| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 7-4.1/4581-1 |
| Registreeritud | 21.10.2025 |
| Sünkroonitud | 22.10.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE |
| Sari | 7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas |
| Toimik | 7-4.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Keit Kasemets
Riigikantselei
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 30.09.2025
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2025. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2025
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2025
3. valitsuse_otsuse_eelnõu
Tarmo Ibrus
Meie 21.10.2025 nr 7-4.1/4581-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2025. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2025. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2025 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 482,6 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 4,1 miljoni euro võrra. 2025. aasta 3. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud, 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2025. aasta 3. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (68,4% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiusesse (22,6%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Austria (15,3%), Prantsusmaa (13,8%) ja Belgia (9,7%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 83,3%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 9,0% ning hoius ja kontojääk 7,7%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 42,7% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2025. aasta 3. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg tõusnud 15,8 baaspunkti tasemeni 2,019%, 5 aastat on tõusnud 13,9 baaspunkti tasemeni 2,309% ja 10 aastat on tõusnud 10,4 baaspunkti tasemeni 2,711%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P
2
500, NASDAQ), Saksamaa aktsiaindeks DAX ning stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi on aasta algusest plussis. Reservi 2025. aasta 3. kvartali tulusus oli 3,51% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,40%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2025. aasta septembri lõpu seisuga 3,04%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,11%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu jättis juulis ja septembris toimunud koosolekutel baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on praegu EKP nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. EKP presidendi kommentaari kohaselt on majanduskasvu väljavaatega jätkuvalt seotud langusriskid. Peamised riskid on seotud üleilmsete kaubanduspingete ja neist tingitud ebakindluse edasise süvenemisega, mis võib vähendada eksporti ning pärssida investeeringuid ja tarbimist. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise ja suurendada riskikartlikkust ning vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste valmidust investeerida ja tarbida. Kui kaubandus- ja geopoliitilistele pingetele leitaks kiire lahendus, võiks see meeleolu parandada ja majandusaktiivsust tugevdada. Kasvu võivad hoogustada kaitse- ja taristukulutuste suurendamine ja tööviljakust edendavad reformid. Tugevam euro võib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Kaubanduspinged võivad suurendada riskikartlikkust finantsturgudel ning see võib pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Samas kaitse- ja taristukulutuste suurendamine võib inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Prantsusmaal lahvatas augusti lõpus valitsuskriis, kuna peaminister F. Bayrou ei leidnud toetust ulatuslikule eelarvekärbete plaanile. Uudise järel suurenes Prantsusmaa ja Saksamaa võlakirjade tootluste erinevus järsult. Finantsturgude reaktsioon peegeldab muret Prantsusmaa eelarvepuudujäägi pärast, mis on Euroopa Liidu kõrgeim ja uute ennetähtaegsete valimiste riski suurenemist. Prantsusmaa president E. Macron esitas uueks peaministriks S. Lecornu, kuid temalgi on raske moodustada toimivat valitsust ja tagada eelarve vastuvõtmine. USA Föderaalreserv langetas 17. septembril toimunud koosolekul baasintressimäära 25 baaspunkti võrra vahemikuni 4,00% – 4,25%. Föderaalreservi hinnangul on majandustegevus mõõdukas, kuid tööturu riskid on suurenenud. 14. oktoober 2025
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2025
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 482 571 398 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 4 138 684 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 30 290 405 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 29 259 215
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 18 517 400 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 3,51% 3,40% 0,11% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,51% 2,70% -0,19% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 3,04% 3,11% -0,06% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,28 3,23 0,05
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 68,00% 328 128 002 keskpank 0,41% 1 991 914 krediidiasutus 22,60% 109 041 164 ettevõte 9,00% 43 410 318
Investeeringud reitingu alusel Aaa 19,67% 94 921 584 Aa2 20,33% 98 093 448 A1 27,37% 132 077 102 A3 0,63% 3 035 868 P-1 22,60% 109 041 164 Eesti Pank 0,41% 1 991 914 investeerimisfondi osak 9,00% 43 410 318
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Austria 15,31% 20% 4,69% 73 875 277 Prantsusmaa 13,84% 20% 6,16% 66 785 504 Belgia 9,70% 20% 10,30% 46 819 899 SPDR MSCI World EUR Hedged 9,00% 10% 1,00% 43 410 318 Natixis 7,29% 20% 12,71% 35 176 419
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 83,30% 401 992 747 hoius 7,29% 35 176 419 investeerimisfondi osak 9,00% 43 410 318 kontojääk 0,41% 1 991 914
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 482 571 398
100%
35% 3,41%
Austria 15%
Prantsusmaa 14%
Belgia 10%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 9%
Natixis 7%
muud 45%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.09.2025
Aaa 20%
Aa2 20%
A1 27%
A3 1%
P-1 23%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 9%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2025
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,69% ja normportfellil 1,59%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
9 k
uu d
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
EELNÕU
15.10.2025
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2025. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 30.09.2025. a.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär