Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 652 täiendamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Rahandusministeeriumi

ettepanekud SE 652 täiendamiseks

Esitame Rahandusministeeriumi seisukohad (ettepanekud) krediiditeabe jagamise seaduse

eelnõu (SE 652) täiendamiseks. Ettepanekute aluseks on õiguskomisjonile esitatud

huvirühmade arvamused, sealhulgas 23.09.2025 rahanduskomisjoni istungil suuliselt

väljendatud seisukohad.

Muudatused on esitatud allajoonituna või läbikriipsutatuna.

1. Eelnõu § 8 lõiget 4 täiendatakse 2. lausega:

„(4) Krediiditeabe andja vabaneb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusest

ajal, mil registripidajal ei ole krediiditeabe andjast mittetulenevatel põhjustel võimalik

registriteenust osutada. Registriteenuse taastumisel on krediiditeabe andja kohustustatud

krediiditeabe edastama esimesel võimalusel.“.

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Eelnõuga nähakse ette

regulatsioon olukorraks, mil krediiditeabe andjal ei ole võimalik andmeid temast sõltumatutel

põhjustel registripidajale edastada. Selguse huvides täiendatakse seda regulatsiooni selliselt,

et see sisaldaks juhist krediiditeabe andjale andmete edastamise kohustuse täitmise kohta

juhul, kui registriteenus on taastunud. Muudatuse kohaselt peab krediiditeabe andja

registriteenuse taastumisel andmed edastama esimesel võimalusel.

2. Eelnõu § 10 lõiked 8 ja 9 jäetakse välja:

„(8) Registripidaja koostab registrisse kantud andmete kohta regulaarseid koondaruandeid

isikustamata kujul ja avalikustab need oma veebilehel.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud aruannete vormid, nende koostamise ja

kättesaadavaks tegemise tähtajad ning korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“.

Selgitus: muudatus tugineb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Pangaliidu ettepanekutel.

Kuigi kõnesoleva sätte algne eesmärk oli pakkuda turuosalistele ja avalikkusele täiendavat

teavet krediiditeabega seonduvalt, ei ole kavandatavate aruannete puhul võimalik täielikult

vältida dubleerimist Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga poolt koostatud statistiliste

aruannetega. Arvestades, et nimetatud asutused juba avaldavad ulatuslikku ja usaldusväärset

teavet krediidituru kohta, võib täiendava regulatsiooni kehtestamine põhjustada tarbetut

Meie 21.10.2025 nr 13-1.1/4577-1

2

halduskoormust ja põhjendamatut andmetöötlust ning tekitada teatavat segadust andmete

kasutajate seas. Seetõttu on põhjendatud jätta kõnealused sätted eelnõust välja.

3. Eelnõu § 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12:

„12) Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning krediidiasutuste

seaduse alusel järelevalve tegemiseks.“

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Eelnõu § 10 lõikes 1 on

loetletud isikud, asutused ja organisatsioonid, kellel on õigus saada krediiditeaberegistrist

andmeid. Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile pädevus ja volitused teha järelevalvet

eelnõus registripidajale kehtestatud nõuete täitmise üle.

Samas teeb inspektsioon järelevalvet ka krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidiagentide

üle, kellel lasub kohustus edastada registripidajale krediiditeavet. See kohustus tuleneb

krediidiasutuste seadusest (edaspidi KAS) ning krediidiandjate ja -vahendajate seadusest

(edaspidi KAVS). Eelnõus sisalduvad need normid vastavalt KAS § 88 kavandatavas lõikes

12 ja KAVS § 47 kavandatavas lõikes 42. Nende sätete kohaselt on krediidiasutustel,

krediidiandjatel ja krediidiagentidel kohustus edastada andmeid registripidajale krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Krediiditeabe edastamise kohustuse

täitmist kontrollib Finantsinspektsioon seega KAS-i ja KAVS-i alusel. Seetõttu on

põhjendatud lisada eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud registrile juurdepääsuõigust omavate

asutuste hulka ka Finantsinspektsioon, kui ta teostab järelevalvet KAVS ja KAS alusel.

4. Eelnõu § 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister hindab registripidajaks saada sooviva isiku, kellega

kavatsetakse sõlmida haldusleping sobivust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja

kooskõlastab isiku nõuetele vastavuse Finantsinspektsiooniga. Kui registripidajaks saada

sooviv Finantsinspektsioon hindab isiku vastavust käesoleva seaduse §-des 16–35 sätestatud

nõuetele ei vasta, Finantsinspektsioon nõuetele vastavust ei kooskõlasta.“.

Säte tervikuna uues sõnastuses:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister hindab isiku, kellega kavatsetakse sõlmida haldusleping

registripidamiseks, sobivust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja kooskõlastab isiku

nõuetele vastavuse Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsioon hindab isiku vastavust

käesoleva seaduse §-des 16–35 sätestatud nõuetele.“.

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Tegemist on tehnilise

iseloomuga täpsustustega, mille eesmärk on suurendada regulatsiooni selgust ja arusaadavust.

Tekstiosa „registripidajaks saada sooviv isik“ asendatakse sõnastusega „isik, kellega

kavatsetakse sõlmida haldusleping registripidamiseks“, et täpsemalt määratleda, millises

menetlusfaasis rahandusminister taotleb Finantsinspektsioonilt hinnangut isiku vastavusele

nõuetele. Samuti muudetakse normi teise lause rõhuasetust, et tuua selgemalt esile

Finantsinspektsiooni roll nõuetele vastavuse hindamisel ning tagada normi

üheseltmõistetavus.

5. Eelnõu § 13 lõikes 5 asendatakse lauseosa „punktides 2–10“ lauseosaga „punktides 2–12“.

Selgitus: muudatus on seotud ettepanekuga nr 3. Kuna juurdepääsuõigust omavate asutuste

nimekirja täiendatakse Finantsinspektsiooni, siis tuleb muuta ka eelnõu sätet, mis keelab võtta

asutustelt avalike ülesannete täitmise käigus päringu tegemise eest tasu. Eelnõus sisalduv säte

3

viitab üksnes punktidele 2-10, ent loetelus on 12 punkti. Muudatusega see ebakõla

kõrvaldatakse.

6. Muuta eelnõu § 16 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutava ministri nõudmisel peab Rregistripidajal peab registriteenuse

osutamise kestel olema vastutuskindlustus.“.

Selgitus: muudatus tugineb FinanceEstonia ettepanekul, mille kohaselt ei paku praktikas

Eestis tegutsevad kindlustusseltsid kõnealust kindlustustoodet. FinanceEstonia senise

praktika kohaselt on nt kontoteabe teenuse osutajale kõnealuse vastutuskindlustuse

taotlemine/saamine olnud keeruline protsess, ükski teenusepakkuja ei ole sõlminud lepingut

Eestis registreeritud kindlustusseltsiga.

Muudatus tagab vajaliku paindlikkuse, jättes vastutuskindlustuse olemasolu ja ulatuse

määramise rahandusministri kaalutlusotsuseks. Selline lähenemine võimaldab arvestada

muutuvaid olusid kindlustusturul, sealhulgas olukordi, kus sobiva ulatuse ja tingimustega

vastutuskindlustuse leidmine võib osutuda keerukaks või ebamõistlikult kulukaks. Paindlik

regulatsioon aitab vältida olukordi, kus jäigad nõuded võivad hakata takistama registripidaja

määramist või põhjustaks ebaproportsionaalset halduskoormust.

7. Eelnõu § 16 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja muust tegevusest“:

„(3) Registripidajale registripidamisest ja muust tegevusest tulenev vastutus peab olema

kindlustatud viisil, mis maandab piisavalt nimetatud tegevustega kaasnevad riskid.“

Selgitus: muudatus tugineb FinanceEstonia ettepanekul. Eelnõu § 26 lõike 2 kohaselt ei ole

registripidajal lubatud tegeleda muu äritegevusega. Kavandatava muudatusega väljendatakse

seda keeldu ka vastutuskindlustust reguleeriva sätte sõnastuses.

8. Eelnõu § 18 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„(1) Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada või

registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik (edaspidi käesolevas

jaos isik):

1) kes on laitmatu mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab registripidaja

kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab registripidaja

nõukogu või juhatuse liikmeks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 29

sätestatud nõuetele;

3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane ja

usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise

aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;

4) kes tagab, et registripidaja järgib käesolevas seaduses sätestatud kapitalinõudeid, juriidilise

isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks registripidaja saab, on

olemas struktuur, mis võimaldab teha tõhusat järelevalvet tema üle ning vahetada teavet ja

teha koostööd pädevate järelevalveasutustega;

5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine on seotud rahapesu või

terrorismi rahastamisega või selle katsega või et olulise osaluse omandamine suurendab

selliseid riske;

6) kelle suhtes ei kohaldata rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

tähenduses.“.

4

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Nõude eesmärk on tagada, et

registripidajas olulise osaluse omandaja oleks finantsiliselt usaldusväärne ja suudaks oma

kohustusi täita viisil, mis ei sea ohtu registripidaja tegevuse jätkusuutlikkust ega

registriteenuse kasutajate huve. Finantsseisundi tugevust hindab Finantsinspektsioon, kellel

peab olema võimalik veenduda, et omandajal on piisavad rahalised vahendid osaluse

omandamiseks. Juriidilise isiku puhul peab tema raamatupidamisaruannete analüüs

võimaldama objektiivselt hinnata omandaja finantsvõimekust ja riske. Nõue aitab ennetada

olukordi, kus ebastabiilne või rahaliselt sõltuv omandaja võiks kahjustada registripidaja

usaldusväärset ja jätkusuutlikku tegevust.

9. Eelnõu § 21 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmete

kontrollimiseks koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja muudest avalikest

allikatest.“.

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Registripidajas olulise osaluse

omandajale kehtestatakse mitmed nõuded, mille eesmärk on tagada omandaja usaldusväärsus.

Nõuetele vastavuse kontrollimine on Finantsinspektsiooni pädevuses. Kontrolli käigus

analüüsitakse muu hulgas omandaja varalist seisu, ärilist mainet, võimalikke huvide konflikte

või muid sidemeid, mis võivad mõjutada olulise osaluse omandaja sobivust.

Tõhusa kontrolli läbiviimiseks peab Finantsinspektsioonil olema õigus koguda asjakohast

teavet erinevatest allikatest. Selleks on vajalikud ulatuslikud volitused, mis võimaldavad

koguda andmeid nii avalikest kui ka mitteavalikest allikatest ning teha koostööd teiste

asutustega, sealhulgas rahvusvaheliste järelevalveasutustega. See aitab Finantsinspektsioonil

kujundada igakülgse ja usaldusväärse hinnangu olulise osaluse omandaja kohta, mis on

vajalik registripidaja usaldusväärsuse tagamiseks.

Eelnõu praegune sõnastus ei arvesta täiel määral tänaseks muudes finantssektori eriseadustega

väljakujunenud praktilisi vajadusi ega taga Finantsinspektsioonile piisavaid volitusi. Seetõttu

on vajalik eelnõu täiendamine kirjeldatud osas.

10. Eelnõu § 21 lõikes 6 olev viide lõikele 3 asendatakse viitega lõikele 4:

„(6) Kui omandaja üle ei tehta finantsjärelevalvet või omandaja üle teeb järelevalvet kolmanda

riigi pädev järelevalveasutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 4 3

nimetatud menetlustähtaja kulgemise peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.“.

Selgitus: tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega. Eelnõu kõnesoleva sätte praeguses

sõnastuses on ekslikult viidatud § 21 lõikele 3, mis sätestab Finantsinspektsiooni volitused

info kogumiseks. Silmas on peetud aga lõiget 4, mis sätestab reeglid menetlustähtaja

kulgemine peatumiseks.

11. Eelnõu § 41 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „muudetud“ sõnaga „modifitseeritud“:

„3) modifitseeritud muudetud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;“.

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Termin „modifitseeritud

aruanne“ tuleneb rahvusvahelisest auditeerimise standardist ISA (EE) 705.

12. Eelnõu § 53 ja § 54 sõnastusest jäetakse välja sõnad „Registripidaja poolt“:

5

„§ 53. Registripidaja sise-eeskirjade nõuete rikkumine

Registripidaja poolt talle kKäesoleva seaduse §-s 34 sise-eeskirjade kohta sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.

§ 54. Registripidaja sisekontrolli nõuete rikkumine

(1) Registripidaja poolt kKäesoleva seaduse §-s 35 sätestatud sisekontrolli nõuete rikkumise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.“.

Selgitus: muudatus tugineb Finantsinspektsiooni ettepanekul. Väärteokoosseisude

regulatsioonides sätestatakse üldjuhul normitehniliselt esimeses lõikes füüsilise isiku ja teises

lõikes juriidilise isiku vastutus. Registripidaja on eelnõu tähenduses juriidiline isik.

Grammatilisel tõlgendamisel võib aga jõuda järelduseni, et § 53 lõikes 1 ja § 54 lõikes 1

peetakse silmas registripidajat kui juriidilist isikut. See tähendaks ühtlasi, et lõige 1 dubleerib

sama paragrahvi lõiget 2. Selguse huvides muudetakse kõnesolevate paragrahvide lõigete 1

sõnastust nii, et oleks arusaadavam vastutuse kohaldamine füüsilisele isikule.

13. Eelnõu § 58 lõikes 1 sisalduv viide § 66 lõikele 1 asendatakse viitega § 65 lõikele 1:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja kehtiva tarbijakrediidilepinguga seotud

krediiditeabe edastab krediiditeabe andja registripidajale kaheksa kuu jooksul arvates

käesoleva seaduse jõustumisest käesoleva seaduse § 65 66 lõike 1 kohaselt.“.

Selgitus: eelnõu seadusena jõustumist reguleerib § 65, seetõttu tuleb § 58 lõikes 1 sisalduvat

viidet asjakohaselt muuta.

14. Eelnõu § 61 punktis 2 kavandatud KAVS § 47 lõike 41 sõnastusest jäetakse välja sõnad

„või -vahendaja“:

„2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiandja või -vahendaja on tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kohustatud

arvestama võlaõigusseaduse § 4034 lõikes 31 sätestatud nõuetega.“;“.

Selgitus: Krediidivõimelisuse hindamise kohustus on VÕS § 4034 tulenevalt üksnes

krediidiandjal. Krediidivahendusleping on leping, millega krediidivahendaja kohustub oma

majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama

krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides

iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima

(VÕS § 4011). Krediidi vahendamise tegevust täpsustab KAVS, mille § 4 kohaselt on

krediidi vahendamine :

1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise

võimalusele osutamine;

2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel

ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 1;

3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või

nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

6

Seega tegutseb krediidivahendaja üksnes krediidiandja nimel ja huvides. See tähendab seda,

et krediidivõimelisuse hindamise ülesanne on tal üksnes siis, kui temaga

krediidivahenduslepingu sõlminud krediidiandja teda selleks selgesõnaliselt ka volitab.

Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõuga antakse seaduses juurdepääsuõigus üksnes nendele

isikutele – krediidiandjatele – kellel on seadusest tulenev kohustus krediidivõimelisust

hinnata. Krediidivahendajatel on õigus registrile juurdepääs saada krediidiandja volitatud

isikuna, kui selle volitusega kaasneb ka krediidivõimelisuse hindamise õigus. Sel juhul saab

päringuid teha üksnes nende inimeste kohta, kelle krediidivõimelisust selle volituse alusel

hinnatakse.

Sellest tulenevalt on vajalik muuta ka eelnõu § 61 punktis 2 kavandatud KAVS § 47 lõike 41

sõnastust nii, et sättest jäetakse välja sõnad „või -vahendaja“.

15. Eelnõu § 61 punktis 2 kavandatavat KAVS § 47 lõiget 42 täiendatakse pärast sõnu „või -

agent“ lauseosaga „ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik“:

„(42) Krediidiandja või -agent ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud

edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri

pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“.

Selgitus: Krediiditeabe andjad loetletakse eelnõu §-s 5. Punktide 2 ja 3 kohaselt on

krediiditeabe andjateks:

2) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja ja §-s 21 nimetatud

krediidiagent, kui ta sõlmib krediidiandja nimel tarbijakrediidilepingu;

3) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik.

Eelnõu kõnesoleva sätte praeguses sõnastuses on ekslikult välja jäänud § 5 punktis 3

nimetatud isikud, kellel on sarnaselt krediidiandja ja krediidiagendiga kohustus edastada

krediiditeavet registripidajale. Kavandatava muudatusega tagatakse, et krediiditeabe

edastamise kohustus laieneb ka KAVS § 2 lõikes 2 nimetatud isikutele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

7

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]