Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Riigikantselei (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Esmane analüüs mini-avalikkuse meetodi laialdasemaks

rakendamiseks poliitikakujundamises.

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika

kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse

eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kaire Karp (tel 693 5833,

kaire.karp@riigikantselei.

ee

Kas on olemas eetikakomitee otsus[1]?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

jah

1. Vastutava töötleja üldandmed[2]

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Riigikantselei, Stenbocki maja, Rahukohtu 3,

15161 Tallinn

Kontaktisik: Marten Lauri (tel 5646 1577,

[email protected])

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed[3]

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Mõttekoda Praxis, registrikood

90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs,

VI korrus, 10151 Tallinn;

Kontaktisik: Maiu Lauring

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm,

millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi

on andmete andmise õiguslik alus avalikes

huvides olevate ülesannete täitmine,

milleks on Riigikantselei tellimusel „Hea elu

rahvakogu” analüüsi läbiviimine.

Uuringu õiguslik alus tuleneb isikuandmete

kaitse seadus § 6 lõikest 5, mis võimaldab

uuringu läbiviijal (täidesaatval riigivõimul)

avaliku ülesande täitmisel poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks

isikuandmeid pärida ja töödelda.

Õigusliku aluse annab Riigikantselei

põhimäärus. § 1 järgi on riigikantselei

eesmärk toetada Vabariigi Valitsust ja

peaministrit poliitika kujundamisel ja

elluviimisel ning aidata tagada head

riigivalitsemist. Uuringu läbiviimine

võimaldab seda toetavat rolli täita ning

arendada heaks riigivalitsemiseks

kaasaegseid ning tulevikkuvaatavaid

protsesse. § 2 loetletud ülesannete seas on

ka Vabariigi Valitsuse töö planeerimise

toetamiseks mh Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime

parandamise ning säästva ja jätkusuutliku

arengu strateegiliste arengukavade

koostamise ja elluviimise koordineerimine.

Uuringu läbiviimine täidab avalikku

ülesannet, lähtudes rahvakogu korraldusel

ja aruteludes Eesti pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud

eesmärkidest, kogudes osalejate

kaalutletud tagasisidet nende eesmärkide

poole liikumisest ja täiendavaid

ettepanekuid.

Samuti on tegevus kooskõlas Riigikantselei

strateegiabüroo põhimääruse osa 3.3.

punktiga 2, mille alusel on “Vastavalt

riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele

büroo ülesannete täitmiseks eraldatud

eelarvevahendite piires otsustada

riigihangete läbiviimine ja kinnitada

hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid

ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud

uuringuid”.

Riigikantselei ülesandeks on Vabariigi

Valitsuse otsusega Avatud Valitsemise

Partnerluse rahvusvahelise kokkuleppe

kaudu kujundada avatud valitsemise

poliitikat. (vt viimast aruannet:

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/fil

es/documents/2025-02/AVP%202022-

2024%20aruanne%20L%C3%95PLIK%202

1.02.2025.pdf#:~:text=AVP%20tegevusi%2

0on%20seni%20ellu%20viidud%20kaheaa

staste%20tegevuskavadega%2C,riigi%20pi

kaajalise%20arengustrateegia%20%E2%8

0%9EEesti%202035%E2%80%9C%20strat

eegiliste%20sihtideni%20j%C3%B5udmist.)

Uuring, milles viiakse läbi hea elu

rahvakogu, toetab kinnitamisel oleva Eesti

avatud valitsemise partnerluse tegevuskava

2025-2029 tegevust „1.1. Kasvatame

poliitikakujundajate koostöö- ja

kaasamisoskusi“, mille üks soovitud

tulemus on „katsetame uuenduslikke

osalusformaate, näiteks rahvakogusid vmt,

luues aruteludele selge väljundi otsuste

tegemise protsessi.“

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm

või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu tellijaks on Riigikantselei, kuid uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Riigikantselei ja Praxise vahel sõlmitakse

vastav mitterahaline leping.

Riigivõimu teostamiseks on vajalik arendada avatud valitsemist, mille arenguid seostavad

erinevad uuringud riigi konkurentsivõimega (Arenguseire Keskus, 2023), riigi kestliku

toimimisega (Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all, 2022),

eriolukordades hakkamasaamise ning elanike turva- ja kuuluvustunde tagamisega (Eesti

inimarengu aruanne 2023), ühiskondliku usalduse määraga (OECD raport “Trust in

Government”, 2022). Eesti Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavades on ühe läbiva

tegevusena uuenduslike kaasamise meetodite katsetamine koostöös vabakonnaga.

Avatud valitsemise põhimõtteid ja nende juurutamist aitavad edendada mh uuenduslikud

elanikkonna kaasamise viisid. OECD andmetel (HYPERLINK

"https://doi.org/10.1787/9a20554b-en") on valitsuse tegevuses kaasa rääkimise võimalused

ja nende tunnetamine oluline usaldust mõjutav tegur. Uuringu eesmärk on hinnata üle-

riigiliselt elanike kaasamist juhuvalimi alusel, et kaaluda selle laialdasemat rakendamist

avatud valitsemise poliitikakujundamises ja riigi strateegilises juhtimises.

Rahvakogu on ühisvormil põhinev kvalitatiivuuringu meetod, mida eristab juhuvalimipõhine

osalejate värbamine (nn sortition). Ta ühendab avaliku arvamuse küsitluste kvantitatiivse

sotsioloogilise esinduslikkuse ja kvalitatiivsete grupiintervjuude meetodite tugevused, et

anda teadmistepõhist ja kaalustatud sisendit poliitikakujundamisse. Andmekogumisega koos

toetab uuring uudse lähenemisena tulevikkuvaatavat, digiriigi ja esindusdemokraatia

kohanemisvõimet soodustavat kaasavat poliitikakujundamist. Alates 2016. Aastast on Ida-

Euroopas toimunud üle 40 kohaliku tasandi ja üleriigilise rahvakogu, sh 3 neist Eestis

(DemocracyNext, 2024), Eestis ei ole varem juhuvalimi lähenemist testitud üle-riigiliseks

elanike kaasamiseks.

Uuringu läbiviimiseks ei ole Riigikantselei korraldanud teadusuuringu konkursi, vaid uue üle-

riigilise elanike kaasamise testimiseks kasutatakse kodanikualgatuslikult alguse saanud hea

elu rahvakogu formaati. Selle raames kasutatakse OECD standarditele vastavat meetodit

citizens‘ jury/ citizens’ panel (OECD raport:

https://www.oecd.org/en/publications/innovative-citizen-participation-and-new-democratic-

institutions_339306da-en.html). Rohkem infot rahvakogust: https://dd.foundation/et/heaelu/

See koostöö vastab Riigikantselei avatud valitsemise poliitikakujundamise eesmärkidele ja

huvidele. Uuringu tulemusel valmiv analüüs annab sisendit nii Eesti 2035 strateegiasse kui

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava täitmisse. Kuigi uuringut viiakse läbi

poliitikakujundamise eesmärgil, siis on samas tegemist teadusuuringuga. Teadus- ja

arendustegevusena määratletakse kui uuring on uudne, loominguline, ettemääramatu,

süstemaatiline, ülekantav või korratav1. Seega on oluline, et uuring annab ühtlasi sisendit

uute teadmiste kasutusele võtmiseks, edasiarendamiseks erinevatele teadus- ja

1 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/ta_erand_juhend.pdf

arendustegevust läbiviivatele asutustele, sh Mõttekojale mini-avalikkuse meetodite

edasiseks arendamiseks ja juurutamiseks Eestis.

Riigikantselei vaatest on uuringus kaks peamist eesmärki ja seotud vajadust isikuandmete

töötlemiseks:

• Testida mini-avalikkuse lähenemist ehk stratifitseeritud juhuvalimi põhjal

elanikkonna kokku kutsumist kaasamisprotsessi. Uuringus testitakse

esmakordselt Eestis uudset, kuid teistes riikides laialdaselt levinud nn demokraatliku

loterii algoritmi kaasamissprotsessi valikuks. See võimaldab hinnata, kas

rahvastikuregistrist isiku nõusolekuta andmete pärimine ja nende kasutamine

võimaldab paremini jõuda inimesteni ja neid kaasata avalikesse aruteludesse. Uuring

võimaldab esitada ettepanekuid nõusolekuta andmete sellises ulatuses laiemaks

rakendamiseks edasispidi poliitikakujundamise protsessides.

Vaja on rahvastikuregistrist nõusolekuta andmeid, et tagada rahvakogus osalejate

valikul meetodi jaoks vajalik juhuslikkus ja mitmekesisuste kaetus. Tallina Rohelise

pealinna rahvakogu analüüs tõi esile, et nimeline kutse rahvakogusse motiveeris ja

julgustas väga erineva taustaga kutse saajaid kaasamisprotsessis osalema.

Uuringus on kontrollgrupiks avaliku veebiüleskutse kaudu rahvakogus osalemise huvi

registreerunud inimesed. Uuringus võrreldakse avaliku teavituse kaudu ja

personaalse kutse kaudu elanikkonna kõnetamise mõjusid ning aktiveeritud

osalejaprofiile.

 Saada elanikelt teadmistepõhist ja kaalutletud sisendit: ettepanekuid Eesti 2035

eesmärkide ja sihtide osas. Varasemate Eesti kohaliku tasandi rahvakogude ja

rahvusvaheliste rahvakogude kogemus annab alust arvata, et kihtjuhuvalimi põhine

osalejate värbamine kogu elanikkonnast annab teistsuguseid tulemusi kui tänased

levinumad kaasamisprotsessid.

Poliitikakujundamise eesmärgil oluline andmete töötlemine toimub järgnevates etappides:

1. Rahvakogu osalejate värbamine

● Isikuandmete alusel stratifitseeritud juhuvalimile elanikkonnast kutse edastamine

rahvakogus osalemiseks (nõusolekuta andmed). Saadetakse 20000 nimelist

elektroonilist kutset, mis sisaldavad ka infot andmekaitse tingimuste ja elaniku

andmete töötlemise kohta. Kutse saajad registreerivad 2 nädala jooksul oma huvi

osaleda rahvakogus – tekivad nõusolekuga andmed.

● Võrdlemaks personaalse kutse ja avaliku teavituse kaudu elanikkonna kõnetamise

mõjusid ning aktiveeritud osalejaprofiile võimaldame avaliku veebiüleskutse kaudu

rahvakogus osalemise huvi registreerida (nõusolekuga andmed). Üleskutse

registreerumiseks levitame peaasjalikult maapiirkondades ja gruppides, mis

suunatud madalama osalushuvi ja -aktiivsusega ühiskonnagruppidele. Selliselt

registreerumisel moodustub nn kontrollgrupp – see kaasamise viis sarnaneb levinud

kaasamisprotsessidele, millega soovime juhuvalimipõhist lähenemist võrrelda.

Selliselt registreerunute andmete töötlemine toimub isiku nõusolekul, kuna nad

annavad oma huvist märku omaalgatuslikult ja teadlikult.

● Huvi registreerunute (nii stratifitseeritud juhuvalim kui kontrollgrupp) andmed

(nõusolekuga andmed) pseudonümiseeritakse Praxise poolt programmis Alchemer

ning neist andmetest moodustatakse 6–8 tunnuse alusel spetsiaalse algoritmiga

rahvakogu osalejate juhuvalim, mis on läbilõige Eesti elanikkonnast. Pseudonüümine

tähendab, et enne andmete eksportimist luuakse igale juhuvalimis oleva isikule

programmi poolt genereeritud umbisikuline unikaalne kood (identifikaator). Seejärel

luuakse csv fail, millest eemaldatakse nimed ja e-maili aadressid ehk unikaalse, kuid

umbisikulise identifikaatorina jääb alles programmi poolt genereeritud kood.

● See andmefail sisestatakse juhuvalimi genereerimise tarkvarasse openDLP, mis

kasutab andmeid vaid rahvakogu osalejate valimiseks ning seejärel kustutab need.

openDLP’i ei sisestata pseudonüümimise võtit ja Alchemeri programmist väljaspool

ei ole võimalik võtit avada - sellega on välistatud, et isikuid oleks võimalik väliselt

tuvastada. OpenDLP genereerib csv faili, milles on mitu võimalikku 30-inimesega

rahvakogu koosseisu, mis on esinduslik ette antud tunnuste alusel. Identifikaatori

alusel saavad volitatud töötajad Alchemerist võtta välja ainult valituks osutunud

inimeste ankeedi vastused, et nendega ühendust võtta. Juhul kui keegi esmastest

valitutest ütleb ära, võetakse alternatiivsetest rahvakogu koosseisudest sellele

inimesele sarnase profiiliga asendaja, otsitakse tema ankeet ja võetakse temaga

ühendust. Seda tehakse seni, kuni on oma osaluse kinnitanud esinduslik 30-

liikmeline rahvakogu.

● OpenDLP on vabavaraline tarkvara, mida arendab Sortition Foundation Europe

(https://www.sortitionfoundation.org/). Tegemist on testimisel oleva tarkvaraga, mis

kasutab tunnustatud algoritmi juhuslikult osalejate valimiseks rahvakogudesse, mis

on nii elanikkonna suhtes representatiivsed kui ka osalejate suhtes õiglased. Meetod

on lahti kirjutatud siin: Fair algorithms for selecting citizens’ assemblies | Nature.

Tarkvara kasutame Praxise arvutis volitatud töötajate poolt.

● Hiljemalt novembri lõpus valmib esimese etapi analüüs, kus hinnatakse

juhuvalimipõhise värbamise tulemuslikkust. Teeme koostööd värbamise eksperdiga

Federation of Innovation of Democracy Europe büroost – koostöö seisneb

konsultatsioonides, mille raames ei edasta eksperdile isikuandmeid, sh

pseudonüümitud andmeid. Eksperdiga konsulteerimisel kirjeldatakse protsessi,

põhimõtteid, valimi ja rahvakogu koosseisu. Seeläbi võimaldab temaga koostöö roll

on teostada kvaliteedikontrolli, testida hüpoteese ja tõlgendada tulemusi, ta ei pääse

ligi isikuandmetele ega pseudonüümitud andmetele – tegemist ei ole isikuandmete

volitatud töötlemisega. Muu hulgas analüüsime elanikkonna andmete

kättesaadavuse võimalusi mini-avalikkuste korraldamiseks elanikkonna kaasamise

eesmärgil. Seejärel nõusolekuta andmed kustutatakse ja aruande esmaversioon

esitatakse Riigikantseleile.

2. Rahvakogu arutelude kokkuvõte

● Rahvakogu toimub eeldatavalt novembris ja detsembris viiel päeval, kolmel

nädalavahetusel. Vastavalt citizen panels meetodile kuulavad rahvakogu osalejad

rahvakogu teemal eksperte/akadeemikuid (2. päev), huvirühmi (3. päev), kaalutlevad

omavahel kuuldud infot (2.-4. päev) ja töötavad välja kollektiivsed ettepanekud (5.

päev), mille kinnitavad 2/3 häälteenamusega viimasel päeval.

● Sellises protsessis võetakse aluseks muuhulgas Eesti 2035 strateegia ja seatud

pikaajalised eesmärgid, et neid osalejatega koos mõtestada. Sellise meetodi

tulemusena valmivad rahvakogu osalejate kollektiivsed seisukohad ja ettepanekud,

mis avaldatakse avalikkuses aruandena, milles tuuakse välja ka Eesti 2035

strateegiasse suunatud järeldused.

● Selles etapis kogume rahvakogu osalejate andmeid nõusolekupõhiselt

registreerimislehtedega. Nendele on juurdepääs Praxisel, kes on osalejate

koordinaatori rollis. Eesmärk on jälgida osalemisaktiivsust.

● Iga päev palume osalejatel allkirjastada uuringus osalemise nõusoleku vormi.

Nendele on juurdepääs Praxisel, kes on osalejate koordinaatori rollis. Eesmärk on

tagada jooksvalt osalejate teadlikkus ja nõusolek igas etapis. Rahvakogud

salvestatakse ning salvestis kustutatakse koheselt kui on koostatud transkriptsioon

või kokkuvõte. Arutelud ei ole isikupõhised ning kui arutelus kasutavad osalejad ise

isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse transkriptsioonist või

kokkuvõttest. Salvestamisest teavitatakse rahvakogu kutses. Nõusolekuvorm

sisaldab samuti info arutelude salvestamisest.

● Raport esitatakse Riigikantseleile kokkulepitud ajaks, kuid mitte hiljem kui detsembri

keskel.

DD Demokraatiakeskusega uuringu raames koostööd ei toimu. DD demokraatiakeskusele ei

edastata isikustatud ega pseudonüümitud andmeid ning nad ei teosta analüüsi.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärgiks on testida üleriigiliseks elanike kaasamiseks uut lähenemist –

juhuvalimipõhist elanikkonna kaasamist. Selle läbiviimisel testitakse isiku tuvastamist

võimaldavate andmete kasutamise ja kihtvalimi väljavõtu tulemuslikkust elanikkonna

kaasamiseks – seda ei saa teha ilma isikuandmeteta. See on eksperimentaalne ja avastuslik

teadusuuring, mis loob selgust ka isikuandmete töötlemiseks ja kaitsmiseks avatud

valitsemise innovatsioonide rakendamise kontekstis. Uuringu tulemusena saab teha

tõenduspõhiseid järeldusi ja ettepanekuid, kas ja kuidas selline valimi väljavõtt ning nimeline

pöördumine võimaldavad täita avatud valitsemise poliitika ja strateegilise juhtimise eesmärke

ning andmekaitse õigusruumiga arvestada.

Elanikkonna kaasamise meetoditest ja kanalitest eristab juhuvalimiga osalejate kutsumise

lähenemist see, et teistes riikides ja ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt on ulatuslikult

tõendatud võimalus jõuda seni mitte-osalenud elanikkonna rühmadeni (maapiirkondadest,

noored ja vanemad, mehed, madalama haridustasemega, väga halva ja väga hea elujärjega

inimesed). Mida mitmekesisema sihtrühmani jõuavad kutsed, seda mitmekesisema profiiliga

on osalejad Hea elu rahvakogus. Seda paremini läbi kaalutud, paikapidavad ning

otsustusprotsessis legitiimsed ettepanekud ja tagasiside jõuab Riigikantseleisse Eesti 2035

ajakohastamiseks.

Senised mini-valikkuse protsessid nii Eestis kui teistes riikides on näidanud, et

personaliseeritud sõnumid ja kutsed toimivad inimeste aktiveerimisel paremini. Suunatud

sõnumite rakendamiseks on vajalik minimaalselt teada inimeste vanusegruppi ja sugu – mida

ei ole võimalik saavutada ilma isikustatud registriandmete töötlemiseta.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riiklikus strateegias Eesti 2035 on seatud viis strateegilist eesmärki, mille saavutamiseks on

vaja leida lahendused ja leevendus mitmetele komplekssetele ühiskondlikele takistustele.

Üks probleem tänases julgeoleku kontekstis on ühiskondlik usaldus ja sidusus. OECD

on kutsunud riike üles usalduse näitajatega sihipäraselt tegelema, kuna ühiskondlik sidusus

on vajalik kriisiperioodide rahumeelselt ületamiseks ning kriisiolukordadele reageerimiseks.

Ajahetk on kriitiline selleks, et leida elanikkonna suunal toimivad kaasamise meetodid.

Rahvakogu toimub meetodiga, mis on tõestanud, et tugevdab usaldust ja ületab

polariseerumist, luues infomüras selgust ja andes hääle erinevatele ühiskonnagruppidele.

Ka sotsiaalne ebavõrdsus ja liialt suured regionaalsed erisused on takistus Eesti

arenguteel. Rahvakogu juhuvalimipõhine lähenemine ehk nõusolekuta andmete kasutamine

osalejate kutsumisel võimaldab kaasata kõiki elanikke sõltumata elukohast, sissetulekust,

varasemast aktiivsuse ja teadlikkuse määrast.

Samal ajal rakendab uuring Eesti digiriigi võimekust kui ühte konkurentsieelist.

Registripõhine elanikkonna kaasamine on digiriigile omane e-demokraatia arengusuund.

Testitav ja arendatav elanikkonna kaasamise meetod pakub lahendust usalduskriisi

leevendamiseks ja kuuluvustunde taastamiseks Eesti ühiskonnas ja kogukondades. Uuring

võimaldab testida mudelit, kuidas keerulistes küsimustes ja madala usalduse tingimustes

rakendada elanikkonna laiapõhjalist ja kaalutletud osalust.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Valimi moodustamisel palume koondada andmed, mis on registripidajal (rahvastikuregister)

juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi kihtvalimi

moodustamiseks vajalike andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid

kohustusi. Rahvastikuregistrist tehakse valimi moodustamise päring vaid vajaliku minimaalse

andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult

lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring

analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta

(eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).

Rahvastikuregistri andmete saamise järel sisestatakse andmed Alchemeri programmi ja

sealt saadetakse kutsed e-aadressidele välja. Registriandmetest kasutatakse ka inimese

nime, et saata nimeline kutse. Kontrollgrupile saadetakse umbisikuline kutse. Isikul, kelle e-

posti aadressile kutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad Hea elu

rahvakogus osaleda või mitte. E-kirjaga saadetavas kutses tutvustatakse Hea elu rahvakogu

ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise ja tulemuste

avaldamise põhimõtteid (nt et osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne ning uuringu

raportis avaldatakse tulemused kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja

nende vastuseid).

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri alguses 2025 a. (NB! siin ja edaspidi: kui uuringu

algus viibib, siis hiljemalt 1 kuu jooksul pärast uuringuga alustamist). Kutse saajad, kes ei

soovi rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-

kirjas sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi

neile ei saadeta.

Registreerunute andmeid (algandmed, anonümiseeritud väljavõte, openDLP genereeritud

andmefailid) säilitatakse kuni 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Praxise poolt

kogutud registreerimislehed säilitatakse kuni 30.02.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste

mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on rakendusteaduslik

üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus kihtvalimi moodustamiseks andmeid, mis on juba

registripidajal olemas ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi

andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide

poole pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral st tehakse avalike kutse

rahvakogus osalemise registreerimiseks (kontrollgrupp) ning registreerunutele edastatakse

kutse rahvakogus osalemiseks. See ei kohusta rahvakogus osaleda. Osalemise huvi korral

kogutakse nõusoleku alusel samuti vaid neid andmeid, mida ei ole võimalik registriandmete

alusel saada. Tegemist on andmetega, mis on olulised uuringu eesmärkide täitmiseks.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud

andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157

rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel

saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla

aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisel, sh täita avatud valitsemise

poliitika ja strateegilise juhtimise eesmärke. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt

- rahvastikuregistri andmete kasutamine võimaldab hinnata, kuidas selline valimi väljavõtt ja

nimeline pöördumine võimaldavad täita avatud valitsemise poliitika ja strateegilise juhtimise

eesmärke.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis[4] asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringu läbiviimiseks on vaja saata kutsed hea elu rahvakogus osalemiseks. Uuringus

osalemise kutsete saatmiseks esitab Praxis päringu rahvastikuregistrile (https://rr-

taotlus.smit.ee/login.jsp ) koos soovitavate kriteeriumitega (ideaalvalim) juhuvalikuks (vt

Lisa 1. Ideaalvalim). Rahvastikuregister koostab valimi kriteeriumide alusel nimekirja e-kirja

aadressidest ja kriteeriumide tunnustest ning edastab Praxisele krüpteeritud kujul e-kirja

teel või spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu.

Osalemiskutse saanutele personaalsete linkide loomine ja ankeetküsitluse läbiviimine toimub

küsitluskeskkonnas Alchemer (läbiviija Praxis), mistõttu laetakse e-kirja aadressid ja nimed

sellesse keskkonda. Alchemeri kasutustingimuste kohaselt paiknevad keskkonna Euroopa

kasutajate küsitlused Euroopa serveri(te)s ning neid hoiustatakse vastavuses IKÜM

tingimustega. Registreerimisel osalemisega nõusolevad isikud täidavad veebiankeedi ehk

enne hea elu rahvakogu toimumist. Rahvakogu toimumise järel täidavad osalejad

veebiankeedi uuesti. Registreerinud isikutest moodustatakse juhuvalim spetsiaalse algoritmi

abil ning selleks, et juhuvalimi (põhivalim ja tagavaravalim) moodustamiseks ei kasutataks

isikustatud andmeid, pseodonümiseeritakse veebiankeedi (registreerunute) andmed. Sellisel

moel on võimalik juhuvalimisse sattunud isikule saata konkreetne teave rahvakogus

osalemise kohta.

Uuringu tellijale Riigikantseleile esitatakse tulemused üldistatud kujul, mis ei võimalda

tuvastada konkreetseid osalejaid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Soovime rahvastikuregistrist 20 000 kirje väljavõtet tunnustega: nimi, e-posti aadress, elukoha maakond, sugu, vanusegrupp. Need on vähemalt 16-aastaste eestimaalaste e-kirja aadressid, millele saadame elektroonilised kutsed rahvakogus osalemiseks koos veebiankeediga osalemise huvi registreerimiseks ning 2 meeldetuletuskirja. Kirjete hulga leidmisel kasutasime mini-avalikkuse meetodi rahvusvaheliselt tunnustatud valemit, teiste rahvakogude korraldajate ja juhuvalimi koostajate kogemusi ning konsulteerisime välisekspertidega. Kuna tegemist on innovaatilise lähenemisega, siis praktika täpsustab parimaid lähenemisi iga-aastaselt. Käesolev uuring on esimene samm Eesti konteksti sobivaima lähenemise testimiseks

Statistikaameti andmetel oli 1.01.2025 seisuga Eestis 1 156 267 vähemalt 16-aastast elanikku. Optimaalne hulk kutseid üle-eestilise rahvakogu korraldamiseks on 20 000. See on suur hulk 30 inimese selekteerimiseks, kuid seda hulka mõjutab tänane madal ühiskondlik aktiivsus ja elanikkonna struktuurne mitmekesisus. 20000 moodustab vaid 1,7% üldkogumist ja veel vähem kogu elanikkonnast. Tallinna rohelise pealinna rahvakogu analüüs näitas, et 6% populatsioonile kutsete saatmisel on võimalik moodustada esinduslik ja mitmekesine rahvakogu osalejaskond – seega 1,7% võib pidada parima tänase teadmise põhjal väga minimaalseks riiveks. Samuti rakendatakse erinevaid meetmeid – näiteks pärast kutsete ja meeldetuletuste saatmist nõusolekuta andmed kustutatakse.

20 000 kirjet ei ole üle-riigilise uuringu vaatest liigne riive. Teistes euroopa riikides on välja saadetavate kutsete hulk sarnase meetodi puhul (kihtjuhuvalimile kiri ilma suulise kontaktita või telefoni teel ülehelistamiseta) suurema elanikkonna katvusega. Kõige värskematest näidetest Norra on kahes protsessis saatnud välja 40000 kutset kihtjuhuvalimile, et saada 66 osalejat (sama hulk tunnuseid kihtvalimis ja demokraatlikus loteriis). Kui saadetakse vähematele, siis põhjusel, et ühiskondlik aktiivsus ja huvi registreerimise määr on eestimaalaste omast tunduvalt kõrgem (nt Rootsis, Taanis, Saksamaal, Iirimaal jne).

Rahvakogu osalejate juhuvalimi moodustamisel kasutame minimaalselt 6 tunnust (Sugu, Vanuse grupp, Regioon, Elukoha tüüp, Haridustase, Tööhõive) ja maksimaalselt 8 tunnust (eelnevatele lisaks: Meedia usaldamine, enesehinnanguline toimetulek). Lõplik valik sõltub oma huvi registreerunute hulgast ja profiilide mitmekesisusest. OpenDLP algoritmi kasutamise kvaliteet ja tulemus sõltub samuti registreerunute hulgast ja erinevate tunnuste katvusest. Eelkõige vajaliku mitmekesisuse saavutamiseks tuleb vahetult jõuda suure hulga inimesteni. Ekspertide hinnangul on 20 000 kirjet väga minimaalne selle saavutamiseks, eeldusel, et oma huvi registreerivad vähemalt 300–600 inimest, sh tavaliselt kõrvale jäävatest ühiskonnagruppidest.

Võrdlemaks personaalse kutse ja avaliku kutse kaudu pöördumise tulemuslikkust, saavad kõik huvitatud Eesti elanikud registreerida oma huvi ka veebilehe kaudu. Üleskutse

registreerumiseks levitame peaasjalikult maapiirkondades ja gruppides, mis suunatud madalama osalushuvi ja -aktiivsusega ühiskonnagruppidele. Selliselt registreerumisel moodustub nn kontrollgrupp – selline kaasamise viis sarnaneb levinud kaasamisprotsessidele, millega soovime juhuvalimipõhist lähenemist võrrelda. Selliselt registreerunute andmete töötlemine toimub isiku nõusolekul, kuna nad annavad oma huvist märku omaalgatuslikult ja teadlikult (vt Lisa 4). Arvestades seniseid kogemusi, siis ei ole sellisel moel huvitundjate arv eeldatavalt suur.).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt

tabelina).

Nõusolekuta isikuandmete koosseis (rahvastikuregistrist):

Ees- ja perenimi – vajalik personaalseks pöördumiseks:

E-posti aadress – vajalik, et saata kutsed rahvakogusse;

Elukoha maakond – vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse ja igast

regioonist jõuaksid inimesed rahvakogu osalejate hulka oma piirkonda esindama. Mini-

avalikkuse meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni

elanikkonnas. Seetõttu vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja ka osalejaid

rahvakogus kõigist regioonidest.

Sugu, Vanusegrupp – vajalikud, et tagada kutse jõudmine erinevate ühiskondlike gruppideni,

mida kõige üldisemalt kategoriseerivad need demograafilised tunnused. Samuti vajalik, et

kutseid sõnastada sihtgruppi arvestavalt (rahvastikuregister genereerib isikukoodist suu ja

vanusegrupi tunnuse, isikukoodi ei edastata volitatud töötlejale ). Nii sugu kui vanusegrupp

on tunnused, mis kirjeldavad mitmeid ühiskonnasiseseid sotsiaal-majanduslikke ja väärtus-

hoiakulisi erinevusi. Nende tunnuste alusel juhuvalimi moodustamine võimaldab tagada, et

kutse jõuaks iga grupini proportsionaalselt ja võrdselt.

Taotlusele on lisatud ideaalvalimi kirjeldus (Lisa 1).

Nõusolekuga isikuandmete koosseis (huviline ise ütleb):

Ees- ja perenimi – vajalik personaalseks pöördumiseks;

E-posti aadress – vajalik, et saata infot rahvakogusse valituks osutumise kohta ning edaspidi

informatsiooni rahvakogu sisu ja korralduse kohta;

Elukoha maakond – vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse ja igast

regioonist jõuaksid inimesed rahvakogu osalejate hulka oma piirkonda esindama. Mini-

avalikkuse meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni

elanikkonnas. Meetodi testimiseks vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja

analüüsime selle tulemuslikkust värbamise uuringus. Rahvakogu osalejate juhuvalimi

moodustamisel loome selle tunnuse põhjal regiooni tunnuse, et tagada regionaalne

esindatus lõplikus osalejate grupis ja lihtsustada openDLP algoritmi arvutust.

Sugu, Vanusegrupp, Kõrgeim omandatud haridustase – Need tunnused kirjeldavad mitmeid

ühiskonnasiseseid sotsiaal-majanduslikke ja väärtus-hoiakulisi erinevusi. On seotud mh

sotsiaal-majandusliku toimetulekuga, ühiskondliku aktiivsusega, keskkonnateadlikkuse ja

mitmete muude oluliste sotsiaalsete nähtustega.

Elukoha tüüp: linn/maa – Eesti Inimarengu Aruanded on järeldanud, et kuigi Eestis on

toimunud taasiseseisvumise järel kiire heaolu kasv, siis mitte kõik inimesed ei ole sellest

küllaldaselt osa saanud. Sh eriti ääremaa inimesed. Eestis on eriti suureks kujunenud

maa ja linna ebavõrdsus erinevatel põhjustel, mistõttu on oluline rahvakogu osalejaskonnas

tagada mõlema kogemuse esindatus.

Hõive tööturul – Tööhõive pole ainult sissetuleku allikas, vaid ka sotsiaalse staatuse,

identiteedi ja kuuluvustunde allikas. See on otseselt seotud inimese eneseväärikuse ja eluga

rahulolu tasemega. Töötus või töö ebastabiilsus suurendab stressi, vaimse tervise riske ja

vähendab ühiskondlikku sidusust. Ebatraditsioonilised töövormid (nt platvormitöö) on

tõstatanud uusi heaolu riske, mida klassikalised mõõdikud ei pruugi tabada. Seetõttu on

oluline kaasata rahvakogu osalejaskonda hõivatuse poolest erinevaid gruppe.

Hinnang leibkonna toimetuleku kohta – Inimese subjektiivne hinnang oma majanduslikule

olukorrale peegeldab paremini tema tegelikku heaolutunnetust kui vaid sissetuleku suurus

vm objektiivne mõõdik. Inimesed, kes tunnevad, et nad ei tule toime, kogevad rohkem stressi,

ebakindlust ja marginaliseeritust. See omakorda mõjutab usaldust ühiskonna ja

institutsioonide vastu ning valmisolekut osaleda aruteludes või ühiskondlikes protsessides.

Toimetulekutaju on potentsiaalselt oluline filter, mille kaudu inimesed hindavad poliitikaid ja

pakutud lahendusi.

Hinnang meedia usaldusväärsusele – Viimased rakendusuuringud annavad alust arvata, et

suure osa polariseerumisest ühiskondlikel teemadel kirjeldab ajakirjanduse usaldusväärsuse

hinnang. Meedia usaldamine mõjutab, milliseid vaateid ja teemasid oluliseks peetakse,

milline on üldine usaldusühiskonna institutsioonide ja protsesside vastu (sh demokraatlike).

Selle tunnusega arvestamine aitab täpsemini jõuda inimesteni, kes ei tunne end peavoolu

infoväljas nähtuna või esindatuna.

Eelistatud teema valik – Palume vastajatel märkida teemade/probleemide hulgast kõige

olulisem. Kasutame neid vastuseid koostöös ekspertidega rahvakogu taustamaterjalide ja

ettekannete ettevalmistamiseks. Samuti otsustame selle põhjal rahvakogu katusteema.

Teemade valik lähtub Earth For All mudeli suure siirde viiest pöördepunktist, mis. On

eestindatud Praxise valdkondlike ekspertide ja väliste ekspertide kaasabil. Andes

registreerujatele võimaluse teemat valida, tugevdame lõpliku teema legitiimsust. (NB!

Ankeedis sõnastused täpsustamisel)

Hinnang kliimamuutuste tõsidusele - Rahvakogu teemakäsitlus puudutab heaolu mitmest

aspektist, sh tuleviku heaolu ehk kestlikkust. Heaolu kestvuse prognoosid on tugevalt seotud

planeraatsete süsteemide ja ökosüsteemi olukorraga, mis on inimeste elukeskkonnaks.

Eurobaromeetri küsitlustulemuste järgi on eestimaalased nö kliimaskeptilised ja üldiselt

vastuoluliste hinnangutega keskkonna, kliima, rohepöörde, kestlikkuse ja seotud teemade

osas. On oluline teada osalejate meelsust, et osata rahvakogus seda olulist konteksti

tasakaalustatult ja edasiviivalt käsitleda.

Kinnitus rahvakogu arutelupäevadel osalemise võimaluse kohta - Selle küsimusega

soovime, et osaleja mõtleb praktiliselt läbi, kas ta üldse saab osaleda. Jätame edasisest

juhuvalimi etapist välja need, kes ankeedis juba annavad märku, et nad enamusel päevadel

ei saa osaleda. Rahvakogu protsess on tervik ja seetõttu on oluline osalemine kõigil päevadel

või puudumise korral muul moel aktiivne panustamine. Iga eelnev päev on sisendiks

järgnevale, mistõttu meetodi tugevused avalduvad siis, kui osalejad on kohal kogu protsessi

jooksul.

Sama andmekoosseis on ka kontrollgrupi puhul ehk nendele isikutele, kes registreeruvad

omaalgatuslikult Rahvakogu.info veebilehel oleva vormi kaudu (Lisa 4) .

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Rahvastikuregister – rahvakogu osalejate valimi moodustamiseks.

2. Veebiankeet rahvakogus osalemise huvi kogumiseks (läbiviija Praxis). Vt Lisa 3.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning

nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, Siseministeeriumi rahvastikuregistri talituse nõuniku Katrin Jõesaluga on

konsulteeritud. Siseministeerium on avaldanud valmisolekut väljastama uuringu eesmärgi

saavutamiseks vajalikud andmed, kui on saadud AKI luba isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis

seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav

töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist ning esmase analüüsi valmimist – hiljemalt novembri lõpus 2025 a.

Kutse saajad, kes ei soovi rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad

sellest teada anda e-kirjas sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse

koheselt, meeldetuletusi neile ei saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusoleku andnute ehk registreerunute andmeid kuni esmase

analüüsi valmimiseni või nõusoleku varasema tagasivõtmiseni. Nõusoleku andnute andmed

kustutatakse koos registriandmetega hiljemalt novembri lõpus.

Nõusoleku andnute andmete pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxises)

nõusolekuga andmetele. Programmist Alchomer eksporditakse csv formaadis andmed, mis

sisaldavad programmi poolt loodud unikaalset identifikaatori tunnust, kuid ei sisalda enam

inimese nime, e-maili aadressi ja on seega pseudonümiseerutud. Andmed

pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel, mil kasutatakse openDLP

algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja loosimisel.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Volitatud töötleja vajab nõusolekuta andmeid nimeliste kutsete välja saatmiseks, mistõttu

andmed pseudonüümitakse.

Volitatud töötleja anonümiseerib küsitlusuuringu andmed pärast küsitluse lõppu (kui on

toimunud ka hea elu rahvakogu toimumise järgne küsitlus) esimesel võimalusel. See

tähendab, et kustutatakse nii saadud e-postiaadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis

kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Alchemeri identifikaatortunnus

Sugu

Vanus vahemikuna Kõrgeim omandatud haridustase Regioon Elukoha tüüp: linn/maa Hõive tööturul Hinnang leibkonna toimetuleku kohta Hinnang ajakirjanduse usaldusväärsusele

Uuringu raportis kasutatakse anonüümseid andmeid.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Nõusoleku andnute andmete pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxises)

nõusolekuga andmetele. Programmist Alchomer eksporditakse csv formaadis andmed, mis

sisaldavad programmi poolt loodud unikaalset ja umbisikulist identifikaatori tunnust, kuid ei

sisalda enam inimese nime, e-maili aadressi ja on seega pseudonümiseerutud. Andmed

pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel, mil kasutatakse openDLP

tarkvara spetsiaalset algoritmi rahvakogu koosseisu nn välja loosimisel. Andmed

isikustatakse taas volitatud töötaja poolt Alchomeri programmis siis, kui on kinnitatud

rahvakogu osalejad - isikustatakse ainult nende andmed.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusolekuga andmete ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt

registreerimislehtedega kogutud isikuandmeid kuni 30.02.2026 või nõusoleku

tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse, paberil registreerimislehed

hävitatakse.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed, mida ei pseudonümiseerita, kustutatakse

peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt novembri lõpus 2025 a. või

nõusoleku tagasivõtmiseni.

Registreerunute andmeid ja täiendavalt veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid, sh

kinnituskirjaga antud nõusolekud osalemiseks säilitatakse 30.02.2026 või nõusoleku

tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse. Pseudonümiseeritud andmeid

säilitatakse seni, kuni on kinnitatud rahvakogu lõplik koosseis ja valminud esmane analüüs,

hiljemalt novembri lõpus 2025.a.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage[5]

-

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on

teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et

isikute andmetöötlusest teavitamata

jätmine tuleb kõne alla juhul, kui

„isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil,

eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud

tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed

kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus

„tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete

töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel

määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides

tehtav teadusuuring, mille tellijaks

Riigikantselei. Uuringuga hõlmatakse

valimi moodustamiseks paljusid

andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on

komplitseeritud, sest kõigi

andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei

koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada

või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat

arvesse võttes teavitatakse

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest

üldiselt. Üldine teavitus ehk

info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Riigikantselei kodulehel.  Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisudega ning hiljem uuringu

tulemustega.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1

sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad

andmed pseudonüümitakse ning andmeid

töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei

ole tuvastatavad.

Uuringu valimi isikuid teavitatakse

isikuandmete töötlemisest adressaatidele

välja saadetavas kirjas (link andmekaitse

tingimustele) ning ankeedis, millega

palume nende nõusolekut kasutada

ankeedis edastatavaid andmeid

rahvakogu tegevusteks.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita

kuidagi tagasi konkreetsetele

andmesubjektidele. Uuringu tulemused

(üldistatud kujul) tehakse uuringu

lõppedes kõigile avalikult

kättesaadavaks.  

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused[6]?

Andmekaitsetingimused avalikustame

projekti veebilehel rahvakogu.info vahetult

enne kutsete välja saatmist.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse[7] Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad

lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Keit Kasemets

riigisekretär (allkirjastaja ees- ja perenimi)[8]

allkirjastatud digitaalselt, kuupäev sisaldub digikonteineris (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad[9]:

Lisa 1: Ideaalvalim

Lisa 2: Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimused – kavand

Lisa 3: Registreerimisankeet ja nõusoleku vorm – kavand

Lisa 4: Kontrollgrupi esialgne huvi registreerumise ankeet

[1] IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

[2]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis

on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

[3] Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja

on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud

volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

[4] Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid;

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud

piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub

riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist

serveris.

[5] Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel

juhtudel.

[6] IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis

peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

[7]Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid;

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud

piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

[8] Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama.

Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

[9] Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 1

Ideaalvalim kolme tunnuse lõikes rahvastikuregistri andmete päringuks. Kokku 20000 kirjet.

Naised 16-29 30-44 45-59 60 ja vanemad

kokku: 1707 2325 2217 3752

Harju maakond 551 884 685 968

Hiiu maakond 21 26 34 65

Ida-Viru maakond 144 177 229 492

Jõgeva maakond 53 61 73 146

Järva maakond 59 69 74 153

Lääne maakond 44 54 60 119 Lääne-Viru maakond 98 114 127 233

Põlva maakond 48 56 66 130

Pärnu maakond 129 166 172 297

Rapla maakond 67 86 86 144

Saare maakond 59 80 86 148

Tartu maakond 236 318 254 359

Valga maakond 56 61 78 143

Viljandi maakond 79 95 103 197

Võru maakond 64 76 88 159

Mehed 16-29 30-44 45-59 60 ja vanemad

kokku: 2033 2852 2493 2622

Harju maakond 633 1013 770 652

Hiiu maakond 29 37 37 50

Ida-Viru maakond 186 241 252 321

Jõgeva maakond 68 82 83 106

Järva maakond 72 92 88 108

Lääne maakond 52 68 68 84 Lääne-Viru maakond 121 150 144 165

Põlva maakond 60 77 77 97

Pärnu maakond 154 204 188 208

Rapla maakond 81 106 104 106

Saare maakond 72 99 95 110

Tartu maakond 264 373 281 250

Valga maakond 70 81 89 104

Viljandi maakond 96 128 115 142

Võru maakond 77 101 102 119

Lisa 2

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED

Hea elu rahvakogu – Andmekaitsetingimused

Need andmekaitsetingimused selgitavad, kuidas töötleme sinu isikuandmeid seoses Hea elu rahvakogu ja sellega seotud teadusuuringuga „Esmane analüüs mini- avalikkuse meetodi laialdasemaks rakendamiseks poliitikakujundamises“.

1. Kes andmeid töötlevad ja neile ligi pääsevad?

• Vastutav töötleja: Riigikantselei, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn. Kontaktisik: Marten Lauri ([email protected]). Andmekaitsespetsialist: Kaire Karp ([email protected], tel 693 5833). • Volitatud töötleja: SA Mõttekoda Praxis, Ahtri 6A, 10151 Tallinn. Kontaktisik: Maiu Lauring ([email protected]).

Andmetele on juurdepääs ainult piiratud arvul Praxise töötajatel, seda vajavad seda oma tööülesannete täitmiseks. Andmeid ei edastada teistele vastuvõtjatele.

2. Milliseid andmeid töötleme ja kust neid saame?

Rahvastikuregistrist (nõusolekuta): nimi, e-posti aadress, sugu, vanusegrupp, maakond. Sinult endalt (nõusolekuga): nimi, kontaktandmed (telefon, e-post), elukoha tüüp, haridustase, tööalane staatus, hinnang toimetulekule, hinnang meedia usaldusväärsusele, erivajadused, logistilised eelistused, kliimateemaline hoiak. Kui sinu kontaktandmed on saadud ilma sinu otsese osaluseta, pärinevad need rahvastikuregistrist seisuga 1. jaanuar 2025. Kui esitad andmed ise registreerimisvormi kaudu, pärinevad need otse sinult.

3. Milleks sinu andmeid kasutatakse?

• Rahvakogu liikmete valimi koostamiseks. • Uuringu läbiviimiseks ja tulemuste analüüsimiseks. • Osalemise korraldamiseks (nt kontakt, toitlustus, majutus, erivajadused). • Rahvakogu hindamiseks.

Rahvakogu osalejate valimisel kasutatakse arvutiteadlaste poolt välja töötatud algoritmi (panelot.org), mis loob juhusliku valimi esitatud tunnuste alusel. See aitab

tagada, et rahvakogusse valimine oleks võimalikuks õiglane ja võrdne, et tulemus oleks võimalikult mitmekesine ja esinduslik. Oluline on märkida, et seda algoritmi ei kasutata sinu kohta muude otsuste tegemiseks ning valiku lõpptulemuse kinnitavad ja osalejatega võtavad ühendust inimesed, mitte masin.

4. Õiguslik alus

• Rahvastikuregistrist saadud andmete töötlemine: Isikuandmete kaitse seadus § 6 lg 5 ja § 9 lg 2; IKÜM art 6 lg 1 p e (avaliku ülesande täitmine). • Sinult saadud andmete töötlemine: sinu nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p a, art 7).

5. Andmete säilitamine

• Rahvastikuregistrist saadud andmed: kuni kutsete ja esmase analüüsi lõpuni, hiljemalt 30.11.2025. • Registreerunute ja valitute andmed: kuni rahvakogu lõppanalüüsi valmimiseni, hiljemalt 29.02.2026 või kuni nõusoleku tagasivõtmiseni. • Anonüümitud küsitluste andmed: kuni 31.12.2026.

6. Andmete edastamine ja turvalisus

Andmeid ei edastata väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda. Andmete töötlemisel kasutatakse turvalisi keskkondi (Alchemer EL serverid, Praxise kaitstud failiserver).

7. Sinu õigused

Sul on õigus: • saada teavet, milliseid andmeid sinu kohta töödeldakse; • taotleda ebaõigete andmete parandamist; • taotleda andmete kustutamist (nõusoleku alusel töödeldavate andmete puhul); • piirata töötlemist ja esitada vastuväiteid; • taotleda andmete ülekandmist teisele töötlejale (IKÜM art 20); • võtta nõusolek igal ajal tagasi (ei mõjuta varasema töötlemise seaduslikkust); • pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ([email protected]) poole.

8. Andmete esitamise vabatahtlikkus ja tagajärjed

Rahvastikuregistrist saadud andmete töötlemine toimub seadusest tuleneva avaliku ülesande alusel ning nende esitamine ei eelda sinu tegevust. Kui registreerud ise osalejaks, on sinu andmete esitamine vabatahtlik, kuid uuringus osalemiseks vajalik. Kui sa ei soovi oma andmeid esitada, ei saa me sind rahvakogu liikmeks valida ega korralduslikku infot edastada.

9. Kontakt

Kui sul on küsimusi või muresid, kirjuta [email protected] või Riigikantselei andmekaitsespetsialistile: Kaire Karp ([email protected]).

Lisa 3

Pealkiri: Registreerimisvorm: rahvakogus osalemine Sissejuhatav pöördumine veebilehel: Hea eestimaalane, Kas oled üks neist vaid 1% eestimaalasest, kellele saatsime personaalse kutse rahvakogusse? Või registreerusid ise rahvakogu veebilehel? Kui nii, siis sellel lehel on Sul võimalus hiljemalt 7.novembril ametlikult registreerida oma huvi Hea elu rahvakogus osalemiseks. Palume Sinu kontaktandmeid, et saaksime edaspidi ühendust võtta. Küsime mõned lisaküsimused Sinu tausta kohta selleks, et saaksime rahvakogusse kutsuda võimalikult mitmekesise läbilõike Eesti elanikest. Kõigi siinse huvi registreerimise vormi täitjate andmete põhjal valib arvutiprogramm välja 30 eestimaalast. Neile 30-le saadame täpsema kutse koos taustamaterjalidega hiljemalt 10.novembril. Palun jää ootele ja arvesta kalendris rahvakogu kohtumispäevadega - kui saad sellise kutse, alles siis oled kindlasti valitud rahvakogu liikmeks. Üle-eestilise Hea elu rahvakogu kohta saad rohkem lugeda lehelt rahvakogu.info. Kui Sul on kohe küsimusi, palun kirjuta meiliaadressil [email protected] või helista 55561283. Sulle vastavad Mõttekoda Praxis inimesed. * Viitab kohustuslikule küsimusele

—- Nõusolek andmete kasutamiseks Palun tutvu andmekaitse tingimustega siin: (veebileht loomisel).

__ Olen teadlik Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimustest ja annan oma nõusoleku rahvakogu korraldajatele oma vastuste kasutamiseks rahvakogu liikmete valimiseks ja valimisprotsessi analüüsimiseks. __ Annan rahvakogu korraldusmeeskonnale Praxises loa kasutada oma kontaktandmeid, et saada infot enda valituks osutumise või mitteosutumise kohta ning rahvakogu kogu protsessi jooksul. _________________________ Sinu eesnimi* —------------- Sinu perenimi* —---- Sugu* (1 vastus) mees naine ei soovi vastata Vanus* (1 vastus) 16-29 aastat 30-44 aastat 45-59 aastat 60 ja vanem Millises maakonnas püsivalt ja valdavalt elad? * (rippmenüü) Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa

Võrumaa Milline valik kirjeldab kõige paremini seda kohta, kus Sa elad? * (1 vastus) Suur linn Suure linna eeslinn või ääreala Linn või väike linn Küla või kodu maakohas (EOÖ) Emakeel* (1 vastus) Eesti Vene Muu Kõrgeim lõpetatud haridustase* (1 vastus) Algharidus või hariduseta Põhiharidus Kesk-, keskeri- või kutseharidus Kõrgharidus Hõive tööturul* (1 vastus) Töötan (sh töötav üliõpilane, pensionär) Olen töötu/ otsin tööd Muu (sh pensionär, mittetöötav Õpilane või üliõpilane, sünnitus- või Lapsehoolduspuhkusel, kodune) Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Sinu arvates kõige paremini teie leibkonna praegusele sissetulekute tasemele?* (1 vastus) Elan/elame mugavalt praeguse sissetuleku juures Saame hakkama On raske hakkama saada On väga raske hakkama saada Palun hinda 10-pallisel skaalal, kui palju usaldad või ei usalda Eesti meediakanaleid. * 0 tähendab, et üldse ei usalda ja 10 tähendab, et usaldate täielikult. 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10 - EOÜ Palun märgi järgnevalt loetletud teemade seast kõige olulisem. Teema on sõnastatud väga üldise tuleviku sihina ning sulgudes on loetletud erinevad märksõnad, mis aitavad mõista võimalikke probleeme, mille üle arutleda. Kasutame siinseid vastuseid rahvakogu taustamaterjalide ettevalmistamiseks koostöös ekspertidega ja rahvakogu teema valimiseks. (sõnastused täpsustamisel).

(kuni 2 vastust) Väljapääs vaesusest (nt probleemid: Äärmuslik ja püsiv vaesus; Ebapiisav ligipääs haridusele ja tervishoiule; noorte ja naiste tööhõive; Ebavõrdne globaalse majanduskasvu jaotus; sõltuvus madala lisandväärtusega tööst; sissetulekute ebastabiilsus; rohemajanduse töökohad; progressiivne maksusüsteem; toetuste süsteemi uuendamine; põhisissetuleku tagamine; arenenud- ja arenguriikide olukorra erinevus; jm) Majandusliku võrdsuse kasvatamine (nt probleemid: kasvav varanduslik ja sissetulekuline ebavõrdsus nii riikide sees kui riikide vahel; haridusliku ebavõrdsuse süvenemine; palgavaesus; elatustaseme ja varade üha kitsam koondumine; Kinnisvarahindade tõus ja eluaseme ligipääsmatus; ühiskondlikud konfliktid ja usalduse langus; õiglane maksustamine ja varamaksud; töötajate õigused; nõrk kogukondlik areng; jm) Naiste võimestamine (nt probleemid: sooline ebavõrdsus poliitikas, majanduses ja hariduses; Naiste vähene osalus poliitilistes otsustusprotsessides ja juhtivatel kohtadel majanduses; püsiv ja süsteemne palgalõhe; koduse hoolduskoormuse jaotus; hooldusteenuste ebapiisavus; vähesed investeeringud naiste tervisesse; sooliste normide püsivus; jm) Toidusüsteemi muutmine kestlikuks (nt probleemid: Ebatervislik toitumine ja rasvumine; tervisliku toidu ebapiisav kättesaadavus; keskkonda üleliia kurnavad võtted põllumajanduses; loodusressursside ammendumine (mulla kurnatus, metsade häving); Talupidajate vaesus ja ebastabiilne sissetulek; Toidujäätmete massiline teke ja raiskamine; toiduga kindlustamatus ja alatoitumus; toidujulgeolek; mahepõllumajandus; kohalik toidutootmine ja -tarbimine; mullastiku kvaliteedi ja metsade häving; puhta veega kindlustatus jm) Kui tõsine probleem on Sinu arvates praegusel hetkel kliimamuutused? * Palun kasuta skaalat ühest kümneni, kus 1 tähendab, et ei ole üldse tõsine probleem, ja 10 tähendab, et probleem on äärmiselt tõsine. 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10 Rahvakogu kestab (detailid täpsustamisel) novembrist (detailid täpsustamisel) detsembrini ja kõik kohtumised moodustavad terviku. Seetõttu ootame, et rahvakogus osaledes arvestad kohale tulemisega kõigile kohtumistele. Tasume Su transpordikulud (sellest hiljem lähemalt). Kui Sa aga mõnel kohtumisel siiski osaleda EI SAA, siis palun märgi need päevad siin: 1. päev – Tutvumise ja info päev (15.november, kell 10-17, Keilas) 2. päev - Ekspertide kuulamine (16.november, kell 10-17, Keilas) 3. päev - Huvirühmade kuulamine ja arutelud (29.november, kell 10-17, Kadrinas) 4. päev - Arutelud ja ettepanekute koostamine (30.november, kell 10-17, Kadrinas) 5. päev – Ettepanekud ja tähistamine (7.detsember, kell 10-17, Elvas) Millisel e-posti aadressil saame Sinuga ühendust? *

—-- Millisel telefoninumbril saame Sinuga ühendust? * —-- Kinnitused:* __ Kinnitan et mul ei ole tööalaseid, erakondlikke ega ärihuvisid rahvakogu tulemustega seoses. __ Olen alla 18-aastane ja valituks osutamisel küsin vanematelt nõusoleku. __ Rahvakogu tööpäevadel osalemise eest on ette nähtud kõigile päevatasu. Olen teadlik, et päevatasu saab kohtumisel kohapeal levinud poekettide kinkekaartidena koguvääringus 150 eur (30eur päev). Lõputekst: Aitäh, et otsustasid esindada endale sarnaseid eestimaalasi ja oma maakonda rahvakogus! Oma huvi üles näitamine on juba oluline samm ja aitab Eestis kõigi elanike kaasamist parandada. Kõigi 7.novembriks registreerunute andmete põhjal valib arvutiprogramm välja 30 rahvakogu liiget. Palun märgi rahvakogu kohtumiste kuupäevad endale juba üles ja jää ootele. 10.novembril saadame 30-le rahvakogu liikmeks valitud 30-le inimesele täpse kutse koos taustamaterjalidega. Kui Sa ei osutu valituks, oled väga oodatud jälgima rahvakogu uudiseid!

Lisa 4

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdVgTMq8pgNE4O062nwOw9f1mjI9poikAJSV0l

M90K9of6mUg/viewform

Pealkiri: Registreerimisvorm: rahvakogus osalemine Sissejuhatav pöördumine: Tule hea elu rahvakogusse!

Novembris ja detsembris 2025 toimub üleriigiline hea elu rahvakogu “Mida on heaks eluks vaja?”. Hea elu rahvakogu on üleriigiline sündmus, kus eestimaalased mõtestavad üheskoos, kuidas suunata meie ühiskonda inimeste ja looduse heaolule. Rahvakogu aitab tugevdada ühist tahet kestlikeks muutusteks.

Rohkem infot: rahvakogu.info

Rahvakogu moodustavad 30 eestimaalast, kes oma mitmekesisuses peegeldavad läbilõiget Eesti elanikkonnast. Lõplikud osalejad valime esindusliku juhuvalimi alusel septembri alguses.

Rahvakogu kohtub novembris ja detsembris viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, igal nädalavahetusel eri paigas. Rahvakogus kuulatakse eksperte ja huvirühmi, arutatakse omavahel ja kaalutakse erinevat sisendit, et lõpuks sõnastada ühiselt olulisimad põhimõtted, järeldused ja ettepanekud hea elu edendamiseks riigi tasandil.

Soovid osaleda? Täida allolev lühike ankeet, et niimoodi enda huvi registreerida. Oktoobri lõpus saadame siis Sulle personaalse võimaluse rahvakogusse osalema kandideerida.

NB! Ankeedi täitmisega annad korraldajale Praxisele õiguse saata Sinu meiliaadressile lisainfot hea elu rahvakogu kohta.

Hea elu rahvakogu on vabakonna algatatud: korraldavad DD Demokraatiakeskus ja mõttekoda Praxis, ellu kutsunud on Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu ja Mondo (viimane rahastajana).

Rahvakogu toetab Euroopa Liit ja Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Kaasrahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Demokraatiakeskus.

* Viitab kohustuslikule küsimusele

Ees- ja perenimi: Meiliaadress: *

Kinnitan, et ankeedi täitmisega annan Praxisele õiguse saata minu meiliaadressile lisainfot hea elu rahvakogu kohta. *

Kinnitan

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/34-3

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Esmane analüüs mini-avalikkuse meetodi laialdasemaks rakendamiseks

poliitikakujundamises" 15.10.2025 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Riigikantseleil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.11.2025.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus koos lisadega 1-4“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

2 (2)

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.

Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt

IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Andmekaitse

Inspektsioon juhib tähelepanu, et vastutava töötleja poolt isikule edastatav teave peab olema

kokkuvõtlik, selge ja arusaadav, sealhulgas ei või teave olla eksitav või jätta võimalust erinevateks

tõlgendusteks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 15.10.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus koos lisadega 1-4