Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/4248-2 |
Registreeritud | 21.10.2025 |
Sünkroonitud | 22.10.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Atmosfääriõhu kaitse seaduse,
keskkonnatasude seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seadus
Austatud härra minister
Rahandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.
1. Eelnõuga täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 83 lõikes 6 toodud
tegevusi, mille korral võib toimingu tegemise ja sellekohase dokumendi väljastada
keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult ehk ametniku sekkumiseta.
Arusaadav, et selle eesmärgiks on ameti töökoormuse vähendamine, kuid siit tekib üldine
juriidiline probleem - kuna tegemist on haldusotsustega, võib see riivata isiku õigusi ja
vabadusi ning eeldada sisulist kaalumist. Seletuskirja kohaselt on muudatus mõeldud sisulist
kaalumist mittevajavateks standardolukordadeks, mille korral on taotlus võimalik rahuldada,
ilma et oleks vaja lisainfot. Samas eelnõus ei ole seda märgitud, vaid automatiseeritud otsuse
tegemise aluseks on üksnes tingimus, et toimingu eeldusi on võimalik automaatselt
kontrollida (ehk automaatsele otsusele eelneb automaatne toimingu eelduste kontroll).
Leiame, et eelnõus tuleks selgelt välja tuua toimingud või load, mida võib teha või anda
automatiseeritult, st mille puhul on eelnõu loomisel analüüsitud automaatse otsuse tegemise
võimalikkust või kui neid mitte välja tuua, siis asjaolud, mida tuleb automaatse
haldusmenetluse puhul arvesse võtta (nt olemas on piisavad andmed, arvamusi ega
vastuväiteid ei ole vaja ära kuulata ning olemasolevatest andmetest ei kalduta kõrvale,
otsustusprotsess on isikule ettenähtav ja arusaadav, ei kahjustata kolmanda ja huvitatud isiku
õigusi ega huve) ja mis juhul automaatsed haldusmenetlust kasutada ei saa (nt kui õiguslik
alus sisaldab määratlemata õigusmõistet või mõiste sisu ei ole normi põhjal üheselt mõistetav,
haldusorganil on kaalutlusõigus, hindamisvõimalus vms).
Seletuskirja mõjude osas on välja toodud üksnes fakt, et registreeringu menetlemisel
keskkonnaotsuste infosüsteemis võimaldatakse ka automatiseeritud lahendusi, kuid mõjusid
sellele ei ole analüüsitud, et saaks veenduda, et tingimused või olukorrad võimaldavad
haldusmenetlust automatiseeritult läbi viia.
Teie 29.09.2025 nr 1-4/25/4275;
KLIM/25-1064/-1K
Meie 21.10.2025 nr 1.1-11/4248-2
2
2. Eelnõuga täiendatakse AÕKS-i §-ga 86¹, milles sätestatakse registreeringu üleandmine. Ka
siin ei ole sätestatud, mis olukordades ja kellele seda teha võib. Seletuskirja kohaselt võib
üleandmine olla näiteks vajalik ettevõtete ühinemisel, jagunemisel, pankrotivara ostmisel vms
juhul. Selleks, et käitajal oleks võimalik kasutada registreeringuga antud õigusi ja täita
registreeringuga sätestatud kohustusi, peab registreering olema vormistatud selle käitaja
nimele, kes käitab heiteallikaid. AÕKS § 86¹ lõikes 3 sätestatakse, et kui ühise taotluse
tegemine ei ole põhjendatud asjaoludel võimalik, siis esitab registreeringu taotleja omandi-
või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Seega, kas registreeringu üleandmise
aluseks ongi omandi- või kasutusõiguse üleandmine?
3. Seletuskirjas tuuakse välja, et seadus ei suurenda halduskoormust, kuid samas
rakendusaktiga (keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa
omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“) nähakse
ette paikse heiteallika käitaja registreeringut omava käitaja aastaaruande esitamise kohustus
üks kord aastas senise üks kord kolme aasta jooksul. Seletuskirjast ei selgu selle muudatuse
vajaduse põhjendus. Tuleks lisada põhjendus, miks aruandlussagedust suurendatakse ja mis
selle vajaduse tingib. See on oluline, sest halduskoormuse vähendamine on praegu Eestis
prioriteet ja igasugune aruandluskoormuse suurendamine peab olema väga hästi põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
Karoli Niilus 5885 1381
Velda Buldas 611 3622
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|