooltel ise tasakaalustatud

lahendusi leida. Kuigi see lähenemine tõstatab küsimusi seoses süsteemi kooskõlaga Euroopa

Liidu õigusega, õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja KEO-de vahelise jõudude tasakaaluga,

tuleb eelnõu lugeda sammuks positiivses suunas. See suundumus vähendab riigi liigset

sekkumist ning toetab õiguste omajate ja nende esindusorganisatsioonide eneseregulatsiooni,

mis on kooskõlas kaasaegse ühiskonna arengu põhimõtetega.

3. Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit

3.1. Erakopeerimise hüvitis uudismeedia väljaandjatele kehtiva AutÕS-i ja eelnõu

kohaselt

Eesti uudismeedia väljaandjad (autoriõiguse seaduses (edaspidi nimetatud AutÕS) kasutatav

juriidiline termin on „ajakirjandusväljaande kirjastajad“, käesolevas dokumendis kasutatakse

terminit „uudismeedia väljaandjad“ selle termini sünonüümina) toodavad meediasisu

(ajakirjandusväljaandeid), mille hulka kuuluvad lisaks artiklite tekstidele ja fotograafilistele

teostele mitmesugused muusika- ja audiovisuaalsed teosed (näiteks videosaated, videolõigud,

podcastid, muusikapalad).

Selgitus

Nagu tagasisidet välja toodud, siis eelnõuga

iseenesest ei muudeta uudismeedia väljaandjate

eelpool kirjeldatud õiguslikku olukorda

erakopeerimise hüvitise saamiseks sisuliselt,

vaid nähakse ette ulatuslikud muudatused seoses

erakopeerimise tasu jaotamisega.

Siiski tõstatavad ajakirjandusväljaannete

kirjastajad küsimuse, kas ka

ajakirjandusväljaannetes kättesaadavat

Eelnimetatud muusika- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt kuuluvad uudismeedia

väljaandjatele (kas lepingute järgi üle antud või seaduse alusel tekkinud) autori-, esitaja-,

fonogrammitootja-, audiovisuaalse teose produtsendi ja filmi esmasalvestuse tootja varalised

õigused. Uudismeedia väljaandjad on seega nende muusika- ja audiovisuaalsete teostega

seonduvalt, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks uudismeedia portaalides ja uudismeedia

digiväljaannetes (ajakirjandusväljaannete koosseisus), autoriõiguste ja autoriõigusega

kaasnevate õiguste omajateks.

Selguse huvides osundame, et ajakirjandusväljaande kirjastajate AutÕS §-s 73² sätestatud nö

uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi tuleb eristada autori- ja autoriõigusega kaasnevatest

õigustest, mis uudismeedia väljaandjatel tekivad meediasisuna muusika- ja audiovisuaalsete

teoste loomisest tulenevalt (so nn ancillary copyrights for press publishers). Esimesena

nimetatud ehk ajakirjandusväljaande kirjastajate nö uute õiguste eraotstarbel kopeerimist

AutÕS-s sätestatud erakopeerimise hüvitise regulatsioon ei puuduta.

Audio- ja audiovisuaalsete teoste (mis moodustavad Eestis hinnanguliselt keskmiselt koguni

15% kogu meediasisust) eraotstarbel kopeerimine kahjustab uudismeedia väljaandjate

õigustatud huve. Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas C-260/22 (Seven.One

Entertainment Group GmbH vs Corint Media GmbH), milles Euroopa Liidu Kohus tõlgendas

infoühiskonna direktiivi artiklit 5(2)b), tuleneb BPCMO ja EML-i hinnangul üheselt selgelt,

et uudismeedia väljaandjad peavad saama osa erakopeerimise hüvitisest (vt eelviidatud

kohtuotsuse punktid 27-29). Euroopa Liidu Kohus sedastas eelviidatud kohtuasjas:

infoühiskonna artikli 5 lõikest 5 nähtub, et selle direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud

erand on kohaldatav ainult teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus autoriõiguse või

autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud objekti tavapärase kasutamisega ega kahjusta

põhjendamatult õiguste valdaja õigustatud huve. Eelviidatud kohtulahendit tuleb praeguses

kontekstis vaadelda samuti koostoimes DSM-direktiivi artikliga 16 ja põhjenduspunktiga 60.

muusikat ja AV teoseid reprodutseeritakse

erakopeerimise eesmärgil, millisel juhul oleks

kirjastajatel õiguste omajana õigus

erakopeerimise tasule. Vastusena sellele

küsimusele tellis JDM küsitluse (tulemused

kättesaadavad veebilehel uuringute alamlehel),

mis näitas, et „uudismeedia väljaannetest“

kättesaadavat sisu erakopeerimise erandi alusel

ei reprodutseerita. Seetõttu ei ole eelnõus ega

seletuskirjas pikemalt käsitatud

ajakirjandusväljaannete kirjastajaid, kuna ei

esine puutumust erakopeerimisega.

Eesti uudismeedia väljaandjate kogu meediasisust moodustavad mitmesugused audio- ja

audiovisuaalsed teosed hinnanguliselt keskmiselt 15%. BPCMO-le ja EML-le teadaolevalt

salvestatakse Eestis eraotstarbel kasutamiseks meediasisu laialdaselt, sealhulgas uudismeedia

portaalides ja digiväljaannetes kättesaadavaks tehtud audio- ja audiovisuaalseid teoseid.

Meediasisu koosseisus olevate audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise täpse ulatuse

võiks tuvastada empiirilise uuringuga. Ilma taolise uuringuta on praegu aga ilmselge, et Eesti

uudismeedia väljaandjad, kes on audio- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt õiguslikus

mõttes autori- ja esitajaõiguste omajad, fonogrammitootjad, filmi esmasalvestuse tootjad ning

audiovisuaalsete teoste produtsendid, peavad kehtiva AutÕS-i järgi olema igal juhul

õigustatud isikud erakopeerimise hüvitise saamiseks (oma kollektiivse esindamise

organisatsiooni kaudu).

Uudismeedia väljaandjad on 2024. aastal asutanud neile kuuluvate varaliste autoriõiguste ja

autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivseks teostamiseks kollektiivse esindamise

organisatsiooni – Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu (BPCMO). BPCMO mandaadi

hulka kuulub muuhulgas uudismeedia väljaandjatele hüvitise kogumine ja jaotamine

(meediasisu koosseisus olevate) audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise eest.

Eelnõuga iseenesest ei muudeta uudismeedia väljaandjate eelpool kirjeldatud õiguslikku

olukorda erakopeerimise hüvitise saamiseks sisuliselt, vaid nähakse ette ulatuslikud

muudatused seoses erakopeerimise tasu jaotamisega.

BPCMO-le ja EML-ile on aga arusaamatu ja muret tekitav eelnõu seletuskiri, milles jäetakse

Eesti uudismeedia väljaandjate ja nende kollektiivse esindamise organisatsiooni BPCMO

kuulumine erakopeerimise hüvitise saajate hulka läbivalt ja täiesti tähelepanuta (vt näiteks

seletuskirja lk-l 3 esimeses lõigus välja toodud allviide 7 ja seletuskirja lk. 11 eelviimane lõik,

kus on (ammendavalt) loetletud eelnõu koostamise ajal erakopeerimise hüvitise saamiseks

õigustatud kollektiivse esindamise organisatsioonid, milles puudub aga viide BPCMO-le või

uudismeedia väljaandjatele).

Kuivõrd õigusakti seletuskirjal võib olla Eestis (oluline) tähtsus õigusnormi tõlgendamisel

õigusvaidluse korral, siis on meie hinnangul kindlasti vaja eelnõu seletuskirja muuta ning

täiendada seda eelpool välja toodud arutluskäiguga erakopeerimise hüvitisega seonduva

õiguslikku olukorra kohta uudismeedia väljaandjate õiguste vaatest ning lisada BPCMO

eelnõu seletuskirjas läbivalt erakopeerimise hüvitise saamiseks õigustatud kollektiivse

esindamise organisatsioonide loetellu.

3.2. Eelnõu regulatsiooni kitsaskohad

BPCMO ja EML hinnangul vajab eelnõus täiendavat arutelu ja tähelepanu ka allpool välja

toodud aspekt.

Planeeritav muudatus lisada AutÕS § 27 lg 9³, mis näeb ette, et käesoleva paragrahvi 92. lõike

punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal jaotamisele kuuluvast summast

võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste

omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule, ei ole õiguste omajate vaatest ei

õiglane ega ka mõistlik.

Kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatus võib nimelt märkimisväärselt

erineda olenevalt sellest, milliste õiguste omajatega on kollektiivse esindamise organisatsioon

liikme- ja esinduslepingud sõlminud. Õiguspraktikas võib tekkida näiteks olukord, kus ühe

kategooria õiguste omajate õiguste teostamiseks on loodud mitu kollektiivse esindamise

organisatsiooni, kes kõik on õigustatud isikuks, et saada erakopeerimise hüvitist AutÕS-i järgi.

Samas võib üks nendest organisatsioonidest esindada näiteks üksnes 5%, teine aga näiteks

75% selle kategooria õiguste omajatest. AutÕS § 27 lõikes 9³ välja pakutud sõnastuse järgi

Arvestatud osaliselt

Eelnõus on muudetud tasu jaotamist olukorras,

kus KEOd ei saavuta kokkulepet. Sellisel juhul

arvestatakse küll mitte KEO esindatust, nagu

ettepanekus välja toodud, vaid muusika ja AV

teoste kopeerimise mahtu.

saaksid mõlemad eelnimetatud kollektiivse esindamise organisatsioonid jaotamisele kuuluvast

summast täpselt võrdse osa.

Esindatuse ulatust peaks arvesse seega võtma seega ka siis, kui tasu jaotatakse AutÕS § 27

lõike 9³ kohaselt (so olukorras, kus kollektiivse esindamise organisatsioonid ei ole jõudnud

tasu jaotamises omavahel kokkuleppele).

Eelnõus lisatav AutÕS § 27 lõike 9¹ punkt 4 näeb kollektiivse esindamise organisatsiooni

esindatuse ulatuse ette jaotuskava koostamise ühe alusena (so olukorras, kus kollektiivse

esindamise organisatsioonid jõuavad tasu jaotamises omavahel kokkuleppele). Sama

põhimõte võiks olla sätestatud AutÕS § 27 lõikes 9³, pannes tasu kogujale kohustuse enne

väljamaksete tegemist hinnata kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust ja

koguda esindatuse ulatuse kohta (kollektiivse esindamise organisatsioonidelt) teavet ja

tõendeid.

Allpool on BPCMO ja EML ettepanek AutÕS § 27 lõike 9³ sõnastamiseks (alla joonituna

punase värviga on lisanduv osa).

(9³) Käesoleva paragrahvi 9². lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal

jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide

vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule,

võttes arvesse asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust. Tasu

koguja kohustub enne väljamaksete tegemist piisava põhjalikkusega hindama asjaomaste

kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust ning koguma selle kohta teavet ja

tõendeid.

3.3. Erakopeerimise erandi ulatuse laiendamine

Mittearvestatud

Eelnõukohase seadusega erakopeerimise erandit

ei laiendata uutele teoste liikidele, küll aga

BPCMO ja EML on seisukohal, et erakopeerimise erandit Eesti AutÕS-s peaks laiendama

kirjalikele ja fotograafilistele teostele. Õiguspraktikas ei ole tõenäoliselt mõistlikult võimalik

kontrollida, et meediasisuks olevaid kirjalikke ja fotograafilisi teoseid ei kopeeritaks

eraotstarbel, ning taolise kopeerimise korral uudismeedia väljaandjate õigusi efektiivselt

jõustada. On mõttekas ja õiglane näha erakopeerimise hüvitis ette lisaks audio- ja

audiovisuaalsete teostele ka kirjalike ja fotograafiliste teoste (mis moodustavad meediasisust

keskmiselt 85%) eraotstarbel kopeerimise eest.

Mõistlikum ja märkimisväärselt ökonoomsem on menetleda erakopeerimise tasu jaotuskava

ja erakopeerimise erandi kohaldamisala laiendamisega seonduvaid seadusmuudatusi koos,

kuivõrd need on sisuliselt tihedalt seotud.

oleme avatud eelnõu väliselt sellekohasteks

aruteludeks ja kaasame erinevaid huvigruppe.

4. Eesti Kirjanike Liit

4.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine

EKL toetab jaotuskava mudeli paindlikumaks muutmist ning kollektiivse esindamise

organisatsioonide rolli suurendamist jaotuskava väljatöötamisel

Selgitus

Konsensuslik mudel võiks parandada koostööd

KEOde vahel ja suunata neid läbirääkimistesse,

võimaldada paindlikumalt tasu jaotada.

4.2. Kirjanikel on õigus õiglasele hüvitisele

Erakopeerimise tasu eesmärgiks on kompenseerida õiguste valdajale kuuluva teose tasuta

kasutamist isiklikul eesmärgil. Erakopeerimise tasu lähtub Euroopa Liidu ja Nõukogu

direktiivist 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv). Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b

sätestab, et liikmesriigid võivad reprodutseerimisõiguse puhul ette näha erandeid ja piiranguid,

kui kõne all on mis tahes reproduktsioonid, sidumata seda otseselt vaid audio- ja

audiovisuaalteostega.

Kirjanikel kui autoritel ei ole võimalik saada õiglast tasu nende loodud teoste (näiteks

raamatute) tasuta reprodutseerimisel isiklikeks vajadusteks. AutÕS § 26 lg 1 sätestab, et autori

nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teoste helisalvestist kasutaja

Mittearvestatud

Eelnõukohase seadusega erakopeerimise erandit

ei laiendata uutele teoste liikidele, küll aga

oleme avatud eelnõu väliselt sellekohasteks

aruteludeks ja kaasame erinevaid huvigruppe.

enda isiklikeks vajadusteks. Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi

esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose, esituse või fonogrammi sellise

kasutamise eest. Tasu saamine on sätestatud AutÕS §-s 27. Eeltoodust nähtub, et AutÕS §-d

26-27 kohalduvad ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestiste kasutamisele. Kirjanike kui

autorite jaoks tähendab see sisuliselt seda, et olukorras, kus näiteks kirjaniku kirjutatud

raamatut reprodutseeritakse isiklikuks kasutuseks, ei kompenseerita kirjanikule sellest

tekkinud kahju. Praktikas on kirjanikel võimalik tasu saada ainult sellisel juhul, kui kirjanik

on panustanud audiovisuaalse teose või helisalvestise loomisesse, näiteks kirjutanud

laulusõnad või filmi stsenaariumi, saades siis vastavat tasu EAÜ või EAAL-i kaudu. Lisaks

eeltoodule on Eestis selgelt reguleerimata ka küsimus, kas autoritel ja esitajatel on õigus saada

tasu ka kuuldemängude, audioraamatute ja teiste sarnaste audioteoste isiklikuks otstarbeks

reprodutseerimise eest. Kehtiva praktika kohaselt ei kompenseerita täna kirjanikule tema

loodud kuuldemängu või audioraamatu tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline

praktika on põhjendamatu, kuivõrd nii kuuldemängud kui ka audioraamatud on oma olemuselt

helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele reprodutseerida, kuid EAÜ kogub

tasu vaid muusikateostelt. Kokkuvõttes on kirjanike võimalus saada tasu teose kasutamisel

isiklikuks otstarbeks ebaõiglaselt piiratud.

Kirjanike tasu saamise õiguse piiramine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. On ilmselge

ja üheselt mõistetav, et sarnaselt heliteose või audiovisuaalse teose reprodutseerimisega

isiklikul eesmärgil, on võimalik reprodutseerida ka kirjalikke teoseid, kuuldemänge ja

audioraamatuid ning kattuvad ka seadmed, millel on võimalik teoseid reprodutseerida (mh

arvutid ja nutitelefonid). Näiteks laeb õpilane õppetöös kasutamiseks tasuta alla kirjaniku

kirjutatud raamatu kirjaliku versiooni või sisse loetud audioraamatu. Samas ei ole kirjanikel

kehtivas õiguses ette nähtud võimalust saada sellise teose kasutamise eest õiglast hüvitist,

ehkki sellise tegevusega on tasuta ja isiklikuks otstarbeks autori teost reprodutseeritud.

Kirjanike hüvitiseta jäämine sellises olukorras pole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ka

Euroopa Kohus on kohtuasjas Eugen Ulme selgitanud, et näiteks olukorras, kus avalikule

raamatukogule on antud õigus teha teoseid kättesaadavaks eriseadmete kaudu, mis

võimaldavad nende teoste paberile printimist või USB-mäluseadmetele salvestamist, peab

õiguste omajatele olema tagatud õiglane tasu.

Ka mitmetes Euroopa riikides on kirjanikel võimalik saada tasu nende teoste isiklikuks

otstarbeks reprodutseerimise eest. Nii on kirjanikel võimalik tasu saada näiteks Saksamaal ja

Hispaanias. Sofia, mis on Prantsusmaa kirjanike ja kirjastajate kollektiivse esindamise

organisatsioon, on selgitanud, et ka kirjanikel peab olema õigus osaleda erakopeerimise tasu

jaotamisel, kuivõrd tehnoloogia arengu tulemusel ei puuduta erakopeerimine enam ainult

helisalvestisi ja audiovisuaalseid teoseid, vaid ka tekste ning kujutavat kunsti. Seetõttu on

Prantsuse õiguses ka kirjanikel õigus saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks

reprodutseerimise eest. Sarnane süsteem on kasutusel ka Austrias, Leedus, Lätis ja mujal.

Kirjanike õiguste kaitsmiseks ei ole piisav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist

2006/115/EÜ tulenev õigus saada tasu teose kojulaenutamise eest raamatukogust (Eesti

õiguses AutÕS § 133). Selline õigus katab ainult piiratud juhtusid, kui teos laenutatakse koju

raamatukogust, sh kohaldub AutÕS § 133 ka helisalvestise ja audiovisuaalse teose autoritele,

kellele kohalduvad hetkel ka AutÕS §-d 26-27. Seega koheldakse kehtivas õiguses kirjanikke,

võrreldes helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritega, ebavõrdselt, kuna kui

helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritel on võimalik tasu saada nii kojulaenutuste

kui ka erakopeerimise eest, siis kirjanikele on ette nähtud tasu vaid kojulaenutuste eest. Mh ei

kata AutÕS § 133 kehtivas õiguses audioraamatute ja e-raamatute laenutusi, st kirjanikud ei

saa mingit tasu selliste teoste laenutamise või isiklikeks vajadusteks kasutamise eest. Ka

eelnõuga plaanitav AutÕS § 27 lg 10 sõnastus jätab täielikult välja kirjandusorganisatsioonid

nagu EKL ning näeb ette, et tasu võib maksta organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri

arendamiseks. Selline eristus ning kirjandusorganisatsioonide ja kirjanduse toetamise

väljajätmine ei ole põhjendatud.

Kokkuvõttes ei ole kehtiv õigus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ega teiste Euroopa riikide

praktikaga, kuivõrd kirjanikel ei ole võimalik saada õiglast tasu olukorras, kus nende teoseid

on tasuta reprodutseeritud isiklikuks otstarbeks. Eelnõu ei lahenda probleemi. Probleemi

lahendamiseks on hädavajalik muuta AutÕS §-de 26-27 sõnastust selliselt, et erakopeerimise

tasu kogumine ja jaotamine ei oleks piiratud ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestistega

ning praktikas hakata koguma tasu ka audioraamatute ja kuuldemängude autoritele.

4.3. Tasumäärade suurendamine ning salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja

täiendamine

EKL on seisukohal, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe parandamiseks on hädavajalik

tõsta tasumäärasid ning täiendada salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja. Tasumäärad ega

salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas ühiskonna ja tehnoloogia arenguga.

Kehtivad tasumäärad on liiga madalad. Kehtivad tasumäärad on AutÕS § 27 lg 7 kohaselt

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on

korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid, võttes arvesse,

et kehtivad tasu määrad on püsinud muutumatuna 2021. aastast, kuigi sellega ajaga on nii

tarbijahinnaindeks kui ka keskmine palk märgatavalt tõusnud. Ka teiste Euroopa riikidega

võrreldes on Eesti erakopeerimise tasud madalad. Näiteks on Taanis tahvelarvutite,

nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot. Samas

kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.

Vajalik on tõsta Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. AutÕS § 27 lg 71 p-i

4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruses

on aga kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest 4 eurot (salvestusfunktsiooniga teler). Samas

tasu näiteks sülearvuti või nutitelefoni eest on 3,5 eurot. Salvestusseadmete tasu määrad on

põhjendamatult lähedalt seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile ning vajalik on

nende tasu määrade tõstmine.

Selgitus

Erakopeerimise tasumäärasid vaadatakse üle

selle eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud

ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja

teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade

korrigeerimiseks.

Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas tehnoloogia arenguga. Tehnoloogia

arenguga on sisu tarbimine liikunud ja on ka edaspidi liikumas internetipõhiste teenuste ja

pilvesalvestusplatvormide poole. Salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri ei ole selle

muutusega aga kaasa liikunud, vastupidi, nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed.

Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on puudulik ega vasta reaalsele

ühiskonna ja tehnoloogia arengule, ei taga erakopeerimise tasu aga oma eesmärki, milleks on

kompenseerida kahju, mis on õiguste valdajatele tekkinud seoses teoste tasuta

reprodutseerimisega isiklikuks otstarbeks. Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate

nimekiri on ebapiisav ning erakopeerimiseks kasutatavatele seadmetelt tasu ei koguta, ei saa

rääkida ka õiguste valdajate võimalusest õiglasele hüvitisele.

Selleks, et tagada õiguste valdajatele õiglane hüvitis, on vajalik lisada nimekirja

pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt viidatud, on internetipõhiste teenuste ja

pilvesalvestusplatvormide kasutamine kasvanud ning jätkab kasvamist ka tulevikus, mistõttu

on õiguste valdajatele õiglase hüvitise tagamiseks vajalik pilvesalvestuse tasu kehtestamine.

Ka Euroopa Kohus on kinnitanud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega ning lubatud. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud

erakopeerimisel õiglase tasu tagamise olulisust ning seoses pilveteenuse tasuga on Euroopa

Kohus märkinud, et sellise tasu mittesätestamine on lubatud juhul, kui siseriiklikus õiguses on

muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste valdajatele. Sisuliselt tähendab see

seda, et pilveteenustasu saab välistada ainult sellisel juhul, kui muul viisil on tagatud õiguste

valdajatele õiglane hüvitis. Võttes aluseks kehtivas õiguses sätestatud madalad tasu määrad

ning puuduliku salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja, on üheselt mõistetav, et õiguste

valdajatele ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorras, kus inimene on teinud autoriõigusega

või autoriõigusega kaasneva õigusega kaitstud teosest või esitusest isiklikuks kasutamiseks

koopia, kasutades internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi.

EKL-i hinnangul tuleks kaaluda taaskasutatud seadmete nimekirja lisamist. Võttes arvesse

ühiskonna liikumist säästlikuma tarbimise poole, on muutunud aina olulisemaks

salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet nagu ka uut salvestusseadet

on võimalik kasutada teostest ja esitustest reproduktsioonide tegemiseks. Seetõttu tuleks ka

taaskasutatud seadmetelt tasu koguda. Nii kogutakse tasu taaskasutatud seadmetelt näiteks

Prantsusmaal. Siiski peaks sarnaselt Prantsusmaaga olema taaskasutatud seadmetelt kogutav

tasu, võrreldes uute seadmetega, madalam.

5. Eesti Ajakirjanike Liit

5.1.

§ 27 lõige 121 nimetatud tasu kogumiseks ja maksmiseks tehtud põhjendatud kulutuste määr,

mida tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata, peab olema autoriõiguse seadusega

reguleeritud, et vältida halduskulude ülemäärasust

Mittearvestatud

KEOde, tasu koguja enda, ega JDM vaatest ei

esine probleeme tasu kogujal tekkivate

halduskuludega.

5.2.

Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni osas peame oluliseks, et tagamaks võrdset

kohtlemist on igal KEO-l, kelle liikmetel on õigus erakopeerimise tasule, on tasu jaotamise

komisjonis õigus olla esindatud ühe liikmega. Ka arvame, et KEOde loetelu peab jääma

avatuks, mis võimaldab seadust muutmata täiendada tasu saavate organisatsioonide nimekirja

Mittearvestatud

Kuna jaotuskava koostav komisjon kaotatakse

eelnõukohase seadusega ära, ei ole asjakohane

nimetatud ettepanek jaotuskava koostamise

komisjoni koosseisu muutmiseks.

6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

6.1.

Oleme eelnõud analüüsinud ja anname teada, et meil ei ole selle sisu osas kommetaare ega

ettepanekuid.

Selgitus

Teadmiseks võetud.

6.2.

Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et autoriõiguse seaduses reguleeritud erakopeerimise tasu

süsteem tuleb laiemalt üle vaadata. Juhtisime sellele vajadusele tähelepanu eelnõule eelnenud

Selgitus

Eelnõukohase seadusega ei plaanita

erakopeerimise tasu süsteemi laiemalt muuta,

eelnõu puudutab üksnes tasu jaotamist.

Erakopeerimise erandi muude aspektide üle

väljatöötamiskasvatusele tagasiside esitades (5.02.2024 kiri nr 5.1-1/1-1). Tegime toona

ettepaneku alustada erakopeerimise tasu olemusest ja põhjendatusest ning uurida, kas see on

tänasel päeval endiselt eesmärgipärane. Me pole tänaseni oma ettepanekule tagasisidet saanud.

Lisaks viidatud kirjas väljatoodule märgime, et erakopeerimise tasu ei kohtle turuosalisi

võrdselt. Nimelt on praktika kujunenud selliseks, et mõned eeskujulikumad ettevõtted tasuvad

seda tasu täies mahus, aga teised mitte. See ei ole aus konkurents, kui hulk turuosalisi (nt e-

kanalis kauplejad) erakopeerimise tasu suure tõenäosusega ei maksa. Kahjuks me pole ka

märganud, et sellesse olukorda riigi poolt sekkutakse. Vaid tasukoguja Eesti Autorite Ühing

(EAÜ) saadab vahel valikuliselt infot turuosalistele, kes ei esita andmeid ja tasu ei maksa.

Teine aktuaalne murekoht seisneb selles, et erakopeerimise tasu seadmetele rakendatavus on

tõlgendamise küsimus ning kohati tehakse seda liiga rangelt. Näide on salvestusvõimekusega

telerid. Kui teler ei ole võimeline iseseisvalt nö karbist välja võetuna salvestama, siis peab

ikkagi EAÜ tõlgenduses tasuma erakopeerimise tasu. See tähendab, et kui salvestusfunktsioon

on kasutatav vaid eraldi salvestusseadmega, siis kokkuvõttes tasutakse topelt (nii teleri kui ka

salvestusseadme eest). See on vastuolus regulatsiooni eesmärgi ja mõttega, s.h Euroopa Kohtu

lahenditest tulenevate suunistega.

arutamiseks avame võimaluse tulevaste

kaasamisürituste näol, kuhu kaasame kindlasti

erinevaid huvigruppe, kes saavad esitada oma

arvamusi ja nägemusi.

6.3.

Kolmanda murekohana toome välja professionaalse kasutuse erandi (AutÕS § 27 lg 5 p 3),

mis võimaldab küsida makstud tasu tagasi, kui salvestusseadmeid ja - kandjaid kasutatakse

ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames. Ka sellele olulisele probleemile juhtisime tähelepanu

oma viidatud tagasisides eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Tegime ettepaneku rakendada

mitmetes teistes riikides kasutavat oluliselt mõistlikumat ex ante mudelit, kus ärieesmärkidel

seadmeid kasutavad isikud on vabastatud selle tasu maksmisest, mitte ei pea seda pärast tagasi

küsima. Palusime Justiitsministeeriumilt statistikat, kui palju küsivad Eesti ettevõtted

professionaalse kasutuse erandi alusel makstud tasu tagasi, kuid ei ole seda seni saanud. Oleme

Selgitus

Eelnõukohase seadusega ei plaanita

erakopeerimise tasu süsteemi laiemalt muuta,

eelnõu puudutab üksnes tasu jaotamist.

Erakopeerimise erandi muude aspektide üle

arutamiseks avame võimaluse tulevaste

kaasamisürituste näol, kuhu kaasame kindlasti

erinevaid huvigruppe, kes saavad esitada oma

arvamusi ja nägemusi.

ise uurinud ettevõtetelt ja saanud vastuse, et seda ei tehta – kas teadmatusest või pidades seda

liigselt bürokraatialikuks tegevuseks. See aga viitab, et tasu makstakse rohkem kui seadus ette

näeb ning see on vastuolus tasu eesmärgi ja Euroopa Kohtu otsustega.

6.4.

Probleemiks on ka tasud ise ja nende määrad. Oleme teadlikud, et kollektiivse esindamise

organisatsioonid on teinud ettepanekuid erakopeerimise tasude tõstmiseks. Jälgime ka

arenguid teistes riikides, kus tasud muutuvad tihemini ja muudetakse ka salvestusseadmete ja

-kandjate loetelusid. See tekitab turuosalistes ebakindluse tasude suuruse osas ning ei

võimalda pikemalt äri planeerida. ITL-i liikmetel ei ole täna kindlust, kuidas ja millise välbaga

neid tasusid muudetakse.

Kuna tarbija harjumustes ja käitumises on väga palju muutunud võrreldes ajaga, kui aktiivselt

tegeleti muusikapalade salvestamisega, siis ei saa ajas pidevalt suurenevad erakopeerimise

tasud õigustatud. Isiklikuks otstarbeks tarbijate poolt koopiate tegemine on juba pikki aastaid

langevas trendis ning voogedastusteenuste turule tulekul on muutunud erakopeerimise tasu

iganenuks. Just seetõttu vajabki see süsteem ümbertegemist.

Selgitus

Erakopeerimise tasumäärasid vaadatakse üle

selle eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud

ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja

teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade

korrigeerimiseks.

7. Eesti Audiovisuaalautorite Liit

7.1. Komisjoni koosseis või teisisõnu jaotuskava koostajate ring

Eelnõu puudutab vaid AutÕS § 27-e, kuid EAAL hinnangul algavad probleemid

erakopeerimisetasu jaotamisel AutÕS § 26 lg-st 1, kus on nimetatud need, kellel on õigus

erakopeerimise tasule –autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse

tootjad. Kui § 27 muutmisel lähtutakse kavandatavas eelnõus lõikes 92 rahvusvaheliselt

levinuimatest kategooriatest autorid/esitajad/tootjad, siis § 26 lõikesse 1 plaanitakse jätta alles

senine õigustatud isikute nimistu, mis on negatiivselt mõjutanud komisjoni koosseisu (sõna

“proportsionaalselt” on tõlgendatud just sellest nimistust ja mitte sisust lähtuvalt) ja muutmata

Arvestatud osaliselt

Eelnõuga on täiendatud AutÕS § 26 lg-t 1 ja

tehtud täpsustus, et eri sektorites on tasu

õigustatud saama nii autorid, esitajad kui ka

tootjad.

Samas on jätkuvalt kavas ära kaotada komisjoni

mõiste ja seega vajadus jaotuskava

kinnitamiseks haldusaktiga. Muudatus annab

KEOdele olulisemalt suurema paindlikkuse ja

otsustusvabaduse jaotuskavas läbi rääkimisel.

kujul jääks mõjutama ka edaspidi. Näiteks 2025. aastal kuulus komisjoni hääleõiguslikke

liikmeid järgnevalt: 2 autorite esindajat, 2 esitajate esindajat ja 4 tootjate esindajat.

Paragrahvi 27 lõikesse 9 kavandatav sõnastus seda probleemi ei lahenda. Seega teeme

ettepaneku alustada erakopeerimise jaotamise süsteemi muutmist muudatustega § 26 lõikes 1

ja sõnastada see järgnevalt:

§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks

(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist

kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms).

Helisalvestise autoril, audiovisuaalteoste autoril, aga samuti helisalvestise esitajal ja

audiovisaalteose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada

õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest.

Ning kooskolas eelnevaga teeme ettepaneku sõnastada § 27 lg 8 järgnevalt:

Tasu jaotatakse helisalvestiste autorite, audiovisuaalteoste autorite, helisalvestiste esitajate,

audiovisuaalteoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel,

lähtudes teoste ja fonogrammide ja salvestuste kasutamisest ning muudest käesoleva

seadusega ettenähtud tingimustest.

Kavandatav eelnõu kaotab ara komisjoni mõiste ja kaotatakse vajadus selle kinnitamine

ministri poolt. EAAL nõustub, et ministri iga-aastane kinnitus komisjoni kinnitamisel on

esiteks ebavajalik halduskoormus, lisaks võib see tekitada eeldusi või ootusi, et komisjoni

koosseis võiks igal aastal erineda. Paraku liigutakse praeguse eelnõuga teise äärmusse.

EAAL teeb ettepaneku määruse tasandil siiski reguleerida komisjoni mõiste ja koosseis ja seda

mitte esindusisikute vaid organisatsioonide ehk erinevat liiki õigusteomajate proportsioonide

kaupa vastavalt eelnevalt toodud ettepanekule § 26 lg 1 kohta.

7.2. Justiitsministeeriumi roll ja vaidluste lahendamine Mittearvestatud

Leiame, et erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi täielik taandamine eraõiguslikuks

tehinguks ei ole õigustatud. VÕS § 14 reguleerib olukordi, kui lepingu pooled on huvitatud

lepinguni jõudmisest. Kavandatava eelnõu § 27 lõikes 9 sätestatav lahendus juhuks, kui

jaotuskava koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta aga paradoksaalselt ei motiveeri KEOsid

kokkulepet saavutama, sest erineb oma loogikas piisavalt palju senistest jaotuskavadest ja

soosib osade KEOde osakaalu senisest tuntavat tõusu juba selle 60% jaotamisel. Lisaks ei võta

see arvesse kõiki kavandatavas eelnõus välja toodud asjaolusid, mida tuleb tasu jaotamisel

arvesse võtta, näiteks asjaomaste KEOde esindatuse ulatust.

Kavandatava eelnõu kohaselt lisataks autoriõiguse komisjoni peamiste ülesannete loetellu

nüüd ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu jaotuskava

koostamist. Juba oma tagasisides VTK-le veebruaris 2024 tõime välja oma seisukoha, et

praegune autoriõiguse komisjon on vähetoimiv ja ka vähetuntud formaat. EAAL hinnangul on

selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et autoriõiguse komisjoni vaidluste lahendamise funktsioon

tugineb peamiselt lepitusseadusele, mille kohaselt toimuv lepitusmenetlus on poolte

vabatahtlikkusel põhinev tegevus. See on idealistlik, aga praktikas mittetoimiv printsiip.

Leiame, et autoriõiguse komisjon võiks toimida sarnaselt töövaidluskomisjoni või

tarbijavaidluste komisjoniga, kuhu üks pool saab pöörduda sõltumata teise poole nõusolekust.

See tahendab, et autoriõiguse komisjon peaks lahendama vaidlust kohtumenetluse põhimõtetel

kohtueelse sõltumatu vaidlusorganina. Ainult nii võiks autoriõiguse komisjonist saada

praktikas formaat, mis aitaks vältida aja- ja ressursimahukat kohtuvaidlust ja seda eriti

võimalike täienenud ülesannete loetelu olukorras.

EAAL hinnangul on tervitatav, et kavandatav eelnõu sätestab senisest täpsemini asjaolud,

mida tuleb võtta arvesse tasu jaotamisel:

Vastuses on välja toodud, et VÕS § 14

reguleerib olukordi, kui lepingu pooled on

huvitatud lepinguni jõudmisest. Samuti peaks

kavandatav regulatsioon KEOsid suunama

lepingut sõlmima. Automaatne jaotusprotsent

on lisatud vaid juhuks, kui kokkulepet ei

saavutata.

Autoriõiguse komisjoni pädevuse ja

töökorralduse muutmist poel selle eelnõuga

plaanitud, võimalikud sellekohased muudatused

autoriõiguse komisjoni töö tõhustamiseks ja

selle praktikas kasutamise suurendamiseks on

järgmistes muudatustes.

Lisaks jaotuskava väljatöötamiseks vajalikud

uuringud ja analüüsid nn 10% tasust peavad

edaspidi tellima KEOd. Kuna nn 10% tasu

menetleb edaspidi tasu koguja, siis otsustab tasu

koguja ka uuringute ja analüüside tellimise.

1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmark;

2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste

reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid;

3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti;

4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus.

Punktide 2) ja 3) väljaselgitamine on toimunud seni ja jääb ka kavandatava eelnõu kohaselt

väljaselgitamisele uuringu kaudu. Kuigi AutÕSi § 27 lg 72 kohaselt peab Vabariigi Valitsus

salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalseteteoste või teoste helisalvestiste

reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust vähemalt

kord nelja aasta tagant hindama, siis kavandatud eelnõus jääb selgusetuks, kas seda lõiget

tuleks interpreteerida kui Vabariigi Valitsuse kohustust tellida vastav tarbijauuring. Paragrahvi

27 lõiked 10 kavandatakse muuta küll nii, et nn 10% tasu võib kasutada ka jaotuskava

väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks, kuid nagu öeldud, jääb

selgusetuks, kelle kohustus on too tarbijauuring tellida. EAAL hinnangul peaks uuringu

tellima riigi esindaja ehk Justiits- ja Digiministeerium.

Kogutava tasu olemuses ja eesmärgis ning asjaomaste kollektiivse esindamise

organisatsioonide esindatuses ei toimu arvestatavaid muutuseid üleöö ega ka ühe

kalendriaasta sees. EAAL hinnangul oleks seega võimalik määruse tasandil igaks järgnevaks

neljaks aastaks kehtestada lisaks tariifidele ka jaotuskava lähtudes tarbijauuringutest ja eelpool

toodud asjaoludest. Sama haldusaktiga võiks kinnitada ka tasu koguja ja jätta komisjoni

menetleda vaid nn 10% taotlused. EAAL hinnangul sisaldab eelnõus kavandatav säte, jätta ka

tasu koguja asjaomaste KEOde otsustada, liiga suure võimaluse selleks, et tasujaotuse

kokkuleppeni mitte jõudmine hakkab mõjutama lepet maarata tasu koguja. See aga ei ole

selgust ja kindlust loov ei tasu maksjate ega õigusteomajate vaatest.

Leiame, et ka ülaltoodud lahendus vähendaks kavandatavale eelnõule sarnaselt Justiits- ja

Digiministeeriumi halduskoormust, lisaks väheneks antud juhul ka KEOde halduskoormus

ning oleks tagatud kogu erakopeerimise regulatsiooni peamine eesmark – tasu jõudmine

õiguste omajateni vähima mõistliku aja jooksul.

Kui riik loob süsteemi, kus eraisikutel on õigus teoseid eratarbeks kopeerida ning õiguste

omajatel on õigus sellise kasutamise eest õiglast tasu saada, siis riigi rolliks ei saa jääda ainult

teabe vastu võtmine selle kohta, kuidas tasu jaotati.

7.3. Nn 10% taotlused ja nende menetlemine

Eelpool nimetatud VTK tõi välja ka vajaduse reguleerida paremini taotlustega seonduv. Nii

KEOde kui ka taotluste esitajate vaatest, ei ole senise süsteemi puuduste peamine põhjus olnud

mitte see, kellele taotlused ja aruandlus esitatakse, vaid vähene reguleeritus ja infopuudus

taotluste menetlemise korra kohta. Esiteks saab siingi määravaks otsustajate ring, mis

komisjoni mõiste kaotamisel pigem hajub kui täpsustub. Lisaks leiame, et määruse kaudu

võiks teha erakopeerimise komisjonile ülesande koostada taotluste esitamise, sisuliste nõuete,

piirmäärade ja aruandluse statuut, mis peab olema avalik dokument, sõltumata sellest, kas

taotlusi esitatakse edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumile või tasu kogujale.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu osa, millega muudetakse AutÕS § 27 lg-

t 10, on täiendatud selliselt, et KEOd peavad

taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade

ja aruandluse reeglid ning põhimõtted välja

töötama ja tasu koguja veebilehel avalikustama.

8. Eesti Esitajate Liit

8.1.

Eelnõu seletuskirja kohasel toimuks erakopeerimise tasu jaotus kahe etapis, kusjuures jaotust

KEO-de vahel reguleeriks AutÕS § 27 lg 9 (esimene jaotus) ja jaotust KEO liikmetele AutÕS

§27 lg 8 (teine jaotus). EEL on seisukohal, et esimene jaotus ja teine jaotus on antud juhul

ebaloogilises järjekorras, sest teist jaotust reguleeriv lõik asub eespool esimest jaotust

reguleerivat lõiku.

Arvestatud

Muudetud eelnõus on täpsustatud nn esmase ja

teisese jaotamise järjekorda, tehtud vastav

struktuuriline muudatus.

Ühtlasi peame oluliseks teha täpsustus, et KEO jaotab tasu tema poolt esindatud õiguste

omajatele. Hetkel eelnõuga sõnastusest ei tule see nii selgelt välja ja seepärast teeme

ettepaneku sõnastust muuta (lisanduv osa alla joonitud):

Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab tasu tema poolt esindatavate autorite, teoste

esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes jaotuskavast,

oma liikmete üldkoosolekul kokku lepitud põhimõtetest ning muudest käesoleva seadusega

ettenähtud tingimustest.

8.2.

EEL näeb eelnõu väljatöötajate poolt AutÕS § 27 lg 9 muutmise osas välja pakutud lahenduse

osas tõsiseid riske, mis tuleneb asjaolust, et Eesti õiguses puudub KEO tunnustamise osas

eriregulatsioon. Sisuliselt võivad kaks füüsilist isikut asutada mittetulundusühingu, hakata

esindama üksikuid õiguste omajaid, võtta vastu KEO-na tegutsemiseks vajalikud korrad ja nad

saavad koheselt õiguse kaasa rääkida erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise protsessis.

Sellise „tagaukse avamine“ uute KEO-de tekkeks ei ole EEL-i arvates mõistlik ja selles osas

tuleb eelnõus väljapakutud lahendus ümber sõnastada.

Lisaks eelpool toodule tagaks eelnõus toodud § 27 lg 9³ sõnastus, et 6 kuu jooksul

kokkuleppele mittejõudmisel jaotatakse pool tasust nende KEOde vahel võrdselt, kelle

esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule. Sisuliselt

tekiks olukord, kus mitut miljonit õiguste omajat ja mõnda üksikut õiguste omajat esindavad

KEOd jaotavad oma valdkonnas (autorid / esitajad / tootjad) välja maksmisele kuuluvat tasu

võrdselt. EEL näeb siin suurt riski, et sellist sõnastust hakatakse pahatahtlikult ära kasutama,

sest mittetulundusühingu (KEO) asutamine ja vajalike dokumentide koostamine ei ole

keeruline, kuid see võib asutajatele tagada tasu, mida nad peavad endale välja maksma

vastavalt oma põhikirjale ja muudele reeglitele.

Arvestatud osaliselt

Eelnõud on muudetud selliselt, et kokkuleppeni

mittejõudmisel ei jaotata tasu kategoorias

võrdselt kõikide KEOde vahel, vaid kõigepealt

jaotatakse tasu teose liikide lõikes vastavalt

teose helisalvestise ja AV teose erakopeerimise

mahule, selleks tuginetakse empiirilistele

andmetele, mis iseloomustavad teoste liikide

lõikes erakopeerimise relevantsust (esitajad –

EEL (teose helisalvestised) ja ENL (AV

teosed)). Sellele järgnevalt, kui mitu KEOd

esindavad sama liiki ja kategooriat õiguste

omajaid (nt teose helisalvestiste esitajaid),

jaotatakse nende KEOde vahel tasu

proportsionaalselt vastavalt liikmete arvule.

Kategooriate (autorid, esitajad, tootjad) lõikes

üksnes liikmete arvul põhinev jaotus ei pruugi

tagada õiglast olukorda, kuna ühe teose liigi

juures õiguste omajaid esindaval KEOl võib olla

palju rohkem liikmeid kui teisel, aga pelgalt

liikmete arvust lähtumine ei pruugi peegeldada

tegelikku kahju, mis õiguste omajatele võib

Olukorras, kus autorite puhul võib § 27 lg 9² alusel välja makstav tasu olla 200000-300000

eurot/aastas, võib ühe täiendava KEO tekkimine kaasa tuua olukorra, kus uus KEO on

õigustatud saama jaotuskavaga mittenõustumisel kuni 100000 eurot. Vastava tasu laekumisel

ja jaotamisel enda poolt esindatud (üksikute) õiguste omajate vahel on KEO käitunud igati

õiguspäraselt, kuid ühe õiguste omaja tasud võivad sellisel juhul ulatuda kümnetesse

tuhandetesse eurodesse. Sellise „võimaluste akna“ pakkumine toob paratamatult kaasa

olukorra, kus õiguste reaalse teostamise asemele tekivad uued KEO-na tegutsevad „juriidilised

kehad“, mille ainus eesmärk on saada endale § 27 lg 9³ „võrdsest“ jaotusest võimalikult suur

osa. Parim viis suurema tasu saamiseks on asutada erinevates valdkondades mitu KEO-d.

Lahendusena võib kaaluda, et § 27 lg 9³ alusel valdkonna sisese (autorid / esitajad / tootjad)

võrdse jaotuse asemel kasutada lahendust, mille puhul tasu jaotatakse vastavalt kohalike

liikmete arvule, sest vastavad numbrid on siiski kontrollitavad (nt. loomeliitude andmekogu,

majandusaasta aruanne). Samas kohalike liikmete arv ei peegelda tegelikult KEO poolt

esindatud kõikide õiguste omajate (sh. välismaiste) arvu ja eelkõige tuleks arvestada seda,

milliste õiguste omajate millistest õiguste objektidest koopiaid on tehtud. Mingil viisil KEO

esindatuse mahu määramisel saab välistada olukorra, kus kahe õiguste omajaga KEO saaks

endale sama suure osa tasust kui mitut miljonit õiguste omajat esindav KEO. Hetkel mingit

sellist lahendust eelnõuga välja ei ole pakutud, aga vajadus on olemas.

tekkida. Seetõttu on tehtud jaotus teose liikide

vahel sõltuvalt erakopeerimise mahust.

8.3.

Eelnõu seletuskirjas on § 27 lg 9 muudatuste selgitamise osas välja toodud, et erakopeerimise

tasu ei koguta riigieelarvest, vaid seda kogub eraisikutelt eraõiguslik juriidiline isik ning jaotab

eraisikutele. Kuivõrd antud säte reguleerib esmast jaotust, siis on ebaõige märkida, et tasu

koguja jaotab tasu eraisikutele, kui tegelikult jaotatakse KEO-dele (eraõiguslikele juriidilistele

isikutele). Lõplikud tasu saajad võivad olla eraisikud (füüsilised isikud), aga ka juriidilised

isikud ning lõplike tasu saajate regulatsioon on § 27 lõikes 8. Palume seletuskirja selles osas

muuta.

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

8.4.

EEL-ile jääb eelnõust ja seletuskirjast arusaamatuks, kuidas on leitud § 27 lg 9² toodud

protsendid (autoritele 30%; esitajatele 15%; tootjatele 15%). Vaadates justiits- ja digiministri

poolt viimastel aastatel kinnitatud jaotuskavasid (nt. 2023. aastal kogutud tasu jaotuskava,

2024. aastal kogutud tasu jaotuskava) on vastavad protsendid kogutud tasu õiguste omajate

vahelises jaotuses üldjoontes järgmised:

- Autorid 40% (täpne number 41,82%)

- Esitajad 30% (täpne number 29,24 %)

- Tootjad 30% (täpne number 28,94 %)

Eelnõu koostajad on arusaamatul põhjusel eelistanud autoreid ja ette näinud, et autorid saavad

30% jaotamisele kuuluvast tasust, mis vastab umbes 70%-le, mida nad oleks õigustatud üldse

kokku saama (kui lähtuda varasemate jaotuskavade proportsioonidest, 41,82 x 70% = ~ 30%

). Esitajad ja tootjad seevastu saavad umbes 50% tasudest (29,24 x 50% = ~ 15%), mida nad

oleksid õigustatud saama (kui lähtuda varasemate jaotuskavade proportsioonidest). Selline

ebavõrdne kohtlemine ja autorite eelistamine jääb EEL-ile arusaamatuks ja me ei saa sellise

ettepanekuga nõustuda. Juhul, kui vastavad protsendid jäävad eelnõusse, peaks esitajate ja

tootjate osa olema 15% asemel mõlemal 20%, mis vastaks umbes samale proportsioonile

tasust (70%), mida autoritele väljamaksmiseks ette nähakse.

Arvestatud

Eelnõu vastavat sätet on muudetud ja

automaatse jaotusmudeli alusel õiguste

omajatele jaotatavaid protsente on muudetud

selliselt, et jaotus õiguste omajate kategooriate

vahel oleks mõistlikult sarnane senise

praktikaga.

8.5.

Eelnõu § 1 nähakse ette AutÕS § 27 lg 9 muutmine ning ettepaneku kohaselt oleks tasu

jaotamise aluseks jaotuskava, mille lepivad kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates

kokku kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus käesoleva seaduse §-

s 26 nimetatud tasule.

Arvestatud

Eelnõu jaotuskava kokkuleppimist puudutavat

osa on muudetud ja sätestatud, et KEOd peavad

kolme kuu jooksul jaotuskavas kokku leppima.

EEL soovib, et jätkuks senine olukord, kus kokkulepped tasu jaotuskava osas tehakse kolme

kuu jooksul arvates eelarveaasta lõpust. Oleme seisukohal, et kuue kuu pikkune tähtaeg on

liialt pikk ning see oleks vastuolus AutÕS § § 799 lõikes 1 mõttega, mille järgi tuleks tasud

võimalikult kiiresti õiguste omajatele välja maksta. Vastava sätte järgi on KEO-l kohustus

jaotada ja välja maksta õiguste omajatele saadaolevad summad välja võimalikult kiiresti, kuid

hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti.

Kuue kuu pikkuse jaotuskava kokkuleppimise järel võib tekkida olukord, kus KEO-l ei ole

ajaliselt võimalik täita AutÕS § 799 lõikes 1 toodud kohustust maksta tasud välja hiljemalt 9

kuu jooksul.

Lisaks oleme seisukohal, et puudub selgus selles osas, millised organisatsioonid osalevad tasu

jaotuskava kokkuleppimises. Eelpool on välja toodud meie seisukohad uute KEO-de tekkimise

võimaluse osas ja seetõtu on vajalik õigusselgus, kuidas määratakse KEO-d, kellel on

kohustus/õigus omavahel tasu jaotuskava kokku leppida. EEL-i on seisukohal, et võiks näha

ette, et Patendiamet moodustab KEO-dest jaotuskava väljatöötamiseks komisjoni (nt.

Patendiameti peadirektori käskkirjaga).

8.6.

Eelnõu seletuskirja koostajad on seletuskirjas AutÕS § 27 lg 94 puhul õigesti märkinud, et

erakopeerimise tasude saamiseks õigustatud isikud ehk õiguste omajad saavad seda õigust

teostada ainult KEOde vahendusel. Küll aga ei saa EEL nõustuda seletuskirjas tooduga, et

erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja

nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib.

EEL on seisukohal, et õiguste omaja on isik, keda KEO esindab kas siis läbi liikmelepingu

(liikmed) või muu lepingu alusel (nt. sarnase välismaa organisatsiooniga sõlmitud lepingu

alusel). Viimati nimetatud isikud ei ole KEO liikmeteks kuid sellele vaatamata on nad õiguste

omajad, kellel on õigus saada KEO poolt kogutud tasu. Palun vastav ebatäpsus seletuskirjas

Arvestatud

Seletuskirja on täpsustatud vastavalt.

ära parandada, sest KEO-de puhul võib liikmete arv ja esindatud õiguste omajate arv erineda

märkimisväärselt.

8.7.

Eelnõuga tehakse ettepanek sõnastada AutÕS § 27 lg 94 selliselt, et pärast paragrahvi 27 lõikes

9² sätestatud viisil tasu jaotamist kokkuleppe mittesaavutamisel jaotatakse ülejäänud tasu

käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud isikute vahel kokkuleppe kohaselt või kui kolme kuu

jooksul kokkulepet ei saavutata, arvatakse summa järgneval aastal jaotatava summa hulka.

Sisuliselt võib jaotusprotsess aega võtta 9 kuud, mis teeb võimatuks eelpool viidatud AutÕS

§ 799 lõike 1 täitmise KEO poolt. Seetõttu teeme ettepaneku, et algne kokkulepe sõlmimine

toimuks kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta lõpust.

Arvestatud

Seletuskirja on täpsustatud vastavalt.

8.8.

Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik olukorras, kus KEO-d ei ole saavutanud

kokkulepet tasu jaotuskava osas, maksta tasu muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks (AutÕS § 27 lg 10). Vastavate projektide

finantseerimine peaks otsustatama jaotuskava kinnitamisega kuid eelnõu koostajad on näinud

ette ka võimaluse, kus jaotuskava ei kinnitata ja toimub tasude jaotus vastavalt AutÕS sätetele.

Sellisel juhul ei ole võimalik saada rahastust muusikaja filmikultuuri arendamiseks ning

koolitus- ja teadusprogrammide läbiviimiseks.

Selgitus

Seletuskirjas on pikemalt selgitatud nn 10%

tasude väljamaksmist muutunud korra alusel.

Sättes mainitud „jaotamisele kuuluv tasu“ on

see tasu, mis kokkuleppe mittesaavutamise

puhul KEOdele automaatse jaotusprotsendi

alusel välja makstakse.

8.9.

EEL on seisukohal, et AutÕS § 27 lõikes 10 või selle aluse antud Vabariigi Valitsuse määruses

tuleks täiendavalt sätestada, et AutÕS § 27 lõikes 10 viidatud tasu saamise ja kasutamise

reeglid ning põhimõtted töötavad välja jaotuskava kokku leppivad KEO-d ning need

avalikustatakse tasu koguja veebilehel.

Arvestatud

Eelnõu osa millega muudetakse AutÕS § 27 lg-

t 10, on vastava lausega täiendatud.

8.10.

Mittearvestatud

Eelnõu seletuskirja Lisa 1 oli kavand Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr

14„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise

kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt

kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise

kord“ (edaspidi nimetatud „määrus“) muutmiseks. Määruse muutmisel lisatakse määrusele

toetuse taotluse ja aruande esitamise vormid.

EEL on seisukohal, et määruse § 4 lõike 3 muutmisel tuleb täpsemalt reguleerida, millise

perioodi jooksul on tasu kogujal kohustus aruanne läbi vaadata ja kinnitada selle

nõuetekohasust. Samuti tuleb antud lõikes sätestada, et tasu kogujal on aruande puuduste

esinemisel õigus nõuda täiendavaid dokumente. Juhul, kui projekti esialgne eelarve ja

tegelikud kulud ei ole omavahel vastavuses (nt. olukorras, kus projekti maksumust

finantseeriti 40% ulatuses, aga projekt teostati oluliselt soodsamalt võrreldes eelarves

tooduga), tuleb ette näha õigus/võimalus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Ühtlasi peame

vajalikuks, et tasu kogujale tuleb anda õigus toetuse tagasinõudmiseks, kui projekti ei teostata

või ei esitata ettenähtud tahtajaks aruannet.

Juhul, kui projekti lõppemise tähtaeg muutub võrreldes taotluses toodud projekti

lõpptähtajaga, peaks taotlejal olema kohustus sellest tasu kogujat teavitada ning saada

heakskiit uue tähtaja osas, sest sellest sõltub aruande esitamise tähtaeg.

Eelnõukohase seaduse § 27 lg-ga 10, millega

KEOd peavad taotluste esitamise, sisuliste

nõuete, piirmäärade ja aruandluse reeglid ning

põhimõtted välja töötama, on JDM hinnangul

need küsimused piisavalt reguleeritud. Seega

pole vajadust ettepanekus toodud täpsustuste

tegemiseks.

8.11.

EEL teeb ettepaneku määruse muutmise käigus korrigeerida määruse §-is 3 toodud

salvestusseadmete ja -kandjate tasu määrasid lähtudes kollektiivse esindamise

organisatsioonide poolt 15.04.2025 peaministrile saadetud pöördumises toodud

ettepanekutest.

Mittearvestatud

Erakopeerimise tasu määrasid selle eelnõuga ei

muudeta. Tasumäärasid vaadatakse üle selle

eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud

ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja

teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade

korrigeerimiseks.

8.12. Arvestatud

Määruse § 5 oli vajalik vastavate muudatuste jõustumisel 01.04.2021. Käesoleval ajal puudub

§-l 5 oma mõju ja eelnõu esitaja võiks kaaluda antud paragrahvi määrusest väljajätmist.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse määruse § 5

kehtetuks.

9. Eesti Fonogrammitootjate Ühing

9.1. Hea õigusloome põhimõtete rikkumine

EFÜ leiab, et esitatud seaduseelnõu ei vasta hea õigusloome põhimõtetele ning selle

eesmärgiks ei ole probleemi sisuline lahendamine (sh õigusselguse loomine), vaid riigi soov

ilma sisulisi põhjendusi esitamata ja tegelikke asjaolusid kaalumata lihtsalt distantseerida

ennast kohustustest ja vastutusest, mida riik peab täitma ja kandma seoses sellega, et ta on

õiguste omajate ainuõigusi reprodutseerimisõiguse osas piiranud.

Puudub mistahes hea, mõistlik või vajalik põhjus, miks asetada niigi ebapiisavate rahaliste

vahendite jaotamise otsuse tegemine vaid raha saajate õigusi esindavatele KEO-dele.

Mittearvestatud

Kavandatava regulatsiooni sisulised

põhjendused on täpsemini välja toodud eelnõu

seletuskirjas, selle kohaselt suurendatakse

KEOde rolli jaotuskavas kokku leppimisel.

9.2. Õigusselguse põhimõtte rikkumine

Käesolev seaduse eelnõu rikub oluliselt õigusselguse põhimõtet (PS § 10 ja § 13). Õigusakt

peab olema piisavalt ammendav ja täpne. Käesoleval juhul ei ole see seda muuhulgas järgmiste

asjaolude suhtes:

(a) AutÕS § 27 lg 91 toodud avatud nimekiri ei sätesta piisavalt täpselt ja täielikult asjaolusid,

mida peaks arvesse võtma jaotuskava koostamisel. Käesoleval juhul on tegemist sisuliselt

avaliku halduse ülesande panemisega eraõiguslikele isikutele (õiglase hüvitise suuruse jaotuse

määratlemine), mistõttu ei saa riik jätta vastavad kriteeriumid ka ammendavalt määratlemata.

(b) AutÕS § 27 lg 91 p 1 toodud tingimus (kogutava tasu olemus ja eesmärk) on eelnõu

eesmärki ja selle sätte rakendamise planeeritud ulatust silmas pidades oma olemuselt täiesti

sisutu;

(c) puudub regulatsioon selle kohta, kes töötab välja algse jaotuskava ettepaneku, mille üle

KEOd saaksid läbi rääkida. Eelduslikult peaks see olema tasu koguja. Jääb ebaselgeks, kas ja

Selgitus

AutÕS § 27 lg 91 loetelu on lisatud eesmärgiga,

et see annaks KEOdele raamistiku jaotuskavas

kokku leppimiseks, samas ei piiraks neid liiga

kitsalt. Samuti on senise praktika kohaselt

haldusaktiga jaotuskava kinnitamisel neidsamu

kaalutlusi arvestatud.

millises ulatuses peab esmast jaotuskava põhistama ja selles toodud jaotust selgitama ja

tõendama;

(d) puuduvad meetmed ja kord, kuidas on tagatud AutÕS § 27 lg 91 sätestatud põhimõtete

järgimine;

(e) puuduvad AutÕS § 27 lg 92 ja 93 sätete põhjendused, aga samuti põhjendused selle kohta,

miks nende sätete rakendumisel ei kohaldata AutÕS § 27 lg 91 sätestatud põhimõtteid;

(f) puudub regulatsioon, mis määratleks üheselt ära KEO-de ringi, kes konkreetsel aastal

peaksid jaotuskavas kokku leppima, aga samuti reeglid selle kohta, millal ja mille alusel võiks

õigustatud KEO-de ja läbirääkimiste ringi kaasata võimalikud uued KEO-d. Puuduvad samuti

reeglid, mis võimaldaksid välistada olukorra, kus KEO’sid hakataks asutama vaid selleks, et

sisuliselt omastada AutÕS § 27 lg 92 ja 93 alusel jagatavaid summasid. AutÕS § 27 lg 92 ja 93

sätestatud kord tekitaks olukorra, kus koheldakse võrdselt KEO-sid, kes sisuliselt Eestis ei

tegutse ja neid KEO-sid, kelle poolt esindatavad õiguste omajad moodustavad valdava

enamuse neist, kelle õiguse objektide kasutamise eest peab riik õiglast tasu maksma. See

tekitaks põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise ja välistaks selle, et riik täidaks kohaselt oma

õiglase tasu maksmise kohustust;

(g) puudub regulatsioon selle kohta, kes teostab järelevalvet seaduse tingimuste (avaliku

halduse ülesannete täitmine) täitmise üle ning kuidas ja millises kohtus, kelle vahel ning

millise õiguse alusel toimub tasu jaotuse ja/või õiglase tasu suuruse vaidlustamine.

9.3. Seaduse eesmärgi lubamatus

Seaduse eelnõu eesmärk ei ole sobiv, vajalik ega ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

Eelnõu peamise eesmärgina on välja toodud erakopeerimise süsteemi paindlikumaks ja

tõhusamaks muutmine tagamaks tasakaalustatud ning tõhus protsess. Siin tuleb aga

esmajärjekorras lähtuda erakopeerimise süsteemi enda eesmärgist, milleks on tagada õiguste

omajatele õiglase hüvitisemaksmine nende õiguste eest, mille riik on neilt seaduse alusel ära

võtnud (nn isikliku kasutuse reprodutseerimisõigus). EFÜ arvates on kogutud tasu õiglane

jagamine ja selleks vajalike toimingute sooritamine (lisaks õiglase korra kehtestamisele ka

Osaliselt arvestatud

Eelnõu automaatset jaotusprotsenti puudutavat

sätet on muudetud selliselt, et säiliks senise

jaotuse proportsioonidele mõistlikult lähedane

olukord. Siiski ei ole, nagu ettepanekud välja

toodud, autoritel 24% ning esitajatel ja tootjatel

mõlemal 18 %, aga kavandatava korra kohaselt

jaotatakse autoritele 30%, esitajatele ja

tootjatele 20%.

vajaliku teabe kogumine ja erapooletute/õiglaste otsuste tegemine) vaieldamatult riigi, mitte

eraõiguslike organisatsioonide, ülesanne ning seda ei saa sellisel kujul, nagu riik on praegu

välja pakkunud, asetada ainult KEO-dele. Riik on ja peab olema tasu jaotuse kehtestamisel

sõltumatu. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjon ei ole kunagi tegutsenud erapooletu

organina (millest on seaduseelnõu koostajad seletuskirja teksti põhjal ka täiesti teadlikud).

Asjaolu, et Justiits- ja Digiministeerium on lähtunud siiani otsuste tegemisel komisjonis

saavutatud kokkulepetest, ei vabasta riiki kohustusest tagada tasude erapooletu ja õiglane

jaotus. Seletuskirjast nähtub, et riik ei ole saanud oma ülesannetega hakkama, aga see on

seetõttu, et riik pole teostanud selleks vajalikke tegevusi, sh andmete kogumist,

salvestusseadmete ja kandjate osakaalude tuvastamist, KEO-de esindatuse ulatuse tuvastamist,

uuringute teostamist (sh õiguste omajate erinevatele kategooriatele tekitatud kahju suuruse

tuvastamist, tarbijaküsitluste teostamist jne), EL’i ja liikmesriikide praktikate jälgimist ja

analüüsi, kohaliku turukäitumise jälgimist ja analüüsi jne.). Selle asemel, et oma ülesandeid

kohaselt täita, soovib aga riik panna kõik oma vastavad ülesanded KEO-dele viimaste (nende

poolt esindatavate õiguste omajate) endi kulul. Ehk teiste sõnadega, riik soovib, et KEO’d

teostaksid viimastel aastatel niigi mittepiisava hüvitise arvelt kohustusi, mille riik võttis ise

endale, piirates õiguste omajate õigusi.

EFÜ saab eelnõu eesmärgist aru selliselt, et riik sooviks läbi plaanitud muudatuste teha

erakopeerimise süsteem paindlikumaks ja tõhusamaks viisil, mis peab igale õiguste omajale

kokkuvõttes kaasa tooma ka õiglase tasu maksmise tõhusamalt ja paindlikumalt.

KEO-de puhul on tegemist mittetulundusühingutega, kelle tegevust rahastatakse sellest samast

rahast, mida nad õiguste omajatele koguvad. Seega kõik täiendavad kulud, mis KEO-dele

seadusemuudatustega seoses tekivad, omavad otsest mõju igale õiguste omajale

väljamakstavas tasus, vähendades seda. Jääb ebaselgeks, kuidas saaks selline süsteem olla

õiguste omajatele kasulik.

Tasu koguja määramine kokkuleppel on

eelnõust välja võetud, kuna tagasisidest

tulenevalt ilmnes, et puudub vajadus kehtiva

korra muutmiseks. Lisaks on eelnõus

täpsustatud olukorda, kus õiguste omajate

kategooriate vahel jaotatakse tasu automaatse

jaotusprotsendi alusel.

Meetmed, mis peaksid riigi arvates eelnõuga püstitatud eesmärki tagama, oleksid siis EFÜ

arusaamise kohaselt järgmised:

(a) välistada Justiits- ja Digiministeeriumi ja muud riigipoolsed tegevused õiglase tasu

jaotamiseks vajaliku teabe kogumisel, selle analüüsimisel, erinevate huvigruppide

ärakuulamisel ja vastava kaalutlusotsuse tegemisel;

(b) kohustada KEO’sid otsustama kogutud tasu jaotamise üle ja seda olukorras, kus õiguste

omajaid esindavad KEO-d ei pea niigi erakopeerimise tasu kogumise põhimõtteid ja kogutava

tasu suurust piisavaks selleks, et täita kohaselt riigi poolse õiglase hüvitise maksmise kohustust

õiguste omajatele (ehk kogutav summa on juba enne selle jagamist liiga väike);

(c) panna tasu jaotamise otsustamisel KEO’dele kohustus juhinduda teatud põhimõtetest (sh

AutÕS § 27 lg 91 sätestatust, kuid ka EL’i ja liikmesriikide praktikast), mis eeldavad juba oma

olemuselt mahukat andmetöötlust, uuringute teostamist ja kulude (sh õigusabikulude)

kandmist. Seaduseelnõu ei näe ette, et KEO’dele (õiguste omajatele) sellised kulud riigi poolt

hüvitataks;

(d) pikendada jaotuskava kinnitamise aega kuue kuuni, mis võib venitada ka väljamaksete

teostamist õiguste omajatele;

(e) seada kogutud tasu jagamise eelduseks KEO’de vahel konsensuse saavutamise kohustus

(mida KEO’d ei ole riigile teadaolevalt alati suutnud saavutada) ning konsensuse

mittesaavutamisel vähendada „karistuseks“ kogu väljamakstavat tasu 40% võrra (lükates selle

järgmisesse või lausa järgmistesse perioodidesse) ning jagada väljamakstav osa sellisel juhul

õiguste omajate kategooriate/KEO’de vahel lähtudes meelevaldselt kehtestatud protsentidest

ilma seaduses sätestatud põhimõtteid (AutÕS § 27 lg 91) ja varasemat praktikat (sh

väljakujunenud osakaalusid) rakendamata;

(f) välistada sellega seotud riiklik järelevalve ja piirata oluliselt ka kohtuliku kontrolli

võimalusi ning ulatust, mis on juba iseenesest PS § 15 rikkumine;

(g) kaotada ära Justiits- ja Digiministeeriumi kontroll muusika- ja filmikultuuri arendamise

ning koolitus- ja teadusprogrammide jms rahastuse jagamise üle (kuni 10% kogutud tasust),

andes selle üle otsustamise eranditult erakopeerimise tasu kogujale (EAÜ), kes ei ole juba

tulenevalt oma positsioonist ühe õiguste omajate grupi esindajana erapooletu.

Jääb arusaamatuks, kuidas saab selline lähenemine olla tõhus ja paindlik. Eelpoolnimetatud

meetmed vähendavad selgelt õiguste omajatele väljamakstavaid summasid. Seda asjaolu on

aga eelnõu dokumentides selgelt riigi poolt varjatud. Kui riik tõesti soovib, et eraõiguslikud

organisatsioonid täidaksid tema kohustusi, peab riik selle kohaselt ja õiglaselt neile ka

hüvitama.

Välja pakutud süsteem muudab senise korralduse tegelikult palju koormavamaks ja

keerulisemaks.

Tulenevalt konsensuse mittesaavutamise tagajärgedest (AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93) saaks

seaduses sätestatud põhimõtete (AutÕS § 27 lg 91) rakendamine KEO’de jaoks olema väga

keeruline. AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 sätestatud proportsioonid mõjutavad otseselt juba ette

läbirääkimiste kulgu, sest mõjutavad autorite ja kaasnevate õiguste omajate vahelisi

proportsioone varasema praktikaga võrreldes (näiteks 2023 ja 2024 aasta tasu jaotus oli

41,82% autoritele, 29,24% esitajatele ja 28,94% tootjatele, sh helisalvestiste tasu jaotus on

ajalooliselt alati olnud 1/3 autoritele, 1/3 esitajatele ja 1/3 fonogrammitootjatele) ja mõnele

KEO’le võiks selline eelnõus pakutav lahendus olla soodsam, kui kokkuleppel arutatavad

protsendid ja senine jaotuskava. Seega on seadusesse juba algselt sisse genereeritud

konsensuse saavutamise võimatus või ebatõenäosus. Välja pakutud „karistusmeede“ juhuks,

kui KEO’d ei saavuta üksmeelt (mis on tegelikult ilmselt üks peamisi põhjuseid, miks käesolev

eelnõu on üldse koostatud, kuna 2022.a. ja 2023.a. vastavat konsensust komisjonis ei

saavutatud),sisuliselt dikteerib ka tasude edaspidise jaotuse ühesugusena AutÕS § 27 lg 92 ja

lg 93 sätestatud suuruses ja põhimõtetel, kuna mistahes KEO (ka mistahes tulevikus asutatav

KEO), kes peaks jaotuskava kaalumise ja läbirääkimise tulemusena saama väiksema osa,

rahuldub ilmselgelt pigem tasude sunniviisilise jagamise proportsioonidega. See oleks aga

vastuolus eelnõu koostaja poolt esitatud süsteemi paindlikkuse eesmärgiga. EFÜ arvates ei ole

demokraatlikule riigile omane selline protsess, kus kasutatakse nn kollektiivset vastutust selle

eest, et huvitatud isikud ei suuda või ei taha (kasvõi põhjusel, et konsensuse mittesaavutamine

on talle kasulikum) konsensuslikult kokku leppida ebapiisavate ressursside jagamises

omavahel. Seda eelkõige veel olukorras, kus erapooletu otsuse tegemise kohustus ning

pädevus peaks olema riigil.

Seaduse eelnõus puudub AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 nimetatud sunniviisilise jaotuse sisuline

analüüs (sh tulenevalt AutÕS § 27 lg 91 loetletud põhimõtetest). Jääb arusaamatuks ja

ebaselgeks, kuidas on riik AutÕS § 27 lg 92 toodud protsendid ja proportsioonid üldse saanud

või millest lähtunud (need erinevad oluliselt senisest praktikast ja ka näiteks naaberriikide Läti

ja Leedu praktikast? Ehk selle asemel, et paika panna täpsed ja õiglased kriteeriumid ja

protsessid tasu jagamiseks ning teha nende põhjal iga-aastased tasu jaotuse otsused, on riik

otsustanud tasu jaotamist edaspidi läbi viia ilma mistahes põhjenduste ja analüüsita, soovides

kehtestada meelevaldse korra, mis ei võimalda ka AutÕS § 27 lg 91 põhimõtteid mõistlikult

rakendada ja muudaks oluliselt senist praktikat. Selline kord välistab mistahes tasakaalustatud

protsessid ja paindlikkuse. Mitte ükski tagavaralahendus, mis on ette nähtud KEO-de

konsensuse mittesaavutamise juhuks, ei tohiks muuta kokkuleppe saavutamist juba eos

võimatuks ega piirata ka kokkuleppe sisu (nagu AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 seda teevad).

EFÜ-le jääb samuti arusaamatuks, miks eelistatakse sellise meelevaldse korra väljapakkumisel

(tasu osalisel jagamisel) autoreid teistele õiguste omajatele. Lähtudes siiani jaotatud summade

proportsioonidest saaksid kokkuleppe mittesaavutamisel autorid sisuliselt 70 % sellest, mida

nad oleksid õigustatud saama, samal ajal kui tootjad saaksid vaid 50% sellest, mida nad oleksid

õigustatud saama. Sellist ebavõrdset kohtlemist pole seaduseelnõus ega seletuskirjas

selgitatud. Selline kohtlemine annab muuhulgas autoreid esindavatele KEO-dele eelise ka

toimuvatel läbirääkimistel ning võimaldab neil läbirääkimistel endale sobivat lahendust

teistele peale suruda. Nii ei teki ka lepingulist tasakaalu, kuivõrd riik ise seda ei soodusta. Kui

soovida säilitada viimase jaotuse proportsioonid, peaks AutÕS § 27 lg 92 sätestatud autorite

protsendiks olema 24% ning esitajatel ja tootjatel mõlemal 18 %(mis vastaks üldjoontes 60%-

le varasematest justiits- ja digiministri poolt kinnitatud jaotuskavade alusel kinnitatud

proportsioonidest).

Kuna puuduvad takistused täiendavate KEO-de asutamiseks, siis kutsuks eelnõus välja

pakutud korra kehtestamine (eelkõige AutÕS § 27 lg 93) spekulatiivsetel eesmärkidel asutama

arvukalt KEO’sid, kes hoolimata esindatusest oleksid teiste sama kategooria KEO’dega

õigustatud võrdselt saama samaväärset tasu. See ei ole kuidagi õiglane ega mõistlik. Mistahes

tagavaralahendus ei peaks olema ühelegi õiguste omajate grupile ega KEO-le kasulikum, kui

mõnele teisele, võrreldes varasema praktikaga.

Tegelikult jääb arusaamatuks, milles on süüdi konkreetne õiguste omaja, kellele KEO’de

konsensuse mittesaavutamisel isegi seda vähest raha välja ei jagata, mis on õnnestunud

koguda? Sellise ebaõiglase meetme rakendamine ei välistada seejuures ju riigi kohustust

maksta õiguste omajatele õiglast tasu võimalikult tõhusal viisil (eelduslikult esimesel

võimalusel maksimaalses ulatuses). Eelnõus puudub selleks lahendus. Kohe kindlasti ei saa

aga pidada õiglaseks jaotatavaks tasuks seda vähendatud raha, mida jagatakse välja KEO-de

vahel jaotuskavas kokkuleppele mittejõudmisel seaduse alusel.

Eelnõus ja selle dokumentides on jäetud süsteemselt kirjeldamata ja analüüsimata

järelevalvetemaatika (see põhimõtteliselt puudub) ning võimalikud vaidlused ja nende

lahendamise kord (autoriõiguse komisjoni lepitajana ei saa pidada sellises olukorras

lahenduseks), mis muudab omakorda tekitatava õigusliku olukorra veelgi segasemaks ning

suurendab asjasse puutuvate isikute kulusid veelgi. Iga lepingu täitmisel võib tekkida vaidlusi.

Näiteks saab KEO, kes ei olegi rahul lepingus saavutatud kompromissiga, pöörduda kohtusse

ning vaidlustada kogu lepingu, sest leping ei vasta KEO hinnangul AutÕS § 27 lg 91 nõuetele.

Selline vaidlus kohtus kestaks aastaid, kurnaks kõiki KEO-sid, tooks kaasa ebaselguse

järgmiste aastate jaotuskava koostamisel jne. Seaduseelnõu looja eesmärgiks ei ole olnud mitte

kohtuvaidluste vähendamine kui selline, vaid pigem soov välistada, et nõudeid puuduliku

tegevuse ja ebaõiglaste otsuste eest esitataks Justiits- ja Digiministeeriumi vastu. Seetõttu on

ka vaikselt mööda mindud kogu järelevalve teemaga seonduvast. Selline eesmärk ei ole

legitiimne. Vastavalt TRIPS Art 41 p 2 peavad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega

seotud menetlused olema ausad ja erapooletud ning need ei tohi olla ülemäära keerulised või

kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi. Nende põhimõtetega

ei ole käesoleval juhul üldse arvestatud.

Ebaselgeks jääb ka näiteks see, mis saab siis, kui tasu kogujat ei suudeta KEO’de kokkuleppel

määrata (AutÕS 27 lg 12) või kui KEO’d ei ole rahul tasu koguja haldustasude suurusega või

arendus- või rahastussummade väljamaksmisega (AutÕS § 27 lg 10).

EFÜ arvates peab riigil jääma tulenevalt oma ülesannetest, kohustusest ja vastutusest oluline

roll eelnõus kajastatud küsimustes ning ta ei saa sellest loobuda. Õiguste omajatelt ära võetud

õiguse eest õiglase hüvitise maksmise tagamine (ka selle jaotamine) on osa riigi

õiguskaitsekohustusest. EFÜ arvates ulatub riigi selline kohustus oluliselt kaugemale

õigusraamistiku loomisest. Riigil on ka sisuline kohustus tagada, et õiguses sätestatud

eesmärgid tegelikult reaalsuses ka täidetakse, milleks peab konkreetses valdkonnas

efektiivselt toimima ka täitevvõim. EFÜ taunib riigi praktikat PS § 10 sätestatud seaduslikkuse

põhimõtte rikkumisel. Riik peab muuhulgas tagama ka seaduste täitmise. See ei ole mitte nn

hilisema praktika küsimus, vaid sellega peab arvestama juba õigusloomeprotsessis. Eriti on

see aktuaalne käesolevas olukorras, kus riik AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 kehtestamisel sisuliselt

eirab EL’i ühtsete reeglite rakendamist ja seab sellega erinevad KEO-d kui ka lõppkokkuvõttes

õiguste omajad läbirääkimistel ebavõrdsesse olukorda. Sellises olukorras oleks erakorraline

see, kui kõik KEO’d jõuaksid konsensuseni, mitte aga vastupidi.

9.4. Kokkuvõtteks Selgitus

Võttes arvesse seda, et eelnõu eesmärgid ei ole õiguspärased ega mõistlikud, ei pea EFÜ

õigeks edastatud eelnõu väljatöötamise jätkamist eesmärkidel, mida eelnõuga soovitakse

saavutada.

Sellega seoses soovib EFÜ rõhutada lõpetuseks veel järgmist:

(a) on tähtis, et riigil (Justiits- ja Digiministeerium või mõni muu institutsioon) oleks jätkuvalt

konkreetne ja oluline roll erakopeerimise tasu jaotamise otsustamisel, sh jaotuskomisjoni

moodustajana ja jaotuskava kinnitajana, mis tagaks lisaks sisulisele kontrollile ka õiglase tasu

jaotuse ja maksmise õiguste omajatele, kes on seadusest tuleneva piirangu alusel kahju

kannatanud. Riigil peab säilima tunnetus sektori arengutest, probleemidest jms. VTK

tagasisides hindasid KEOd vajalikuks ministeeriumi (või ka valitsemisala hallatava üksuse,

ennekõike Patendiameti) rolli säilitamist;

(b) mistahes muudatused tasu jaotamise protsessis ei tohiks venitada ega edasi lükata õiglase

tasu jaotamist;

(c) tuleks välja töötada ammendav kord, mille alusel tasu jaotust otsustakse (nii tehniliselt kui

sisuliselt). Kindlasti on oluline arvesse võtta tarbijauuringu tulemuste (mida kontrollitakse

teatud intervalli tagant) ning esindatuse (vähemalt Eesti vs ülemaailmne tasemel) kriteeriume;

(d) selle asemel, et lähtuda vaid KEO poolt üldiselt esindatavate isikute arvust (esindatuse

ulatus - eelnõu AutÕS § 27 lg 91 p 4) tuleks lähtuda ennekõike Eestis kasutatavate õiguste

objektide õiguste omajate esindatuse ulatusest (läbi liikme- või esinduslepingute esindavad

KEO-d väga paljusid selliseid õiguste omajaid, kellega seotud õiguste objekte Eestis ei

kasutata, mistõttu ei anna lihtsalt abstraktne esindatavate või lepingute arv tegelikult õiget

ülevaadet);

(e) eelnõus AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 nimetatud jaotus ei ole sellisel kujul õiglane ega

tasakaalustatud ja tuleb välja võtta või muuta selliseks, et see oleks kõigile õiguste omajate

gruppidele ja KEO-dele ühtemoodi tasu vähendav võrredes varasema praktikaga.

(f) arvestada tuleks ka Eestis kasutatavate õiguste objektide loomiseks tehtud investeeringute

proportsiooniga, sest ilma investeeringuteta ei loodaks laias tarbimises olevaid õiguste

Tehtud investeeringute proportsioonidega

arvestamine ei ole asjakohane, kuna ei näita

eeldatavat kahju, mis õiguste omajatele

erakopeerimisest tulenevalt tekib.

Erakopeerimise tasu süsteem peaks

kompenseerima õiguste omajatele eeldatavat

kahju, mis sõltub eelkõige sellest, kes kopeerib

milliseid teoseid erakopeerimise erandile

tuginedes, kuid mitte tehtud investeeringutest.

objekte, mida Eestis isiklikuks otstarbeks kopeeritakse. Seaduseelnõus osutatakse sellele, et

erakopeerimise tasu peab kompenseerima eeldatavat kahju. Samas on eiratud asjaolu, et osad

õiguste omajad investeerivad õiguste objektide loomisesse oluliselt rohkem vahendeid.

võrreldes teistega, mille hüvitamine peaks jätkusuutliku tegevuse tagamiseks olema isegi

prioriteetsem.

Riik peaks hoolitsema mitte ainult hüvitise kogumise regulatsiooni eest, vaid ka selle eest, et

õiglane hüvitis jõuaks nende KEOde liikmeteni, kelle autoriõiguse objekte peamiselt

erakopeeritakse. Eelnõuga seda eesmärki ei täideta. EFÜ on valmis osalema töörühmas ja

panustama sellesse, et tekiks senisest parem regulatsioon erakopeerimise tasu õiglaseks ja

tasakaalustatud jaotamiseks.

9.5.

Lisaks teeb EFÜ ettepaneku Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 „Audiovisuaalse

teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu

maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning

kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise käigus

korrigeerida selle §-is 3 toodud salvestusseadmete ja -kandjate tasu määrasid lähtudes

kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt 15.04.2025 peaministrile saadetud

pöördumises toodud ettepanekutest

(https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003F5172?open).

Mittearvestatud

Eelnõuga tasumäärasid ei uuendata, seda

tehakse eraldiseisvalt. JDM on teinud

sellekohaseid ettevalmistusi ning kogunud

võrdlusandmeid ja teeb ettepaneku tasumäärade

korrigeerimiseks.

10. Eesti Näitlejate Liit

10.1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem

iseregulatsiooni mudeli suunas

ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega

kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole

arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole

Selgitus

Esiteks on JDM hinnang endiselt, et nn

konsensuslik mudel annab KEOdele senisest

enam paindlikkust jaotuskavas kokku

leppimiseks ning JDM ei kavanda määrusega

jaotuskava kinnitamist, kuna see ei anna

soovitud määral paindlikkust. Teiseks on eelnõu

eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib

kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava

sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma.

Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv

AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde

ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad

jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda

patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud

mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal,

vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid.

Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud

uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel. Eelnõus pakutud

lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik.

Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse

seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse

määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade

vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu

tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada

osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos

AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks

ka meie naaberriigis Lätis. JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel,

pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate

erinevate kategooriate suhtes.

Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist

seletuskirjas täiendatud mõju kohtutele,

kolmandaks on jaotuskava kokkuleppimiseks

võimalike kohtumiste korraldamine edaspidi

KEOde ja tasu koguja endi teha, kes peavad

soovi korral vastavad kohtumised ise, ilma riigi

sekkumiseta, korraldama.

Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega.

Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel

tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks

ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid

pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis

saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal –

kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92

sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta

jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus

sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni

efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see

varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava

kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud.

Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb

ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas

kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab

olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul.

Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised

KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava

kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb

JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja

läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda

protsessi juhtida.

Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas

kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi

ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete

juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada.

10.2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks

ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud

tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92-

94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja

möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi –

autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse

esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava

sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud

osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See

mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse

korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi.

Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine

Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud

AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks

on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele

määratud väljamakse protsent.

Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel

juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse

kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest

oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja

läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise

tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete

osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni.

Osaliselt arvestatud

Arvestades eelnevate aastate jaotuskavasid

õiguste omajate kategooriate vahel tasu

jaotamiseks, on eelnõus muudetud automaatse

jaotuse protsente selliselt, et protsendid oleks

mõistlikult lähedal eelmiste aastate

jaotuskavadele.

Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine

Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi.

Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv,

mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja -

kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning

isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27

lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende

ülevaatamine.

Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse

kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et

iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud

protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis

muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude

paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist

autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete

ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega.

Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine

ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte

jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab

see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga

aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi.

Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel

kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata),

antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks

olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu.

Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada

võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve.

10.3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest

ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on

hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja

seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule

olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist.

ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab

küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige

kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud –

erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja

-kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.

Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad

Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks

kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu

ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister

Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid

tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu

seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9

miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla

eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot

väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele

Euroopa riikidele, näiteks Hollandile. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd

hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes

Mittearvestatud

Erakopeerimise tasu määrasid kavandatava

eelnõuga ei muudeta.

2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu

eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti

erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad.

Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni,

mis on umbes 6,62 eurot. Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot.

Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid.

Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja

määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt

kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks

salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või

tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka

palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema

märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning

lähenema pigem maksimumile.

Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri

Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia

arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja

pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle

muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei

taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud

kahju.

Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on

internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning

õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult

põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt

rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust.

Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse

tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et

pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on

muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele. Lähtudes kehtivas

õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt

madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks,

kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks

tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi

kasutades.

Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult

olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet

on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on

taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik

õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab

selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla

mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu , arvestades seadme väärtuse vähenemist.

Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed

AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse

tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori

nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja

isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses

ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende

esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks

reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka

kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks

otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse

loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine.

Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed.

Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi

on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid

(näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid

seoses muusikateostega.

ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab

tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda.

11. Eesti Autorite Ühing

11.1.

EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks

ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada

seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid

praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine

toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega.

1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine:

a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas

otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks

arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on

KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt

täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu

hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja

asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel

tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu

Arvestatud osaliselt

Automaatset jaotusprotsenti puudutavat osa on

muudetud, kuid ei ole arvestatud KEOde

liikmeid ja liikmelepingu alusel esindatavaid,

vaid teose liikide vahel nähakse ette jaotus

vastavalt teose helisalvestiste ja AV teoste

kopeerimise mahule.

Konsensuslik otsustusmehhanism annab küll

võimaluse nõuete esitamiseks, kuid kõigi ühist

huvi arvestades, milleks on õiglases ja

tasakaalukas jaotuskavas kokku leppimine, on

see mõistlik variant.

Kui jaotuskavas kokkulepet ei saavutata, on

täiendatud eelnõu seda osa, mis puudutab

automaatseid jaotusprotsente õiguste omajate

kategooriate vahel ja see arvestab mõistlikus

ulatuses eelnevates jaotuskavades kokku lepitut.

erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et

erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende

teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt

rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja

nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne

KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning

nende teoste kasutamist.

b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava

kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid

lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes

olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus . Konsensuslik otsustusmehhanism annab

võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei

oleks mõistlik.

c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd

ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja

pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud

jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi

kohaselt :

• autoritele 30%;

• esitajatele 15%;

• tootjatele 15%.

Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid

võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise

määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes

varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi

võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse

seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava

summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6%

Lisaks ei muudeta tasu koguja määramist, kuna

tagasisidest tulenevalt ei ole sellel praktilist

vajadust.

Siiski ei näha ette automaatseid jaotusprotsente,

mis on ettepanekus välja toodud, kuna

fikseeritud jaotus ei pruugi mõistlikult osapoolte

huvisid arvesse võtta.

jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema

vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud.

Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega

KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu

eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada.

2. Tasu koguja kinnitamine:

a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku

iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise

organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav

minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või

valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe

saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib

tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei

näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks

kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu

seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused

otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu

kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda.

b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise

tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat

ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike

isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei

muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja

statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke

andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on

määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist.

c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava

volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud

erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see

halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta

jooksul.

3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded

esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja

mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete

menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹

uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab

liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette

nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise.

Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise

maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase

hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29

artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb

õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane

tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM

seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul

on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse

autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides .

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase

hüvitise süsteemi elementide kindlaks-määramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole

aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi

eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja

tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest

tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose

isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud

kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga.

EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide

küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu

algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid

erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda

praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja

väljamaksmise süsteemi seiskumise.

2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas

Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil

määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate

summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja

tasu kogumise kulude kinnitamine.

1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine:

ETTEPANEK:

a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja

üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“;

b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni

otsustusvõimelisust.

2. Jaotuskava kinnitamine:

ETTEPANEK:

a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava

koostamisel arvestada;

b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada

Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis

näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §-

s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas

teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel

vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida

lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast.

c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord

nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist

audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks

vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud

jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega.

Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone

määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja

audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste

proportsioone.

i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist

jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde

vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate

õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase

jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949

eurot.

ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama

proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja

EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €.

Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37%

(209239,49 €/562018,5 =38%).

iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu

osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% =

421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €).

iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde

osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde

osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli

280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma

310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust).

1. etapp

2.

etapp SUMMA

PROPOR

TSIOON vrd 2025

50% Autorid 62,77% EAÜ 421 782,38 € 31,38% 5,13%

671 949 € 37,23% EAAL 250 166,62 € 18,62% 3,04%

50%

Kaasnevate

õiguste

omajad 35,91% EEL 241 325,37 € 17,96% -2,93%

671 949 € 14,34% ENL 96 381,56 € 7,17% -1,18%

39,69% EFÜ 266 725,18 € 19,85% -3,24%

10,05% FETÜ 67 516,90 € 5,02% -0,83%

KOKKU 1 343

898,00 €

v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%,

kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le.

vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on

õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest

ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi

esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et

kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule.

3. Tasu koguja kinnitamine:

ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM

ülesandeks.

4. 10% tasu taotluste menetlemine:

ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt:

(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning

käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud

põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks

õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise,

maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31.

jaanuariks.“;

11.2. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga

InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma

teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist

mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja

piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud

reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all

on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning

mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad

saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul

on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid.

Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste

reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus

Mittearvestatud

Soovitud ettepanekuga soovitakse muuta

erakopeerimise erandi skoopi, ent kavandatava

eelnõuga muudetakse üksnes jaotamist

puudutavat osa. Oleme avatud aruteludele

erakopeerimise erandi ulatuse võimaliku

laiendamise osas, selleks kaasame ka erinevaid

huvirühmi.

õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja

jaotamise autoritele.

Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele

kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18

vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud

reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks

vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS §

27 ette nähtud hüvitist saada , kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on

AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis.

EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates

1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti

AutÕS-sse üle võeti.

Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise

olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta

CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid

suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just

kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult.

Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste

võimaluste arengule. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26

lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel

on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse

teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib

vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus.

Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori

nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele.

Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt:

㤠26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks

(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja

enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti

teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu

teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27).

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“

12. Patendiamet

12.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine

1.1. Eelnõu seletuskirjas on uuringule „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise

kohta“ viidates märgitud, et kehtiv süsteem, kus jaotuskava koostab komisjon ja kinnitab

minister, peaks asenduma KEOdele suurema vastutuse ja otsustusõiguse andmisega. Samas

juhib Patendiamet tähelepanu samas uuringus (lk 42) avaldatud seisukohale, et konsensuslik

jaotuskava mudel on küll ühelt poolt kõige demokraatlikum, kuid kui selle kokkuleppe aluseks

ei ole selged kriteeriumid, võib see tekitada patiseisu. Lisaks võivad hakata tulemust mõjutama

mitte reaalne tarbijakäitumine, vaid näiteks jõulisem läbirääkimiste taktika. Uuringus on ka

sedastatud, et neis riikides, kus tasu suuruse kindlaksmääramiseks kasutatakse läbirääkimisi,

võib täheldada märke sellest, et läbirääkimised võivad osutuda aja- ja ressursimahukaks – nii

on see juhtunud näiteks Rootsis, kus on tänaseks algatatud erakopeerimise tasu süsteemi

muutmine.

1.2. Ka Eestis on eelmiste aastate kogemuste pinnalt näha, et erakopeerimise tasu kokkuleppe

saavutamine on olnud vaevaline ja vaidlusterohke. On kaheldav, kas KEOdele jaotuskava

Selgitus

KEOdele suurema vastutuse andmise eesmärk

on suunata neid koostööle ning kuigi patiseis on

võimalik, on selleks eelnõuga ette nähtud

lahendus automaatse jaotusprotsendi näol.

Rootsis on kavas muuta erakopeerimise tasu

lõivusid, mitte jaotamist puudutavaid sätteid.

Lisaks need kriteeriumid, mis uue korra kohaselt

oleks seaduses loetletud, on eelmiste

jaotuskavade koostamisel olnud aluseks ja

kavandatava korraga luuakse süsteem, kus neist

kriteeriumidest lähtutakse ka KEOde ja tasu

koguja vahel jaotuskavas kokku leppimisel.

Samas olukord, kus protsendid kehtestatakse

automaatselt ilma läbirääkimise võimaluseta ei

anna piisavalt paindlikkust ja võimalusi

arvestada võimalike muutustega tarbijaskonna

harjumustes erakopeerimisel.

kehtestamisel paindlikkuse juurde andmine lahendaks jaotuskava kinnitamisega seotud

probleeme, ehk kas paindlikkuse puudumine on üldse olnud seni probleemi põhjuseks.

1.3. Amet jääb väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis esitatud varasemate seisukohtade juurde,

mille kohaselt parandaks erakopeerimise tasu süsteemi toimivust õigusakti tasandil paika

pandud täpsem jaotuskava koostamise ja kinnitamise kord. Eelnõu näeb ette lahtise loetelu

kriteeriumitest, mida jaotuskava koostamisel tuleb aluseks võtta. Kriteeriumid, nagu

„jaotatava tasu olemus ja eesmärk“ pakuvad siiski eri tõlgendusvõimalusi ning ei pruugi kaasa

aidata tõhusale kokkuleppe saavutamisele.

1.4. Samas leiab amet, et tasude jaotamise protsendimäärade kehtestamine juhuks, kui KEOd

ei saavuta jaotuskavas kokkulepet ettenähtud tähtajaks, on samm õiges suunas tasude

jaotamisega seotud vaidluste otstarbekamaks lahendamiseks, mis võib omakorda suurendada

õiguskindlust KEOde ja õiguste omajate jaoks.

12.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamise toomine

autoriõiguse komisjoni pädevusse

2.1. Patendiameti hinnangul ei pruugi lepitusmenetlus olla kõige tõhusam viis jaotuskava

koostamist puudutavate vaidluste lahendamiseks, mistõttu ei näe amet vajadust sätestada

jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamine autoriõiguse komisjoni pädevusse.

2.2. Autoriõiguse komisjon on olemuslikult lepitusorgan, mille põhifunktsioon on lahendada

kohtuväliselt lepitusmenetluse teel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud

vaidlusi. Kuigi komisjoni eesmärk on lahendada vaidlusi kiirelt ja tõhusalt, ei ole

lepitusmenetluse olemusest tulenevalt lahenduse saavutamine komisjonis tagatud. Jaotuskava

vaidlused on reeglina aga aja- ja ressursikulukad, mistõttu ei ole lepitusmenetluse raamistik

selliste vaidluste lahendamiseks tulemuslik. Kui pooled lepitusettepanekuga ei nõustu või

sellele ei vasta, loetakse lepitusmenetlus lõppenuks tulemuseta.

Mittearvestatud

Kavandatav kord on KEOde omavahelisele

koostööle orienteeritud, samuti vaidluste

lahendamisel suunata KEOsid võimalusel

kasutama autoriõiguse komisjoni. Iseenesest

oleks uue korra kohaselt jaotuskavast tulenevate

vaidluste lahendamine autoriõiguse komisjoni

pädevuses ka täpsustuse tegemata jätmisel, kuna

komisjon lahendab „autoriõiguse ja

autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud

vaidlusi“, kuid selguse huvides ja lepitamise teel

vaidluste lahendamise toetamiseks selline

täpsustus tehakse.

2.3. Autoriõiguse komisjoni liikmed on valitud lähtuvalt komisjoni üldisest

lepitamisfunktsioonist laiapõhjaliselt ning arvestatud ei ole jaotuskava koostamise ülesande

spetsiifikat. Jaotuskava vaidlused eeldavad süvendatud eriteadmisi KEOde õiguste haldamise

metoodikast, mis hõlmab majanduslikke mudeleid, KEOde finants- ja infotehnoloogilisi

protsesse ning ajakohast turupraktikat. Sellise profiiliga lepitaja leidmine on komisjoni

piiratud liikmete hulgast kahtlemata keeruline. Lisaks peab komisjon lepitaja määramisel

tagama sõltumatuse ja erapooletuse, mis välistab huvide konfliktid (nt varasem esindussuhe

KEO või õiguste omajatega). Kuivõrd võimalik ekspertide ring, kelle hulgast lepitaja määrata,

on juba niigi kitsas, võib erapooletuskriteeriumite täitmine praktikas tähendada, et komisjoni

liikmete seast ei olegi võimalik leida pädevat ja sõltumatut lepitajat. See omakorda suurendab

tõenäosust, et vaidlus tuleb lõpuks lahendada kohtumenetluses.

2.4. Kokkuvõttes ei pea amet otstarbekaks komisjoni pädevuse juures välja tuua

erakopeerimise tasu jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamist, kuivõrd see ei

ole tõhus viis niivõrd mahukate vaidluste lahendamiseks. Lepitusmenetluse vabatahtlik

iseloom ei taga jaotuskava koostamises kokkuleppe saavutamist, mistõttu võib ajamahukas

menetlus komisjoni tööd liigselt koormata ning pidurdada seeläbi teiste vaidluste kiiret

lahendamist. Seejuures tuleb arvestada ka riskiga, et jaotuskava vaidluste lahendamine

komisjonis võib viivitada tasude reaalset jaotamist õiguste omajatele, kuivõrd kokkuleppe

saavutamine ei ole tagatud.