Arvamuse esitamine Euroopa Liidu omavahendite meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/4565-1 |
| Registreeritud | 21.10.2025 |
| Sünkroonitud | 22.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-10-20 14:44:51
Rahandusministeerium Teie 26.09.2025
[email protected]; [email protected] Meie 20.10.2025 nr 4/190
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu omavahendite
meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni pakutud CORE ja TEDOR meetmete kohta. Oleme plaanitavate muudatustega tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Seisukohad CORE meetme kohta
Euroopa Komisjon pakutud CORE meede, mis peaks täiendama või asendama praegust ELi omavahendit, loob ettevõtetele, kelle netokäive ületab 100 miljonit eurot, kohustusliku kindlasummalise aastamaksu. Maksu suurus on vahemikus 100 000 kuni 750 000 eurot aastas, sõltuvalt ettevõtte netokäibe suurusest. Näeme, et plaanitav maks tekitab mitmeid põhimõttelisi ja praktilisi probleeme.
Esmalt soovime rõhutada, et Kaubanduskoda on põhimõtteliselt uue plaanitava maksu kehtestamise vastu, kuna see kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet globaalses kontekstis ja vähendab otseselt ELi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näeme, et hetkel ei ole CORE ettepanekus piisavalt hinnatud selle mõju Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Euroopa ettevõtted tegutsevad globaalsel turul, kus maksukoormuse tase ja struktuur mõjutavad otseselt investeerimisotsuseid. Selle asemel, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet, võib CORE tuua kaasa hoopis tootmise ja investeeringute ümberpaigutamise väljapoole ELi ning vähendada ELi maksutulu pikemas perspektiivis. Seeläbi võivad väheneda ka investeeringud innovatsiooni.
Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide majandusstruktuuri erinevusi. Suurettevõtete osakaal ja nende panus riigi maksutuludesse varieeruvad märkimisväärselt. On liikmesriike, kus vähesed, kuid väga suured ettevõtted loovad olulise osa kogu ettevõtlussektori maksutulust. Kui selliste ettevõtete kasumlikkus väheneb või nad otsustavad tegevuse ümber korraldada, võib sellel olla otsene ja negatiivne mõju vastava riigi maksutulule. Seetõttu ei saa väita, et CORE mõjutab vaid väikest osa ettevõtteid, ilma et see samas mõjutaks kogu riigi majandust.
Lisaks leiame, et plaanitav maks ei arvesta ettevõtete kulustruktuuri ega kasumlikkust. Maksustades käivet, võivad madala kasumimarginaaliga ettevõtted sattuda olukorda, kus maksu tasumine muudab nende majandustegevuse kahjumlikuks. See probleem on veel eriti terav kahjumis olevate ettevõtete puhul, kes peavad maksma maksu, kui nende käive ületab seatud lävendi, hoolimata majandusraskustest. Lisaks on ettepaneku kitsaskohaks see, et väiksema käibega suurettevõtted, kes on maksu lävendi ületanud, kuid jäävad madalamatesse astmetesse, maksavad oma käibest oluliselt suurema protsendi kui väga suured ettevõtted, kes on jõudnud kõrgeimasse maksuastmesse.
Täiendava probleemina puudub ettepanekus mehhanism, mis võimaldaks maksuastmeid kohandada inflatsiooni või üldise hinnataseme muutusega. See tähendab, et ettevõtted võivad aja jooksul sattuda kõrgemasse maksuastmesse mitte seetõttu, et nende majanduslik võimekus on suurenenud, vaid seetõttu, et hinnad ja käibed on inflatsiooni tõttu kasvanud.
2. Seisukohad TEDOR meetme kohta
Euroopa Komisjoni pakutud TEDOR-meede on plaanitav uus oma- või lisavahend Euroopa Liidu eelarvesse, mis põhineb tubakaaktsiisi kogumisel liikmesriikides. Liikmesriigi TEDORi panus arvutatakse, korrutades antud aastal tarbimiseks turule lastud töödeldud tubaka ja tubakaga seotud toodete koguse ELi poolt kehtestatud miinimummääraga. Miinimummäär on ELi poolt kehtestatud tubakaaktsiisi miinimumtase, mida liikmesriigid peavad järgima.
Leiame, et meede ei taga ELile stabiilset ega prognoositavat tulubaasi, kuna tulu sõltub otseselt tarbijate käitumisest, eelkõige suitsetamise levikust. Lisaks ei too see meede liikmesriikidele täiendavat tulu, vaid kohustab neid loovutama teatud osa oma olemasolevast tubakaaktsiisi laekumisest ELi eelarvesse. Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide ostujõu ja hinnatundlikkuse erinevusi. Madalama sissetulekuga liikmesriikides võivad kõrgemad aktsiisimäärad suurendada piiriülest ostlemist ja ebaseaduslikku kaubandust, mis vähendab tegelikku maksutulu. See võib luua olukorra, kus seaduslik turg kahaneb, must turg kasvab ning liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed kulud suurenevad. Oleme seisukohal, et käitumuslike maksude sidumine ELi eelarve rahastamisega muudab tulud ettearvamatuks ja sõltuvaks teguritest, mida EL poliitikatega vähendada püüab. Selline lähenemine ei ole kooskõlas pikaajalise eelarve stabiilsuse ja majandusliku prognoositavuse põhimõtetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Rahandusministeerium Teie 26.09.2025
[email protected]; [email protected] Meie 20.10.2025 nr 4/190
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu omavahendite
meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni pakutud CORE ja TEDOR meetmete kohta. Oleme plaanitavate muudatustega tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Seisukohad CORE meetme kohta
Euroopa Komisjon pakutud CORE meede, mis peaks täiendama või asendama praegust ELi omavahendit, loob ettevõtetele, kelle netokäive ületab 100 miljonit eurot, kohustusliku kindlasummalise aastamaksu. Maksu suurus on vahemikus 100 000 kuni 750 000 eurot aastas, sõltuvalt ettevõtte netokäibe suurusest. Näeme, et plaanitav maks tekitab mitmeid põhimõttelisi ja praktilisi probleeme.
Esmalt soovime rõhutada, et Kaubanduskoda on põhimõtteliselt uue plaanitava maksu kehtestamise vastu, kuna see kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet globaalses kontekstis ja vähendab otseselt ELi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näeme, et hetkel ei ole CORE ettepanekus piisavalt hinnatud selle mõju Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Euroopa ettevõtted tegutsevad globaalsel turul, kus maksukoormuse tase ja struktuur mõjutavad otseselt investeerimisotsuseid. Selle asemel, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet, võib CORE tuua kaasa hoopis tootmise ja investeeringute ümberpaigutamise väljapoole ELi ning vähendada ELi maksutulu pikemas perspektiivis. Seeläbi võivad väheneda ka investeeringud innovatsiooni.
Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide majandusstruktuuri erinevusi. Suurettevõtete osakaal ja nende panus riigi maksutuludesse varieeruvad märkimisväärselt. On liikmesriike, kus vähesed, kuid väga suured ettevõtted loovad olulise osa kogu ettevõtlussektori maksutulust. Kui selliste ettevõtete kasumlikkus väheneb või nad otsustavad tegevuse ümber korraldada, võib sellel olla otsene ja negatiivne mõju vastava riigi maksutulule. Seetõttu ei saa väita, et CORE mõjutab vaid väikest osa ettevõtteid, ilma et see samas mõjutaks kogu riigi majandust.
Lisaks leiame, et plaanitav maks ei arvesta ettevõtete kulustruktuuri ega kasumlikkust. Maksustades käivet, võivad madala kasumimarginaaliga ettevõtted sattuda olukorda, kus maksu tasumine muudab nende majandustegevuse kahjumlikuks. See probleem on veel eriti terav kahjumis olevate ettevõtete puhul, kes peavad maksma maksu, kui nende käive ületab seatud lävendi, hoolimata majandusraskustest. Lisaks on ettepaneku kitsaskohaks see, et väiksema käibega suurettevõtted, kes on maksu lävendi ületanud, kuid jäävad madalamatesse astmetesse, maksavad oma käibest oluliselt suurema protsendi kui väga suured ettevõtted, kes on jõudnud kõrgeimasse maksuastmesse.
Täiendava probleemina puudub ettepanekus mehhanism, mis võimaldaks maksuastmeid kohandada inflatsiooni või üldise hinnataseme muutusega. See tähendab, et ettevõtted võivad aja jooksul sattuda kõrgemasse maksuastmesse mitte seetõttu, et nende majanduslik võimekus on suurenenud, vaid seetõttu, et hinnad ja käibed on inflatsiooni tõttu kasvanud.
2. Seisukohad TEDOR meetme kohta
Euroopa Komisjoni pakutud TEDOR-meede on plaanitav uus oma- või lisavahend Euroopa Liidu eelarvesse, mis põhineb tubakaaktsiisi kogumisel liikmesriikides. Liikmesriigi TEDORi panus arvutatakse, korrutades antud aastal tarbimiseks turule lastud töödeldud tubaka ja tubakaga seotud toodete koguse ELi poolt kehtestatud miinimummääraga. Miinimummäär on ELi poolt kehtestatud tubakaaktsiisi miinimumtase, mida liikmesriigid peavad järgima.
Leiame, et meede ei taga ELile stabiilset ega prognoositavat tulubaasi, kuna tulu sõltub otseselt tarbijate käitumisest, eelkõige suitsetamise levikust. Lisaks ei too see meede liikmesriikidele täiendavat tulu, vaid kohustab neid loovutama teatud osa oma olemasolevast tubakaaktsiisi laekumisest ELi eelarvesse. Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide ostujõu ja hinnatundlikkuse erinevusi. Madalama sissetulekuga liikmesriikides võivad kõrgemad aktsiisimäärad suurendada piiriülest ostlemist ja ebaseaduslikku kaubandust, mis vähendab tegelikku maksutulu. See võib luua olukorra, kus seaduslik turg kahaneb, must turg kasvab ning liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed kulud suurenevad. Oleme seisukohal, et käitumuslike maksude sidumine ELi eelarve rahastamisega muudab tulud ettearvamatuks ja sõltuvaks teguritest, mida EL poliitikatega vähendada püüab. Selline lähenemine ei ole kooskõlas pikaajalise eelarve stabiilsuse ja majandusliku prognoositavuse põhimõtetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse Euroopa Liidu omavahendite meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-10-20 14:44:51
Rahandusministeerium Teie 26.09.2025
[email protected]; [email protected] Meie 20.10.2025 nr 4/190
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu omavahendite
meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni pakutud CORE ja TEDOR meetmete kohta. Oleme plaanitavate muudatustega tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Seisukohad CORE meetme kohta
Euroopa Komisjon pakutud CORE meede, mis peaks täiendama või asendama praegust ELi omavahendit, loob ettevõtetele, kelle netokäive ületab 100 miljonit eurot, kohustusliku kindlasummalise aastamaksu. Maksu suurus on vahemikus 100 000 kuni 750 000 eurot aastas, sõltuvalt ettevõtte netokäibe suurusest. Näeme, et plaanitav maks tekitab mitmeid põhimõttelisi ja praktilisi probleeme.
Esmalt soovime rõhutada, et Kaubanduskoda on põhimõtteliselt uue plaanitava maksu kehtestamise vastu, kuna see kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet globaalses kontekstis ja vähendab otseselt ELi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näeme, et hetkel ei ole CORE ettepanekus piisavalt hinnatud selle mõju Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Euroopa ettevõtted tegutsevad globaalsel turul, kus maksukoormuse tase ja struktuur mõjutavad otseselt investeerimisotsuseid. Selle asemel, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet, võib CORE tuua kaasa hoopis tootmise ja investeeringute ümberpaigutamise väljapoole ELi ning vähendada ELi maksutulu pikemas perspektiivis. Seeläbi võivad väheneda ka investeeringud innovatsiooni.
Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide majandusstruktuuri erinevusi. Suurettevõtete osakaal ja nende panus riigi maksutuludesse varieeruvad märkimisväärselt. On liikmesriike, kus vähesed, kuid väga suured ettevõtted loovad olulise osa kogu ettevõtlussektori maksutulust. Kui selliste ettevõtete kasumlikkus väheneb või nad otsustavad tegevuse ümber korraldada, võib sellel olla otsene ja negatiivne mõju vastava riigi maksutulule. Seetõttu ei saa väita, et CORE mõjutab vaid väikest osa ettevõtteid, ilma et see samas mõjutaks kogu riigi majandust.
Lisaks leiame, et plaanitav maks ei arvesta ettevõtete kulustruktuuri ega kasumlikkust. Maksustades käivet, võivad madala kasumimarginaaliga ettevõtted sattuda olukorda, kus maksu tasumine muudab nende majandustegevuse kahjumlikuks. See probleem on veel eriti terav kahjumis olevate ettevõtete puhul, kes peavad maksma maksu, kui nende käive ületab seatud lävendi, hoolimata majandusraskustest. Lisaks on ettepaneku kitsaskohaks see, et väiksema käibega suurettevõtted, kes on maksu lävendi ületanud, kuid jäävad madalamatesse astmetesse, maksavad oma käibest oluliselt suurema protsendi kui väga suured ettevõtted, kes on jõudnud kõrgeimasse maksuastmesse.
Täiendava probleemina puudub ettepanekus mehhanism, mis võimaldaks maksuastmeid kohandada inflatsiooni või üldise hinnataseme muutusega. See tähendab, et ettevõtted võivad aja jooksul sattuda kõrgemasse maksuastmesse mitte seetõttu, et nende majanduslik võimekus on suurenenud, vaid seetõttu, et hinnad ja käibed on inflatsiooni tõttu kasvanud.
2. Seisukohad TEDOR meetme kohta
Euroopa Komisjoni pakutud TEDOR-meede on plaanitav uus oma- või lisavahend Euroopa Liidu eelarvesse, mis põhineb tubakaaktsiisi kogumisel liikmesriikides. Liikmesriigi TEDORi panus arvutatakse, korrutades antud aastal tarbimiseks turule lastud töödeldud tubaka ja tubakaga seotud toodete koguse ELi poolt kehtestatud miinimummääraga. Miinimummäär on ELi poolt kehtestatud tubakaaktsiisi miinimumtase, mida liikmesriigid peavad järgima.
Leiame, et meede ei taga ELile stabiilset ega prognoositavat tulubaasi, kuna tulu sõltub otseselt tarbijate käitumisest, eelkõige suitsetamise levikust. Lisaks ei too see meede liikmesriikidele täiendavat tulu, vaid kohustab neid loovutama teatud osa oma olemasolevast tubakaaktsiisi laekumisest ELi eelarvesse. Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide ostujõu ja hinnatundlikkuse erinevusi. Madalama sissetulekuga liikmesriikides võivad kõrgemad aktsiisimäärad suurendada piiriülest ostlemist ja ebaseaduslikku kaubandust, mis vähendab tegelikku maksutulu. See võib luua olukorra, kus seaduslik turg kahaneb, must turg kasvab ning liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed kulud suurenevad. Oleme seisukohal, et käitumuslike maksude sidumine ELi eelarve rahastamisega muudab tulud ettearvamatuks ja sõltuvaks teguritest, mida EL poliitikatega vähendada püüab. Selline lähenemine ei ole kooskõlas pikaajalise eelarve stabiilsuse ja majandusliku prognoositavuse põhimõtetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Rahandusministeerium Teie 26.09.2025
[email protected]; [email protected] Meie 20.10.2025 nr 4/190
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu omavahendite
meetmete ettepanekute (CORE ja TEDOR) kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni pakutud CORE ja TEDOR meetmete kohta. Oleme plaanitavate muudatustega tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Seisukohad CORE meetme kohta
Euroopa Komisjon pakutud CORE meede, mis peaks täiendama või asendama praegust ELi omavahendit, loob ettevõtetele, kelle netokäive ületab 100 miljonit eurot, kohustusliku kindlasummalise aastamaksu. Maksu suurus on vahemikus 100 000 kuni 750 000 eurot aastas, sõltuvalt ettevõtte netokäibe suurusest. Näeme, et plaanitav maks tekitab mitmeid põhimõttelisi ja praktilisi probleeme.
Esmalt soovime rõhutada, et Kaubanduskoda on põhimõtteliselt uue plaanitava maksu kehtestamise vastu, kuna see kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet globaalses kontekstis ja vähendab otseselt ELi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näeme, et hetkel ei ole CORE ettepanekus piisavalt hinnatud selle mõju Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Euroopa ettevõtted tegutsevad globaalsel turul, kus maksukoormuse tase ja struktuur mõjutavad otseselt investeerimisotsuseid. Selle asemel, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet, võib CORE tuua kaasa hoopis tootmise ja investeeringute ümberpaigutamise väljapoole ELi ning vähendada ELi maksutulu pikemas perspektiivis. Seeläbi võivad väheneda ka investeeringud innovatsiooni.
Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide majandusstruktuuri erinevusi. Suurettevõtete osakaal ja nende panus riigi maksutuludesse varieeruvad märkimisväärselt. On liikmesriike, kus vähesed, kuid väga suured ettevõtted loovad olulise osa kogu ettevõtlussektori maksutulust. Kui selliste ettevõtete kasumlikkus väheneb või nad otsustavad tegevuse ümber korraldada, võib sellel olla otsene ja negatiivne mõju vastava riigi maksutulule. Seetõttu ei saa väita, et CORE mõjutab vaid väikest osa ettevõtteid, ilma et see samas mõjutaks kogu riigi majandust.
Lisaks leiame, et plaanitav maks ei arvesta ettevõtete kulustruktuuri ega kasumlikkust. Maksustades käivet, võivad madala kasumimarginaaliga ettevõtted sattuda olukorda, kus maksu tasumine muudab nende majandustegevuse kahjumlikuks. See probleem on veel eriti terav kahjumis olevate ettevõtete puhul, kes peavad maksma maksu, kui nende käive ületab seatud lävendi, hoolimata majandusraskustest. Lisaks on ettepaneku kitsaskohaks see, et väiksema käibega suurettevõtted, kes on maksu lävendi ületanud, kuid jäävad madalamatesse astmetesse, maksavad oma käibest oluliselt suurema protsendi kui väga suured ettevõtted, kes on jõudnud kõrgeimasse maksuastmesse.
Täiendava probleemina puudub ettepanekus mehhanism, mis võimaldaks maksuastmeid kohandada inflatsiooni või üldise hinnataseme muutusega. See tähendab, et ettevõtted võivad aja jooksul sattuda kõrgemasse maksuastmesse mitte seetõttu, et nende majanduslik võimekus on suurenenud, vaid seetõttu, et hinnad ja käibed on inflatsiooni tõttu kasvanud.
2. Seisukohad TEDOR meetme kohta
Euroopa Komisjoni pakutud TEDOR-meede on plaanitav uus oma- või lisavahend Euroopa Liidu eelarvesse, mis põhineb tubakaaktsiisi kogumisel liikmesriikides. Liikmesriigi TEDORi panus arvutatakse, korrutades antud aastal tarbimiseks turule lastud töödeldud tubaka ja tubakaga seotud toodete koguse ELi poolt kehtestatud miinimummääraga. Miinimummäär on ELi poolt kehtestatud tubakaaktsiisi miinimumtase, mida liikmesriigid peavad järgima.
Leiame, et meede ei taga ELile stabiilset ega prognoositavat tulubaasi, kuna tulu sõltub otseselt tarbijate käitumisest, eelkõige suitsetamise levikust. Lisaks ei too see meede liikmesriikidele täiendavat tulu, vaid kohustab neid loovutama teatud osa oma olemasolevast tubakaaktsiisi laekumisest ELi eelarvesse. Ettepanek ei arvesta ka liikmesriikide ostujõu ja hinnatundlikkuse erinevusi. Madalama sissetulekuga liikmesriikides võivad kõrgemad aktsiisimäärad suurendada piiriülest ostlemist ja ebaseaduslikku kaubandust, mis vähendab tegelikku maksutulu. See võib luua olukorra, kus seaduslik turg kahaneb, must turg kasvab ning liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed kulud suurenevad. Oleme seisukohal, et käitumuslike maksude sidumine ELi eelarve rahastamisega muudab tulud ettearvamatuks ja sõltuvaks teguritest, mida EL poliitikatega vähendada püüab. Selline lähenemine ei ole kooskõlas pikaajalise eelarve stabiilsuse ja majandusliku prognoositavuse põhimõtetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
