Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Carol Laurimaa

juhtivspetsialist

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 03.10.2025 Meie 21.10.2025 nr 2.3-8/25/3199-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) vastab Teie pöördumisele, milles soovite saada juhiseid

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) loomade heaolu kohta laekuvate vihjete menetlemisteabe

avalikustamisele teabenõude korras.

Märgite pöördumises, et isegi siis, kui teabenõude korras väljastatavates dokumentides kinni katta

isikuandmed, jääb pöördujale teada kontrolli toimumise aadress. Viimase kaudu on isik lihtsasti

tuvastatav (enamasti kasutatakse selleks e-kinnistusraamatut või naabritega suhtlemist). Lisaks

võivad menetlusdokumendid sisaldada ka isiku elutingimusi jms tundlikku teavet. Küsite, kas

sellistes olukordades on alust keelduda teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamisest põhjusel,

et tegemist on isiku eraelu puutumatust mõjutava teabega.

Märgime, et AKI pädevuses on anda soovituslikke juhiseid avaliku teabe seaduse (AvTS)

rakendamisel. Sellest tulenevalt saame selgitada teabenõude korral teabe väljastamisega

seonduvat, selgitustaotlusele vastamise osas AKI-l pädevus puudub. Lisaks selgitame, et

teabenõudega küsitud teabe väljastamise osas ei saa AKI asuda teabevaldaja asemel otsuseid

tegema. See, kas ja millises ulatuses teavet väljastada, selle üle saab otsustada ikkagi PTA ise.

Selgitame, et PTA-l teabevaldajana on seadusjärgne kohustus asutuse valduses olevad dokumendid

teabenõude korras kas väljastada juurdepääsupiiranguteta osas (AvTS § 17 ja § 38 lg 2) või

keelduda teabenõude täitmisest mõnel AvTS §-is 23 nimetatud alusel, keeldumist teabenõudjale

ka põhjendades. Kui dokumendile on määratud juurdepääsupiirang, mis saab tuleneda kas AvTS-

ist või mõnest eriseadusest, siis tuleb teabevaldajal tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest

või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Seega tuleb

teabevaldajal teabenõude korral väljastada dokument/teave selles ulatuses, millele piirangut (nt

isikuandmed) ei ole kehtestatud.

AKI mõistab Teie selgituste põhjal, et menetlusdokumentide väljastamisel teabenõude korras olete

määranud juurdepääsupiirangu isikuandmetele ehk piirangu AvTS § 35 lg 1 punkti 12 alusel.

Selgitame, et isikuandmeteks ei ole üksnes isiku nimi. Teie pöördumise kohaselt võib

menetlusdokument sisaldada nt veel menetlusaluse isiku kodust aadress, koduste olude kirjeldust

jms. Ka sellise teabe puhul võib olla tegemist isikuandmetega, millele on põhjendatud piirangu

seadmine. Kas, millal ja millise sätte alusel on juurdepääsupiirang põhjendatud, seda saab

otsustada PTA iga konkreetse olukorra asjaoludest lähtuvalt.

2 (2)

Juhime Teie tähelepanu sellele, et isikuandmetele juurdepääsupiirangu seadmist tuleb hinnata

kogumis ehk kogu selle teabe pinnalt, mida konkreetne dokument sisaldab. Piiranguga ei tarvitse

olla üksnes menetlusaluse nimi, vaid ka muu teave, mille alusel on isik tuvastatav. Seega tuleb

teabevaldajal hinnata, kas ja millises ulatuses on dokumendis sellist teavet, mille avalikuks

saamine võib riivata oluliselt menetlusaluse isiku ja/või tema pereliikme eraelu puutumatust.

Sellest lähtuvalt määrata ka dokumendis oleva piiranguga teabe ulatus ning väljastada dokument

piiranguta osas. Samas ei ole välistatud olukord, mil piiranguga dokumenti ei saagi väljastada,

sest piirang hõlmab pea kogu dokumendis oleva teabe. Kuid see on dokumendi sisust lähtuvalt

teabevaldaja hinnata. Seega, kas ja millises ulatuses saab PTA teabenõude korras väljastada

loomade heaolu vihjete alusel toimuva menetlusega seotud dokumente, on asutuse enda hinnata ja

otsustada.

Täiendavalt toote välja, et teabenõudjad on menetlusaluse isiku andmed koos juhtumikirjeldusega

avalikustanud sotsiaalmeedias, mis on kaasa toonud negatiivse tähelepanu nii menetlusalusele

isikule kui tema pereliikmetele. Selgitame siinkohal, et kui isik, kes on asutuselt teabe saanud

postitab selle nt sotsiaalmeedias, siis on tegemist teabe taaskordse avaldamisega, mille eest

vastutab juba sotsiaalmeedias avaldaja, mitte teabe teabenõude korras välja andnud asutus. Küll

aga on teabevaldaja kohustus, kellelt dokumente välja küsitakse, tagada, et avalikuks ei saaks see

teave, sh isikuandmed, mis ei tohi avalikuks saada.

Loodetavasti saime selgitustega abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel