SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni uue Euroopa Bauhausi avaliku konsultatsiooni kohta
Ülevaade ja eesmärk
Euroopa Komisjon kogub liikmesriikidelt tagasisidet ja kogemust, et paremini ellu viia uue Euroopa Bauhausi (UEB) algatust, mille eesmärk on luua ruumilahendusi, mis on ühtaegu kaasavad, kestlikud ja kaunid. Prioriteetsete teemadena toob Komisjon välja naabruskondade toetamise, innovatsiooni ja investeeringute edukama suunamise kohaliku elu edendamisse, elanike suurema kaasamise elukeskkonna arendamisel, tööjõupuuduse kaotamise ning taskukohasuse tagamise.
Avaliku konsultatsiooni järel plaanib Komisjon avaldada uue teatise ning soovitused. Uue teatisega on Komisjoni eesmärgiks suurendada UEB algatuse nähtavust, tunnustamist ja toetamist liikmesriikide poolt, samuti ka selle rahastamisvahendite tõhusust. Teatise täpsemateks eesmärkideks on tõhustada jõupingutusi elu- ja tehiskeskkondade kestlikkuse arendamise vallas, parandada algatuse juhtimist ja koordineerimist, parandada projekti olemasolevaid vahendeid, tugevdada UEB akadeemiat (NEBA), arendada andme- ja teaduspõhisust ning suurendada nn rohujuure tasandi kaasatust.
Tagasiside andmise tähtaeg on 17. oktoober 2025.
Koostajad
Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska (
[email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud järgnevatest riiklikest arengukavadest ja raamdokumentidest:
• Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mai 2021;
• “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs,”1 mis on Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli poolt läbiviidud, avaldatud 2025. aastal;
• „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020 istungil;
• „Ehituse pikk vaade 20353“, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2021 istungil;
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 20504“;
• „Riiklik energia- ja kliimakava5“;
• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“6;
• Eesti seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2025 istungil;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud „Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring“6.
Aluseks on võetud ka järgmised dokumendid ja hea tava põhimõtted:
• Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, avaldatud 2019. aastal7
• EL Nõukogu järeldused kvaliteetse ruumiloome kui Euroopa uue Bauhausi võtmeelemendi kohta, avaldatud 30. novembril 20218
• EL ruumiloome ekspertrühma (Open Method of Coordination group) raport „Towards a shared culture of arhictecture“9
• EL ruumiloome ekspertrühma veebileht10
• Davosi deklaratsioon11
• Davosi hindamissüsteem12
Taust
Euroopa Liidu (EL) poliitraamistik on alates 2015. aastast järjest enam pööranud tähelepanu elukeskkonna kvaliteedi küsimustele. Uus Euroopa Bauhausi (UEB) algatus, mille laiemaks loosungiks on tagada „kestlik, kaasav, kaunis“ elukeskkond kõigile, algatati 2020. aasta sügisel. UEB juhtmõtteks on kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muutes samaaegselt lahendusi kogukondlikumaks, ilusamaks ja kättesaadavamaks. UEB on kannustatud printsiibist, et elukeskkond ei peaks hästi toimima mitte ainult majanduslikus või funktsionaalses mõttes, vaid ka sotsioruumilises ja kultuurilises mõttes. Seega peaksid kõik asjakohased investeeringud ja toetusmehhanismid teenima ka elukeskkonna kvaliteedi eesmärke. Lisaks UEB juhistele toetab taolise eesmärgi elluviimist ruumiotsuste tegemisel ka näiteks Davosi hindamissüsteem või Eestis 2019. aastal kokkulepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted.
Elukeskkonna kvaliteet on üha kesksem teema mitte ainuüksi Eestis vaid ka Euroopa Liidus laiemalt. Hiljutise koroonakriisi kogemus ilmestas, kui tähtis on eluaseme ruumiline kvaliteet ning ligipääs heale avalikule, jagatud ruumile. Kodu(kontor) ei alga ega lõpe maja- või korteriuksega, vaid moodustab terviku ühes kodupaiga, naabruskonna ning elukoha ümbrusega. UEB algatus on enam esile toonud elukeskkonna sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme ning juhtinud tähelepanu, et nii roheleppe elluviimiseks kui ka leppe eesmärkide toetamiseks tuleb ruumilahendusi muuta sotsiaalselt sidusamaks, meeldivamaks ning kättesaadavamaks.
Ruumilahenduste kvaliteedi tagamine on kõigi ruumiloomet puudutavate küsimuste ja otsuste vältimatuks osaks, seda alates investeeringute planeerimisest, asukohavalikust, lähteülesande koostamisest kuni ruumiloomeprotsesside juhtimise, ruumilahenduse planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja kasutamiseni ning ka ümberehitamise, demonteerimise ja taaskasutamiseni.
Eesti seisukohad
1. Toetame uue Euroopa Bauhausi põhimõtete käsitlemist samaväärsetena Davosi ruumikvaliteedi hindamissüsteemi ja siseriiklikult 2019. aastal koostatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, et vähendada halduskoormust.
Selgitus: Euroopas laialt tunnustatud Davosi deklaratsiooni kvaliteedikriteeriumid näevad ette, et loodav keskkond peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima- ja keskkonnasõbralik, majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi tulemus. Ruumiotsuste tegemisel tuleb kaaluda kõiki kriteeriumeid koos. Samu sihte kannavad ka Eestis 2019. aastal kokkulepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Ka uue Euroopa Bauhausi algatus sätestab kattuva üldeesmärgi - et arendatav elukeskkond peab olema kestlik, kaunis, kaasav. Ka arhitektuurne mitmekesisus ja inimkesksus (kasutaja vaatest lähtumine) on olulised tegurid, mida tuleb ruumi kujundamisel silmas pidada. Nende kriteeriumite järgimine on tänapäeval arhitektuurivaldkonna tavapraktika. Selguse huvides tuleks EL tasandil tunnustada UEB põhimõtete samaväärsust Davosi ja Eesti oma kvaliteedipõhimõtetega. Eestis on juba osaliselt kasutusel Davosi hindamissüsteem ning siseriiklikud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Kui neid tunnistataks samaväärsetena uue Euroopa Bauhausi põhimõtetega, ei peaks looma uusi juhiseid, mis tegelikkuses põhinevad kattuvatel printsiipidel. See vähendaks EL toetuste jagamisel ning UEB põhimõtete järgimise tõestamisel üleliigset bürokraatiat ning väldiks seletustöö dubleerimist. Liikmesriikidel peab jääma võimalus lähtuda oma väljatöötatud praktikast. Seejuures on oluline, et põhimõtete rakendamine oleks kaasav ning arvestaks kohalike oludega.
UEB põhimõtted on integreeritud koostamisel olevasse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumipoliitika põhialustesse. Neid põhimõtteid on planeeringus laiendatud kvaliteedikriteeriumidega, mis tuginevad Davosi deklaratsioonile ja Eesti kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetele. Laiendatud kriteeriumid hõlmavad näiteks mitmekesisust, funktsionaalsust, kohakonteksti, kliimasõbralikkust ja sotsiaalset sidusust, et toetada planeeringute koostamist sisukamalt ning täiendada UEB üldisi katusväärtusi.
Üleriigiline planeering kui riigi ruumipoliitika alusdokument, toob välja, et kvaliteetne ja kaasav ruumiloome peab olema loomulik osa elukeskkonna loomisest ja kõigis ruumiga seotud otsustes – alates investeeringute kavandamisest ja asukoha valikust kuni projekteerimise, ehitamise ning valminud keskkonna hindamise ja ruumiloome protsesside analüüsini välja. UEB, Davosi ja Eestis loodud kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtete integreerimist ruumiotsustesse rõhutas ka teadus- ja arendustegevuse projekt „Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumide koonduuring“13.
Sarnaselt näiteks hoonete energiatõhususe nõuetega tuleb arvestada, et UEB kriteeriumid oleksid põhjendatavad otstarbekuse ja majandusväärtuse kasvuga pikas vaates, ehk investeeringute parima tasuvusega ehitise elukaare vältel (näiteks 20-30 aastat). Peame oluliseks, et UEB kaalutlused oleksid projektides selgelt esitatud, et investeeringuga seotud osapooled saaksid lahenduste pikaaegses majandusväärtuses veenduda ja selles kaasa rääkida.
2. Peame oluliseks uue Euroopa Bauhausi väärtuste jätkuvat esiletoomist EL tasandi ruumiloome algatustes ja toetusmeetmetes. Samuti toetame UEB ressursside suunamist maapiirkonna tõmbekeskuste (sh ajalooliste linnasüdamete) taaselustamisele, järgides naabruskonnapõhist lähenemist.
Selgitus: Uue Euroopa Bauhausi eelarve jaguneb väga erinevate programmide ja allikate vahel, alates “Euroopa Horisont”, “Loov Euroopa” ja LIFE programmidest kuni ühtekuuluvuspoliitika jt EL poliitikaraamistike fondideni. Eeskätt näeme vajadust, et elukeskkonna arendamise toetusmeetmete üldpõhimõtete, toetuste andmise tingimuste ja toetusvoorudes esitatavate taotluste hindamise kriteeriumite väljatöötamisel juhindutaks UEB põhimõtetest. See aitaks kiiremini ja paremini ellu viia ka koostamisel olevas uues üleriigilises planeeringus seatud kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, mille üheks oluliseks eesmärgiks on kahanevate asulate hoidmine ja nende kohaidentiteedi toetamine ning ruumilise kvaliteedi tugevdamine. Oluline, et UEB põhimõtete järgimine ei tõsta valdkonna halduskoormust või bürokraatiat ning et vastutus nende rakendamisel oleks suunatud pädevatele ehitusprojektide koostamise eest vastutavatele ekspertidele.
UEB põhimõtete rakendamine on oluline nii erinevate valdkondlike poliitikate kujundamisel, millele annab sisendi strateegia “Eesti 2035” ning üleriigiline planeering “Eesti 2050”, kui ka kohalike omavalitsuste pädevuse tõstmisel ruumiloome kvaliteedi, ringmajanduse ning säästva maakasutuse osas, muuhulgas koolituste ja pilootprojektide kaudu. EL saab liikmesriike selles toetada ja luua soosivad tingimused, nii rahaliste meetmete kaudu kui ka riikidevahelise kogemustevahetuse elavdamise teel. Eraldi vajab rõhutamist kõigi ruumiloomet mõjutavate tegevuste kultuuriline aspekt, sh sidumine pärandkultuuri, maastikuväärtuste ja ehitusmälestiste kasutamise ja integreerimisega tulevikku suunatud arendustegevustesse.
Kui rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ning liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet, siis uus Euroopa Bauhaus toob pildile ka elukeskkonna sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme, ehk nn naabruskonnapõhise lähenemise. Algatuse mõte ongi kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muuta lahendusi sotsiaalselt sidusamaks, esteetiliselt köitvamaks ja kättesaadavamaks. Seda kõike suures osas elanike enda initsiatiivil, eeskätt igaühe lähiümbrust (linnapiirkonda, kvartalit) ehk naabruskonda silmas pidades.
Uut Euroopa Bauhausi rahastatakse mitmete erinevate ELi programmide, sh programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsiooniprogrammi, ning muude ELi eelarvevahendite, näiteks ühtekuuluvuspoliitika ja LIFE-programmi kaudu. Spetsiaalne uue Euroopa Bauhausi rahastamisvahend (2025–2027) on peamine mitmeaastane rahastamisvahend (Facility), mis on seotud programmiga „Euroopa horisont“ ja mida rahastatakse erinevate ELi eelarveprogrammide kaudu. Rahastamine tuleb ka teistest ELi programmidest, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMFAF). Lisaks saab kaasata riiklikke programme ja erasektori vahendeid.
3. Peame oluliseks, et edaspidi toetaksid uue Euroopa Bauhausi rahalised meetmed sihistatumalt väikevaldade ja -linnade projekte.
Selgitus: 12 aastat väldanud programm „Hea avalik ruum“ on olnud suurepärane näide UEB põhimõtete elluviimisest, et tõsta väiksemates kohtades üle Eesti uhkust oma kodukoha üle ja tõmmata väärtuspõhiste ruumimuutuste abil arengut käima.
Aastatel 2014–2025 on programmi raames toimunud 38 arhitektuurivõistlust Eesti maakonnakeskuste ja väikelinnade keskusalade avaliku ruumi kaasajastamiseks. Ilma EL kaasrahastuseta ei oleks Eesti väikelinnades olnud võimalik uusi ruumilahendusi välja ehitada. 10 aastaga on valminud 12 linnaväljakut, kaks on ehituses ja kolm hanke faasis. Projektid on valmis ja rahastuse ootel veel seitsmes omavalitsuses. 14 omavalitsust ei ole veel arhitektuurivõistluse jätkutegevustega alustanud, kuigi saaksid nendega alustada sobivate meetmete olemasolul.
Avalik ruum tähendab praktikas rohkemat kui esteetikat või arhitektuuri – see peab toimima inimeste jaoks igapäevaselt. “Hea avaliku ruumi” programm on andnud meie väikelinnade elukeskkonnale tugeva identiteedi, palju praktilisi õppetunde ja kogemusi, mis on väärt säilitamist ning edasiarendamist. Kohalikud omavalitsused on hakanud arhitektide tööd rohkem mõistma ja väärtustama ning on ka oma muude ehitusprojektide puhul varasemast rohkem valmis arhitektuurikonkursse korraldama. Väikelinnades on tihtipeale tugev ja kokkuhoidev kogukond, kelle võimekus projekte käima lükata on suur.
Võrreldes esimeste linnaväljakute ehitusajaga on EL rahastuse tingimused muutunud, sh on toetusmeetmete taotlemine läinud keerukamaks. Vaja on jätkuvat EL tasandi tähelepanu UEB põhimõtetele ning sobivamaid meetmeid, et aidata väikevaldadel ja -linnadel projekte ellu viia. Toetame UEB rahastusmeetmete tugevamat suunamist väikevaldade ja -linnade projektidele ning et UEB väärtustest kantud projektidel oleks tagatud EL rahaline toetus.
4. Peame vajalikuks täpsustada riigiabi reeglite kohaldamist hoonete renoveerimisel ning taskukohase eluasemesektori arendamisel vastavalt uue Euroopa Bauhausi väärtustele. Peab olema selge, kuidas toetada kortermajade rekonstrueerimist, eelkõige selliste kortermajade puhul, kus asuvad ka äripinnad (sh varjumise funktsiooniga) või kohaliku omavalitsuse üüripinnad.
Selgitus: Hoonete rekonstrueerimisel vajame riigiabireeglite täpsustamist selliste meetmete kujundamiseks, kus toetust saaksid teiste seas ka need kortermajad, kus on äripindasid ja/või kohaliku omavalitsuse üüriruume, kuna üheks läbivaks teemaks uue UEB põhimõtetes on elukeskkonna mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe tõstmine. See tähendab eluasemetüpoloogia mitmekesistamist ja erineva kasutusotstarbega hoonete ja/või ruumide põimimist elukeskkonnas.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Kliimaministeerium küsis avalikus konsultatsioonis osalemiseks sisendit oma allasutuselt Maa- ja Ruumiametilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Eesti Teadusagentuurilt ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt. Samuti teavitati lisas 3 toodud huvirühmi konsultatsiooni toimumisest, et huvirühmad saaks soovi korral otse Komisjonile tagasisidet anda, kuna konsultatsioonile vastamise aeg on väga lühike. Saabunud sisendid ning nendega arvestamine on välja toodud lisas 4.
Jätkutegevuste plaan
Komisjon planeerib uue Euroopa Bauhausi teemal avaldada teatise ning soovitused 2025. aasta lõpus.