Perioodi 2023–2027 põllumajanduskindlustustoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/738

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023-2027 põllumajanduskindlustustoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_Pollumajanduskindlustustoetus.pdf;

2. Seletuskiri, SK_Pollumajanduskindlustustoetus.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kai Kruusamäe

625 6527

[email protected]

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 põllumajanduskindlustustoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 1.10

„Põllumajanduskindlustustoetus“ raames antava põllumajanduskindlustustoetuse (edaspidi

toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtjate panust tootmise riskitegurite

vähendamisel, et seeläbi tagada põllumajandusettevõtete stabiilsus, ja vähendada

tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguse, kahjurite leviku

või metslooma või rändlindude tekitatud kahju vastu järgmiste põllumajanduskultuuride või

nende saagi või loomade (edaspidi koos kindlustatud ese) kindlustamise eest, millega

panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse:

1) tera- ja kaunviljakultuur;

2) söödakultuur;

3) haljassööt;

4) õli- ja kiukultuur;

5) kartul;

6) peet;

7) köögiviljakultuur;

EELNÕU

13.10.2025

2

8) puuvilja- ja marjakultuur;

9) dekoratiivkultuur;

10) veis;

11) siga;

12) lammas;

13) kits;

14) hobune, välja arvatud võistlus- ja ratsahobune;

15) kodulind;

16) mesilaspere.

(2) Toetusega hüvitatakse ühe kindlustusperioodi kindlustusmaksed. Kindlustusperioodi pikkus

võib olla kuni 12 kalendrikuud.

(3) Toetust antakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 76 lõikes 5 sätestatud tingimusel.

(4) Toetatava tegevuse elluviimiseks tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt,

mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 artikliga 76 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(5) Tegevus ei ole toetusõiguslik, kui kindlustusleping on sõlmitud varem kui taotluse esitamise

päevale järgneval päeval.

§ 4. Kindlustusandja

Kindlustuslepingu võib sõlmida Eestis kindlustustegevuseks õigust omava kindlustusandjaga.

§ 5. Toetuse vorm ja määr

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 70 protsenti kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksetest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksetest.

§ 6. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise

üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja

toetus“ §-s 2 sätestatud aktiivsele põllumajandustootjale.

(2) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

3

(3) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(4) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(5) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 666 või 6610,

veterinaarseaduse §-s 97, 103, 104, 105 või 106, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35,

taimekaitseseaduse §-s 97 või 1002 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192,

193, 209, 2091, 210, 212, 264, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo

toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 7. Taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel.

(3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on

ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ning taasavamisest teatab PRIA väljaandes

Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

§ 8. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

2) teave § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatud eseme kohta, sealhulgas koguselised näitajad;

3) taotletava toetuse suurus.

(2) Koos taotlusega esitab toetuse taotleja kindlustuspakkumuse, mis sisaldab muu hulgas

järgmisi andmeid:

1) kindlustusandja ärinimi ja äriregistri kood;

2) teave § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatud eseme ja kindlustusriski kohta;

3) teave selle kohta, et kahju hüvitatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 76 lõikes 5 nimetatud juhul;

4) kindlustusväärtus;

5) kindlustusmakse suurus;

6) kindlusperioodi kestus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 9. Taotluse kontrollimine

4

Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust

toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

§ 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires,

eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 alusel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva

jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 11. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja sõlmib nõuetekohase kindlustuslepingu hiljemalt ühe aasta jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning esitab maksetaotluse ja

kindlustusmakse tasumist tõendavad dokumendid.

(2) Toetuse saaja täidab kuni kindlustusperioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) vastab § 6 lõigetes 2‒5 sätestatud nõuetele;

2) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente kohapeal;

3) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

4) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

§ 12. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast kindlustuslepingu sõlmimist ja

kindlustusmaksete täielikku või osadena tasumist, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos kindlustusmakse tasumist

tõendava maksekorraldusega või väljatrükiga või arvelduskonto väljavõttega.

(2) Maksetaotluse esmakordse esitamise korral esitab toetuse saaja lisaks kindlustuslepingu,

kindlustuspoliisi ja maksegraafiku.

(3) Maksetaotluses esitab toetuse saaja järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja isiku- või registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave kindlustusmakse osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave kindlustusmakse tasumist tõendavate dokumentide kohta.

5

(4) Toetuse saaja võib aastas esitada kuni neli maksetaotlust.

13. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 14. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul

arvates §-s 12 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 15. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 16. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

6

Kantsler

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027

põllumajanduskindlustus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027

põllumajanduskindlustustoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 76.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Riskijuhtimisvahendid“

sekkumise 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ raames põllumajanduskindlustustoetuse

(edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Täpsemalt on toetus maaelu

arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD)

ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta

rakendusotsusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid

EAFRD-st eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktis a on toodud

erieesmärk, milleks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga

kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise

majanduslik kestlikkus liidus.

Erieesmärk 1 eesmärgiks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja

põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus.

See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115

sätestatud tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste (artiklid 20–31), tootmiskohustusega seotud

toetuste (artiklid 32–41), investeeringute (artikkel 74) ja riskijuhtimisvahendite (artikkel 76)

kaudu. Sekkumise 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetuse“ rakendamine aitab stabiliseerida

põllumajandustootjate sissetulekuid, hõlmates keskmise sagedusega ja mõõduka ulatusega kahju

tekitavate riskide maandamist.

Eestis on peamisteks põllumajandusriskideks saagi varieeruvus taimekasvatuses (eelkõige

ilmastikuolude tõttu), loomataudide puhangud, põllumajandussektori jaoks oluliste

tootmissisendite hinnatõusud (nt kütus, elekter, sööt, väetised jne) ja kokkuostuhindade langused,

mis on eelkõige tingitud hindade langusest maailmaturul. Ilmastikust tingitud peamisteks

põllumajandusriskideks on rahe, tugev tuul, torm, üleujutused ja temperatuuri kõikumised.

Ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või äärmusliku

keskkonnajuhtumi ilmnemine mõjutavad otseselt põllumajanduslikku esmatootmist toodangu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).

2

mahu vähenemise, kvaliteedi halvenemise ning sellest tuleneva sissetuleku vähenemise kaudu.

Seoses sellega on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks.

Teadlikum riskide juhtimine (nt saagi kindlustamine) muudab kriisidele reageerimise kiiremaks.

Sekkumise 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ peamine eesmärk on suurendada

põllumajandustootjate panust tootmisriskidest tekkida võivate kahjude vähendamisel, tagades

seeläbi põllumajandusettevõtte majandusliku stabiilsuse ning vähendada tootmisriskidest tekkida

võivat finantskahju. Põllumajandustootjad saavad kindlustada oma põllumajanduskultuuride

saake ja põllumajandusloomi ebasoodsatest ilmastikutingimustest (näiteks külm, torm, rahe, jää,

tugev vihm või ränk põud jms) looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust või metsloomade

ja rändlindude poolt tekitatud kahjude vastu.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 20302“ tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,

väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui

ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu regionaal- ja põllumajandusministri kinnitatud

„Biomajanduse programmi 2025–20283“ tegevuse „Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määrusega ei panda ettevõtjatele liigset halduskoormust, sätestatud kohustused on tasakaalus

saadava hüvega ning toetuse saamiseks vältimatult vajalikud. Strateegiakava sekkumiste näol on

tegemist ajutiste perioodil 2023–2027 rakendatavate toetusmeetmetega, mille puhul

halduskoormuse tasakaalustamise meetmete ettenägemine ei ole HÕNTE § 1 lg 42 kohustuslik.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna peaspetsialist Kai Kruusamäe (625 6527, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 16 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 1.10

„Põllumajanduskindlustusetoetuse“ raames antava põllumajanduskindlustustoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval

ministril ehk regionaal- ja põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise

ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõus toetuse

andmise ja kasutamise tingimused ning kord, sealhulgas toetuse andmise eesmärk, toetatavad

tegevused, toetuse vorm ja määr, toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale, taotluse esitamine

ja taotluse esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele, taotluse kontrollimine, taotluse rahuldamine ja

rahuldamata jätmine, toetuse saaja kohustused, maksetaotluse esitamine ja nõuded

maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine, toetuse maksmine, dokumentide säilitamine ning

toetuse saaja andmete avalikustamine.

2 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

3

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või metsloomade ja

rändlindude poolt tekitatud kahjujuhtumi ilmnemine mõjutavad otseselt põllumajanduslikku

esmatootmist toodangu mahu vähenemise, kvaliteedi halvenemise ning sellest tuleneva

sissetuleku vähenemise kaudu.

Toetuse andmise eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtjate panust tootmise riskitegurite

vähendamisel, et seeläbi tagada põllumajandusettevõtte stabiilsus, ning vähendada

tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt toetust antakse selliste kindlustusmaksete katteks, kui kindlustatud

esemeks on järgmised põllumajanduskultuurid või nende saak – tera- ja kaunviljakultuur,

söödakultuur, haljassööt, õli- ja kiukultuur, kartul, peet, köögivili, puuvilja- ja marjakultuur,

dekoratiivkultuur või loomad – veis, siga, lammas, kits, hobune (välja arvatud võistlus- ja

ratsahobune), kodulind, mesilaspere.

Taimset päritolu kindlustatud esemed määratakse kindlaks vastavalt asjakohasele

„Põllumajanduskultuuride loetelule“4.

Kas kindlustatud esemeks loetakse taim ise või selle oodatav saak, sõltub eeskätt sellest, kas

tegemist on ühe- või mitmeaastase taimega. Üheaastaste kultuuride puhul on kindlustusobjektiks

tavaliselt saak, mitmeaastaste puhul võib kindlustus hõlmata ka taime ennast.

Strateegiakava kohaselt saab toetust taotleda kindlustusmaksete hüvitamiseks järgmiste riskide

vastu:

1) ebasoodsad ilmastikutingimused – nagu näiteks külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk

põud jms;

2) looma- või taimehaigus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/4295 artiklis

5 esitatud loomahaiguste nimekirjas nimetatud haigused;

3) kahjurite levik – kahjurite levik taimede, loomade või patogeensete ainete mis tahes liigi, tüve

või biotüübi esinemist, mis kahjustab taimi kasvu piirkonnas või asukohas;

4) metsloomade ja rändlindude poolt tekitatud kahju.

Näiteks loomahaiguste vastu kindlustamine, kui tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2016/429 artiklis 5 nimetatud haigustega, on oluline tootmisriski juhtimise

vahend. Nimetatud haigused kujutavad endast olulist ohtu loomade tervisele,

põllumajandustootmise järjepidevusele ja toidujulgeolekule.

Kindlustus aitab leevendada majanduslikku kahju, mis võib tekkida loomade haigestumise,

hukkamise, karantiini kehtestamise või tootmise seiskumise tõttu. Samuti võimaldab kindlustus

tootjal hajutada riske ja tagada stabiilsus tootmises, kuna ootamatu haiguspuhang võib põhjustada

ulatusliku majandusliku kahju, sealhulgas loomade hukkamist, tootmise seiskumist, karja

hävimist, turupiiranguid ja tulu kaotust. Sellistes olukordades võib tootja jääda ilma suurest osast

oma sissetulekust ning vajada märkimisväärseid ressursse tootmise taastamiseks.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et toetatavaks tegevuseks on ühe kindlustusperioodi

kindlustusmaksed ja kindlustusperiood ei või olla pikem kui 12 kalendrikuud.

4 https://www.pria.ee/sites/default/files/2025-03/kultuuride-loetelu-2025.pdf 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 9. märtsi 2016. aasta loomataudide kohta, millega

muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks teatud loomatervise valdkonna õigusakte („loomatervise seadus“)

4

Kindlustusperioodi pikkuseks kehtestatakse kuni 12 kalendrikuud, arvestades, et ELÜPS-i § 50

alusel otsustatakse konkreetse toetuse andmine ja selle eelarve eelarveaastapõhiselt. Ka

tavapärane kindlustusperiood on üks aasta. Kindlustusperiood võib alata juba taotluse esitamisele

järgnevast päevast ja selle pikkus on kuni üks aasta arvates taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt saab toetust taotleda üksnes selliste kindlustusmaksete hüvitamiseks,

mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 76 lõikes 5

sätestatud tingimusele.

Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et katta kahju, mis ületab künnise,

milleks on vähemalt 20 % keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust

eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja

arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

Tootmisriski juhtimise vahendina võivad kindlustustingimused kahju suuruse arvestamisel

lähtuda kas konkreetse põllumajandustootja (kindlustatud isiku) tegelikust kahjust või sektori

põhjal tuvastatud keskmisest kahjust.

Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud

arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata põllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel

aastal.

Toodangu kadu võib olla seotud nii mahu (näiteks tonni hektari kohta, istikut hektari kohta) kui

ka väärtuse (kvaliteedi) langusega. Näiteks juhul, kui eesmärk on saada toodangust teatud kogus

kindla kvaliteedikategooriana, siis igasugune negatiivne kõrvalekaldumine neist kahest

kriteeriumist kujutab endast majanduslikku kahju seda nii tootmismahu vähenemise kui ka

toodangu väärtuse vähenemise näol. Sellest tulenevalt saab tekkinud kahju (20%) arvestada nii

toodangu vähenemise kui ka kvaliteedi languse kumulatiivse mõjuna. Kindlustusandja ja

kindlustusvõtja lepivad omavahel kokku riskide parameetrites (näiteks sademete hulk või

õhutemperatuurid teatud perioodil).

Kindlustusleping ei pea katma toetuse saaja kogu abikõlblikku toodangut (sh loomi), vaid võib

katta ka osa sellest, näiteks konkreetset põllumajanduskultuuri või loomaliiki.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt toetatava tegevuse elluviimiseks tehtavad kulud peavad olema tehtud

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 76 ning olema vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks.

Nõudega tagatakse, et EL-i vahendeid kasutatakse läbipaistvalt, tulemuslikult ja

eesmärgipäraselt.

Toetuse taotleja peab kulude tegemisel järgima majandusliku otstarbekuse põhimõtet, mis eeldab

muu hulgas võrdlevat hinnangut erinevatele kindlustustoodetele ja -pakkujatele. Pakkumuste

võtmise käigus tuleb hinnata, kas valitud kindlustustoode on sisuliselt ja hinnalt põhjendatud,

arvestades näiteks kindlustuskatte ulatust, riskiparameetreid, omavastutuse määra ning muid

olulisi tingimusi.

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui kindlustusleping on

sõlmitud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 86 punkti 4 kohaselt ei ole

tegevused ja toimingud toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui toetuse saamise taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas

kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte. Kindlustuslepingu sõlmimine on tegevus, mis

kujutab endast viidatud normi tähenduses tegevuse täielikku elluviimist.

5

Eelnõu § 4 kohaselt peab kindlustusandja olema kindlustustegevuse seaduse alusel ja korras

tegutsev äriühing, kelle peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus.

Kindlustustegevuse seaduse § 15 kohaselt peab äriühingul kindlustustegevusega tegelemiseks

olema tegevusluba, mille ulatus lubab kindlustusandjal pakkuda sekkumise 1.10 tingimuste

kohast kindlustust.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse vorm ja määr.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 5 lõikes 2 kohaselt hüvitatakse toetusega kuni 70% kindlustusperioodil tasutud

kindlustusmaksetest. Hüvitatakse üksnes kindlustusmaksed, mitte muud kindlustusvõtja poolt

koos kindlustusmaksetega maksmisele kuuluvad tasud.

Kindlustusmakse toetuse maksimaalne määr on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/2115, mille kohaselt on põllumajanduskultuuride või nende saagi või loomade

kindlustamise puhul maksimaalne määr kuni 70% kindlustusmaksest. Toetatav kindlustusmakse

suurus sõltub kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud lepingu tingimustest, kuid järgida

tuleb kulude mõistlikkuse printsiipi.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest ehk kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksetest. Minimaalse

võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et toetuse andmisel kaasneks ergutav mõju. Kui

toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt võimalik

viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu §-6 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetust antakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71

„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore

põllumajandustootja toetus” §-s 2 sätestatud aktiivsele põllumajandustootjale.

Selle kohaselt loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle

põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal

otsetoetusi kuni 5000 eurot.

Kui eelneval kalendriaastal põllumajandusliku majapidamise kohta anti otsetoetusi rohkem kui

5000 eurot või kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud taotluse esitamise aastale

eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, siis füüsiline isik või juriidiline isik loetakse aktiivseks

põllumajandustootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või

püsikultuuride alust maad;

2) taotluse esitamise kalendriaastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele

loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere;

3) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja

harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta;

4) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar pärandniitu, mis vastab

perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetuse toetusõigusliku maa nõuetele.

Loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on loomarühmade kaupa järgmised:

üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – 1,0 loomühik;

6

6–24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut;

kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut;

üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut;

kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut;

hobune – üks loomühik;

üle 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,8 loomühikut;

kuni 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,35 loomühikut;

alpaka – 0,8 loomühikut;

siga – 0,34 loomühikut;

munakana – 0,014 loomühikut;

broiler – 0,007 loomühikut;

vutt, kääbuskana – 0,004 loomühikut;

jaanalind, emu, nandu – 0,35 loomühikut;

muu kodulind, nagu part, faasan, hani, kalkun, ja väikeloom, nagu küülik, mink, tuhkur, naarits,

nutria, tšintšilja – 0,03 loomühikut.

Eelnõu § 6 lõige 2 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg

on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

toetuse taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. ELÜPS-i

§ 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal

ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning

maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et toetuse taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi

olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi toetuse taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti

või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise

hoiatust, mis võib tähendada, et toetuse taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on

võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 6 lõikes 4 kehtestatakse, et toetuse taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi

maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas.

Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste

tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 6 lõige 5 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, 666

7

– looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine või 6610 – loomapidamise

õiguseta isiku toimingud, veterinaarseaduse §-s 97 – looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse

veterinaarnõuete rikkumine, 103 – loomataudi põhjustava haigusetekitaja käitlemise ja

bioloogilise toote käitlemise nõuete rikkumine, 104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest,

sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete

rikkumine, 105 – eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks

rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 –

kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks

rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine, söödaseaduse §-s 33

– sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 –

sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine eest, taimekaitseseaduse §-s 97 – ohtliku

taimekahjustaja levitamine või 1002 – väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise nõuete

rikkumine, karistusseadustiku paragrahvides §-s 491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise

keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused, 192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu

põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine, 209 – kelmus, 2091 –

hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades, 210 – soodustuskelmus, 212 –

kindlustuskelmus, 264 – looma julm kohtlemine, 264 – looma julm kohtlemine, 298 –

altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga kauplemine, 372 – tegevusloata ja keelatud

majandustegevus, 373 – ärikeelu ja teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumine või

384 – maksejõuetuse põhjustamine sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-146 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed

väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või

võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on

karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 6 lõikes 5 sätestatud süüteo toimepanemise

eest, siis selline toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

6 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

8

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil esitatud taotlusi vastu ei

võeta.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks

ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ning taasavamisest

teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peab taotlusel esitama.

Taotlus peab sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste

täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega

saavutatavate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama teabe

kindlustatud eseme kohta, sealhulgas koguselised näitajad.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt toetatava tegevuse ehk sõlmitava kindlustuslepingu nõuetekohasuse

ning taotletava toetuse suuruse kindlaksmääramiseks peab taotleja esitama kindlustuspakkumuse.

See tähendab, et taotleja peab enne taotluse esitamist leidma asjakohase kindlustusandja.

Kindlustuspakkumus peab sisaldama infot kindlustatud eseme ja kindlustatava riski kohta, mis

tagab, et pakkumus vastab toetatavale tegevusele. VÕS § 440 lõike 1 esimese lause kohaselt peab

kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest

asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida

või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Kindlustuspakkumuse peab sisaldama,

et kahju hüvitatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis

76 lõikes 5 nimetatud juhul.

Lisaks peab pakkumusel olema toodud välja kindlustusväärtus, mis on aluseks kindlustusmakse

määramisel ning kindlustusperioodi kestuse, mis tagab, et kindlustuskaitse kehtib kogu vajaliku

perioodi jooksul.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse vastavust toetuse saamise

nõuetele on õigus kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab

toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

9

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse

ELÜPS-i § 28 lõike 2 punkti 3 alusel nõuetele vastavad taotlused ning toetuseks ettenähtud

vahendite lõppemise korral taotluste esitamise järjekorras.

PRIA menetleb taotlusi jooksvalt nende esitamise järjekorras. Rahuldatakse need taotlused, mis

vastavad toetuse saamiseks esitatud nõutele. Toetuseks ettenähtud rahalised vahendid määrab

regionaal- ja põllumajandusminister oma käskkirjaga. Juhul kui toetuseks ettenähtud vahendid

lõppevad enne kõigi selleks ajaks esitatud nõuetele vastavate taotluste rahuldamist, eelistatakse

ajaliselt varem esitatud taotlust.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 9 kohaselt või

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

Eelnõu §-s 11 kehtestatakse kohustused toetuse saajale.

Toetuse saamiseks peab toetuse saaja sõlmima kindlustuslepingu hiljemalt ühe aasta jooksul

alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Lepingu sõlmimise kuupäev

ei tohi olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev.

Kindlustusperiood, millele leping kehtib, võib alata hiljem — näiteks, kui PRIA teeb taotluse

rahuldamise otsuse 20. märtsil 2026, võib toetuse saaja sõlmida kindlustuslepingu 19. märtsil

2027, mis hõlmab kindlustusperioodi 20. märtsist 2027 kuni 20. märtsini 2028.

Kindlustusmaksete tasumine toimub vastavalt kindlustuslepingus sätestatud tingimustele.

Maksetaotlus koos kindlustusmaksete tasumist tõendavate dokumentidega tuleb esitada PRIA-le

hiljemalt 30. juuniks 2029. Hilisema taotlemise korral tuleb arvestada, et olenemata

kindlustusperioodi algusest peavad kõik toetuse saamiseks vajalikud maksed olema tehtud ning

maksetaotlus esitatud hiljemalt nimetatud kuupäevaks.

Kindlusperioodi lõpuni peab toetuse saaja täitma lõikes 2 toodud kohustusi, sealhulgas tagama

toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja toetatava tegevuse nõuetele

vastavuse ning võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet

ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi. Oluline on, et

toetuse saaja eristab toetusega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest. Samuti on toetuse saaja kohustatud teavitama PRIA-t

taotluses esitatud andmete muutumisest või kindlustuslepingu tingimuste muudatustest.

Nimetatud kohustuse sätestamisega tagatakse, et toetusraha kasutatakse sihipäraselt.

Eelnõu § 12 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse maksmise

aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

10

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast kindlustuslepingu sõlmimist ja vähemalt

esimese osamakse tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse kaudu PRIA-le maksetaotluse koos

kindlustuslepingu, kindlustuspoliisi ja maksegraafikuga ning kindlustusmakse tasumist tõendava

maksekorralduse või väljatrüki või arvelduskonto väljavõttega. Toetuse saaja võib

kindlustusperioodi jooksul esitada kuni neli maksetaotlust, soovitatavalt sagedusega kord

kvartalis.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine ja selle kohaselt PRIA kontrollib

vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning ELÜPS-is ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 14 on sätestatud toetuse maksmine.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes juhul, kui toetuse saaja on järginud

toetatava tegevuste elluviimisel kõiki nõudeid.

Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole aktiivne

põllumajandustootja, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse vähendamine

ei ole antud juhul asjakohane.

11

Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse

maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 12 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamist.

Eelnõu § 14 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebilehel. Eestis on selleks veebileheks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest

määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide

kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need

kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärgi

saavutamisele, milleks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga

kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise

majanduslik kestlikkus liidus.

Selle sekkumise eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtjate panust tootmise riskitegurite

vähendamisel, et seeläbi tagada põllumajandusettevõtte stabiilsus, ning vähendada

tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Sekkumine tuleb vajadusest tagada

põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja nende sissetulekute stabiilsus.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas

demograafilist mõju, samuti ei oma määruse rakendamine mõju riigi julgeolekule ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja

toetuse kõikidele Eesti piirkondadele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb

PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

12

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sekkumise 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ raames antavat toetust rahastatakse 60%

ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis on planeeritud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarves.

Põllumajanduskindlustustoetuse sekkumise eelarve on üks miljon eurot perioodi 2023–2027

peale kokku.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.